Arvamuse küsimine

EELNÕU 12.10.2021 Tallinna-Saku liivamaardla Liivalaia VII liivakarjääri keskkonnaloa nr HARM-155 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, aadress Teemeistri tn 2, Nõmme linnaosa, Tallinn, 10916 Harju maakond) esitas 02.12.2020 Keskkonnaametile Liivalaia VII liivakarjääri keskkonnaloa nr HARM-155 (edaspidi keskkonnaluba) muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 02.12.2020 dokumendina nr DM-112455-1, parandatud taotlus 07.01.2021 dokumendina nr DM-112455-4, 29.09.2021 dokumendina nr DM-112455-28). Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust keskkonnaministri määrusele „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“, maapõueseadusele (edaspidi MaaPS) ning kas koos keskkonnaloa taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KeHJS) § 61 lõike 1 kohane teave. Esitatud keskkonnaloa taotlus vastas nõuetele, keskkonnaloa taotlus sisaldas KeHJS § 61 lõikes 1 nimetatud teavet. Keskkonnaloa taotlus on avalikustatud 26.01.2021 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetlusosalisi teavitati keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest 26.01.2021 kirjadega nr DM-112455-7, DM-112455-8 ja DM-112455-9. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Keskkonnaseadustiku üldosaseadus (edaspidi KeÜS) § 41 lõike 5 kohaselt annab keskkonnaloa Keskkonnaamet (edaspidi ka loa andja või keskkonnaloa andja), kui seadus ei sätesta teisiti. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeÜS tähenduses. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk I) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk II). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. I. EELHINNANG KeHJS § 61 lõike 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Liivalaia VII liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlust, sh KeHJS § 61 lõike 1 kohast teavet; 2. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendust. 1.1. Kavandatav tegevus 1.1.1. Tegevuse iseloom ja maht, seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega Taotletava Liivalaia VII liivakarjääri mäeeraldise pindala on 11,37 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,93 ha. Kaevandatav maavara on taotluse kohaselt ehitusliiv (aktiivne tarbevaru 459,6 tuh m3 ja kaevandatav varu 347,1 tuh m3) ning täiteliiv (aktiivne tarbevaru 282 tuh m3 ja kaevandatav varu 157,2 tuh m3). Maavara kavandatav kasutamise otstarve on teede- ja üldehituses ning täitematerjalina. Taotletav kaevandamise keskmine tootmismaht aastas on 100 tuh m3. Kaevandatud maa korrastatakse veekoguks, rohu- ja metsamaaks. Keskkonnaluba taotletakse 7 aastaks. Kaevandamise ettevalmistustöödeks on metsa raadamine, kändude juurimine ning kokkulüke ja kattepinnase koorimine. Katendi koorimisel kooritakse ja ladustatakse eraldi katendi kasvukihi osa, kui see peaks paljandamisel ilmnema. Katendi kogus mäeeraldise alal maapinna mudeli ja maavara lasumi mudeliga uuringus arvutatuna on 88 tuh m3. Korraga ladustamist vajava katendi koguse vähendamiseks eemaldatakse katend järgukaupa lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahtust. Katend on võimalik ajutiselt ladustada mäeeraldise teenindusmaal ja seda kasutada vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile teenindusmaa ebakorrapärase maapinna tasandamiseks või võõrandada vastavalt MaaPS § 99. Kaevandamise mäenduslikud tingimused Liivalaia VII liivakarjääri mäeeraldisel on rahuldavad. Kaevandamist raskendab mõningal määral osa maavara paiknemine allpool põhjaveetaset. Mäeeraldisele on hea juurdepääs lääne pool paiknevalt püsikattega teelt, mis suundub Tallinn-Saku-Laagri maanteele. Maavara on kaevandatav kahe astanguga. Kaevandamisel on pöördkoppekskavaatoriga kavas ammutada maavara otse looduslikust tervikust ja tõsta puistangusse, kallurile või sõelumisseadme kolusse. Veealust maavara kavandatakse kaevandada veetaset alandamata. Veealusel maavaral lastakse enne laadimist või töötlemist puistangus nõrguda. Vastavalt nõudlusele turustatakse kaevandatud maavara looduslikul (töötlemata) kujul või sõelutuna (töödelduna). Toodangu laadimisel saab kasutada pöördkoppekskavaatorit või kopplaadurit. Maavara väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Kaevevälja korrastamistöödega alustatakse kaevandamise ajal jättes mäeeraldise nõlvadele kaevandamise käigus ohutud kalded. Kaevandatava maavaravaru täielikul ammendamisel moodustub kaevandatud maale 8,9 ha pindalaga keskmiselt ~4,5 m sügavune veekogu. Mäeeraldiselt eemaldatud katend on võõrandatav vastavalt MaaPS § 99 või kasutatav mäeeraldise teenindusmaa korrastamisel vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile. Katendit on võimalik kasutada mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks selle lõunaosa ebakorrapärase reljeefi tasandamisel abs kõrguse tasemeni ~51 m ja vastavalt vajadusele mujal mäeeraldise teenindusmaa piires veekogu kallaste, järvede vahelise liikumistee ja maapinna kujundamiseks (v.a supluskoht, mis peab moodustuma täielikult liivast). Liivalaia VII liivakarjääri kaevandatud maa on korrastatav veekoguks ja maismaa osa on võimalik taimestada ja korrastada metsa- ja rohumaaks. Keskkonnaloa menetlemisel on Saku Vallavolikogu esitanud 17.06.2021 otsusega nr 34 tingimusliku nõusoleku keskkonnaloa muutmiseks. Esitatud tingimustest lähtuv täiendatud korrastatud ala plaan koos selgitustega on tingimuste esitaja poolt kooskõlastatud 14.09.2021 kirjaga nr 6-4/54-5. Eelnevast tulenevalt kavandatakse korrastamisel lähtuda otsusest nr 34 ja alljärgnevatest kirjeldustest:  Mäeeraldise idapoolne kallas tuleb korrastada supluskohaks ehk laiendatava karjääri ja laienduse ala vahele tuleb korrastatud maal jätta ülalpool veepinda asetsev liivane platoo pindalaga minimaalselt 300 m². Kogu supluskoht (sh platoo, nõlvused, olemasolevate teravnurkade täitmised) peab olema liivast ehk seal ei tohi kasutada muud täitematerjali (nt kaevist, katendit jms). Platoolt laskuv veealune nõlvus ei tohi olla minimaalse veetaseme puhul kuni 2 m sügavuseni järsem kui 1:8. Korrastamisprojektiga tuleb vees ette näha (minimaalselt 30 m²) madalaveeline suplusala väikelastele.  Selleks, et tagada pääste- ja kiirabiautodele juurdepääs Liivalaia VII karjääri idakülge rajatava supluskoha juurde jäetakse karjääri põhjatipus maismaa juurdepääsu rajamiseks. Saku valla soovil rajatakse juurdepääsu tee kaevandaja poolt korrastamise käigus.  Karjääri veekogu läänenõlv täidetakse nõlvusega ≤1:3 ja karjääri lõunaosas kinnistute Karjääri tee 4 ja 8 piiril täidetakse nõlv nõlvusega ≤1:5 ning mõlemad laugemaks kujundatavad nõlvad metsastatakse. Täiendavalt jälgitakse korrastamisel, et veekogu ei moodustuks kinnistutele Karjääri tee 4 ja Karjääri tee 8 lähemale kui 25 m.  Korrastamisel taastatakse liikumisrada Liivalaia järve ja Männiku järve vahelisel alal. Liikumisraja pealispind moodustatakse vähemalt 4 m laiune ja 1 m veetasemest kõrgemale. Liikumisraja pind korrastatakse rohumaaks.  Hiljemalt 1 kuu peale keskkonnaloa väljastamist peab loa omanik esitama Keskkonnaametile taotluse korrastamistingimuste väljastamiseks. Korrastamisprojekti koostades tuleb projektlahenduse väljatöötamisel teha tihedat koostööd Saku Vallavalitsusega, et supluskoha rajamiseks sobilikud täpsed tingimused välja töötada. Hiljemalt 7 kuud peale korrastamistingimuste väljastamist peab kaevandatud maa korrastamisprojekt olema esitatud Keskkonnaametile rakendamise nõusoleku saamiseks. Karjääri korrastamistööd teostatakse vastavalt korrastamisprojektile. Olemasolev Liivalaia VII liivakarjäär ja taotletav laiendus kattuvad Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohase perspektiivse Tallinna ringraudtee koridoriga. Arvestades laienduse paiknemist olemasoleva mäeeraldise, raudtee, kõrgepingeliinide koridori, tööstuse ja veekogude suhtes on vähetõenäoline laienduse mõju perspektiivse raudteetrassi paigutusele. 1.2. Ressursside kasutamine, tegevuse energiakasutus Liivalaia VII liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandatakse ehitus- ja täiteliiva. Mäeeraldiselt kaevandatav maavara on sobilik kasutamiseks teede- ja üldehituses ning täitematerjalina. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika. 1.3. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku, ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, jäätmete teke ja käitlemine Jäätmed Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase kogumiseks või ladestamiseks. Kui kaevandatud maavara otsustatakse töödelda seda purustades või sõeludes, siis seda tehakse erinevatele tingimustele vastava toodangu valmistamiseks, mitte toodangust kaubandusliku väärtuseta osa eraldamiseks. Liivalaia VII liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse vastavalt MaaPS § 99. Olmejäätmeid moodustub karjääri töös väga väikeses mahus. Need kogutakse konteinerisse ning antakse üle jäätmekäitlejale. Kaevandamisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldus tehakse alltöövõtuna remonditöökodades. Mineraalse loodusliku ehitusmaterjali kaevandamisel enamlevinud tehnikat kasutades ei teki ohtlikke jäätmeid. Kaevandamisel Liivalaia VII liivakarjääri mäeeraldisel ei teki kaevandamisjäätmeid ja puudub kaevandamisjäätmekava vajadus. Vesi Mäeeraldise ala topomõõdistamisel 2018. aasta aprillis oli veetase Männiku järves, mäeeraldise põhjapiiril, 45,63 m ja veekogus mäeeraldisest kagus tasemel 45,57 m. Laienduse geoloogilise uuringu käigus tehtud topomõõdistamisel 2020. aasta mais oli veetase endise Liivalaia karjääri veekogus tasemel 45,63 ja endise Liivalaia II karjääri veekogus tasemel 45,56 m. Veetase taotletava mäeeraldise alal ühtlustub ümbritsevate olemasolevate veekogudega eeldatavasti absoluutkõrgusel 45,6 m. Liivalaia VII liivakarjääris on kavas kaevandada veetaset alandamata. Kaevandamine Liivalaia VII liivakarjääri mäeeraldisel ei halvendataks põhja- ja pinnavee ökoloogilist, keemilist ega koguselist seisundit. Kavandatav tegevus ei avalda mõju piirkonna veerežiimile, s.h. kaevude veetasemele ega vee kvaliteedile. Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust on võimalik, et esineb nende lekkeid. Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui teistes rasketehnikaga seotud valdkondades nagu põllumajandus või ehitus. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse kaevandamise projektis. Välisõhk ja müra Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piiridest välja poole leviv peamine mõju võib olla kaevandamisel ja veol kasutatavate masinate tekitatav müra ja tahked peenosakesed (tolm). Taotluse seletuskirja kohaselt on kaevandamiseks plaanis kasutada peamiselt pöördkoppekskavaatorit ning laadimiseks kopplaadurit ja ekskavaatorit. Kaevetöödeks kasutatavate masinate töötamisel tekkiv müratase peab vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.06.2015 määrusele nr 59 vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/14/EÜ, välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1–78). Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Olenevalt karjääris töötavate masinate konkreetsest asukohast jääb karjääri serva müra ekraniseeriv mõju 5–10 dB vahemikku. Lisaks karjääris töötavatele masinatele tekib müra karjääri teenindavate transpordivahendite liikumisel. Transpordimasinate müratase on normeeritud keskkonnaministri 22.09.2004 määrusega nr 122 (“Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”). Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse taotluse seletuskirja kohaselt tehniliselt korras ja kehtivatele normidele vastavaid kallureid. Taotluse seletuskirja kohaselt kaevandamisel ei ületata müratasemele kehtestatud piirmäärasid. Liivalaia VII liivakarjäär paikneb paralleelselt Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ja Tallinn- Lelle raudteega Talteri liivakarjäärist ~1 km kirde suunas. „Saku valla Männiku küla Tallinna- Saku liivamaardla Talteri liivakarjääri vertikaalsuunalise laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. Töö nr 13/1072“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2013) koostamisel leiti, et Tallinna-Saku maardla näol on tegemist alaga, kus paikneb erinevaid tööstuslikke müraallikaid ja suure müraallikana ka Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ning leiti ka, et kavandatava tegevuse müra oleks küll arvestatav, kuid jääks teiste müraallikate varju ning leevendusmeetmete kasutamine karjääris piirkonna mürasituatsiooni oluliselt ei parandaks. Analoogselt Talteri karjääriga ei ole Liivalaia VII liivakarjääri puhul oodata, et karjääris kaevandamisel tekitatav müra tõuseks teiste müraallikate varjust esile ja halvendaks piirkonna olemasolevat mürasituatsiooni. Maavara kaevandamisel ja laadimisel loodusliku niiskuse juures ei eraldu märkimisväärselt tahkeid peenosakesi ning need langevad kiiresti maha masinate töötsooni läheduses. Pärast veepealse varu kaevandamist on oodata peenosakeste heite täiendavat vähenemist, kuna suur osa kaevandatavast maavarast paikneb allpool veetaset. Maavara transpordiga võib autoteedel kuival aastaajal tekkida tahkeid peenosakesi. Maavara veol tekkida võivaid tahkeid peenosakesi on vajadusel võimalik vähendada karjääriteede mustkatte alla viimisega, tolmutõrjega, rattapesuga või karjäärisiseste teede niisutamisega. Karjäär asub hõreda inimasustusega piirkonnas ja ei ole oodata peenosakestest lähtuvat negatiivset mõju ümbritsevale elukeskkonnale ja elukvaliteedile. Kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul ei ole oodata käitise saasteainete heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba. Saku Vallavolikogu esitas 17.06.2021 otsuses nr 34 järgmised tingimused (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 23.03.2021 dokumendina nr DM-112455-11): 1. kaevandamisloas tuleb sätestada tingimused, mis väldivad täielikult liiva ja tolmu kandumise ümbruskonda ja avalikele teedele (nt karjäärist väljasõidule rattapesuvannide paigaldamine, teede niisutamine, karjääriteede mustkatte alla viimine jne). Eelnevast tulenevalt teeb Keskkonnaamet ettepaneku kanda keskkonnaloale järgnev kõrvaltingimus/leevendusmeede: 1. tööde korraldus karjääris peab tagama, et avalikele teedele ei kanta liiva ja tahkeid peenosakesi. Vajadusel tuleb rakendada karjääriteede mustkatte alla viimist, tolmutõrjet, rattapesu või karjäärisiseste teede niisutamist. Valguse, soojuse, lõhna ja kiirguse reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Karjääris kaevandamisega ei kaasne karjäärist väljapoole levivat vibratsiooni. 1.4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade, suurõnnetuste või katastroofide esinemise võimalikkus Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Võimalike avariilekete likvideerimiseks peab arendaja ette nägema vajadusel masinate hoolduse platsi, õli püüdmise ja neutraliseerimise vahendid. Masinate remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Taotletav Liivalaia VII liivakarjäär asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas riigile kuuluvatel kinnistutel Liivalaia karjäär 7 (katastritunnus 71801:001:2220), Viimsi metskond 98 (katastritunnus 71801:001:2221), Liivalaia karjäär (katastritunnus 71801:001:0650) ja Liivalaia karjäär 2 (katastritunnus 71801:001:0001). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa külgneb kaguservas Männiku liivakarjääri (loa nr KMIN135; loa omaja AS Silikaat) mäeeraldisega ja selle teenindusmaaga ning kirdeservas külgnevad taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa vahetult Männiku VI (loa nr KMIN-131; loa omaja Balti Liiv OÜ) ja Männiku V liivakarjäär (loa nr KMIN-111; loa omaja Balti Liiv OÜ) mäeeraldiste teenindusmaadega. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad kuni 10 ha pindalaga nimetute tehisjärvedega (keskkonnaregistri kood VEE2006080 ja VEE2006090) ja nende veekaitse- ja kalda piiranguvöönditega ning üle 10 ha pindalaga tehisjärve Männiku järv (keskkonnaregistri kood VEE2006020) veekaitse- ja kalda piiranguvööndiga. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa idaosal asub Elektrilevi OÜ-le kuuluv 35-110 kV kõrgepinge elektriõhuliin 35K-19:(L35055) (VID kood KP55461092, kaitsevöönd 25 m liini teljest) ja selle kaitsevöönd. Teenindusmaa lääneserval kulgeb Elektrilevi OÜ-le kuuluv elektrimaakaabelliin Männiku lasketiir:TOP (VID kood KKL118256104, kaitsevöönd 1 m liini teljest) ja selle kaitsevöönd. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa lääneserv kattub laiarööpmelise raudtee (VID kood 4076857; kaitsevöönd 30 m) kaitsevööndiga ning ~3 m ulatuses jääb kaitsevöönd ka taotletavale mäeeraldisele. Raudtee ja mäeeraldise vahelisel alal kulgeb püsikattega tee (ETAK ID: 4884223), mäeeraldisel kulgeb kruuskattega tee (ETAK ID: 5020741), kirdepiiril kulgeb kruuskattega tee (ETAK ID: 4610573; 5040394). Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult riigikaitseliste ehitiste Männiku lasketiir, Männiku linnak ja Männiku harjutusväli kaitsevöönditega. Taotletav mäeeraldis asub Tallinna linna naabruses hõreda inimasustusega piirkonnas kaevandamisega tihedalt hõivatud tööstusalal. Lähim elamu asub mäeeraldise teenindusmaast u 400 m kaugusel edelas. Mäeeraldise teenindusmaal ega selle läheduses ei ole kultuurimälestisi, muinsuskaitse objekte ega Natura 2000 alasid. Laiendatava ala kaguosas, Männiku järve veeala on inventeeritud III kaitsekategooriasse arvatud kaitsealuse liigi valgelaup-rabakiil leiukohana. Olemasolev Liivalaia VII liivakarjäär ja taotletav laiendus kattuvad Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohase perspektiivse Tallinna ringraudtee koridoriga. Arvestades laienduse paiknemist olemasoleva mäeeraldise, raudtee, kõrgepingeliinide koridori, tööstuse ja veekogude suhtes on vähetõenäoline laienduse mõju perspektiivse raudteetrassi paigutusele. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid, mistõttu on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Laiendatava ala kaguosas, Männiku järve veeala on inventeeritud III kaitsekategooriasse arvatud kaitsealuse liigi valgelaup-rabakiil leiukohana. Leiukohas kehtib isendi kaitse, mis on välja toodud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõikes 8, mille kohaselt on keelatud III kaitsekategooria selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Arvestades kavandatava tegevuse ulatuse väiksust Männiku järve osas ja valgelaup-kiili leiukoha suurust piirkonnas, ei kaasne eeldatavasti kavandatava tegevuse realiseerimisel negatiivseid mõjusid kaitsealusele kiilile. Hüdrogeoloogiaaspektist lähtuvalt ei ulatu mõju väljapoole mäeeraldise piire, kuna kaevandamisel allpool põhjavee taset veetaset ei alandata ja põhjaveerežiimi oluliselt ei muudeta. Selleks, et ei kahjustataks põhja- ja pinnavee kvaliteeti ning pinnast, tuleb tehnikat hooldada ja remontida selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. Avariide vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit. Mäeeraldise osas, kus kaevandatakse ka veealust varu, tuleb tagada, et kujunevad veekogu nõlvad oleksid püsivad, selleks kujundatakse veealused nõlvad juba kaevandamise käigus. Maavara kaevandamisel ja laadimisel loodusliku niiskuse juures ei eraldu märkimisväärselt tahkeid peenosakesi ning need langevad kiiresti maha masinate töötsooni läheduses. Maavara transpordiga võib teedel kuival aastaajal tekkida tahkeid peenosakesi. Välistamaks kuivadel perioodidel tahkete peenosakeste levikut ümberkaudsete elamuteni, tuleb tahkete peenosakeste leviku takistamiseks töid korraldada selliselt, et avalikele teedele ei kanta liiva ja tahkeid peenosakesi kasutades selleks vajadusel näiteks karjääriteede mustkatte alla viimist, tolmutõrjet, rattapesu või karjäärisiseste teede niisutamist. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad ja transpordimasinad. Kui kaevandamismasinad on paikse iseloomuga ja mõjutavad vahetult ainult mäeeraldist ja selle lähiümbrust, siis transpordimasinad mõjutavad ümbrust kogu veoteekonna ulatuses. Mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega. Mäeeraldisel taimkate hävib. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnareostust liiva kaevandamisega teadaolevalt ei kaasne. Taotluse seletuskirja kohaselt ei teki kaevandamise käigus jäätmeid. Lähtudes eelnevast puudub mõju inimestele, sh tervisele, heaolule ning varale, samuti mõju kultuuripärandile. Oluline kumulatiivne mõju puudub. Piiriülest mõju ette näha ei ole. 4. Eelhinnangu järeldus Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna: 4.1. kavandatav tegevuskoht ja selle mõjuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; 4.2. mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega; 4.3. kaevandamisega ei ületata lubatud piirmäärasid õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas. Sellele vaatamata peab tööde korraldus karjääris tagama, et avalikele teedele ei kanta liiva ja tahkeid peenosakesi. Vajadusel tuleb rakendada karjääriteede mustkatte alla viimist, tolmutõrjet, rattapesu või karjäärisiseste teede niisutamist; 4.4. kaevandamine ei mõjuta põhjavee režiimi, kuna allpool põhjaveetaset varu kaevandamine on planeeritud veetaset alandamata, mistõttu on mõju piirkonna veerežiimile minimeeritud; 4.5. mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit. Kütte- ja määrdeainete pinnasesse ning põhjavette sattumise välistamiseks võib seadmete või masinate hooldus ja remont toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. KeHJS § 11 lõike 81 kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 61 lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 33 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. Kaevandamisloa taotleja ei ole KeHJS § 61 lõike 1 punkti 6 alusel esitatud Keskkonnaametile teavet kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kaevandamisloa taotleja kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. II. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis XX.XX.XXXX kirjaga nr XX Männiku XIX liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta tehtava KMH eelhinnangu eelnõu kohalikule omavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Saku Vallavalitsus XXX Keskkonnaamet edastas XX.XX.XXXX kirjaga nr XX haldusmenetluse seaduse § 49 lõike 3 kohaselt AS-le TREV-2 Grupp, Kaitseministeeriumile ja IVARD OÜ esindajale eelhinnangu eelnõu tutvumiseks. AS TREV-2 Grupp XXX Kaitseministeerium XXX IVARD OÜ esindaja XXX III. OTSUS Lähtudes eelhinnangust, AS TREV-2 Grupp poolt esitatud keskkonnaloa taotlusmaterjalidest, KeHJS § 3 lõike 1 punktist 1, § 6 lõike 2 punktist 2 ja lõikest 4, § 6 1 lõigetest 1, 3 ja 5, § 9 lõikest 1, § 11 lõigetest 2, 22, 23, 4, 8 ja 81, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punktist 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 29.01.2021 käskkirja nr 1-1/21/17 “Keskkonnaameti teabehalduse kord” punktile 4.3, Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 „Keskkonnaametistruktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Keskkonnaameti ringmajanduseosakonna põhimäärus“ punktile 2.5, otsustan: 3.1. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mistõttu Keskkonnaamet ei algata Liivalaia VII liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamist. 3.2. Kavandatava tegevuse erisused või keskkonnameetmed muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks: 3.2.1. Tööde korraldus karjääris peab tagama, et avalikele teedele ei kanta liiva ja tahkeid peenosakesi. Vajadusel tuleb rakendada karjääriteede mustkatte alla viimist, tolmutõrjet, rattapesu või karjäärisiseste teede niisutamist. Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 11 punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo ringmajanduse osakond Anu Sihv 5688 0490 [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Saku Vallavalitsus 13.10.2021 nr DM-112455-30 [email protected] AS TREV-2 Grupp [email protected] Tuulikki Laesson [email protected] Arvamuse küsimine Liivalaia VII liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu kohta ning keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamise või selle algatamata jätmise otsuse esitamise tähtaja pikendamine AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, aadress Teemeistri tn 2, Nõmme linnaosa, Tallinn, 10916 Harju maakond) esitas 02.12.2020 Keskkonnaametile taotluse Liivalaia VII liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr HARM-155 muutmiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 02.12.2020 dokumendina nr DM-112455-1; korrigeeritud taotlus 07.01.2021 dokumendina nr DM-112455-4). Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõikele 2 2 soovib Keskkonnaamet Teie arvamust Liivalaia VII liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnangule. Keskkonnaamet palub esitada motiveeritud arvamus esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul, s.o hiljemalt kuupäevaks 15.11.2021. Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse keskkonnamõju hindamise algatamine või algatamata jätmine Teie arvamuseta. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktissätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul ning § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. Haldusmenetluse seaduse § 41 sätestab, et kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 mittekinnipidamise põhjuse. Tulenevalt eelnevast ning kohaliku omavalitsuse otsuse vaidlustamise tõttu menetluse pikenemist pikendab Keskkonnaamet Liivalaia VII liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega kuni 17.12.2021. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: EELNÕU Tallinna-Saku liivamaardla Liivalaia VII liivakarjääri keskkonnaloa nr HARM- 155 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine.pdf Teadmiseks: IVARD OÜ Anu Sihv 5688 0490 [email protected] 2(2)