Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu

Rahandusministeerium 08.01.2025 nr 1-4/25/89 Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu ja palume kooskõlastust kümne päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Yoko Alender kliimaminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri. Annemari Vene, [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 04. 12 .2024 Keskkonnatasude seaduse muutmise seadus § 1. K eskkonnatasude seaduse muutmine Keskkonnatasude seaduse § 56 lõige 1 1 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 5 . aasta 1. j uulil . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn „…“ … 2024. a Algatab Vabariigi Valitsus „…“ …. 2024. a Keskkonnatasude seaduse muutmise seadus e eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1. 1 . Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega jäetakse keskkonnatasude seaduses t ( edaspidi KeTS ) välja Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK ) nõukogu puudutav eri regulatsioon . Edaspidi kohaldub sihtasutuse nõukogule riigivaraseaduse §-st 81 tulenev üldine regulatsioon , mille kohaselt n õukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi asutaja oma otsusega , määrates seejuures ühe liikme rahandusministri ettepanekul. Nõukogu liikmete arv määratakse edaspidi põhi kirjas . Muudatus on ajendatud vajadusest anda KIK-i nõukogu moodustamise osas suurem paindlikkus, mis aitab kaasa optimeerimisele ja ressursside kokkuhoiule. Puudub vajadus nõukogu ülesehitust puudutavate detailide reguleerimiseks seaduse tasandil. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja valmistas id ette K liimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene ( 626 2824, [email protected] ) , keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik Aivi Aolaid-Aas ( 626 0743 , [email protected] ) ja KIKi juhataja Andrus Treier . 1.3. Märkused Eelnõukohase seadusega muudetakse KeTS - i 21.06.2024 jõustunud redaktsiooni (RT I, 11.06.2024, 1). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist ei koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna tegemist ei ole olulise õigusliku muudatusega. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu ga jäetakse KeTS - ist välja KIK-i nõukogu puudutav regulatsioon. Edaspidi kohaldub sihtasutuse nõukogule riigivaraseaduse §-st 81 tulenev regulatsioon . Eesmärgiks on anda suurem paindlikkus , seejuures võimaldada nõukogu liikmete arvu piiramise kaudu vähendada kulusid ja optimeerida nõukogu tööd. Kavas on põhikirjaga piirata nõukogu liikmete arv viie liikmeni. N õukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi kliimaminister oma otsusega, määrates seejuures ühe liikme rahandusministri ettepanekul. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist . Neist esimese s muudetakse keskkonnatasude seaduse kehtivaid sätteid ning teise s sätestatakse seaduse jõustumise aeg. Paragrahv iga 1 tunnistat a kse kehtetuks KeTS - i § 56 lõige 1 1 , mis sätestab, et KIK -i nõukogu liikmetest neli on Riigikogu liikmed, kes nimetatakse Riigikogu otsusega Riigikogu keskkonnakomisjoni ettepanekul. Praeguse regulatsiooni kohaselt on valdkonna eest vastutav minister (kliimaminister) sihtasutuse nõukogu liige oma ametikoha järgselt. Teised sihtasutuse nõukogu liikmed nimetab asutajaõiguste teostaja , kusjuures ühe liikme riigivaraseaduse § 81 lõikes 4 sätestatut arvestades. Riigivaraseaduse § 81 l õige 4 sätestab, et k ui riigi asutatud sihtasutuse nõukogusse on asutajaõiguste teostajal (kliimaminister) õigus määrata üle ühe liikme, siis vähemalt ühe neist valib ta valdkonna eest vastutava ministri (rahandusministri) ettepanekul. Riigivaraseaduse § 81 lõike 1 punkt 1 sätestab, et asutajaõiguste teostaja peab oma asutajaõiguste teostamisel hoolitsema, et riigi asutatud sihtasutuse põhikirjas on sätestatud, et nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi asutaja oma otsusega põhikirjas sätestatud nõukogu liikme kohtade jaotuse kohaselt asutajate vahel . KIK-i põhikirja punkt 4.3. : „ Nõukogusse kuulub üheksa liiget , kellest neli on Riigikogu liikmed, kes nimetatakse Riigikogu otsusega Riigikogu keskkonnakomisjoni ettepanekul ja neli asutajaõiguste teostaja poolt, sealhulgas üks liige rahandusministri ettepanekul. Keskkonnaminister on nõukogu liige oma ametikoha järgselt. Nõukogu liikmed nimetatakse viieks aastaks. Nimetajal on õigus nõukogu liige igal ajal tagasi kutsuda. “ Edaspidi on kavas muuta KIK-i põhi kirja nii, et nõukogu liikmete arv oleks viis ja nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi asutajaõiguste teostaja (kliimaminist er ) , sealhulgas määratakse üks liige rahandusministri ettepanekul. Puudub vajadus KeTSis KIK-i nõukogu eriregulatsiooni säilitamiseks. Mõistlik on edaspidi rakendada ka KIK-i nõukogule üldist riigi asutatud sihtasutusi puudutavat regulatsiooni, mis annab ka paindlikkuse nõukogu liikmete arvu määramiseks asutajaõiguste teostaja poolt. Kavas on nõukogu liikete arvu vähendada viiele . Praktikas lähtutakse keskkonnaprogrammis muude toetustega samadest printsiipidest ning puudub vajadus otsuste täiendavaks kinnitamiseks KIK-i nõukogu poolt. Seega keskendub nõukogu roll KIK-i juhtimisele ning mõistlik on lähtuda teiste sihtasutustega sarnastest alustest. Väiksem liikmete arv annaks lisaks rahalisele kokkuhoiule juurde ka paindlikust ühiste aruteluaegade leidmisel ning teisalt konkretiseeriks iga üksiku liikme vastutust ja rolli nõukogus. Paragrahv is 2 sätestatakse seaduse jõustumine. Seadus on kavandatud jõustuma 202 5 . aasta 1. juulil , mis võimaldab täiendada KIK-i põhikirja ning korraldada uue nõukogu moodustamise. 4 . Eelnõu terminoloogia Eelnõukohase seadusega ei võeta kasutusele uusi termineid . 5 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 5 . Seaduse mõju Eelnõukohasel seadusel puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ning oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Seadusel puudub mõju keskkonnale. Nõukogu liikmete määramise kord ja liikmete arv ei oma mõju KIK - i tegevusele rahastusotsuste tegemisele. Samal põhjusel puudub ka mõju majandusele. Seadusel puudub mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõju riigi korraldusele Seadusel ei ole olulist mõju riigi korraldusele, kuna muudatus ei mõjuta keskkonnaprogrammi rakendamist sisuliselt, selle halda mise kord jääb samaks. Kliimaministeeriumile ja KIK-ile kaasneb ajutine töökoormuse tõus seoses KIK-i põhikirja muutmise vajadusega ning muude sellega seotud ümberkorraldustega, kuid see ei ole oluline. 7 . Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kohalikku omavalitsust eelnõu ei mõjuta. Eelnõul on eeldatavalt mõju riigi tuludele tulevikus, kuna eelnõu eesmärgiks on KIK-i nõukogu töö optimeerimine esmaselt nõukogu liikmete arvu vähendamise kaudu. Alates 1 2023. aasta . jaanuarist on KIK-i nõukogu liikme töötasu 360 € kuus. Kuna seni oli n õukogu esimehe ks minister, talle t öötasu ei makst ud . Nõukogu liikmetele, kes nõukogu otsuste vastuvõtmisel ei osalenud, nõukogu koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. Kui samal kuul toimub mitu nõukogu koosolekut, makstakse tasu proportsionaalselt osaletud koosolekute arvuga. Auditikomitee liikme töötasu on 90 € ja auditikomitee esimehe tasu on 135 €. Tasu määramise aluseks on keskkonnaministri käskkiri 28.12.2022 nr 1-2/22/460 , mis on kehtestatud t ulenevalt riigivaraseaduse § 85 lõike 1 punktist 3 ja lähtudes rahandusministri 16. novembri 2017. a määruse nr 87 „Riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete ning riigi osalusega äriühingu nõukogu organi töös osalevate nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasude piirmäärad“ §-s 2 sätestatud piirmääradest. Praegu kuulub nõukogusse üheksa liiget. Eeldades et edaspidi saab KIK-i nõukogus olema viis liiget, ulatuks kulude kokkuhoid 17 000 euroni aastas. Praegu kehtivate tasumääradega ulatub üheksa liikme tasu (8x360x1,33x12) u 46 000 euroni , arvestades , et ministrile tasu ei maksta. V iie liikme puhul , eeldades, et kõik liikmed saavad tasu, oleks kulude summa u 29 000 eurot . 8 . Rakendusaktid Seadusemuudatusega seoses on vaja muuta keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud KIK-i põhikirja . 9 . Seaduse jõustumine Seadus on kavandatud jõustuma 202 5 . aasta 1. j uulil , mis annab piisava aja vajalike muudatuste tegemiseks. 10 . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu saadet akse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-0019 - Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.01.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6bbc1e06-0b6a-4a58-9cff-fdfeeaa2fe16 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6bbc1e06-0b6a-4a58-9cff-fdfeeaa2fe16?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: KLIM/25-0019 - Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu Kooskõlastamine algatati 08.01.2025 16:20 Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.01.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6bbc1e06-0b6a-4a58-9cff-fdfeeaa2fe16 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6bbc1e06-0b6a-4a58-9cff-fdfeeaa2fe16?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main