Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25233000802

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 16.12.2025, Narva Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Alina Paadik Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri II osakond Kriminaalasja number: 25233000802 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X. (xxxxxxxxxxx) Kuriteo toimepanemise aeg: 13.11.2025 Viru Ringkonnaprokuratuuri II osakonna menetluses on kriminaalasi nr 25233000802, milles kahtlustatakse X.X. KarS § 121 lg 2 p 3 (kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud korduvalt) kvaliftiseeritava kuriteo toimepanemises. Kahtlustuse kohaselt X.X., olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 13.11.2025 ajavahemikul kell 11.20 – 11.22 Narvas, Tallinna mnt X asuva maja juures lõi kannatanut X.X. peopesaga vastu nägu, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – näo punetus ja turse. Kriminaalasja raames on X.X. üle kuulatud kahtlustatavana antud kuriteo toimepanemises. 27.11.2025 toimunud ülekuulamisel kahtlustatav X.X. tunnistas kuriteo toimepanemist, kahetses toimunut. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Vastavalt KrMS § 202 lg-le 7, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lõikes 1 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur KrMS § 202 lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel oma määrusega uuendada. Tuginedes eeltoodule, tuleb anda hinnang süü suurusele, otsustada, kas on avalik menetlushuvi ja seejärel otsustada kas on võimalik kriminaalmenetlus nimetatud alusel lõpetada ning seejärel otsustada kohustuste määramine. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad näiteks iseloomustada tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Süü suuruse määramisel arvestatakse ka isiku käitumist enne ja peale tegu. Avaliku menetlushuvi hindamisel juhindutakse põhimõttest, mille kohaselt karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistuse järgi on tungiv vajadus. Käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus tuleb arvestada, et tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest ei ole karistusseadustikus ette nähtud vangistuse alammäära. Karistusseadustik näeb antud teo eest ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Antud teoga ei ole kannatanule põhjustatud raskeid tervisekahjustusi peale näo punetuse ja turse. Muuhulgas kinnitas kannatanu 17.11.2025 toimunud ülekuulamisel, et kahtlustatav X.X. hüvitas talle 20 eurot, mis kulus ravile. Eeltoodust on ilmne, et kahtlustatava süü ei ole suur. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes tuvastatud ei ole. Karistust kergendava asjaoluna tuleb KarS § 57 lg 1 p 7 järgi arvestada süüteo toimepanemist kõrges eas inimese poolt. Kõrges eas isik on vanaduspensioniealine inimene (vt RKKK 05.22.2012, 3-1-1-93-12, p 9.2). Omistatud teo ajal oli X.X. 75-aasta vanune ehk kõrges eas inimene, mistõttu on tegu karistust kergendava asjaoluga. X.X. on varem kriminaalkorras karistatud. Kriminaalasja 1-20-4878 materjalidest nähtuvalt karistati X.X. viimati kriminaalkorras Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 23.09.2020 otsusega nr 1-20-4878 muuhulgas KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest. Viimati toimepandud vägivallaepisoodist on möödas peaaegu kuus aastat ning selle aja jooksul on X.X. suutnud elada seadusekuulekat elu, mistõttu ei tingi eri- ja üldpreventiivsed kaalutlused karistuse raskendamist. Tegemist ei ole tema puhul pidevalt sellise käitumisviisiga, vaid ta on toime pannud nimetatud kuriteo üksikkorral. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et X.X. suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel tarvilik kriminaalmenetluse jätkamine ning karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks, isiku süü ei ole suur ja KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25233000802 menetlus kahtlustatava X.X. suhtes. 2. Määratud kohustuse liik: 2.1 KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustada kahtlustatavat X.X. vabandama kannatanu X.X.´i ees. Kohustus lugeda täidetuks, kuna X.X., viibides 16.12.2025 Viru Ringkonnaprokuratuuri II osakonnas (Koidula tn 3a, Narva) prokuröri vastuvõtul, vabandas kannatanu X.X.´i ees. 2.2 KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustada kahtlustatavat X.X. mitte toime panema uut isikuvastast kuritegu ühe aasta jooksul, s.o kuni 16.12.2026. 3. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: 16.12.2026. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: Tõkendit ei kohaldatud. 5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: Kahtlustatavalt X.X. võetud andmeid ei kustutata. 7. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: anda kannatanule X.X. ning kahtlustatavale X.X. kätte allkirja vastu prokuratuuris. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10. Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Alina Paadik Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Viru Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse. (nimi, allkiri, kuupäev) Irina Ogurova tõlk