Riigi eelarvestrateegia 2018-2021 kavandamine

Agris Peedu SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla [email protected] Meie 26.01.2017 nr 1.8-1/392-1 Riigi eelarvestrateegia 2018-2021 kavandamine Lugupeetud juhatuse esimees Oleme alustanud riigi eelarvestrateegia 2018-2021 rahastamiskava koostamisega. Sellega seoses palume Teil esitada 15.veebruariks 2017. aastal keskvalitsuse üksusena riigieelarve seaduse § 12 punktide 1 ja 2 alusel jooksva eelarveaasta, sellele eelnenud eelarveaasta ja järgneva nelja eelarve aasta kohta finantsplaani vastavalt rahandusministri määrusele nr 24 „Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse arvestusmetoodika“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Killar Osakonna juhataja Lisad: SA Finantsplaani vorm xlsx. ÄÜ Finantsplaani vorm xlsx. Finantsplaani koostamise juhend word. Lisaadressaadid: Tartu Ülikooli Kliinikum SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus SA Viljandi Haigla SA Eesti E-tervise SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus SA Hoolekandeteenused AS Eesti Puuetega Inimeste Fond SA Hiiumaa Haigla SA Koeru Hooldekeskus SA Jõgeva Haigla SA Gonsiori 29 / 15027 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Liina Nagel [email protected]  I. Osa. Finantsplaani koostamise metoodiline juhend § 1. Finantsplaan 1.1. Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaan on tema majandustegevuse rahavoogude lihtsustatud prognoos järgmiseks viieks aastaks koos eelneva perioodi tegelike andmetega. Finantsplaani alusel analüüsitakse aruandekohustuslase senist ja kavandatavat finantsmajanduslikku seisukorda. 1.2. Finantsplaan on esitatud aegveergudena Excelis tabelarvutusena. 1.3. Finantsplaan koosneb kolmest osast: 1) sisendandmete osa, 2) analüüsiosa, 3) lühike koondpilt. 1.4. Finantsplaani pealdis sisaldab: 1) Aruandekohustuslase nime ja TP numbrit üldeeskirja kontoplaani tähenduses 2) Aruande täitja nime ja kontaktandmeid, kes operatiivselt tegeleb aruandesse andmete sisestamisega 1.5. Finantsplaani kasutamine eeldab aruandekohustuslaselt riigiraamatupidamise reeglite ning üldeeskirja kontoplaani ja finantsanalüüsi aluste tundmist. 1.6. Kasutatud nimetused on kohandatud üldeeskirja kontoplaani ridade nimetuste alusel. § 2. Finantsplaani sisendandmete osa 2.1. Sisendandmed esitatakse tuhandetes eurodes. Tegelikud andmed on ette sisestatud tuhandetes eurodes kolme koha täpsusega pärast koma. 2.2. Aruandekohustuslane sisestab prognoosandmed vastavalt läbimõeldud ja sisuliselt kavandatud tegevusplaanidele. Näiteks investeerimistegevuse rahavoogude blokis tohib prognoosida real Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks ainult siis, kui riigieelarves või strateegias on vastav summa kavandatud. 2.3. Finantsplaani sisendandmete read on kujundatud riigiraamatupidamise üldeeskirja alusel kontoplaani liikide, klasside, rühmade ja vajadusel gruppide või kontode järgi. Täiendavalt kasutatakse sisendandmete määratlemisel käibe deebet- või kreedit-karakteristikat ja summa märki. Kõik kasutatud tunnused on finantsplaani vormis nimetatud. Finantsplaanis kasutatavad nimetused on vajadusel lühendatud ja kohandatud. 2.4. Sisendandmete osa on kujundatud optimaalselt lühikesena eesmärgiga mitte takerduda detailidesse, kuid samas tagada analüüsiosa piisav täpsus, usaldusväärsus ja võrreldavus. 2.5. Sisendandmete osa on jaotatud viieks finantsseisukorda kirjeldavaks alamosaks: 1) bilanss, 2) tulemiaruanne 3) täiendav info 4) investeerimistegevuse aruanne 5) finantseerimistegevuse aruanne 2.6. Sisendandmete osa on kujundatud sisult ja vormilt aruandekohustuslase jaoks tuttaval bilansi, kasumi/tulemiaruande ja rahavoogude aruande kujul, mis hõlbustab ja kiirendab oluliselt aruande mõistmist ja täitmist. 2.7. Finantsplaani sisendandmete osa read on varustatud järgmiste tunnustega: 1) bilansiread: tunnus B 2) tulemiaruanderead: tunnus T 3) investeerimistegevuse aruanderead: tunnus I 4) finantseerimistegevuse aruanderead: tunnus F Kõik ühesuguse tunnusega osa read on varustatud erineva loendinumbriga, mis koos reatunnusega moodustab unikaalse tunnuse. Sisendandmete osa reatunnuseid kasutatakse viidetena analüüsiosa ridade defineerimisel. 2.8. Täiendavad andmed on vajalikud täiendavate analüüside sisendiks: 1) töötajate arv 2) turuosa 2.9. Sisendandmete osas on eristatud kollase tagapõhja värviga tekstiruudud kujul , kuhu aruandekohustuslane sisestab arvandmed. Ülejäänud osa on arvutuslik osa eesmärgiga kalkuleerida vahetulemused ja kontrollida bilansitasakaalunõuete täitmist. Nende täitmine pole vajalik ega lubatud. 2.10. Finantsplaani bilansiosa sisaldab täiendavalt kahte kohustuslikult täidetavat rida, mis ei ole allutatud bilansitasakaalureeglitele: 1) varade poolel – laenu- ja liisingnõuded; 2) kohustiste poolel – lühiajalised kohustised. Ülejäänud andmetest eristamiseks on need andmed sinist värvi ja kursiivis. 2.11. Andmete sisestamisel peab rangelt jälgima järgmisi reegleid: 1) tulud ja sissetulek sisestatakse positiivsete arvudena; 2) kulud ja väljaminek sisestatakse negatiivsete arvudena. 2.12. Bilansitasakaalunõuded loetakse aktsepteeritavalt täidetuks ainult juhul, kui õigesti täidetud sisendandmete korral on kontrolli tulemuseks arvväärtus 0. 2.13. Tulemuse tehnilise usaldusväärsuse tagamiseks on finantsplaani arvutuslik osa kaitstud sisestamise eest, kaitset pole lubatud muuta, mujale kui kollase tagapõhjaga tekstiruutudesse pole lubatud andmeid sisestada. § 3. Finantsplaani analüüsiosa 3.1. Analüüsiosa on arvutuslik osa, omades kahte eesmärki: 1) tagada RES-s toodud nõuete täitmise kontrollimine (nt nõuded keskvalitsuse juriidilise isiku põhitegevuse tulemi puudujäägi lubatud ülemmäära või netovõla piirmäära kohta) 2) toetada keskvalitsuse juriidilist isikut tema toimimise efektiivsusnäitajate kalkuleerimisel 3) võimaldades aruandekohustuslase valitsejal / asutajaõiguste teostajal finantsiliselt analüüsida iga aruandekohustuslase majandustegevust ja kavandada edasist tegevust kooskõlas riigi kui omaniku ootustega. 3.2. Analüüsiosa koosneb kuuest alamosast 1) põhitegevuse tulemlikkus ja mõju riigieelarvepositsioonile 2) võlakohustised ja likviidsus, 3) antud laenumahu riskisus, 4) varade ja kapitali kasutamise efektiivsus, 5) omatulu genereerimise võimekus ning toetuste osakaal tulus ja kulus 6) tegevuse käive ja kasumlikkus 3.3. Analüüsiosa read on varustatud unikaalse reatunnusega A. Analüüsiosa iga rida on defineeritud sisendosa ridade (tunnustega B, T, I, F) või analüüsiosa enda ridade (tunnus A) kaudu. 3.4. Aruandekohustuslase majandustegevuse tervikmõju (ülejääk või puudujääk) riigi eelarvepositsioonile hinnatakse summana, kus kokku liidetakse: aruandeperioodi tulemi summa ja investeerimistegevuse summa kokku. Ootuspäraselt korraldab aruandekohustuslane oma majandustegevuse ülejäägiga või tasakaalus sissetulekute ja väljaminekutega. 3.5. Aruandekohustuslase põhitegevuse kasumlikkust/tulemlikkust analüüsitakse järgmiste finantsnäitajate abil: 3.5.1. rahaline kasum e. tegevustulem on põhitegevustulu summa ja põhitegevuskulu summa vahe, millest on välja jäetud mitterahaline põhivara amortisatsiooni ja ümberhindluse summa; 3.5.2. põhitegevuse kasumlikkust e. tulemlikkust mõõdetakse rahalise kasumi/tulemi summa ja tegevustulu summa suhtena (%); Ootuspäraselt on rahaline kasumlikkus sihtasutustel vähemalt positiivne väärtus, äriühingutel vähemalt finantseesmärgina kehtestatud tasemel. 3.5.3. kulu kattekordaja on tegevustulu summa ja tegevuskulu summa suhe (arvkordaja); 3.5.4. tegevustulem on põhitegevustulu summa ja põhitegevuskulu summa vahe; 3.5.5. tegevustulemit iseloomustatakse kolmes vahemikus:  ülejääk,  puudujääk vahemikus 0% kuni 30% tegevustulust  puudujääk rohkem, kui 30% tegevustulust 3.5.6. puudujäägi kaetust hinnatakse võrdluses eelneva akumuleerunud tulemi ja aruandeperioodi tulemi summaga. 3.6. Aruandekohustuslase neto-võlakoormuse hindamine toimub järgmiselt: 3.6.1. likviidsed varad moodustuvad raha, tema ekvivalentide ja finantsinvesteeringute (sh ka pikaajalised!) summana; 3.6.2. võlakohustised moodustuvad kõik kohustised; 3.6.3. neto-võlasumma moodustub võlakohustise ja likviidsete varade vahena; 3.6.4. neto-võlakoormust hinnatakse neto-võlasumma ja tegevustulu suhtena (%), mille maksimaalne lubatud väärtus ilma Vabariigi Valitsuse täiendava loata on 40%. 3.7. Võlakohustiste kattevõime hindamiseks kalkuleeritakse arvkordaja, mis näitab, mitme aastaga on võimalik katta neto-võlasummat teenitava rahalise ärikasumiga (tegevustulem ilma põhivara amortisatsioonita). Ootuspärane on arvkordaja väärtus väiksem kui 5, st et neto-võlakohustise täitmise periood ei tohiks olla üle 5 aasta. 3.8. Aastase finantskohustise teenindamise võimekus 3.8.1. Aastane finantskohustis moodustub kõigi finantseerimistegevuste lõikes tagasimaksete kogusummana. 3.8.2. Aastase finantskohustise teenindamise võime hindamiseks kalkuleeritakse arvkordaja, mis näitab, mitmekordselt (või millise osa) katab aruandeperioodi rahaline ärikasum (tegevustulem ilma põhivara amortisatsioonita) aasta finantskohustise summa. Ootuspäraselt on arvkordaja minimaalseks väärtuseks 1,2, st et rahaline ärikasum peab kindlasti ületama aastase finantskohustise summat. 3.9. Aruandekohustuslase likviidsust analüüsitakse järgmiste finantsnäitajate abil: 3.9.1. käibekapital on käibevara summa ja lühiajaliste kohustiste summa vahe (summa). Ootuspäraselt on käibekapital positiivse väärtusega. 3.9.2. lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on käibevara summa ja lühiajaliste kohustiste summa suhe (arvkordaja). Ootuspäraselt on lühiajalise võlgnevuse kattekordaja minimaalne väärtus 1. 1 3.9.3. 1 kuu keskmise kulu kattevõime aastalõpu rahaga on likviidsete varade summa ja 12 rahaliste tegevuskulude summa suhe (arvkordaja). Ootuspäraselt katavad likviidsed varad vähemalt 1 kuu jooksvad rahalised tegevuskulude kohustused. 3.10. Aruandekohustuslase antud laenude portfellimahu riskisust analüüsitakse järgmiste finantsnäitajate abil: 3.10.1. laenuportfelli osakaal varadest (%); Ootuspäraselt on laenuportfelli osakaal varadest maksimaalselt 60%. 3.10.2. kapitali adekvaatsus (%); Ootuspäraselt katab omakapital ehk netovara laenuportfelli mahu vähemalt 40% ulatuses. Antud laenude portfellimahu analüüsiosa rakendatakse juhul, kui aruandekohustuslane on andnud laene oma põhikirjajärgse õiguse kohaselt. 3.11. Varade, sh põhivara kasutamise efektiivsust analüüsitakse järgmiste finantsnäitajate abil: 3.11.1. põhivara osakaal kogu varadest on põhivara netojäägi summa ja varade summa suhe (%); 3.11.2. materiaalse ja immateriaalse põhivara investeeringute osakaal materiaalsest ja immateriaalsest põhivarast on aastase investeeringusumma ja materiaalse ja immateriaalse põhivara summa suhe (%); 3.11.3. varade kasutamise efektiivsus on tegevustulu summa ja varade summa suhe (arvkordaja); 3.11.4. materiaalse ja immateriaalse põhivara kasutamise efektiivsus on tegevustulu summa ja materiaalse ja immateriaalse põhivara summa suhe (arvkordaja).  Iga aruandekohustuslane otsustab, millised on tema varade sh põhivara kasutamise efektiivsusnäitajate vähimad väärtused, mille saavutamine ja hoidmine on vajalik efektiivse toimimise tõendamiseks. 3.12. Kapitaliseeritust ja kapitali kasutamise efektiivsust analüüsitakse järgmise finantsnäitaja abil: omakapitali e. netovara kordaja on omakapitali ehk netovara summa ja varade summa suhe (%). Ootuspärane vähese riskiga miinimumväärtus on 50%; väärtust vahemikus 33,3%—50% loetakse keskmise riskisusega väärtuseks, väärtust alla 33,3% loetakse kõrge riskiga väärtuseks. 3.13. Omatulu genereerimise võimekust ning toetuste osakaal tulus ja kulus analüüsitakse järgmiste finantsnäitajate abil: 3.13.1. netokäibe ehk omatulu osakaal kogu tegevustulus (%) Ootuspäraste väärtuste kehtestamine võrdlusalusena sõltub riigiülesannet täitva äriühingu / sihtasutuse tegevuse eesmärkidest. Näiteks äriühingule sarnaselt toimiva sihtasutuse omatulu ootuspärane väärtus peab olema võimalikult maksimaalne, nt 95%, aga toetusi andva sihtasutuse omatulu peab olema minimaalne, nt vähem kui 5%. Iga aruandekohustuslane otsustab, milline on tema omatulu genereerimise võimekuse sihttase, mille saavutamine ja hoidmine on vajalik efektiivse toimimise tõendamiseks. 3.13.2. saadud toetuste osakaal kogu tegevustulus (%) Ootuspärase väärtuse määramine on seotud omatulu teenimise võimekusega, sest kogu tegevustulu koosneb põhiliselt kahest tululiigist: omatulu ja saadud toetused. Näiteks, kui omatulu osakaalu ootuspärane väärtus on vähemalt 95%, siis saadavate toetuste osakaalu ootuspärane väärtus on maksimaalselt 5%. 3.13.3. antud toetuste osakaal kogu tegevuskulus (%) Ootuspärase väärtuse kehtestamine võrdlusalusena sõltub riigiülesannet täitva äriühingu / sihtasutuse tegevuse eesmärkidest. Näiteks äriühingule sarnaselt toimiv sihtasutus ei anna üldjuhul toetusi, mistõttu antud toetuste osakaal kogu tegevuskulus on minimaalne või 0%. 3.14. Aruandekohustuslase majandustegevuse käivet ehk omatulu analüüsitakse juhul, kui põhitegevuse tulemusena tekib netokäive ehk omatulu, mis moodustab kogu tegevustulust vähemalt 50%. Tegevuse käibe efektiivsust analüüsitakse järgmiste finantsnäitajate abil: 3.14.1. varade käibe efektiivsus on netokäibe ehk omatulu summa ja varade summa suhe (arvkordaja); 3.14.2. materiaalse ja immateriaalse põhivara käibe efektiivsus on netokäibe summa ning materiaalse ja immateriaalse põhivara summa suhe (arvkordaja). Iga aruandekohustuslane otsustab, millised on tema omatulu genereerimisel varade sh põhivara kasutamise efektiivsusnäitajate vähimad väärtused, mille saavutamine ja hoidmine on vajalik efektiivse toimimise tõendamiseks. 3.15. Aruandekohustuslase tegevuse kasumlikkust analüüsitakse juhul, kui analüüsitakse tegevuse käivet (st juhul, kui omatulu moodustab kogu tegevustulust vähemalt 50%). Tegevuse kasumlikkust analüüsitakse järgmiste finantsnäitajate abil: 3.15.1. äritegevuse kasumlikkus on ärikasumi EBIT ehk tegevustulemi summa ja netokäibe summa suhe (%); 3.15.2. puhaskasumimäär on puhaskasumi summa ja netokäibe e. omatulu summa suhe (%); 3.15.3. varade kasumlikkus ROA on puhaskasumi summa ja varade summa suhe (%); 3.15.4. omakapitali kasumlikkus ROE on puhaskasumi summa ja omakapitali e. netovara summa suhe (%) Iga aruandekohustuslane otsustab, millised on tema omatulu genereerimisel kasumlikkuse vähimad väärtused, mille saavutamine ja hoidmine on vajalik efektiivse toimimise tõendamiseks. 3.16. Aruandekohustuslasel on õigus finantsmajanduslikult põhjendatult ja oma organisatsiooni nõukogu heakskiidul:  1) loobuda mõnest analüüsiosas kasutatud üldjuhul kohanduvast analüüsielemendist; 2) valida analüüsinäitajate ootuspäraseid standardväärtusi, mis kohalduvad tema organisatsiooni toimimise kirjeldamiseks adekvaatsemalt, võrreldes vormis ette antud väärtustega. 3.17. Analüüsiosas on kasutatud tingimusvormingut, kus finantsnäitaja väärtuse tekstiruut värvub, vastavalt võrdlusele standardväärtusega: 1) roheliseks , kui väärtus on kooskõlas nõuetega (on kas suurem miinimumnõudest või väiksem maksimumnõudest); 2) beežiks , kui väärtus kuulub lubatud hälbevahemikku (nt 0% kuni 30%); 3) punaseks , kui väärtus ei ole kooskõlas nõuetega (on kas väiksem nõutud miinimumväärtusest või suurem lubatud maksimumväärtusest). Tingimusvormingu kasutamine võimaldab kiiresti juhtida lugeja tähelepanu olukorrale, kas aruandekohustuslase finantsseisukorda kirjeldavad näitajad vastavad esitatud (standard)nõuetele. 3.18. Aruandekohustuslane võib analüüsiosas lisada vajadusel kõigile neile tema finantsseisukorda kirjeldavatele finantsnäitajatele standardväärtuse koos sobiva tingimusvorminguga, mille puhul see algversioonis puudub. 3.19. Aruandekohustuslane peab arvesse võtma, et rakendades oma õigust teostada analüüsinäitaja ootuspäraste standardväärtuste valikut kaasneb kohustus kontrollida, kas rakendatud tingimusvorming on uue valikuga kooskõlas, st funktsioneerib tehniliselt korrektselt. § 4. Finantsplaani lühike koondpilt 4.1. Koondpilt koondab tulemuseks aruandekohustuslase finantsseisukorra need andmed, mida on võimalik kasutada täiendavates analüüsides.