Vaidlustuse täiendus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 [email protected] 07.01.2025 Esitatud e-kirja teel AKTSIASELTS HELMES VAIDLUSTUS Riigihange: Riigihange „Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus“ (viitenumber 277106) Vaidlustaja: AKTSIASELTS HELMES Registrikood 10364097 aadress Lõõtsa 6, 11415 Tallinn Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus Maakri 30, Tallinn 10145 E-post: [email protected] Telefon: 53419810 Hankija: Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Registrikood 70009244 aadress Lõõtsa tn 8a, 11415 Tallinn E-post: [email protected] Kolmas isik: Nortal AS Registrikood 10391131 aadress Lõõtsa tn 6, 11415 Tallinn TAOTLUSED: 1 Tunnistada kehtetuks Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse 23.12.2024 otsus osas, millega tunnistati Nortal AS pakkumus vastavaks ja edukaks. 2 Nõuda Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuselt välja vaidlustuse p-s 3.3 nimetatud tõendid ja seletused. 3 Vaadata vaidlustus läbi kirjalikult. 4 Jätta menetluskulud tervikuna Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse kanda ja mõista AKTSIASELTS HELMES menetluskulud välja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuselt.  ASJAOLUD 1.1 Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (hankija) avaldas 24.07.2024 avatud hankemenetlusena riigihanke „Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus” (riigihange). Riigihanke eesmärgiks on sõlmida ühe pakkujaga raamleping toetuse registri (e-toetus, SFOS ja SIS) arendus- ja hooldusteenuse tellimiseks. 1.2 23.12.2024 teavitas hankija samal päeval koostatud käskkirjast nr 2.1-1/053-P, millega lükati tagasi pakkuja Osaühing IDAKOIDLIK pakkumus ja tunnistati vastavaks pakkujate Cybernetica AS, Nortal AS (kolmas isik), Tietoevry Estonia AS, OÜ Quretec, SRINI OÜ, AKTSIASELTS HELMES (vaidlustaja), Wisercat Estonia OÜ, Mountbirch OÜ ja ühispakkujate DomeStack OÜ/ Krabu Grupp OÜ poolt esitatud pakkumused. Samas otsuses sisaldus ka edukaks tunnistamise otsus. Edastatud teabe kohaselt omistati edukast pakkujast kolmandale isikule 99,44 hindepunkti, kusjuures maksumuse eest 39,44 hindepunkti ja proovitöö eest 60 hindepunkti. Vaidlustajale omistati 89,03 hindepunkti, kusjuures maksumuse eest 38,63 hindepunkti ja proovitöö eest 50,40 hindepunkti. Hankija esitas teavitusest eraldi väljavõtte vaidlustaja pakkumuse kohta (lisas 2) ja kolmanda isiku pakkumuse kohta (lisas 3). 1.3 Hankija saatis nii vastavus- kui ka edukaks tunnistamise otsuse vaidlustajale 23.12.2024 pealelõunal. Seega on vaidlustus esitatud tähtaegselt (RHS § 189 lg 5). Vaatamata sellele, et otsus tehti juba 23.12.2024 oli see ebapiisavalt põhjendatud ning vaidlustaja küsis hankijalt täiendavaid andmeid 27.12.2024 ning sai need 30.12.2024 (vastus kättesaadav RHRis Teabevahetuse lehel). Vaidlustaja esitas 02.01.2025 vaidlustuse, mille osas VAKO andis vaidlustuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja 03.01.2025 saadetud kirjas. Täiendavaks tähtajaks määras VAKO 07.01.2025, seega on käesolev vaidlustuse terviktekst esitatud tähtaegselt. ÕIGUSLIK PÕHJENDUS 2.1 Vaidlustamise õigus 2.1.1 RHS § 185 lg 1 sätestab, et pakkuja (edaspidi vaidlustaja) võib vaidlustada hankija tegevuse, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. 2.1.2 Esmalt juhul, kui kolmanda isiku pakkumus ei ole vastav, siis kolmas isik hindamise etappi ei jõuagi (lisas 1 teisel vahelehel „Mittevastav“ sellekohane arvutuskäik). Juhul, kui kolmanda isiku pakkumus siiski on vastav ja juhul, kui vaidlustajale omistataks Proovitöö alakriteeriumis „funktsionaalsus“ korrektselt 30 hindepunkti ja alakriteeriumis Testide mõõtmistulemused (kiirus) 30 hindepunkti ja vähendatakse kolmanda isiku punkte ühes või mõlemas viidatud alakriteeriumis, oleks võimalik vaidlustajal osutuda edukaks pakkujaks, kuivõrd vastavalt oleks vaidlustajale omistatav hindepunktide kogusumma suurem (s.o. 98,63 punkti), kui eduka pakkuja punktisumma (s.o. 95,84 punkti). Selle tõestuseks on vaidlustaja koostanud alternatiivse hindamistabeli (vaheleht „vastav“), kus kiiruste järjekorra eest on vaidlustajale antud esikoht, mis tähendab, et kolmanda isiku pakkumus saab vähem punkte (lisa 1, vaheleht „vastav“). Selguse huvides kinnitame, et vaidlustaja vaidlustab nii enda kui kolmanda isiku pakkumusele omistatud hindepunkte proovitöö Testide mõõtmistulemuse alamkategoorias (lisaks enda osas ka „Funktsionaalsuse“ alamkategoorias) ning kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise osas. Seega on vaidlustajal reaalne võimalus vaidluse eduka lahenemise korral osutuda riigihankes edukaks pakkujaks. 2  2.2 Riigihanke alusdokumendid seoses vaidlusaluse proovitöö vastavuse ja hindamisega 2.2.1 Riigihankes toimus hindamine kahe hindamiskriteeriumi alusel: arendus- ja hooldusteenuse ühe töötunni maksumus (40%) ja proovitöö (60%). Proovitöö hindamismetoodika on kirjeldatud alusdokumendis „Hindamismetoodika kirjeldus“1 ja proovitöö vastavustingimused alusdokumentides „Nõuded proovitöö teostamiseks“2 ja „Proovitöö näidisfaili andmed“ 3. Proovitööks oli luua rakendus, mis kuvab kasutajale projekti kuludokumentide loendit (vastavalt eelpoolt toodud kirjeldusele), andmebaas, mille struktuur vastab RHAD „SFOS proovitöö näidisfail andmed“ struktuurile, ja integratsioonitestid etteantud testjuhtudega. Lisaks oli vaja luua Seleniumi end-to-end automaattestid, mille abil on võimalik mõõta järgnevalt kirjeldatud tegevuste summaarset ajakulu. Toimingute tegemiseks kuluv summaarne aeg tuleb mõõta millisekundi täpsusega. 2.2.2 Hankija kirjeldas alusdokumendis „Nõuded proovitöö teostamiseks“ nii vastavustingimusi ehk kohustuslikke nõudeid proovitööle kui ka soovitusi. Üheks nõudeks oli muuhulgas nõue (lk 7, p 13), et „Käsureal peab saama hallata rakenduse järgmiseid sätteid: ’ - - headless’ võimalus lülitada välja ja sisse Chrome UI (vaikimisi Chrome UI väljas).“ 2.2.3 Menetlusökonoomiat silmas pidades toob vaidlustaja välja riigihanke alusdokumendist „Hindamisemetoodika kirjeldus“ välja vaid osa, mille osas vaidlus on tekkinud ehk alakriteerium 3 „Funktsionaalsus“, mille eest omistati vaidlustajale 20 hindepunkti 30 hindepunkti asemel. Kolmanda alakriteeriumi hindamismetoodika on järgnev: Kriteerium/punktid 30 20 Funktsionaalsus (testjuhud: Nõutud funktsionaalsus on Nõutud funktsionaalsus on täielikult rakenduse funktsionaalsus,) täielikult realiseeritud (sh realiseeritud sh ridade lukustamine. ridade lukustamine) ja puudusi Esineb üks puudus. ei esine. 2.2.4 Lisaks kolmandale alakriteeriumile leiab vaidlustaja, et neljandas alakriteeriumis „kiirus“ on teostatud hindamise läbiviimisel vigu nii kolmanda isiku kui vaidlustaja töö kontrollimisel. Neljanda alakriteeriumi hindamismetoodika on järgnev: Nr. Kriteerium/punktid 4 Testide mõõtmistulemused (kiirus). Lahendused järjestatakse lahenduse testide Mõõtmistulemused lähevad arvesse ainult mõõtmistulemiste alusel. Kiiremini toimiva juhul, kui proovitöös toodud funktsionaalsuse lahenduse pakkuja saab 30 punkti testides on saadud vähemalt 5 punkti ning (maksimumpunktid). Lahenduse kiirust hinnatakse kõik proovitöös nõutud automaattesti millisekundilise täpsusega. toimingud on korrektselt realiseeritud. Järgnevatele mõõtmisele pääsenud lahendustele Juhul kui automaattesti toimingud ei ole jagatakse punkte järgnevalt: realiseeritud vastavalt proovitöö nõuetes 2 koht 90% maksimumpunktidest ehk 27 punkti; toodule, siis omistatakse käesolevale 3 koht 80% maksimumpunktidest ehk 24 punkti; kriteeriumile 0 punkti. 4 koht 70% maksimumpunktidest ehk 21 punkti; Juhul kui proovitöös toodud funktsionaalsuse 5 koht 60% maksimumpunktidest ehk 18 punkti; testide eest on saadud 0 punkti, siis 6 koht 50% maksimumpunktidest ehk 15 punkti; 7 koht 40% maksimumpunktidest ehk 12 punkti; 1 Kättesaadav RHR-is: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7108112/documents/source- document?group=B&documentOldId=17436283 2 Kättesaadav RHR-is: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7108112/documents/source- document?group=B&documentOldId=17436281 3 Kättesaadav RHR-is: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7108112/documents/source- document?group=B&documentOldId=17436282 3  omistatakse käesolevale kriteeriumile 0 8 koht 30% maksimumpunktidest ehk 9 punkti; punkti. 9 koht 20% maksimumpunktidest ehk 6 punkti; 10 koht 10% maksimumpunktidest ehk 3 punkti; Alates 11st kohast omistatakse käesoleva kriteeriumi eest 0 punkti 2.2.5 Hankedokumentides puudub informatsioon selle kohta, kuidas hankija protsessiliselt hindamise läbi viib, mistõttu pole selge, kas hindamine on läbiviidud RHS § 3 põhimõtetega kooskõlas, tagades pakkujate võrdse kohtlemise, tulemuse kontrollitavuse ja läbipaistvuse. Hankija poolt avaldatud info kohaselt on ilmne, et hankijal puudus täpne plaan, mis järjekorras peab testimise läbi viima, mille tõttu võis ka tulemus erineda. Testide läbiviimine peab olema tehtud täpse testimise plaani järgi, järgides kindlaid samme ja kõikide pakkujate vahel ühte moodi. 2.3 Õiguslikud põhjendused 2.3.1 Vaidlustaja on seisukohal, et hankija on pakkumuste vastavuse kontrollimisel ja hindamisel rikkunud riigihangete seadust (RHS) ja riigihanke alusdokumente, sealhulgas nende osaks olevat hindamismetoodikat. Hankija ei ole olnud pakkumuste kontrollimisel ja hindamisel läbipaistev ja hindamise tulemused ei ole kontrollitavad. Hankija on vaidlustaja 27.12.2024 täiendavate päringute peale esitanud veel mitmeid selgitusi ja tõendeid 30.12.2024 ja 31.12.2024 (vaidlustaja proovitöö kontrolli kohta esitas hankija video RHR teabevahetuses viitenumbriga ID 918041 ja kolmanda isiku video viitenumbriga ID 9185704), mille pinnalt nähtub esmalt, et vaidlustaja proovitööd ei ole hinnatud kooskõlas hindamismetoodikaga ning teiseks ei ole ilmne, kas vaidlustaja ja kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kontroll ja hindamine on toimunud kooskõlas RHAD-ga ja RHS § 3 läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja kontrollitavuse põhimõtetega. 2.3.2 Pakkumuste vastavust tuleb kontrollida enne pakkumuste hindamist avatud menetluses, mistõttu saab hinnata üksnes vastavaid pakkumusi. Vastavust tuleb kontrollida RHS § 114 alusel kooskõlas riigihanke alusdokumentidega. 2.3.3 Pakkumuste hindamise ja edukaks tunnistamise otsus on hindamisotsus, ning VAKO peab kontrollima sisuliselt vaidlustaja pakkumusele antud hinnangute põhjendatust, iseäranis, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). VAKO ega kohus ei pea sedalaadi hinnangute kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi (vt ka RKHK otsus nr 3-20-718/28, p 18), kuid kõrvaldada tuleb aga vähemalt olulised kahtlused ning selleks ei piisa üldsõnalistest ja põhistamata selgitustest (RKHKo 3-20-1198 p 17: 3-20-924/24, p 31; 3-3-1-50-15, p 23). Halduse hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust. HKMS § 158 lg 3 kolmanda lausega sarnanevat üldist keeldu hindamisotsuste puhul pole, sest õigusmõistete sisustamine ja faktiliste olukordade hindamine on kohtuvõimu põhifunktsioon, mitte täidesaatva riigivõimu monopol (RKHKo nr 3-20-924/24, p 32; 3-17-1545/81, p 26). PS § 146 esimese lause kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Sellest tulenevalt ei ole kohus õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel, sh õigusliku tähendusega faktiliste asjaolude tuvastamisel seotud ühegi teise instantsi ega isiku seisukohtadega (RKHKo 3-20-1198, p 14, VAKOo 283-20/227164, p 16). Ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testist tuleb minna kaugemale, kui õiguste riive on intensiivne ning tegemist on tiheda õigusliku raamistikuga (RKHKo 3-20-2474, p 20). 4 Mahupiirangu tõttu ei lisa vaidlustaja neid käesolevale dokumendile, vaidlustuskomisjon saab videoid ise kontrollida teabepäringu numbri järgi RHRis. 4 2.3.4 Seega kokkuvõttes peab VAKO kontrollima, kas hankija hindas vaidlustaja pakkumust kooskõlas etteantud hindamiskriteeriumitega ja arvestas asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid. 2.3.5 Hankija on riigihanke alusdokumentides ette näinud, et ta hindab pakkuja esitatud proovitööd ja seda nii hindamiskriteeriumites, hindamismetoodikas, lisateabe failis kui ka alusdokumendis „nõuded proovitöö teostamiseks“. Seega on hankija teinud 23.12.2024 edukaks tunnistamise otsuse raames hindamisotsuse. Tallinna Halduskohus on otsuses 3-21-1811 selgitanud, et loovtöö hindamisel tuleb arvestada järgmisi põhimõtteid: 1) kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte; 2) kui hankija määrab detailid kindlaks, tuleb neid hindamisel järgida; 3) väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1. Samas lahendis rõhutati, et hankijal on kohustus anda põhjalikud selgitused, et tagada hinnete kujunemise läbipaistvus ja kontrollitavus. Käesoleval juhul on ilmne, et hindamisel ei ole lähtutud riigihanke alusdokumentidest ning hindamine kui protsess on läbi viidud vastuolus läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja kontrollitavuse põhimõtetega. 2.3.6 Antud juhul ei ole hankija kohtupraktikas tunnustatud põhimõtteid järginud ning proovitöö hindamisel on hankija ilmselgelt tegutsenud meelevaldselt jättes pakkuja pakkumusele asjakohased hinded omistamata ja kolmandale isikule omistanud rohkem hindepunkte, kui pidanuks. Keelatud on tõlgendada pakkumuste hindamise kriteeriume hankemenetluses osalejaid kahjustaval moel ning tuletada neist meelevaldselt tingimusi, mida RHAD-s sätestatud ei ole (TlnRKo 3-15-2102, p 1). 2.3.7 Ebaselgete või puudulike hankedokumentide riski ning vastutust kannab hankija (vt näiteks VAKOo asjas 255-20/227269 ja Riigikohus otsuse asjas 3-3-1-24-13). Seega kui hankija juhised on olnud ebaselged riigihanke alusdokumentides, siis ei saa pakkujale vähem punkte omistada pelgalt seetõttu, et hankija ei kirjeldanud piisavalt selgelt oma ootusi proovitöö püstitamisel ja hindamismetoodika kirjeldamisel. Hankija peab jääma hindamiskriteeriumi sama tõlgenduse juurde kogu menetluse ajaks (EKo C-19/00, p 43) ega saa omistada hindamiskriteeriumile tõlgendust, mida sellel asjakohaseid tõlgendamiskaanoneid kasutades ei ole (VAKOo 156-17/189268, p 20; VAKOo 188-17/191029). 2.3.8 Hankija peab hindamise läbi viima objektiivselt, läbipaistvalt ja kontrollitavalt, mis võib olla problemaatiline olemuselt subjektiivsete hindamiskriteeriumi korral, mida käesoleva hanke hindamismetoodika kahtlemata on. Sellises olukorras peab hankija tagama hindamise objektiivsuse valdkonnas tunnustatud eksperdi või ekspertide kaasamise teel, kes viivad hindamise läbi, tuginedes asjas olulise tähtsusega asjaoludele vastavalt valdkonnas kehtivatele kutsetavadele. On ilmne, et proovitöö kontrollimisel on ühel katsel kahest läinud midagi valesti ja see on tulenenud hankijast, mistõttu tekib küsimus sellest, kas hindamiskomisjon on olnud pädev proovitöid hindama. Samuti ei ole hindamiskomisjon tuvastanud proovitöö kontrollimisel kolmanda isiku proovitöös vastavustingimustele mittevastavust. Tegemist on täielikult läbipaistmatu ja kontrollimatu hindamisega, mis on lubamatu ja vastuolus RHS § 3. 2.3.9 Käesoleval juhul ei ole proovitöö hindepunktide alandamise põhjendused kooskõlas hindamismetoodikaga, mistõttu ei ole need ka korrektsed. Teisalt on hankija viinud hindamist läbi ebavõrdsetel alustel, erinevatel aegadel ja vigaselt, mistõttu on saavutatud ka nö objektiivse kriteeriumi ehk „kiirus“ puhul ebakorrektsed tulemused. Hankija hinded on jälgimatud ja meelevaldsed ega võimalda jälgida hankija otsustuskäiku, mis tingib hindamise protsessi ja edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse (VAKOo 140-18/197708, p 23-28). 2.3.10 Seega kokkuvõtlikult on hankija eksinud esmalt kolmanda isiku proovitöö vastavuskontrolli teostamisel, pidades kolmanda isiku proovitööd ebaõigesti vastavaks. Seejärel on teostatud hindamise protsess, mille tulem on vastuolus nii RHAD-s sätestatuga kui ka RHS § 117 lg-ga 1 ja RHS §-ga 3, tehes hindamisel ilmsed vead, mis tõid omakorda kaasa sellise pakkumuse edukaks 5  tunnistamise, mis ei ole majanduslikult soodsaim ehk eduka pakkujaga ei tohiks hanketingimuste korrektsel kohaldamisel lepingut sõlmida. 2.4 Hankija otsuste õigusvastasus Kolmanda isiku esitatud pakkumuse mittevastavus 2.4.1 Esitatud info põhjal ei ole võimalik veenduda, et kolmanda isiku (ega teiste pakkujate) poolt loodud testrakendused vastavad hankija poolt esitatud nõuetele. Proovitöö testimise läbiviimisel on näha hankija poolt esitatud videotes, et jooksutatakse ainult testrakendus ja samal ajal ei veenduta, et rakenduses endas teostatakse ka reaalselt kõiki toiminguid selliselt, mis on hankija poolt nõuetena esitatud, sh vastavustingimustena. Käesoleval juhul puuduvad videod, millelt oleks näha, et nii testrakendus kui ka rakendus toimivad koos, seda siis nii vaidlustaja kui ka kolmanda isiku ja teiste puhul. Vaidlustaja hinnangul on tõenäoline, et hankija ei olegi sellist testi läbi viinud, mis on aga lubamatu, kuna selliselt ei ole hankija sisuliselt kontrollinudki proovitööde vastavust seatud vastavustingimustele. 2.4.2 Üheks konkreetseks vastavustingimuseks oli proovitöö esitamisel nõue („Nõuded proovitöö teostamiseks“ lk 7, p 13), et „Käsureal peab saama hallata rakenduse järgmiseid sätteid: ’ - - headless’ võimalus lülitada välja ja sisse Chrome UI (vaikimisi Chrome UI väljas).“ Hankija poolt saadetud videos on näha kolmanda isiku proovitöö kontrollimisel docker-compose.yml failis, et parameeter on „– SE_OPTS= --disable-ui true“. On ebaselge, kas kolmanda isiku esitatud proovitöö vastab sellele vastavustingimusele ehk kas kolmanda isiku proovitöö dokumentatsioonis on viidatud asjaolu välja toodud. Kui mitte, siis tekib olukord, kus antud parameetri samaks jätmisel (– SE_OPTS= --disable-ui true) ’ - - headless’ parameetri muutmisega ei saa Chrome UI tegelikult sisse/välja lülitada. See aga tähendab, et kolmanda isiku proovitöö ei ole nõuete kohaselt tehtud ja seda ei oleks üldse tohtinud vastavaks tunnistada. Kahjuks ei ole hankija esitanud tõendeid, mille abil oleks võimalik seda fakti vaidlustajal ise kontrollida. Sellega seonduvalt on palunud vaidlustaja ka vaidlustuse p-s 3.3 nõutud dokumentide väljastamist, et oleks võimalik kõrvaldada kahtlused sellest, kas kolmanda isiku pakkumus üleüldse on vastav. Asjakohane väljavõte videost: 2.4.3 Juhul, kui kolmanda isiku pakkumus ei ole vastav RHS § 114 lg 2 alusel, kuna selles esineb sisuline puudus, siis on kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine õigusvastane ja kuulub 6  kehtetuks tunnistamisele. Sellisel juhul ei ole võimalik kolmanda isiku pakkumust ka hinnata RHS § 117 lg 1 kohaselt. Vaidlustajale on ebaõigesti omistatud kolmandas alakriteeriumis „Funktsionaalsus“ 20 hindepunkti 30 hindepunkti asemel 2.4.4 Hankija on toonud vaidlustajale antud tagasisides välja puuduse proovitöös, mille kohaselt [ärisaladus eemaldatud]. 2.4.5 Alusdokumendis „Nõuded proovitöö teostamiseks“ oli välja toodud järgnev peatükis „Arendustöö „Kuludokumentide kuvamine, valimine ja seisundite muutmine“: 2.4.5.1 Dokumendi lk 2: „Abikõlblik summa - Kuvatakse kuludokumendi abikõlblik summa numbrina, täpsusega kaks kohta peale koma.“ 2.4.5.2 Dokumendi lk 2 „Tegevused valitud ridadega“: • „Valitud ridadega peab saama teostada korraga abikõlbliku summa arvutamise toiminguid. o Abikõlbliku summa arvutamisel küsitakse kasutajalt % mis osas valitud read on abikõlblikud ning selle abil arvutatakse igale reale dokumendi kogusumma – s.t. sendi täpsusega abikõlblik summa.“ 2.4.6 [ärisaladus eemaldatud]. 2.4.7 Hindamismetoodika kohaselt alakriteeriumi 3 „Funktsionaalsus“ puhul omistatakse 30 hindepunkti juhul, kui „Nõutud funktsionaalsus on täielikult realiseeritud (sh ridade lukustamine) ja puudusi ei esine.“ Käesoleval juhul see nii on. 2.4.8 Eelnevast tulenevalt on seega ilmne, et hankija hindamisel eksinud vaidlustaja proovitöö kontrollimisel ja tagasiside põhjendamisel kolmanda alakriteeriumi osas, omistades seega ebaõigesti 20 hindepunkti 30 hindepunkti asemel. Hankija on kontrollinud ehk testinud ja hinnanud ebaõigesti ja vastuolus RHS §-ga 117 lg 1 ja 3 alakriteeriumi „Testide mõõtmistulemused (kiirus)“ aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu on selle alakriteeriumi hindamine tervikuna ehk kõigi pakkujate suhtes õigusvastane 2.4.9 Vaidlustajale ei ole mingil moel kontrollitav ega läbipaistev, kuidas on hankija kontrollinud proovitöid alamkriteeriumi 4 „Testide mõõtmistulemused (kiirus)“ suhtes. Kiiruse hindamise metoodika puudub hindamismetoodika dokumendis5 ning hankija poolt 30.12.2024 antud selgitused 6 ei anna samuti teavet, kas proovitöid võrreldi võrdsetel alustel ja tingimustes. 2.4.10 Testimise metoodika on hankija poolt edastatud videote pinnalt hinnates puudulik. Videotest on näha, et testrakenduse jooksutamisel erinevatel pakkujatel puudub hankijal täpne plaan, mis järjekorras peab testimise läbi viima, mille tõttu võib ka tulemus erineda. Testide läbiviimine peab olema tehtud täpse testimise plaani järgi, järgides kindlaid sammu ja kõikide pakkujate vahel ühte moodi, tagades seeläbi RHS § 3 kohaselt võrdne kohtlemine. 5 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7108112/documents/source- document?group=B&documentOldId=17436283 6 Kättesaadav RHRis 7 2.4.11 Pakkujale esitatud hindamise protokollis ei ole selgelt aru saada, et rakenduse enda testimisel on läbi viidud vastavalt hankija poolt seatud nõuetele (vt dokument “Nõuded proovitöö teostamiseks hankes „Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus“”). Pakkujal puudub selge arusaam, et testid viidi läbi järgides ühtset testimise plaani ja kõiki pakkujaid arvestades võrdselt. Näiteks, kas on tuvastatud asjaolu, et rakendus on mobiili sõbralik, vastab kõikidele tehniliste nõuetele jne – tegemist on olulise asjaoluga neljandas alakriteeriumis, kuivõrd kiiremaid tulemusi saavad anda lahendused, millel on vähem funktsionaalsusi. Seega juhul, kui pakkuja on jätnud mõne funktsionaalsuse realiseerimata, on sisuliselt võimalik saavutada neljandas alakriteeriumis kiiruse eest enam hindepunkte, kuigi eeldused neljanda alakriteeriumi alusel hindamiseks võivad olla täitmata. 2.4.12 Oluline on ka tähele panna, et proovitöid hinnati ca kuu aja pikkuse vahega, mistõttu jääb kahtlus, et tingimused ei ole olnud võrdsed, kuid vaidlustajal puudub hetkel tõsikindel info selle osas. Samuti ilmneb, et näiteks vaidlustaja proovitöö testimisel üks test ebaõnnestus ning seda tulenevalt hankija poolsest eksimusest, kuivõrd teisel korral test õnnestus. Seega on hankija hinnanud töid kaootiliselt, mistõttu on tekkinud testimisel ka vead ja seeläbi on pakkujaid koheldud ebavõrdselt RHS § 3 mõttes. Hindamine on olnud läbipaistmatu ja kontrollimatu. 2.4.13 Eelnevast tulenevalt on vaidlustaja seisukohal, et neljanda alakriteeriumi Testide mõõtmistulemused (kiirus) mõõtmine on olnud läbipaistmatu ja kontrollimatu, siis on hindmaine selle kriteeriumi alusel tervikuna õigusvastane. See tuleneb asjaolust, et hankija ei ole ühtselt töid kontrollinud, jättes seejuures kontrollimata ka selle, kas kõik proovitöö enda eeldused on täidetud – neljas alakriteerium saab kuuluda maksimaalsete punktidega hindamisele juhul, kui kõik nõuded on proovitöös täidetud ja kontrollitud, vastasel juhul võib pakkuja teha küll kiire rakenduse, kuid kiirus tuleneb puudulikust funktsionaalsusest. Hindamismetoodika kohaselt juhu, kui „Juhul kui automaattesti toimingud ei ole realiseeritud vastavalt proovitöö nõuetes toodule, siis omistatakse käesolevale kriteeriumile 0 punkti. Juhul kui proovitöös toodud funktsionaalsuse testide eest on saadud 0 punkti, siis omistatakse käesolevale kriteeriumile 0 punkti.“ Seega kolmanda isiku lahendus, mis ei vasta vastavustingimustele ja mida on kontrollitud ebavõrdselt teiste pakkumustega võrreldes, ei saa olla hindamismetoodika ja vastavustingimuste kohaselt majanduslikult soodsaim pakkumus. 2.5 Kokkuvõtlikult palub vaidlustaja tuvastada kolmanda isiku proovitöö mittevastavuse alusdokumendis „Nõuded proovitöö teostamiseks“ (lk 7, p 13, vt täpsemalt käesoleva dokumendi p 2.4.2) nimetatud vastavustingimuste täitmata jätmise tõttu, misjärel ei ole võimalik kaasata kolmanda isiku pakkumust ka hindamisele. Juhul, kui VAKO tuvastab siiski kolmanda isiku pakkumuse vastavuse, ei ole kolmanda isiku pakkumusele võimalik omistada sellisel hulgal punkte, nagu hankija on seda teinud (vt täpsemalt käesoleva dokumendi p 2.4.9-2.4.13). Ühtlasi palub vaidlustaja tuvastada VAKO-l asjaolu, et hankija on hinnanud vastuolus RHS § 117 lg 1 ja hindamismetoodikaga vaidlustaja proovitööd alakriteeriumis 3 (vt täpsemalt käesoleva dokumendi p 2.4.4-2.4.8), omistades vaidlustaja proovitööle põhjendamatult vähe hindepunkte. Vaidlustaja hinnangul on vajalik, et hankija viiks läbi korrektse hindamise RHS § 117 lg 1 mõttes, mis on kooskõlas RHS § 3 põhimõtetega. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1 Esindus. Vaidlustaja nimel esitab vaidlustuse Advokaadibüroo Matteus vandeadvokaat Kadri Matteus, kes kinnitab enda esindusõigust. 3.2 Vaidlustuse läbivaatamine. Vaidlustaja soovib vaidlustuse läbivaatamist kirjalikult. 3.3 Tõendite ja seletuste väljanõudmine. RHS § 194 lg 9 alusel võib vaidlustuskomisjon nõuda hankijalt enne vaidlustuse läbivaatamist täiendavat kirjalikku seletust või tõendeid vaidlustatava 8  riigihanke otsuse sisu kohta. Hankija on kohustatud esitama nõutud dokumendid vaidlustuskomisjonile kahe tööpäeva jooksul vaidlustuskomisjonilt sellekohase nõudmise saamisest arvates. Alakriteerium „kiirus“ hindamise läbipaistvuse tagamiseks on vajalik, et hankija väljastaks järgmise info ja andmed selleks, et oleks võimalik kontrollida kolmanda isiku pakkumuse vastavust kui ka hindamise toimumist kontrollitavalt viisil, mille abil on võimalik tuvastada hindamise läbiviimine RHAD ja RHS § 3 kooskõlas: 3.3.1 Vajalik on esitada videotõestus sellest, et test rakenduse jooksutamisel tehakse läbi kõik hankija poolt nõutud toimingud ka rakenduses endas (brauseris, kasutajaliideses) ehk siis samal ajal kui test rakendus on käimas ja on näha ka Chrome brauseri aknas, kuidas neid toiminguid reaalselt tehakse. Proovitöö nõuetes on sätestatud järgnev: „Testimisel emuleeritakse tava kasutaja toiminguid Seleniumi testi abil. Lubatud ei ole toimingud mida tavakasutaja teha ei saa või mille tegemiseks tavakasutajal puuduvad andmed.“ Lisaks on nõuetes kirjas järgnev: „Käsureal peab saama hallata rakenduse järgmiseid sätteid:’ - - headless’ võimalus lülitada välja ja sisse Chrome UI (vaikimisi Chrome UI väljas)“. Puudub selgus, kas neid asjaolusid on kontrollitud testimise käigus; 3.3.2 Vajalik on esitada testimise läbiviimise protokollid koos kuvatõmmistega või videotega, et oleks võimalik tuvastada, et rakenduse testimisel said kontrollitud kõik RHAD sätestatud nõuded, mis olid seatud hankija poolt nii vastavustingimustena kui ka hindamismetoodikas hindamise alustena. Käesoleval juhul puudub täpne testimise plaan või ei ole see vaidlustajale esitatud. Vaidlustajale esitatud hindamise protokollis ei ole selgelt aru saada, et rakenduse enda testimisel on läbi viidud vastavalt hankija poolt seatud nõuetele (vt dokument “Nõuded proovitöö teostamiseks hankes „Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus“”). Vaidlustajal puudub selge arusaam, kas testid viidi läbi järgides ühtset testimise plaani ja kõiki pakkujaid arvestades võrdselt. Näiteks olid seatud nõuded, et rakendus on mobiilisõbralik, vastab kõikidele tehniliste nõuetele jne. 3.4 Riigilõiv. RHS § 186 ja riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 2 koosmõjust tuleneb, et käesoleva vaidlustuse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 1280 eurot. Vaidlustaja on riigilõivu tasunud enne vaidlustuse esitamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorralduse väljatrükk on lisatud vaidlustusele (lisa 4). 3.5 Vaidlustuse tähtaegsus. Hankija saatis otsuse vaidlustajale 23.12.2024. Vaidlustus on tähtaegne (RHS § 189 lg 5). 3.6 Ärisaladus. Vaidlustusele on lisatud lisa 2, mis on vaidlustaja ärisaladuseks. Samuti on ärisaladusega halliga märgistatud osa vaidlustusest, mis puudutab ärisaladust sisaldavat tagasisidet vaidlustajale. See lisa ja lõik on konfidentsiaalne ja palume seda kolmandale isikule mitte edastada. Kolmandale isikule edastamiseks on koostatud vaidlustuse versioon ilma ärisaladuse ja lisata 2. Kolmas isik on vaidlustaja konkurent, mille tõttu ei saa kolmandale isikule proovitöö sisu detailsemas ulatuses väljastada. Võttes arvesse, et vaidlustaja pakkumust hindas hankija ning kolmas isik ei saa hankija kaalutlusi sisustama hakata, ei ole ka vajadust kolmandale isikule lisa 2 esitamiseks. Ärisaladus on EKTÄKS § 5 lg 2 järgi teave, mis ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad, millel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja mille üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Proovitöö sisu vastab kõikidele nendele eeldustele, kuivõrd proovitöö ei ole üldteada ega kergesti kättesaadav kellelegi teisele peale vaidlustaja, proovitöö on vaidlustaja oskusteabe pinnalt koostatud intellektuaalne omand ning sellel on kaubanduslik väärtus, kuna proovitöös realiseeritud lahendusi võib vaidlustaja kasutada ka tulevikus. Palume ka hankijal vastuse koostamisel lähtuda vaidlustaja määratud ärisaladuse ulatusest ja kaitsest. 9 3.7 Teadete ja dokumentide edastamine. Vaidlustaja palub kõik käesoleva vaidlustusmenetlusega seotud dokumendid, teated jms. edastada enda volitatud esindaja e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kadri Matteus vandeadvokaat AKTSIASELTS HELMES volitatud esindaja LISAD: 1 Alternatiivne hindamistulemus; 2 Hankija tagasiside vaidlustaja proovitööle; 3 Hankija poolt edastatud informatsioon kolmanda isiku töö proovitöö kohta; 4 Maksekorraldus. 10  Nortal AS – proovitöö hindamise kokkuvõte Hinnatud kriteeriumid: K riteerium Maksimump unktid Dokumenteerimine 20 Arhitektuuri põhimõtete jälgimine 20 Funktsionaalsus 30 Testide mõõtmistulemused (kiirus) 30 Kokku 100 Pakkujale omistatud punktid: Kriteerium Punktid Märkused Dokumenteerimine 20 Hindamismetoodika kirjeldus, punkt 3.8 Proovitöö hindamiskriteeriumid ja punktide andmise selgitus (hindamismetoodika): Proovitöö lahendus on ulatuslikult dokumenteeritud tekstiliselt ja graafiliselt. Dokumentatsioon on esitatud struktureeritult ja on loogilise ülesehitusega. Kirjeldatud on funktsionaalsus, logimine ja testide loogika. Paigaldus- ja seadistusjuhendid on loogilise ülesehitusega ja lihtsalt mõistetavad. Esitatud on andmemudel. Juhendite järgi õnnestub kõikide komponentide paigaldamine ja kõikide funktsionaalsuste testimine. Arhiiviga koos on tarnitud nõutud . git kataloogid. Arhitektuuri põhimõtete jälgimine 20 Hindamismetoodika kirjeldus, punkt 3.8 Proovitöö hindamiskriteeriumid ja punktide andmise selgitus (hindamismetoodika): Tulemi arhitektuur on loodud proovitöös kirjelduses „Nõuded ja arhitektuur“ etteantud juhiste põhjal. Realiseeritud on kõik komponendid, kasutatud on etteantud raamistikke ja andmebaasi mootorit. Rakendus kohaldub erinevate ekraani suuruste ja resolutsioonidega. Haldusliideses on realiseeritud sorteerimise filtrid, SQL päringud ja päringu tulemi eksportimine. Funktsionaalsus (testjuhud: rakenduse funktsionaalsus,) 30 Hindamismetoodika kirjeldus, punkt 3.8 Proovitöö hindamiskriteeriumid ja punktide andmise selgitus (hindamismetoodika): Nõutud funktsionaalsus on täielikult realiseeritud (sh ridade lukustamine) ja puudusi ei esine. Testide mõõtmistulemused (kiirus) 30 (I koht) Mõõtmistulemus: 16 sekundit ja 572 millisekundit (16572ms) Kriteeriumite punktid k okku 10 0 punkti (Allkirjastatud digitaalselt) (Allkirjastatud digitaalselt) (Allkirjastatud digitaalselt) Magnus Lõhmus Rene Välik Indrek Mägi Komisjoni esimees Komisjoni liige Komisjoni liige MAKSEKORRALDUS NR SE219512 MAKSJA / REMITTER / ПЛАТЕЛЬЩИК KUUPÄEV / DATE / ЧИСЛО AS HELMES 02.01.2025 MAKSJA KONTO NR / REMITTER´S ACC. / № СЧЕТА ПЛАТЕЛЬЩИКА REG. NR / REG. NO / РЕГ. № SELGITUS / DETAILS OF PAYMENT / ОБъЯСНЕНИЕ ПЛАТЕЖА 10364097 (Registreerimisnumber) Riigilõiv EE522200221001152639 MAKSJA PANK / REMITTER´S BANK / БАНК ПЛАТЕЛЬЩИКА Swedbank AS SAAJA / BENEFICIARY / ПОЛУЧАТЕЛЬ RAHANDUSMINISTEERIUM SAAJA KONTO NR / BENEFICIARY´S ACC. / № СЧЕТА ПОЛУЧАТЕЛЯ VIITENUMBER / REFERENCE NO / НОМЕР ССЫЛКИ EE932200221023778606 2900082126 SAAJA PANK / BENEFICIARY´S BANK / БАНК ПОЛУЧАТЕЛЯ SUMMA / AMOUNT IN FIGURES / СУММА TEENUSTASU / CHARGES / ТАРИФ Swedbank AS 1 280.00 EUR 0.00 SUMMA SÕNADEGA / AMOUNT IN WORDS / СУММАПРОПИСЬЮ Üks tuhat kakssada kaheksakümmend eurot 00 senti MAKSEKORRALDUSE LISAINFO (NB! Täita ainult sel juhul, kui saaja on vastava info edastamist nõudnud) MAKSJA MAKSETUNNUS/ ORIGINATORS REFERENCE/ ПЛАТЁЖНЫЙ ПРИЗНАК ПЛАТЕЛЬЩИКА SAAJA ID/ BENEFICIARY`S ID/ ID ПОЛУЧАТЕЛЯ TEGELIKU MAKSJA NIMI/ ULTIMATE DEBTOR`S NAME/ ИМЯ ФАКТИЧЕСКОГО ПЛАТЕЛЬЩИКА TEGELIKU MAKSJA ID/ ULTIMATE DEBTOR`S ID/ ID ФАКТИЧЕСКОГО ПЛАТЕЛЬЩИКА TEGELIKU SAAJA NIMI/ ULTIMATE CREDITOR`S NAME/ ИМЯ ФАКТИЧЕСКОГО ПОЛУЧАТЕЛЯ TEGELIKU SAAJA ID/ ULTIMATE CREDITOR`S ID/ ID ФАКТИЧЕСКОГО ПОЛУЧАТЕЛЯ MAKSJA EES-JA PEREKONNANIMED, ALLKIRJAD / PITSER PANGA MÄRGE/ BANK`S NOTE/ ПОМЕТКA БAНКА REMITTER’S NAMES AND SURNAMES, SIGNATURES / STAMP / ИМЕНА И ФАМИЛИИ, ПОДПИСИ / ПЕЧАТЬ ПЛАТЕЛЬЩИКА 2025010200480379 KÄESOLEVA MAKSEKORRALDUSE ALLKIRJASTAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TUTVUNUD JA NÕUSTUN SWEDBANK AS KEHTIVA HINNAKIRJA JA MAKSETEHINGUTE TEOSTAMISE TINGIMUSTEGA. ПОДПИСАНИЕМ НАСТОЯЩЕГО ПЛАТЕЖНОГО ПОРУЧЕНИЯ ПОДТВЕРЖДАЮ, ЧТО Я ОЗНАКОМИЛСЯ/ОЗНАКОМИЛАСЬ И СОГЛАСЕН/СОГЛАСНА С ДЕЙСТВУЮЩИМИ В SWEDBANK AS ПРЕЙСКУРАНТОМ И УСЛОВИЯМИ ОСУЩЕСТВЛЕНИЯ ПЛАТЕЖНЫХ ОПЕРАЦИЙ. BY SIGNING THIS PAYMENT ORDER I WARRANT AND REPRESENT THAT I HAVE EXAMINED AND CONSENT TO THE EFFECTIVE PRICE LIST AND CONDITIONS FOR MAKING PAYMENT TRANSACTIONS OF SWEDBANK AS.