Asjaõigusleping

Originaal TALLINNA NOTAR RAGNE TEHVER NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 3701 KINNISTUTE TASUTA VÕÕRANDAMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING Selle notariaalakti on koostanud ja tõestanud kaugtõestamise korras videosilla vahendusel Tallinna notar Ragne Tehver asendaja Kersti Paeveer, tegutsedes notari ülesannetes notaribüroos Tallinnas, Sakala tn 22 / Tatari tn 8, kahekümne esimesel oktoobril kahe tuhande kahekümne esimesel aastal (21.10.2021) ning selles notariaalaktis osalejad on Harku vald Harku Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75014132, aadress Kallaste tn 12, Tabasalu alevik, Harku vald, Harju maakond, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Võõrandaja, mille esindajana tegutseb esitatud volikirja alusel Tiina Raja, isikukood 47612100263, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel ja videosilla vahendusel, Võõrandaja esindaja asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Harju maakonnas Harku vallas, Eesti Vabariik, edaspidi Omandaja, oma seadusjärgse esindaja Kaitseministeeriumi, registrikood 70004502, asukohaga Sakala 1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], kui riigivara valitseja, kelle esindajana tegutseb volikirja alusel Evelin Paju, isikukood 47908130297, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, Ostja esindaja asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste kohaselt Tallinnas, edaspidi koos nimetatud Osalejad või Pooled. Notariaalakti tõestaja kontrollis osalejate teo- ja otsusevõime, Poolte õigusvõime ja esindajate volitused ning tuvastas nende isikusamasuse. Pooled sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks 1 on Soontevahe põik 1, Suurupi küla, Harku vald, Harju maakond asuv kinnistu, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese 1 on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriossa nr  14211450. Registriosa: 1.1.1. Esimesse jakku on kantud katastritunnus 19801:001:2996, pindala 2377,0 m², aadress Soontevahe põik 1, Suurupi küla, Harku vald, Harju maakond, maa sihtotstarve elamumaa (100%). 1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Harku vald. 1.1.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Kinnistusraamatus ei ole registreeritud menetlemata avaldusi. 1.3. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt on Lepingu esemeks 1 oleval kinnistul registreeritud järgmised ehitised ja dokumendid:  hoone Barakk-kasarmu, ehitisregistri koodiga 116065518, esmane kasutus määramata, korruste arv 1, ehitusalune pind 567 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata. Hoone kohta on ehitisregistri andmetel väljastatud järgmised dokumendid: Harku vald on 30.12.2013 väljastanud ehitise aadressi korrastuse teatise nr 17772. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus, välja arvatud taotlustel, projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja kasutusloal ning ettekirjutustel on õiguslik tähendus. 1.4. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel on Katastriüksuse 19801:001:2996 kitsendused: Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 158,90 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Elektripaigaldise kaitsevöönd). Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et nimetatud kitsenduste suhtes kehtivad kinnisasja kasutamisel seadusest tulenevad piirangud. 1.5. Lepingu esemeks 2 on Soontevahe põik 3, Suurupi küla, Harku vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese 2 on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 14182250. Registriosa: 1.5.1. Esimesse jakku on kantud katastritunnus 19801:001:2997, pindala 1738,0 m², aadress Soontevahe põik 3, Suurupi küla, Harku vald, Harju maakond, maa sihtotstarve ärimaa (100%). 1.5.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Harku vald. 1.5.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.5.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.6. Kinnistusraamatus ei ole registreeritud menetlemata avaldusi. 1.7. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt on Lepingu esemeks 2 oleval kinnistul registreeritud järgmised ehitised ja dokumendid:  hoone Klubi-söökla, ehitisregistri koodiga 116065507, esmane kasutus määramata, korruste arv 2, ehitusalune pind 240 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata. Hoone kohta on ehitisregistri andmetel väljastatud järgmised dokumendid: Harku vald on 30.12.2013 väljastanud ehitise aadressi 2  korrastuse teatise nr 17773. 1.8. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel on Katastriüksuse 19801:001:2997 kitsendused: Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 59,79 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Elektripaigaldise kaitsevöönd). 1.9. Lepingu esemeks 3 on Soontevahe põik 6, Suurupi küla, Harku vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese 3 on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 3020650. Registriosa: 1.9.1. Esimesse jakku on kantud katastritunnus 19801:001:2385, pindala 3817,0 m², aadress Soontevahe põik 6, Suurupi küla, Harku vald, Harju maakond, maa sihtotstarve elamumaa (100%). 1.9.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Harku vald. 1.9.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.9.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.10. Kinnistusraamatus ei ole registreeritud menetlemata avaldusi. 1.11. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt ei ole Lepingu esemeks 3 oleval kinnistul registreeritud ehitisi. 1.12. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel Katastriüksuse 19801:001:2385 kitsendused: Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 1971,84 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (Ranna või kalda piiranguvöönd). 1.13. Lepingu esemeks 4 on Soontevahe põik 12, Suurupi küla, Harku vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese 4 on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 14202750. Registriosa: 1.13.1. Esimesse jakku on kantud katastritunnus 19801:001:2998, pindala 2127,0 m², aadress Soontevahe põik 12, Suurupi küla, Harku vald, Harju maakond, maa sihtotstarve elamumaa (100%). 1.13.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Harku vald. 1.13.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.13.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.14. Kinnistusraamatus ei ole registreeritud menetlemata avaldusi. 1.15. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt on Lepingu esemeks 4 oleval kinnistul registreeritud järgmised ehitised ja dokumendid:  hoone 8-krt elamu, ehitisregistri koodiga 116065509, esmane kasutus 1994.a, korruste arv 2, ehitusalune pind 359 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata. Hoone kohta on ehitisregistri andmetel väljastatud järgmised dokumendid: Harku vald on 30.12.2013 väljastanud ehitise aadressi korrastuse teatise nr 17771. 3 1.16. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel Katastriüksuse 19801:001:2998 kitsendused: Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 495,46 m²; nähtus: puurkaev (Veehaarde sanitaarkaitseala). 1.17. Lepingu esemeks 5 on Soontevahe põik 14, Suurupi küla, Harku vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese 5 on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 14205750. Registriosa: 1.17.1. Esimesse jakku on kantud katastritunnus 19801:001:2999, pindala 2778,0 m², aadress Soontevahe põik 14, Suurupi küla, Harku vald, Harju maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (100%). 1.17.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Harku vald. 1.17.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.17.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.18. Kinnistusraamatus ei ole registreeritud menetlemata avaldusi. 1.19. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt ei ole Lepingu esemeks 5 oleval kinnistul registreeritud ehitisi. 1.20. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel katastriüksusel 19801:001:2999 kitsendused puuduvad. 1.21. Lepingu esemeks 6 on Soontevahe põik L1, Suurupi küla, Harku vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese 6 on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 10795650. Registriosa: 1.21.1. Esimesse jakku on kantud katastritunnus 19801:001:2963, pindala 7659,0 m², aadress Soontevahe põik L1, Suurupi küla, Harku vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). 1.21.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Harku vald. 1.21.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.21.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.22. Kinnistusraamatus ei ole registreeritud menetlemata avaldusi. 1.23. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt ei ole Lepingu esemeks 6 oleval kinnistul registreeritud ehitisi. 1.24. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel Katastriüksuse 19801:001:2963 kitsendused: Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 79,97 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Elektripaigaldise kaitsevöönd); Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 1,52 m²; nähtus: maa- alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni vöönd); Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 0,26 m²; nähtus: maa- alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd); 4  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 2,29 m²; nähtus: ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitis (Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd). 1.25. Lepingu esemeks 7 on Erika tee L2, Suurupi küla, Harku vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese 7 on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 15849250. Registriosa: 1.25.1. Esimesse jakku on kantud katastritunnus 19801:001:2962, pindala 11586,0 m², aadress Erika tee L2, Suurupi küla, Harku vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). 1.25.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Harku vald. 1.25.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.25.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.26. Kinnistusraamatus ei ole registreeritud menetlemata avaldusi. 1.27. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt ei ole Lepingu esemeks 7 oleval kinnistul registreeritud ehitisi. 1.28. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel Katastriüksuse 19801:001:2962 kitsendused: Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 3665,93 m²; nähtus: kinnismälestis (Muinsuskaitseala või kinnismälestise kv); Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 3144,27 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (Ranna või kalda ehituskeeluvöönd); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 166,83 m²; nähtus: sideehitis maismaal (Sideehitise kaitsevöönd); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 951,80 m²; nähtus: sideehitis maismaal (Sideehitise kaitsevöönd); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 317,41 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Elektripaigaldise kaitsevöönd); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 3,51 m²; nähtus: sideehitis maismaal (Sideehitise kaitsevöönd); Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 10147,15 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (Ranna või kalda piiranguvöönd); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 15,89 m²; nähtus: sideehitis maismaal (Sideehitise kaitsevöönd); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 749,95 m²; nähtus: sideehitis maismaal (Sideehitise kaitsevöönd); Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 778,28 m²; nähtus: puurkaev (Veehaarde sanitaarkaitseala). 1.29. Lepingu ese 1, Lepingu ese 2, Lepingu ese 3, Lepingu ese 4, Lepingu ese 5, Lepingu ese 6 ja Lepingu ese 7 edaspidi koos nimetatud Lepingu ese. 1.30. Kultuurimälestiste registri andmete alusel Lepingu ese 1, Lepingu ese 2, Lepingu ese 3, Lepingu ese 4, Lepingu ese 5 ja Lepingu ese 6 ei kuulu vallas- või kinnismälestise koosseisu või ei asu muinsuskaitsealal ning ei ole arheoloogiline leiukoht. 5 1.31. Kultuurimälestiste registri andmete alusel asub lepingu ese 7 muinsuskaitsealal. "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 18.08.1997 määrus nr. 57, (RTL 1997, 165/166, 937). "Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri 17. jaanuar 2006. a käskkiri nr 12 (RTL 2006, 9, 181) 1.32. Lepingu ese ei ole registreeritud ühegi isiku elu- ega asukohana. 1.33. Eespool nimetatud asjaolud Lepingu eseme kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on kontrollitud kinnistusraamatu elektroonilisest registriosast tehtud väljatrüki alusel. 2. POOLTE KINNITUSED 2.1. Võõrandaja esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu eseme võõrandamine on otsustatud Harku Vallavolikogu 31.08.2021 otsusega nr 60. Nimetatud otsus on jõus ja muutmata. 2.1.2. Lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud lepingus nimetamata kinnistamisavaldusi. 2.1.3. Lepingu ese on Võõrandaja omand ning Lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, et seda ei ole koormatud lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. 2.1.4. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Võõrandajale teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid lepingus nimetamata piiranguid. 2.1.5. Lepingu eseme 7 suhtes on riigil looduskaitseseadusest tulenev ostueesõigus, kuna lepingu esemeks olev kinnisasi asub ranna ehituskeeluvööndis. 2.1.6. Lepingu esemeks 6 ja 7 olevatel kinnistutel ei paikne ehitisi. 2.1.7. Lepingu eseme 1 oluliseks osaks on lepingu punktis 1.3. nimetatud ehitis. 2.1.8. Lepingu eseme 2 oluliseks osaks on lepingu punktis 1.7. nimetatud ehitis. 2.1.9. Lepingu ese 3 on hoonestatud, kuid ehitised ei ole ehitisregistris registreeritud. 2.1.10. Lepingu eseme 4 oluliseks osaks on lepingu punktis 1.15. nimetatud ehitis. 2.1.11. Lepingu ese 5 on hoonestatud, kuid ehitised ei ole ehitisregistris registreeritud. 2.1.12. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maal ei paikne lepingus nimetamata kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi. 2.1.13. Lepingu eseme oluliseks osaks olevad ehitised kui vallasasjad ei olnud enne maa kinnistusraamatusse kandmist arestitud, panditud ega koormatud muude kolmandate isikute õigustega, mis oleksid kehtivad ja kuuluksid kinnistamisele. 2.1.14. Lepingu esemel ei ole mingeid Võõrandajale teadaolevaid varjatud puudusi, millest Võõrandaja ei ole Omandajale teatanud või mida Omandaja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. 2.1.15. Lepingu esemel kommunikatsioonid puuduvad. 2.1.16. Lepingu esemel ei ole keskkonnareostust ja ei ole esitatud sellekohaseid ettekirjutusi. 2.1.17. Võõrandaja on tasunud kõik Lepingu eseme kasutamisega seotud maksed. 2.1.18. Lepingu esemele pääseb avalikult kasutatavalt teelt. 2.1.19. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Võõrandaja õigust sõlmida käesoleva leping. Võõrandaja ei ole sõlminud ja Võõrandaja kohustub käesoleva lepingu kehtivusajal mitte sõlmima Omandaja nõusolekuta ühtegi käesolevas lepingus nimetamata lepingut, mis tooksid kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega 6  mistahes muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada Omandaja kandmist kinnistusraamatusse Lepingu eseme omanikuna. 2.1.20. Lepingu eseme omandi ja valduse üleminekuga ei lähe Omandajale üle mingeid Lepingu esemega seotud võlgnevusi mis tahes isikute ees. 2.1.21. Võõrandajale teadaolevalt ei ole toimunud ühtegi käeolevas lepingus nimetamata alust või sündmust, mis võiks mis tahes ajahetkel kaasa tuua käsutuspiiranguid või takistusi Omandaja õigusele tema poolt omandatavat Lepingu eset kasutada, vallata ja käsutada või mille tulemusena Omandaja võiks kaotada omandiõiguse Lepingu esemele. 2.1.22. Käesolevas punktis kaks üks (2.1.) toodud Võõrandaja kinnitused Omandajale ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu Omandajal võiks lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks Omandaja lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel. 2.1.23. Tema volitused Võõrandaja esindajana on kehtivad, neid ei ole tühistatud ega tagasi kutsutud ning tal on kõik õigused see leping sõlmida Võõrandaja esindajana. 2.2. Omandaja esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Lepingu eseme omandamine on otsustatud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 08.10.2021 käskkirjaga nr 52. Nimetatud otsus on jõus ja muutmata. 2.2.2. Omandaja on üle vaadanud Lepingu eseme koosseisu kuuluvad maaüksused, tutvunud maakatastris registreeritud maaüksuste plaanidega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuste suurusest ja piiridest, samuti on Omandaja teadlik kõigist maa- ameti kitsenduste päringu vastuses kajastatud piirangutest ja kitsendustest, arvestanud, et Omandaja peab Lepingu eseme uue omanikuna neid järgima ega loe neid Lepingu eseme puudusteks. 2.2.3. Omandaja on üle vaadanud Lepingu eseme koosseisu kuuluvad ehitised ning Omandajale Võõrandaja poolt nende kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik ehitiste kvaliteedist, seisukorrast ja õiguslikust olukorrast. 2.2.4. Omandaja on teadlik, et Lepingu esemel paiknevatel ehitistel puudub energiamärgis ning ei pea energiamärgise puudumist Lepingu eseme puuduseks ega nõua Võõrandajalt nimetatud puuduse kõrvaldamist. 2.2.5. Tema volitused Omandaja esindajana on kehtivad, neid ei ole tühistatud ega tagasi kutsutud ning tal on kõik õigused käesoleva leping sõlmida Omandaja esindajana. 2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt. 2.3.2. Nad on teadlikud, et Eesti Vabariigil on ostueesõigus Lepingu eseme 7 omandamiseks käesolevas lepingus kokku lepitud tingimustel. 3. LEPINGU ESEME ÜLEANDMISE TINGIMUSED 3.1. Võõrandaja annab Lepingu eseme üle Omandaja omandisse tasuta. 3.2. Pooled avaldavad Lepingu eseme 1 harilikuks väärtuseks 13 670 eurot, Lepingu eseme 2 harilikuks väärtuseks 9990 eurot, Lepingu eseme 3 harilikuks väärtuseks 21 950 eurot, Lepingu eseme 4 harilikuks väärtuseks 12 230 eurot, Lepingu eseme 5 harilikuks 7  väärtuseks 15 970 eurot, Lepingu eseme 6 harilikuks väärtuseks 220 eurot ja Lepingu eseme 7 harilikuks väärtuseks 330 eurot. 3.3. Pooled lepivad kokku, et Lepingu eseme otsene valdus loetakse Omandajale üle antuks käesolevale lepingule allakirjutamisega. 3.4. Lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (Võõrandajal olemasolevad Lepingu eseme omandamise ja valdamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) annab Võõrandaja Omandajale üle käesoleva lepingu sõlmimisel üleandmise-vastuvõtmise aktiga. 3.5. Lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Omandajale üle otsese valduse üleandmisel. 3.6. Võõrandaja kannab kõik Lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt Lepingu eseme otsese valduse üleandmise päevaks ning Omandaja nõudmisel esitab Omandajale maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist. 3.7. Omandaja tasub Võõrandaja arve alusel Lepingu eseme maamaksu alates käesoleva lepingu sõlmimise kuupäevast. 4. OSTUEESÕIGUS 4.1. Notariaalakti tõestaja on allakirjutanutele selgitanud, et vastavalt looduskaitseseaduse § 16 lg 2 ja 3 on riigil ranna ehituskeeluvööndi, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndi, kaitseala või hoiuala piires oleva või sellesse ulatuva kinnisasja võõrandamisel ostueesõigus välja arvatud võõrandamisel omaniku abikaasale, alanejatele sugulastele, vanematele või nende alanejatele sugulastele ning vanavanematele või nende alanejatele sugulastele; 4.2. Notariaalakti tõestaja on kohustatud kolme (3) päeva jooksul pärast kinnisasja või selle osa võõrandamistehingu tõestamist esitama tehingudokumendi tõestatud ärakirja võõrandaja kulul Keskkonnaministeeriumile. Võlaõigusseaduse § 250 kohaselt võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast teate saamist. 4.3. Pooled on kokku leppinud, et kui ostueesõigust omav isik kasutab Lepingu eseme 7 suhtes ostueesõigust ning esitab Lepingu eseme 7 suhtes ostueesõiguse teostamise avalduse, on Võõrandajal või Omandajal õigus käesolevast lepingust Lepingu eseme 7 suhtes ühepoolselt taganeda. Lepingust taganemiseks esitab üks poolt teisele poolele ühepoolse notariaalselt tõestatud avalduse. 4.4. Lepingust taganemisel on Võõrandaja ja Omandaja kohustatud sõlmima Lepingu eseme 7 suhtes notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu ja esitama kinnistamisavalduse Lepingu eseme 7 omandi üleandmiseks. Omandaja on kohustatud Lepingu eseme 7 valduse üle andma Võõrandajale. 4.5. Lepingu käesolevas peatükis toodud kokkulepped annavad Võõrandajale ostueesõiguse teostamisel võimaluse lõpetada käesoleva Omandajaga Lepingu eseme 7 suhtes sõlmitud lepingu kehtivus ja nõuda Omandajalt Lepingu eseme 7 omandi ja valduse tagasiandmist, et täita ostueesõiguse kasutajaga jõustunud müügileping ja anda Lepingu eseme 7 valdus üle ostueesõiguse kasutajale. Vastavalt võlaõigusseaduse §-ile 245 ei kehti käesolevas lepingu peatükis toodud kokkulepped ostueesõigust omava isiku suhtes. 8 5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 5.1. Müüja ja Ostja on lepingu eseme 1 omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja lubab ja Ostja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 14211450 teises jaos senine kanne Müüja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Eesti Vabariik. 5.2. Müüja ja Ostja on lepingu eseme 2 omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja lubab ja Ostja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 14182250 teises jaos senine kanne Müüja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Eesti Vabariik. 5.3. Müüja ja Ostja on lepingu eseme 3 omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja lubab ja Ostja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 3020650 teises jaos senine kanne Müüja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Eesti Vabariik. 5.4. Müüja ja Ostja on lepingu eseme 4 omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja lubab ja Ostja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 14202750 teises jaos senine kanne Müüja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Eesti Vabariik. 5.5. Müüja ja Ostja on lepingu eseme 5 omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja lubab ja Ostja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 14205750 teises jaos senine kanne Müüja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Eesti Vabariik. 5.6. Müüja ja Ostja on lepingu eseme 6 omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja lubab ja Ostja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 10795650 teises jaos senine kanne Müüja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Eesti Vabariik. 5.7. Müüja ja Ostja on lepingu eseme 7 omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja lubab ja Ostja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 15849250 teises jaos senine kanne Müüja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Eesti Vabariik. 5.8. Lepinguosalised paluvad teha kanded avalduses toodud järjekorras ning mitte teha ühte kannet teist kannet tegemata. 6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE, LEPINGU REGISTREERIMINE JA VOLITUS TÕESTAJALE 6.1. Notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel elektroonilises käibes. Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis säilib notari büroos. 6.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja lepinguosalise soovil paberkandjal. Digitaalne ärakiri on osalistele kättesaadav e-Notar iseteeninduses https://www.notar.ee/et (notariaalsed dokumendid) ja riigiportaalis www.eesti.ee (e- teenused› juriidika› minu andmed› notariaalsed dokumendid). 6.3. Notariaalakti tõestaja esitab lepingu digitaalärakirja kolme (3) tööpäeva jooksul, arvates lepingu tõestamisest kinnistusosakonnale kinnistusraamatusse kande tegemiseks. 6.4. Notariaalakti tõestaja edastab kolme (3) päeva jooksul arvates selle lepingu tõestamisest ühe ärakirja Keskkonnaministeeriumile. 9 6.5. Notariaalakti tõestaja esitab kümne (10) päeva jooksul, arvates käesoleva tehingu tõestamisest, maakatastriseaduses sätestatud korras katastripidajale tehingu õiendi, Lepingu eseme võõrandamise kohta. 6.6. Osalejad annavad notariaalakti tõestajale õiguse teha notariaalaktile täiendusi, parandusi ja esitama avaldusi ulatuses, mis ei muuda osalejate kokkuleppeid lepingus ning ei too kaasa osalejate tahtevastaseid tagajärgi. 7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 7.1. Käesoleva lepingu sõlmimisega seotud notari tasu tasub Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. 7.2. Osaleja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. 7.3. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notar on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt lepinguosaliselt. Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ning notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Notariaalakt ja sellele lisatud dokumendid on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Notari tasu lepingu tõestamisel 282,40 eurot (tehinguväärtus 86 592,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 4, 22 ja 23 p 2). Kaugtõestamine 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹). Notari tasu kokku 302,40 eurot. Käibemaks 60,48 eurot. Kokku 362,88 eurot. Eelnimetatud notari tasule lisandub ärakirjade tasu. Ärakirjade maksumus on järgmine (summad sisaldavad käibemaksu): Paberkandjal ärakiri osalejale 0.23 EUR / iga A4 formaadis lk Digitaalärakiri osalejale e-postiga 0.23 EUR / iga A4 formaadis lk Digitaalärakiri kinnistusosakonnale 15.30 EUR + 0.23 EUR / iga A4 formaadis lk Digitaalärakiri eesti.ee portaalis tasuta Selles dokumendis on 13 lehte. (16 10 MJ Tiina Raja /allkirjastatud digitaalselt/ Evelin Paju /allkirjastatud digitaalselt/ notari asendaja Kersti Paeveer /allkirjastatud digitaalselt/ 11  Notariaalakti lisa nr 1 1. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 1.1. Omandaja saab lepingu eseme omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte selle lepingu sõlmimisega. 1.2. Sellesse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme võõrandamisega seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. 1.3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab Võõrandaja Omandajale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui Võõrandajal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta Omandajale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. 1.4. Vastavalt maakatastriseaduse § 201 on notar kohustatud kümne päeva jooksul pärast kinnistu või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale tehingu õiendi. 1.5. Vastavalt võlaõigusseaduse § 244 lg 3 võib asja suhtes ostueesõigust omav isik ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu. Ostueesõigust saab teostada ka muu tasulise võõrandamise korral. 1.6. Vastavalt võlaõigusseaduse § 244 lg 6 on eseme käsutamine, mille suhtes kehtib seaduse alusel tekkinud ostueesõigus, tühine, kui käsutustehing tehakse pärast ostueesõiguse teostamise õiguse tekkimist ning see kahjustab või piirab ostueesõiguse teostamist. Seda ei kohaldata seaduse alusel tekkinud kinnisasja või selle osa ostueesõigusele. 1.7. Vastavalt võlaõigusseaduse § 249 peab Müüja ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust ning ostueesõigust omava isiku nõudmisel esitama talle lepingu. Müüja teatamiskohustus loetakse täidetuks ka siis, kui lepingust ja selle sisust teatab või lepingu esitab ostueesõigust omavale isikule Ostja. Võlaõigusseaduse § 250 kohaselt võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast teate saamist. 1.8. Vastavalt võlaõigusseaduse § 244 toimub ostueesõiguse teostamine ostueesõigust omava isiku notariaalselt tõestatud avalduse tegemisega Müüjale. Ostueesõiguse teostamisel loetakse ostueesõigust omava isiku ja Müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles Müüja Ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks Ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. 1.9. Vastavalt võlaõigusseaduse § 248 juhul, kui Ostja ei pea müügilepingu kohaselt tasuma ostuhinda lepingu sõlmimisel, on ostueesõigust omaval isikul sama õigus üksnes juhul, kui ta annab ajatatava summa eest tagatise niivõrd, kuivõrd ajatatud ostuhinna tasumise tagamiseks ei ole kokku lepitud pandi seadmist müügilepingu esemele või üle võetud kohustust, mille tagamiseks on müügilepingu esemele seatud pant. 12 1.10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 257 lg 3 omab kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus, samuti seaduse alusel tekkinud ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus, ja kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi üleandmise nõude tagamiseks. Asjaõigusseaduse § 63 lg 3 ja 4 kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast omandi üleandmise nõude kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see märkega tagatud nõuet kahjustab või piirab, ning kui käsutamine on tühine, on omandajal õigus nõuda tähtpäeva saabumisel kolmandalt isikult enda kandmist kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna. 1.11. Notariaalakti tõestaja on ostueesõigusega seoses juhtinud osalejate tähelepanu sellele, et Müüjal ja Ostjal oleks võimalik esmalt sõlmida kokkulepitud tingimustel võlaõiguslik notariaalselt tõestatud müügileping, millega veel lepingu eseme omandit Ostjale üle ei anta, vaid tehakse lepingu esemele Ostja kasuks eelmärge, mis tagab hilisemat omandi üleandmist. Selliselt sõlmitud leping esitatakse ostueesõiguse teostamise otsustamiseks ostueesõigust omavale isikule. Ostueesõiguse teostamise tähtaja möödumisel saaks Müüja ja Ostja olla kindlad, kas ostueesõigust kasutatakse või mitte ning ostueesõiguse mittekasutamisel sõlmida asjaõiguslepingu omandi üleandmiseks Ostjale, ostueesõiguse kasutamisel aga oleks Müüjal võimalik Ostjaga sõlmitud müügileping lõpetada ning anda lepingu eseme omand üle ostueesõigust kasutanud isikule. 1.12. Andmed selle kohta, kas energiamärgis on väljastatud, registreeritakse ehitisregistris. Energiamärgisest tulenev informatsioon on eelkõige informatiivne, omades tähtsust omandaja jaoks, kes saab sealt informatsiooni hoone/hooneosa eeldatavate ja prognoositavate energiakulude ja nende vastavusest miinimumnõuetele, kohta. 1.13. Kinnistamisotsuse tegemine ja kinnistamisavalduses taotletu kinnistusraamatusse sisse kandmine saab toimuda pärast tasumisele kuuluva riigilõivu tasumist Rahandusministeeriumi kontole. 1.14. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notariaalakti tõestaja on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt lepinguosaliselt. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 17 kohaselt on notari tasu maksmise arve täitedokument ning arve tasumata jätmisel esitab notar selle kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 13