Arvamuse küsimine

Kaitseministeerium [email protected] Saku Vallavalitsus 05.10.2021 nr DM-112256-27 [email protected] AS TREV-2 Grupp [email protected] Arvamuse küsimine Männiku XIX liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu kohta AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, aadress Teemeistri tn 2, Nõmme linnaosa, Tallinn, 10916 Harju maakond) esitas 13.11.2020 Keskkonnaametile Männiku XIX liivakarjääri keskkonnaloa taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 13.11.2020 dokumendina nr DM-112256-2, parandatud taotlus 18.09.2021 dokumendina nr DM-112256- 25). Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõikele 2 2 soovib Keskkonnaamet Teie arvamust Männiku XIX liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnangule. Keskkonnaamet palub esitada motiveeritud arvamus esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul, s.o hiljemalt kuupäevaks 08.11.2021. Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine Teie arvamuseta. Lugupidamisega Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: EELNÕU Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XIX liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine.pdf Anu Sihv 5688 0490 [email protected] 2(2) EELNÕU 05.10.2021 Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XIX liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, aadress Teemeistri tn 2, Nõmme linnaosa, Tallinn, 10916 Harju maakond) esitas 13.11.2020 Keskkonnaametile Männiku XIX liivakarjääri keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaluba) taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 13.11.2020 dokumendina nr DM-112256-1, korrigeeritud taotlus 02.02.2021 dokumendina nr DM-112256-10, 18.09.2021 dokumendina nr DM-112256-25). Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust keskkonnaministri määrusele „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“, maapõueseadusele (edaspidi MaaPS) ning kas koos keskkonnaloa taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 1 kohane teave. Esitatud keskkonnaloa 1 taotlus vastas nõuetele, keskkonnaloa taotlus sisaldas KeHJS § 61 lõikes 1 nimetatud teavet. Keskkonnaloa taotlus on avalikustatud 15.02.2021 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetlusosalisi teavitati keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest 15.02.2021 kirjadega nr DM-112256-11, DM-112256-12 ja DM-112256-13. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Keskkonnaseadustiku üldosaseadus (edaspidi KeÜS) § 41 lõike 5 kohaselt annab keskkonnaloa Keskkonnaamet (edaspidi ka loa andja või keskkonnaloa andja), kui seadus ei sätesta teisiti. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeÜS tähenduses. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk I) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk II). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. I. EELHINNANG KeHJS § 61 lõike 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Männiku XIX liivakarjääri keskkonnaloa taotlust, sh KeHJS § 61 lõike 1 kohast teavet; 2. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendust. 1.1. Kavandatav tegevus 1.1.1. Tegevuse iseloom ja maht, seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega Taotletava Männiku XIX liivakarjääri mäeeraldise pindala on 5,50 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 7,35 ha. Kaevandatav maavara on taotluse kohaselt ehitusliiv (aktiivne tarbevaru 765 tuh m3 ja kaevandatav varu 420 tuh m3) ning täiteliiv (aktiivne tarbevaru 320 tuh m3 ja kaevandatav varu 6 tuh m3. Maavara kavandatav kasutamise otstarve on ehituses ja teedeehituses. Taotletav kaevandamise keskmine tootmismaht aastas on 85 tuh m3. Kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks. Keskkonnaluba taotletakse 7 aastaks. Kaevandamisega Männiku XIX liivakarjääris alustatakse idapoolsest lahustükist ning läänepoolse lahustükil alustatakse kaevandamist peale idapoolse lahustüki korrastamist ja metsastamist. Läänepoolsel lahustükil tehakse idapoolse lahustükil kaevandamise ajal ettevalmistustöid vaid sellises ulatuses, mis on hädavajalikud idapoolsema lahustüki teenindamiseks. Taotletav Männiku XIX liivakarjääri mäeeraldis on suures osas kaetud metsaga, mis tuleb enne kaevandamisega alustamist raadata ja juurida välja kännud. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa lääneservas säilitatakse kõrghaljastus 5 m laiusel alal. Mäeeraldist katab keskmiselt 0,7 m paksune kattekiht, mis tuleb mäeeraldiselt eemaldada buldooseri või kopplaaduriga ning ladustada mäeeraldise teenindusmaal. Kogu katend ei koorita korraga, vaid vastavalt tööfrondi edenemisele. Katend kooritakse mäeeraldiselt kahes osas – esmalt sambla ja kändudega orgaanikakiht (paksusega 10 – 20 cm) ning seejärel huumusesegune liivakiht. Mäeeraldiselt eemaldatava katendi kogus on 39 tuh m3. Huumusesegust liiva kasutatakse mäeeraldise täitmiseks, et maavara ammendamise järgselt oleks võimalik mäeeraldise teenindusmaa metsastada. Männiku XIX liivakarjääris asub kaevandatav maavara nii veetasemest kõrgemal kui ka madalamal. Kaevandada on võimalik veetaset alandamata kahes etapis – veepealne ja veealune varu eraldi. Veepealne varu kaevandatakse Männiku XIX liivakarjääris ekskavaatoriga või frontaallaaduriga. Kaevis laetakse otse kalluritele ja transporditakse karjäärist välja. Veealuse materjali kaevandamine toimub põhiliselt ujuv-pinnasepumbaga, mis töötab soojal aastaajal. Pinnasepumbaga pumbatakse pulp hüdropuistangusse (liivakaardile), millest vesi valgub tagasi veekogusse. Pärast liiva nõrgumist toimub selle laadimine ekskavaatori või rataslaaduriga kallurile või võimalusel lattu. Veepealse liiva kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit või rataslaadurit. Korrastamisega alustatakse juba paralleelselt kaevandamisega ning ala taastatakse selliselt, et see arvestaks nii loomade kui inimeste vajadustega. Kuna veealuse varu ammendamisel tekib alale kaks eraldiseisvat väikest veekogu (pindalaga 2,6 ja 1,2 ha), siis soovib AS TREV-2 Grupp maavara ammendamisel mäeeraldise täita kasutades selleks mäeeraldiselt eemaldatud katendit ja saastumatuid inertseid materjale, et peale kaevandamist oleks võimalik taastada taotletaval alal mets. Mäeeraldis täidetakse abs kõrguseni 45,93 m, mis on 70 cm kõrgemal kaevandamise järgsest veetasemest mäeeraldisel, luues eelduse kaevandatud maa korrastada metsamaaks. Kaevandamistegevus ei ole teadaolevalt vastuolus ühegi strateegilise planeerimisdokumendiga. 1.2. Ressursside kasutamine, tegevuse energiakasutus Männiku XIX liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandatakse ehitus- ja täiteliiva. Mäeeraldiselt kaevandatav maavara on sobilik kasutamiseks ehituses ja teedeehituses. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika. 1.3. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku, ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, jäätmete teke ja käitlemine Jäätmed Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase kogumiseks või ladestamiseks. Kui kaevandatud maavara otsustatakse töödelda seda purustades või sõeludes, siis seda tehakse erinevatele tingimustele vastava toodangu valmistamiseks, mitte toodangust kaubandusliku väärtuseta osa eraldamiseks. Kogu Männiku XIX liivakarjäärist kaevandatav ja rikastav materjal kaubastatakse, kaevandamisjäätmeid kasuliku kihi osas ei teki. Katend kasutatakse kogu ulatuses ära mäeeraldise täitmiseks. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamisjäätmekava esitada. Vesi Kaevandamisega Männiku XIX liivakarjääris ei avaldata mõju praeguseks alal väljakujunenud veerežiimile, kuna veealune varu kaevandatakse ilma veetaset alandamata. Potentsiaalsete reostusallikate avariide vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit. Kütte- ja määrdeainete pinnasesse ning põhjavette sattumise välistamiseks võib seadmete või masinate hooldus ja remont toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. Piirkonnas hüdrodünaamiliste muutuste tekkimine on vähetõenäoline, kuna Männiku liiviku ääreala ja taotletava Männiku XIX liivakarjääri vaheline kaugus on vähemalt 180 m, mida võib pidada suhteliseks veetõkkeks. Mäetööde liikumine taotletaval mäeeraldisel on planeeritud selliselt, et välistada igasugune mõju piirkonna üldisele veerežiimile – kaevandamisega alustatakse idapoolsest lahustükist ehk Valdeku järvest ~300 m kauguselt, misjärel see täidetakse alalt eemaldatud katendi ja sisse toodud inertsete saastumata pinnasega. Täitmisega tekitatakse praktiliselt absoluutne veetõke Männiku järve ja Männiku liiviku ääreala vahele. Seda asjaoludel, et mäeeraldise täitmiseks kasutatavad materjalid on väiksema filtratsiooniga kui 0,1 m/ööpäevas. Alles idapoolse lahustüki täitmisel liigutakse mäetöödega läänepoolsele lahustükile, st Männiku liiviku äärealale liigutakse mäetöödega lähemale alles siis, kui on loodud veetõke Männiku järve ja Männiku XIX liivakarjääri vahele. Välisõhk ja müra Peamisteks mõjuteguriteks liivakarjääris kaevandamisel on tolm (edaspidi tahked peenosakesed) ja müra. Üldjuhul satuvad tahked peenosakesed õhku kallurite liikumisel transporditeedel. Transpordil tekkiv ülenormatiivne tahkete peenosakeste kontsentratsioon võib levida keskmistel kuivadel ilmastikutingimustel kruusakattega väljaveoteest ~30 - 50 m kaugusele, mis ei levi lähimate elamuteni. Tagamaks, et karjäärist materjali transpordil tahkeid peenosakesi avalikele teede ei jõua, on keskkonnaloa taotleja valmis lisama keskkonnaloale tingimuse, mis kohustab loa omanikku töid korraldama selliselt, et avalikele teedele ei kanta liiva ja tahkeid peenosakesi, võimalikud meetodid selle tagamiseks on nt karjäärist väljasõidule rattapesuvannide paigaldamine, teede niisutamine, karjääriteede mustkatte alla viimine jne. Vähesel määral satuvad tahked peenosakesed õhku kaevandamistöödel ja kaevise laadimisel kalluritele. Peenosakeste eraldumise intensiivsus neil protsessidel sõltub kaevise niiskusest ja peenfraktsiooni sisaldusest. Peenosakeste eraldumine on suurem kuiva ilmaga, vihmase või niiske ilmaga see praktiliselt puudub. Kuivõrd kaevandatav materjal sisaldab alati teataval määral looduslikku niiskust, siis kaevise laadimisel eralduvad tahked peenosakesed on tühised. Tahkete peenosakeste teket liiva laadimisel sarnase tehnoloogia ja tegevuse korral nagu on planeeritud Männiku XIX liivakarjääri mäeeraldisel, on hinnatud Massiaru II liivakarjääri KMH aruandes, kus on leitud peenosakeste leviku modelleerimisega, et ekskavaatori ja frontaallaaduriga liiva laadimisel on arvutuslik hetkeline peenosakeste (PM10) heitkogus 0,0132 – 0,0176 g/s. Arvestades Massiaru II liivakarjääri KMH raames teostatud peeosakeste modelleerimise tulemusi ja kohaldades neid Männiku XIX liivakarjääri tingimustesse, siis ei ole Männiku XIX liivakarjääris kaevandamiseks vajalik õhusaasteluba. Transpordist põhjustatud tahkete osakeste tekke vähendamiseks on levinumad ja efektiivseimad leevendusmeetmed järgnevad: ‒ teede niisutamine (efektiivsus kuni 90%); ‒ teede töötlemine kloriididega (peab kasutama koos niisutamisega); ‒ koormate katmine või niisutamine; ‒ kõva katte rajamine karjääri väljaveoteele (efektiivsus üle 90%); ‒ rataste pesu (toimib ainult koos kõva kattega). Niisutamiseks vajalik tehnika on arendajal olemas. Taotleja on seletuskirjas pakkunud välja, et põhjendatud kaebuste korral tuleb kaevandajal teha ümberkaudsete elamute juures tahkete peenosakeste leviku mõõtmisi ning võtta kasutusele leevendusmeetmed, mis viiksid võimalikud häiringud miinimumini, nt metsa järk-järguline raadamine, teede ja platside tolmutõrje jm. Karjääris kaevandamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) seatud nõuetest. Männiku XIX liivakarjäärile lähimad müratundlikud alad, kus asuvad elamud, jäävad mäeeraldise piirist ~50 m kaugusele ning lähtudes määrusest nr 71 on tegemist III kategooria segaalaga. Määruse kohaselt on tööstusmüra piirväärtuseks päevasel ajal (7.00 – 23.00) 65 dB ja öösel (23.00 – 7.00) 50 dB. Elamule lähimas karjääri osas töötamisel on arvutuslik maksimaalne müratase kahe müraallika koostöötamisel 73 dB, mis ületab määrusega kehtestatud maksimaalset lubatud mürataset. Seejuures tuleb arvestada ka lähimate kinnistu ja karjääri vahele jääva metsariba poolt tekitava takistusega müra levikul ning samuti summutab kaevandamisel tekkivat müra ka karjääri süvend. Müra leviku tõkestamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid, näiteks rajada mäeeraldise serva müratõkkevall või sein Männiku tee 147 ja Männiku tee 141 kinnistute suunas. Täpsete leevendusmeetmete määramiseks tuleks enne kaevandamisega alustamist teostada müratasemete mõõtmisi Männiku tee 147 ja Männiku tee 141 kinnistutel. Lisaks asuvad lähimad elamud Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ja Tallinn-Viljandi raudtee vahelisel alal ning Tallinna ringtee läheduses, kus nendest lähtuv liiklusmüra mõjutab kinnistute mürataset tugevalt. Sarnaselt võimaliku tahkete peenosakeste levikuga on taotleja teinud ettepaneku, et kaevandajal tuleb teostada põhjendatud kaebuste korral ümberkaudsete elamute juures müramõõtmised ning vajadusel võtta kasutusele leevendusmeetmed, mis viiksid võimalikud häiringud miinimumini. Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator või kopplaadur, buldooser, kallurauto). Arvestades kaevandatava materjali omadusi, ei ole Männiku XIX liivakarjääris vajalik kasutada purustus- ja sorteerimissõlme, mis tekitab teistest kasutatavatest masinatest suuremat müra. AS TREV-2 Grupp on teinud omapoolse ettepaneku lisada Männiku XIX liivakarjääri keskkonnaloale järgnevad täiendavad tingimused: ‒ kaevandamisega tuleb alustada idapoolsest lahustükist ning läänepoolse lahustüki kaevandamist võib alustada alles pärast idapoolsema lahustüki korrastamist ja metsastamist. Samal ajal võib läänepoolsel lahustükil teha ettevalmistustöid ainult ulatuses, mis on hädavajalikud idapoolsema lahustüki teenindamiseks; ‒ põhjendatud kaebuste korral tuleb kaevandajal teha ümberkaudsete elamute juures müra ja tolmumõõtmisi ning võtta kasutusele leevendusmeetmed, mis viiksid võimalikud häiringud miinimumini, nt metsa järk-järguline raadamine, teede ja platside tolmutõrje; ‒ olemasolev kõrghaljastus tuleb säilitada terves raudtee poolses osas taotletava mäeeraldise teenindusmaa sees 5 m laiusel alal, et tagada teelt vaadates ja lähimate elamute tarbeks roheline vaade; ‒ Kaevandamistegevus karjääris tuleb korraldada selliselt, et liiva ja tolmu kandumine ümbruskonda ja avalikele teedele oleks välditud (nt karjäärist väljasõidule rattapesuvannide paigaldamine, teede niisutamine, karjääriteede mustkatte alla viimine jne). Eelnevast tulenevalt teeb Keskkonnaamet ettepaneku kanda keskkonnaloale järgnevad kõrvaltingimused/leevendusmeetmed: 1. kaevandamisega tuleb alustada idapoolsest lahustükist ning läänepoolse lahustüki kaevandamist võib alustada alles pärast idapoolsema lahustüki korrastamist ja metsastamist. Samal ajal võib läänepoolsel lahustükil teha ettevalmistustöid ainult ulatuses, mis on hädavajalikud idapoolsema lahustüki teenindamiseks; 2. enne kaevandamisega alustamist tuleb teostada müratasemete ja tahkete peenosakeste kontsentratsiooni mõõtmised Männiku tee 147 (katastritunnus 71801:001:0146) ja Männiku tee 141 (katastritunnus 71801:001:1120) kinnistutel. Saadud tulemused esitada ühe kuu jooksul Keskkonnaametile; 3. põhjendatud kaebuste korral tuleb loa omajal teha ümberkaudsete elamute juures mürataseme ja tahkete peenosakeste kontsentratsiooni mõõtmisi. Saadud tulemused esitada ühe kuu jooksul Keskkonnaametile. Juhul kui mõõdetud peenosakeste kontsentratsioon ja müratase ületavad kehtestatud normi, tuleb loa omajal peenosakeste kontsentratsiooni ja mürataset leevendada (nt metsa järk-järguline raadamine, teede ja platside tolmutõrje, tööaja ja/või tööprotsesside reguleerimisega vms) ning kontrollida meetme efektiivsust peenosakeste kontsentratsiooni ja mürataseme mõõtmisega. Kontrollmõõtmise tulemused edastada Keskkonnaametile. Kui nimetatud tingimuste juures selgub, et mõõdetud tasemed jäävad lähimate elumajade juures normi piiresse, puudub mõõtmiste jätkamise kui ka leevendusmeetmete rakendamise vajadus; 4. kaevandamistegevus karjääris tuleb korraldada selliselt, et liiva ja tahkete peenosakeste kandumine ümbruskonda ja avalikele teedele oleks välditud (nt karjäärist väljasõidule rattapesuvannide paigaldamine, teede niisutamine, karjääriteede mustkatte alla viimine jne); 5. olemasolev kõrghaljastus tuleb säilitada terves raudtee poolses osas taotletava mäeeraldise teenindusmaa sees 5 m laiusel alal. Valguse, soojuse, lõhna ja kiirguse reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Karjääris kaevandamisega ei kaasne karjäärist väljapoole levivat vibratsiooni. 1.4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade, suurõnnetuste või katastroofide esinemise võimalikkus Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Võimalike avariilekete likvideerimiseks peab arendaja ette nägema vajadusel masinate hoolduse platsi, õli püüdmise ja neutraliseerimise vahendid. Masinate remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Taotletav Männiku XIX liivakarjäär asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas kinnistutel Viimsi metskond 254 (katastritunnus 71801:001:1417), Karjääri tee 1 (katastritunnus 71801:001:0270) ja Viimsi metskond 253 (katastritunnus 71801:001:1413). Kinnistud Viimsi metskond 254 ja Viimsi metskond 253 kuuluvad Eesti Vabariigile ning nende valitsejaks on Riigimetsa Majandamise Keskus. Karjääri tee 1 kinnistu kuulub keskkonnaloa taotlejale AS TREV-2 Grupp. Taotletav mäeeraldis asub kahel lahustükil, mida eraldavad elektripaigaldiste kaitsevööndid: Elektrilevi OÜ elektrimaakaabelliini (Männiku lasketiir:TOPP, VID kood KKL118256104) kaitsevöönd 1 m liini teljest ning 35-110 kV pingega elektriõhuliini kaitsevöönd 25 m liini teljest (35K-19:(L35055), VID kood KP55461092). Taotletava mäeeraldise lõunapoolne lahustükk kattub selle idaosas Männiku järve (keskkonnaregistri kood VEE2006020) kalda piiranguvööndiga. Vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lõike 4 kohaselt ei laiene maavara kaevandamise keeld maavara või maa-ainese kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogule, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle teenindusmaal. Taotletavast Männiku XIX liivakarjääri mäeeraldisest u 310 m kaugusele jääb kõre ja kivisisaliku püsielupai (keskkonnaregistri kood KLO3000592). Taotletav ala ei asu Natura 2000 alal. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa jäävad riigikaitseliste ehitiste Männiku lasketiir, Männiku linnak ja Männiku harjutusväli piiranguvöönditesse. Taotletava Männiku XIX liivakarjääri põhjapoolne lahustükk külgneb läänest Tallinn-Lelle laiarööpmelise raudtee (raudteeliiklusregistri kood 4076857) kaitsevööndiga, mäeeraldisega kaitsevööndil kattumist ei ole. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt kattub taotletava mäeeraldise teenindusmaa lääneosa perspektiivse Tallinna ringraudtee põhjasuuna trassi nihutus-koridoriga. Vastavalt taotluse seletuskirjale hakkab suure tõenäosusega Tallinna ringraudtee trassikoridor ühtima olemasoleva trassikoridoriga. Seda põhjusel, et taotletavast mäeeraldisest põhja pool on juba väljakujunenud veekogu kaldajoon vastavalt praegusele trassikoridorile ning olemasoleva trassikoridori äärde jääb ka AS Betoonimeister tootmisala, mida ei ole võimalik nihutada. Selle tõttu ei ole mäeeraldise piire võrreldes arvele võetud maavara plokkide piiridega vähendatud. Taotletava mäeeraldise teenindusmaast lõunas paikneb mäeeraldiste Talteri liivakarjäär ja Liivalaia III liivakarjäär teenindusmaa ning idas mäeeraldise Männiku liivakarjäär teenindusmaa. Taotletavast mäeeraldisest jääb Männiku küla lähimad majapidamised ~50 m kaugusele läände kinnistutele Männiku tee 147 (katastritunnus 71801:001:0146) ja Männiku tee 141 (katastritunnus 71801:001:1120) asudes mäeeraldisest teiselpool Tallinna-Lelle raudteed. Lähimast maanteest (Tallinn-Saku-Laagri) jääb mäeeraldis ~80 m kaugusele idasse. Rail Balticu kavandatav trassikoridor jääb taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast vastavalt ~3 km kaugusele kagu suunda. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid, mistõttu on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Hüdrogeoloogiaaspektist lähtuvalt ei ulatu mõju väljapoole mäeeraldise piire, kuna kaevandamisel allpool põhjavee taset veetaset ei alandata ja põhjaveerežiimi oluliselt ei muudeta. Selleks, et ei kahjustataks põhja- ja pinnavee kvaliteeti ning pinnast, tuleb tehnikat hooldada ja remontida selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. Avariide vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit. Mäeeraldise osas, kus kaevandatakse ka veealust varu, tuleb tagada, et kujunevad veekogu nõlvad oleksid püsivad, selleks kujundatakse veealused nõlvad juba kaevandamise käigus. Männiku XIX liivakarjäärile lähimad müratundlikud alad, kus asuvad elamud, jäävad mäeeraldise piirist ~50 m kaugusele, kus tööstusmüra piirväärtuseks päevasel ajal on 65 dB ja öösel 50 dB. Elamule lähimas karjääri osas töötamisel on arvutuslik maksimaalne müratase kahe müraallika koostöötamisel 73 dB, mis ületab kehtestatud maksimaalset lubatud mürataset. Seejuures tuleb arvestada ka lähimate kinnistute ja karjääri vahele jääva metsariba poolt tekitava takistusega müra levikul ning samuti summutab kaevandamisel tekkivat müra ka karjääri süvend. Müra leviku tõkestamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid, näiteks rajada mäeeraldise serva müratõkkevall või -sein Männiku tee 147 ja Männiku tee 141 kinnistute suunas. Täpsete leevendusmeetmete määramiseks tuleks enne kaevandamisega alustamist teostada müratasemete mõõtmisi Männiku tee 147 ja Männiku tee 141 kinnistutel ning sõltuvalt kaebustest korrata mõõtmisi. Mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega. Mäeeraldisel taimkate hävib. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnareostust liiva kaevandamisega teadaolevalt ei kaasne. Taotluse seletuskirja kohaselt ei teki kaevandamise käigus jäätmeid. Lähtudes eelnevast puudub mõju inimestele, sh tervisele, heaolule ning varale, samuti mõju kultuuripärandile. Oluline kumulatiivne mõju puudub. Piiriülest mõju ette näha ei ole. 4. Eelhinnangu järeldus Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna: 4.1. kavandatav tegevuskoht ja selle mõjuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; 4.2. mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega; 4.3. kuna lähimad majapidamised mäeeraldisest asuvad u 50 m kaugusel, tuleb mürataseme ja peenosakeste kontsentratsiooni teada saamiseks teostada nende seiret ning vajadusel rakendada lisameetmeid nende leviku tõkestamiseks; 4.4. kaevandamine ei mõjuta põhjavee režiimi, kuna allpool põhjaveetaset varu kaevandamine on planeeritud veetaset alandamata, mistõttu on mõju piirkonna veerežiimile minimeeritud; 4.5. mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit. Kütte- ja määrdeainete pinnasesse ning põhjavette sattumise välistamiseks võib seadmete või masinate hooldus ja remont toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. KeHJS § 11 lõike 81 kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 61 lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 33 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. II. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis XX.XX.XXXX kirjaga nr XX Männiku XIX liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta tehtava KMH eelhinnangu eelnõu kohalikule omavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Saku Vallavalitsus XXX Keskkonnaamet edastas XX.XX.XXXX kirjaga nr XX haldusmenetluse seaduse § 49 lõike 3 kohaselt AS-le TREV-2 Grupp ja Kaitseministeeriumile eelhinnangu eelnõu tutvumiseks. AS TREV-2 Grupp XXX Kaitseministeerium XXX III. OTSUS Lähtudes eelhinnangust, AS TREV-2 Grupp poolt esitatud keskkonnaloa taotlusmaterjalidest, KeHJS § 3 lõike 1 punktist 1, § 6 lõike 2 punktist 2 ja lõikest 4, § 61 lõigetest 1, 3 ja 5, § 9 lõikest 1, § 11 lõigetest 2, 22, 23, 4, 8 ja 81, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punktist 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 29.01.2021 käskkirja nr 1-1/21/17 “Keskkonnaameti teabehalduse kord” punktile 4.3, Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 „Keskkonnaametistruktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Keskkonnaameti ringmajanduseosakonna põhimäärus“ punktile 2.5, otsustan: 3.1. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mistõttu Keskkonnaamet ei algata Männiku XIX liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamist. 3.2. Kavandatava tegevuse erisused või keskkonnameetmed muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks: 3.2.1. Kaevandamisega tuleb alustada idapoolsest lahustükist ning läänepoolse lahustüki kaevandamist võib alustada alles pärast idapoolsema lahustüki korrastamist ja metsastamist. Samal ajal võib läänepoolsel lahustükil teha ettevalmistustöid ainult ulatuses, mis on hädavajalikud idapoolsema lahustüki teenindamiseks. 3.2.2. Enne kaevandamisega alustamist tuleb teostada müratasemete ja tahkete peenosakeste kontsentratsiooni mõõtmised Männiku tee 147 (katastritunnus 71801:001:0146) ja Männiku tee 141 (katastritunnus 71801:001:1120) kinnistutel. Saadud tulemused esitada ühe kuu jooksul Keskkonnaametile. 3.2.3. Põhjendatud kaebuste korral tuleb loa omajal teha ümberkaudsete elamute juures mürataseme ja tahkete peenosakeste kontsentratsiooni mõõtmisi. Saadud tulemused esitada ühe kuu jooksul Keskkonnaametile. Juhul kui mõõdetud peenosakeste kontsentratsioon ja müratase ületavad kehtestatud normi, tuleb loa omajal peenosakeste kontsentratsiooni ja mürataset leevendada (nt metsa järk-järguline raadamine, teede ja platside tolmutõrje, tööaja ja/või tööprotsesside reguleerimisega vms) ning kontrollida meetme efektiivsust peenosakeste kontsentratsiooni ja mürataseme mõõtmisega. Kontrollmõõtmise tulemused edastada Keskkonnaametile. Kui nimetatud tingimuste juures selgub, et mõõdetud tasemed jäävad lähimate elumajade juures normi piiresse, puudub mõõtmiste jätkamise kui ka leevendusmeetmete rakendamise vajadus. 3.2.4. Kaevandamistegevus karjääris tuleb korraldada selliselt, et liiva ja tahkete peenosakeste kandumine ümbruskonda ja avalikele teedele oleks välditud (nt karjäärist väljasõidule rattapesuvannide paigaldamine, teede niisutamine, karjääriteede mustkatte alla viimine jne). 3.2.5. Olemasolev kõrghaljastus tuleb säilitada terves raudtee poolses osas taotletava mäeeraldise teenindusmaa sees 5 m laiusel alal. 3.2.6. Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit. Kütte- ja määrdeainete pinnasesse ning põhjavette sattumise välistamiseks võib seadmete või masinate hooldus ja remont toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 11 punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo ringmajanduse osakond Anu Sihv 5688 0490 [email protected]