Riigihangete vaidlustuskomisjon
Tartu mnt 85
10115 TALLINN
02.01.2025
Edastatud elektroonselt e-posti aadressile
[email protected]
VAIDLUSTUS KOLMANDA ISIKU PAKKUMUSE VASTAVAKS JA EDUKAKS TUNNISTAMISE
OTSUSE PEALE
Riigihange: Riigihange „Struktuuritoetuse registri arendus- ja
hooldusteenus“
Riigihanke viitenumber: 277106
Hankija: Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus
Registrikood: 70009244
Aadress: Lõõtsa tn 8a, Tallinn
e-post:
[email protected],
[email protected]
Vaidlustaja: Wisercat Estonia OÜ
Registrikood: 14133207
Aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu
mnt 80f, 10112
e-post:
[email protected]
Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart
Advokaadibüroo COBALT
Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn
e-post:
[email protected]
Kolmas isik: Nortal AS
Registrikood: 10391131
Aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa,
Lõõtsa tn 6, 11415
e-post:
[email protected]
TAOTLUSED:
1. tunnistada kehtetuks Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse 23.12.2024
otsused AS-i Nortal pakkumuse vastavaks tunnistamise ja edukaks tunnistamise kohta;
2. kui hankija on teinud järjestikused või edasised otsused AS-i Nortali kõrvaldamata
jätmise ja kvalifitseerimise kohta, tunnistada otsuste etapiviisilisusest lähtuvalt ka
vastavad otsused kehtetuks;
3. avaldada Wisercat Estonia OÜ-le:
3.1 AS-i Nortal proovitöö testrakenduse paigaldus- ja kasutusjuhend ning
testrakenduse konfiguratsioonifail (hankija poolt muutmata kujul);
3.2 AS-i Nortal proovitöö põhirakenduse kuvatõmmis, millest nähtub saki „Kõik
seisundid“ terviklik vaade;
4. vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses;
5. mõista Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuselt Wisercat Estonia OÜ kasuks
välja vaidlustuselt tasutud riigilõiv ja õigusabikulud.
1 VAIDLUSTUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.1 24.07.2024 alustas Hankija avatud hankemenetlusena läbiviidavat riigihanget
„Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus“ (viitenumbriga 277106).
1.2 Pakkumuste hindamise kriteeriumiteks olid pakkumuse maksumus põhimõttel „vähim on
parim“ (osakaaluga 40) ja hankija hinnatav proovitöö kvaliteet (osakaaluga 60).
1.3 Tähtpäevaks 11.09.2024 esitasid pakkumuse Wisercat Estonia OÜ (edaspidi Vaidlustaja),
Nortal AS (edaspidi Kolmas isik), Cybernetica AS, Tietoevry Estonia AS, OÜ Quretec,
SRINI OÜ, AKTSIASELTS HELMES, Mountbirch OÜ ja ühispakkujate DomeStack OÜ/
Krabu Grupp OÜ ja Osaühing IDAKOIDLIK.
1.4 23.12.2024 võttis Hankija oma käskkirjaga vastu otsused (lisa 1), millega:
1.4.1 lükkas mittevastavana tagasi Osaühingu IDAKOIDLIK pakkumuse (otsus 1);
1.4.2 tunnistas vastavaks Vaidlustaja, Kolmanda isiku ning ülejäänud pakkujate esitatud
pakkumused (otsus 2) ja
1.4.3 tunnistas edukaks Kolmanda isiku pakkumuse (otsus 3).
1.5 Otsusest nähtuvalt sai Kolmanda isiku pakkumus kokkuvõttes 99,44 väärtuspunkti.
Hindamise koondtabeli kohaselt sai AKTSIASELTSI HELMES pakkumus pingereas teisena
89,03 punkti ning Vaidlustaja pakkumus 86,20 punkti.
1.6 Vaidlustaja vaidlustab hankija otsused Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise
ja edukaks tunnistamise kohta (so otsused 2 ja 3), kuna need on õigusvastased. Kolmanda
isiku pakkumus oleks tulnud mittevastavana tagasi lükata. Isegi, kui Kolmanda isiku
pakkumus ei oleks mittevastav, on Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus
sellegipoolest õigusvastane, kuna pakkumuste õiguspärase hindamise korral oleks pidanud
saama kõige rohkem punkte (ja seega edukaks tunnistatama) Vaidlustaja pakkumus.
1.7 Kuivõrd vaidlustaja sai oma õiguste riivest teada 23.12.2024, olles eRHRis tutvunud Hankija
otsustega, siis on vaidlustus esitatud tähtaegselt (RHS § 189 lg 1).
2 KOLMANDA ISIKU PAKKUMUSE VASTAVAKS TUNNISTAMINE ON ÕIGUSVASTANE
2.1 Kolmanda isiku pakkumus on mittevastav
2.1.1 Üldist. Vaidlustaja selgitab, et RHAD osaks oleva „Nõuded proovitöö teostamiseks“
kohaselt1 koosnes arenduse proovitöö:
1) rakendusest, mis kuvab kasutajale projekti kuludokumentide loendit (so sisulist
funktsionaalsust täitvast rakendusest ehk põhirakendusest)
2) andmebaasist ja
1 “Nõuded proovitöö teostamiseks”, jaotus “Proovitöö oodatud tulem”.
2 | 15
3) integratsioonitestidest etteantud testjuhtudega (so testrakendusest).
Seejuures pidi testrakendus mh võimaldama nii sisulist funktsionaalsust täitva rakenduse
(põhirakenduse) funktsionaalsuse kui ka kiiruse testimist, so põhirakenduse testimist.
„Nõuded proovitöö teostamiseks“ sätestas nõuded nii põhirakendusele kui ka
testrakendusele. Seega peab ka testrakendus, mille kaudu sisulise rakenduse
funktsionaalsust ja kiirust testitakse, vastama RHAD-is sätestatud nõuetele ja võimaldama
põhirakenduse nõuetekohast testimist. Kolmanda isiku pakkumus ei vasta nõuetele, kuna
kolmanda isiku proovitöö osaks olev testrakendus ei vasta „Nõuded proovitöö teostamiseks“
tingimustele. Vaidlustaja selgitab proovitöö mittevastavust detailsemalt järgmiselt.
2.1.2 Testrakenduse mittevastavus nr 1 (ridade valimine)
2.1.2.1 Nõue. „Nõuded proovitöö teostamiseks“ alamjaotus „Rakenduse
integratsioonitestid“ sätestab nõude Seleniumi end-to-end automaattestide
loomiseks, mille abil on võimalik mõõta automaattestis realiseeritavate
toimingutes kirjeldatud tegevuste2 summaarset ajakulu. Seejuures on sätestatud
nõue, et testimisel emuleeritakse tavakasutaja toimingud Seleniumi testi abil,
kusjuures lubatud ei ole toimingud, mida kasutaja teha ei saa või mille tegemiseks
tavakasutajal puuduvad andmed. Samuti on sätestatud nõue, et toimingute
tegemiseks kuluv summaarne aeg tuleb mõõta millisekundi täpsusega.
2.1.2.2 Kolmanda isiku testrakenduse vastuolu. Kolmanda isiku proovitöö testimise
logifaili (lisa 2) testlugudest nr 8, 20 ja 21 automaattestis realiseeritavate
toimingute nr 8, 20 ja 21 kohta 3 nähtub, et ridade selekteerimisel ei arvesta
Kolmanda isiku testrakendus, et tavakasutaja näeb testitavas rakenduses
sisalduvaid ridu lehekülgede kaupa. Nimelt on testrakenduse logifaili (lisa 2)
identifikaatoril 184 näha, et sisestatakse korraga kõik nõutud read "126, 26535,
41223-41250, 83610-83620, 91425, 91428, 91431", identifikaatoril 203 on näha,
et on sisestatakse numbrivälja rea 30001 number (ilma tavakasutaja kombel
vastavale reale liikumata) ning identifikaatoril 403 on näha, et sisestatakse
korraga kõik nõutud read "126, 26535, 41223-41250, 83610-83620, 91425,
91428, 91431". Seega ei ole tavakasutajal võimalik näha testitavas rakenduses
olevatel ridadel sisalduvaid andmeid ilma õigele lehele, kus vastav rida asub,
liikumata. Kolmanda isiku testrakenduses kasutatakse aga andmete valimisviisi,
kus kasutaja lihtsalt sisestab n-ö pimesi ridade numbreid ja vahemikke ilma
andmeid nägemata. Ridade selekteerimisega seotud toimingute tegemiseks
tuleb nõuetekohase testrakenduse puhul arvestada ka vastavatele lehtedele
liikumise toimingutega. User experience’i kohaselt, kui tabelis on palju andmed
ja kuvatakse lehele rohkem kui 300 rida, siis brauser ei pea vastu, kuna iga html
elemendi renderdamine tarbib operatiivmälu ressursse. Seega on hea tava
kohaselt vajalik paginatsioon ehk lehekülgedele liikumine. Paginatsiooni
nõutavusele viitab ka „Nõuded proovitöö teostamisele“ tingimus, mille kohaselt
peab kasutajal olema võimalik andmeid lehitseda. Seega on Kolmanda isiku
testrakendus, mis eeltoodud toimingutega ei arvesta, seatud nõuetega sisulises
vastuolus (so põhineb toimingutel, mille tegemiseks tavakasutajal puuduvad
andmed). Ühtlasi viib Kolmanda isiku testrakenduse kõnealune mittevastavus
vältimatult selleni, et kuivõrd Kolmanda isiku testrakenduses ei ole
automaattestis realiseeritavates toimingutes kirjeldatud tegevuste tegemisel
2 „Nõuded proovitöö teostamisele“ jaotus „Automaattestis realiseeritavad toimingud ja nende järjekord“
3 Toiming nr 8: Täiendavalt valida read 126, 26535, 41223-41250, 83610-83620,91425, 91428, 91431.
Nr 20: Vali järgmised 10000 rida.
Nr 21: Eemalda valikust read 33425,33740 ja 25200-25212.
3 | 15
õigetele lehtedele liikumise toimingutega (ja nende tegemiseks kuluva ajaga)
arvestatud, ei ole ka summaarse ajakulu arvestamisel arvestatud vastavatele
toimingutele kuluva ajaga – seega ei ole Kolmanda isiku proovitöö puhul
testrakenduse kaudu võimalik nõutud tegevuste summaarset ajakulu tingimuste
kohaselt mõõta (so Kolmanda isiku testrakenduse mõõtetulemus ei vasta
nõuetele ega ole seega õige).
2.1.3 Testrakenduse mittevastavus nr 2 (toimingu õnnestumise kontrollimine)
2.1.3.1 Nõue. Nõuded proovitöö teostamiseks“ alamjaotus „Rakenduse
integratsioonitestid“ sätestab nõude "Testrakendus peab kirjutama andmebaasi
eraldi tabelisse automaattestis tehtud toimingute tulemused ja toimingute käigus
kasutatud sisendandmed" (nõue nr 11). Hanke teabevahetuses on hankijalt
küsitud vastava nõude kohta selgitusi, mh „Mida mõistetakse toimingute
tulemuste all (ehk info mida peab automaattestide logi tabelisse kirjutama)“
(küsimus 7b) ja „Kas tulem on lihtsalt tegevuse jaoks kulunud aeg?“ (küsimus
7bi). Hankija on hanke teabevahetuse kaudu 26.08.2024 kell 16:34 (ID 877859)
antud selgituses nõuet selgitanud järgmiselt: „7b) Kas toiming õnnestus või mitte
ning kaua toiming aega võttis. 7bi) Lisaks ajale on vaja teada kas toiming
õnnestus või mitte. Ebaõnnestumise korral tuleb juurde lisada põhjus miks ei
õnnestunud.“ Seega sätestavad hanke tingimused nõude automaattestis tehtud
toimingute andmebaasis kajastamise nõude, milleks tuleb toimingute
õnnestumise kontroll eraldi sammuna ehk toiminguna läbi viia.
2.1.3.2 Kolmanda isiku testrakenduse vastuolu. Kolmanda isiku proovitöö testimise
kohta hankija esitatud tõenditest (sh logist, vt lisa 2) ei nähtu toimingu
õnnestumise kontrolli läbiviimist, so et vastavat sammu oleks üldse teostatud.
Seega ei vasta Kolmanda isiku testrakendus eelkirjeldatud nõudele. Ühtlasi,
kuivõrd Kolmanda isiku testrakenduses ei ole automaattestis realiseeritavates
toimingutes kirjeldatud tegevuste tegemisel ka toimingu õnnestumise kontrolli
toimingutega (ja nende tegemiseks kuluva ajaga) arvestatud, ei ole summaarse
ajakulu arvestamisel arvestatud ka vastavatele toimingutele kuluva ajaga. Seega
ei ole Kolmanda isiku proovitöö puhul ka eeltoodud põhjusel võimalik nõutud
tegevuste summaarset ajakulu tingimuste kohaselt mõõta (so Kolmanda isiku
testrakenduse mõõtetulemus ei vasta nõuetele ega ole seega õige).
2.1.4 Testrakenduse mittevastavus nr 3 (logi ja mõõtmistulemuste kajastamine konsoolis)
2.1.4.1 Nõue. Nõuded proovitöö teostamiseks“ alamjaotus „Rakenduse
integratsioonitestid“ sätestab nõude "Testrakendus kirjutab väljundisse (konsooli)
oma logi ja mõõtmistulemused, mis kajastavad tegevusseisundeid, mõõdetavaid
aegu, vigu ja muud testrakenduse sees toimuvat infot nagu näiteks sätted,
millega rakendus käivitati“ (nõue nr 10). Seega sätestab vastav nõue, et
testrakendus kirjutab oma logi ja mõõtmistulemused konsooli (mitte mujale).
2.1.4.2 Kolmanda isiku testrakenduse vastuolu. Kolmanda isiku proovitöö salvestiselt
(vt salvestis Nortal AS 1 masin – Copy.mp4)4 on näha, et esimesel masinal (millel
läbi viidud testi võttis hankija arvesse) testi käivitamisel testi tulemuste logi ei
kirjutata konsooli, vaid kõik logid kirjutatakse eraldi .txt faili. Nimelt, test
käivitatakse alates 00:04:10 ning hankija administraator näitab PowerShell
konsoolis, et eelnevalt on juba test käivitatud ühe korra ja tulemused on kirjas
failis nimetusega "nortal_test_tulem_consool.txt" (mis näitab, et hankija on seda
testi juba varem käivitanud). Seejärel 00:04:19 käsuga "docker compose up"
4 Proovitöö salvestisi ei ole nende mahukuse tõttu lisatud ning salvestised on kättesaadavad lingil:
277106_Nortal_AS_materjalid
4 | 15
käivitab dokkeri ja testid ja sellel hetkel PowerShell konsoolis ei näita rohkem
midagi selle hetkeni, kuni test on lõppenud. 00:04:28 operaator pöördub
docker.desktop rakenduse poole, et vaadata kas test jookseb ja millal see lõppeb.
Seega ei vasta Kolmanda isiku testrakendus nõudele, mille kohaselt peavad logi
ja mõõtmistulemused olema kirjutatud konkreetses väljundis – konsoolis.
Hankija, kes viis testimise Kolmanda isiku testrakendusel esimesel masinal läbi,
ei saanud seega ka vastava testi alusel veenduda Kolmanda isiku testrakenduse
nõuetele vastavuses.
2.1.5 Testrakenduse mittevastavus nr 4 (rakenduse sätete kajastamine)
2.1.5.1 Nõue. Nõuded proovitöö teostamiseks“ alamjaotus „Rakenduse
integratsioonitestid“ sätestab nõude "Testrakendus kirjutab väljundisse (konsooli)
oma logi ja mõõtmistulemused, mis kajastavad tegevusseisundeid, mõõdetavaid
aegu, vigu ja muud testrakenduse sees toimuvat infot nagu näiteks sätted,
millega rakendus käivitati“ (nõue nr 10). Seega peab nõutud väljundisse olema
kirjutatud ka muu rakenduse sees toimuv info, sh sätted, millega rakendus
käivitati.
2.1.5.2 Kolmanda isiku testrakenduse vastuolu. Lisaks asjaolule, et Kolmanda isiku
testrakendus ei kirjuta logi ja mõõtmistulemusi nõutud väljundisse (konsooli), ei
nähtu proovitöö salvestiselt (vt salvestis Nortal AS 1 masin – Copy.mp4) ega ka
Kolmanda isiku testrakenduse logifailist (vt lisa 2), et Kolmanda isiku
testrakendus kajastaks konsoolis või ka eraldi logifailis muud rakenduses
toimuvat, sh rakenduse käivitamise sätteid. Seega ei vasta Kolmanda isiku
testrakendus ka vastavas osas RHAD-is sätestatud nõuetele.
2.1.6 Testrakenduse mittevastavus nr 5 (logis toimingute mõõtmistulemuste kajastamine,
logiandmete vastuolu summaarse ajakuluga)
2.1.6.1 Nõue. Nõuded proovitöö teostamiseks“ alamjaotus „Rakenduse
integratsioonitestid“ sätestab nõude "Testrakendus kirjutab väljundisse (konsooli)
oma logi ja mõõtmistulemused, mis kajastavad tegevusseisundeid, mõõdetavaid
aegu, vigu ja muud testrakenduse sees toimuvat infot nagu näiteks sätted,
millega rakendus käivitati“ (nõue nr 10). Antud nõudest tuleneb sisuliselt ja
eesmärgipäraselt, et logis peavad olema adekvaatselt kajastatud nõutavad
andmed, sh mõõdetavad ajad.
2.1.6.2 Kolmanda isiku testrakenduse vastuolu. Lisaks asjaolule, et Kolmanda isiku
testrakendus ei kirjuta logi ja mõõtmistulemusi nõutud väljundisse (konsooli),
nähtub nõuetele mittevastavasse väljundisse kirjutatud logist (vt lisa 2), et üks
Kolmanda isiku testrakenduses läbi viidud toiming on toimunud ca 3 minutit
erineval ajal, kui on toimunud kõik ülejäänud toimingud (logifailis vastavalt 09:21
vs 09:24).
Seega olukorras, kus hankija on lugenud Kolmanda isiku testrakenduses läbi viidud
automaattestis realiseeritavate toimingute summaarseks ajakuluks vaid 16572
millisekundit, kuid logi kohaselt on toimingute läbiviimine toimunud lausa ca 3 minuti
jooksul, ei kajasta kas logi adekvaatseid andmeid (so Kolmanda isiku logi ei vasta
nõuetele) või siis ei ole testrakenduse kaudu võimalik Kolmanda isiku proovitöö
puhul nõutud tegevuste summaarset ajakulu tingimuste kohaselt mõõta (so
Kolmanda isiku testrakenduse mõõtetulemus ei vasta nõuetele ega ole seega õige).
5 | 15
Lisaks osutab Vaidlustaja, et kuigi Kolmanda isiku testrakenduse logifailis on real ID
208 toodud koondtulemus „Kõik sammud kokku“ 11826 millisekundit, ei vasta see
logis toodud eelnevate toimingute summaarsele ajakulule, so logis deklareeritud
vastav koondtulemus on 83 millisekundit väiksem. Ka see kinnitab, et testrakenduse
kaudu ei ole võimalik Kolmanda isiku proovitöö puhul nõutud tegevuste summaarset
ajakulu tingimuste kohaselt mõõta ning Kolmanda isiku testrakendus ei vasta
RHADis sätestatud nõuetele.
2.1.7 Testrakenduse mittevastavus nr 6 (rakenduse käivitamine)
2.1.7.1 Nõuded. Nõuded proovitöö teostamisele“ jaotus „Rakenduste
integratsioonitestid“ sätestab testrakendusele kehtivate nõuetena, et „4.
Funktsionaalsuse testimiseks on käsurealt käivitava java-konsoolirakendus
(testrakendus), mille ühe jar-faili sees on kõik käivitamiseks vajalikud artefaktid
ja sõltuvused“, et „6. Testrakendus töötab Docker-konteineris, mille Dockerfile ja
Docker compose on tarnega kaasas ning Docker konteinerit ja selles töötavat
testrakendust peab saama käivitada avalikku võrku kasutades“, „9.
Testrakendus on käsureavõtmetega, mis lisatakse juhendisse, hallatav
käsurealt“ ning „13. Käsureal peab saama hallata rakenduse järgmiseid sätteid:
d) ’ - - headless’ võimalus lülitada välja ja sisse Chrome UI (vaikimisi Chrome
UI väljas).
e) Võimalus käivitada rakendus DEBUG-režiimis (vaikimisi DEBUG väljas).“
Seejuures on hankijale seoses testrakendusega esitatud teabevahetuses
küsimus: „3. Seniste nõuete ja vastuste põhjal on teada, et testitav rakendus
jookseb Dockeri konteineris ühes masinas ja testid jooksevad teises konteineris
teises masinas. Mõlemat masina spetsifikatsioon on 8 vCPU, 16GB RAM, 10 GB
SSD ja kasutatav operatsioonisüsteem Windows 10: /…/ 3 b) Kas tegemist on
Virtual Machine(VM)-ga?“. Hankija on 05.09.2024 kell 16:46 selgitanud (ID
880593): „3b) Pakkuja jaoks ei tohiks olla vahet kas tegemist on VM-ga või mitte.
Oluline on see, et kõikide pakkujate võrdlemiseks kasutatakse samasuguseid
keskkondi.“
Samuti on teabevahetuses esitatud hankijale küsimus: „1. Testid käivitatakse
vähemalt kahes RmIT hallatavas seadmes, mille spetsifikatsioonid on toodud
„Nõuded ja arhitektuur“ peatükis ning mis on samad kõigi pakkujate jaoks. " - kas
testid ja rakendus käivitatakse samas seadmes (spetsifikatsiooniga 8 vCPU,
16GB RAM, 10 GB SSD) või käivitatakse testid ühes ja rakendus teises?“.
Hankija on küsimusele 19.08.2024 kell 15:12 (ID 876721) vastanud: „ 1) Jah.
Rakendus ja testid käivitatakse erinevates masinates.“
2.1.7.2 Kolmanda isiku testrakenduse vastuolu. Kolmanda isiku proovitöö testimise
salvestisel (vt lingil salvestis Nortal AS 2 masin – Copy.mp4), so masina nr 2
videos ajahetkel 2:28 selgitab administraator, et on avastanud vea, et Kolmanda
isiku testrakendust ei ole testitud võrguväliselt teisest masinast. 3:06 annab
administraator teada, et pidi lisama docker-compose.yml faili täiendava rea
testimiseks vajalike portide kohta „4444:4444“ ning vastasel korral ei oleks ta
väljast saanud Sleniumile 5 ligi. Samuti selgitab administraator, et kui ta sai
rakendusele ligi, kukkus see maha, mistõttu pidi ta ise tegema seoses Docker-
konteineriga veel eraldi „triki“ (kokku ehitama). Minutil 5:00 selgitab
administraator, et algselt Kolmanda isiku rakendus (sfos-integration-tests) ei
käivitunud ilma temapoolsete muudatusteta. Ajahetkel 6:11 teatab
administraator, et pidi muutma ka .java faili, kuna tarkvara käivitumiseks vajalike
parameetrite sisestamine oli muidu võimatu. Seega kinnitab vastav testimise
salvestis, et ilma administraatori poolt kirjeldatud omaalgatuslike muudatusteta ei
5 “Nõuded proovitöö teostamiseks” kohaselt oli testimine ette nähtud Seleniumi keskkonnas
6 | 15
olnud Kolmanda isiku proovitööd võimalik käivitada ega nõutud automaatteste
käivitada (testida) mh selliselt, et rakendus ja testid käivitatakse erinevates
masinates. Seejuures Java konsoolirakendust ei olnud võimalik käsurealt ilma
administraatori enda poolt välja mõeldud muudatusteta ning Docker-konteineri
kaudu avalikku võrku kasutades Kolmanda isiku paigaldus- ja kasutusjuhendis
toodud käsureavõtmega käivitada. Eeltoodust tulenevalt ei vasta Kolmanda isiku
testrakendus ülaltoodud nõuetele nr 4, 6, 9 ja 13 ning on sellega hanke
alusdokumentides sätestatud nõuetele mittevastav.
Vaidlustaja selgitab, et siinkohal ei oma tähtsust, et hankija masina nr 2
testitulemusi ei arvestanud – testrakendus pidi olema käivitatav ja kasutatav
hankija sätestatud tingimuste kohaselt, sh pilveseadme (Virtual Machine) kaudu
käivitamisel ning selliselt, et rakendus ja testid käivitatakse erinevate masinates.
Masinas nr 2 tehtud testimine näitas, et Kolmanda isiku testrakendus nendele
nõuetele ei vastanud.
2.1.8 Testrakenduse mittevastavus nr 7 (nõutava paigaldus- ja kasutusjuhendi puudumine)
2.1.8.1 Nõue. Vastavustingimuste kohaselt peab pakkuja esitama dokumendis „Nõuded
proovitöö teostamiseks“ toodud nõuetele vastava ja hindamisele kuuluva
proovitöö lähtekoodi koos paigaldus- ja kasutusjuhendiga. Paigaldus- ja/või
kasutusjuhendi mitteesitamisel lükatakse pakkumus tagasi. „Nõuded proovitöö
teostamisele“ sätestab, et „8. Tarne arhiivis on dokumentatsioon ja juhendid, ka
rakenduste ehitamise juhend ning valikud sõltuvused, mis pole saadavad
avalikust võrgust.” Sama RHAD dokumendi jaotus „Rakenduste
integratsioonitestid“ sätestab, et „8. Testrakendusega koos antakse üle ka
paigaldus- ja kasutusjuhend“. Kuivõrd testrakendus ise peab vastama
„Rakenduse integratsioonitestides“ sätestatud nõuetele, peab ka testrakenduse
paigaldus- ja kasutusjuhend lähtuma testrakendusele seatud nõuetest ehk olema
piisav testrakenduse paigaldamiseks ja kasutamiseks, et sellega testida
proovitöö põhirakendust.
2.1.8.2 Kolmanda isiku testrakenduse vastuolu. Ülal punktis 2.1.7.2 esile toodud
asjaolude kohaselt ei olnud võimalik Kolmanda isiku proovitööd ilma hankija
administraatori poolt kirjeldatud omaalgatuslike muudatusteta võimalik käivitada
ega nõutud automaatteste käivitada (testida). Selleks, et hankija saaks Kolmanda
isiku proovitööd hankes nõutud tingimustel, sh avalikku võrku kasutades Java
rakendusest ning Docker-konteineri kaudu käivitada ja testida selliselt, et
rakendus ja testid käivitatakse erinevates masinates, pidi hankija tegema
Kolmanda isiku proovitöö konfiguratsioonifailis olulisi muudatusi. Selliste
muudatuste tegemist ei olnud salvestise kohaselt Kolmanda isiku testrakenduse
paigaldus- ja kasutusjuhendis kirjeldatud. Seejuures Kolmanda isiku proovitöö
testimise salvestisel (vt lingil salvestis Nortal AS 2 masin – Copy.mp4), so masina
nr 2 videos ajahetkel 2:28 selgitab administraator sõnaselgelt, et Kolmanda isiku
testrakenduse võrguväliselt teisest masinast testimise kohta puuduvad
Kolmanda isiku dokumentatsioonis juhised. Samuti 3:06 annab administraator
teada, et draiveri pordid olid Kolmanda isiku dokumentatsioonis publitseerimata
(administraator pidi need ise Kolmanda isiku lähtekoodi lisama), vastasel korral
ei oleks ta väljast saanud Sleniumile ligi. Seega isegi juhul, kui antud juhul oleks
Kolmanda isiku testrakendus ise „Nõuded proovitöö teostamiseks, p 8 ja jaotuse
„Rakenduste integratsioonitestide“ nõuetele nr 4, 6, 9 ja 13 vastav (mida ta ei
ole), on selge, et Kolmanda isiku proovitöö paigaldus- ja kasutusjuhend ei kirjelda
proovitöö käivitamist ja testimist nõutud tingimustel (sh selliselt, et rakendus ja
testid käivitatakse erinevates masinates), mistõttu on RHAD vastavustingimustes
toodud nõue paigaldus- ja kasutusjuhendi esitamiseks sisuliselt täitmata.
Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda, et nõutavat paigaldus- ja kasutusjuhendit ei
ole esitatud ning Kolmanda isiku pakkumus tuleb tagasi lükata.
7 | 15
2.1.9 Kolmanda isiku pakkumus oleks tulnud/ tuleb tagasi lükata
2.1.9.1 RHS § 114 lg 1 esimese lause järgi kontrollib hankija kvalifitseeritud pakkujate
pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning
teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või
tagasilükkamise kohta. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et hankija lükkab
pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja
selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke
alusdokumentides esitatud tingimustele.
2.1.9.2 Käesoleval juhul nähtub ülaltoodud mittevastavuse asjaoludest, et Kolmanda
isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine on õigusvastane, kuivõrd Kolmanda
isiku pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides proovitöö testrakendusele
sätestatud tingimustele. Sisuliselt on tegemist testrakendusega, mis ei võimalda
nõuete mittevastavuse tõttu sisulist funktsionaalsust teostavat rakendust
nõuetekohaselt testida. Hankija oleks seega pidanud Kolmanda isiku pakkumuse
tagasi lükkama.
3 KOLMANDA ISIKU PAKKUMUSE EDUKAKS TUNNISTAMINE ON ÕIGUSVASTANE
3.1 Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on välistatud selle mittevastavuse
tõttu
3.1.1 RHS § 117 lg 1 alusel kuulub hindamisele vaid vastavaks tunnistatud pakkumus. Seega
tuleb lähtuvalt asjaolust, et Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine on
õigusvastane ning Kolmas isik ei saa seetõttu edasises hankemenetluses (sh edukaks
tunnistamisel) osaleda, tunnistada ühtlasi kehtetuks ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks
tunnistamine.
3.2 Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane ka juhul, kui esile
toodud mittevastavused ei anna alust pakkumuse tagasi lükkamiseks – Hankija on
pakkumuse hindamise kriteeriume Kolmanda isiku ja Vaidlustaja proovitööde osas
RHS § 117 lg 1 alusel ebaõigesti rakendanud
3.2.1 Hindamismetoodika. Pakkumuste hindamise kriteeriumiteks olid 1) pakkumuse maksumus
põhimõttel „vähim on parim“ (osakaaluga 40) ja 2) hankija hinnatav proovitöö kvaliteet
(osakaaluga 60). „Hindamismetoodika kirjelduse“ p 3 kohaselt pidi Hankija seejuures teise
kriteeriumi ehk proovitöö kvaliteedi kriteeriumi puhul andma proovitöö kriteeriumitele kokku
0 kuni 100 punkti järgmiselt:
Kriteerium Maksimumpunktid
1. Dokumenteerimine 20
2. Arhitektuuri põhimõtete jälgimine 20
3. Funktsionaalsus 30
4. Testide mõõtmistulemused (kiirus) 30
Kokku 100
„Hindamismetoodika kirjelduse“ p 3.5 kohaselt maksimaalsed väärtuspunktid (60)
omistatakse proovitöö eest kõrgeima punktisumma saanud pakkumus(t)ele. Ülejäänud
hinnatavate proovitööde väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „punktimäär“ =
„hinnatava proovitöö punktide summa“ ÷ „enim punkte saanud proovitöö punktide summa“ x
60.
3.2.2 Pakkumustele antud punktid. Kolmas isik sai töötunni maksumuse kriteeriumis 39,44
väärtuspunkti ning tema proovitööd hinnati kõigis proovitöö kriteeriumites maksimaalsete
8 | 15
punktidega (so kokku 100 punkti) ehk tema pakkumus sai proovitöö eest kokku 60
väärtuspunkti. Kokku anti kahes kriteeriumis Kolmanda isiku pakkumusele 99,44
väärtuspunkti (39,44 + 60). AKTSIASELTSI HELMES pakkumus sai pingereas teisena
kokku 89,03 väärtuspunkti. Vaidlustaja pakkumus sai töötunni maksumuse kriteeriumis
maksimaalsed 40 väärtuspunkti. Proovitöö kõigis kriteeriumis kokku anti Vaidlustaja
pakkumusele 77 punkti ehk 46,20 väärtuspunkti. Kokku sai Vaidlusaja pakkumus seega
86,20 punkti (40 + 46,20).
Isegi, kui ei esineks aluseid Kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamiseks (millega
Vaidlustaja ei nõustu), on hindamiskriteeriumite õiguspärase rakendamise korral
majanduslikult soodsaim pakkumus 100 punktiga Vaidlustaja pakkumus. Kolmanda isiku
pakkumusele on proovitöö kriteeriumis antud õigusvastaselt 50 punkti (30 + 20 punkti)
rohkem ning Vaidlustaja pakkumusele on proovitöö kriteeriumis ebaõigesti antud 23 punkti
(3 + 20) vähem. Hankija õigusvastane tegevus hindamiskriteeriumide rakendamisel seisneb
alljärgnevas.
3.2.3 Kolmanda isiku proovitööd on testide mõõtmistulemuste (kiiruse) kriteeriumis
ebaõigesti hinnatud – vastavas kriteeriumis ei saa Kolmanda isiku proovitööle punkte
anda. Kolmanda isiku proovitöö sai testide mõõtmistulemuste (kiiruse) kriteeriumis
maksimaalsed 30 punkti. Tegelikult ei oleks õiguspärase hindamise korral Kolmanda isiku
tööle saanud üldse punkte anda.
- Kolmanda isiku proovitöö mõõtmistulemusi ei saa arvestada. Hindamismetoodika
kirjelduse p 3.8 sätestab testide mõõtmistulemuste (kriteeriumi) puhul:
Mõõtmistulemused lähevad arvesse ainult juhul, kui proovitöös toodud funktsionaalsuse
testides on saadud vähemalt 5 punkti ning kõik proovitöös nõutud automaattesti
toimingud on korrektselt realiseeritud. Juhul kui automaattesti toimingud ei ole
realiseeritud vastavalt proovitöö nõuetes toodule, siis omistatakse käesolevale
kriteeriumile 0 punkti. Ülal punktides 2.1.2 ja 2.1.3 esile toodud asjaolude kohaselt jättis
proovitöö testrakendus automaattestis realiseeritavates toimingutes kirjeldatud
tegevuste tegemisel 6 selleks vajalike toimingutega (ridade valimine, toimingu
õnnestumise kontrollimine) ja nende tegemiseks kuluva ajaga arvestamata. Piltlikult ja
lihtsustatult tähendab see, et kui automaattestis realiseeritavate konkreetsete toimingute
tegemiseks oli tavakasutajal vaja teha näiteks 10 toimingut, siis Kolmanda isiku
testrakendus arvestas neist vaid 7 toimingu tegemisega ning selleks kulunud ajaga.
Vaidlustaja ei dubleeri punktides 2.1.2 ja 2.1.3 kirjeldatud mittevastavusi ja palub neist
ka siinkohal lähtuda. Juhul, kui ülal punktides 2.1.2 ja 2.1.3 toodud mittevastavused ei
ole VAKO hinnangul käsitletavad pakkumuse mittevastavuse alustena ega too kaasa
pakkumuse tagasi lükkamist, on Kolmanda isiku pakkumust testide mõõtmistulemuste
(kiiruse) kriteeriumis igal juhul õigusvastaselt hinnatud, kuivõrd kõnealuste ridade
valimise ja toimingu õnnestumise kontrollimisega seotud vajalike toimingutega
arvestamata jätmine tähendab, et proovitöös nõutud automaattesti toimingud ei ole
Kolmanda isiku proovitöös korrektselt realiseeritud. Seega ei ole ka nõutud toimingute
tegemiseks tegelikult kuluv aeg Kolmanda isiku testrakenduse alusel tuvastatav ning
mõõtmistulemust (16572 millisekundit) ei või „Hindamismetoodika kirjelduse“ kohaselt
arvestada. Seega tuli Kolmanda isiku proovitööle antud 30 punkti asemel
hindamismetoodika kohaselt anda 0 punkti.
- Kolmanda isiku testrakenduse genereeritud testide mõõtmistulemused on
logiandmetega vastuolus. Ülal p-s 2.1.6 toodud asjaoludest nähtub, et kuigi Kolmanda
isiku testrakenduse kohaselt oli Kolmanda isiku automaattestis realiseeritavate
toimingute summaarseks ajaks 16572 millisekundit, siis testrakenduse koostatud logis
(vt lisa 2) toodud toimingute aegade kohaselt on nõutavaid toiminguid läbi viidud kolme
minuti jooksul (kell 09:21 ja 09:24). Seega on põhjendatud alus ka eeltoodust tulenevalt
arvata, et testimise tulemused ei pruugi olla õiged ning nendega ei või arvestada.
6 Vt Nõuded proovitöö teostamisele”, “Automaattestis realiseeritavad toimingud ja nende järjekord”
9 | 15
- Logi ja mõõtmistulemuste konsoolis kajastamata jätmine, rakenduse sätete
kajastamata jätmine. Vaidlustaja leiab, et kõigi ülal p-des 2.1.2-2.1.6 toodud nõuete ja
Kolmanda isiku pakkumuse vastavatele nõuetele mittevastavuste puhul on tegemist
vastavusnõuete rikkumisega, mis toovad kaasa pakkumuse tagasi lükkamise. Kui aga
VAKO hinnangul tuleb vastavaid nõudeid käsitleda hindamiskriteeriumide osana, tuleb
ka p-des 2.1.4 ja 2.1.5 toodud Kolmanda isiku proovitöö mittevastavusi logi ja
mõõtmistulemuste konsoolis esitamata jätmise ning rakenduse sätete kajastamata
jätmise osas arvestada „Hindamismetoodika kirjelduse“ p-i 3.8 kriteeriumi 4
rakendamisel, mistõttu ei saa Kolmanda isiku proovitööle vastavas kriteeriumis anda
rohkem kui 0 punkti.
- Kokkuvõte. Juhul, kui Vaidlustaja esile toodud Kolmanda isiku pakkumuse
mittevastavused ei anna alust pakkumuse tagasi lükkamiseks, on Kolmanda isiku
proovitööd testide mõõtmistulemuste (kiiruse) osas hinnatud ilmselt õigusvastaselt ning
Kolmanda isiku pakkumusele on vastavas kriteeriumis ebaõigesti antud 30 punkti.
Kolmanda isiku pakkumusele ei saa vastavas kriteeriumis üldse punkte anda (so tuleb
anda 0 punkti).
3.2.4 Kolmanda isiku proovitööd on ka dokumentatsiooni kriteeriumis ebaõigesti hinnatud
– vastavas kriteeriumis ei saa Kolmanda isiku proovitööle punkte anda. Kolmanda isiku
proovitööd hinnati dokumentatsiooni kriteeriumis maksimaalse 20 punktiga. Isegi, kui
Kolmanda isiku pakkumus oleks vastav, ei saa õiguspärasel hindamisel Kolmanda isiku
pakkumusele vastavas kriteeriumis punkte anda.
- Kolmanda isiku dokumentatsiooni järgides ei ole võimalik komponentide
paigaldus või funktsionaalsuse kasutamine. Ülal punktides 2.1.7.2 ja 2.1.8.2 esile
toodud asjaolude kohaselt ei olnud võimalik Kolmanda isiku proovitööd ilma hankija
administraatori poolt kirjeldatud omaalgatuslike muudatusteta võimalik käivitada ega
nõutud automaatteste käivitada (testida). Selleks, et hankija saaks Kolmanda isiku
proovitööd hankes nõutud tingimustel, sh avalikku võrku kasutades Java rakendusest
ning Docker-konteineri kaudu käivitada ja testida selliselt, et rakendus ja testid
käivitatakse erinevates masinates, pidi hankija tegema Kolmanda isiku proovitöö
konfiguratsioonifailis olulisi muudatusi, milliste tegemist ei olnud testsalvestise kohaselt
Kolmanda isiku proovitöö paigaldus- ja kasutusjuhendis kirjeldatud. Vaidlustaja on
viidatud punktides üksikasjalikult kirjeldanud testrakendusele ja selle paigaldus- ja
kasutusjuhendile „Rakenduste integratsioonitestide“ p-des 4, 6, 8, 9 ja 13 esitatud
nõudeid ja nende rikkumist ning ei dubleeri neid käesolevaga, paludes siinkohal ülal
toodust lähtuda. Juhul, kui VAKO peaks leidma, et tegemist ei ole vastavustingimusele
mittevastavusega, nähtub viidatud rikkumistest selgelt, et Kolmanda isiku testrakenduse
juhenddokumentatsioon ei olnud piisav, et nende kohaselt oleks õnnestunud kõigi
komponentide paigaldamine või funktsionaalsuse kasutamine.
Vaidlustaja rõhutab ka siinkohal, et dokumentatsiooni hindamisel ei oma tähtsust, et
hankija proovitööde testimisel masina nr 2 testitulemusi ei arvestanud – proovitöö
dokumentatsioon peab hankija poolt testrakenduse käivitamiseks ja kasutamiseks ette
nähtud nõuete täitmiseks olema piisav ja täielik. Sealhulgas peab juhendmaterjal olema
piisav ja täielik, kui rakendusi käivitatakse pilveseadme kaudu ning selliselt, et rakendus
ja testid käivitatakse erinevates masinates.
Hindamismetoodika kirjelduse kohaselt dokumenteerimise kriteeriumis eeldab
maksimumpunktide (20 punkti) andmine mh, et paigaldus- ja seadistusjuhendid on
loogilise ülesehitusega ja lihtsalt mõistetavad ning et juhendite järgi õnnestub kõikide
komponentide paigaldamine ja kõikide funktsionaalsuste testimine. Hindamismetoodika
kirjelduse kohaselt ei anta proovitöö dokumenteerimisele punkte (so antakse 0 punkti),
kui dokumentatsiooni järgides ei ole võimalik komponentide paigaldus või
funktsionaalsuse kasutamine. Vaidlustaja rõhutab, et kuivõrd Kolmanda isiku proovitöö
paigaldus- ja kasutusjuhendi kohaselt ei olnud võimalik testrakendust kõigil ette nähtud
10 | 15
tingimustel käivitada, ei ole tegemist ebaolulise (väikese) puudusega, vaid selgelt
puudusega, mis takistas testrakenduse käivitamist ja testimist.
- Kokkuvõte. Kolmanda isiku pakkumusele on proovitöö dokumentatsiooni kriteeriumis
ebaõigesti antud 20 punkti. Hindamismetoodika kirjelduse kohaselt ei saa Kolmanda
isiku pakkumusele vastavas kriteeriumis punkte anda.
3.2.5 Vaidlustaja pakkumust on ebaõigesti hinnatud, vähendades õigusvastaselt testide
mõõtetulemuste (kiiruse) kriteeriumis Vaidlustaja proovitööle antavaid punkte. Ülal p-
st 2.1 nähtuvalt on Kolmanda isiku pakkumus mittevastav ega saa pakkumuste hindamises
osaleda. Isegi, kui Kolmanda isiku pakkumus saaks hindamisel osaleda, siis on hankija
pakkumuse hindamise kriteeriume RHS § 117 lg 1 alusel ebaõigesti rakendanud ning on
jätnud Vaidlustaja pakkumusele proovitöö testide mõõtetulemuste (kiiruse)
hindamiskriteeriumis ebaõigesti 3 punkti andmata (so on andnud 30 punkti asemel 27
punkti). Ülal p-st 3.2.3 nähtuvalt ei saa Kolmanda isiku pakkumuse puhul proovitöö testide
mõõtmistulemusi arvestada ning pakkumusele tuleb vastavas osas anda 0 punkti.
„Hindamismetoodika kirjelduse“ p 3.8 kriteeriumi 4 kohaselt jagatakse testide
mõõtetulemuste (kiiruse) kriteeriumis punkte lähtuvalt pingereast, so esimene saab
maksimumpunktid ning iga järgmine pakkuja 10% vähem. Kolmanda isiku pakkumuse
mittevastavana tagasi lükkamine, samuti Kolmanda isiku proovitöö mõõtmistulemuste
arvesse võtmata jätmine ja tema pakkumusele vastavas kriteeriumis punktide andmata
jätmine toob ühtlasi kaasa selle, et maksimaalsed punktid (30 punkti) tuleb vastavas
kriteeriumis anda Vaidlustaja pakkumusele kui algselt Kolmanda isiku järel II kohal asunud
pakkumusele. Seega on Vaidlustaja pakkumusele jäetud ebaõigesti 3 punkti andmata ning
Vaidlustaja pakkumusele tuleb vastavas kriteeriumis anda maksimumpunktid (30 punkti).
3.2.6 Vaidlustaja pakkumust on ebaõigesti hinnatud, vähendades õigusvastaselt
funktsionaalsuse kriteeriumis Vaidlustaja proovitööle antavaid punkte. Hankija on
pakkumuse hindamise kriteeriume RHS § 117 lg 1 alusel ebaõigesti rakendanud ning on
jätnud Vaidlustaja pakkumusele proovitöö funktsionaalsuse hindamiskriteeriumis ebaõigesti
20 punkti andmata (so on andnud 30 punkti asemel 10 punkti). Hankija on leidnud, et
Vaidlustaja proovitöö funktsionaalsuses esineb kaks puudust. Vaidlustaja proovitöö
funktsionaalsuses puudusi ei esine, mistõttu tuleb Vaidlustaja proovitööle anda
maksimumpunktid (30 punkti).
- Vaidlustaja proovitöös ei esine puudust nr 1. Vaidlustaja proovitöö hindamise
kokkuvõtte kohaselt esineb hankija hinnangul proovitöös puudus kuludokumendi summa
kuvamisel, [ärisaladus eemaldatud].
Nõue:
Nõuded proovitöö teostamiseks, peatükk „Arendustöö „Kuludokumentide kuvamine,
valimine ja seisundite muutmine“
Abikõlblik summa - Kuvatakse kuludokumendi abikõlblik summa numbrina, täpsusega
kaks kohta peale koma.
Tegevused valitud ridadega
• Valitud ridadega peab saama teostada korraga abikõlbliku summa arvutamise
toiminguid.
Abikõlbliku summa arvutamisel küsitakse kasutajalt % mis osas valitud read on
abikõlblikud ning selle abil arvutatakse igale reale dokumendi kogusumma – s.t. sendi
täpsusega abikõlblik summa.
[Ärisaladus eemaldatud]
Seega on hankija Vaidlustaja proovitööd ebaõigesti hinnanud ning hindamismetoodika
kohaselt tuleb kõnealuse puuduse puudumise tõttu lisada Vaidlustaja proovitöö
punktidele 10 punkti.
11 | 15
- Vaidlustaja proovitöös ei esine puudust nr 2. Vaidlustaja proovitöö hindamise
kokkuvõtte kohaselt leiab hankija, et kasutajaliideses ei ole võimalik teostada etteantud
kohast kõikide järgnevate ridade valikut. Dialoogiaknas puudub valik „kõik read“. Hankija
järeldus on ebaõige.
Nõue:
Nõuded proovitöö teostamiseks, peatükk „Arendustöö „Kuludokumentide kuvamine,
valimine ja seisundite muutmine“
Valiku tegemine:
1. Vali etteantud kohast alates „10, 20, 50, 100, 1 000, 10 000” rida või "kõik read";
Hankija on teabevahetuses andnud vastavale nõudele selgituse, mille kohaselt valik
„kõik read“ tähendab kõikide kuludokumentide ridade valimise võimalust kogu tabeli
ulatuses.
Kuna hankija selgitas teabevahetuse käigus (ID 880623), et “vali kõik read” puhul tuleb
lähtuda variandist a) ehk peab valima kõik read, mitte mingist kindlast kohast edasi, siis
on vastav funktsionaalsus Vaidlustaja proovitöös nõuetekohaselt realiseeritud
[ärisaladus eemaldatud].
Eeltoodust nähtuvalt on Vaidlustaja proovitöö funktsionaalsus realiseeritud täpses
vastavuses hankija poolt seatud tingimusega (sh selle kohta antud selgitusega) ning
puudust ei esine.
Seega on hankija Vaidlustaja proovitööd ka vastavas osas ebaõigesti hinnanud ning
hindamismetoodika kohaselt tuleb kõnealuse puuduse puudumise tõttu lisada
Vaidlustaja proovitöö punktidele 10 punkti.
- Kokkuvõte. Vaidlustaja proovitöö funktsionaalsuses ei esine kumbagi hankija ette
heidetud puudust, mistõttu tuleb Vaidlustaja pakkumusele anda proovitöö
funktsionaalsuse kriteeriumis lisaks antud 10 punktile täiendavalt 20 punkti ehk kokku
maksimumpunktid (30 punkti).
3.2.7 Hindamisotsuse kontroll. Pakkumuste hindamise ja edukaks tunnistamise otsus on
hindamisotsus ning VAKO peab kontrollima sisuliselt pakkumusele antud hinnangute
põhjendatust, iseäranis, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte
ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud
hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). VAKO ei pea sedalaadi hinnangute
kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki
mõeldavaid kahtlusi (vt ka RKHK otsus nr 3-20-718/28, p 18). Kõrvaldada tuleb aga
vähemalt olulised kahtlused ning selleks ei piisa üldsõnalistest ja põhistamata selgitustest
(RKHKo 3-20-1198 p 17: 3-20-924/24, p 31; 3-3-1-50-15, p 23). Ülal toodud asjaoludest
12 | 15
ilmneb üheselt, et hankija on Kolmanda isiku pakkumuse hindamisel teinud ilmselged ja
olulised kaalutlusvead, jättes Vaidlustaja poolt ülal esile toodud asjaoludega, mis Kolmanda
isiku pakkumuse hindamist otseselt mõjutavad, arvestamata. Samuti on hankija teinud
ilmselged ja olulised kaalutlusvead Kolmanda isiku pakkumuse hindamisel, jättes ülal toodud
oluliste asjaoludega arvestamata.
3.3 Majanduslikult soodsaim pakkumus on Vaidlustaja pakkumus. Eeltoodust tulenevalt
Hankija õiguspärase tegevuse korral:
3.3.1 tulnuks (tuleb) Kolmanda isiku pakkumus mittevastavana tagasi lükata. Pakkumuse
vastavuse ja selle hindamise korral ei saa hindamiskriteeriumite õiguspärase rakendamise
korral sellegipoolest Kolmanda isiku pakkumusele anda proovitöö kriteeriumis rohkem kui
50 punkti (so 30 väärtuspunkti7).
3.3.2 Vaidlustaja pakkumusele tuleb hindamiskriteeriumite õiguspärase rakendamise korral anda
proovitöö kriteeriumis maksimaalsed 100 punkti (so 60 väärtuspunkti) ning seega ka
kriteeriumite kogumis maksimaalsed 100 väärtuspunkti (40 + 60).
3.3.3 Vaidlustaja märgib, et tal puudub vajadus vaidlustada AKTSIASELTSI HELMES suhtes
tehtud otsuseid, sh temale omistatud hindepunkte, kuna vaidlustuse rahuldamise korral
osutuks igal juhul edukaks Vaidlustaja pakkumus.
3.3.4 Seega majanduslikult soodsaim pakkumus on 100 väärtuspunktiga Vaidlustaja pakkumus
ning Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine tuleb õigusvastasuse tõttu kehtetuks
tunnistada.
3.4 Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise õigusvastasus
3.4.1 Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu otsuse 3-18-657 p-st 13, milles kohus leidis, et kuigi
pakkumuse vastavuse ja pakkuja kvalifikatsiooni kontrollid on põhimõtteliselt teineteisest
lahutatavad ning võivad toimuda erinevatel aegadel ja erinevas järjekorras (vt RHS § 52 lg-
d 2 ja 3), on õigusselguse huvides põhjendatud lähenemine, et kui kehtetuks tunnistatakse
juba üks hankija otsus, mille tagajärjel ei saaks asjaomane pakkuja / pakkumus enam
hankemenetluses osaleda, tunnistatakse ühtlasi kehtetuks ka sellele ajaliselt järgnevad
hankija otsused vastava pakkuja või pakkumuse kohta. Eeltoodust tulenevalt tuleb otsuste
etapiviisilisusest lähtuvalt kehtetuks tunnistada ka hankija järjestikused või edasised otsused
Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise kohta.
4 KAEBEÕIGUS
4.1 RHS § 185 lg-st 1 tuleneb, et pakkujal on hankija otsuse vaidlustamise õigus juhul, kui ta
leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Kohtu-
ja riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi nimetatud „VAKO“) praktikas on leidnud
kinnitust, et isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik
huvi sõlmida hankeleping. Seega on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve
RHS § 185 lg-test 1 ja 6 tulenevalt õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus või
hüvitise saamine kahju eest, mis tekkis põhjusel, et hankeleping sõlmiti kellegi teisega
(Tallinna Halduskohtu 08.02.2012 otsus asjas nr 3-11-2945, Tallinna Halduskohtu
14.02.2012 otsus asjas nr 3-11-2947). Hanke alusdokumendi või hankija otsuse
vaidlustamine peab aitama saavutada vaidlustajal hankemenetluses osalemise eesmärki –
sõlmida hankijaga hankeleping (Tallinna Ringkonnakohtu 18.05.2012 otsus asjas nr 3-11-
2403, VAKO 08.04.2014 otsus nr 56 14/149838.)
7 Olukorras, kus hindamise koondtabelis muutuvad Kolmanda isiku punktid (proovitöö kriteeriumi punktid on
kokku 50 punkti) ning Vaidlustaja punktid (proovitöö kriteeriumi punktid on kokku 100 punkti), on Kolmanda
isiku proovitöö väärtuspunktide summa 30.
13 | 15
4.2 Vaidlustajal on võimalus hankelepingu sõlmimiseks, kui VAKO tunnistab kehtetuks
vaidlustatud hankija otsused (või kasvõi üksnes Kolmanda isiku edukaks tunnistamise
otsuse), kuivõrd vaidlustuses toodud asjaolude kohaselt on Vaidlustaja pakkumus
majanduslikult soodsaim.
5 MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
5.1 Esindus. Vaidlustaja nimel esitab vaidlustuse Advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat
Kaidi Reiljan-Sihvart.
5.2 Vaidlustuse läbivaatamine. Vaidlustaja soovib vaidlustuse läbivaatamist kirjalikus
menetluses.
5.3 Lisad (tõendid). Vaidlustaja ei ole menetlusökonoomiast lähtudes vaidlustusele lisanud
tõendeid, mis on VAKO-le eRHR-ist kättesaadavad. Vaidlustaja on vaidlustusele lisanud
vaid vaidlustatud otsused ja tõendid, mis hankija esitas Vaidlustajale Kolmanda isiku
proovitöö testimise kohta ning mis ei ole eelduslikult eRHR-is kättesaadavad. Kolmanda
isiku proovitöö testimise salvestisi ei ole nende mahukuse tõttu (üks salvestis on enam kui
81000 kB ja teine enam kui 31 000 kB) võimalik e-kirjaga lisada ning vastavad salvestised
on lisatud lingil: 277106_Nortal_AS_materjalid. Lingile lisatud salvestised on lingilt
allalaadimiseks kättesaadavad kuni 31.01.2025.
5.4 Vaidlustajale Kolmanda isiku proovitöö kohta teabe avaldamise taotlus. Vaidlustaja
palub seoses vaidlustuse lahendamisega ning selles toodud vaidluse all olevate asjaoludega
avaldada Vaidlustajale Kolmanda isiku proovitöö testrakenduse paigaldus- ja kasutusjuhend
ning testrakenduse konfiguratsioonifail (hankija poolt muutmata kujul), samuti proovitöö
põhirakenduse kuvatõmmis, millest nähtub saki „Kõik seisundid“ terviklik vaade.
- testrakenduse paigaldus- ja kasutusjuhend ning testrakenduse konfiguratsioonifaili
avaldamine on vajalik seoses testimisel hankija administraatori poolt avaldatud teabega
testrakenduse mittekäivitumise, testrakenduse konfiguratsiooni muutmise ning
paigaldus- ja kasutusjuhendis vajalike kirjelduste puudumise kohta.
- proovitöö põhirakenduse avavaate kuvatõmmis on vajalik seoses Kolmanda isiku
testrakenduse logifailist nähtuva infoga, et testrakendus ei arvesta ridade
selekteerimisel vastavatele lehtedele liikumise toimingutega. Vastavast kuvatõmmisest
nähtub, kas rakenduse kasutajal on võimalik ühe sisestamisega teostada automaattesti
toimingud 8, 20 ja 21. Ühtlasi on see oluline tuvastamaks, kas vastav väli on peidetud
väli, mida oskab vaid automaattest kasutada või on väli nähtav ka tavakasutajale.
5.5 Konfidentsiaalne info. Vaidlustaja pakkumus, mis on VAKOle ja hankijale eRHRis
kättesaadav, Vaidlustaja proovitöö hindamise kokkuvõte ning vaidlustuse halli taustaga
tähistatud osad sisaldavad Vaidlustaja pakkumuse koosseisus olevat ärisaladust EKTÄKS
§ 5 lg 2 tähenduses ning Vaidlustaja taotleb nende konfidentsiaalsena hoidmist Kolmanda
isiku eest. Vaidlustaja on Kolmanda isiku jaoks valmistanud ette ärisaladuseta vaidlustuse
versiooni. Ärisaladuse kaitse kaalub üles Kolmanda isiku huvi tutvuda konfidentsiaalse
teabega, kuivõrd Kolmandal isikul on võimalik tutvuda piisaval määral vaidlustuses olevate
väidetega ja esitada neile enda poolseid vastuväiteid (eriti mis puudutab Kolmanda isiku
pakkumuse vastavust). Vaidlustaja pakkumuse punktide üle käiva vaidluse asjaolud on
Kolmandale isikule piisaval määral avaldatud, mistõttu puudub samuti ülekaalukas vajadus
tutvuda konfidentsiaalse teabega.
5.6 Teadete ja dokumentide edastamine. Vaidlustaja palub kõik käesoleva
vaidlustusmenetlusega seotud dokumendid, teated jms. edastada enda volitatud esindaja e-
posti aadressile
[email protected].
14 | 15
5.7 Riigilõiv. RHS § 186 ja riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 1/2 koosmõjust tuleneb, et käesoleva
vaidlustuse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 1280 eurot. Vaidlustaja on
riigilõivu tasunud enne vaidlustuse esitamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorralduse
väljatrükk on lisatud vaidlustusele (vt lisa 3).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaidi Reiljan-Sihvart
vandeadvokaat
Wisercat Estonia OÜ lepinguline esindaja
LISAD:
Vaidlustatud otsused
Kolmanda isiku proovitöö logifail
maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta.
15 | 15