Seisukoha küsimine

OTSUSE EELNÕU Saustinõmme ökodukti, juurdepääsutee ja hooldusteede ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Taotlejad Skepast&Puhkim OÜ (registrikood 11255795, aadress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Laki põik 2, 12915, kontakt [email protected]) ja RB Rail AS Eesti filiaal (registrikood 14168654, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 16, 10142, kontakt [email protected]), esitasid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2111271/30472 ökodukti, juurdepääsutee ja hooldusteede ehitamiseks Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" (riigi eriplaneering) alale. Koos ehitusloa taotlusega esitati IDOM CONSULTING, ENGINEERING, ARCHITECTURE, S.A.U. Eesti filiaali (registrikood 14734237) koostatud projekt „DPS2 KANGRU-RAPLA MAAKOND, ÖKODUKT BR0750)“, samuti OÜ Looduseksperti (Ants Tull) koostatud keskkonnamõju eelhinnang „Saustinõmme ökodukti põhiprojekti lahenduse keskkonnamõju eelhinnang“. Ökodukti püstitamise eesmärgiks on luua sidusus liigirühmade populatsioonide vahel, sh suur-, väike- ja pisiimetajad, puistutega seotud nahkhiired ja linnud, roomajad, kahepaiksed, rohu ja võsarinde selgrootud, mullaelustik jms, ühendades kahele poole planeeritavat raudteed jäävad elupaigad katkematu ökosüsteemina. Saustinõmme ökodukt on eelkõige suunatud suurtele-, keskmise suurusega ja väikestele imetajatele, puudel elavatele imetajatele (nt orav, nugis) ja nahkhiirtele. Olulisemad suurimetajad, kellele läbipääs tuleb luua on metssiga, põder, metskits, ilves, hunt ja karu. Ehitatav rajatis on ehitisregistris numbriga 221374742 ja nimetusega Ökodukt BR0750. Juurdepääsutee ja hooldusteed on vajalikud, et tagada ökoduktile ja raudteele ligipääs hädaolukorraks ning hooldustöödeks. Juurdepääsutee on ehitisregistris numbriga 221374744 ning nimetusega Juurdepääsutee OR056007. Hooldusteed on ehitisregistris numbritega 221374751 ja 221374750 ning nimetustega Hooldustee OR076002 ja Hooldustee OR056009. Tööd teostatakse Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas Viimsi metskond 19, katastriüksusel 71801:001:0133. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Ehitusloa taotlustes toodud tegevus (ökodukti rajamine) ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 toodud tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. Tegevus liigitub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka (infrastruktuuri ehitamine) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 13 lõike 8 (tee rajamine) alla. Tee rajamise all mõistetakse tulenevalt majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse nr 102 „Tee ehitamise ja korrashoiu terminid“ §-st 3 tegevust, mille tulemusena tekib uus tee, sild, viadukt või tunnel. Seega koostatakse eelhinnang ja kaalutakse, kas taotluses toodud kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded on toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku § 39 lõikest 2 annab ehitusloa TTJA kui ehitusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille ehitamise aluseks on riigi eriplaneering. Seega on TTJA käesolevas menetluses otsustajaks KeHJS tähenduses. Tulenevalt KeHJS § 11 lõike 2² edastas TTJA asjaomastele asutustele … kirjaga nr 16-6/… arvamuse avaldamiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Vastuväiteid KMH algatamata jätmisele esitasid… /ei esitatud. TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangule ja selles toodud järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele, mille kohaselt kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas kuid meetmeid kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Tegevuse tulemusena ei kahjustata looduskeskkonna vastupanuvõimet. Planeeritavad tegevused ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (turba- ja liivamaardlad), pinnasele (välja arvatud ehitamisel teisaldatav pinnas), põhja- ja pinnaveele. Ehitusalal ega lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada. Ehitiste ehitamine ei kahjusta kultuuripärandit, inimeste tervist, heaolu ega vara. Saustinõmme ökodukti ja teede rajamisega kaasnevad ajutised ehitusaegsed ehitusmasinate põhjustatud mõjud: müra ja vibratsioon. Mõju on ajutine ja vältimatu, kuid seda on võimalik leevendada. Paikkonda häirivat ja negatiivseid mõjusid esilekutsuvaid häiringuid (valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ette näha ei ole nii ehitus- kui ka ökodukti ja teede edasise kasutusaja faasis. Ökodukti rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus, kuid seda mõju ei saa pidada oluliseks: ajapikku kasvab objektile kõrghaljastus ning objekt sulandub ümbritsevaga, muutudes maastikul vähem nähtavaks. Ehitamisel on oluline ja kohustuslik järgida õigusaktide nõudeid. Tegevuse elluviimisega kaasnevad positiivsed mõjud, kuna Saustinõmme ökodukti piirkonnas on tegemist olulise suurimetajate liikumisalaga ning ökodukti rajamine aitab hoida piirkonnas väljakujunenud loomade elupaikasid ja liikumisalasid. Seega paraneb Saustinõmme ökodukti lahenduse elluviimisega keskkonna vastupanuvõime. Vajalikud keskkonnameetmed eelhinnangust ning asjaomaste asutuste seisukohtadest lähtuvalt: 1. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinaid, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada normide kohast taset. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas. Impulssmüra põhjustavat tööd (lõhkamine, rammimine jne) teha tööpäevadel ajavahemikus kl 07.00-19.00. Mürarikaste tööde alguse aegadest ja kestusest teavitada kohalikke elanikke, vältimaks inimeste teadmatusest põhjustatud kaebusi. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl 08.00-19.00 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada 2. Ehitustööde perioodil ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus korraldada selleks ettevalmistatud asukohas, et vältida põhjavee reostumist saasteainetega. Veenduda, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Masinate, millel on silmaga nähtav õlileke, kasutamine on keelatud. Valingvihmade korral tuleb tööd peatada ja oodata veetaseme langust. Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. 3. Ehitamisel veenduda igapäevaselt valve ja tehnika hoolduskohad ning -korrad, sh reostustõrje vahendite olemasolu. 4. Maksimaalselt taaskasutada eemaldatud pinnast muldkehas või tagasitäites, seejärel suunata ülejäänud pinnas lähiala objektidele (karjääride tagasitäitmine, teede ehitus, kohalikele elanikele/ettevõtetele pinnasetöödeks, ehituseks vms otstarbeks). 5. Tööde ajal tuleb jäätmed paigutada prügikonteineri(te)sse. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt puit, muldkeha), tuleb ladustada selleks ettenähtud  ajutisse ladustamiskohta ning võimalusel maksimaalselt taaskasutada. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine. 6. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks. 7. Soovituslikult taaskasutada kände ja raievõsa ökoduktil haljastusel eesmärgipäraselt, et pakkuda väikeulukitele ja kahepaiksetele, aga ka selgrootutele elupaiku või täiendavat kaitset kiskluse eest rajatise ületamisel. Ökodukti haljastamisel kasutada pärismaiseid taimeliike, säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust ning taashaljastada ümberkujundatud alad. Maastikuarhitektuurselt eelistada haljastustöödel niidutaimestikule iseloomulikke liike, sh puid ja põõsaid. 8. Raietööd peavad toimuma minimaalses vajalikus mahus. Raietööde teostamisel tuleb kinni pidada Keskkonnaameti poolt soovitatavast raierahuperioodist, s.o raietöid mitte teostada perioodil 15. märtsist – 31. juulini. Kõikjal, kus võimalik, tuleb ehitamisel arvestada sellega, et tööd ei satuks loomade jaoks tundlikule perioodile (nt poegimine, pesitsemine). 9. Kaitsealuste kuklapesade esinemise korral enne ehitustööde algust pesad teisaldada vähemalt 500 m kaugusele sarnaste kasvukohatingimustega metsa vastavalt kehtivale korrale. 10. Ehitustegevuste läbiviimisel tuleb juhinduda muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. 11. Ehituse järgselt on 500 m raadiuses soovituslikult mitte rajada häiringuobjekte (hooned, teed, aiad), mis võiksid mõjutada ulukitele peletavalt. Samuti piirata võimalusel jahitegevust ja raadamistöid. 12. Pärast raudtee ja ökodukti rajamist on oluline jätkata eluslooduse seiret ning vajadusel rakendada lisameetmeid (nt ökodukti lähiala kasutuskorra rakendamine). Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS mõistes. Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punkt 10, § 11 lõiked 2², 2³, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“§ 13 punkti 8, eelpool loetletud asjaomaste asutuste seisukohad ja eelhinnangust tulenevad järeldused ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 4 lõike 1 punkti 8 otsustan: jätta Saustinõmme ökodukti, juurdepääsutee ja hooldusteede ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata. Saku Vallavalitsus Keskkonnaamet 30.09.2021 nr 16-12/21-12079-002 Muinsuskaitseamet Põllumajandus- ja Toiduamet Kaitseministeerium Riigimetsa Majandamise Keskus Saustinõmme ökodukti, juudepääsutee ja hooldusteede keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu menetlemiseks ehitusloa taotlus nr 2111271/30472 Saustinõmme ökodukti (BR0750), juurdepääsutee (OR056007) ja hooldusteede (OR076002, OR056009) rajamiseks. Ökodukti püstitamise eesmärgiks on luua sidusus liigirühmade populatsioonide vahel ühendades kahele poole planeeritavat Rail Balticu raudteed jäävad elupaigad katkematu ökosüsteemina ning teed on vajalikud, et tagada ökoduktile ja raudteele ligipääs hooldustöödeks. Edastame käesolevaga asjaomastele asutustele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõike 2² alusel seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otuse eelnõu. Eelnõus punase kirjaga tekst on muutuv, sõltudes asjaomaste asutuste arvamustest. Palume edastada oma seisukoht hiljemalt 21.10.2021 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas. Ehitusloa taotluse ja nende materjalidega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2111271/30472. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse valdkonna juht Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Lisad: 1. Saustinõmme ökodukti, juurdepääsutee ja hooldusteede ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu 2. Saustinõmme ökodukti KMH eelhinnang Kati Kuura [email protected] Saustinõmme ökodukti põhiprojekti lahenduse keskkonnamõju eelhinnang Töö tellija: Rail Baltic Estonia OÜ Projekti tellija / otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve amet, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium ning Põllumajandus- ja Toiduamet ja Riigimetsa Majandamise Keskus Koostaja: OÜ Loodusekspert Projektijuht: Ants Tull Tartu 2021 Publitseerimise üldised andmed:  Töö vormistatud: 12.08.2021. a., viimane versioon täiendatud 23.08.2021  Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang (EH)) koostaja: o Ants Tull (OÜ Loodusekspert), projektijuht ja zooloog.  OÜ Loodusekspert (www.loodusekspert.com) – elustiku seire, uuringud, aastast 2020. 2 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. Sissejuhatus .......................................................................................................................... 4 1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga ...................................... 5 2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus .................................................. 17 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse määramine ......................................................................................................................... 24 3.1. Maa ja maakasutus ............................................................................................................... 25 3.2. Märgalad .............................................................................................................................. 27 3.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ................................................................ 27 3.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ............................. 27 3.5. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) .......................................................... 28 3.6. Maavarade kasutus ............................................................................................................... 29 3.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.................................... 29 3.8. Maastik (sh pinnavormid) ...................................................................................................... 30 3.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) ....................................................................................................... 31 3.10. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ...................................... 31 3.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ............................................................ 32 3.12. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised .............................. 33 Kokkuvõte ........................................................................................................................... 36 Kasutatud materjalid........................................................................................................... 39 3 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. Sissejuhatus Käesoleva eelhinnangu objektiks on Harjumaal Saku vallas Männiku külas rajatav Saustinõmme ökodukti põhiprojekt. Põhiprojekti käigus planeeritakse lahendada kogu ökodukti ja sinna juurde kuuluvate hooldusteede rajamisega seotud keskkonnaalased küsimused, lähtudes koostatud planeeringutest, projektidest, teostustest, lähteandmetest ja nõuetest, sh kavandatakse konstruktsioon, drenaažid (sh kraavid), hooldusteed ja haljastus. Eesmärk on anda otsustajatele piisavalt alusinfot keskkonnamõjude eelhindamisel koondatud teabe põhjal eeldatavate mõjude esinemisest/mitteesinemisest. Antud eelhinnangu tellijaks on Rail Baltic Estonia OÜ ja töö koostajaks Loodusekspert OÜ. Töö on koostatud Rail Baltic OÜ Estonia poolt tellitud projektile: Saustinõmme ökodukti põhiprojekti lahenduse keskkonnamõju eelhinnang. Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:  ületada mõjuala keskkonnataluvust;  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Töö koostamisel lähtutakse mh juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud) ja eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka dokumenti „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017). Koostatud eelhinnang ei ole mõeldud levitamiseks massiteabevahendites, kuna sisaldab piiratud ligipääsuõigusega teavet (nt I ja II kaitsekategooria liikide leiupaikade kaardiandmed). 4 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. 1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga Eelhinnangu objektiks on Harjumaale Saku valda rajatava Saustinõmme ökodukti põhiprojekt ning seda ilmestavad töödokumendid. Rajatav Saustinõmme ökodukt saab paiknema Harjumaal Saku vallas Männiku külas (joonis 1.1.), kust hakkab läbi kulgema rahvusvaheline raudteeühendus Rail Baltic, mis ühendab Eesti Kesk- ja Lääne-Euroopa ning naaberriikidega, kuuludes TEN-T põhivõrgustiku Põhjamere – Läänemere transpordikoridori osasse. Tegemist on elektrifitseeritud raudteega (projektkiirusega 249 km/h), mille rööpmelaius on 1435 mm, mis kulgeb marsruudil Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunas-Leedu/Poola piir. b a c d Joonis 1.1. Planeeritava tegevuse asukoht (tähistatud sinise noolega, pilt a) koos projekteeritava Saustinõmeme ökoduktiga (all vasakul helesinise joonega, pilt c). Ökodukti ulatus 5 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. (muldkeha+hooldusteed, pilt b) on pindalaliselt ca 3,1 ha (vt ka peatükk 3.1.). Aluskaart: Maa-amet, 2021; foto asupaigast: OÜ Loodusekspert (pilt d). Rail Baltic projekteerimisel on heaks kiidetud ruumiline eriplaneering Harju-, Rapla- ja Pärnumaal, millega on kindlaks määratud 350 m laiune raudteekoridor. Vastavalt KSHle (Hendrikson & Ko, 2017) on keskkonnamõjude leevendamiseks alternatiivide hulgast (tarakatkestus, ökodukt, kombineeritud lahend) välja valitud ökodukti lahendus. Kuna tarakatkestused pole lubatud, on ainuke võimalus suurulukitele ohutuks raudtee ületuseks rajada ökodukt, kust suurimetajad (metssiga ja-kits, pruunkaru, põder, hunt, ilves, punahirv), aga ka väikeulukid (mets- ja kivinugis, punaorav, mäger, tuhkur, punarebane jt.) ja närilised ohutult erinevate elupaikade vahel migreeruda saaksid. Tara on võimelised ületama linnud, nahkhiirlased ja osad imetajad (orav, nugis) sellest üle ronides või närilised (hiirlased ja hamsterlased) või ka putuktoidulised (karihiired) läbi tiheda võrgusilma pugedes. Ühelt poolt võimaldab ökodukti rajamine tagada loomapopulatsioonide järjepidevuse, sest ilma ökoduktita elupaigad killustuksid ning sama liigi eri populatsioonide vahel ei pruugi toimida efektiivset geenisiiret, mis võib viia geneetilise mitmekesisuse vähenemiseni ja seeläbi elujõuliste loomapopulatsioonide kahanemiseni. Teisest küljest aitab pidev tara ära hoida ulukiõnnetusi raudteel ja muudab raudteel liiklemise ohutumaks. Saustinõmme ökodukti puhul on tegemist ühe loomade ülekäigu rajatisega, mis kuulub projekti „PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVE TEENUS UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI“ ning on jagatud kolme projekti alusel vastavateks prioriteetseteks lõikudeks:  Projekti prioriteetne lõik 1 (Ülemiste-Kangru).  Projekti prioriteetne lõik 2 (Kangru-Rapla Maakond).  Projekti prioriteetne lõik 3 (Soodevahe-Muuga). KMH-s käsitletavale RB raudtee lõigule „Kangru – Harju ja Rapla maakonna piir“ kavandatakse Saku valda kolm ökodukti (Saustinõmme, Kiisa ja Tagadi), mille asukohad pakuti välja Harju maakonnaplaneeringu KSH etapis, millega määrati RB raudtee trassikoridor. Põhiprojektiga täpsustati ökoduktide asukohad ja projekteeriti nende tehnilised lahendused. Saustinõmme ökodukt paikneb [(X koordinaat (ida): 541.006,967; Y koordinaat (põhi): 6.574.325,246)] jaamas 7+493,5 projekti prioriteetses lõigus 2 – Kangru-Rapla, kuhu on lähim juurdepääs mööda tugimaanteed T15 Tallinn-Rapla-Türi. Ökoduktide projekteerimisel on arvestatud loomastiku ekspertide soovitustega – min laiuse (60 m ja 75 m) ja max tõusukalle 10%, mis on sobivaim tasasel maastikul elavatele sõralistele (eriti põdrale). Projekteeritud ökoduktide laiuse ja pikkuse suhe peaks olema suurem kui 0,8, mis on oluline näitaja, et tagada ökodukti toimimine (kui arvestada minimaalseks laiuseks 60 m ja pikkuseks 98,4 m, on 6 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. käesoleva ökodukti pikkuse-laiuse suhe 0,6, kuid seda ökodukti keskel, äärte suunas vastav suhe suureneb) . Ökodukti kogupikkus on 98,4 m, ulukite ülekäiguraja laius on kõige kitsamas punktis 60 m (joonis 1.2.). Ökodukti kõrgus selle kõrgeimas punktis on 56,43 m. Väärtuspõhise alternatiivide võrdluse aruandes leiti, et vastavalt kuludele ning mitme kriteeriumiga analüüsile on parim võimalus ökodukt lahendada kaheosalise eelvalatud konstruktsioonina, mille käigus rajatakse kohapeal valatud seinad ja vundament. Eelvalatud võlvi kogupikkus on 64,4 m, koosnedes 46 eelvalatud elemendist (laius 1,4 m). Ökodukti servad on planeeritud lühikese valatava võlvi ja kolmnurksete otsaseintega. Eelvalatud võlvi (raudbetoon paksusega 0,3 – 0,5 m) kogu välimine osa peab olema kaetud hüdroisolatsiooniga, milleks kasutatakse keevitatud hüdroisolatsioonimembraane. Seinte hüdroisolatsioonitöödeks kasutatakse kahekordset bituumenkihti. Ökodukti otstesse rajatav ja kohal valatav võlv (paksus 0,6 – 0,7 m) on seintega monoliitselt ühendatud. Monoliitsete seinte ja võlvide vahele paigaldatakse neopreenmatid, mis suletakse tsementmördi ja vuugitihenditega. Taoline projekteerimine tuleneb ökodukti pikast kasutuseast (ca 100 a), mil see peab taluma vastavaid koormusi. Seetõttu pole nõutud ka juurdepääs hoolduseks. Ökodukti tarindi vundamendi jaoks on hinnanguliselt kõige sobivam lahendus madal vundament laiusega 4,40 m ja pikkusega 98,40 m. Seinad on monoliitselt ühendatud raudbetoonist vundamendi (sügavus 1,0 m ja laius 4,4 m) ja võlviga. Seina paksus aheneb suunalt alt üles (vastavalt 0,9 m all ja 0,6 m üleval, joonis 1.7.). Seintes on viis deformatsioonivuuki. Tiibseinte pikkus on ca 16 m, mis järgivad keskset seina geomeetriat väheneva kõrgusega. Piki ökodukti „I“-kujulist osa on mõlemal pool ökodukti platvormi sein, mille kõrgus on 1,2 m, vundamendi paksus on 1,1 m. Seina ja vundamendi paksus on 0,2 m. Seinte ülesanne on tagada juurdepääs raudteele hooldustöödeks ning tagada ligipääs hädaolukorraks. Ökoduktile on kavandatud kuivendussüsteem, mida mööda toimub sadamevee ärajuhtimine konstruktsiooni lähedusest. Vee sisseimbumise takistamiseks paigaldatakse monteeritud võlvi välispinnale hüdroisolatsioonimembraanid. Kaks kihti bituumenkatendit kaitsevad võlvi sisemist kaart. Sademevee äravoolu tagamiseks paigaldatakse nii võlvile kui ka seintele lohkudega komposiitplaat koos geotekstiiliga. Sademevesi juhitakse ökodukti mõlemale küljele, kus paiknevad kuivendustorud, mis juhivad sademevee konstruktsioonist välja, suubudes ökodukti alumises osas paiknevasse magistraaltorustikku. Täpsemalt koosneb drenaažisüsteem pindmisest ja põhjaveelisest lahendusest. Pindmine üleminekutruup on diameetriga 1600 mm, mis tagab pideva äravoolu pikisuunalistesse raudteedrenaažidesse (kraavidesse), (joonis 1.3. ja 1.4.). Põhjaveeline süsteem koosneb 300 mm läbimõõduga PVC- äravoolutorudest, mis paiknevad sisemise sillutise all ning koguvad raudtee äravoolu koos imbuva veega. Samuti 7 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. aitavad need kontrollida põhjaveetaseme tõusu aluskonstruktsioonide piiril. Betoonseina taga paiknevad 160 mm läbimõõduga PVC- äravoolutorud, mis koguvad sinna imbunud vett ja alandavad ümbritseva konstruktsiooni põhjaveetaset. Perforeeritud toru ja kruusa kombinatsioon, mähituna geotekstiili, toetab põhjavee eraldamist ja konstruktsioonide veeärastust. Lisaks hoiavad raudtee konstruktsioonilised läbilaskvad kihid (kogupaksus 1,50 m) tõusva pinnasevee taseme kontrolli all, tagades külgmiste kraavide abil äravoolu. Ökodukti täitematerjal on kruus või kruusliiv, mis tagab hea filtreeritavuse. Nõlvuse üldise stabiilsuse ohutusteguri suurendamiseks ja erosiooni vältimiseks rakendatakse kaitsemeetmetena üle 5,0 m kõrgustel mulletel 0,50 m paksune kivivall, külgmistel nõlvadel, mille kõrgus on üle 5 m, tuleb horisontaalselt mõõdetuna 2 m paksune rapp alla rakendada. 8 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. Joonis 1.2. Saustinõmme ökodukti asukoha plaan koos mõõtmete ja ristlõigetega (keskmine ja alumine joonis). Alus: põhiprojekti geotehnilise projekti aruanne. 9 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. Joonis 1.3. Ökoduktile planeeritav drenaažisüsteem. Joonis 1.4. Sademevee äravoolu veerežiim ökoduktilt. Lühidalt põhineb ökodukti ehitusjärjekord (joonis 1.5.) viiel põhifaasil: 1. Taldmiku paigaldus. Otsetaldmikud rajatakse kohapeal kaevetööde järel madala tsemendisisaldusega betoonist aluse kohal. Lahja betooni alla tuleb paigaldada 3-meetrine täitekiht (E>120 Mpa). 2. Seinte paigaldus. Seinad, sealhulgas kolmnurksed otsaseinad, rajatakse kohapeal raketise ja vahepealsete ehitusliidetega. 3. Eelvalatud võlvielementide paigaldus kraanaga. Iga eelvalatud element kaalub 22,5 tonni, pikkus 15,15 m, laius 1,4 m ja kõrgus 4,30 m. Arvestatud on maksimaalset raadiust kraana 10 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. korral, võttes arvesse kraana raudtee perroonile paigutamise võimalust. Tarvis on kraanat tõstevõimega vähemalt 100 tonni, ehkki kasutada võib suuremaid kraanasid suurema raadiuse võimaldamiseks, mis vähendab kraana liikumiste arvu. Kraana hinnangulised mõõdud: pikkus 13,5 m, 8,5 m pikisuunaline vahe tugede vahel ja 7 m põikisuunaline vahe tugede vahel. 4. Betooni valamine kohapeal valatavate võlvide ehitamiseks. Mõlemas otsas ehitatakse võlvide viimane osa kohapeal koos kolmnurkse nõlvaosaga. Seinte ja võlvide hüdroisolatsioonitööd sooritatakse kooskõlas vastavatel joonistel kujutatud detailidega. 5. Tagasitäide. Enne tagasitäite algust pannakse paika äravooluelemendid ja pikisuunalised truubid raudteeliini jaoks. Tagasitäitmine toimub 250 mm kihtidega vaheldumisi kummalgi küljel. Erinevus täitekihtide kõrguste vahel ökodukti kummalgi küljel ei tohi ületada 0,5 m. Tihendamine toimub vastavalt täidise materjalivajadustele, nagu on näidatud tehnilistes kirjeldustes. Pärast ökodukti rajamist tuleb läbi viia ökodukti ülevaatusi ning hooldustöid vastavalt ökodukti hooldusjuhendi aruandele. Ülevaatused peavad vastama Raudteeseadusele (RT I, 30.03.2021, 8) ja selle rakendusaktile „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ (RT I, 09.12.2020, 7). Kokkuvõtvalt on tegemist vastupidava ja töökindla eelvalatud konstruktsiooniga, mis aitab vähendada ehituse aega, vajab vähest hooldust, kuna sellel on kaks ühenduskohta ning puudub materjalide, seadmete või tööjõuga seotud ebakindlus. Joonis 1.5. Ehituse järjekord. Eesmistel nõlvadel tuleb tagada minimaalne paksus 8 m, mõõdetuna horisontaalselt rihma all, 5 m kõrgustel või madalamatel mulletel lisatakse murukamara armatuurmatt (TRM). 11 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. Puittara (2,6-2,8 m) paigaldatakse kogu ökodukti välispiirile alates väljalaske tasandist kuni tiibseinte vahelise võlvi tipuni. Puittara koosneb struktuursetest teraspostidest, tugevdavatest terassidemetest ja puitlaudadest. Postide vundament sisaldab raudbetooni, edasine pinnasetäide ja nõlva kaitse teostatakse kividega. Ökodukti seinad takistavad ka raudteemüra ja tulede jõudmist sillaosale. Ökoduktile lisatud pinnas haljastatakse pärismaiste taimeliikidega (niidu-, põõsas- ja puittaimed), et tagada sujuv elupaiga üleminek ökodukti ja loodusmaastiku vahel. Ökodukti haljastus kujundatakse nii, et puittara äärde rajatakse kõrghaljastus ning keskele istutatakse põõsastaimed. Samuti istutatakse puud ökodukti laienevale osale, et minimeerida sõidukite liigpääsu ökoduktile. Mosaiiksuse lisamiseks rajatakse mõlemale poole ökodukti kaks tiiki, rohumaa ja liiva ribad ning kännud, et tagada võimalikult mitmekesiseid võimalusi eri loomarühmadele (kahepaiksed, roomajad, imetajad) ökodukti ületamiseks (joonis 1.6.). Ökodukti rajamisel tuleks arvestada ka hilisema seirega (nt esimesel viiel aastal pärast ökodukti valmimist, ning seejärel igal viiendal aastal) kõigil aastaaegadel, et fikseerida ökodukti toimivus loomaliikidele, eriti suurulukitele. Seetõttu tuleks ökodukti keskele rajada vähemalt 1,5 m laiune ja vastavalt 60 m pikkune liivariba loomajälgede tuvastamiseks. Soovitatavalt tuleks liivaribad rajada mõlemasse ökodukti otsa, sest loomaliigid ei pruugi alati ökodukti mitmetel põhjustel (nt inimhäiring) ületada ja nii saab määrata liigid, kes ökodukti ületust väldivad ja liiguvad servapidi piki ökodukti. Siiski pole liivaribadelt loomajälgede vaatlemine kõige efektiivsem lahendus, vaid seda tuleks kombineerida rajakaameratega, mis tagab enamike loomaliikide tuvastamise ökoduktil nagu on näidanud seire Kolu (Valdmann ja Kruuse, 2016) ja Kohatu ökoduktidel (aruanne valmimas Transpordiameti tellimusel 2022). Kuna minimaalne läbimõõt ökoduktil on 60 m, tuleks kasutada vähemalt üheksat rajakaamerat, millest kolm paigutatakse keskele, teised kolm mõlemale poole ökodukti otstesse. Selline paigutusviis aitab tuvastada loomaliike, kes ületavad ökodukti häirimatult ja loomaliike, kes mingil põhjusel ületust väldivad ja liiguvad ökodukti otstes. Ökodukti otstesse võiks paigutada eksperimentaalsel eesmärgil soolakive, et välja selgitada soolakute mõju ulukite liikumisele (eeskätt põdrale) ja esinemisele ökoduktil. Tõenäoliselt osutub vajalikuks töötada välja vastav metoodika RB ökoduktide seireks, mis arvestab eraldi ökoduktide suuruse ja haljastuse mosaiiksusega ning pakuks välja parima võimaliku ökoduktide seire lahenduse. Metoodika koostamisel tuleks muuhulgas analüüsida lahendusi, kuidas ja millistel tingimustel tagada ökoduktide suudmealade häiringute vaba režiim (nt kaevanduse rajamine, lageraie, jaht vms), mis võivad ökodukti efektiivset toimimist takistada. 12 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. Joonis 1.6. Kavandatava Saustinõmme ökodukti skemaatiline haljastus. 13 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. Joonis 1.7. Eelvalatud võlviga ökodukti ristlõige. Alus: põhiprojekti aruanne. Geotehniliste uuringute (tabel 2 ja 3) kohaselt on teostatud Saustinõmme ökodukti asupaigas mitmeid pinnaseuuringuid (varasemad pinnaseuuringud: GL11-811, GL11-812, GL11-813, GL11- 814, GL11-IP48, GL11-IP49, GL11-IP50, GL11-IP73 ja GL11-IP75; praegused pinnaseuuringud: DPS2-805, DPS2-825, DPS2-826, DPS2-827, DPS2-828, DPS2-829, DPS2-830 ja DPS2831), mille kohaselt esineb stratigraafilistest üksustest muld, glatsiofluviaalsed lasundid, glatsiolakustriini lasundid ning moreen, mille all paikneb lubjakivi. 14 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. Tabel 1. Saustinõmme ökodukti uuringuala geoloogilises lõikes esinev pinnase stratigraafia ülalt alla põhjapoolses küljes. Tabel 2. Saustinõmme ökodukti uuringuala geoloogilises lõikes esinev pinnase stratigraafia ülalt alla lõunapoolses küljes. Lähtuvalt geotehnilistest arvutustest (tabel 4), on tuvastatud arvutuste baasil pinnasekandevõime madal, mistõttu on soovitav kuni 3,0 m suurune pinnase asendamine, et tagada pinnase nõuetekohane kandevõime konstruktsiooni aluse toetamiseks. Tabel 3. Geotehniliste parameetrite kokkuvõte pinnase asendamisel. Üldiselt on ökodukti ehituse mõju leevendamise meetmed alljärgnevad:  metsaraie minimaalses koguses;  ehituse ajal tuleb järgida kemikaalide ja kütuse kasutamist käsitlevaid õigusakte; 15 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021.   võimalikult palju jäätmeid tuleks saata ringlusse või uuesti kasutada;  tagamaks seadusandlikest normidest madalamat müra heidet tuleks rakendada müra ja vibratsiooni piiravaid kaitsemeetmeid;  tolmu teket tuleb vähendada, vajaduse korral niisutamise abil;  kahandada erosiooniriske. Ökodukti tuleb ehitada keskkonnasäästlikul viisil, vastavalt volitatud (keskkonna)asutuste nõuetele. Töövõtja vastutab looduskeskkonna kaitsmise eest ehituspaigas. 16 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. 2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesoleva töö ptk 1, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides (nt EELIS, Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur (05.08.2021), eElurikkus, Loodusvaatluste andmebaas, Keskkonnaportaal ja Maa-ameti kaardirakendus) sisalduvat teavet. Käesolevas töös kirjeldatav Saustinõmme ökodukt asub Harjumaal Saku vallas Männiku külas. Saku valla rahvaarv on 01.08.2021 seisuga 11 026 inimest. Saku alevikus elas 01.01.2020 seisuga 4713 elanikku. Männiku külas elab 262 elanikku (1.01.2020). Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (9.04.2018) kohaselt on taristuobjektide renoveerimisel/uute trasside rajamisel oluline arvestada maakonnaplaneeringus kehtestatud rohelise võrgustiku struktuuride ja maanteede konfliktkohtadega ning rakendada meetmeid, mis tagaksid rohevõrgu sidususe ja leevendaksid mõjusid konfliktsetes kohtades. Oluline on sealjuures konfliktkohtade täpsustamine ja täpsete leevendavate meetmete vajaduse hindamine ning asukohtade selgitamine konkreetsete projektide tasemel. Taristuobjektide puhul võib nö ennetava leevendava meetmena käsitleda asukohavalikut, mis on rakendatav kavandatavate taristuobjektide puhul. Rohelise võrgustiku seisukohalt on oluline kavandada trassid väljapoole tuumalasid ja ristumised võimalikult väheste rohekoridoridega. Olemasolevate ja kavandatavate rohevõrku läbivate taristuobjektide puhul on peamise leevendava meetme tüübina rakendatavad erinevad läbipääsud, mis võimaldavad loomade liikumist ja vähendavad seeläbi joonobjekti poolt tekitatavat populatsioonide killustatust. Läbipääsude all mõistetakse nii paljudele loomaliikidele mõeldud ökodukte ja maastikusildu kui ka väikeimetajate läbipääsutunneleid, jõgede looduslikke kallasradasid jms. Samuti on rohelisele võrgustikule leevendavaks meetmeks maanteelt tulevate häiringute (müra, valgus) mõjuulatuse vähendamine. Harju maakonnaplaneeringu (13.02.2018, nr 1.1-4/41) „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ eesmärk on leida sobivaim asukoht kavandatavale Rail Baltic raudtee trassi koridorile. Rail Baltic projekt on seotud suure avaliku huviga, kuna eesmärgiks on inimeste ja kaupade liikumisvõimaluste loomise ja parandamisega, mis omakorda mõjutab teravalt keskkonnahoiu teemasid. Planeeringu koostamisel on algusest peale arvesse võetud ning tasakaalustatud riigi ja kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadused lähtuvalt planeeringuala majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise keskkonna ja looduskeskkonna pikaajalistest suundumustest ning sujuvaks ja ohutuks liiklemiseks vajaliku raudtee väljaehitamise vajadusest. On tehtud mitmeid uuringuid: 17 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. asustusstruktuuri, kultuuripärandi, arheoloogiaväärtuste, loodusväärtuste uuringud jt. Lisaks on erinevaid trassialternatiive võrreldud sotsiaalmajanduslike näitajate, müra- ja vibratsiooninäitajate alusel ning on hinnatud nende mõju Natura 2000 võrgustikule. Planeeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid, võimalikke alternatiivseid lahendusi ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmeid on hinnatud keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruande (Hendrikson & Ko, 2017) kohaselt on KSH eesmärk Rail Baltic maakonnaplaneeringu (MP) elluviimisega kaasneva keskkonnamõjude prognoosimine ja hindamine (sisaldab täpsustusi eelprojekti ja detailplaneeringute täpsusastmes), alternatiivide kirjeldamine ja hindamine, positiivsete mõjude (hinnatavate alternatiivide eeliste) väljatoomine ning võimalike negatiivsete mõjude vältimise ja leevendamise meetmete kavandamine, et tagada keskkonnakaalutluste integreerimine strateegilise planeerimise dokumenti (MP-sse). Töö käigus uuritakse kõiki raudtee kavandamisega seotud olulisi keskkonnaaspekte ja nendega seotud võimaliku mõju avaldumise tagajärgi. Mõju hindamine on algatatud strateegilise keskkonnamõju hindamisena trassivalikute maakonnaplaneeringutele. KMH metoodika nägi ette esmalt strateegilise keskkonnamõju hindamise meetodeid kasutades eelistatuima trassivariandi valimist, millele järgnes valitud ja eelistatud variandi rakendamisega kaasneva keskkonnamõju detailne analüüs koos vajalike keskkonnamõju leevendavate meetmete (nt müratõkked, inimeste liikumisvõimaluste tagamine, ökoduktid jmt) väljatöötamisega. Kuna tehniliselt on nõutud raudtee täielik tarastamine, on tehnilisteks lahendusteks erinevad ülalt ja alt läbipääsud, mille asukoht ja disain peavad lähtuma konkreetsetest sihtliikidest. Levinumateks ülaltpääsudeks on ökoduktid ning ka kombineeritud läbipääsud, altpääsudeks maastikusillad, sillapikendused veekogude kallasradadel, tunnelid. Tehnilistest lahendustest toimivad kõige paremini lahendused, mis ühendavad kahele poole raudteed jäävad elupaigad pidevalt jätkuva ökosüsteemina. Sellise lahenduse eesmärk on luua sidusus väga erinevate liigirühmade populatsioonide vahel, sh suur- väike- ja pisiimetajad, pidevate puistutega seotud nahkhiired ja linnud, roomajad, kahepaiksed, rohu- ja võsarinde selgrootud, mullaelustik jne. Saku valla üldplaneeringu (kinnitatud 2007) põhieesmärk on kogu valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning eelduste loomine hea elukeskkonna kujunemiseks. Kehtivas ÜP-s on leevendavate meetmetena välja toodud, et suure koormusega maanteedel tuleb kavandada läbipääsud (tunnelid, ökoduktid) metsloomade rohekoridoride trassidel, arvestades vastavate uuringute tulemusi. 18 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. Saku valla uue koostatava üldplaneeringu (algatati 21.09.2017 otsusega nr 56) eesmärk on kogu valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning eelduste loomine hea elukeskkonna kujunemiseks. Üldplaneeringuga luuakse eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Üldplaneering näeb ette tingimuse, et rohevõrgustiku aladele on üldjuhul vastunäidustatud teatud taristute (nt kiirtee, prügila, jäätmehoidla jt kõrge keskkonnariskiga objektid) rajamine. Juhul, kui uute taristute rajamine, sh rekonstrueerimine, on vältimatu, tuleb planeeringu käigus hoolikalt valida rajatiste asukohta ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid (nt ökoduktid, loomatunnelid). Arvestades Saku valla asukohta ja juba olemasolevat rohket transporditaristut on see tingimus eriti oluline. Rail Baltic taristu puhul on juba kavandatud Saku valla rohevõrgustikus leevendusmeetmete rakendamine ökodukti rajamisega (joonis 2.1). Joonis 2.1. Saustinõmme ökodukti asukoht rohevõrgustiku tuumalal, mis on ka Saku valla uues üldplaneeringus tähistatud kui puhke- ja virgestuala (legend: rohevõrgustiku tuumala tumeroheline viirutus, Saustinõmme ökodukt kujutatud valge objektina risti planeeritava Rail Baltic raudteega). Ökodukti rajamise töömaa-ala jääb Riigikaitselise ehitise piiranguvööndi alasse (joonis 2. 2.), sest läheduses paikneb Männiku harjutusväli. Vastavalt Ehitusseadustiku §120, §121 kohaselt tuleb projektlahendus kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Projektala ümbruses 19 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021.  on ka maaparandussüsteemiga kaetud ala (4109450020020002, SAKU, TTP-359), kus rakenduvad maaparandushoiu piirangud. Ca 180 m kaugusele jääb gaasipaigaldise kaitsevöönd (T480) ning Kiili LKS – Keila LKS D kategooria gaasitorustik (alates 500 mm ja suurem), mille valdajaks on Elering AS; Kiili LKS – Keila LKS sidekaabel (SK480) koos sideehitise kaitsevööndiga, mille valdajaks on samuti Elering AS. Joonis 2.2. Piirangute kaart RB trassi nihutamisruumis, kus on näha riigikaitselised piirangud, side- ja gaasipaigaldistest tulenevad piirangud. Ökodukti asukohta märgib oranž nool (alus: Maa-ameti geoportaal, 2021). Puurkaevudest asub lähim (PRK0017683) ca 980 m kaugusel Saustinõmme külas Kärdi kinnistul (71801:001:0371), teine (PRK0021120) jääb ca 1,0 km kaugusele Kivitee 8 kinnistule (71801:001:0328). Põhjavee kaitstuse hinnangu osas jääb kogu kavandatava tegevuse territoorium keskmiselt kaitstud alale, kus vaadeldavas piirikonnas on põhjavesi looduslikult keskmiselt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Põhjaveekihtide kompleksi iseloomustavad lõhelised ja karstunud kivimid. Põhjaveetase jääb geotehniliste uuringute alas 0,85 – 5,80 m sügavusele absoluutkõrguste vahemikes 42,95 – 46,05 m. Seetõttu võib vihmaperioodil põhjaveetase jõuda maapinnani, aga kraavituse rajamisel põhjavee tase langeb. Piirkonna drenaažisüsteem, sh kraavid, rajatakse lõpuni koos raudtee ehitusega. Piki raudteed kulgevate kraavide võimaliku mõjuala ulatus on oluliselt suurem kui Saustinõmme 20 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021.  ökoduktil. Seetõttu tuleb võimalikku mõju piirkonna pinna- ja põhjavee režiimile hinnata RB põhiprojekti KMH raames. Rajatavast ökoduktist jääb ca 650 m kaugusele Kokasoone oja (Hioni oja) (VEE1094507), mis on 5,7 km pikk (valgala jääb <10 km2), suubub Vääna jõkke ning kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Tegemist pole avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga ning ojal ei ole registreeritud kaitsealuseid elupaiku ega liike. Ökodukti rajamine ei mõjuta Kokasoone oja hüdroloogilist veerežiimi ega selle veekaitsevööndit (antud ojal 10 m) ehituskeeluvööndit (25 m) ja piiranguvööndit (50 m). EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur, 08.2021. a) andmetel jääb kümne kilomeetri raadiusesse mitmeid kõrgema kaitsekategooria kaitsealuseid loomaliike, kellest valdava osa moodustavad linnud, kuid leidub ka kahepaikseid (kõre e juttselg-kärnkonn) ja roomajaid (kivisisalik). Ca 900 m kaugusele jääb Männiku kõre (I looduskaitsekategooria) ja kivisisaliku (II looduskaitsekategooria) püsielupaik (PEP) (KLO3000592) ning selle piiranguvöönd (PV) (KLO3100695). Kahe kilomeetri kaugusel asub Männiku kalakotka (I) PEP (KLO3001801) ja selle sihtkaitsevöönd (SKV) (KLO3102100). Kolme kilomeetri kaugusel asub Saustisoo väike-konnakotka (I) PEP (KLO3001823) koos SKVga (KLO3102118). Ca 4,6 km kaugusel paikneb Tõdva väike- konnakotka PEP koos SKVga (KLO3102208). Lähim vanade loodusmetsade (9010*) vääriselupaik (VEP208126) paikneb 2,1 km kaugusel läänes. Andmebaasidest (eElurikkus, LVA) otsiti kümne kilomeetri raadiuses imetajate (sh lemmikloomad), kahepaiksete ning roomajate liikide esinemist, kes võivad rajatavat ökodukti potentsiaalselt ületama hakata. Imetajad (Mammalia) jahiuluk kaitsekategooria (I, II, III) Euroopa Loodusdirektiivi lisa (II, IV, V) Sõralised (Artiodactyla) põder, Alces alces x metskits, Capreolus capreolus x metssiga, Sus scrofa x Kiskjalised (Carnivora) saarmas, Lutra lutra III II, IV ilves, Lynx lynx x V metsnugis, Martes martes x V kivinugis, Martes foina x mäger, Meles meles nirk, Mustela nivalis tuhkur, Mustela putorius x V 21 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. mink, Neovison vison x kährikkoer, Nyctereutes procyonoides x pruunkaru, Ursus arctos IV hunt, Canis lupus x punarebane, Vulpes vulpes x koer, Canis lupus familiaris kass, Felis catus Närilised (Rodentia) harilik kobras, Castor fiber x V harlik orav, Sciurus vulgaris juttselg-hiir, Apodemus agrarius kaelushiir, Apodemus flavicollis mügri, Arvicola amphibius koduhiir, Mus musculus leethiir, Myodes glareolus rändrott, Rattus norvegicus niidu-uruhiir, Microtus agrestis põld-uruhiir, Microtus arvalis kuhja-uruhiir, Microtus levis pisihiir, Micromys minutus Hüpiklased (Dipodidae) kasetriibik (Sicista betulina) III IV Putuktoidulised (Insectivora) euroopa mutt, Talpa europaea harilik siil, Erinaceus europaeus mets-karihiir, Sorex araneus väike-karihiir, Sorex minutus Jäneselised (Lagomorpha) halljänes, Lepus europaeus x valgejänes, Lepus timidus x V Käsitiivalised (Chiroptera) põhja-nahkhiir, Eptesicus nilssonii II IV veelendlane, Myotis daubentonii II IV tiigilendlane, Myotis dasycneme II IV pruun-suurkõrv, Plecotus auritus II IV tõmmulendlane, Myotis brandtii II IV suurvidevlane, Nyctalus noctula II IV pargi-nahkhiir, Pipistrellus nathusii II IV habelendlane, Myotis mystacinus II IV 22 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. Kahepaiksed (Amphibia) Päriskonnalised, Anura harilik kärnkonn, Bufo bufo III rohukonn, Rana temporaria III V rabakonn, Rana arvalis III IV kõre, Bufo calamita I IV Sabakonnalised, Caudata tähnikvesilik, Triturus vulgaris III Roomajad (Reptilia) Soomuselised, Squamata kivisisalik, Lacerta agilis II IV harilik nastik, Natrix natrix III harilik rästik, Vipera berus III arusisalik, Zootoca vivipara III II lisa liikide elupaikades moodustatakse loodusalad, et luua neil konkreetsete liikide ökoloogilistele nõudmistele vastavad tingimused. Loodushoiualadel ei tohi kõnealuste liikide elutingimused halveneda, ka igasugune häirimine peab olema välistatu IV lisa sisaldab ranget kaitset vajavaid liike, millele pole küll vaja piiritleda loodusalasid, kuid iga liikmesriik peab neid kaitsma nende looduslikul levikuala V lisa sisaldab majanduslikku huvi pakkuvaid liike, näiteks töönduskalasid ja jahiulukeid. Liikmesriigi kohus on jälgida, et liikide kasutamine ei ohustaks nende püsimist: kui mõne liigi arvukus hakkab märgatavalt langema või asurkonna seisund millegipärast halveneb, võib riik piirata selle kasutamist Kõik Eestis esinevad nahkhiireliigid (12 liiki, looduskaitse II kategooria) on kantud Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) IV lisasse (ranget kaitset vajavad liigid ilma loodusalasid moodustamata) ning tiigilendlane ka II lisasse (liigile luuakse loodusalad). Nahkhiireliikide kaitse korraldamiseks on koostatud kaitse tegevuskava (KeA peadirektori 15.03.2017 käskkiri nr 1-1/17/150). 23 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021.  Pärandkultuuri objektidest paikneb 240 m kaugusel ökoduktist mälestustähis mõrvatud taksojuhile (718:MAL:001). Kultuurimälestisi rajatava ökodukti läheduses ei paikne. Maardlatest jääb Saku turbamaardla (registrikaardi nr 513) pindalaga 601,99 ha ca 190 m kaugusele rajatavast ökoduktist loodesse. Tegemist on hästilagunenud turba kolmanda ploki aktiivse reservvaruga, mille pindala on kokku 335,31 ha keskmise paksusega 1,6 m, kus varusid on kokku 1228 tuhat tonni. Kirdesuunaliselt paikneb 350 m kaugusel asub Tallinn- Saku liivamaardla (nr 109), plokk 73 on aktiivses reservvarus pindalaga 56,37 ha keskmise paksusega 4,9 m, milles on kokku 2762 tuhat m3 liiva. 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse määramine Tegevuse kava elluviimisega seotud - arvestades mõju (otsene või kaudne) suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada) - olulised keskkonnaprobleemid ehk negatiivsed mõjud (mh koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused (määratakse vajadusel). Teemad (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal):  maa ja maakasutus;  märgalad;  jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad;  veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale;  muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);  maavarade kasutus;  ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;  maastik (sh pinnavormid);  looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad);  elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;  suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid. 24 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alamptk kaupa. Ptk-de sisustamisel on arvestatud mh ptk 1 ... 2 toodud teavet. Ptk 3.12 võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse osas. 3.1. Maa ja maakasutus Ökodukti rajamistööde tõttu muutub katastriüksuse (KÜ, 71801:001:0133) maakasutus, mis hõlmab nii ökodukti allajäävat kui ka hooldusteedele mõeldud maa-alasid. KÜ tunnuse (71801:001:0133) alusel kuulub kogu maa-ala pindalaga 483,17 ha riigile, tegemist on Viimsi metskond 19 alaga, mida haldab RMK. Valdavalt on tegemist metsamaaga, mis moodustab 433, 78 ha, muud maad on 48,68 ha, looduslikku rohumaad 0,7 ha ja haritavat maad 0,01 ha. Ökodukti ja hooldusteede rajamise käigus raiutakse ülejäänud mets (ca 0,8 ha), sh võsa, misjärel mets raadatakse ehk eemaldatakse puujuured ja kännud ning kooritakse pealmine pinnas kolme meetri sügavuselt. Arvestades rajatava ökodukti jaoks vajatava kogu maa-ala pindala (ca 3,1 ha, joonis 3.1.) koos hooldusteede pindalaga (0,21 ha), moodustab see kogu (483,17) KÜ (71801:001:0133) maa-alast alla 1%. Paikvaatluse käigus selgus, et ökodukti rajamise kohas asub männiraiesmik (sinilille kasvukohatüüp) koos seemnepuudega ning istutatud on uus männi järelkasv. Raiesmikuni ehk planeeritava ökodukti asupaigani kulgeb kohalik metsavaheteede võrgustik, milleni jõuab mööda põhimaanteed 11 (Tallinna ringtee). Teine võimalus alani jõuda on mööda Tallinn-Rapla- Türi tugimaanteed 15, mis viib Saustinõmme küla Kiviteeni, kus asuvad elamumaad ning mida mööda jõuab püsikattega teed pidi planeeritava ökodukti alani. 25 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. Joonis 3.1. Rajatava ökodukti pindala (sh hooldusteed) pindalaga moodustab ca 3,1 ha. Ökodukti rajamistööde käigus seatakse maakasutusele ajutisi piiranguid, mis on tööde teostamiseks vältimatud, nt müra ja vibratsioon. Tuginedes Korrakaitseseadusele (§ 56) on kohalikus omavalitsuses, mujal kui avalikus kohas, ajavahemikul kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Nimetatut ei kohaldata müra ja valgusefektide suhtes, mis on tekitatud: päästetöö käigus või alarmsõiduki poolt; kohaliku omavalitsuse loa alusel; ööl vastu 1. jaanuari, ööl vastu 25. veebruari või 24. juunit. Lähimad elamumaa-alad paiknevad rajatavast ökoduktist ca 770 m ja 920 m kaugusel läänes, kuhu jäävad Kase kinnistu (71801:001:1450) ja Kärdi kinnistu (71801:001:0371). Valdavalt on ehitatava ökodukti ümbruses maatulundusmaad. Ökodukti toimimiseks on oluline, et ühendusteedel ümbritsevate elupaikadega oleks tagatud loomadele soodne ja turvaline keskkond. Seetõttu ei tohi 500 m raadiuses ökoduktist (vastavalt välja toodud Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru-Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti KMH aruande eelnõus):  pidada jahti, sest see peletab ulukid läbipääsust eemale;  teha lageraiet ja raadata metsa, sest paljud liigid väldivad lagedaid alasid;  rajada teid, aedu, hooneid või muid takistusi, mis piiravad loomade ligipääsu ökoduktile. Jahikeelualad tuleb määrata kohapõhiselt ja maastikus selgelt eristuvate piiridega. Metsa majandamisel tuleb kasutada raieviise, mis tagavad puistu jätkuva sidususe. Kui ökodukti eest 26 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. läheb läbi mõni väike tee, siis ei tohi sellel kindlasti olla kõvakate (pinnas- ja kruusateed on aktsepteeritavad) ja see peab olema võimalikult kitsas ja maapinnaga tasa. Inimeste liikumist ja muid häiringuid ökoduktil ja nende ümbruses tuleb vältida. Kuigi paljud liigid kasutavad ka neid läbipääse, kus liigub inimesi, siis oluliselt efektiivsemad on need, kus inimesi ei liigu. Siiski ei toimu Saustinõmme ökodukti rajamistööd KEHJSe ptk 1. § 6 kohaselt mahus, mis nõuab KMH menetlusprotsessi algatamist. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida rekonstrueerimisprojekti realiseerimisel järgnevat:  ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00 – 7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00 – 6.00. Eelnev suunis tuleneb ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10st.  Ehitustööde järgselt on oluline, et 500 m raadiuses ei peeta jahti ega tehta lageraiet ning ei rajata muid häiringuobjekte (hooned, teed, aiad), mis ulukeid peletaksid. 3.2. Märgalad Tegevuskavaga hõlmatud alal (ptk 1 - 2) ei ole otsest seotust märgaladega. Seega puudub ka mõju eeldus. 3.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad Teadaolevad rajamistööd ei mõjuta teemaga seostuvaid alasid ning kaldaid, sh neid, mis on paikkonnas (vt ptk 1 ja 2), negatiivselt. Nimetatud järeldus tugineb kavandatavate tegevuste kohta kogutud teabele ja järgnevas ptk (3.4) esitatule. 3.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale Ökodukti rajamine (ptk 1; järgides ka veeseaduses sätestatud nõudeid) ei mõjuta teemaga seostuvaid veeressursse, sh neid, mis on paikkonnas (vt ka ptk 1 ja 2), oluliselt negatiivselt. Eelneva puhul on arvestatud ka teiste ja asjakohaste teemavaldkondade teavet, mida sisaldavad käesoleva töö ptk 3 muud alamptk-d. Küll aga on vaja ehitustööde aegsete ohtude esinemise võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt minimeerida. Tööde teostamise aegsed aspektid ei ole siiski sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida rajamistööde realiseerimisel järgnevat: 27 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021.   Ehitustingimused: o ehitustööde perioodil ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus korraldada selleks ettevalmistatud asukohas, et vältida põhjavee reostumist saasteainetega; o valingvihmade korral tööd peatada ja oodata veetaseme langust.  Seiretingimused, ehitusega seonduvalt: o tehnika - valve, tehnika hoolduskohad ning -korrad ja reostustõrje vahendite olemasolu fikseerida igapäevaselt. 3.5. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) Antud peatüki koostamisel on arvestatud ka ptk 1. käsitletud geotehniliste analüüside tulemustega (tabel 2 ja tabel 3). Mullastiku kaardiandmete kohaselt paiknevad ökodukti alal leostunud ja leetjad mullad (Ko), leetunud mullad (LkI) ning rähk- ja klibumullad (Kr). Pinnakattelt asub rajatav ökodukt oosil, mis koosneb glatsiofluviaalsetest setetest (veeristik, kruus, liiv). Vastavalt Keskkonnaohtlike objektide (k.a. jääkreostusobjektid) andmebaasile ei esine Saustinõmme ökodukti riste asukohas jääkreostust. Mõju pinnasele, reljeefile ning pinnavormidele avaldub eelkõige läbi maastikupildi muutuse. Võttes arvesse olemasolevate pinnase kihtide madalat kandevõimet, on vajalik pinnase asendamine ca 3 m ulatuses, et saavutada ökodukti konstruktsiooni jaoks vajalik kandevõime ja püsivus. Pinnase koorimise käigus eemaldatakse mullastiku pinnakiht ja peamiselt kasvukiht planeeritava ökodukti ja hooldusteede alt. Projekti käigus eemaldatava kasvupinnase maht on ca 16 000 m3 ning objekti väljakaeve kogumaht on 27 000 m3. Uus täide koos kasvupinnasega (kohal kasutatav kasvupinnas) moodustab kokku 38 000 m3. Kogu ökodukti täitetööde materjali (kohal kasutatav materjal ja karjääri materjal kokku) hulk on 88 000 m3. Põhiline mõju vähendamise vahend on projekteerimise ja ehitustööde käigus arvestada nii palju kui võimalik olemasoleva reljeefiga ning maksimaalselt taaskasutada eemaldatud pinnast muldkehas või tagasitäites, seejärel suunata ülejäänud pinnas lähiala objektidele (karjääride tagasitäitmine, teede ehitus, kohalikele elanikele pinnasetöödeks vms.). Erosiooni ohtude vähendamist ökoduktil on mh käsitletud ptk-s 1 ning ohtu keskkonnale käsitletud mh ptk-s 3.4. Ehitustööde ajal ei ole ette näha tolmuprobleemi, kuna transport kulgeb mööda kattega teid ning kõrghaljastus piirab ja kaitseb tolmu leviku eest lähimaid elamuid. Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) - kogutud teabe alusel, lähtudes sh ka rajamise projekti sisust (ptk 1) ja ümbritsevast keskkonnast (ptk 2), ei ole alust ette näha negatiivsete mõjude avaldumist, sh arvestades lähimate elamute kaugust (ptk 3.1.). Viimast ka seetõttu, et teadaolevalt on tagatud kehtivatele normatiividele (nt “Mootorsõiduki ja selle haagise 28 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. tehnonõuded ning nõuded varustusele“) vastava tehnika kasutamine ning hooldamine. Seetõttu negatiivset mõju ei ole ette näha ning ei ole vajalik määrata ka täiendavad meetmed. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida rajamistööde realiseerimisel järgnevat:  Ehitustingimused: o maksimaalselt taaskasutada eemaldatud pinnast muldkehas või tagasitäites, seejärel suunata ülejäänud pinnas lähiala objektidele (karjääride tagasitäitmne, teede ehitus, kohalikele elanikele/ettevõtetele pinnasetöödeks, ehituseks vms. otstarbeks). 3.6. Maavarade kasutus Kavandataval alal ei asu teadaolevalt maavararessursse, kuid ala läheduses paiknevad mitmed aktiivse reservvaruga turba- ja liivamaardlad (vt ptk 2). Siinkohal tuleks rõhutada, et ökodukti suudmeala peaks olema vähemalt 500 m raadiuses häiringutest mõjutamata, et ökodukt toimiks eesmärgipäraselt sihtliikidele (nt põder). Konkreetsed meetmed ning nende rakendamise vahendid töötatakse välja järgnevates etappides (nt MP, valla ÜP koostamisel), kus hinnatakse ka seatud kitsenduste võimalikke mõjusid. Vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Seetõttu negatiivse mõju prognoosimine ei ole asjakohane ning ei ole fikseeritavad ehk määratavad ka täiendavad meetmed. 3.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke Tegevus (ptk 1) ei mõjuta asjakohase teemavaldkonnaga seotud aspekte negatiivselt (tulenevalt ka taustainfost, ptk 1 ja 2 ning nt 3.4). Eelneva puhul on arvestatud ka teiste ja asjakohaste teemavaldkondade teavet, mida on käsitletud käesoleva töö ptk 3. Küll aga on vaja ehitustööde aegsete ohtude esinemise võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt minimeerida. Ehitustegevuse ettevalmistavas etapis tekkivat kasvumulda, pinnast, puitmaterjali jms saab osaliselt taaskasutada projektalal. Kõlblik kasvumuld ladustatakse ja kasutatakse hiljem nõlvade kindlustamisel ja haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. Kohapeal taaskasutatava pinnase mahte ei ole põhiprojektis määratud, kuid hinnanguliselt võib see olla ca 20% väljakaevatavast mahust (sõltub väljakaeve omadustest/materjalist). Osasid kände ja raievõsa saab taaskasutada ökoduktil eesmärgipäraselt haljastusel, et pakkuda väikeulukitele ja kahepaiksetele, aga ka selgrootutele elupaiku või täiendavat kaitset kiskluse eest rajatise ületamisel (vt ka ptk 1 joonis 1.4). Ülejäänud puitmaterjal tuleks väärindada maksimaalselt Eestis, nt palkmaterjal, purustatud hake energiaks, haljastuseks vms. 29 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. Tööde teostamise aegsed aspektid ei ole siiski sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida ehitustööde realiseerimisel järgnevat:  tööde ajal tuleb jäätmed paigutada prügikonteineri(te)sse. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt puit, muldkeha), tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta ning võimalusel maksimaalselt taaskasutada. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.  Ehitustingimused: o Osasid kände ja raievõsa saab taaskasutada ökoduktil eesmärgipäraselt haljastusel, et pakkuda väikeulukitele ja kahepaiksetele, aga ka selgrootutele elupaiku või täiendavat kaitset kiskluse eest rajatise ületamisel. 3.8. Maastik (sh pinnavormid) Muuhulgas on antud temaatikat käsitletud põhjalikumalt ptk-s 3.5., mille sisu arvestades muudetakse ümbruskonna (sh ptk 2) maastikku (sh pinnavormid) määral, mis toob esile teatavad visuaalsed mõjud. Ökodukt asub ümbritsevast maastikust kõrgemal (kõrgeim punkt 56,43 m) ning tegemist on tehnogeense objektiga, mis rajatava haljastuse tõttu sulandub ümbritseva maastikuga ühtseks tervikuks. Selleks kasutatakse parimaid võimalikke lahendusi, nt kasutatakse ökodukti haljastamisel pärismaiseid taimeliike, säilitatakse võimalikult palju olemasolevat haljastust ning taashaljastatakse ümberkujundatud alad. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida ehitustööde realiseerimisel järgnevat:  ökodukti haljastamisel kasutada pärismaiseid taimeliike, säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust ning taashaljastada ümberkujundatud alad (vt joonis 1.6.). 30 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. 3.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) Saustinõmme rajatav ökodukt (tulenevalt ka taustinfost ptk 1, 2 ja 3.1.) ei paikne kaitstaval loodusobjektil. Lähim maastikukaitseala (Saku mõisa park, KLO1200457) jääb ca 3 km kaugusele edelasse, mille kaitse-eesmärke ökodukti rajamine ei mõjuta. Ökodukt tagab loomadele rändeteed läheduses paiknevate erinevate kaitsealade vahel. Lähimad kaitsealused liigid (roomajad ja kahepaiksed) paiknevad ca 900 m kaugusel Männiku karjääris, linnud aga kaugemal- 2 km kaugusel, mistõttu ei avaldu neile ökodukti rajamise käigus negatiivseid mõjusid, mh müra. Paikvaatluse käigus ei tuvastatud raiesmikul kaitsealuste kuklaseliikide pesasid. Kui aga metsaaladel need fikseeritakse, tuleks nende pesad ehituspiirkonnast ümber teisaldada. Seda tuleks eelistatult teostada kevadel (aprillis–mais), vältides sügist ja talve, kui sipelgad on talveunes. Uue pesa asukohavalikul tuleb arvestada, et lähinaabruses ei paikneks teiste kuklaste pesi, kes võivad uue (nõrgenenud) pesa konkurendid välja tõrjuda. Oluline on üles leida sipelgate varuisendid (kuhilaalustes pinnasekambrites) ja emad, sest muidu hakatakse lõhutud pesa taastama. Seega toetudes juba ptk 2 esile toodud teabele, piirkonna omapärale (objekt ei paikne kaitsealal ega selle vahetusläheduses) ning ökodukti rajamise maa-alale, ei ole alust ette näha negatiivse mõju avaldumist looduskaitseobjektidele (sh Natura 2000 võrgustiku aladele) juhul, kui järgida rajamistööde realiseerimisel järgnevat: • lindude suremuse ja häirimise vältimiseks ei tohiks raadamist ega raietöid teha lindude pesitsusajal 15. aprillist kuni 15. juunini, kuid arvestades mitmete haudelindude teise kurnaga, tuleks pesitsusrahu pikendada 30-nda juulini; muuhulgas kehtib antud meede loomapoegade hajumise kohta nende sigimisaladelt; 3.10. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 31 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. Ehitusperioodil võib esineda lühiajalisi mürahäiringuid lähimate elamute juures (eelkõige Saustinõmme Kiviteel), mida mööda hakkab liikuma raskeliiklus. Metsa raadamistööd ja raie põhjustavad samuti lühiajalisi mürahäiringuid lähimate elamumaade juures (Kase ja Kärdi), kuid seda leevendab kõrghaljastus. Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21:00 – 7:00 ja vastavas piirkonnas (elamu juures; II mürakategooria ala) 45 dBA mürataset. Kuna kavandatav tegevus ei paikne tiheasustusalal, on kehtivate nõuete täitmine vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb mürarikaste ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21:00 – 7:00), mis haakub mh ptk 3.1. tooduga. Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23:00 – 6:00. Eelnev suunis tuleneb ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10st, mille alusel tuleb keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud tarvitusele vajalikud meetmed. Kavandatud ulatuses ökodukti rajamine võib suurendada liiklus- ja ehitusmüra ning vibratsioonitasemeid elamute läheduses ajutiselt, kuid müra piirväärtused peaksid jääma määruse nr 71 lisa 1 kehtestatud normidesse (II kategooria liiklusmüra piirväärtuse rakendamine, vastavalt 60 dB päeval ja 55 dB öösel, ja tööstusmüra (ehitusmüra) piirväärtuse rakendamine, vastavalt 60 dB päeval ja 45 dB öösel). Paikkonda häirivat ja negatiivseid mõjusid esilekutsuvaid häiringuid (valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ette näha ei ole (nii ehitus- kui ka ökodukti edasise kasutusaja faasis). Pärast ökodukti ehitusperioodi lõppu sellest enam häiringuid (müra ja vibratsioon) ei emiteeru. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid skaalas, mis nõuaks KMH algatamist, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida rekonstrueerimisprojekti realiseerimisel järgnevat: o leevendava meetmena kaaluda mürarikaste tööde vältimist õhtusel ja öisel ajal (21:00 – 7:00). 3.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid 32 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga. 3.12. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised Eelhinnang on menetlusetapiks, mille põhjal otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine. Lähtudes ptk 3.1 - 3.11 esitatud infost ei ole Saustinõmme ökodukti rajamisega keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk 3.1, 3.4, 3.5, 3.7, 3.8, 3.9 ja 3.10 toodud leevendusmeetmeid. Eeltoodu alusel asub OÜ Loodusekspert seisukohale, et ei ole vajadust KMH protsessi algatada. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve amet, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium ning Põllumajandus- ja Toiduamet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Otsustaja saab otsustada ka esitatud tingimuste/soovituste/seire parameetrite ehk suuniste rakendamise üle, mis eelhinnangu kohaselt olid järgnevad:  Ptk 3.1 ja 3.10 (meetmed ehitusaega) – ehitustingimused: o mürarikaste tööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00 – 7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00 – 6.00. Eelnev suunis tuleneb ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10st; o (meetmed ehituse järgselt) – 500 m raadiuses on keelatud jahitegevus, lageraie ning häiringuobjektide rajamine (hooned, teed, aiad), mis mõjuvad ulukitele peletavalt.  Ptk 3.4 (meetmed ehitusaega) – ehitustingimused: o ehitustööde perioodil ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus korraldada selleks ettevalmistatud asukohas, et vältida põhjavee reostumist saasteainetega; o valingvihmade korral tööd peatada ja oodata veetaseme langust.  Seiretingimused, ehitusega seonduvalt: o tehnika - valve, tehnika hoolduskohad ning -korrad ja reostustõrje vahendite olemasolu fikseerida igapäevaselt.  Ptk 3.5 (meetmed ehitusaega) – ehitustingimused: o maksimaalselt taaskasutada eemaldatud pinnast muldkehas või tagasitäites, seejärel suunata ülejäänud pinnas lähiala objektidele (karjääride tagasitäitmne, teede ehitus, kohalikele elanikele/ettevõtetele pinnasetöödeks, ehituseks vms otstarbeks). 33 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021.   Ptk 3.7 (meede ehitusaega): o tööde ajal tuleb jäätmed paigutada prügikonteineri(te)sse. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt puit, muldkeha), tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta ning võimalusel maksimaalselt taaskasutada. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine; o kände ja raievõsa saab taaskasutada ökoduktil eesmärgipäraselt haljastusel, et pakkuda väikeulukitele ja kahepaiksetele, aga ka selgrootutele elupaiku või täiendavat kaitset kiskluse eest rajatise ületamisel.  Ptk 3.8 (meede ehitusaega): o ökodukti haljastamisel kasutada pärismaiseid taimeliike, säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust ning taashaljastada ümberkujundatud alad (vt joonis 1.6.).  Ptk 3.9 (suunised enne ehitusperioodi): o lindude suremuse ja häirimise vältimiseks ei tohiks raadamist ega raietöid teha lindude pesitsusajal 15. aprillist kuni 15. juunini, arvestades ka mitmete haudelindude teise kurnaga, tuleks pesitsusrahu pikendada 30-nda juulini; muuhulgas kehtib antud meede loomapoegade hajumise kohta sigimisaladelt; (Suunised ehitusaega): o maastikuarhitektuurselt eelistada haljastustöödel niidutaimestikule iseloomulikke liike, sh puid ja põõsaid; (Meede ehitusjärgsesse perioodi): o loomastiku seire ökoduktil, et selgitada välja ökodukti toimivus ja sobivus erinevatele liikidele (peamiselt sihtliikidele nagu suur- ja väikeulukid, aga ka kahepaiksed ja roomajad); o töötada välja ja rakendada ökodukti lähiala kasutuskord (nt 500 m raadiuses pole lubatud lageraie, jahipidamine jne.), et tagada pikaaegne ökodukti toimivus. Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul. Olemasoleva õigusruumi ja töö käigus selgunud asjaolude alusel võib soovitada 34 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. kaasamisprotsessi lülitada asjaomaste asutustena vähemalt Kaitseministeeriumi, Keskkonnaameti, Põllumajandus- ja Toiduameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve ameti ja Riigimetsa Majandamise Keskuse. Otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustajate pädevuses. 35 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. Kokkuvõte Käesoleva eelhinnangu objektiks oli Harjumaale Saku valda Männiku külla rajatav Saustinõmme ökodukti põhiprojekt. Rail Baltic raudtee rajamine nõuab pideva tara rajamist raudtee ümber, mis ühtlasi tähendab vajadust rakendada leevendusmeetmeid elustikule (sh suurulukitele), et tagada loomaliikidele ülepääs elupaikadesse ning vältida ulukiõnnetusi raudteel. Saustinõmme ökodukti lahendus peab vastama kõigile põhiprojekti dokumentatsiooni ehitustehnilistele omadustele ning arvestama keskkonnamõjudest tulenevaid eeldatavaid aspekte, et tagada efektiivne ülepääs suur- ja väikeulukitele, kahepaiksetele ja roomajatele jt elustiku rühmadele. Lähtudes koostatud planeeringutest, projektidest, teostustest, lähteandmetest ja nõuetest planeeritakse rajada ökodukt, sh kavandatakse konstruktsioon, drenaažid (sh kraavid), hooldusteed ja haljastus. Eelhinnangu tellijaks on Rail Baltic Estonia OÜ ja töö koostajaks OÜ Loodusekspert. Töö on koostatud Rail Baltic OÜ poolt tellitud projektile Saustinõmme ökodukti põhiprojekti lahenduse keskkonnamõju eelhinnang. Täiendavalt tuleb siinkohal välja tuua, et eelhinnang ei ole mõeldud levitamiseks massiteabevahendites, kuna sisaldab piiratud ligipääsuõigusega teavet (nt I ja II kaitsekategooria liikide leiupaikade kaardiandmed. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige otsustaja kasutada täiendava töövahendina rajamise põhiprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. Koostatud eelhinnang koosnes kolmest peamisest osast:  Ptk 1 – anti ülevaade kavandatavast tegevusest.  Ptk 2 – iseloomustati olemasolevat keskkonda, tegevuskoha juures ja ümbruses.  Ptk 3 – anti hinnangud kavandatava tegevuse mõjude kohta ning vajadusel määrati suunised / meetmed / seire parameetrid. Tulemused – eelhinnang on menetlusetapiks, mille põhjal määratakse KMH algatamise vajadus või selle puudumine. Lähtudes ptk 3.12 esitatud infost ei ole negatiivse keskkonnamõju avaldumist vastava analüüsitud kava (ptk 1) rakendamisel ette näha. Kava rakendamisel on võimalik rakendada/sätestada ehk reaalseks (tõhus ja eesmärgipärane) lugeda ptk 3.1, 3.4, 3.5, 3.7, 3.8, 3.9 ja 3.10 sätestatud tingimusi/suuniseid/seiremeetmeid. Eraldi seiremeetmete määramist asjakohaseks ei peetud. Otsustaja saab otsustada ka esitatud tingimuste / soovituste / seire parameetrite ehk suuniste rakendamise üle, mis eelhinnangu järgselt olid alljärgnevad:  Ptk 3.1 ja 3.10 (meetmed ehitusaega) – ehitustingimused: 36 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021.  o mürarikaste tööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00 – 7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00 – 6.00. Eelnev suunis tuleneb ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10st; o (meetmed ehituse järgselt) – 500 m raadiuses ökoduktist on keelatud jahitegevus, lageraie ning häiringuobjektide rajamine (hooned, teed, aiad), mis mõjuvad ulukitele peletavalt.  Ptk 3.4 (meetmed ehitusaega) – ehitustingimused: o ehitustööde perioodil ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus korraldada selleks ettevalmistatud asukohas, et vältida põhjavee reostumist saasteainetega; o valingvihmade korral tööd peatada ja oodata veetaseme langust.  Seiretingimused, ehitusega seonduvalt: o tehnika - valve, tehnika hoolduskohad ning -korrad ja reostustõrje vahendite olemasolu fikseerida igapäevaselt.  Ptk 3.5 (meetmed ehitusaega) – ehitustingimused: o maksimaalselt taaskasutada eemaldatud pinnast muldkehas või tagasitäites, seejärel suunata ülejäänud pinnas lähiala objektidele (karjääride tagasitäitmne, teede ehitus, kohalikele elanikele/ettevõtetele pinnasetöödeks, ehituseks vms otstarbeks).  Ptk 3.7 (meede ehitusaega): o tööde ajal tuleb jäätmed paigutada prügikonteineri(te)sse. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt puit, muldkeha), tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta ning võimalusel maksimaalselt taaskasutada. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine; o kände ja raievõsa saab taaskasutada ökoduktil eesmärgipäraselt haljastusel, et pakkuda väikeulukitele ja kahepaiksetele, aga ka selgrootutele elupaiku või täiendavat kaitset kiskluse eest rajatise ületamisel.  Ptk 3.8 (meede ehitusaega): o ökodukti haljastamisel kasutada pärismaiseid taimeliike, säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust ning taashaljastada ümberkujundatud alad (vt joonis 1.6.).  Ptk 3.9 (suunised enne ehitusperioodi): 37 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021.  o lindude suremuse ja häirimise vältimiseks ei tohiks raadamist ega raietöid teha lindude pesitsusajal 15. aprillist kuni 15. juunini, arvestades ka mitmete haudelindude teise kurnaga, tuleks pesitsusrahu pikendada 30-nda juulini; muuhulgas kehtib antud meede loomapoegade hajumise kohta sigimisaladelt; o vana metsa raiumisel tuleks arvestada nahkhiirte esinemisega, kelle sigimisperiood koos poegade lennuvõimestumisega kestab juuni algusest augusti keskpaigani; o kaitsealuste kuklaste pesad tuleks nende esinemise korral enne töid teisaldada vähemalt 500 m kaugusele sarnaste kasvukohatingimustega metsa vastavalt kehtivale korrale; (Suunised ehitusaega): o maastikuarhitektuurselt eelistada haljastustöödel niidutaimestikule iseloomulikke liike, sh puid ja põõsaid; (Meede ehitusjärgsesse perioodi): o loomastiku seire ökoduktil, et selgitada välja ökodukti toimivus ja sobivus erinevatele liikidele (peamiselt sihtliikidele nagu suur- ja väikeulukid, aga ka kahepaiksed ja roomajad); o töötada välja ja rakendada ökodukti lähiala kasutuskord (nt 500 m raadiuses pole lubatud lageraie, jahipidamine jne.), et tagada pikaaegne ökodukti toimivus. Eeltoodu alusel asub OÜ Loodusekspert seisukohale, et ei ole vajadust KMH protsessi algatada. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Kaitseministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve amet ja Riigimetsa Majandamise Keskus) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. 38 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021. Kasutatud materjalid Olulisemad kasutatud allikad (loetelus ei dubleerita kõiki viiteid, mis on antud juba dokumendi põhiteksti sees):  EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur), 2021.  Harju maakonnaplaneering 2030+. 2018  Harju maakonnaplaneeringu 2030+ keskkonnamõju strateegiline hindamine. Hendrikson & Ko. 2018  Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. 2018  Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium, 2017.  KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.  Maa-ameti veebirakendus, 2021.  PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVE TEENUS UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI. Põhiprojekt: DPS2 Kangru-Rapla maakond. Saustinõmme ökodukt BR0750.  PÕHIMAANTEE 2 TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA ARUVALLA-KOSE LÕIGU ULUKIRAJATISTE, SH KUUSIKU ÖKODUKTI SEIRE LÕPPARUANNE, 2016. Tellija: Maanteeamet, läbiviija Eesti Loodusuurijate Selts.  RAIL BALTICU RAUDTEETRASSI LÕIGU „KANGRU- HARJU JA RAPLA MAAKONNA PIIR“ EHITUSPROJEKTI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE (KMH). Aruande eelnõu.  Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne, 2017.  Rail Baltic kaardirakendus, 2021.  Saku valla üldplaneering, 2007.  Saku valla üldplaneeringu eelnõu, 2021.  Wildlife expertise for Rail Baltica DS2DPS2 Kangru-Tagadi section crossings for mammals and amphibians. Rewild OÜ, 2020. 39 Saustinõmme ökodukti keskkonnamõju eelhinnang. OÜ Loodusekspert, 2021.