dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Prokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 22263000769

Prokuratuur · 19. detsember 2025
Viit
RP-6-15/25/13323
Registreeritud
19. detsember 2025
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
RP-6 Prokuratuuri põhitegevus
Sari
RP-6-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
RP-6-15/2025
Vastutaja
Merike Lugna (Lääne Ringkonnaprokuratuur, Lääne Ringkonnaprokuratuur Teine osakond)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 22263000769.pdf166 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 14.11.2025, Paide Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Merike Lugna Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 22263000769 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX ( ik XXX) Kuriteo toimepanemise aeg: 28.06.2024 Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles on 04.12.2022 alustatud kriminaalmenetlus KarS § 423 lg 1 järgi. Kriminaalmenetluses kogutud tõendite põhjal on alust XXX XXXit kahtlustada selles, et tema juhtis 04.12.2022 kella 11:45 ajal Järvamaal XXX vallas XXX XXX mnt 103,2 kilomeetril mootorsõidukit Opel Vectra registreerimisnumbriga XXXX, liikudes oma sõidurajas Tallinna suunas, alustas möödasõitu ning selle käigus põrkas kokku Tartu suunas liikunud mootorsõidukiga Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXXX, mida juhtis juhtimisõigusega XXX XXX. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastada mootorsõiduki Volkswagen Passat juht XXX XXX, kellel diagnoositi järgmised tervisekahjustused: 04.12.2022 rinnakumurd ja paremal esimese roidemurd koos nahaaluse verevalumiga rinnaku piirkonnas. Samuti said vigastada XXX XXX kõrvalistuja XXX XXX, kellel diagnoositi järgmised tervisekahjustused: 04.12.2022 5. ja 6. kaelalüli lülikaarte ja ogajätkete murd, 3. kaelalüli kerge nihkumine eesmisele, 1. ja 2. rinnalüli kerged kompressioonmurrud, rinnakumurd koos verevalumiga murduümbritsevates pehmetes kudedes. XXX XXX tagaistmel sõitnud XXX XXX, kellel diagnoositi järgmised tervisekahjustused: parema kodarluu alumise otsa nihketa murd, parema ülalõuaurke eesmise seina olulise nihketamurd, pehmete kudede turse ja nahaalune verevalum näol parema sarna piirkonnas. XXX XXX taga sõitnud XXX XXX, kellel diagnoositi tervisekahjustused: 2. kaelalüli lülikaare nihketa murd paremal, 12 rinnalüli kerge kompressioonmurd, vasaku rangluu nihkega murd, rinnaku kehaosa nihketa murrud koos verevalumiga murde ümbritsevates pehmetes kudedes, põrutuskolded mõlemas kopsus, nahaalused verevalumid rindkerel. 21.01.2023 diagnoositud vasaku ülajäseme venoosne tromboos ning 14.02.2023 diagnoositud parema sternoklavikulaarliiduse vigastus ja rangluukaugmise osa osanihestus. Sündmuskohal hukkus Opel Vectra registreerimisnumbriga XXX XXX juhi kõrval istunud XXX XXX. Kõigil liiklejatel kasutatud turvavööd. XXX XXX rikkus sellega liiklusseaduse: § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; 1 (4) § 50 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: 1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; § 51 lg 3 p 3, 4 nõudeid – enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid, et sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba; § 51 lg 4 nõudeid - enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Oma tegevusega pani XXX XXX toime mootorsõiduki juhina liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, tekitades sellega neljale inimesele tervisekahjustused ja põhjustas ühe inimese surma, mis on kuritegu KarS § 423 lg 1 järgi. Prokurör, olles tutvunud kriminaalasja menetluse käigus kogutud tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leidis, et eelkirjeldatud kuriteo toimepanemine XXX XXXi poolt kahtlustuses nimetatud asjaoludel on leidnud tõendamist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust ning kuriteo olulisust ja raskusastet, on kohane, võimalik ja mõistlik XXX XXXi suhtes kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel. KrMS §-s 202 sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on kahju heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 2 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral kahtlustatavale panna kohustusi. KrMS § 202 lg 7 järgi võib prokuratuur nimetatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. Avalik menetlushuvi on olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või kuritegu on toime pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Kriminaalasja materjalide kohaselt kahtlustatav ei ole viimase aasta jooksul süüliselt käitunud ega karistatud, kahtlustatav ei ole avaliku elu tegelane ega ametilt erilist usaldusväärsust eeldav isik, samuti on temale kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustuste panemisega tagatud kannatanule kahju hüvitamine ning karistusmeetme kohaldamine. Kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning XXX XXXi õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. XXX XXX on varasemalt Karistusregistri andmete kohaselt kriminaalkorras karistamata. XXX XXX on nõus tasuma menetluskulud summas 1495 eurot, mis vähendab kriminaalasja avalikku menetlushuvi, mistõttu võib asuda 2 (4) seisukohale, et õiguskuuleka käitumise saavutamiseks piisab õiguskorra selgitamisest. Prokuratuuri üheks eesmärgiks riikliku süüdistajana on õigusrahu saavutamine ning süüdistuse esitamisel ei pea olema mõjutusvahendiks üksnes kohtulik karistamine. Kui õigusrikkumisega tekitatud ebaõiglus saab hüvitatud ning isiku kohtulik karistamine eri- ja üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ei ole tingimata vajalik, siis on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada kohustusi määrates. Prokuratuuri määratud kohustuste täitmata jätmisel uuendatakse kriminaalmenetlus ning menetlust jätkatakse üldises korras, s.t saadetakse kriminaalasi kohtusse. XXX XXX on oma tegu kahetsenud, sai ka ise liiklusõnnetuse tagajärjel kannatada, hukkunu oli tema elukaaslane. Oli emotsionaalselt murtud, sügavas depressioonis ja šokis ning aasta aega võttis aega sellest üle saada, võttis antidepressante, käis psühholoogi juures abi saamas ja ei olnud suuteline mitte midagi tegema. Kannatanuks on tunnistajatud hukkunu XXX XXXi isa XXX XXX, kes on avaldanud, et tal ei ole XXX XXXi vastu rahalisi nõudeid, ta ei hakka osalema selles asjas, ei ole mingeid pretensioone. XXX XXXile etteheidetav kuritegu on II astme kuritegu, toimepanduna ettevaatamatusest, karistusena näeb KarS § 423 lg 1 ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, seega on menetluse lõpetamine võimalik, arvestades XXX XXXi isikut, süü suurust, kuriteo toimepanemise asjaolusid ning avaliku menetlushuvi puudumist. Prokurör peab vajalikuks selgitada, et määrus edastatakse samuti Tervisekassale, kellel on RaKS § 26 lg 1 kohaselt tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Võttes arvesse kannatanu vigastuste olemust, võib eeldada, et Tervisekassa esitab kahtlustatava vastu tagasinõude ravikindlustushüvitise osas, mis ei ole eeldatavalt väike summa. Riigi peaprokuröri juhise 15.03.2022 nr RP-1-2/22/1 p 2.4.1 kohaselt pannakse süüdlasele kriminaalmenetluse lõpetamisel lisakohustus rahaline kohustus pool miinimumpalgast, so hetkel 410 eurot/ p 2.4.2 üldkasuliku töö tegemise kohustus 60 tundi, p 5.1 järgi juhisega vastuolus olevatel juhtudel tuleb lõpetamisel koostada põhistatud määrus. Eelnevast tulenevalt leiab prokurör, et resotsialiseerumise mõttes ei ole otstarbekas kohaldada juhises ettenähtud rahalist kohustust ega üldkasuliku töö tegemise kohustust. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma määrusega. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 7 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasja nr 22263000769 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: - KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub XXX XXX tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 1495 eurot. Tähtajaks määrata 14.05.2026. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 3. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: - 3 (4) 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei kohaldatud. 5. Kriminaalmenetluse kulud: 1495 eurot on arvestatud kohustuse tasumise hulka. 6. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanu XXX XXX, kahtlustatav XXX XXX, v.adv Jevgeni Tverdohlebov, Eesti Tervisekassa. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. ( allkirjastatud digitaalselt) Merike Lugna Minule on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise alust ning seda, et kui ma ei täida minule pandud kohustust, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlust juhindudes KrMS § 202 lg 6 ning menetlust jätkatakse üldises korras. Olen kohustustega nõus. XXX XXX Juures viibis: v.adv Jevgeni Tverdohlebov 4 (4)
Allikas: Prokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel