dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustus

Rahandusministeerium · 3. jaanuar 2025
Viit
12.2-10/25-2/2-1
Registreeritud
3. jaanuar 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Wisercat Estonia OÜ
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/25-2
Vastutaja
Taivo Kivistik (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎2024 01 02 Wisercat Estonia vaidlustus_ärisaladus eemaldatud.asice323 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 TALLINN 02.01.2025 Edastatud elektroonselt e-posti aadressile [email protected] VAIDLUSTUS KOLMANDA ISIKU PAKKUMUSE VASTAVAKS JA EDUKAKS TUNNISTAMISE OTSUSE PEALE Riigihange: Riigihange „Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus“ Riigihanke viitenumber: 277106 Hankija: Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Registrikood: 70009244 Aadress: Lõõtsa tn 8a, Tallinn e-post: [email protected], [email protected] Vaidlustaja: Wisercat Estonia OÜ Registrikood: 14133207 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 80f, 10112 e-post: [email protected] Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart Advokaadibüroo COBALT Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn e-post: [email protected] Kolmas isik: Nortal AS Registrikood: 10391131 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Lõõtsa tn 6, 11415 e-post: [email protected] TAOTLUSED: 1. tunnistada kehtetuks Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse 23.12.2024 otsused AS-i Nortal pakkumuse vastavaks tunnistamise ja edukaks tunnistamise kohta; 2. kui hankija on teinud järjestikused või edasised otsused AS-i Nortali kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise kohta, tunnistada otsuste etapiviisilisusest lähtuvalt ka vastavad otsused kehtetuks; 3. avaldada Wisercat Estonia OÜ-le: 3.1 AS-i Nortal proovitöö testrakenduse paigaldus- ja kasutusjuhend ning testrakenduse konfiguratsioonifail (hankija poolt muutmata kujul); 3.2 AS-i Nortal proovitöö põhirakenduse kuvatõmmis, millest nähtub saki „Kõik seisundid“ terviklik vaade; 4. vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses; 5. mõista Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuselt Wisercat Estonia OÜ kasuks välja vaidlustuselt tasutud riigilõiv ja õigusabikulud. 1 VAIDLUSTUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD 1.1 24.07.2024 alustas Hankija avatud hankemenetlusena läbiviidavat riigihanget „Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus“ (viitenumbriga 277106). 1.2 Pakkumuste hindamise kriteeriumiteks olid pakkumuse maksumus põhimõttel „vähim on parim“ (osakaaluga 40) ja hankija hinnatav proovitöö kvaliteet (osakaaluga 60). 1.3 Tähtpäevaks 11.09.2024 esitasid pakkumuse Wisercat Estonia OÜ (edaspidi Vaidlustaja), Nortal AS (edaspidi Kolmas isik), Cybernetica AS, Tietoevry Estonia AS, OÜ Quretec, SRINI OÜ, AKTSIASELTS HELMES, Mountbirch OÜ ja ühispakkujate DomeStack OÜ/ Krabu Grupp OÜ ja Osaühing IDAKOIDLIK. 1.4 23.12.2024 võttis Hankija oma käskkirjaga vastu otsused (lisa 1), millega: 1.4.1 lükkas mittevastavana tagasi Osaühingu IDAKOIDLIK pakkumuse (otsus 1); 1.4.2 tunnistas vastavaks Vaidlustaja, Kolmanda isiku ning ülejäänud pakkujate esitatud pakkumused (otsus 2) ja 1.4.3 tunnistas edukaks Kolmanda isiku pakkumuse (otsus 3). 1.5 Otsusest nähtuvalt sai Kolmanda isiku pakkumus kokkuvõttes 99,44 väärtuspunkti. Hindamise koondtabeli kohaselt sai AKTSIASELTSI HELMES pakkumus pingereas teisena 89,03 punkti ning Vaidlustaja pakkumus 86,20 punkti. 1.6 Vaidlustaja vaidlustab hankija otsused Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise ja edukaks tunnistamise kohta (so otsused 2 ja 3), kuna need on õigusvastased. Kolmanda isiku pakkumus oleks tulnud mittevastavana tagasi lükata. Isegi, kui Kolmanda isiku pakkumus ei oleks mittevastav, on Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus sellegipoolest õigusvastane, kuna pakkumuste õiguspärase hindamise korral oleks pidanud saama kõige rohkem punkte (ja seega edukaks tunnistatama) Vaidlustaja pakkumus. 1.7 Kuivõrd vaidlustaja sai oma õiguste riivest teada 23.12.2024, olles eRHRis tutvunud Hankija otsustega, siis on vaidlustus esitatud tähtaegselt (RHS § 189 lg 1). 2 KOLMANDA ISIKU PAKKUMUSE VASTAVAKS TUNNISTAMINE ON ÕIGUSVASTANE 2.1 Kolmanda isiku pakkumus on mittevastav 2.1.1 Üldist. Vaidlustaja selgitab, et RHAD osaks oleva „Nõuded proovitöö teostamiseks“ kohaselt1 koosnes arenduse proovitöö: 1) rakendusest, mis kuvab kasutajale projekti kuludokumentide loendit (so sisulist funktsionaalsust täitvast rakendusest ehk põhirakendusest) 2) andmebaasist ja 1 “Nõuded proovitöö teostamiseks”, jaotus “Proovitöö oodatud tulem”. 2 | 15 3) integratsioonitestidest etteantud testjuhtudega (so testrakendusest). Seejuures pidi testrakendus mh võimaldama nii sisulist funktsionaalsust täitva rakenduse (põhirakenduse) funktsionaalsuse kui ka kiiruse testimist, so põhirakenduse testimist. „Nõuded proovitöö teostamiseks“ sätestas nõuded nii põhirakendusele kui ka testrakendusele. Seega peab ka testrakendus, mille kaudu sisulise rakenduse funktsionaalsust ja kiirust testitakse, vastama RHAD-is sätestatud nõuetele ja võimaldama põhirakenduse nõuetekohast testimist. Kolmanda isiku pakkumus ei vasta nõuetele, kuna kolmanda isiku proovitöö osaks olev testrakendus ei vasta „Nõuded proovitöö teostamiseks“ tingimustele. Vaidlustaja selgitab proovitöö mittevastavust detailsemalt järgmiselt. 2.1.2 Testrakenduse mittevastavus nr 1 (ridade valimine) 2.1.2.1 Nõue. „Nõuded proovitöö teostamiseks“ alamjaotus „Rakenduse integratsioonitestid“ sätestab nõude Seleniumi end-to-end automaattestide loomiseks, mille abil on võimalik mõõta automaattestis realiseeritavate toimingutes kirjeldatud tegevuste2 summaarset ajakulu. Seejuures on sätestatud nõue, et testimisel emuleeritakse tavakasutaja toimingud Seleniumi testi abil, kusjuures lubatud ei ole toimingud, mida kasutaja teha ei saa või mille tegemiseks tavakasutajal puuduvad andmed. Samuti on sätestatud nõue, et toimingute tegemiseks kuluv summaarne aeg tuleb mõõta millisekundi täpsusega. 2.1.2.2 Kolmanda isiku testrakenduse vastuolu. Kolmanda isiku proovitöö testimise logifaili (lisa 2) testlugudest nr 8, 20 ja 21 automaattestis realiseeritavate toimingute nr 8, 20 ja 21 kohta 3 nähtub, et ridade selekteerimisel ei arvesta Kolmanda isiku testrakendus, et tavakasutaja näeb testitavas rakenduses sisalduvaid ridu lehekülgede kaupa. Nimelt on testrakenduse logifaili (lisa 2) identifikaatoril 184 näha, et sisestatakse korraga kõik nõutud read "126, 26535, 41223-41250, 83610-83620, 91425, 91428, 91431", identifikaatoril 203 on näha, et on sisestatakse numbrivälja rea 30001 number (ilma tavakasutaja kombel vastavale reale liikumata) ning identifikaatoril 403 on näha, et sisestatakse korraga kõik nõutud read "126, 26535, 41223-41250, 83610-83620, 91425, 91428, 91431". Seega ei ole tavakasutajal võimalik näha testitavas rakenduses olevatel ridadel sisalduvaid andmeid ilma õigele lehele, kus vastav rida asub, liikumata. Kolmanda isiku testrakenduses kasutatakse aga andmete valimisviisi, kus kasutaja lihtsalt sisestab n-ö pimesi ridade numbreid ja vahemikke ilma andmeid nägemata. Ridade selekteerimisega seotud toimingute tegemiseks tuleb nõuetekohase testrakenduse puhul arvestada ka vastavatele lehtedele liikumise toimingutega. User experience’i kohaselt, kui tabelis on palju andmed ja kuvatakse lehele rohkem kui 300 rida, siis brauser ei pea vastu, kuna iga html elemendi renderdamine tarbib operatiivmälu ressursse. Seega on hea tava kohaselt vajalik paginatsioon ehk lehekülgedele liikumine. Paginatsiooni nõutavusele viitab ka „Nõuded proovitöö teostamisele“ tingimus, mille kohaselt peab kasutajal olema võimalik andmeid lehitseda. Seega on Kolmanda isiku testrakendus, mis eeltoodud toimingutega ei arvesta, seatud nõuetega sisulises vastuolus (so põhineb toimingutel, mille tegemiseks tavakasutajal puuduvad andmed). Ühtlasi viib Kolmanda isiku testrakenduse kõnealune mittevastavus vältimatult selleni, et kuivõrd Kolmanda isiku testrakenduses ei ole automaattestis realiseeritavates toimingutes kirjeldatud tegevuste tegemisel 2 „Nõuded proovitöö teostamisele“ jaotus „Automaattestis realiseeritavad toimingud ja nende järjekord“ 3 Toiming nr 8: Täiendavalt valida read 126, 26535, 41223-41250, 83610-83620,91425, 91428, 91431. Nr 20: Vali järgmised 10000 rida. Nr 21: Eemalda valikust read 33425,33740 ja 25200-25212. 3 | 15 õigetele lehtedele liikumise toimingutega (ja nende tegemiseks kuluva ajaga) arvestatud, ei ole ka summaarse ajakulu arvestamisel arvestatud vastavatele toimingutele kuluva ajaga – seega ei ole Kolmanda isiku proovitöö puhul testrakenduse kaudu võimalik nõutud tegevuste summaarset ajakulu tingimuste kohaselt mõõta (so Kolmanda isiku testrakenduse mõõtetulemus ei vasta nõuetele ega ole seega õige). 2.1.3 Testrakenduse mittevastavus nr 2 (toimingu õnnestumise kontrollimine) 2.1.3.1 Nõue. Nõuded proovitöö teostamiseks“ alamjaotus „Rakenduse integratsioonitestid“ sätestab nõude "Testrakendus peab kirjutama andmebaasi eraldi tabelisse automaattestis tehtud toimingute tulemused ja toimingute käigus kasutatud sisendandmed" (nõue nr 11). Hanke teabevahetuses on hankijalt küsitud vastava nõude kohta selgitusi, mh „Mida mõistetakse toimingute tulemuste all (ehk info mida peab automaattestide logi tabelisse kirjutama)“ (küsimus 7b) ja „Kas tulem on lihtsalt tegevuse jaoks kulunud aeg?“ (küsimus 7bi). Hankija on hanke teabevahetuse kaudu 26.08.2024 kell 16:34 (ID 877859) antud selgituses nõuet selgitanud järgmiselt: „7b) Kas toiming õnnestus või mitte ning kaua toiming aega võttis. 7bi) Lisaks ajale on vaja teada kas toiming õnnestus või mitte. Ebaõnnestumise korral tuleb juurde lisada põhjus miks ei õnnestunud.“ Seega sätestavad hanke tingimused nõude automaattestis tehtud toimingute andmebaasis kajastamise nõude, milleks tuleb toimingute õnnestumise kontroll eraldi sammuna ehk toiminguna läbi viia. 2.1.3.2 Kolmanda isiku testrakenduse vastuolu. Kolmanda isiku proovitöö testimise kohta hankija esitatud tõenditest (sh logist, vt lisa 2) ei nähtu toimingu õnnestumise kontrolli läbiviimist, so et vastavat sammu oleks üldse teostatud. Seega ei vasta Kolmanda isiku testrakendus eelkirjeldatud nõudele. Ühtlasi, kuivõrd Kolmanda isiku testrakenduses ei ole automaattestis realiseeritavates toimingutes kirjeldatud tegevuste tegemisel ka toimingu õnnestumise kontrolli toimingutega (ja nende tegemiseks kuluva ajaga) arvestatud, ei ole summaarse ajakulu arvestamisel arvestatud ka vastavatele toimingutele kuluva ajaga. Seega ei ole Kolmanda isiku proovitöö puhul ka eeltoodud põhjusel võimalik nõutud tegevuste summaarset ajakulu tingimuste kohaselt mõõta (so Kolmanda isiku testrakenduse mõõtetulemus ei vasta nõuetele ega ole seega õige). 2.1.4 Testrakenduse mittevastavus nr 3 (logi ja mõõtmistulemuste kajastamine konsoolis) 2.1.4.1 Nõue. Nõuded proovitöö teostamiseks“ alamjaotus „Rakenduse integratsioonitestid“ sätestab nõude "Testrakendus kirjutab väljundisse (konsooli) oma logi ja mõõtmistulemused, mis kajastavad tegevusseisundeid, mõõdetavaid aegu, vigu ja muud testrakenduse sees toimuvat infot nagu näiteks sätted, millega rakendus käivitati“ (nõue nr 10). Seega sätestab vastav nõue, et testrakendus kirjutab oma logi ja mõõtmistulemused konsooli (mitte mujale). 2.1.4.2 Kolmanda isiku testrakenduse vastuolu. Kolmanda isiku proovitöö salvestiselt (vt salvestis Nortal AS 1 masin – Copy.mp4)4 on näha, et esimesel masinal (millel läbi viidud testi võttis hankija arvesse) testi käivitamisel testi tulemuste logi ei kirjutata konsooli, vaid kõik logid kirjutatakse eraldi .txt faili. Nimelt, test käivitatakse alates 00:04:10 ning hankija administraator näitab PowerShell konsoolis, et eelnevalt on juba test käivitatud ühe korra ja tulemused on kirjas failis nimetusega "nortal_test_tulem_consool.txt" (mis näitab, et hankija on seda testi juba varem käivitanud). Seejärel 00:04:19 käsuga "docker compose up" 4 Proovitöö salvestisi ei ole nende mahukuse tõttu lisatud ning salvestised on kättesaadavad lingil: 277106_Nortal_AS_materjalid 4 | 15 käivitab dokkeri ja testid ja sellel hetkel PowerShell konsoolis ei näita rohkem midagi selle hetkeni, kuni test on lõppenud. 00:04:28 operaator pöördub docker.desktop rakenduse poole, et vaadata kas test jookseb ja millal see lõppeb. Seega ei vasta Kolmanda isiku testrakendus nõudele, mille kohaselt peavad logi ja mõõtmistulemused olema kirjutatud konkreetses väljundis – konsoolis. Hankija, kes viis testimise Kolmanda isiku testrakendusel esimesel masinal läbi, ei saanud seega ka vastava testi alusel veenduda Kolmanda isiku testrakenduse nõuetele vastavuses. 2.1.5 Testrakenduse mittevastavus nr 4 (rakenduse sätete kajastamine) 2.1.5.1 Nõue. Nõuded proovitöö teostamiseks“ alamjaotus „Rakenduse integratsioonitestid“ sätestab nõude "Testrakendus kirjutab väljundisse (konsooli) oma logi ja mõõtmistulemused, mis kajastavad tegevusseisundeid, mõõdetavaid aegu, vigu ja muud testrakenduse sees toimuvat infot nagu näiteks sätted, millega rakendus käivitati“ (nõue nr 10). Seega peab nõutud väljundisse olema kirjutatud ka muu rakenduse sees toimuv info, sh sätted, millega rakendus käivitati. 2.1.5.2 Kolmanda isiku testrakenduse vastuolu. Lisaks asjaolule, et Kolmanda isiku testrakendus ei kirjuta logi ja mõõtmistulemusi nõutud väljundisse (konsooli), ei nähtu proovitöö salvestiselt (vt salvestis Nortal AS 1 masin – Copy.mp4) ega ka Kolmanda isiku testrakenduse logifailist (vt lisa 2), et Kolmanda isiku testrakendus kajastaks konsoolis või ka eraldi logifailis muud rakenduses toimuvat, sh rakenduse käivitamise sätteid. Seega ei vasta Kolmanda isiku testrakendus ka vastavas osas RHAD-is sätestatud nõuetele. 2.1.6 Testrakenduse mittevastavus nr 5 (logis toimingute mõõtmistulemuste kajastamine, logiandmete vastuolu summaarse ajakuluga) 2.1.6.1 Nõue. Nõuded proovitöö teostamiseks“ alamjaotus „Rakenduse integratsioonitestid“ sätestab nõude "Testrakendus kirjutab väljundisse (konsooli) oma logi ja mõõtmistulemused, mis kajastavad tegevusseisundeid, mõõdetavaid aegu, vigu ja muud testrakenduse sees toimuvat infot nagu näiteks sätted, millega rakendus käivitati“ (nõue nr 10). Antud nõudest tuleneb sisuliselt ja eesmärgipäraselt, et logis peavad olema adekvaatselt kajastatud nõutavad andmed, sh mõõdetavad ajad. 2.1.6.2 Kolmanda isiku testrakenduse vastuolu. Lisaks asjaolule, et Kolmanda isiku testrakendus ei kirjuta logi ja mõõtmistulemusi nõutud väljundisse (konsooli), nähtub nõuetele mittevastavasse väljundisse kirjutatud logist (vt lisa 2), et üks Kolmanda isiku testrakenduses läbi viidud toiming on toimunud ca 3 minutit erineval ajal, kui on toimunud kõik ülejäänud toimingud (logifailis vastavalt 09:21 vs 09:24). Seega olukorras, kus hankija on lugenud Kolmanda isiku testrakenduses läbi viidud automaattestis realiseeritavate toimingute summaarseks ajakuluks vaid 16572 millisekundit, kuid logi kohaselt on toimingute läbiviimine toimunud lausa ca 3 minuti jooksul, ei kajasta kas logi adekvaatseid andmeid (so Kolmanda isiku logi ei vasta nõuetele) või siis ei ole testrakenduse kaudu võimalik Kolmanda isiku proovitöö puhul nõutud tegevuste summaarset ajakulu tingimuste kohaselt mõõta (so Kolmanda isiku testrakenduse mõõtetulemus ei vasta nõuetele ega ole seega õige). 5 | 15 Lisaks osutab Vaidlustaja, et kuigi Kolmanda isiku testrakenduse logifailis on real ID 208 toodud koondtulemus „Kõik sammud kokku“ 11826 millisekundit, ei vasta see logis toodud eelnevate toimingute summaarsele ajakulule, so logis deklareeritud vastav koondtulemus on 83 millisekundit väiksem. Ka see kinnitab, et testrakenduse kaudu ei ole võimalik Kolmanda isiku proovitöö puhul nõutud tegevuste summaarset ajakulu tingimuste kohaselt mõõta ning Kolmanda isiku testrakendus ei vasta RHADis sätestatud nõuetele. 2.1.7 Testrakenduse mittevastavus nr 6 (rakenduse käivitamine) 2.1.7.1 Nõuded. Nõuded proovitöö teostamisele“ jaotus „Rakenduste integratsioonitestid“ sätestab testrakendusele kehtivate nõuetena, et „4. Funktsionaalsuse testimiseks on käsurealt käivitava java-konsoolirakendus (testrakendus), mille ühe jar-faili sees on kõik käivitamiseks vajalikud artefaktid ja sõltuvused“, et „6. Testrakendus töötab Docker-konteineris, mille Dockerfile ja Docker compose on tarnega kaasas ning Docker konteinerit ja selles töötavat testrakendust peab saama käivitada avalikku võrku kasutades“, „9. Testrakendus on käsureavõtmetega, mis lisatakse juhendisse, hallatav käsurealt“ ning „13. Käsureal peab saama hallata rakenduse järgmiseid sätteid: d) ’ - - headless’ võimalus lülitada välja ja sisse Chrome UI (vaikimisi Chrome UI väljas). e) Võimalus käivitada rakendus DEBUG-režiimis (vaikimisi DEBUG väljas).“ Seejuures on hankijale seoses testrakendusega esitatud teabevahetuses küsimus: „3. Seniste nõuete ja vastuste põhjal on teada, et testitav rakendus jookseb Dockeri konteineris ühes masinas ja testid jooksevad teises konteineris teises masinas. Mõlemat masina spetsifikatsioon on 8 vCPU, 16GB RAM, 10 GB SSD ja kasutatav operatsioonisüsteem Windows 10: /…/ 3 b) Kas tegemist on Virtual Machine(VM)-ga?“. Hankija on 05.09.2024 kell 16:46 selgitanud (ID 880593): „3b) Pakkuja jaoks ei tohiks olla vahet kas tegemist on VM-ga või mitte. Oluline on see, et kõikide pakkujate võrdlemiseks kasutatakse samasuguseid keskkondi.“ Samuti on teabevahetuses esitatud hankijale küsimus: „1. Testid käivitatakse vähemalt kahes RmIT hallatavas seadmes, mille spetsifikatsioonid on toodud „Nõuded ja arhitektuur“ peatükis ning mis on samad kõigi pakkujate jaoks. " - kas testid ja rakendus käivitatakse samas seadmes (spetsifikatsiooniga 8 vCPU, 16GB RAM, 10 GB SSD) või käivitatakse testid ühes ja rakendus teises?“. Hankija on küsimusele 19.08.2024 kell 15:12 (ID 876721) vastanud: „ 1) Jah. Rakendus ja testid käivitatakse erinevates masinates.“ 2.1.7.2 Kolmanda isiku testrakenduse vastuolu. Kolmanda isiku proovitöö testimise salvestisel (vt lingil salvestis Nortal AS 2 masin – Copy.mp4), so masina nr 2 videos ajahetkel 2:28 selgitab administraator, et on avastanud vea, et Kolmanda isiku testrakendust ei ole testitud võrguväliselt teisest masinast. 3:06 annab administraator teada, et pidi lisama docker-compose.yml faili täiendava rea testimiseks vajalike portide kohta „4444:4444“ ning vastasel korral ei oleks ta väljast saanud Sleniumile 5 ligi. Samuti selgitab administraator, et kui ta sai rakendusele ligi, kukkus see maha, mistõttu pidi ta ise tegema seoses Docker- konteineriga veel eraldi „triki“ (kokku ehitama). Minutil 5:00 selgitab administraator, et algselt Kolmanda isiku rakendus (sfos-integration-tests) ei käivitunud ilma temapoolsete muudatusteta. Ajahetkel 6:11 teatab administraator, et pidi muutma ka .java faili, kuna tarkvara käivitumiseks vajalike parameetrite sisestamine oli muidu võimatu. Seega kinnitab vastav testimise salvestis, et ilma administraatori poolt kirjeldatud omaalgatuslike muudatusteta ei 5 “Nõuded proovitöö teostamiseks” kohaselt oli testimine ette nähtud Seleniumi keskkonnas 6 | 15 olnud Kolmanda isiku proovitööd võimalik käivitada ega nõutud automaatteste käivitada (testida) mh selliselt, et rakendus ja testid käivitatakse erinevates masinates. Seejuures Java konsoolirakendust ei olnud võimalik käsurealt ilma administraatori enda poolt välja mõeldud muudatusteta ning Docker-konteineri kaudu avalikku võrku kasutades Kolmanda isiku paigaldus- ja kasutusjuhendis toodud käsureavõtmega käivitada. Eeltoodust tulenevalt ei vasta Kolmanda isiku testrakendus ülaltoodud nõuetele nr 4, 6, 9 ja 13 ning on sellega hanke alusdokumentides sätestatud nõuetele mittevastav. Vaidlustaja selgitab, et siinkohal ei oma tähtsust, et hankija masina nr 2 testitulemusi ei arvestanud – testrakendus pidi olema käivitatav ja kasutatav hankija sätestatud tingimuste kohaselt, sh pilveseadme (Virtual Machine) kaudu käivitamisel ning selliselt, et rakendus ja testid käivitatakse erinevate masinates. Masinas nr 2 tehtud testimine näitas, et Kolmanda isiku testrakendus nendele nõuetele ei vastanud. 2.1.8 Testrakenduse mittevastavus nr 7 (nõutava paigaldus- ja kasutusjuhendi puudumine) 2.1.8.1 Nõue. Vastavustingimuste kohaselt peab pakkuja esitama dokumendis „Nõuded proovitöö teostamiseks“ toodud nõuetele vastava ja hindamisele kuuluva proovitöö lähtekoodi koos paigaldus- ja kasutusjuhendiga. Paigaldus- ja/või kasutusjuhendi mitteesitamisel lükatakse pakkumus tagasi. „Nõuded proovitöö teostamisele“ sätestab, et „8. Tarne arhiivis on dokumentatsioon ja juhendid, ka rakenduste ehitamise juhend ning valikud sõltuvused, mis pole saadavad avalikust võrgust.” Sama RHAD dokumendi jaotus „Rakenduste integratsioonitestid“ sätestab, et „8. Testrakendusega koos antakse üle ka paigaldus- ja kasutusjuhend“. Kuivõrd testrakendus ise peab vastama „Rakenduse integratsioonitestides“ sätestatud nõuetele, peab ka testrakenduse paigaldus- ja kasutusjuhend lähtuma testrakendusele seatud nõuetest ehk olema piisav testrakenduse paigaldamiseks ja kasutamiseks, et sellega testida proovitöö põhirakendust. 2.1.8.2 Kolmanda isiku testrakenduse vastuolu. Ülal punktis 2.1.7.2 esile toodud asjaolude kohaselt ei olnud võimalik Kolmanda isiku proovitööd ilma hankija administraatori poolt kirjeldatud omaalgatuslike muudatusteta võimalik käivitada ega nõutud automaatteste käivitada (testida). Selleks, et hankija saaks Kolmanda isiku proovitööd hankes nõutud tingimustel, sh avalikku võrku kasutades Java rakendusest ning Docker-konteineri kaudu käivitada ja testida selliselt, et rakendus ja testid käivitatakse erinevates masinates, pidi hankija tegema Kolmanda isiku proovitöö konfiguratsioonifailis olulisi muudatusi. Selliste muudatuste tegemist ei olnud salvestise kohaselt Kolmanda isiku testrakenduse paigaldus- ja kasutusjuhendis kirjeldatud. Seejuures Kolmanda isiku proovitöö testimise salvestisel (vt lingil salvestis Nortal AS 2 masin – Copy.mp4), so masina nr 2 videos ajahetkel 2:28 selgitab administraator sõnaselgelt, et Kolmanda isiku testrakenduse võrguväliselt teisest masinast testimise kohta puuduvad Kolmanda isiku dokumentatsioonis juhised. Samuti 3:06 annab administraator teada, et draiveri pordid olid Kolmanda isiku dokumentatsioonis publitseerimata (administraator pidi need ise Kolmanda isiku lähtekoodi lisama), vastasel korral ei oleks ta väljast saanud Sleniumile ligi. Seega isegi juhul, kui antud juhul oleks Kolmanda isiku testrakendus ise „Nõuded proovitöö teostamiseks, p 8 ja jaotuse „Rakenduste integratsioonitestide“ nõuetele nr 4, 6, 9 ja 13 vastav (mida ta ei ole), on selge, et Kolmanda isiku proovitöö paigaldus- ja kasutusjuhend ei kirjelda proovitöö käivitamist ja testimist nõutud tingimustel (sh selliselt, et rakendus ja testid käivitatakse erinevates masinates), mistõttu on RHAD vastavustingimustes toodud nõue paigaldus- ja kasutusjuhendi esitamiseks sisuliselt täitmata. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda, et nõutavat paigaldus- ja kasutusjuhendit ei ole esitatud ning Kolmanda isiku pakkumus tuleb tagasi lükata. 7 | 15 2.1.9 Kolmanda isiku pakkumus oleks tulnud/ tuleb tagasi lükata 2.1.9.1 RHS § 114 lg 1 esimese lause järgi kontrollib hankija kvalifitseeritud pakkujate pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 2.1.9.2 Käesoleval juhul nähtub ülaltoodud mittevastavuse asjaoludest, et Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine on õigusvastane, kuivõrd Kolmanda isiku pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides proovitöö testrakendusele sätestatud tingimustele. Sisuliselt on tegemist testrakendusega, mis ei võimalda nõuete mittevastavuse tõttu sisulist funktsionaalsust teostavat rakendust nõuetekohaselt testida. Hankija oleks seega pidanud Kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkama. 3 KOLMANDA ISIKU PAKKUMUSE EDUKAKS TUNNISTAMINE ON ÕIGUSVASTANE 3.1 Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on välistatud selle mittevastavuse tõttu 3.1.1 RHS § 117 lg 1 alusel kuulub hindamisele vaid vastavaks tunnistatud pakkumus. Seega tuleb lähtuvalt asjaolust, et Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine on õigusvastane ning Kolmas isik ei saa seetõttu edasises hankemenetluses (sh edukaks tunnistamisel) osaleda, tunnistada ühtlasi kehtetuks ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine. 3.2 Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane ka juhul, kui esile toodud mittevastavused ei anna alust pakkumuse tagasi lükkamiseks – Hankija on pakkumuse hindamise kriteeriume Kolmanda isiku ja Vaidlustaja proovitööde osas RHS § 117 lg 1 alusel ebaõigesti rakendanud 3.2.1 Hindamismetoodika. Pakkumuste hindamise kriteeriumiteks olid 1) pakkumuse maksumus põhimõttel „vähim on parim“ (osakaaluga 40) ja 2) hankija hinnatav proovitöö kvaliteet (osakaaluga 60). „Hindamismetoodika kirjelduse“ p 3 kohaselt pidi Hankija seejuures teise kriteeriumi ehk proovitöö kvaliteedi kriteeriumi puhul andma proovitöö kriteeriumitele kokku 0 kuni 100 punkti järgmiselt: Kriteerium Maksimumpunktid 1. Dokumenteerimine 20 2. Arhitektuuri põhimõtete jälgimine 20 3. Funktsionaalsus 30 4. Testide mõõtmistulemused (kiirus) 30 Kokku 100 „Hindamismetoodika kirjelduse“ p 3.5 kohaselt maksimaalsed väärtuspunktid (60) omistatakse proovitöö eest kõrgeima punktisumma saanud pakkumus(t)ele. Ülejäänud hinnatavate proovitööde väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „punktimäär“ = „hinnatava proovitöö punktide summa“ ÷ „enim punkte saanud proovitöö punktide summa“ x 60. 3.2.2 Pakkumustele antud punktid. Kolmas isik sai töötunni maksumuse kriteeriumis 39,44 väärtuspunkti ning tema proovitööd hinnati kõigis proovitöö kriteeriumites maksimaalsete 8 | 15 punktidega (so kokku 100 punkti) ehk tema pakkumus sai proovitöö eest kokku 60 väärtuspunkti. Kokku anti kahes kriteeriumis Kolmanda isiku pakkumusele 99,44 väärtuspunkti (39,44 + 60). AKTSIASELTSI HELMES pakkumus sai pingereas teisena kokku 89,03 väärtuspunkti. Vaidlustaja pakkumus sai töötunni maksumuse kriteeriumis maksimaalsed 40 väärtuspunkti. Proovitöö kõigis kriteeriumis kokku anti Vaidlustaja pakkumusele 77 punkti ehk 46,20 väärtuspunkti. Kokku sai Vaidlusaja pakkumus seega 86,20 punkti (40 + 46,20). Isegi, kui ei esineks aluseid Kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamiseks (millega Vaidlustaja ei nõustu), on hindamiskriteeriumite õiguspärase rakendamise korral majanduslikult soodsaim pakkumus 100 punktiga Vaidlustaja pakkumus. Kolmanda isiku pakkumusele on proovitöö kriteeriumis antud õigusvastaselt 50 punkti (30 + 20 punkti) rohkem ning Vaidlustaja pakkumusele on proovitöö kriteeriumis ebaõigesti antud 23 punkti (3 + 20) vähem. Hankija õigusvastane tegevus hindamiskriteeriumide rakendamisel seisneb alljärgnevas. 3.2.3 Kolmanda isiku proovitööd on testide mõõtmistulemuste (kiiruse) kriteeriumis ebaõigesti hinnatud – vastavas kriteeriumis ei saa Kolmanda isiku proovitööle punkte anda. Kolmanda isiku proovitöö sai testide mõõtmistulemuste (kiiruse) kriteeriumis maksimaalsed 30 punkti. Tegelikult ei oleks õiguspärase hindamise korral Kolmanda isiku tööle saanud üldse punkte anda. - Kolmanda isiku proovitöö mõõtmistulemusi ei saa arvestada. Hindamismetoodika kirjelduse p 3.8 sätestab testide mõõtmistulemuste (kriteeriumi) puhul: Mõõtmistulemused lähevad arvesse ainult juhul, kui proovitöös toodud funktsionaalsuse testides on saadud vähemalt 5 punkti ning kõik proovitöös nõutud automaattesti toimingud on korrektselt realiseeritud. Juhul kui automaattesti toimingud ei ole realiseeritud vastavalt proovitöö nõuetes toodule, siis omistatakse käesolevale kriteeriumile 0 punkti. Ülal punktides 2.1.2 ja 2.1.3 esile toodud asjaolude kohaselt jättis proovitöö testrakendus automaattestis realiseeritavates toimingutes kirjeldatud tegevuste tegemisel 6 selleks vajalike toimingutega (ridade valimine, toimingu õnnestumise kontrollimine) ja nende tegemiseks kuluva ajaga arvestamata. Piltlikult ja lihtsustatult tähendab see, et kui automaattestis realiseeritavate konkreetsete toimingute tegemiseks oli tavakasutajal vaja teha näiteks 10 toimingut, siis Kolmanda isiku testrakendus arvestas neist vaid 7 toimingu tegemisega ning selleks kulunud ajaga. Vaidlustaja ei dubleeri punktides 2.1.2 ja 2.1.3 kirjeldatud mittevastavusi ja palub neist ka siinkohal lähtuda. Juhul, kui ülal punktides 2.1.2 ja 2.1.3 toodud mittevastavused ei ole VAKO hinnangul käsitletavad pakkumuse mittevastavuse alustena ega too kaasa pakkumuse tagasi lükkamist, on Kolmanda isiku pakkumust testide mõõtmistulemuste (kiiruse) kriteeriumis igal juhul õigusvastaselt hinnatud, kuivõrd kõnealuste ridade valimise ja toimingu õnnestumise kontrollimisega seotud vajalike toimingutega arvestamata jätmine tähendab, et proovitöös nõutud automaattesti toimingud ei ole Kolmanda isiku proovitöös korrektselt realiseeritud. Seega ei ole ka nõutud toimingute tegemiseks tegelikult kuluv aeg Kolmanda isiku testrakenduse alusel tuvastatav ning mõõtmistulemust (16572 millisekundit) ei või „Hindamismetoodika kirjelduse“ kohaselt arvestada. Seega tuli Kolmanda isiku proovitööle antud 30 punkti asemel hindamismetoodika kohaselt anda 0 punkti. - Kolmanda isiku testrakenduse genereeritud testide mõõtmistulemused on logiandmetega vastuolus. Ülal p-s 2.1.6 toodud asjaoludest nähtub, et kuigi Kolmanda isiku testrakenduse kohaselt oli Kolmanda isiku automaattestis realiseeritavate toimingute summaarseks ajaks 16572 millisekundit, siis testrakenduse koostatud logis (vt lisa 2) toodud toimingute aegade kohaselt on nõutavaid toiminguid läbi viidud kolme minuti jooksul (kell 09:21 ja 09:24). Seega on põhjendatud alus ka eeltoodust tulenevalt arvata, et testimise tulemused ei pruugi olla õiged ning nendega ei või arvestada. 6 Vt Nõuded proovitöö teostamisele”, “Automaattestis realiseeritavad toimingud ja nende järjekord” 9 | 15 - Logi ja mõõtmistulemuste konsoolis kajastamata jätmine, rakenduse sätete kajastamata jätmine. Vaidlustaja leiab, et kõigi ülal p-des 2.1.2-2.1.6 toodud nõuete ja Kolmanda isiku pakkumuse vastavatele nõuetele mittevastavuste puhul on tegemist vastavusnõuete rikkumisega, mis toovad kaasa pakkumuse tagasi lükkamise. Kui aga VAKO hinnangul tuleb vastavaid nõudeid käsitleda hindamiskriteeriumide osana, tuleb ka p-des 2.1.4 ja 2.1.5 toodud Kolmanda isiku proovitöö mittevastavusi logi ja mõõtmistulemuste konsoolis esitamata jätmise ning rakenduse sätete kajastamata jätmise osas arvestada „Hindamismetoodika kirjelduse“ p-i 3.8 kriteeriumi 4 rakendamisel, mistõttu ei saa Kolmanda isiku proovitööle vastavas kriteeriumis anda rohkem kui 0 punkti. - Kokkuvõte. Juhul, kui Vaidlustaja esile toodud Kolmanda isiku pakkumuse mittevastavused ei anna alust pakkumuse tagasi lükkamiseks, on Kolmanda isiku proovitööd testide mõõtmistulemuste (kiiruse) osas hinnatud ilmselt õigusvastaselt ning Kolmanda isiku pakkumusele on vastavas kriteeriumis ebaõigesti antud 30 punkti. Kolmanda isiku pakkumusele ei saa vastavas kriteeriumis üldse punkte anda (so tuleb anda 0 punkti). 3.2.4 Kolmanda isiku proovitööd on ka dokumentatsiooni kriteeriumis ebaõigesti hinnatud – vastavas kriteeriumis ei saa Kolmanda isiku proovitööle punkte anda. Kolmanda isiku proovitööd hinnati dokumentatsiooni kriteeriumis maksimaalse 20 punktiga. Isegi, kui Kolmanda isiku pakkumus oleks vastav, ei saa õiguspärasel hindamisel Kolmanda isiku pakkumusele vastavas kriteeriumis punkte anda. - Kolmanda isiku dokumentatsiooni järgides ei ole võimalik komponentide paigaldus või funktsionaalsuse kasutamine. Ülal punktides 2.1.7.2 ja 2.1.8.2 esile toodud asjaolude kohaselt ei olnud võimalik Kolmanda isiku proovitööd ilma hankija administraatori poolt kirjeldatud omaalgatuslike muudatusteta võimalik käivitada ega nõutud automaatteste käivitada (testida). Selleks, et hankija saaks Kolmanda isiku proovitööd hankes nõutud tingimustel, sh avalikku võrku kasutades Java rakendusest ning Docker-konteineri kaudu käivitada ja testida selliselt, et rakendus ja testid käivitatakse erinevates masinates, pidi hankija tegema Kolmanda isiku proovitöö konfiguratsioonifailis olulisi muudatusi, milliste tegemist ei olnud testsalvestise kohaselt Kolmanda isiku proovitöö paigaldus- ja kasutusjuhendis kirjeldatud. Vaidlustaja on viidatud punktides üksikasjalikult kirjeldanud testrakendusele ja selle paigaldus- ja kasutusjuhendile „Rakenduste integratsioonitestide“ p-des 4, 6, 8, 9 ja 13 esitatud nõudeid ja nende rikkumist ning ei dubleeri neid käesolevaga, paludes siinkohal ülal toodust lähtuda. Juhul, kui VAKO peaks leidma, et tegemist ei ole vastavustingimusele mittevastavusega, nähtub viidatud rikkumistest selgelt, et Kolmanda isiku testrakenduse juhenddokumentatsioon ei olnud piisav, et nende kohaselt oleks õnnestunud kõigi komponentide paigaldamine või funktsionaalsuse kasutamine. Vaidlustaja rõhutab ka siinkohal, et dokumentatsiooni hindamisel ei oma tähtsust, et hankija proovitööde testimisel masina nr 2 testitulemusi ei arvestanud – proovitöö dokumentatsioon peab hankija poolt testrakenduse käivitamiseks ja kasutamiseks ette nähtud nõuete täitmiseks olema piisav ja täielik. Sealhulgas peab juhendmaterjal olema piisav ja täielik, kui rakendusi käivitatakse pilveseadme kaudu ning selliselt, et rakendus ja testid käivitatakse erinevates masinates. Hindamismetoodika kirjelduse kohaselt dokumenteerimise kriteeriumis eeldab maksimumpunktide (20 punkti) andmine mh, et paigaldus- ja seadistusjuhendid on loogilise ülesehitusega ja lihtsalt mõistetavad ning et juhendite järgi õnnestub kõikide komponentide paigaldamine ja kõikide funktsionaalsuste testimine. Hindamismetoodika kirjelduse kohaselt ei anta proovitöö dokumenteerimisele punkte (so antakse 0 punkti), kui dokumentatsiooni järgides ei ole võimalik komponentide paigaldus või funktsionaalsuse kasutamine. Vaidlustaja rõhutab, et kuivõrd Kolmanda isiku proovitöö paigaldus- ja kasutusjuhendi kohaselt ei olnud võimalik testrakendust kõigil ette nähtud 10 | 15 tingimustel käivitada, ei ole tegemist ebaolulise (väikese) puudusega, vaid selgelt puudusega, mis takistas testrakenduse käivitamist ja testimist. - Kokkuvõte. Kolmanda isiku pakkumusele on proovitöö dokumentatsiooni kriteeriumis ebaõigesti antud 20 punkti. Hindamismetoodika kirjelduse kohaselt ei saa Kolmanda isiku pakkumusele vastavas kriteeriumis punkte anda. 3.2.5 Vaidlustaja pakkumust on ebaõigesti hinnatud, vähendades õigusvastaselt testide mõõtetulemuste (kiiruse) kriteeriumis Vaidlustaja proovitööle antavaid punkte. Ülal p- st 2.1 nähtuvalt on Kolmanda isiku pakkumus mittevastav ega saa pakkumuste hindamises osaleda. Isegi, kui Kolmanda isiku pakkumus saaks hindamisel osaleda, siis on hankija pakkumuse hindamise kriteeriume RHS § 117 lg 1 alusel ebaõigesti rakendanud ning on jätnud Vaidlustaja pakkumusele proovitöö testide mõõtetulemuste (kiiruse) hindamiskriteeriumis ebaõigesti 3 punkti andmata (so on andnud 30 punkti asemel 27 punkti). Ülal p-st 3.2.3 nähtuvalt ei saa Kolmanda isiku pakkumuse puhul proovitöö testide mõõtmistulemusi arvestada ning pakkumusele tuleb vastavas osas anda 0 punkti. „Hindamismetoodika kirjelduse“ p 3.8 kriteeriumi 4 kohaselt jagatakse testide mõõtetulemuste (kiiruse) kriteeriumis punkte lähtuvalt pingereast, so esimene saab maksimumpunktid ning iga järgmine pakkuja 10% vähem. Kolmanda isiku pakkumuse mittevastavana tagasi lükkamine, samuti Kolmanda isiku proovitöö mõõtmistulemuste arvesse võtmata jätmine ja tema pakkumusele vastavas kriteeriumis punktide andmata jätmine toob ühtlasi kaasa selle, et maksimaalsed punktid (30 punkti) tuleb vastavas kriteeriumis anda Vaidlustaja pakkumusele kui algselt Kolmanda isiku järel II kohal asunud pakkumusele. Seega on Vaidlustaja pakkumusele jäetud ebaõigesti 3 punkti andmata ning Vaidlustaja pakkumusele tuleb vastavas kriteeriumis anda maksimumpunktid (30 punkti). 3.2.6 Vaidlustaja pakkumust on ebaõigesti hinnatud, vähendades õigusvastaselt funktsionaalsuse kriteeriumis Vaidlustaja proovitööle antavaid punkte. Hankija on pakkumuse hindamise kriteeriume RHS § 117 lg 1 alusel ebaõigesti rakendanud ning on jätnud Vaidlustaja pakkumusele proovitöö funktsionaalsuse hindamiskriteeriumis ebaõigesti 20 punkti andmata (so on andnud 30 punkti asemel 10 punkti). Hankija on leidnud, et Vaidlustaja proovitöö funktsionaalsuses esineb kaks puudust. Vaidlustaja proovitöö funktsionaalsuses puudusi ei esine, mistõttu tuleb Vaidlustaja proovitööle anda maksimumpunktid (30 punkti). - Vaidlustaja proovitöös ei esine puudust nr 1. Vaidlustaja proovitöö hindamise kokkuvõtte kohaselt esineb hankija hinnangul proovitöös puudus kuludokumendi summa kuvamisel, [ärisaladus eemaldatud]. Nõue: Nõuded proovitöö teostamiseks, peatükk „Arendustöö „Kuludokumentide kuvamine, valimine ja seisundite muutmine“ Abikõlblik summa - Kuvatakse kuludokumendi abikõlblik summa numbrina, täpsusega kaks kohta peale koma. Tegevused valitud ridadega • Valitud ridadega peab saama teostada korraga abikõlbliku summa arvutamise toiminguid. Abikõlbliku summa arvutamisel küsitakse kasutajalt % mis osas valitud read on abikõlblikud ning selle abil arvutatakse igale reale dokumendi kogusumma – s.t. sendi täpsusega abikõlblik summa. [Ärisaladus eemaldatud] Seega on hankija Vaidlustaja proovitööd ebaõigesti hinnanud ning hindamismetoodika kohaselt tuleb kõnealuse puuduse puudumise tõttu lisada Vaidlustaja proovitöö punktidele 10 punkti. 11 | 15 - Vaidlustaja proovitöös ei esine puudust nr 2. Vaidlustaja proovitöö hindamise kokkuvõtte kohaselt leiab hankija, et kasutajaliideses ei ole võimalik teostada etteantud kohast kõikide järgnevate ridade valikut. Dialoogiaknas puudub valik „kõik read“. Hankija järeldus on ebaõige. Nõue: Nõuded proovitöö teostamiseks, peatükk „Arendustöö „Kuludokumentide kuvamine, valimine ja seisundite muutmine“ Valiku tegemine: 1. Vali etteantud kohast alates „10, 20, 50, 100, 1 000, 10 000” rida või "kõik read"; Hankija on teabevahetuses andnud vastavale nõudele selgituse, mille kohaselt valik „kõik read“ tähendab kõikide kuludokumentide ridade valimise võimalust kogu tabeli ulatuses. Kuna hankija selgitas teabevahetuse käigus (ID 880623), et “vali kõik read” puhul tuleb lähtuda variandist a) ehk peab valima kõik read, mitte mingist kindlast kohast edasi, siis on vastav funktsionaalsus Vaidlustaja proovitöös nõuetekohaselt realiseeritud [ärisaladus eemaldatud]. Eeltoodust nähtuvalt on Vaidlustaja proovitöö funktsionaalsus realiseeritud täpses vastavuses hankija poolt seatud tingimusega (sh selle kohta antud selgitusega) ning puudust ei esine. Seega on hankija Vaidlustaja proovitööd ka vastavas osas ebaõigesti hinnanud ning hindamismetoodika kohaselt tuleb kõnealuse puuduse puudumise tõttu lisada Vaidlustaja proovitöö punktidele 10 punkti. - Kokkuvõte. Vaidlustaja proovitöö funktsionaalsuses ei esine kumbagi hankija ette heidetud puudust, mistõttu tuleb Vaidlustaja pakkumusele anda proovitöö funktsionaalsuse kriteeriumis lisaks antud 10 punktile täiendavalt 20 punkti ehk kokku maksimumpunktid (30 punkti). 3.2.7 Hindamisotsuse kontroll. Pakkumuste hindamise ja edukaks tunnistamise otsus on hindamisotsus ning VAKO peab kontrollima sisuliselt pakkumusele antud hinnangute põhjendatust, iseäranis, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). VAKO ei pea sedalaadi hinnangute kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi (vt ka RKHK otsus nr 3-20-718/28, p 18). Kõrvaldada tuleb aga vähemalt olulised kahtlused ning selleks ei piisa üldsõnalistest ja põhistamata selgitustest (RKHKo 3-20-1198 p 17: 3-20-924/24, p 31; 3-3-1-50-15, p 23). Ülal toodud asjaoludest 12 | 15 ilmneb üheselt, et hankija on Kolmanda isiku pakkumuse hindamisel teinud ilmselged ja olulised kaalutlusvead, jättes Vaidlustaja poolt ülal esile toodud asjaoludega, mis Kolmanda isiku pakkumuse hindamist otseselt mõjutavad, arvestamata. Samuti on hankija teinud ilmselged ja olulised kaalutlusvead Kolmanda isiku pakkumuse hindamisel, jättes ülal toodud oluliste asjaoludega arvestamata. 3.3 Majanduslikult soodsaim pakkumus on Vaidlustaja pakkumus. Eeltoodust tulenevalt Hankija õiguspärase tegevuse korral: 3.3.1 tulnuks (tuleb) Kolmanda isiku pakkumus mittevastavana tagasi lükata. Pakkumuse vastavuse ja selle hindamise korral ei saa hindamiskriteeriumite õiguspärase rakendamise korral sellegipoolest Kolmanda isiku pakkumusele anda proovitöö kriteeriumis rohkem kui 50 punkti (so 30 väärtuspunkti7). 3.3.2 Vaidlustaja pakkumusele tuleb hindamiskriteeriumite õiguspärase rakendamise korral anda proovitöö kriteeriumis maksimaalsed 100 punkti (so 60 väärtuspunkti) ning seega ka kriteeriumite kogumis maksimaalsed 100 väärtuspunkti (40 + 60). 3.3.3 Vaidlustaja märgib, et tal puudub vajadus vaidlustada AKTSIASELTSI HELMES suhtes tehtud otsuseid, sh temale omistatud hindepunkte, kuna vaidlustuse rahuldamise korral osutuks igal juhul edukaks Vaidlustaja pakkumus. 3.3.4 Seega majanduslikult soodsaim pakkumus on 100 väärtuspunktiga Vaidlustaja pakkumus ning Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine tuleb õigusvastasuse tõttu kehtetuks tunnistada. 3.4 Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise õigusvastasus 3.4.1 Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu otsuse 3-18-657 p-st 13, milles kohus leidis, et kuigi pakkumuse vastavuse ja pakkuja kvalifikatsiooni kontrollid on põhimõtteliselt teineteisest lahutatavad ning võivad toimuda erinevatel aegadel ja erinevas järjekorras (vt RHS § 52 lg- d 2 ja 3), on õigusselguse huvides põhjendatud lähenemine, et kui kehtetuks tunnistatakse juba üks hankija otsus, mille tagajärjel ei saaks asjaomane pakkuja / pakkumus enam hankemenetluses osaleda, tunnistatakse ühtlasi kehtetuks ka sellele ajaliselt järgnevad hankija otsused vastava pakkuja või pakkumuse kohta. Eeltoodust tulenevalt tuleb otsuste etapiviisilisusest lähtuvalt kehtetuks tunnistada ka hankija järjestikused või edasised otsused Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise kohta. 4 KAEBEÕIGUS 4.1 RHS § 185 lg-st 1 tuleneb, et pakkujal on hankija otsuse vaidlustamise õigus juhul, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Kohtu- ja riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi nimetatud „VAKO“) praktikas on leidnud kinnitust, et isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Seega on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve RHS § 185 lg-test 1 ja 6 tulenevalt õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus või hüvitise saamine kahju eest, mis tekkis põhjusel, et hankeleping sõlmiti kellegi teisega (Tallinna Halduskohtu 08.02.2012 otsus asjas nr 3-11-2945, Tallinna Halduskohtu 14.02.2012 otsus asjas nr 3-11-2947). Hanke alusdokumendi või hankija otsuse vaidlustamine peab aitama saavutada vaidlustajal hankemenetluses osalemise eesmärki – sõlmida hankijaga hankeleping (Tallinna Ringkonnakohtu 18.05.2012 otsus asjas nr 3-11- 2403, VAKO 08.04.2014 otsus nr 56 14/149838.) 7 Olukorras, kus hindamise koondtabelis muutuvad Kolmanda isiku punktid (proovitöö kriteeriumi punktid on kokku 50 punkti) ning Vaidlustaja punktid (proovitöö kriteeriumi punktid on kokku 100 punkti), on Kolmanda isiku proovitöö väärtuspunktide summa 30. 13 | 15 4.2 Vaidlustajal on võimalus hankelepingu sõlmimiseks, kui VAKO tunnistab kehtetuks vaidlustatud hankija otsused (või kasvõi üksnes Kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsuse), kuivõrd vaidlustuses toodud asjaolude kohaselt on Vaidlustaja pakkumus majanduslikult soodsaim. 5 MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 5.1 Esindus. Vaidlustaja nimel esitab vaidlustuse Advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart. 5.2 Vaidlustuse läbivaatamine. Vaidlustaja soovib vaidlustuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. 5.3 Lisad (tõendid). Vaidlustaja ei ole menetlusökonoomiast lähtudes vaidlustusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le eRHR-ist kättesaadavad. Vaidlustaja on vaidlustusele lisanud vaid vaidlustatud otsused ja tõendid, mis hankija esitas Vaidlustajale Kolmanda isiku proovitöö testimise kohta ning mis ei ole eelduslikult eRHR-is kättesaadavad. Kolmanda isiku proovitöö testimise salvestisi ei ole nende mahukuse tõttu (üks salvestis on enam kui 81000 kB ja teine enam kui 31 000 kB) võimalik e-kirjaga lisada ning vastavad salvestised on lisatud lingil: 277106_Nortal_AS_materjalid. Lingile lisatud salvestised on lingilt allalaadimiseks kättesaadavad kuni 31.01.2025. 5.4 Vaidlustajale Kolmanda isiku proovitöö kohta teabe avaldamise taotlus. Vaidlustaja palub seoses vaidlustuse lahendamisega ning selles toodud vaidluse all olevate asjaoludega avaldada Vaidlustajale Kolmanda isiku proovitöö testrakenduse paigaldus- ja kasutusjuhend ning testrakenduse konfiguratsioonifail (hankija poolt muutmata kujul), samuti proovitöö põhirakenduse kuvatõmmis, millest nähtub saki „Kõik seisundid“ terviklik vaade. - testrakenduse paigaldus- ja kasutusjuhend ning testrakenduse konfiguratsioonifaili avaldamine on vajalik seoses testimisel hankija administraatori poolt avaldatud teabega testrakenduse mittekäivitumise, testrakenduse konfiguratsiooni muutmise ning paigaldus- ja kasutusjuhendis vajalike kirjelduste puudumise kohta. - proovitöö põhirakenduse avavaate kuvatõmmis on vajalik seoses Kolmanda isiku testrakenduse logifailist nähtuva infoga, et testrakendus ei arvesta ridade selekteerimisel vastavatele lehtedele liikumise toimingutega. Vastavast kuvatõmmisest nähtub, kas rakenduse kasutajal on võimalik ühe sisestamisega teostada automaattesti toimingud 8, 20 ja 21. Ühtlasi on see oluline tuvastamaks, kas vastav väli on peidetud väli, mida oskab vaid automaattest kasutada või on väli nähtav ka tavakasutajale. 5.5 Konfidentsiaalne info. Vaidlustaja pakkumus, mis on VAKOle ja hankijale eRHRis kättesaadav, Vaidlustaja proovitöö hindamise kokkuvõte ning vaidlustuse halli taustaga tähistatud osad sisaldavad Vaidlustaja pakkumuse koosseisus olevat ärisaladust EKTÄKS § 5 lg 2 tähenduses ning Vaidlustaja taotleb nende konfidentsiaalsena hoidmist Kolmanda isiku eest. Vaidlustaja on Kolmanda isiku jaoks valmistanud ette ärisaladuseta vaidlustuse versiooni. Ärisaladuse kaitse kaalub üles Kolmanda isiku huvi tutvuda konfidentsiaalse teabega, kuivõrd Kolmandal isikul on võimalik tutvuda piisaval määral vaidlustuses olevate väidetega ja esitada neile enda poolseid vastuväiteid (eriti mis puudutab Kolmanda isiku pakkumuse vastavust). Vaidlustaja pakkumuse punktide üle käiva vaidluse asjaolud on Kolmandale isikule piisaval määral avaldatud, mistõttu puudub samuti ülekaalukas vajadus tutvuda konfidentsiaalse teabega. 5.6 Teadete ja dokumentide edastamine. Vaidlustaja palub kõik käesoleva vaidlustusmenetlusega seotud dokumendid, teated jms. edastada enda volitatud esindaja e- posti aadressile [email protected]. 14 | 15 5.7 Riigilõiv. RHS § 186 ja riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 1/2 koosmõjust tuleneb, et käesoleva vaidlustuse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 1280 eurot. Vaidlustaja on riigilõivu tasunud enne vaidlustuse esitamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorralduse väljatrükk on lisatud vaidlustusele (vt lisa 3). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kaidi Reiljan-Sihvart vandeadvokaat Wisercat Estonia OÜ lepinguline esindaja LISAD: Vaidlustatud otsused Kolmanda isiku proovitöö logifail maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. 15 | 15
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel