Hankija vastus

Riigihangete vaidluskomisjon Tartu mnt 85 10115 Tallinn [email protected] Teie: 27.12.2024 nr 12.2-10/253 Meie: 02.01.2025 nr 1-4/2025/1 Vaidluse vastus riigihankes 283339 Edastame lisas 1 vastuse. Lugupidamisega /allkirjatatud digitaalselt/ Margus Toomla juhatuse liige Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus Estonian Song and Dance Celebration Foundation AADRESS / ADDRESS Pärnu mnt. 10, Tallinn 10148 TELEFON / PHONE +372 627 3120 Eesti / Estonia E-POST / E-MAIL [email protected] ÄRIREG.KOOD / REGISTER CODE 90005188 www.laulupidu.ee  Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 283339 Hankija: Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus Registrikood: 90005188 Pärnu mnt 10, Tallinn Esindaja: Margus Toomla, juhatuse liige Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus tel: (+372) 627 3120 e-post: [email protected]; [email protected] Vaidlustaja: OÜ Eesti Pandipakend registrikood: 11083514 Visase tn 18, 11415 Tallinn Esindaja: Arne Ots, vandeadvokaat; Kristi Traagel, advokaat Ellex Raidla Advokaadibüroo e-post: [email protected]; [email protected] Kolmas isik: Ringo Eco OÜ registrikood: 16092837 Betooni tn 7, 13816 Tallinn e-post: [email protected] HANKIJA VASTUS VAIDLUSTUSELE TAOTLUSED 1) Jätta vaidlustus RHS § 197 lg 1 p 4 alusel rahuldamata; 2) Jätta kõik OÜ Eesti Pandipakend poolt kantud riigilõivu ja lepingulise esindaja kulud RHS § 198 lg 3 alusel vaidlustaja kanda. 1. ASJAOLUD 1. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus (edaspidi hankija) algatas 25.10.2024 avaldatud hanketeatega avatud hankemenetluse „2025. aasta XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „ISEOMA“ tarbeks korduvkasutatavate toidunõude rentimine“ (viitenumber: 283339) (edaspidi riigihange).  – 2/4 – 2. OÜ Eesti Pandipakend (edaspidi vaidlustaja) vaidlustas riigihankes tehtud otsused, millega hankija lükkas vaidlustaja I osa pakkumuse tagasi ja tunnistas riigihanke I osas edukaks Ringo Eco OÜ pakkumuse. 2. VAIDLUSTUS TULEB JÄTTA RAHULDAMATA 3. Vaidlustus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd hankija on vaidlustaja pakkumuse õiguspäraselt riigihanke I osas tagasi lükanud. 4. Hankedokumendi punktidele 4.2 ja 5.9.3 kohaselt peab I osa pakkumus sisaldama pakkumuse maksumuse vormi (Lisa 1 Vorm 1), mis peab olema täielikult täidetud. Vaidlustaja jättis vastava vormi pakkumuse koosseisus esitamata ja on seisukohal, et vormi puudumine ei olnud sisuline puudus ning üksnes formaalse puuduse tõttu pakkumust tagasi lükata ei tohi. Vaidlustaja sõnul jäi vorm eksikombel esitamata, kuna riigihanke keskkonnas puudus koht selle üleslaadimiseks. 5. Vaidlustaja väide, et riigihangete registris ei olnud võimalik vastavat vormi esitada, kuna riigihangete registris puudus koht selle üles laadimiseks, ei vasta tõele. Pakkumuse koostamisel on pakkujal võimalik dokumente üles laadida menüüpunkti „Vastavustingimused“ juures ning ka „Lisadokumendid“ menüüs. Lisadokumentide menüü ongi mõeldud kõikide nende dokumentide üles laadimiseks, milleks ei ole eraldi kohta ette nähtud vastavustingimuste all või mida pakkuja soovib omal soovil pakkumusele lisada. Hankijal puudub info, miks ei ole vaidlustaja kasutanud riigihangete registris vastavaks otstarbeks ette nähtud funktsionaalsust ja heidab ette keskkonna puudulikkust. 6. Vaidlustaja on antud juhul rikkunud pakkuja hoolsuskohustust. Kui pakkujal tekib küsimus, et kuidas hankija seatud tingimust Lisa 1 Vorm 1 esitamise osas täita, siis peaks pakkuja RHS § 46 lg 1 alusel hankijale enne pakkumuste esitamise tähtaega läbi riigihangete registri selgituspäringu saatma ning küsima hankijalt vastavaid juhiseid. Vaidlustaja ei ole antud juhul enne pakkumuse esitamise tähtaega riigihangete registri kaudu hankijale päringut saatnud. Lisaks on pakkujatel võimalik pöörduda abi saamiseks Riigihangete registri kasutajatoe poole, kes oleks saanud vajadusel pakkujat samm-sammult juhendada, et kuidas on võimalik pakkumuse juurde üles laadida hanke alusdokumentides nõutud dokumente. Jättes kasutamata pakkujale loodud seaduslikud võimalused selgituste ja abi saamiseks, on vaidlustaja rikkunud pakkujale kehtivat hoolsuskohustust ning vaidlustaja jättis täitmata hankija poolt hankedokumendi punktides 4.2 ja 5.9.3 sätestatud selge nõude Lisa 1 Vorm 1 esitamisele. 7. Vaidlustaja leiab, et pakkumus sisaldas kõiki pakkumuse hindamiseks vajalikke elemente ja hankija ei oleks pidanud pakkumust tagasi lükkama. Hindamiseks vajalikud hinna positsioonid kogumaksumuste näol olid vaidlustajal tõesti riigihangete registri hinna vormil „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ esitatud. Seda ei olegi pakkumuse tagasilükkamise põhjendustes hankija poolt väidetud, et hindamiseks vajalike andmete esitamata jätmise tõttu lükati pakkumus tagasi. Pakkumus lükati tagasi põhjusel, et esitamata on hankija jaoks olulised andmed (ühikhinnad) lepingu täitmise tarbeks ning see info ei selgu tähtaegselt esitatud pakkumuse dokumentidest ega ka riigihangete registrist alajaotusest „hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“. Hindamisel võetakse arvesse vastavate ühikhindade summat ja need summad oli pakkujal ka esitatud. Samas ei ole võimalik  – 3/4 – lepingut täitma asuda ühikhindade summa põhjal, lepingu täitmise jaoks on vaja Lisa 1 Vorm 1 punktis 2, 4, 5 nimetatud positsioonide ühikhindasid, st erinevate korduvkasutusnõude renditeenuse hinda kauplejale, hankijale kehtivat kohvitopside hinda jms. Eeltoodust tulenevalt lükati ka vaidlustaja pakkumus tagasi. Vaidlustajal on oluline mõista, et pakkumuse vastavuse kontroll ja pakkumuse tagasilükkamine ei ole põhjuslikult seotud pakkumuse hindamise teostatavusega. Vastavuse kontrolli eesmärk on siiski tuvastada, kas pakkumus sisulisest aspektist tingimustele vastab ja kas konkreetne puudus hindamist takistab või mitte, ei otsusta alati pakkumuse tagasilükkamist. 8. Vaidlustaja hinnangul ei ole Lisa 1 Vorm 1 puudumine sisuline puudus RHS § 114 lg 2 mõttes, kuna puudutab pakkumuse vormistamist. Käesoleva väitega ei saa kuidagi nõustuda, kuna see ei ole kooskõlas riigihangetes kehtivate põhimõtetega. Nagu eelmises punktis mainitud, siis vaidlustajal olid esitamata ühikhinnad, mis on hanke osa 1 lepingu täitmise aluseks - tegemist oli erinevate korduvkasutusnõude renditeenuse hinnaga kauplejale ning hankijale ühe kohvitassi rent. Ilma nende ühikhindadeta korduvkasutussüsteem ei tööta, kuna üritusel kauplejad ei saa asuda teenust ostma pakkuja esitatud ühikhindade summa alusel ning hankija ei tea, millist tasu tuleks maksta kohvitopsi rendi eest. Kauplejate sortimendi spetsiifika on väga erinev, näiteks kohvijookide müüjal on vaja kohvitopside ühikhindasid ja toidu müüjatel on tarvis taldrikute ning söögiriistade ühikhindasid. Hankijale mõeldud kohvitopside rendi puhul oli vaidlustajal küll teenuse kirjelduses märgitud, et kohvitopsi pandihind hankijale on sama, mida küsitakse sarnase tooteartikli eest kauplejatelt. Aga kuna vaidlustaja ei esitanud Lisa 1 Vormi 1, siis ei ole võimalik pakkumusest tuvastada ka kauplejatelt küsitavat kohvitopsi panditasu. Seega on vastavate ühikhindade puudumine vägagi sisuline puudus, kuna ilma nende hindadeta korduvkasutatavate nõude teenus ei toimi. Ei saa tähelepanuta jätta, et hankijal oli hankedokumendi punktis 4.2 rõhutatud, et pakkumuse maksumuse koostamise aluseks on pakkuja poolt täielikult täidetud HD Lisa 1 Vorm 1, mis näitab vastavas dokumendis olevate andmete olulisust hankija jaoks. Andmete puudumist, mis on lepingu täitmise oluliseks eelduseks, ei saa kuidagi lugeda mittesisuliseks kõrvalekaldumiseks RHS § 114 lg 2 teise lause mõistes. 9. Vaidlustaja väidab, et ta oli valmis täidetud dokumendivormi esitama, kuid hankija ei andnud teada, kuidas seda peaks tegema. Peame vajalikuks rõhutada, et pakkuja ei ole enne pakkumuste esitamise tähtaega antud teemal selgitusi küsinud. Hankija küsis peale pakkumuse esitamist vaidlustajalt selgitust vormi esitamata jätmise kohta. Vaidlustaja vastas, et tema arvates vastavat dokumenti ei pidanud pakkumuse raames esitama ja esitas Lisa 1 Vorm 1 koos vastusega. Lisaks palus vaidlustaja hankijalt täiendavat infot, kuidas saaks vormi pakkumuse koosseisu ülesse laadida. Ehk pakkuja soovis asuda oma pakkumust muutma, mida avatud hankemenetluses RHS-st tulenevalt teha pole võimalik. Sellele küsimusele hankija ei vastanud, kuna pakkuja selgitused olid hankijal olemas ja pakkumuse muutmise teemalisel edasisel kirjavahetusel puudus perspektiiv. 10. Hankija ei saa nõustuda vaidlustaja seisukohaga, et hankija oleks pidanud arvestama vaidlustaja poolt peale pakkumuse esitamise tähtaega esitatud vormi punktis 2 toodud ühikhindasid ja see ei oleks tekitanud pakkujate vahel ebavõrdsust. Hankija hinnangul oleks tegemist pakkujate ebavõrdse kohtlemisega ja sellise pakkumuse muutmise võimaluse andmisega väljuks hankija RHS § 46 lg 4 ette antud piiridest. Kohtupraktikas on samuti kinnitatud, et hankijal ei ole võimalik peale pakkumuse esitamist sarnaseid muudatusi arvesse võtta.  – 4/4 – Tartu Ringkonnakohus on 01.07.2021 otsuses nr 3-21-445 (p-d 17–18) selgitanud: “Kohtu hinnangul on pakkumuse maksumuses näidatud ühikhind pakkumuse sisuline näitaja ja sisulise puuduse kõrvaldamise aktsepteerimine ei ole RHS § 114 lg 2 teise lause alusel pakkumuse vastavaks tunnistamiseks lubatav. Kui nõustuda kolmanda isiku ja hankija seisukohaga ja lubada pakkuja pakkumuse maksumuse ümardamist, siis tähendab see pakkumuse maksumuse muutmise lubamist pärast pakkumuste esitamist, mis on aga vastuolus RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud riigihanke läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise üldpõhimõtetega.” Riigikohtu 20.12.2019 otsuses nr 3-19-1501 (p 17) selgitatakse: “Kuna hankija tohib võimaldada pakkumuses esitatud andmeid üksnes täpsustada või parandada, siis ei saa pakkuja esitada tagantjärele uusi andmeid, vaid üksnes selliseid dokumente või andmeid, mille puhul on võimalik objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui pakkumuste esitamise tähtaeg.” Kui pakkujal lubada peale pakkumuse esitamist esitada teenuse ühikhinnad, siis isegi vaatamata sellele, et kogumaksumus on pakkujal pakkumuses esitatud, siis rikub see läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Tuleb arvestada, et hankijale mõeldud kohvitopside panditasu puudus pakkumusest täielikult. Pakkujal tekiks sellega võimalus peale pakkumuse esitamist kujundada ühikhindasid enda soovi järgi, mis on teiste pakkujate suhtes ebavõrdne kohtlemine. Hankijal ei ole võimalik ka kuidagi objektiivselt veenduda, et pakkuja poolt selgituspäringu vastusena saadud hinnad olid sellisena fikseeritud enne pakkumuse esitamist. 11. Vaidlustaja etteheide hankija poolse kaalutlusõiguse teostamata jätmise osas on liialdatud. Hankija on selgituspäringu saatmisega näidanud kaalutlusõiguse rakendamist ja kaalutlusõiguse rakendamine nähtub ka otsusest endast. Kaalutlusõiguse teostamine ei tähenda seda, et hankija peaks otsuses nentima, et asub nüüd kaalutlusõigust teostama. Kaalutlusõiguse rakendamine peegeldub otsuse põhjendustest. Pakkumuse vastavuse kontrolliga seotud otsusest nähtub, et hankija on kaalutlust rakendanud, kuna hankija põhjendas otsuses, et ühikuhinnad on hankija jaoks oluline info lepingu täitmisel. See tähendab, et kuna Lisa 1 Vormis 1 küsitud info on hankija jaoks oluline, siis on tegemist sisulise kõrvalekaldumisega ja hankija ei saa seda liigitada mittesisuliseks kõrvalekaldumiseks. Isegi kui hankija oleks jätnud kaalutlusõiguse teostamata, siis isegi põhjalikumal moel kaalutluste otsuses kajastamine tingiks uue samasuguse sisuga otsuse. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 12. Vaidlustuskomisjoni 27.12.2024.a vaidlustuse teatega nr 12.2-10/253 paluti hankijal sellele kolme tööpäeva jooksul, st hiljemalt 02.01.2025, kirjalikult vastata. Seega on käesolev vastus vaidlustusele tähtaegne. 13. Hankija on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Margus Toomla Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhatuse liige