Lp Angelika Timusk
Riigihangete vaidlustuskomisjon
Advokaadibüroo NOVE OÜ
Registrikood: 12984303
Estonia pst 9, Solaris keskus
Tallinn 10143 Tallinn
27.02.2025 Tel: +372 610 8010
[email protected]
www.nove.ee
Andrus Kattel Klen Teder
Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur
Kristjan Tamm Heili Püümann
Veikko Puolakainen Laura Raadik
Allkirjastatud digitaalselt Mari Past Kristiina Koll
Indrek Niklus Liis Kikas
Sten Tikerpe Madis Abel
ESITATUD E-POSTI TEEL Mart Parind Andra Olm
[email protected]
VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
&
MENETLUSKULUDE NIMEKIRI
Vaidlustusasja nr: 29-25/287625
Riigihange: „Mootorsõidukijuhtide koolitused ajateenijatele 2025“ (viitenr
287625)
Vaidlustaja: OÜ AUTOSÕIT
Registrikood 10835817
Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind
Advokaadibüroo NOVE
e-post
[email protected]
Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Registrikood 70009764
Hankija esindaja: Õigusnõunik Liina Palmsaar
e-post
[email protected]
I ASJAOLUD
1. 14.02.2025 esitas OÜ AUTOSÕIT („Vaidlustaja“) riigihangete vaidlustuskomisjonile
(„VAKO“) vaidlustuse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse („Hankija“) 05.02.2025 otsuse peale
tunnistada riigihanke „Mootorsõidukijuhtide koolitused ajateenijatele 2025“ (viitenumber 287625,
„Hange“) menetlus osas nr 2 Paldiski piirkonnas kehtetuks.
2. 20.02.2025 vastas Hankija vaidlustusele.
3. 21.02.2025 määras VAKO asja kirjalikku menetlusse ning andis menetlusosalistele tähtaja
kuni 27.02.2025 (k.a) täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks.
NOVE - 2/4 -
4. 25.02.2025 pöördus Vaidlustaja teabepäringuga VAKO poole, paludes endale esitada
Hankija vastuses vaidlustusele viidatud lisadokumendi (AS Odium vastus Hankija küsimusele),
mida Hankija õigusvastaselt Vaidlustaja eest varjab.
5. 26.02.2025 teatas VAKO vastuseks Vaidlustaja eelmise päeva teabepäringule, et Hankija ei
ole kõnealust dokumenti, olgugi et ta on sellele viidanud oma vastuses vaidlustusele ja lubanud
selle VAKO-le eraldi kirjaga saata, esitanud isegi VAKO-le.
6. Käesolevaga esitab Vaidlustaja tõukuvalt Hankija vastusest vaidlustusele oma täiendavad
seisukohad. Ühtlasi sisaldab käesolev menetlusdokument Vaidlustaja menetluskulude nimekirja.
II VASTUVÄITED HANKIJALE
7. Hankija vastus vaidlustusele ei kummuta vaidlustuses esitatud kriitikat Hanke1 kehtetuks
tunnistamise osas. Vastupidi, Hankija seisukohad üksnes kinnitavad, et seaduslik alus Hanke
kehtetuks tunnistamiseks puudub ning vaidlustatud otsus rajaneb Hankija kunstlikult välja mõeldud
argumentidel.
8. Hankija vildakate põhjuste rivi algab väitega, et „reaalsuses kasutati platsi ka sõiduõppeks“.2
Esiteks ei ole Hankija sõnagagi selgitanud, rääkimata tõendamisest, „millises reaalsuses“ ehk kes,
millal ja mis asjaoludel Paldiski Lõunasadama platsi õppesõitudeks kasutas. Hankija väide on
seega paljasõnaline ja õigusvaidluses nullväärtusega.
9. Teiseks ja liiatigi on Hankija väide asjasse puutumatu. Nimelt, isegi kui see väide vastaks
tõele ja oleks ka tõendatud, ei oleks sel antud vaidluses mingit rolli. Nagu Vaidlustaja osutas
vaidlustuses3, ei näe Hanke alusdokumendid ette, et sõiduõpet tuleks läbi viia Lõunasadama
platsil. Enamgi veel – ja erinevalt Hankija teadlikust valeväitest4 – ei näe Hanke alusdokumendid
ette isegi seda, et õppesõidud peaksid algama ja lõppema Lõunasadama platsil. Kuna Hankija ei
suuda või ei taha omaenda kirjutatud hankedokumente VAKO-le korrektselt refereerida, siis
Vaidlustaja meenutab: B-kategooria õppesõit peab tehnilise kirjelduse järgi algama ja lõppema
väeosa väravas, C-, CE- ja D-kategooria õppesõidud võivad alata Lõunasadama platsil, aga võivad
alata ka mujal. C-, CE- ja D-kategooria õppesõitude lõppemise paigast ei räägi tehniline kirjeldus
üldse. Seega on Hankija viide mingile „varasemale reaalsusele“ tarbetu infomüra. Kui Hankes ei
ole kehtestatud Lõunasadama platsi kasutamise kohustust, siis pole vähimatki tähtsust sellel,
kuidas ja kelle poolt seda platsi varem kasutatud on.
10. Ehkki Hankija järgmised õigustused on eelnevast tulenevalt juba a priori kohatud ja Hanke
kehtetuks tunnistamise alusena kõlbmatud, adresseerime neid Vaidlustaja õiguste igakülgseks
kaitseks siiski eraldi.
11. Hankija on väitnud järgmist: „Asjaolu, et kõik autokoolid [Lõunasadama platsi ei kasutanud],
ei tähenda, et hankija ei oleks pidanud arvestama otsuse tegemisel pakkujatega, kes olid tulenevalt
varasemast praktikast kasutanud Lõunasadama platsi sõiduõppeks ning arvestanud sellega ka
pakkumuse koostamisel ning tulevase hankelepingu täitmisel.“5 Siinkohal on esiteks oluline, et
Hankija ei ole nimetatud ühtegi konkreetset pakkujat, kes oleks niisuguse arvestuse teinud.
Ammugi ei ole Hankija midagi sellist tõendanud. Kogu Hankija sellekohane jutt on teoreetiline
hüpotees, õigustamaks Hanke õigusvastast kehtetuks tunnistamist.
12. Teiseks – ja jällegi – Hankija argument rajaneb täiesti valel alusel. Varasem praktika on
asjakohatu, kui Hanke tingimused ei näe ette mitte ühtegi kohustust seoses Lõunasadamaga. See
oleks nii isegi siis, kui absoluutselt kõik Eesti autokoolid oleks kogu oma tegutsemise ajaloo jooksul
viinud Paldiski linnas teostatavad õppesõidud läbi Lõunasadama platsil. Sel ei ole lihtsalt mingit
1
Lühiduse ja lihtsuse huvides ei hakka Vaidlustaja iga kord välja kirjutama, et silmas peetakse osa nr 2 Paldiski piirkonda.
2
Hankija vastuse p 4.
3
Vaidlustuse p 13.
4
Vt Hankija vastuse p 4: „Hanke tehnilise kirjelduse kohaselt on osade kategooriate õppesõitude alustamine ja lõpetamine ette
nähtud Paldiski Lõunasadama platsil /---/“ ja „Lisaks, asjaolu, et õppesõidu alustamine ja lõpetamine toimub kõnealusel platsil
/---/“. Niisiis on Hankija ühte ja sama valeväidet erinevas sõnastuses korranud lausa kaks korda.
5
Hankija vastuse p 4.
NOVE - 3/4 -
tähtust, sest lähtuda tuleb konkreetse Hanke alusdokumentidest, mitte Hankija või kellegi teise
nostalgiast. Kui mõni pakkuja arvestaski oma pakkumuse tegemisel sellega, et ta saab kasutada
Lõunasadama platsi, siis oli see selle pakkuja viga (ta on Hanke alusdokumente valesti mõistnud
ning eeldanud midagi, mida seal kirjas ei olnud6), mitte Hankija tehtud ülekohus, mida tuleks nüüd
heastada.
13. Mis puudutab Hankija viiteid AS-le Odium, siis kõigepealt selgitab Vaidlustaja7, et tema
väited Odiumi seisukohtade kohta pärinevad suulisest vestlusest Odiumi juhatuse liikmega, milles
viimane isiklikult kinnitas Vaidlustaja juhatuse liikmele seda, mis vaidlustuses välja toodud. Hankija
enda esitatud väited Odiumi avalduste kohta8, mis väidetavalt eksisteerivad kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis, on tõendamata. Hankija viitab mingitele lisadele, mida ta aga ei ole esitanud
isegi VAKO-le.9 Vaidlustaja toonitab siingi, et Hankijal ei ole õiguslikku alust Odiumi vastust Hankija
küsimusele, mida Odium arvab Hankes tekkinud olukorrast, Vaidlustaja eest varjata. Tegu ei saa
põhimõtteliselt olla ärisaladusega või muul alusel konfidentsiaalse teabega. Hankija vabandus, et
ta ei ole saanud Odiumi nõusolekut tema vastuse jagamiseks (Vaidlustaja kahtleb, kas Hankija on
seda nõusolekut üldse küsinud), on asjakohatu. Sama hästi võiks Vaidlustaja Hankija või mõne
muu avaliku asutusega suheldes paluda, et „jäägu see kiri meie saladuseks“. On ehk pikematagi
selge, et õigusriigis asjad sedasi ei toimi – suhtlus avaliku võimuga saab olla salajane vaid
õiguslikul alusel (st heal põhjusel, mitte lihtsalt kellegi soovil). Kui Hankija peaks jätkama oma
praktikat dokumente valimatult salastada, tugineb Vaidlustaja sellele kindlasti selles õigusvaidluses
ning algatab ka menetluse Andmekaitse Inspektsioonis.
14. Tulles asja tuumani, siis Hankija ise toob välja – nii nagu Kaebajagi väitis –, et „Aktsiaselts
Odium ei soovinud lepingu sõlmimisest loobuda“. Sellest hoolimata ja täiesti arusaamatult on aga
Hankija teinud järelduse, et „ei ole õige temaga lepingut sõlmida“.10 Kordame: edukas pakkuja ütles
otsesõnu, et ta soovib lepingut sõlmida hoolimata Hankija viidatud „probleemist“ Lõunasadama
platsiga, et Hankija seepeale tunnistas Hanke kehtetuks, et edukale pakkujale justkui vastu tulla.
Selline „aitamine“ meenutab loomaaialoomade söötmist kommidega, et neile „head teha“. See on
järjekordne värvikas näide, kuidas Hankija on ise välja mõelnud probleemi, et siis seda kangelas-
likult lahendama asuda.
15. Hankija näib arvavat, et vaidlustuse ainuke argument on, et edukas pakkuja Odium ei
soovinud Hanke kehtetuks tunnistamist.11 Kui nii, siis ei ole Hankija vaidlustusest aru saanud või
teadlikult väärastab VAKO-le esinedes selle sisu. Vaidlustaja ei pea õigeks oma vaidlustuse
põhiteese siin taas esitada. Viitame vaid vaidlustuse p-dele 12, 13 ja 16, kust Hankija leiab
vaidlustuse kõige olulisemad teesid. Odiumi arvamus on kogu ses loos küll oluline, kuid siiski
sekundaarne argument.
III MENETLUSKULUDE NIMEKIRI
16. Vaidlustaja taotles vaidlustuses, et tema menetluskulud mõistetaks välja Hankijalt. Sellega
seonduvalt esitab Vaidlustaja alljärgnevalt oma menetluskulude nimekirja (RHS § 199 lg 1).
17. Vaidlustaja on selles vaidlustusmenetluses kandnud menetluskulusid summas 2360 eurot,
mis koosneb vaidlustuselt tasutud riigilõivust summas 1280 eurot ning lepingulise esindaja kuludest
summas 1080 eurot (käibemaksuta). Esindajakulude täpsem koosseis nähtub lisatud ajaaru-
andest.
6
Nt kui riigiasutus hangib endale koolituse korraldamise teenust ning hanke alusdokumendid ei kajasta koolituse läbiviimise paika,
siis ei saa mõistlik pakkuja ju lihtsalt eeldada, et küllap ta saab kasutada hankija ruume. Pakkuja eeldus ei saa olla, et ta saab
kasutada midagi, mis ei ole tema oma.
7
Vastuseks Hankija vastuse p-le 5.
8
Hankija vastuse p 6.
9
Vt ülal p 4 ja 5.
10
Hankija vastuse p 6.
11
Hankija vastuse p 7.
NOVE - 4/4 -
18. Seega taotleb Vaidlustaja, et VAKO mõistaks Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja viimase
menetluskulud summas 2360 eurot (käibemaksuta). Vaidlustaja taotleb esindajakulude välja-
mõistmist käibemaksuta, kuna ta on käibemaksukohustuslane.12
Lugupidamisega
Mart Parind
Vandeadvokaat
Lisa: advokaadi ajaaruanne.
12
Vrd RKHKm 11.05.2022, 3-20-663, p 23.