Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 23.12.2025, Narva
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin
Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond
Kriminaalasja number: 25233000913
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X. (ik xxxxxxxxxxx)
Kriminaalmenetluse raames kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et X.X. 30.11.2025 kella
10.30 paiku Narvas asuvas korteris lõi konflikti käigus oma alaealist tütart X.X. käega vastu pead
ning seejärel lõi oma abikaasat X.X. kahel korral rusikaga näo piirkonda, tekitades eelnevalt
kirjeldatud käitumisega kannatanutele X.X. ja X.X. füüsilist valu ning kannatanule X.X.
kehavigastusena hematoomi vasaku silma piirkonnas. Seega X..X pani eelnevalt kirjeldatud
tegevusega toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise,
kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt.
Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme
kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,
tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse
jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-
huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul,
kus isiku süü ei ole suur. Kuivõrd kuriteoga ei tekitatud kannatanutele raskeid kehavigastusi ega
ülemääraseid füüsilisi kannatusi, siis ei saa rääkida sellest, et X.X. süü oleks suur. Seda enam X.X.
on ülekuulamisel avaldanud, et tal on siiralt kahju ning ta mõistab oma teo tõsidust. Pärast seda,
kui ta oli oma tütart löönud, hakkas ta kohe tema ees vabandama ning teda kallistama. Seejärel
lähenes talle abikaasa, kes hakkas teda tehtu eest sõimama.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks
edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu
nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse
koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus.
Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka
oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et
isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole
ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku
alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata
kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest
tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-
hüvede võimalikult ulatuslik kaitse.
1
Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on
menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul
enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus
otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise
õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada
mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest
vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui
kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku
karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale
kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.
Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine
prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt X.X. osas KrMS § 202 kohaldamist
välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole
kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik.
Antud kuriteo eest näeb KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ette karistusena kas rahalise karistuse või
(maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust
raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. X.X. ei ole varem väärteo- ega kriminaalkorras
karistatud. Lisaks puudub informatsioon, et X.X. oleks varem kedagi kehaliselt väärkohelnud või,
et ta oleks pärast talle etteheidetavat kuritegu pannud toime süütegusid, millest omakorda võib
järeldada, et kahtlustatav on senise kriminaalmenetluses kogetu põhjal endale põhjalikult selgeks
teinud, et kahtlustuses kirjeldatud käitumine kannatanute suhtes oli lubamatu ning sellist käitumist
ei õigusta isegi vaimne murdumine emotsionaalse pingeseisundi laineharjal.
Eeltoodust tulenevalt jääks käesoleval juhul riigi reageering kriminaalasja kohtusse saatmise
kaudu sedavõrd abstraktseks, et ei võimalda tajuda kahtlustataval enda antisotsiaalse käitumise
tegelikku mõju ega tagajärgi. Sedastatav on ka X.X. soov käituda edaspidi õiguskuulekalt. Seega
prokurör on seisukohal, et olukorras, kus X.X. on siiras soov käituda edaspidi õiguskuulekalt ning
lahendada konflikte rahumeelsel teel, on tema õiguskuulekale käitumisele suunamist võimalik
saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega.
Prokrurör pöörab siinkohal tähelepanu sellele, et kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse
kaalutlusel ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt. Prokuröri hinnangul ei saa
sellist menetluse lõpetamist käsitleda ka kui avalikkusele signaali saatmisena, et selliseid tegusid
võib toime panna. Vastupidi, lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et
kahtlustatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused, lihtsalt selle hukkamõistu
väljendamiseks, ülekohtu heastamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise
tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend.
X.X. poolt vabatahtlikult võetavad kohustused aitavad tal leida sisemist jõudu ja motivatsiooni
vägivallavaba elukorralduse hoidmiseks. Seega X.X. isikust ja tema süüteost tulenevalt on kohane
abinõu edaspidiste õigusrikkumiste välistamiseks ja enesekontrolli teadvustatud juhtimiseks
sotsiaalprogrammi läbimine.
Sotsiaalprogrammi kohaldamise eelduseks on täiendava kohustusena võetav üldkasuliku töö
tegemine. Üldkasuliku töö määramine 30 tunni mahus on optimaalne suurus, sest isik peab esmalt
asuma läbima sotsiaalprogrammi ning samaaegselt tehtav üldkasulik töö on teoreetiliste oskuste
omandamist toetav praktiline tegevus läbi füüsilise aktiivsuse. Üldkasuliku töö tegemist takistavad
asjaolud puuduvad. Oluline on märkida, et X.X. näol on tegemist isikuga, kes vajab enda
2
enesekontrolli juhtimiseks täiendavat tuge, mistõttu käesoleval juhul on oluline määratud
kohustuse individualiseerimine isikut iseloomustavatest omadustest lähtuvalt.
Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25233000913 menetlus X.X. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei
ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
2. Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
1) KrMS § 202 lg 2 p 5 alusel kohustub X.X. läbima Tallinna Vangla Viru
kriminaalhooldusosakonna poolt läbiviidava sotsiaalprogrammi, mille
eesmärgiks on maandada vägivaldset käitumist soodustavaid riske ning
pakkuda tuge inimeste omavahelistes suhtes tõusetuda võivate konfliktide
rahumeelseks lahendamiseks. Konkreetse sotsiaalprogrammi määrab
kriminaalhooldusametnik pärast esmast hindamist. Sotsiaalprogrammi läbimise
tähtaeg on 31.07.2026.a.
2) KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel kohustub X.X. tegema 30 tundi üldkasulikku tööd
hiljemalt 01.04.2026.a.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: Tõkendit ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad.
5. KrMS § 206 lõike 2¹ alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti
Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: Andmeid
ei kustutata.
6. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 edastada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamatult kannatanule/alaealise kannatanu seaduslikule esindajale X.X. e-postiga,
kahtlustatavale X.X. e-postiga ning Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonnale e-
postiga.
8. Kannatanul/alaealise kannatanu seaduslikul esindajal on õigus vastavalt KrMS § 206
lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris.
Edasikaebamise kord
Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu/alaealise kannatanu seaduslik esindaja
põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn 15188 või e-post
[email protected]).
(allkirjatatud digitaalselt)
Ragnar Plistkin
3