AGREEMENT
BETWEEN
THE REPUBLIC OF ESTONIA
AND
THE SULTANATE OF OMAN
FOR THE AVOIDANCE OF DOUBLE TAXATION AND
THE PREVENTION OF FISCAL EVASION WITH RESPECT
TO TAXES ON INCOME
The Republic of Estonia and the Sultanate of Oman,
Desiring to further develop their economic relationship and to enhance their cooperation in tax
matters,
Intending to conclude an Agreement for the avoidance of double taxation and the prevention of
fiscal evasion with respect to taxes on income without creating opportunities for non-taxation
or reduced taxation through tax evasion or avoidance (including through treaty-shopping
arrangements aimed at obtaining reliefs provided in this Agreement for the indirect benefit of
residents of third States),
Have agreed as follows:
Chapter I
SCOPE OF THE AGREEMENT
Article 1
Persons Covered
This Agreement shall apply to persons who are residents of one or both of the Contracting
States.
Article 2
Taxes Covered
1. This Agreement shall apply to taxes on income imposed on behalf of a Contracting State
irrespective of the manner in which they are levied.
2. There shall be regarded as taxes on income all taxes imposed on total income or on elements
of income, including taxes on gains from the alienation of movable or immovable property.
3. The existing taxes to which the Agreement shall apply are in particular:
a) in the case of Estonia, the income tax;
b) in the case of the Sultanate of Oman, the income tax.
4. The Agreement shall apply also to any identical or substantially similar taxes that are imposed
after the date of signature of the Agreement in addition to, or in place of, the existing taxes. The
competent authorities of the Contracting States shall notify each other of any significant
changes that have been made in their taxation laws within a reasonable period of time after such
changes.
Chapter II
DEFINITIONS
Article 3
General Definitions
1. For the purposes of this Agreement, unless the context otherwise requires:
a) the term “Estonia” means the Republic of Estonia and, when used in the geographical sense,
the territory of Estonia and any other area adjacent to the territorial waters of Estonia within
which, under the laws of Estonia and in accordance with international law, the rights of Estonia
may be exercised with respect to the sea bed and its sub-soil and their natural resources;
b) the term “Sultanate of Oman” means the territory of the Sultanate of Oman and the islands
belonging thereto, including the territorial waters and any area outside the territorial waters over
which the Sultanate of Oman may, in accordance with international law and the laws of the
Sultanate of Oman, exercise sovereign rights with respect to the exploration and exploitation of
the natural resources of the sea bed and the sub-soil and the superjacent waters;
c) the terms “a Contracting State” and “the other Contracting State” mean Estonia or the
Sultanate of Oman as the context requires;
d) the term “person” includes an individual, a company and any other body of persons;
e) the term “company” means any legal person or any entity that is treated as a legal person for
tax purposes;
f) the terms “enterprise of a Contracting State” and “enterprise of the other Contracting State”
mean respectively an enterprise carried on by a resident of a Contracting State and an enterprise
carried on by a resident of the other Contracting State;
g) the term “international traffic” means any transport by a ship or aircraft operated by an
enterprise of a Contracting State, except when the ship or aircraft is operated solely between
places in the other Contracting State;
h) the term “competent authority” means:
(i) in the case of Estonia, the Minister of Finance or his authorised representative, and
(ii) in the case of the Sultanate of Oman, the Chairman of the Tax Authority or his authorised
representative;
i) the term “national” means:
(i) any individual possessing the nationality of a Contracting State, and
(ii) any legal person, partnership or association deriving its status as such from the laws in force
in a Contracting State.
2. As regards the application of the Agreement at any time by a Contracting State, any term not
defined therein shall, unless the context otherwise requires or the competent authorities agree
to a different meaning pursuant to the provisions of Article 25 of this Agreement, have the
meaning that it has at that time under the law of that Contracting State for the purposes of the
taxes to which the Agreement applies. Any meaning under the applicable tax laws of that
Contracting State prevails over a meaning given to the term under other laws of that Contracting
State.
Article 4
Resident
1. For the purposes of this Agreement, the term “resident of a Contracting State” means any
person who, under the laws of that Contracting State, is liable to tax therein by reason of his
domicile, residence, place of management, place of incorporation or registration, or any other
criterion of a similar nature, and also includes that Contracting State and any local authority or
statutory body thereof and any investment fund, pension fund or pension scheme established in
and supervised by that Contracting State. This term, however, does not include any person who
is liable to tax in that Contracting State in respect only of income from sources in that
Contracting State.
2. Where by reason of the provisions of paragraph 1 of this Article an individual is a resident
of both Contracting States, then his status shall be determined as follows:
a) he shall be deemed to be a resident only of the Contracting State in which he has a permanent
home available to him; if he has a permanent home available to him in both Contracting States,
he shall be deemed to be a resident only of the Contracting State with which his personal and
economic relations are closer (centre of vital interests);
b) if the Contracting State in which he has his centre of vital interests cannot be determined, or
if he does not have a permanent home available to him in either Contracting State, he shall be
deemed to be a resident only of the Contracting State in which he has an habitual abode;
c) if he has an habitual abode in both Contracting States, or in neither of them, he shall be
deemed to be a resident only of the Contracting State of which he is a national;
d) if his status cannot be determined by reason of subparagraphs a) to c) of this paragraph in
that sequence, the competent authorities of the Contracting States shall settle the question by
mutual agreement.
3. Where by reason of the provisions of paragraph 1 of this Article a person other than an
individual is a resident of both Contracting States, the competent authorities of the Contracting
States shall endeavour to determine by mutual agreement the Contracting State of which such
person shall be deemed to be a resident for the purposes of the agreement, having regard to its
place of effective management, the place where it is incorporated or otherwise constituted and
any other relevant factors. In the absence of such agreement, such person shall not be entitled
to any relief or exemption from tax provided by this Agreement except to the extent and in such
manner as may be agreed upon by the competent authorities of the Contracting States.
Article 5
Permanent Establishment
1. For the purposes of this Agreement, the term “permanent establishment” means a fixed place
of business through which the business of an enterprise is wholly or partly carried on.
2. The term “permanent establishment” includes especially:
a) a place of management;
b) a branch;
c) an office;
d) a factory;
e) a workshop, and
f) a mine, an oil or gas well, a quarry or any other place of extraction of natural resources.
3. The term “permanent establishment” also encompasses:
a) a building site, a construction, assembly or installation project or supervisory activities in
connection therewith, but only if such site, project or activities last more than six (6) months;
b) the furnishing of services, including consultancy services, by an enterprise of a Contracting
State in the other Contracting State, but only if activities of that nature continue (for the same
or a connected project) within that other Contracting State for a period or periods aggregating
more than one hundred and eighty-three (183) days within any twelve (12) month period.
4. Notwithstanding the preceding provisions of this Article, the term “permanent establishment”
shall be deemed not to include:
a) the use of facilities solely for the purpose of storage, display or delivery of goods or
merchandise belonging to the enterprise;
b) the maintenance of a stock of goods or merchandise belonging to the enterprise solely for
the purpose of storage, display or delivery;
c) the maintenance of a stock of goods or merchandise belonging to the enterprise solely for the
purpose of processing by another enterprise;
d) the maintenance of a fixed place of business solely for the purpose of purchasing goods or
merchandise or of collecting information, for the enterprise;
e) the maintenance of a fixed place of business solely for the purpose of carrying on, for the
enterprise, any other activity;
0 the maintenance of a fixed place of business solely for any combination of activities
mentioned in subparagraphs a) to e) of this paragraph,
provided that such activity or, in the case of subparagraph f) of this paragraph, the overall
activity of the fixed place of business, is of a preparatory or auxiliary character.
5. Paragraph 4 of this Article shall not apply to a fixed place of business that is used or
maintained by an enterprise if the same enterprise or a closely related enterprise carries on
business activities at the same place or at another place in the same Contracting State, and
a) that place or other place constitutes a permanent establishment for the enterprise or the
closely related enterprise under the provisions of this Article, or
b) the overall activity resulting from the combination of the activities carried on by the two
enterprises at the same place, or by the same enterprise or closely related enterprises at the two
places, is not of a preparatory or auxiliary character, provided that the business activities carried
on by the two enterprises at the same place, or by the same enterprise or closely related
enterprises at the two places, constitute complementary functions that are part of a cohesive
business operation.
6. Notwithstanding the provisions of paragraphs 1 and 2 of this Article but subject to the
provisions of paragraph 7 of this Article, where a person is acting in a Contracting State on
behalf of an enterprise and, in doing so, habitually concludes contracts, or habitually plays the
principal role leading to the conclusion of contracts that are routinely concluded without
material modification by the enterprise, and these contracts are:
a) in the name of the enterprise, or
b) for the transfer of the ownership of, or for the granting of the right to use, property owned
by that enterprise or that the enterprise has the right to use, or
c) for the provision of services by that enterprise, that enterprise shall be deemed to have a
permanent establishment in that Contracting State in respect of any activities which that person
undertakes for the enterprise, unless the activities of such person are limited to those mentioned
in paragraph 4 of this Article which, if exercised through a fixed place of business (other than
a fixed place of business to which paragraph 5 of this Article would apply), would not make
this fixed place of business a permanent establishment under the provisions of that paragraph.
7. Paragraph 6 of this Article shall not apply where the person acting in a Contracting State on
behalf of an enterprise of the other Contracting State carries on business in the first-mentioned
Contracting State as an independent agent and acts for the enterprise in the ordinary course of
that business. Where, however, a person acts exclusively or almost exclusively on behalf of one
or more enterprises to which it is closely related, that person shall not be considered to be an
independent agent within the meaning of this paragraph with respect to any such enterprise.
8. The fact that a company which is a resident of a Contracting State controls or is controlled
by a company which is a resident of the other Contracting State, or which carries on business
in that other Contracting State (whether through a permanent establishment or otherwise), shall
not of itself constitute either company a permanent establishment of the other.
9. For the purposes of this Article, a person or enterprise is closely related to an enterprise if,
based on all the relevant facts and circumstances, one has control of the other or both are under
the control of the same persons or enterprises. In any case, a person or enterprise shall be
considered to be closely related to an enterprise if one possesses directly or indirectly more than
fifty per cent (5 0%) of the beneficial interest in the other (or, in the case of a company, more
than fifty per cent (50%) of the aggregate vote and value of the company’s shares or of the
beneficial equity interest in the company) or if another person or enterprise possesses directly
or indirectly more than fifty per cent (50%) of the beneficial interest (or, in the case of a
company, more than fifty per cent (50%) of the aggregate vote and value of the company’s
shares or of the beneficial equity interest in the company) in the person and the enterprise or in
the two enterprises.
Chapter III
TAXATION OF INCOME
Article 6
Income from Immovable Property
1. Income derived by a resident of a Contracting State from immovable property (including
income from agriculture or forestry) situated in the other Contracting State may be taxed in that
other Contracting State.
2. The term “immovable property” shall have the meaning which it has under the law of the
Contracting State in which the property in question is situated. The term shall in any case
include property accessory to immovable property, livestock and equipment used in agriculture
(including the breeding and cultivation of fish) and forestry, rights to which the provisions of
general law respecting landed property apply and any rights of claim in respect of immovable
property. Usufruct of immovable property and rights to variable or fixed payments as
consideration for the working of, or the right to work, mineral deposits, sources and other
natural resources shall also be considered as “immovable property”. Ships, boats and aircraft
shall not be regarded as immovable property.
3. The provisions of paragraph 1 of this Article shall apply to income derived from the direct
use, letting, or use in any other form of immovable property.
4. The provisions of paragraphs 1 and 3 of this Article shall also apply to the income from
immovable property of an enterprise and to income from immovable property used for the
performance of independent personal services.
Article 7
Business Profits
1. The profits of an enterprise of a Contracting State shall be taxable only in that Contracting
State unless the enterprise carries on business in the other Contracting State through a
permanent establishment situated therein. If the enterprise carries on business as aforesaid, the
profits of the enterprise may be taxed in the other Contracting State but only so much of them
as is attributable to that permanent establishment.
2. Subject to the provisions of paragraph 3 of this Article, where an enterprise of a Contracting
State carries on business in the other Contracting State through a permanent establishment
situated therein, there shall in each Contracting State be attributed to that permanent
establishment the profits which it might be expected to make if it were a distinct and separate
enterprise engaged in the same or similar activities under the same or similar conditions and
dealing wholly independently with the enterprise of which it is a permanent establishment.
3. In determining the profits of a permanent establishment, there shall be allowed as deductions,
expenses which are incurred for the purposes of the permanent establishment, including
executive and general administrative expenses so incurred, whether in the Contracting State in
which the permanent establishment is situated or elsewhere, provided that such deductions are
in accordance with the provisions of and subject to the limitations of the tax laws of that
Contracting State.
4. Insofar as it has been customary in a Contracting State to determine the profits to be attributed
to a permanent establishment on the basis of an apportionment of the total profits of the
enterprise to its various parts, nothing in paragraph 2 of this Article shall preclude that
Contracting State from determining the profits to be taxed by such an apportionment as may be
customary. The method of apportionment adopted shall, however, be such that the result shall
be in accordance with the principles contained in this Article.
5. No profits shall be attributed to a permanent establishment by reason of the mere purchase
by that permanent establishment of goods or merchandise for the enterprise.
6. For the purposes of the preceding paragraphs, the profits to be attributed to the permanent
establishment shall be determined by the same method year by year unless there is good and
sufficient reason to the contrary.
7. Where profits include items of income which are dealt with separately in other Articles of
this Agreement, then the provisions of those Articles shall not be affected by the provisions of
this Article.
Article 8
Shipping and Air Transport
1. Profits of an enterprise of a Contracting State from the operation of ships or aircraft in
international traffic shall be taxable only in that Contracting State.
2. The provisions of paragraph 1 of this Article shall also apply to profits from the participation
in a pool, a joint business or an international operating agency.
Article 9
Associated Enterprises
1. Where:
a) an enterprise of a Contracting State participates directly or indirectly in the management,
control or capital of an enterprise of the other Contracting State, or
b) the same persons participate directly or indirectly in the management, control or capital of
an enterprise of a Contracting State and an enterprise of the other Contracting State, and in
either case conditions are made or imposed between the two enterprises in their commercial or
financial relations which differ from those which would be made between independent
enterprises, then any profits which would, but for those conditions, have accrued to one of the
enterprises, but, by reason of those conditions, have not so accrued, may be included in the
profits of that enterprise and taxed accordingly.
2. Where a Contracting State includes in the profits of an enterprise of that Contracting State —
and taxes accordingly — profits on which an enterprise of the other Contracting State has been
charged to tax in that other Contracting State and the profits so included are profits which would
have accrued to the enterprise of the first-mentioned Contracting State if the conditions made
between the two enterprises had been those which would have been made between independent
enterprises, then that other Contracting State shall make an appropriate adjustment to the
amount of the tax charged therein on those profits. In determining such adjustment, due regard
shall be had to the other provisions of this Agreement and the competent authorities of the
Contracting States may consult each other.
Article 10
Dividends
1. Dividends paid by a company which is a resident of a Contracting State to a resident of the
other Contracting State may be taxed in that other Contracting State.
2. However, such dividends may also be taxed in the Contracting State of which the company
paying the dividends is a resident and according to the laws of that Contracting State, but if the
beneficial owner of the dividends is a resident of the other Contracting State, the tax so charged
shall not exceed:
a) zero per cent (0%) of the gross amount of the dividends if the beneficial owner is a company
which holds directly at least twenty per cent (20%) of the capital of the company paying the
dividends;
b) ten per cent (10%) of the gross amount of the dividends in all other cases.
This paragraph shall not affect the taxation of the company in respect of the profits out of which
the dividends are paid.
3. Notwithstanding the provisions of paragraph 2 of this Article, dividends arising in a
Contracting State are exempt from tax in that Contracting State, if they are paid to:
a) in the case of Estonia:
(i) the Government of Estonia or a local authority thereof
(ii) the Bank of Estonia;
(iii) the Rural Development Foundation;
(iv) the Estonian Business and Innovation Agency, and
(v) any other entity which is wholly owned by the Government of Estonia as may
be agreed from time to time between the competent authorities of the
Contracting States;
b) in the case of the Sultanate of Oman:
(i) the Government of the Sultanate of Oman;
(ii) the Central Bank of Oman;
(iii) the Oman Investment Authority;
(iv) the Oman Development Bank;
(v) the Export Credit Guarantee Agency S.A.O.C, and
(vi) any other statutory body or institution wholly owned by the Government of
the Sultanate of Oman, as may be agreed from time to time between the
competent authorities of the Contracting States;
c) in the case of either Contracting State, to an investment fund, pension fund or pension scheme
as referred to in paragraph 1 of Article 4.
4. The term “dividends” as used in this Article means income from shares or other rights, not
being debt-claims, participating in profits, as well as income from other rights which is
subjected to the same taxation treatment as income from shares by the laws of the Contracting
State of which the company making the distribution is a resident.
5. The provisions of paragraphs 1 and 2 of this Article shall not apply if the beneficial owner
of the dividends, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other
Contracting State of which the company paying the dividends is a resident, through a permanent
establishment situated therein, or performs in that other Contracting State independent personal
services from a fixed base situated therein, and the holding in respect of which the dividends
are paid is effectively connected with such permanent establishment or fixed base. In such case
the provisions of Article 7 or Article 14 of this Agreement, as the case may be, shall apply.
6. Where a company which is a resident of a Contracting State derives profits or income from
the other Contracting State, that other Contracting State may not impose any tax on the
dividends paid by the company, except insofar as such dividends are paid to a resident of that
other Contracting State or insofar as the holding in respect of which the dividends are paid is
effectively connected with a permanent establishment or a fixed base situated in that other
Contracting State, nor subject the company’s undistributed profits to a tax on the company’s
undistributed profits, even if the dividends paid or the undistributed profits consist wholly or
partly of profits or income arising in such other Contracting State.
Article 11
Interest
1. Interest arising in a Contracting State and paid to a resident of the other Contracting State
may be taxed in that other Contracting State.
2. However, such interest may also be taxed in the Contracting State in which it arises and
according to the laws of that Contracting State, but if the beneficial owner of the interest is a
resident of the other Contracting State, the tax so charged shall not exceed five per cent (5%)
of the gross amount of the interest.
3. Notwithstanding the provisions of paragraph 2 of this Article, interest arising in a Contracting
State is exempt from tax in that Contracting State, if they are paid to:
a) in the case of Estonia:
(i) the Government of Estonia or a local authority thereof;
(ii) the Bank of Estonia;
(iii) the Rural Development Foundation;
(iv) the Estonian Business and Innovation Agency, and
(v) any other entity which is wholly owned by the Government of Estonia as may
be agreed from time to time between the competent authorities of the
Contracting States;
b) in the case of the Sultanate of Oman:
(i) the Government of the Sultanate of Oman;
(ii) the Central Bank of Oman;
(iii) the Oman Investment Authority;
(iv) the Oman Development Bank;
(v) the Export Credit Guarantee Agency S.A.O.C, and
(vi) any other statutory body or institution wholly owned by the Government of
the Sultanate of Oman, as may be agreed from time to time between the
competent authorities of the Contracting States;
c) in the case of either Contracting State, to an investment fund, pension fund or pension scheme
as referred to in paragraph 1 of Article 4.
4. The term “interest” as used in this Article means income from debt-claims of every kind,
whether or not secured by mortgage and whether or not carrying a right to participate in the
debtor’s profits, and in particular, income from government securities and income from bonds
or debentures, including premiums and prizes attaching to such securities, bonds or debentures.
Penalty charges for late payment shall not be regarded as interest for the purpose of this Article.
The term “interest” shall not include any item of income which is considered as a dividend
under the provisions of paragraph 4 of Article 10 of this Agreement.
5. The provisions of paragraph 1 of this Article shall not apply if the beneficial owner of the
interest, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other Contracting
State in which the interest arises, through a permanent establishment situated therein, or
performs in that other Contracting State independent personal services from a fixed base
situated therein, and the debt-claim in respect of which the interest is paid is effectively
connected with such permanent establishment or fixed base. In such case the provisions of
Article 7 or Article 14 of this Agreement, as the case may be, shall apply.
6. Interest shall be deemed to arise in a Contracting State when the payer is a resident of that
Contracting State. Where, however, the person paying the interest, whether he is a resident of
a Contracting State or not, has in a Contracting State a permanent establishment or a fixed base
in connection with which the indebtedness on which the interest is paid was incurred, and such
interest is borne by such permanent establishment or fixed base, then such interest shall be
deemed to arise in the Contracting State in which the permanent establishment or fixed base is
situated.
7. Where, by reason of a special relationship between the payer and the beneficial owner or
between both of them and some other person, the amount of the interest, having regard to the
debt-claim for which it is paid, exceeds the amount which would have been agreed upon by the
payer and the beneficial owner in the absence of such relationship, the provisions of this Article
shall apply only to the last-mentioned amount. In such case, the excess part of the payments
shall remain taxable according to the laws of each Contracting State, due regard being had to
the other provisions of this Agreement.
Article 12
Royalties
1. Royalties arising in a Contracting State and paid to a resident of the other Contracting State
may be taxed in that other Contracting State.
2. However, such royalties may also be taxed in the Contracting State in which they arise and
according to the laws of that Contracting State, but if the beneficial owner of the royalties is a
resident of the other Contracting State, the tax so charged shall not exceed eight per cent (8%)
of the gross amount of the royalties.
3. The term “royalties” as used in this Article means payments of any kind received as a
consideration for the use of, or the right to use, any copyright of literary, artistic or scientific
work including computer software, any patent, trade mark, design or model, plan, secret
formula or process, or for the use of, or the right to use, industrial, commercial or scientific
equipment, or for information concerning industrial, commercial or scientific experience.
4. The provisions of paragraphs 1 and 2 of this Article shall not apply if the beneficial owner
of the royalties, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other
Contracting State in which the royalties arise through a permanent establishment situated
therein, or performs in that other Contracting State independent personal services from a fixed
base situated therein, and the right or property in respect of which the royalties are paid is
effectively connected with such permanent establishment or fixed base. In such case the
provisions of Article 7 or Article 14 of this Agreement, as the case may be, shall apply.
5. Royalties shall be deemed to arise in a Contracting State when the payer is a resident of that
Contracting State. Where, however, the person paying the royalties, whether he is a resident of
a Contracting State or not, has in a Contracting State a permanent establishment or a fixed base
in connection with which the liability to pay the royalties was incurred, and such royalties are
borne by such permanent establishment or fixed base, then such royalties shall be deemed to
arise in the Contracting State in which the permanent establishment or fixed base is situated.
6. Where, by reason of a special relationship between the payer and the beneficial owner or
between both of them and some other person, the amount of the royalties, having regard to the
use, right or information for which they are paid, exceeds the amount which would have been
agreed upon by the payer and the beneficial owner in the absence of such relationship, the
provisions of this Article shall apply only to the last-mentioned amount. In such case, the excess
part of the payments shall remain taxable according to the laws of each Contracting State, due
regard being had to the other provisions of this Agreement.
Article 13
Capital Gains
1. Gains derived by a resident of a Contracting State from the alienation of immovable property
referred to in Article 6 of this Agreement and situated in the other Contracting State may be
taxed in that other Contracting State.
2. Gains from the alienation of movable property forming part of the business property of a
permanent establishment which an enterprise of a Contracting State has in the other Contracting
State, or of movable property pertaining to a fixed base available to a resident of a Contracting
State in the other Contracting State for the purpose of performing independent personal
services, including such gains from the alienation of such a permanent establishment (alone or
with the whole enterprise) or of such fixed base, may be taxed in that other Contracting State.
3. Gains derived by an enterprise of a Contracting State operating ships or aircraft in
international traffic from the alienation of ships or aircraft operated in international traffic or
movable property pertaining to the operation of such ships or aircraft shall be taxable only in
that Contracting State.
4. Gains derived by a resident of a Contracting State from the alienation of shares or comparable
interests deriving more than fifty per cent (50%) of their value directly or indirectly from
immovable property situated in the other Contracting State may be taxed in that other
Contracting State.
5. Gains from the alienation of any property, other than that referred to in the preceding
paragraphs, shall be taxable only in the Contracting State of which the alienator is a resident.
Article 14
Independent Personal Services
1. Income derived by an individual who is a resident of a Contracting State from the
performance of professional services or other independent activities of a similar character shall
be taxable only in that Contracting State except in the following circumstances when such
income may also be taxed in the other Contracting State:
a) if he has a fixed base regularly available to him in the other Contracting State for the purpose
of performing his activities; in that case, only so much of the income as is attributable to that
fixed base may be taxed in that other Contracting State; or
b) if his stay in the other Contracting State is for a period or periods amounting to or exceeding
in the aggregate one hundred and eighty-three (183) days in any period of twelve (12) months;
in that case, only so much of the income as is derived from his activities performed in that other
Contracting State may be taxed in that other Contracting State.
2. The term “professional services” includes especially independent scientific, literary, artistic,
educational or teaching activities as well as the independent activities of physicians, lawyers,
engineers, architects, surgeons, dentists and accountants.
Article 15
Income from Employment
1. Subject to the provisions of Articles 16, 18 and 19 of this Agreement, salaries, wages and
other similar remuneration derived by a resident of a Contracting State in respect of an
employment shall be taxable only in that Contracting State unless the employment is exercised
in the other Contracting State. If the employment is so exercised, such remuneration as is
derived therefrom may be taxed in that other Contracting State.
2. Notwithstanding the provisions of paragraph 1 of this Article, remuneration derived by a
resident of a Contracting State in respect of an employment exercised in the other Contracting
State shall be taxable only in the first-mentioned Contracting State if:
a) the recipient is present in the other Contracting State for a period or periods not exceeding in
the aggregate one hundred and eighty-three (183) days in any twelve (12) month period
commencing or ending in the fiscal year concerned, and
b) the remuneration is paid by, or on behalf of, an employer who is not a resident of the other
Contracting State, and
c) the remuneration is not borne by a permanent establishment or a fixed base which the
employer has in the other Contracting State.
3. Notwithstanding the preceding provisions of this Article, remuneration derived in respect of
an employment exercised aboard a ship or aircraft operated in international traffic by an
enterprise of a Contracting State, may be taxed in that Contracting State.
Article 16
Directors’ Fees
Directors’ fees and other similar payments derived by a resident of a Contracting State in his
capacity as a member of the board of directors or any other similar body of a company which
is a resident of the other Contracting State may be taxed in that other Contracting State.
Article 17
Entertainers and Sportspersons
1. Notwithstanding the provisions of Articles 14 and 15 of this Agreement, income derived by
a resident of a Contracting State as an entertainer, such as a theatre, motion picture, radio or
television artiste, or a musician, or as a sportsperson, from that resident’s personal activities as
such exercised in the other Contracting State, may be taxed in that other Contracting State.
2. Where income in respect of personal activities exercised by an entertainer or a sportsperson
acting as such accrues not to the entertainer or sportsperson but to another person, that income
may, notwithstanding the provisions of Articles 7, 14 and 15 of this Agreement, be taxed in the
Contracting State in which the activities of the entertainer or sportspersons are exercised.
3. The provisions of paragraphs 1 and 2 of this Article shall not apply to income derived from
activities exercised in a Contracting State by an entertainer or a sportsperson if the visit to that
Contracting State is mainly supported by public funds of one or both of the Contracting States,
local authorities or statutory bodies thereof. In such case, the income shall be taxable only in
the Contracting State of which the entertainer or sportsperson is a resident.
Article 18
Pensions
Subject to the provisions of paragraph 2 of Article 19 of this Agreement, pensions and other
similar remuneration paid to a resident of a Contracting State in consideration of past
employment shall be taxable only in that Contracting State.
Article 19
Government Service
1. a) Salaries, wages and other similar remuneration, other than a pension, paid by a
Contracting State or a local authority or a statutory body thereof to an individual in respect
of services rendered to that Contracting State or authority or body shall be taxable only in
that Contracting State.
b) However, such salaries, wages and other similar remuneration shall be taxable only in
the other Contracting State if the services are rendered in that Contracting State and the
individual is a resident of that Contracting State and has fulfilled one of the following
conditions:
(i) he is a national of that Contracting State; or
(ii) he did not become a resident of that Contracting State solely for the purpose of
rendering the services.
2. a) Any pension paid by, or out of funds created by, a Contracting State or a local authority
or a statutory body thereof to an individual in respect of services rendered to that
Contracting State, authority or body shall be taxable only in that Contracting State.
b) However, such pension shall be taxable only in the other Contracting State if the
individual is a resident of, and a national of, that other Contracting State.
3. The provisions of Articles 15, 16, 17, and 18 of this Agreement shall apply to salaries, wages
and other similar remuneration, and to pensions, in respect of services rendered in connection
with a business carried on by a Contracting State or a local authority or a statutory body thereof.
Article 20
Professors and Researchers
1. An individual who visits one of the Contracting States for the purpose of teaching or carrying
out research at any approved educational institution or scientific research institution, and who
immediately before that visit was a resident of that other Contracting State, shall be taxable
only in that other Contracting State on any remuneration for such teaching or research.
However, this paragraph shall apply only for a period not exceeding two (2) years from the date
the individual first visits the first mentioned Contracting State.
2. The term “approved” in paragraph 1 of this Article refers to the approval given by the
Contracting State in which the educational institution or scientific research institution is
situated.
3. This Article shall not apply to income from research if such research is undertaken primarily
for the private benefit of a specific person or persons.
Article 21
Students and Trainees
1. Payments which a student or a trainee who is, or was immediately before visiting a
Contracting State, a resident of the other Contracting State and who is present in the first-
mentioned Contracting State solely for the purpose of his education or training receives for the
purpose of his maintenance, education or training shall not be taxed in that Contracting State,
provided that such payments arise from sources outside that Contracting State.
2. In respect of grants, scholarship and remuneration from employment not covered by
paragraph 1 of this Article, a student or a trainee referred to in paragraph 1 of this Article shall,
in addition, be entitled during such education or training to the same exemptions, reliefs or
reductions in respect of taxes available to residents of the Contracting State which he is visiting.
Article 22
Other Income
1. Items of income of a resident of a Contracting State, wherever arising, not dealt with in the
foregoing Articles of this Agreement shall be taxable only in that Contracting State.
2. The provisions of paragraph 1 of this Article shall not apply to income, other than income
from immovable property as defined in paragraph 2 of Article 6 of this Agreement, if the
recipient of such income, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other
Contracting State through a permanent establishment situated therein, or performs in that other
Contracting State independent personal services from a fixed base situated therein, and the right
or property in respect of which the income is paid is effectively connected with such permanent
establishment or fixed base. In such case the provisions of Article 7 or Article 14 of this
Agreement, as the case may be, shall apply.
Chapter IV
METHODS FOR THE ELIMINATION OF
DOUBLE TAXATION
Article 23
Elimination of Double Taxation
1. In the case of a resident of Estonia, double taxation shall be eliminated in accordance with
the provisions and subject to the limitations of the laws of Estonia (as it may be amended from
time to time without changing the general principle hereof), as follows:
a) where a resident of Estonia derives income which, in accordance with the provision of this
Agreement may be taxed in the Sultanate of Oman and has been taxed under its law, Estonia
shall exempt such income from tax;
b) where a resident of Estonia derives income which in accordance with subparagraph b) of
paragraph 2 of Article 10, paragraph 2 of Article 11 and paragraph 2 of Article 12 or paragraphs
1 and 2 of Article 17 of this Agreement may be taxed in the Sultanate of Oman, Estonia shall
allow as a deduction from the tax on the income of that resident an amount equal to the tax paid
in the Sultanate of Oman. Such deduction shall not, however, exceed that part of the income
tax, as computed before the deduction is given, which is attributable to the income which may
be taxed in the Sultanate of Oman;
c) notwithstanding the provisions of subparagraph a) of this paragraph, where a company which
is a resident of Estonia derives income which is attributable to a permanent establishment in the
Sultanate of Oman in accordance with the provisions of Article 7 of this Agreement, and that
income has not been taxed in the Sultanate of Oman, Estonia shall exempt fifty per cent (5 0%)
of such income from tax;
d) notwithstanding the provisions of subparagraph a) of this paragraph, where a company which
is a resident of Estonia receives dividends from a company that is a resident of the Sultanate of
Oman and these dividends have not been taxed in the Sultanate of Oman, Estonia shall exempt
fifty per cent (5 0%) of such dividends from tax.
2. In the case of the Sultanate of Oman, the double taxation shall be eliminated as follows:
a) where a resident of the Sultanate of Oman derives income which, in accordance
with the provisions of this Agreement, may be taxed in Estonia, the Sultanate of
Oman shall allow as a deduction from the tax on the income of that resident an
amount equal to the income tax paid in Estonia, whether directly or by deduction;
b) where a company that is resident of the Sultanate of Oman receives a dividend from
a company that is a resident of Estonia in which it owns at least thirty per cent (3 0%)
of its shares, having full voting rights, the Sultanate of Oman shall allow as a
deduction from the tax of that resident an amount equal to twenty five per cent
(25%) of the income tax paid in Estonia by the company on the profits out of which
the dividend is paid.
The deduction under a) and b) shall not, however, exceed that part of the income tax (as
computed before the deduction is given) which is attributable to the income which may be taxed
in Estonia.
3. Where, in accordance with any provision of the Agreement, income derived by a resident of
a Contracting State is exempt from tax in that Contracting State, that Contracting State may
nevertheless, in calculating the amount of tax on the remaining income of such resident, take
into account the exempted income.
Chapter V
SPECIAL PROVISIONS
Article 24
Non-Discrimination
1. Nationals of a Contracting State shall not be subjected in the other Contracting State to any
taxation or any requirement connected therewith, which is other or more burdensome than the
taxation and connected requirements to which nationals of that other Contracting State in the
same circumstances, in particular with respect to residence, are or may be subjected. This
provision shall, notwithstanding the provisions of Article 1 of this Agreement, also apply to
persons who are not residents of one or both of the Contracting States.
2. The taxation on a permanent establishment which an enterprise of a Contracting State has in
the other Contracting State shall not be less favourably levied in that other Contracting State
than the taxation levied on enterprises of that other Contracting State carrying on the same
activities.
3. Except where the provisions of paragraph 1 of Article 9, paragraph 7 of Article 11, or
paragraph 6 of Article 12 of this Agreement apply, interest, royalties and other disbursements
paid by an enterprise of a Contracting State to a resident of the other Contracting State shall,
for the purpose of determining the taxable profits of such enterprise, be deductible under the
same conditions as if they had been paid to a resident of the first-mentioned Contracting State.
4. Enterprises of a Contracting State, the capital of which is wholly or partly owned or
controlled, directly or indirectly, by one or more residents of the other Contracting State, shall
not be subjected in the first-mentioned Contracting State to any taxation or any requirement
connected therewith which is other or more burdensome than the taxation and connected
requirements to which other similar enterprises of the first-mentioned Contracting State are or
may be subjected.
5. The provisions of this Article shall not be construed as obliging a Contracting State to grant
to residents of the other Contracting State any personal allowances, reliefs and reductions for
taxation purposes on account of civil status or family responsibilities which it grants to its own
residents.
6. The provisions of this Article shall apply only to taxes which are covered by this Agreement.
Article 25
Mutual Agreement Procedure
1. Where a person considers that the actions of one or both of the Contracting States result or
will result for him in taxation not in accordance with the provisions of this Agreement, he may,
irrespective of the remedies provided by the domestic law of those Contracting States, present
his case to the competent authority of either Contracting State. The case must be presented
within three (3) years from the first notification of the action resulting in taxation not in
accordance with the provisions of the Agreement.
2. The competent authority shall endeavour, if the objection appears to it to be justified and if
it is not itself able to arrive at a satisfactory solution, to resolve the case by mutual agreement
with the competent authority of the other Contracting State, with a view to the avoidance of
taxation which is not in accordance with the Agreement. Any agreement reached shall be
implemented notwithstanding any time limits in the domestic law of the Contracting States.
3. The competent authorities of the Contracting States shall endeavour to resolve by mutual
agreement any difficulties or doubts arising as to the interpretation or application of the
Agreement. They may also consult together for the elimination of double taxation in cases not
provided for in the Agreement.
4. The competent authorities of the Contracting States may communicate with each other
directly for the purpose of reaching an agreement in the sense of the preceding paragraphs.
Article 26
Exchange of Information
1. The competent authorities of the Contracting States shall exchange such information as is
foreseeably relevant for carrying out the provisions of this Agreement or to the administration
or enforcement of the domestic laws concerning taxes of every kind and description imposed
on behalf of the Contracting State or local authorities, insofar as the taxation thereunder is not
contrary to the Agreement as well as to prevent fiscal evasion. The exchange of information is
not restricted by Articles 1 and 2 of this Agreement.
2. Any information received under paragraph 1 of this Article by a Contracting State shall be
treated as secret in the same manner as information obtained under the domestic laws of that
Contracting State and shall be disclosed only to persons or authorities (including courts and
administrative bodies) concerned with the assessment or collection of, the enforcement or
prosecution in respect of, the determination of appeals in relation to the taxes referred to in
paragraph 1 of this Article, or the oversight of the above. Such persons or authorities shall use
the information only for such purposes. They may disclose the information in public court
proceedings or in judicial decisions. Notwithstanding the foregoing, information received by a
Contracting State may be used for other purposes when such information may be used for such
other purposes under the laws of both Contracting States and the competent authority of the
supplying Contracting State authorises such use.
3. In no case shall the provisions of paragraphs 1 and 2 of this Article be construed so as to
impose on a Contracting State the obligation:
a) to carry out administrative measures at variance with the laws and administrative practice of
that or of the other Contracting State;
b) to supply information which is not obtainable under the laws or in the normal course of the
administration of that or of the other Contracting State;
c) to supply information which would disclose any trade, business, industrial, commercial or
professional secret or trade process, or information, the disclosure of which would be contrary
to public policy (ordre public).
4. If information is requested by a Contracting State in accordance with this Article, the other
Contracting State shall use its information gathering measures to obtain the requested
information, even though that other Contracting State may not need such information for its
own tax purposes. The obligation contained in the preceding sentence is subject to the
limitations of paragraph 3 of this Article but in no case shall such limitations be construed to
permit a Contracting State to decline to supply information solely because it has no domestic
interest in such information.
5. In no case shall the provisions of paragraph 3 of this Article be construed to permit a
Contracting State to decline to supply information solely because the information is held by a
bank, other financial institution, nominee or person acting in an agency or a fiduciary capacity
or because it relates to ownership interests in a person.
Article 27
Members of Diplomatic Missions and Consular Posts
Nothing in this Agreement shall affect the fiscal privileges of members of diplomatic missions
or consular posts under the general rules of international law or under the provisions of special
agreements.
Article 28
Entitlement to Benefits
Notwithstanding the other provisions of this Agreement, a benefit under this Agreement shall
not be granted in respect of an item of income if it is reasonable to conclude, having regard to
all relevant facts and circumstances, that obtaining that benefit was one of the principal
purposes of any arrangement or transaction that resulted directly or indirectly in that benefit,
unless it is established that granting that benefit in these circumstances would be in accordance
with the object and purpose of the relevant provisions of this Agreement.
Chapter VI
FINAL PROVISIONS
Article 29
Entry into Force
1. Each of the Contracting States shall notify the other Contracting State in writing through
diplomatic channels of the completion of the procedures required by its law for the bringing
into force of this Agreement. This Agreement shall enter into force on the date of the later of
these notifications.
2. The provisions of this Agreement shall have effect:
a) in the case of Estonia:
(i) in respect of taxes withheld at source: on amounts paid on or after the first
day of January following the year in which this Agreement enters into force, and
(ii) in respect of other taxes on income: for taxes chargeable for any taxable
period beginning on or after the first day of January following the year in which
this Agreement enters into force;
b) in the case of the Sultanate of Oman:
(i) in respect of taxes withheld at source: for amounts paid or credited on or after
the first day of January following the year on which this Agreement enters into
force, and
(ii) in respect of other taxes: for any tax year commencing on or after the first
day of January following the year on which this Agreement enters into force.
Article 30
Termination
This Agreement is concluded for an indeterminate period of time. Either Contracting State may
terminate this Agreement, through diplomatic channels, by giving a written notice thereof not
later than the 30th June of any calendar year from the end of the fifth year following that in
which the Agreement entered into force. In such event, the Agreement shall cease to have effect:
a) in the case of Estonia:
(i) in respect of taxes withheld at source: on amounts paid on or after the first
day of January following the year in which the notice is given, and
(ii) in respect of other taxes on income: for taxes chargeable for any taxable
period beginning on or after the first day of January following the year in which
the notice is given;
b) in the case of the Sultanate of Oman:
(i) in respect of taxes withheld at source: for amounts paid or credited on or after
the first day of January following the year in which the notice is given, and
(ii) in respect of other taxes: for any tax year commencing on or after the first
day of January following the year in which the notice is given.
IN WITNESS WHEREOF the undersigned, being duly authorised by their respective
Governments, have signed this Agreement.
DONE at .
.?.l(l.c24It , on the,%. day of 2O2’ corresponding to JA
• .
7.44t4 ‘‘% AH, in two identical originals each in the Estonian, Arabic and English
languages, all texts being equally authoritative. In case of divergence between the texts, the
English text shall prevail.
FOR THE R7KIC OF ESTONIA FOR THE SULTANATE OF OMAN
PROTOCOL
At the signing of the Agreement between the Republic of Estonia and the Sultanate of the Oman
for the avoidance of double taxation and the prevention of fiscal evasion with respect to taxes
on income (hereinafter referred to as “the Agreement”) the undersigned have agreed upon the
following provisions which form an integral part of the Agreement.
1. With the reference to the Agreement:
a) the term “statutory body” in the case of the Sultanate of Oman means a body
constituted in the Sultanate of Oman by a Royal Decree.
b) the provisions of this Agreement shall not prevent a Contracting State from applying
its domestic provisions to prevent tax evasion or tax avoidance.
2. With the reference to Article 8 of the Agreement:
a) for the purposes of this Article, the term “profits from the operation of ships or
aircraft in international traffic” by an enterprise, includes profits from:
(i) the charter, lease or rental of ships or aircraft fully equipped, manned and
supplied, and used in the operation international traffic;
(ii) the charter, lease or rental on a bare boat charter basis of ships or aircraft,
where such charter, lease or rental is incidental to the operation of ships or
aircraft in international traffic;
(iii) the use, maintenance or rental of containers, where such use, maintenance
or rental is incidental to the operation of ships or aircraft in international traffic;
(iv) interest on bank accounts directly connected with the operation of ships or
aircraft in international traffic.
b) the term “operation of ships or aircraft” means business of transportation by sea or
by air of passengers, mail, livestock or goods carried on by the owners, lessees or
charterers of ships or aircraft, including the sale of tickets for such transportation on
behalf of other enterprises and any other activity directly connected with such
transportation.
IN WITNESS WHEREOF the undersigned, being duly authorised by their respective
Governments, have signed this Protocol.
DONE at . , on the,. day of .Q’I” 2OZ corresponding to)4’*3
All, in two identical originals each in the Estonian, Arabic and English
languages, all texts being equally authoritative. In case of divergence between the texts, the
English text shall prevail.
FOR THE REPUB FOR THE SULTANATE OF OMAN
EESTI VABARIIGI
JA
OMAANI SULTANIRIIGI
VAHELINE
TULUMAKSUDEGA TOPELTMAKSUSTAMISE
VALTIMISE
NING
MAKSUDEST HOIDUMISE TOKESTAMISE
LEPING
Eesti Vabariik ja Omaani Sultaniriik,
soovides edasi arendada majandussuhteid ja edendada maksukoostööd;
kavatsedes sôlmida tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise fling maksudest hoidumise
tökestamise lepingu, jima et see tooks kaasa vöimaiusi tulu maksustamata jätmiseks vöi
maksusumma vähendamiseks maksupettuste vöi maksudest hoidumise kaudu (sealhulgas
maksulepingu kuritarvitustega, mule eesmärk on kolmandate riikide residentidele selles lepingus
sätestatud soodustuste vöimaldamine),
on kokku leppinud järgmises.
I peatükk
LEPINGU KOHALDAMISALA
Artikkel 1
Lepingu subjekt
Lepingut kohaldatakse seiieie isikule, kes on ühe vöi môlema iepinguosalise riigi resident.
Artikkel 2
Lepingu ese
i. Lepingut kohaidatakse lepinguosalise riigi kehtestatud tulumaksudeie, söltumata nende
kogumise viisist.
2. Tulumaksuna käsitatakse tulult vôi selle osalt, sealhulgas valias- vöi kinnisvara vôôrandamisest
saadud kasult vöetavat maksu.
3. Maksud, millele lepingut eelköige kohaldatakse, on:
a) Eestis tulumaks;
b) Omaani Sultaniriigis tulumaks.
4. Lepingut kohaldatakse ka samasele vöi sama laadi maksule, mis kehtestatakse olemasoleva
maksu asemele vöi sellele lisaks pärast lepingu allakirjutamist. Lepinguosaliste riikide pädevad
ametiisikud teevad teineteisele möistliku ajajooksul teatavaks asjaomaste maksuseaduste iga tähtsa
muudatuse.
II peatükk
MOISTED
Artikkel 3
POhimöisted
1. Kui kontekst ei nöua teisiti, kasutatakse selles lepingus möisteid järgmises tãhenduses:
a) Eesti tähendab Eesti Vabariiki ja geograafihises möttes Eesti territooriumi fling Eesti
territoriaalvetega külgnevaid alasid, kus Eesti vöib oma seaduste kohaselt ja kooskölas
rahvusvahelise öigusega teostada oma öigusi merepöhj ale ja maapöuele ning seal leiduvatele
loodusvaradele;
b) Omaani Sultaniriik tähendab Omaani Sultaniriigi territooriumi ja sellejuurde kuuluvaid saari,
sealhulgas territoriaalvett ja territoriaalvetest väljapoole jäävat ala, kus Omaani Sultaniriik vOib
kooskölas rahvusvahelise öigusega ja oma seaduste kohaselt teostada oma suveräänseid ôigusi
merepöhja, maapOue ja neid katvate vete loodusvarade uurimisel ja kasutamisel;
c) lepinguosaline riik ja teine lepinguosaline riik on kontekstist olenevalt kas Eesti vöi Omaani
Sultaniriik;
d) isik hOlmab füüsilist isikut, äriuhingut ja muud isikute uhendust;
e) äriiihing on juriidiline isik vöi muu Uksus, mida maksustatakse kui juriidilist isikut;
f) lepinguosalise riigi ettevötja ja teise lepinguosalise riigi ettevötja tähendab kontekstist olenevalt
kas ühe vöi teise lepinguosalise riigi residendi ettevôtlust;
g) rahvusvaheline vedu on lepinguosalise riigi ettevötja mere- vöi öhuvedu, välja arvatudjuhul, kui
mere- vôi ôhuvedu toimub ainult teises lepinguosalises riigis;
h) pädev ametiisik on:
i) Eestis rahandusminister vôi tema volitatud esindaja ja
ii) Omaani Sultaniriigis maksuameti juht vöi tema volitatud esindaja;
i) kodanik on:
i) lepinguosalise riigi kodakondsusega fiiüsiline isik ja
ii) juriidiline isik vöi muu isikute ühendus, mis on asutatud lepinguosalise riigi seaduste alusel.
2. Kui lepinguosaline riik kasutab lepingut kohaldades selles määratlemata möistet ja kui
kontekstist ei tulene teisiti vöi kui pädevad ametiisikud ei ole artikli 25 kohaselt kokku leppinud
möiste erinevas tãhenduses, lähtub ta lepingus käsitletud maksudega seotud môistet tôlgendades
selle lepinguosalise riigi seadustes sellel ajal kasutatud määratlusest. Maksuseadustes määratletud
möisted on Ulimuslikud selle lepinguosalise riigi teistes seadustes määratletud mOistete suhtes.
Artikkel 4
Resident
1. Selles lepingus tãhendab termin lepinguosalise riigi resident isikut, kes on selle lepinguosalise
riigi seaduste alusel maksukohustuslane oma elu- vöi asukoha, juhtkonna asukoha, asutamise vôi
registreerimise koha vöi muu sellise kriteeriumi järgi; termin hölmab ka lepinguosalist riiki, selle
kohaliku omavalitsuse Uksust vöi avalik-öiguslikku juriidilist isikut ja selles lepinguosalises
riigis asutatud fling järelevalve all olevat investeerimisfondi, pensionifondi vöi pensioniskeemi.
Termin ei hölma isikut, kes on selle lepinguosalise nigi maksukohustuslane üksnes seetöttu, et
tema tuluallikas asub selles lepinguosalises riigis.
2. Kui selle artikli löike 1 kohaselt on fiiüsiline isik mölema lepinguosalise riigi resident,
määratakse tema staatus j argmiselt:
a) ta on ainult selle lepinguosalise riigi resident, kus tal on kodu; kui tal on kodu mölemas
lepinguosalises riigis, siis on ta üksnes selle lepinguosalise riigi resident, millega tal on tihedamad
isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus);
b) kui eluliste huvide keskust ei ole vöimalik kindlaks määrata vöi tal ei ole kodu kummaski
lepinguosalises riigis, siis on ta selle lepinguosalise riigi resident, kus ta tavaliselt viibib;
c) kui isik viibib tavaliselt mölemas lepinguosalises riigis vöi kui ta ei viibi tavaliselt kummaski
neist, siis on ta selle lepinguosalise riigi resident, mule kodanik ta on;
d) kui isiku staatust ei saa määrata selle löike punktide a—c pöhj a! ja selles jarjekorras, lahendatakse
küsimus lepinguosaliste riikide pädevate ametiisikute kokkuleppel.
3. Kui isik on selle artikli löike I kohaselt mölema lepinguosalise riigi resident, siis pUuavad
lepinguosaliste riikide padevad ametiisikud kokkuleppe teel kindlaks määrata, millise
lepinguosalise riigi residendina isikut selle lepingu tähenduses käsitatakse, arvestades isiku
kôrgeima juhtimisorgani asukohta, asutamise vöi muul moel moodustamise kohta vöi muud
asjaomast tegurit; see ei kehti ffiüsilise isiku kohta. Kui kokkuleppele ei jöuta, ei anta sellele isikule
lepingus ettenähtud maksusoodustusi ega -vabastusi, vä!ja arvatudjuhul, kui lepinguosaliste riikide
pädevad ametiisikud lepivad kokku soodustuse andmise ulatuses ja viisis.
Artikkel 5
Püsiv tegevuskoht
1. Selles lepingus tähendab termin püsiv tegevuskoht äritegevuse kindlat kohta, mule kaudu
täielikult vöi osaliselt toimub ettevötja äritegevus.
2. Püsivaks tegevuskohaks peetakse esmajoones:
a) juhtkonna asukohta;
b) fihiaali;
c) kontorit;
d) tehast;
e) töökodaja
f) kaevandust, nafta- ja gaasipuurauku, karjääri vôi muud loodusvarade kaevandamise kohta.
3. Terminpüsiv tegevuskoht hölmab samuti:
a) ehitusplatsija ehitus-, montaai- vöi seadmestamistöid fling nende Uleteostatavatjärelevalvet,
kui platsil tegutsetakse vöi selliseid töid tehakse vöi nende jãrele valvatakse üle kuue kuu;
b) lepinguosalise riigi ettevötja teenuste osutamist, sealhulgas nöustamist, teises lepinguosalises
riigis, kui selline tegevus kestab (sama vöi seotud projekti raames) selles teises lepinguosalises
riigis üle 183 päeva kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul.
4. Eelmistest lôigetest olenemata ei peeta püsivaks tegevuskohaks:
a) ehitise kasutamist Uksnes ettevötj ale kuuluva kauba ladustamiseks, valjapanekuks vöi
kohaletoimetamiseks;
b) ettevötjale kuuluva kaubavaru hoiustamist Uksnes ladustamiseks, väljapanekuks vöi
kohaletoimetamiseks;
c) ettevötjale kuuluva kaubavaru hoiustamist üksnes selleks, et seda teisele ettevôtjale
töötlemiseks anda;
d) äritegevuse kindla koha pidamist ainult selleks, et ettevötj ale kaupa osta vöi teavet koguda;
e) äritegevuse kindla koha pidamist üksnes muu ettevötj ale vajaliku tegevuse jaoks;
f) äritegevuse kindla koha pidamist Uksnes mitme selle löike alapunktides a—e nimetatud
tegevuse j aoks, tingimusel et selline äritegevuse kindlas kohas toimuv tegevus vöi selle lôike
alapunkti f puhul tegevuste kogum on ettevalmistava vöi abistava iseloomuga.
5. Selle artikli löiget 4 ei kohaldata ettevötja kasutuses olevale äritegevuse kindlale kohale, kui selle
ettevötja vöi temaga tihedalt seotud ettevôtja aritegevus toimub samas kohas vói teises kohas samas
lepinguosalises riigis mng:
a) seda kohta vöi teist kohta käsitatakse selle artikli kohaselt ettevötja vöi tihedalt seotud
ettevötja püsiva tegevuskohana vöi
b) kahe ettevötja samas kohas toimuva tegevuse vöi ettevötja vôi tihedalt seotud ettevötjate
kahes kohas toimuv tegevus ei ole kogumis ettevalmistava vöi abistava iseloomuga, tingimusel
et ettevötj ate samas kohas toimuv aritegevus vöi ettevôtja vöi tihedalt seotud ettevötj ate kahes kohas
toimuv äritegevus on ühtset majandustegevust täiendav tegevus.
6. Kui isik tegutseb lepinguosalises riigis ettevötja nimel ning tavaliselt sölmib lepinguid vöi tal on
esmatähtis roll selliste lepingute sölmimise ettevalmistamisel, mida ettevötja tavaliselt sölmib olulisi
muudatusi tegemata, fling need lepingud on sölmitud:
a) ettevötja nimel vöi
b) ettevOtja omandis vôi kasutuses oleva vara omandi üleandmiseks vöi sellele varale
kasutusOiguse andmiseks vöi
c) teenuste osutamiseks ettevôtja poolt, siis selle artikli löigetest 1 ja 2 olenemata, kuid
arvestades selle artikli löiget 7, on ettevötjal selles lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht nende
tegevuste kaudu, mida see isik ettevötja jaoks teeb; sãtet ei kohaldata, kui sellise isiku tegevus
piirdub selle artikli löikes 4 loetletud eesmärkidel tehtavate toimingutega, mis ei muuda
äritegevuse kindla koha kaudu toimuvat tegevust löike 4 tähenduses pUsivas tegevuskohas
toimuvaks (see ei kehti äritegevuse kindlale kohale, millele kohaldataks selle artikli lOiget 5).
7. Selle artikli löiget 6 ei kohaldata, kui isik tegutseb lepinguosalises riigis teise lepinguosalise riigi
ettevötja mmel söltumatu esindajana fling tema tegevust esimesena nimetatud lepinguosalises riigis
vôib käsitada tema tavapärase äntegevusena. Kui selline isik tegutseb Uksnes vöi peamiselt ühe vOi
mitme sellise ettevötja nimel, kellega ta on tihedalt seotud, ei ole isik selle lôike tähenduses uhegi
sellise ettevôtja sôltumatu esindaja.
8. Kui lepinguosalise nigi residendist äriühing kontrollib teise lepinguosalise riigi residendist
ãriühingut vöi kui ariUhingu tegevus toimub pUsiva tegevuskoha kaudu vöi muul viisil teises
lepinguosalises riigis, ei anna see alust käsitada üht ariühingut teise äriühingu püsiva
tegevuskohana.
9. Selles artiklis on isik vöi ettevôtja tihedalt seotud ettevötjaga, kui toetudes köikidele asjaoludele,
on ühel kontroll teise üle vöi mölemat kontrollivad samad isikud vöi ettevötjad. Igal juhul on isik
vöi ettevötja tihedalt seotud ettevötjaga, kui Uhel on enam kui 50-protsendiline otsene vOi kaudne
osalus teises (vöi äriühingu puhul enam kui 50 protsenti ãriühingu aktsiate vöi osade hääleôigustest
ja vãärtusest vöi osalusest äriuhingu omakapitalis) vöi kui teisel isikul vôi ettevötjal on enam kui
50-protsendiline otsene vöi kaudne osalus isikus ja ettevötjas vöi kahes ettevötjas (vöi äriuhingu
puhul enam kui 50 protsenti ãnühingu aktsiate vöi osade haäleöigustest ja vããrtusest vöi osalusest
äriuhingu omakapitalis).
III peatükk
TULU MAKSUSTAMINE
Artikkel 6
Kinnisvaratulu
1. Tulu, sealhulgas pOllumajandusest vöi metsandusest saadud tulu, mida lepinguosalise riigi
resident saab teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, vöib maksustada see teine
lepinguosaline riik.
2. Termin kinnisvara määratletakse vara asukoha riigi seaduste alusel. Termin hölmab igal juhul
kinnisasja paraldist, eluskarja, pöllumajanduses (sealhulgas kalade aretamisel ja kasvatamisel) ja
metsanduses kasutatavat seadet, maaomandit käsitleva seadusega sätestatud ôigust ja kinnisvaraga
seotud nöudeöigust. Kinnisvara kasutusvaldust ning öigust saada tasu maavara leiukoha ja
loodusvara kasutamise vöi kasutusöiguse eest käsitatakse samuti kinnisvarana. Kinnisvarana ei
käsitata laeva, paati ega öhusôidukit.
3. Selle artikli lôiget 1 kohaldatakse kinnisvara otsesest kasutamisest vöi kasutusele andmisest
saadud tulule.
4. Selle artikli löikeid 1 ja 3 kohaldatakse ka ettevötluses ja kutsetegevuses kasutatavast kinnisvarast
saadud tulule.
Artikkel 7
Arikasum
1. Lepinguosalise riigi ettevötja kasumi maksustab ainult see lepinguosaline riik. Kui ettevötja
tegutseb püsiva tegevuskoha kaudu ka teises lepinguosalises riigis, vöib seal maksustada
ettevötja selle kasumiosa, mida saab omistada sellele pusivale tegevuskohale.
2. Selle artikli löiget 3 arvestades käsitavad lepinguosalised riigid, juhul kui lepinguosalise riigi
ettevôtja tegutseb püsiva tegevuskoha kaudu teises lepinguosalises riigis, pusivale tegevuskohale
omistatava kasumina seda kasumit, mida pusiv tegevuskoht eeldatavasti saaks, tegutsedes
iseseisvalt samadel vOi sama laadi tingimustel samal vöi sama laadi tegevusalal kui teise
lepinguosalise riigi ettevötja, kelle püsiv tegevuskoht see on.
3. Pusivale tegevuskohale omistatavat kasumit arvestades vôib tuludest maha arvatajuhtimis- ja
halduskulud ning püsiva tegevuskohaga seotud muud kulud, söltumata sellest, kas need tekkisid
pUsiva tegevuskoha lepinguosalises riigis vöi mujal, eeldusel, et need mahaarvamised on
kooskölas selle lepinguosalise riigi maksuseadustega ja vastavad seaduses toodud piirangutele.
4. Kui lepinguosalises riigis on pusivale tegevuskohale omistatavat kasumit arvestades tavaliselt
jaotatud ettevötja kogukasum ettevötja osade vahel proportsionaalselt, ei ole selle artikli löikega
2 vastuolus lepinguosalise riigi öigus kasutada nimetatud meetodit maksustatava kasumi
kindlaksmääramiseks. Kasutatava meetodi rakendamise tulemus peab olema kooskölas selle
artikli pöhimötetega.
5. Kasumit ei omistata püsivale tegevuskohale, kui ettevOtja ostab selle kaudu kaupa ainult oma
tarbeks.
6. Eelmistes löigetes käsitletud kasumit arvestades rakendatakse igal aastal sama meetodit, kui
ci ole küllaldast pöhjust seda muuta.
7. See artikkel ei möjuta lepingu teiste artiklite kohaldamist, kui kasum hölmab nendes teistes
artiklites käsitletud tulu.
Artikkel 8
Mere- ja Ohuvedu
1. Lepinguosalise riigi ettevötja kasumit laeva ja ôhusöiduki käitamisest rahvusvahelistes
vedudes maksustab ainult see lepinguosaline riik.
2. Selle artikli löiget 1 kohaldatakse ka kasumile, mis on saadud osalusest puulis vöi muud liiki
ühises äritegevuses vöi rahvusvahelises transpordiagentuuris.
Artikkel 9
Seotud ettevOtjad
1. Kui:
a) lepinguosalise riigi ettevOtja otse vöi kaudselt osaleb teise lepinguosalise riigi ettevötja
juhtimises, kontrollib ettevötjat vöi kui tal on osalus ettevötja osa- vöi aktsiakapitalis vöi
b) samad isikud otse vöi kaudselt osalevad mölema lepinguosalise riigi ettevötja juhtimises,
kontrollivad ettevötj aid vöi kui neil on osalus mölema ettevötja osa- vöi aktsiakapitalis fling kui
ettevötjad järgivad omavahelistes an- ja rahandussuhetes söltumatute ettevötj ate vahel
kokkulepitust erinevaid tingimusi, mule tôttu jääb ettevötja kasum eeldatavast väiksemaks,
loetakse ettevötja kasumiks eeldatav kasum ja see maksustatakse asj akohaselt.
2. Kui lepinguosaline riik arvab oma ettevötja kasumi hulkaja asjakohaselt maksustab tulu, mida
on teises lepinguosalises riigis maksustatud selle lepinguosalise riigi ettevötja kasumina ja mule
oleks saanud esimesena nimetatud lepinguosalise riigi ettevötja, kui ettevötjad oleksid
omavahelistes suhetes j ärginud sama laadi tingimusi nagu sôltumatud ettevötjad, korrigeerib see
teine lepinguosaline riik kasumilt tasutavat maksusummat. Maksusummat korrigeerides
arvestatakse lepingu teisi sätteid ja lepinguosaliste riikide padevad ametiisikud peavad vajaduse
korral teineteisega nôu.
Artikkel 10
Dividend
1. Dividendi, mida lepinguosalise riigi residendist aniuhing maksab teise lepinguosalise riigi
residendile, vöib maksustada see teine lepinguosaline riik.
2. Dividendi vöib selle lepinguosalise riigi seaduste kohaselt maksustada ka lepinguosaline riik,
kus dividendi maksev ariuhing on resident; kui dividendi saaja on teise lepinguosalise riigi
resident, ei vôi dividendilt vöetava maksu määr Uletada:
a) 0 protsenti dividendi brutosummast, kui dividendi saaja on aniuhing, kellele kuulub otseselt
vahemalt 20 protsenti dividendi maksva äniühingu kapitalist;
b) 10 protsenti dividendi brutosummast köigil muudel juhtudel.
Löiget ei kohaldata ariuhingu selle kasumi maksustamisele, millest dividendi makstakse.
3. Selle artikli löikest 2 olenemata vabastab lepinguosaline niik seal tekkinud dividendi maksust,
kui dividendi on makstud:
a) Eesti puhul:
i) Eesti valitsusele vöi kohaliku omavalitsuse üksusele;
ii) Eesti Pangale;
iii) Maaelu Arendamise Sihtasutusele;
iv) Ettevötluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele;
v) mOlema lepinguosalise riigi pädeva ametiisiku kokkuleppel muule üksusele, mis on
täielikult Eesti valitsuse omandis;
b) Omaani Sultaniriigi puhul:
i) Omaani Sultaniriigi valitsusele;
ii) Omaani Keskpangale;
iii) Omaani Investeerimisasutusele;
iv) Omaani Arengupangale;
v) Ekspordikrediidi- ja garantiiagentuurile S.A.O.C.;
vi) môlema lepinguosalise riigi pädeva ametiisiku kokkuleppel muule avalik-öiguslikule
juriidilisele isikule vöi asutusele, mis on tãielikult Omaani Sultaniriigi valitsuse
omandis;
c) kummagi lepinguosalise riigi puhul artikli 4 löikes 1 nimetatud investeerimisfondile,
pensionifondile vöi pensioniskeemile.
4. Selles artiklis kãsitatakse dividendina tulu osalusest vöi muust kasumi saamise ôigusest, mis
ci ole völanôue, ning teistest öigustest saadavat tulu, mida maksustatakse nagu osalusest saadud
tulu selle lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, kus kasumit j aotav ãriühing on resident.
5. Selle artikli lOikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist dividendisaaja an- vôi
kutsetegevus toimub püsiva tegevuskoha vôi kindla koha kaudu teises lepinguosalises riigis, mule
resident dividendi maksev äniUhing on, ning ta saab dividendi seoses püsiva tegevuskoha vOi kindla
koha kaudu toimuva an- vöi kutsetegevusega. Se! juhul kohaldatakse selle lepingu artiklit 7 vöi 14.
6. Kui lepinguosalise riigi residendist äriUhing saab tulu teisest lepinguosalisest riigist, ei vöi see
teine lepinguosaline riik maksustada äniühingu makstavat dividendi egajaotamata kasumit, kuigi
need sisaldavad tulu, mis on tekkinud selles teises lepinguosalises riigis; see ei kehti teise
lepinguosalise riigi residendile makstava dividendi kohta ega selliselt osaluselt makstava
dividendi kohta, mis on seotud selles teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskohaga
vöi kindla kohaga.
Artikkel 11
Intress
1. Intressi, mis tekib lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi
residendile, vöib maksustada see teine lepinguosaline riik.
2. Lepinguosalises riigis tekkivat intressi vöib oma seaduste kohaselt maksustada ka see
lepinguosaline riik, kus intress tekib; kui intressi saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei vöi
intressilt vöetava maksu määr ületada 5 protsenti intressi brutosummast.
3. Selle artikli löikest 2 olenemata vabastab lepinguosaline riik seal tekkinud intressi maksust,
kui intressi on makstud:
a) Eesti puhul:
i) Eesti valitsusele vôi kohaliku omavalitsuse uksusele;
ii) Eesti Pangale;
iii) Maaelu Arendamise Sihtasutusele;
iv) Ettevôtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele;
v) môlema lepinguosalise nigi pädeva ametiisiku kokkuleppel muule üksusele, mis on
täielikult Eesti valitsuse omandis;
b) Omaani Sultaniriigi puhul:
i) Omaani Sultaniriigi valitsusele;
ii) Omaani Keskpangale;
iii) Omaani Investeerimisasutusele;
iv) Omaani Arengupangale;
v) Ekspordikrediidi- ja garantiiagentuurile S .A.O.C.;
vi) mölema lepinguosalise riigi pädeva ametiisiku kokkuleppel muule avalik-öiguslikule
juriidilisele isikule vöi asutusele, mis on täielikult Omaani Sultaniriigi valitsuse omandis;
c) kummagi lepinguosalise riigi puhul artikli 4 löikes 1 nimetatud investeerimisfondile,
pensionifondile vöi pensioniskeemile.
4. Selles artiklis kãsitatakse intressina tulu vOlanôudest, olenemata sellest, kas nöue on
hupoteegiga tagatud vöi tagamata, ja sellest, kas nôue annab öiguse völgniku kasumile, ja
eelköige tulu valitsuse väartpaberitest vOi muudest völakohustustest fling nendega seotud
maksetest. Hilinenud makse eest vôetavat viivist selle artikli tähenduses intressina ei käsitata.
Termin intress ei hölma selle lepingu artikli 10 löike 4 kohaselt dividendina kãsitatavat tulu.
5. Selle artikli löiget 1 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist intressisaaja an- vôi
kutsetegevus toimub pUsiva tegevuskoha vöi kindla koha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus
intress tekib ja kus ta saab intressi püsiva tegevuskoha vöi kindla koha kaudu toimuva an- voi
kutsetegevusega seotud völanöudelt. Sel juhul kohaldatakse selle lepingu artiklit 7 vöi 14.
6. Intress on tekkinud lepinguosalises riigis, kui intressi maksab selle lepinguosalise nigi resident.
Kui völgnevus, millelt intressi makstakse, on seotud püsiva tegevuskoha vöi kindla kohaga ning
kui intressi maksmise kulu kannab püsiv tegevuskoht vöi kindel koht, on intress tekkinud püsiva
tegevuskoha vöi kindla koha lepinguosalises riigis, olenemata sellest, kas intressi maksja on
lepinguosalise riigi resident vöi mitte.
7. Kui intressi maksja ja intressi saaja vöi nende mölema ning muu isiku enisuhte töttu ületab
vOlanOude eest makstava intressi summa seda summat, mules oleksid intressi maksjaja intressi saaja
kokku leppinud jima seilise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summale.
Enammakstud intress maksustatakse kummagi lepinguosalise niigi seaduste kohaselt, arvestades
seile lepingu teisi sätteid.
Artikkel 12
Litsentsitasu
1. Litsentsitasu, mis tekib lepinguosalises niigis ja mida makstakse teise lepinguosalise nigi
residendile, vöib maksustada see teine lepinguosaline nik.
2. Nimetatud litsentsitasu vöib oma seaduste kohaselt maksustada ka see lepinguosaline riik, kus
litsentsitasu tekib; kui litsentsitasu saaja on teise lepinguosalise niigi resident, ei vöi litsentsitasult
vôetava maksu maar ületada 8 protsenti litsentsitasu brutosummast.
3. Selles artiklis kasitatakse litsentsitasuna makset, mida saadakse kirjandus- vöi kunstiteose vöi
teadustöö autoriöiguse, sealhulgas arvutitarkvara, patendi, kaubamärgi, disaini vôi mudeli, plaani
vöi salajase valemi vöi tehnoloogilise protsessi vöi tööstus-, kaubandus- vôi teadusseadme
kasutamise vöi kasutamise öiguse eest vöi tööstusliku, kaubandusliku vöi teadusalase oskusteabe
eest.
4. Selle artikli löikeid 1 ja 2 ci kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist litsentsitasu saaja an
voi kutsetegevus toimub püsiva tegevuskoha vöi kindla koha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus
litsentsitasu tekib ja kus ta saab litsentsitasu püsiva tegevuskoha vöi kindla koha kaudu toimuvas
an- vôi kutsetegevuses kasutatavast öigusest vöi varast. Se! juhul kohaldatakse selle lepingu artikiit
7vöil4.
5. Litsentsitasu on tekkinud lepinguosalises riigis, kui tasu maksja on selle lepinguosalise riigi
resident. Kui litsentsitasu maksmise kohustus on seotud püsivas tegevuskohas vöi kindlas kohas
toimuva an- vöi kutsetegevusega ning litsentsitasu maksmise kulu kannab püsiv tegevuskoht vöi
kindel koht, on litsentsitasu tekkinud püsiva tegevuskoha vöi kindla koha lepinguosalises riigis,
olenemata sellest, kas litsentsitasu maksja on lepinguosalise riigi resident vôi mitte.
6. Kui litsentsitasu maksjaja litsentsitasu saaja vöi nende môlemaja muu isiku enisuhte töttu ületab
eseme kasutamise, kasutamise öiguse vöi oskusteabe eest makstav litsentsitasu selle summa, mules
oleksid litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja kokku leppinud jima sellise suhteta, kohaldatakse
seda artiklit ainult viimati nimetatud summale. Enammakstud litsentsitasu maksustatakse kummagi
lepinguosalise nigi seaduste kohaselt, anvestades selle lepingu teisi sätteid.
Artikkel 13
Kasu vara vOOrandamisest
1. Kasu, mida lepinguosalise riigi resident saab selle lepingu artiklis 6 määratletud ja teises
lepinguosalises riigis asuva kinnisvana vôörandamisest, vöib maksustada see teine lepinguosaline
niik.
2. Kasu, mida lepinguosalise nigi resident saab sellise valiasvara vöörandamisest, mida ta
kasutab teises lepinguosalises niigis püsiva tegevuskoha anitegevuses vöi kindlas kohas oma
kutsealal tegutsedes, vöi püsiva tegevuskoha (eraidi vöi koos ettevôttega) vöi kindla koha
vóórandamisest, vöib maksustada see teine Iepinguosaiine niik.
3. Kasu, mida lepinguosalise riigi ettevötja saab sellise laeva vöi öhusöiduki vöôrandamisest,
mida ta kãitab rahvusvahelistes vedudes, vöi sellise laeva vói öhusöiduki käitamisega seotud
vallasvara vöörandamisest, maksustab ainult see lepinguosaline riik.
4. Kasu, mida lepinguosalise riigi resident saab osaluse vöörandamisest äriuhingus vöi muu
vörreldava osaluse vöörandamisest, mule väärtus tuleneb vähemalt 50 protsendi ulatuses otseselt
vöi kaudselt teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, vöib maksustada see teine
lepinguosaline riik.
5. Eelmistes löigetes käsitlemata vara vöörandamisest saadava kasu maksustab ainult
lepinguosaline riik, mule resident on vara vöôrandaja.
Artikkel 14
Kutsetegevus
1. Lepinguosalise riigi residendist ffiüsilise isiku kutsetegevusest vöi ettevötlusest saadud tulu
maksustab ainult see lepinguosaline riik; sellist tulu vôib maksustada ka teine lepinguosaline riik
j ärgmistel asjaoludel:
a) kui isik tegutseb teises lepinguosalises riigis asuvas kindlas kohas, vôib see teine
lepinguosaline riik maksustada ainult selle tuluosa, mis on omistatav sellele kindlale kohale vöi
b) kui isik viibib teises lepinguosalises riigis kokku vähemalt 183 päeva kaheteistkümnekuulise
perioodi vältel, vöib see teine lepinguosaline riik maksustada ainult selle tuluosa, mida ta saab
selles teises lepinguosalises riigis toimuvast tegevusest.
2. Kutsetegevusena käsitatakse eraviisilist teadus- j a haridustööd, kirjandus- ja kunstitegevust
ning arsti, juristi, inseneri, arhitekti, kirurgi, hambaarsti ja raamatupidaja erapraksist vôi muud
seda laadi tegevust.
Artikkel 15
Palgatöö
1. Lepinguosalise riigi residendi palka ja töösuhtest saadud muud tasu maksustab ainult see
lepinguosaline riik, arvestades selle lepingu artikleid 16, 18 ja 19. Kui lepinguosalise riigi resident
on töötanud ka teises lepinguosalises riigis, vöib selles teises riigis teenitud tasu maksustada see
teine lepinguosaline riik.
2. Selle artikli löikest 1 olenemata maksustab lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises
riigis töösuhtest saadud tasu ainult esimesena nimetatud lepinguosaline riik, kui:
a) tasu saaja viibib teises lepinguosalises riigis kokku kuni 183 päeva majandusaastal algava vöi
löppeva kaheteistkümnekuulise perioodi vältelja
b) tasu maksab tööandja vôi tasu makstakse selle tööandja nimel, kes ei ole teise lepinguosalise nigi
resident, ja
c) tööandja ei maksa tasu teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha vöi kindla koha
kaudu.
3. Selle lepingu eelmistest löigetest olenemata vöib lepinguosalise riigi ettevötja rahvusvahelistel
vedudel kãitataval laeval vôi öhusöidukil töötamise eest saadud tasu maksustada see lepinguosaline
riik.
Artikkel 16
Juhatuse liikme tasu
Juhatuse liikme tasu ja muud seda laadi maksed, mida lepinguosalise riigi resident saab teise
lepinguosalise riigi residendist äriuhingu juhatuse vöi muu samalaadse organi liikmena, vöib
maksustada see teine lepinguosaline riik.
Artikkel 17
Meelelahutaja ja sportlase tulu
1. Selle lepingu artiklitest 14 ja 15 olenemata vöib lepinguosalise riigi residendi tulu, mida ta saab
teises lepinguosalises riigis meelelahutajana teatris, filmis, raadios, televisioonis vöi mujal
esinemise eest vôi muusiku vöi sportlasena tegutsedes, maksustada see teine lepinguosaline riik.
2. Selle lepingu artiklitega 7, 14 ja 15 ei ole vastuolus, kui meelelahutaja vöi sportlase teenitud tulu,
mis laekub tema asemel mönele teisele isikule, maksustab lepinguosaline riik, kus meelelahutaja
vôi sportlane tegutseb.
3. Selle lepingu lOikeid I ja 2 ei kohaldata, kui meelelahutaja vôi sportlane saab tulu lepinguosalises
riigis toimuvast tegevusest, mida rahastatakse peamiselt ühe vöi mölema lepinguosalise riigi,
kohaliku omavalitsuse üksuse vöi avalik-öiguslikujuriidilise isiku vahenditest. Sel juhul maksustab
tulu ainult see lepinguosaline riik, kus meelelahutaja vöi sportlane on resident.
Artikkel 18
Pension
Lepinguosalise riigi residendile makstud pensioni ja varasema töötamise eest saadavat muud seda
laadi tasu maksustab ainult see lepinguosaline riik; see ei kehti selle lepingu artikli 19 löikes 2
nimetatud pensioni kohta.
Artikkel 19
Avalik teenistus
1. a) Palka ja muud tasu, mida lepinguosaline riik vöi kohaliku omavalitsuse Uksus vöi avalik
öiguslik juriidiline isik maksab isikule lepinguosalise riigi, selle omavalitsusUksuse vôi avalik
öigusliku juriidilise isiku asutuses töötamise eest, maksustab ainult see lepinguosaline riik; sätet
ei kohaldata pensionile.
b) Sellist palka ja muud tasu maksustab ainult teine lepinguosaline riik, kui isik on töötanud selles
lepinguosalises riigis fling ta on selle lepinguosalise riigi resident ning täidetud on üks järgnevatest
tingimustest:
i) ta on selle lepinguosalise riigi kodanik vöi
ii) tema residentsus tuleneb ka muust asjaolust kui töötamine.
2. a) Pensioni, mida lepinguosaline riik, selle kohaliku omavalitsuse üksus vôi avalik-öiguslik
juriidiline isik maksab vôi mida nende loodud fondidest makstakse isikule töötamise eest selle
lepinguosalise riigi, omavalitsusUksuse vöi avalik-öigusliku juriidilise isiku asutuses, maksustab
ainult see lepinguosaline riik.
b) Sellist pensioni maksustab ainult teine lepinguosaline riik, kui pensioni saaja on teise
lepinguosalise riigi resident ja kodanik.
3. Lepinguosalise riigi, selle kohaliku omavalitsuse Uksuse vôi avalik-öigusliku junidilise isiku
aritegevusega seotud töö eest saadud palgale ja muule tasule ning pensionile kohaldatakse selle
lepingu artikleid 15, 16, 17 ja 18.
Artikkel 20
OppejOu ja teadlase tulu
1. Kui lepinguosalise riigi tunnustatud haridus- vöi teadusasutuses öpetab vöi teeb uurimistööd isik,
kes oh vahetult enne lepinguosalisse riiki tulekut teise lepinguosalise riigi resident, maksustatakse
tema tulu ainult selles teises lepinguosahises nigis. Löiget kohaldatakse kahe aasta jooksul alates
tema esimesest sel eesmärgil toimunud külastusest esimesena nimetatud lepinguosalisse riiki.
2. Selle artikli löikes 1 tähendab termin tunnustatud selle lepinguosalise riigi antud tunnustust, kus
haridus- vOi teadusasutus asub.
3. Seda artikhit ei kohaldata peamiselt isiku vöi isikute erahuvides tehtud uurimistöö eest
saadavale tulule.
Artikkel 21
UliOpilase ja praktikandi tulu
1. Lepinguosaline riik ei maksusta tema territooriumil üksnes öpingutel vöi praktikal viibiva
uliöpilase vöi praktikandi ulalpidamiseks, öpinguteks vöi praktikaks tehtavaid väljamakseid, kui isik
on teise lepinguosalise riigi resident vöi oh seda vahetult enne öppima vöi praktikale asumist ja
vãljamakse tehakse väljaspool öppimis- vöi praktikakoha lepinguosalist riiki asuvast allikast.
2. Selle artikli lôikes 1 käsitlemata stipendiumile ja töösuhtest saadud tasule on selle artikli löikes
1 nimetatud uliöpilasel voi praktikandil Opingute vöi praktika jooksul ôigus saada samasuguseid
maksuvabastusi, -soodustusi vöi -vähendusi nagu külastatava lepinguosalise riigi residentidel.
Artikkel 22
Muu tulu
1. Lepinguosahise riigi residendi tulu, mida lepingu eelmistes artiklites ei ole käsitletud, maksustab
olenemata tulu tekkimise kohast ainult see lepinguosahine riik.
2. Selle artikli löiget 1 ei kohaldata sellele tulule, mida lepinguosahise riigi resident saab teises
lepinguosalises riigis pUsiva tegevuskoha kaudu tegutsedes vöi sehles teises lepinguosalises riigis
asuvas kindlas kohas toimuvast kutsetegevusest, kui öigused vöi vara, millest tulu on tekkinud, on
seotud püsiva tegevuskohaga vöi kindla kohaga; selhistel juhtudel kohaldatakse sehle lepingu
artiklit 7 vöi 14. Löiget ei kohaldata artikli 6 löikes 2 määratletud kinnisvarast saadud tulule.
IV peatükk
TOPELTMAKSUSTAMISE KORVALDAMISE MEETODID
Artikkel 23
Topeltmaksustamise kOrvaldamine
1. Eesti residendi puhul körvaldatakse topeltmaksustamine Eesti seaduste kohaselt ja arvestades
nendes seadustes sätestatud piiranguid (mida vôidakse aeg-aj alt muuta, muutmata uldpohimOtet)
järgmiselt:
a) kui Eesti resident saab tulu, mida selle lepingu kohaselt vöib maksustada Omaani Sultaniriik ja
mida on Omaani Sultaniriigis maksustatud selle riigi seaduste kohaselt, vabastab Eesti selle tulu
maksust;
b) kui Eesti resident saab tulu, mida selle lepingu artikli 10 lôike 2 punkti b, artiklite 11 ja 12 löike
2 vôi artikli 17 lôigete 1 ja 2 kohaselt vöib maksustada Omaani Sultaniriik, lubab Eesti residendi
tulumaksust maha arvata summa, mis vördub Omaani Sultaniriigis tasutud maksuga. Mahaarvatav
summa ei ületa tulumaksu seda osa, mis on arvutatud enne maksukohustuse vähendamist tulult,
mida vôib maksustada Omaani Sultaniriigis;
c) kui Eesti residendist äriühing saab tulu, mis on selle lepingu artikli 7 kohaselt omistatav Omaani
Sultaniriigis asuvale pusivale tegevuskohale ja seda tulu ei ole Omaani Sultaniriigis maksustatud,
vabastab Eesti olenemata selle löike punktist a selle tulu maksust 50 protsendi ulatuses;
d) kui Eesti residendist äriuhing saab dividendi Omaani Sultaninigi residendist äriuhingult ja see
dividend ei ole Omaani Sultaniriigis maksustatud, vabastab Eesti olenemata selle löike punktist a
selle dividendi maksust 50 protsendi ulatuses.
2. Omaani Sultaniriigi residendi puhul körvaldatakse topeltmaksustaminejargmiselt:
a) kui Omaani Sultaniriigi resident saab tulu, mida selle lepingu kohaselt vöib maksustada Eestis,
lubab Omaani Sultaniriik residendi tulumaksust maha arvata summa, mis vördub Eestis tasutud
tulumaksuga;
b) kui Omaani Sultaniriigi residendist äriühing saab dividendi Eesti residendist äriuhingult, mules
tal on vãhemalt 30 protsenti haaleöiguslikest aktsiatest vöi osadest, lubab Omaani Sultaniriik
residendi tulumaksust maha arvata dividende maksva äriühingu dividendide aluseks olevalt
kasumilt 25 protsenti Eestis tasutud tulumaksust.
Punktide a ja b alusel mahaarvatav summa ei ületa kummalgi juhul tulumaksu seda osa, mis on
arvutatud enne tasutud maksusumma mahaarvamist tulult, mida vöib maksustada Eestis.
3. Kui lepinguosalise riigi residendi tulu on selle lepingu kohaselt selles lepinguosalises riigis
maksust vabastatud, vöib see lepinguosaline nik sellest hoolimata residendi ülejãänud
maksukoormuse arvutamisel vabastatud tulu osa arvesse vötta.
V peatükk
ERISATTED
Artikkel 24
Vördne kohtlemine
1. Lepinguosaline riik maksustab teise lepinguosalise riigi kodanikku ja kohaldab talle
maksustamisega kaasnevaid nöudeid samamoodi nagu oma kodanikule samadel asjaoludel. Seda
sätet kohaldatakse selle lepingu artiklist I olenemata ka isikule, kes ei ole kummagi lepinguosalise
riigi resident.
2. Lepinguosalise riigi ettevötja teises lepinguosalises riigis asuvat pUsivat tegevuskohta
maksustatakse samadel alustel kui teise lepinguosalise riigi samal tegevusalal tegutsevat ettevötjat.
3. Lepinguosalise riigi ettevötja vöib maksustatavat kasumit arvestades sellest maha arvata teise
lepinguosalise riigi ettevötjale makstud intressi, litsentsitasu ja muu väljamakse samadel alustel
nagu oma lepinguosalise riigi residendi puhul; sätet eu kohaldata selle lepingu artikli 9 löikes 1,
artikli 11 löikes 7 ega artikli 12 löikes 6 nimetatudjuhtudel.
4. Lepinguosalise riigi ettevôtjat, mida kontrollib otse vöi kaudselt teise lepinguosalise riigi resident
vôi milles teise lepinguosalise riigi residendil on otsene vöi kaudne osalus, ei rnaksustata körgernalt
ega esitata talle maksustamisega seotud lisanöudeid vörreldes sama lepinguosalise riigi samalaadse
ettevötjaga.
5. Seda artiklit ei tolgendata kui lepinguosalise riigi kohustust vöimaldada teise lepinguosalise riigi
residendile tema perekonnaseisu voi perekondlike kohustuste töttu samasugust maksusoodustust, -
vabastust vöi -vähendust, mida ta vöimaldab oma residendile.
6. Seda artiklit kohaldatakse selles lepingus nimetatud maksudele.
Artikkel 25
Vastastikuse kokkuleppe menetlus
1. Kui isik arvab, et lepinguosalise riigi tegevus pöhjustab vöi vöib pöhjustada tema sellist
maksustamist, mis ei ole lepinguga kooskölas, vöib ta lepinguosaliste riikide riigisisese öigusega
sätestatud öiguskaitsevahenditest söltumata esitada kaebuse kummagi lepinguosalise riigi pädevale
ametiisikule. Kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul alates päevast, mu teatati lepingut rikkuvat
maksustamist pöhjustavast tegevusest.
2. Kui kaebus on padeva ametiisiku arvates öigustatud ja ta ei leia rahuldavat lahendust, puüab
ametiisik kaebuse lahendada vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi pädeva
ametiisikuga, järgides pOhimötet, et lepingut rikkuvat maksustamist tuleb vältida. Kokkulepe
täidetakse lepinguosaliste riikide ôigusaktides ettenähtud ajapiirangut kohaldamata.
3. Lepinguosaliste riikide padevad ametiisikud puuavad lepingu tölgendamisel ja kohaldamisel
tekkivad küsimused lahendada vastastikusel kokkuleppel. Topeltmaksustamise krvaldamiseks
vôivad nad teineteisega konsulteerida ka lepingus käsitlemata juhtudel.
4. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud vôivad eelmistes lôigetes käsitletud kokkuleppele
jöudmiseks suhelda teineteisega vahetult.
Artikkel 26
Teabevahetus
1. Lepinguosaliste riikide padevad ametiisikud vahetavad lepingu täitmiseks vöi riigisiseste
öigusaktide kohaldamiseks eeldatavalt asjakohast teavet lepinguosalises riigis vöi selle kohaliku
omavalitsuse üksuses kehtestatud maksude kohta tingimusel, et maksustamine ei ole lepinguga
vastuolus. Selle lepingu artiklid 1 ja 2 teabevahetust ei piira.
2. Lepinguosaline riik käsitab teisest lepinguosalisest riigist selle artikli löike 1 alusel saadud teavet
salajasena samamoodi nagu oma öigusaktide alusel saadud teavet ja avaldab seda üksnes isikule vöi
ametivöimule (sealhulgas kohtud ja haldusasutused), kes selle artikli löikes 1 viidatud makse
määrab, kogub vôi sisse nOuab vöi maksudega seotud kaebusi lahendab vöi eeltoodu ülejärelevalvet
teostab. Selline isik vôi ametivôim kasutab teavet ainult eelloetletud eesmärkidel. Teavet vöib
avaldada avalikul kohtuistungil vöi kohtuotsuses. Eelnevast olenemata vöib lepinguosaline riik
saadud teavet kasutada teistel eesmärkidel, kui seda lubavad mölema lepinguosalise riigi seadused
ja teavet edastava lepinguosalise riigi pädev ametiisik annab selleks nOusoleku.
3. Selle artikli Iöikeid 1 ja 2 ei tölgendata lepinguosalise riigi kohustusena:
a) rakendada haldusabinöusid, mis on vastuolus lepinguosaliste riikide seaduste ja
halduspraktikaga;
b) anda teavet, mis ei ole lepinguosaliste riikide seaduste alusel vöi tavapärases haldusmenetluses
kattesaadav;
c) anda teavet, mis sisaldab an- vöi kutsesaladust vöi tootmisprotsessi käsitlevaid salajasi andmeid,
vöi teavet, mule avaldamine on vastuolus avaliku korraga.
4. Kui lepinguosaline niik on selle antikli kohaselt taotlenud teavet, siis teine lepinguosaline niik
vötab nöutud teabe saamiseks meetmeid ka juhul, kui see teine lepinguosaline niik ei vaja sellist
maksualast teavet enda tarbeks. Eelmises lauses sätestatud kohustus on piiratud selle artikli lôikega
3, kuid seda piirangut ei vôi ühelgi juhul tolgendada kui lepinguosalise riigi öigust keelduda teabe
andmisest ainult riigisisese huvi puudumise tôttu.
5. Selle artikli löiget 3 ei tölgendata lepinguosalise riigi vöimalusena keelduda teabe andmisest
ainult seetöttu, et teabe valdaja on krediidiasutus, môni muu finantsasutus, esindaja, usaldusisik,
varahaldur vöi teave puudutab osalust isikus.
Artikkel 27
Diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse töötaja
Lepingut ei kohaldata diplomaatilise esinduse ega konsulaarasutuse töötaja rahalistele
soodustustele, mis on ette nãhtud rahvusvahelise ôiguse üldtunnustatud normide ja erikokkulepete
alusel.
Artikkel 28
Oigus soodustustele
Olenemata selle lepingu teistest sätetest, ei anta lepingus tulu suhtes ettenähtud soodustust, kui
köikide asjaolude pöhjal on möistlik järeldada, et soodustuse saamine oh sellise tehingu, mis
otseselt vöi kaudselt viis selle soodustuse saamiseni, üks peamistest eesmärkidest; see ei kehti
juhul, kui nendel asjaoludel soodustuse andmine vastab selle lepingu asjakohaste sätete
eesmargile.
VI peatukk
LOPPSATTED
Artikkel 29
Lepingu jöustumine
1. Lepinguosalised riigid edastavad teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu kirjaliku teate
lepingu jöustumiseks vajaliku seadusega sätestatud menetluse löpetamise kohta. Leping jöustub
hilisema teate kuupäeval.
2. Lepingut kohaldatakse:
a) Eesti puhul:
i) lepingu jôustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vöi hiljem saadud tulult kinnipeetavale
maksule;
ii) lepingujöustumiselejärgneva aasta 1. jaanuaril vöi hiljem algaval maksustamisperioodil
saadud tulult tasutavale muule maksule;
b) Omaani Sultaniriigi puhul:
i) lepingujöustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vöi hiljem saadud tulult kinnipeetavale vöi
krediteeritavale maksule;
ii) lepingu jôustumisele j ärgneva aasta 1. j aanuaril vöi hiljem algaval maksustamisaastal
saadud tulult tasutavale muule maksule.
Artikkel 30
Lepingu lOpetamine
Leping on sölmitud mäãramata ajaks. Lepinguosaline riik vöib lepingu löpetada, teatades sellest
diplomaatiliste kanalite kaudu hiljemalt kalendriaasta 30. juunil, kuid mitte ernie, kui lepingu
jöustumisest on möödunud viis aastat. Sel juhul ei kohaldata lepingut:
a) Eesti puhul:
i) teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuaril vöi hiljem kinnipeetud maksule;
ii) teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuaril vöi hiljem algaval maksustamisperioodil
saadud tulult tasutavale muule maksule;
b) Omaani Sultaniriigi puhul:
i) teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuaril vöi hilj em saadud tulult kinnipeetavale vöi
krediteeritavale maksule;
ii) teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuaril vöi hiljem algaval maksustamisaastal saadud
tulult tasutavale muule maksule.
Selle kinnituseks on valitsuste volitatud isikud lepingule alla kirjutanud.
Koostatud “‘ , 2O..?. aastal, mis vastab islami kalendri järgi
aastale 14. 23. , kahes eksemplaris eesti, araabia ja inglise keeles; köik
tekstid on vördselt autentsed. Tölgendamiserinevuse korral vöetakse aluseks ingliskeelne tekst.
Vabariigi nimel Omaani Sultaniriigi nimel
PROTOKOLL
Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise
fling maksudest hoidumise tökestamise lepingu (edaspidi leping) allakirjutamisel on pooled
kokku leppinud järgmistes sãtetes, mis moodustavad lepingu lahutamatu osa.
1. Viidates lepingule:
a) Omaani Sultaniriigi puhul tähendab avalik-öiguslik juriidiline isik Omaani Sultaniriigis
kuningliku määruse alusel loodud isikut;
b) see leping ei takista lepinguosalisel riigil oma ôiguse kohaldamist maksudest hoidumise vöi
maksupettuste tökestamiseks.
2. Viidates lepingu artiklile 8:
a) selles artiklis hôlmab ettevötja kasum laevade ja öhusöidukite käitamisest rahvusvahelistes
vedudes kasumit, mis on saadud:
i) täisvarustuses ja meeskonnaga prahitud vöi liisitud laeva vöi ôhusöiduki käitamisest
rahvusvahelistes mere- ja öhuvedudes;
ii) laeva vöi ôhusôiduki meeskonnata prahtimisest vöi liisimisest, kui selline prahtimine vöi
liisimine ei ole rahvusvaheliste mere- ja öhuvedudega tegeleva ettevötja pöhitegevus;
iii) konteinerite kasutamisest, hooldamisest vöi üürimisest, kui selline kasutamine,
hooldamine vöi üürimine ei ole rahvusvaheliste mere- ja Ohuvedudega tegeleva ettevötja
pöhitegevus;
iv) intressina pangahoiustelt, mis on otseselt seotud ettevôtja rahvusvaheliste mere- ja
ôhuvedudega.
b) termin laevade ja àhusöidukite käitamine tähendab laevade vOi öhusöidukite omanike,
liisijate vöi prahtijate äritegevust reisijate, posti, eluskarja vöi kaupade mere- vôi ôhuvedudes,
sealhulgas piletite müüki sellistele vedudele, kui seda tehakse teiste ettevötj ate nimel fling muid
selliste vedudega otseselt seotud tegevusi.
Selle kinnituseks on valitsuste volitatud isikud protokollile alla kirjutanud.
Koostatud aastal, mis vastab islami kalendri järgi
aastale 1 4.4’’ ?. kahes eksemplaris eesti, araabia ja inglise keeles; köik
tekstid on vördselt autentsed. Tölgendamiserinevuse korral vöetakse aluseks ingliskeelne tekst.
7?abariigi nimel Omaani Sultaniriigi nimel
EELNÕU
Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vahelise tulumaksudega
topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise
tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli
ratifitseerimise seadus
Ratifitseerida juurdelisatud Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vaheline tulumaksudega
topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping ja selle juurde
kuuluv protokoll, mis on alla kirjutatud 2024. aasta 27. oktoobril Masqaţis.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2024
Algatab Vabariigi Valitsus
Vabariigi Valitsuse nimel
Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning
maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise
seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Seadusega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vaheline tulumaksudega
topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping ja selle juurde kuuluv protokoll
(edaspidi leping).
Lepingu tekst parafeeriti 5. detsembril 2019. a Masqaţis. Kirja teel tehti hiljem lepingu teksti mõned
muudatused. Lõplik tekst lepiti kokku 10. novembril 2023. a. Vabariigi Valitsus kiitis lepingu heaks 30.
aprillil 2023 toimunud istungil korraldusega nr 134. Lepingule kirjutasid 27. oktoobril 2024. aastal Masqatis
alla Eesti suursaadik Omaanis Ingrid Amer ja Omaani Maksuameti peadirektor Tema Ekstsellents Nasser
Al-Jashmi.
Eesti ja Omaani vaheline leping järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (ingl
k Organization for Economic Co-operation and Development, edaspidi OECD) koostatud tüüplepingut.
Seisuga 1. detsember 2024. a on Eestil kehtivaid topeltmaksustamise vältimise lepingud 63 riigiga1.
Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide
vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema
õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise
lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks
piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse
kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse
kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna
peaspetsialist Tiina Hansson (tel 5885 1480,
[email protected]). Eelnõu ning seletuskirja juriidilist
kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna
juht Virge Aasa (tel 5885 1493,
[email protected]). Lepingu tõlget on toimetanud vandetõlk Terje Arro
(Luisa Tõlkebüroo, tel 626 4282).
1.3 Märkused
Eelnõu on seotud 18. mai 2023. a kinnitatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 3.1.9, mis
seab eesmärgiks, et Eesti on ettevõtlus-ja maksukeskkonna ning välislepingute poolest parim maa, kus
luua ja hoida ettevõtte peakorterit ning mille kaudu globaalselt hallata varasid. Eelnõu ei ole seotud muu
menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
1
Sõlmitud lepingute nimekiri on kättesaadav Rahandusministeeriumi veebiaadressilt
https://www.rahandusministeerium.ee/et/topeltmaksustamise-valtimise-lepingud
1
Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika
eeskiri“ § 1 lõike 2 punktiga 3 ei ole koostatud eelnõu väljatöötamiskavatsust.
Leping tuleb ratifitseerida Riigikogus ning ratifitseerimise aluseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 113
väljendatud seadusereservatsiooni põhimõte, mille kohaselt tuleb maksuküsimused kehtestada seadusega.
Seaduse vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.
Tulenevalt Välisministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei vahel kokku lepitud
välislepingute lihtsustatud menetlemise korrast lisati kooskõlastusringil olevale lepingu heakskiitmise
korralduse eelnõu seletuskirjale ratifitseerimise seaduse eelnõu kavand ning korralduse eelnõu
seletuskiri koostati seaduseelnõu seletuskirjale kehtestatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja
reegleid järgides. Lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu kooskõlastati ministeeriumidega samaaegselt
korralduse eelnõu kooskõlastamisega.
2. Seaduse eesmärk
Seadusega ratifitseeritakse leping ning luuakse võimalus selle kohaldamiseks.
Eesti sõlmib topeltmaksustamise vältimise lepinguid, et tagada maksukeskkonna stabiilsus nii välismaistele
ettevõtjatele, kes investeerivad Eestisse kui ka Eesti ettevõtjatele, kes laiendavad oma tegevust
välisturgudele. Kahes või enamas riigis tegutsemise tagajärjel on isik tavaliselt allutatud vähemalt kahe riigi
maksuseadustele, mille kohaldamise tulemusena võib tekkida juriidiline topeltmaksustamine.
„Rahvusvaheline juriidiline topeltmaksustamine“ on maksuõiguse termin, millega tähistatakse olukorda,
kus kaks riiki maksustavad samalaadsete maksudega ühe ja sama maksumaksja tulu. Juriidilise
topeltmaksustamise kõrval eksisteerib majanduslik topeltmaksustamine, mis tähendab, et sama tulu
maksustatakse kahe erineva maksumaksja tuluna.
Topeltmaksustamise kahjulik mõju rahvusvahelisele majandustegevusele on ilmne ning
topeltmaksustamise vältimise lepingute peamine eesmärk ongi juriidilise topeltmaksustamise
kõrvaldamine. Topeltmaksustamise ennetamiseks jagab leping maksustamisõigusi riikide vahel eri
tululiikide kaupa. Selline jagamine toimub ühe riigi maksustamisõiguse piiramisena teise riigi kasuks ja
vastupidi. Lisaks topeltmaksustamise kõrvaldamisele on välisinvestorile oluline, et teda ei maksustataks
investeeringu sihtkohariigis koormavamalt kui kohalikke ettevõtjaid. Leping sätestabki teatud piirides
maksumaksjate võrdse kohtlemise kohustuse.
Kuna mitmes riigis tegutsemisel võib eri riikide maksuseaduste kohaldamise tulemusena tekkida ka
topeltmittemaksustamine ja suureneda võimalus muul viisil maksukohustuse täitmisest
kõrvalehoidumiseks, sätestab leping võimaluse ja kohustuse maksualase teabe vahetuseks lepinguosaliste
riikide pädevate ametiisikute vahel. Pädevateks ametiisikuteks on üldjuhul maksuhaldurid (st Eestis Maksu-
ja Tolliamet).
Leping võib luua maksumaksjatele riigisisese õigusega võrreldes vaid soodsamad tingimused, kuna leping
riigile uusi maksustamisõigusi ei anna. Kui lepingus on antud ühele lepinguosalisele riigile teatud liiki tulu
maksustamise õigus, kuid riigisisese seaduse kohaselt sellist tulu seal ei maksustata, siis ei teki riigil lepingu
alusel õigust maksu võtta. Kui näiteks tulumaksuseaduse (edaspidi ka TuMS) alusel mitteresidendile
makstavat dividendi ei maksustata, pole Eestil õigust lepingus sätestatud määras dividendilt tulumaksu
kinni pidada.
2
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Seaduse eelnõu koosneb ühest lausest, millega ratifitseeritakse leping ja selle juurde kuuluv protokoll.
Eesti ja Omaani leping koosneb 30 artiklist ja lepingu juurde kuuluvast protokollist.
Lepingu esimesed 5 artiklit käsitlevad lepingu kohaldamisala ja mõisteid.
Artikkel 1
Lepingut kohaldatakse lepinguosaliste riikide residentidele. Residendi mõiste on määratletud viitega
riigisisesele õigusele lepingu artiklis 4. Eesti tulumaksuseaduses on residendi mõiste sätestatud §-s 6.
Teatud lepingu sätted kohalduvad isikutele, kes ei pruugi olla kummagi riigi residendid. Näiteks artikkel 19
(avalik teenistus) võib kohalduda Eesti või Omaani avalikule teenistujale, kes pole kummagi riigi resident.
Artikli 26 (teabevahetus) kohaselt võivad riigid teavet vahetada ka kolmandate riikide residentide kohta.
Artikkel 2
Lepingu artiklis 2 sätestatakse lepingu ese- maksud, millele lepingut kohaldatakse. Lepingut kohaldatakse
Eestis ja Omaanis kehtestatud tulumaksudele sõltumata nende kogumise viisist. Artikli 2 lõikes 2 on
sätestatud tulumaksu määratlus ning lõikes 3 on nimetatud kummaski riigis kehtestatud maksud, millele
lepingut eelkõige kohaldatakse. Lepingut kohaldatakse ka samastele või sama laadi maksudele, mis
kehtestatakse olemasoleva maksu asemele või sellele lisaks pärast lepingu allakirjutamist. Pädevatel
ametiisikutel lasub kohustus maksuseaduste olulisematest muudatustest teineteist teavitada.
Teabevahetuse (artikkel 26) artikli kohaldumisala on laiem. Teavet vahetatakse kõigi maksude kohta, mille
lepinguosaline riik või selle kohaliku omavalitsuse üksus on kehtestanud.
Artikkel 3
Mõistete juures tuleb tähele panna, kas määratlus on antud viitega riigisisesele õigusele või on määratlus
riigisiseses õiguses kasutatud samalaadsetest mõistetest sõltumatu. Artikkel 3 koondab mitmeid lepingus
kasutatavaid mõisteid, kuid artiklid 4 ja 5 on pühendatud ühe mõiste selgitamisele. Mõistete ja terminite
määratlusi võib siiski leida ka lepingu teistest artiklitest, kuid sellisel juhul omab termin tähendust ainult
konkreetse artikli kohaldamisel.
Artikli 3 lõige 2 sätestab üldreegli lepingus määratlemata mõistete tõlgendamiseks. Kui kontekstist ei tulene
teisiti, lähtub lepinguosaline riik lepingus käsitletud maksudega seotud mõistet tõlgendades selle
lepinguosalise riigi seadustes sellel ajal kasutatud määratlusest, pidades silmas, et maksuseadustes
määratletud mõisted on ülimuslikud teistes seadustes määratletud mõistete suhtes. Nimetatud sätte
kohaldamisel tuleb silmas pidada ka rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artiklites 31, 32
ja 33 sätestatud rahvusvaheliste lepingute tõlgendamise üldreegleid.
Artikkel 4
Lepingu artikkel 4 määratleb termini lepinguosalise riigi resident lepingu teiste sätete kohaldamiseks
ning sätestab reeglid lepinguresidentsuse määramiseks, kui lepinguosaliste riikide seaduste koosmõjus
tekib topeltresidentsus. Lepingu kohaselt on isik resident, kui ta on resident lepinguosalise riigi õiguse
alusel ning kui ta on selles riigis maksukohustuslane. Siin peetakse üldiselt silmas piiramatut
maksukohustust maailmatulult, mitte maksukohustust ainult sellest riigist saadud tulult. Samas ei välista
see säte oma kohaldamisalast territoriaalse maksusüsteemiga riikide2 residente. Residendina lepingu
mõistes käsitatakse ka seda riiki ennast, selle kohaliku omavalitsuse üksust ja avalik-õiguslikku
2
Riigid, kes oma residentide välisriigist saadud tulu ei maksusta.
3
juriidilist isikut ehk siis selliseid üksuseid, kes lepingus sätestatud üldiste reeglite alusel residendiks ei
kvalifitseeruks (ei ole isikud artikkel 3 lõige 1 punkt d kohaselt ega ka tulumaksukohustuslased), kuid
kellele peetakse vajalikuks lepingut kohaldada, kui nad näiteks teisest riigist tulu saavad.
Lisaks eelloetletud isikutele ja üksustele käsitatakse selles lepingus residendina ka Eestis või Omaanis
asutatud investeerimisfondi, pensionifondi ja pensioniskeemi, mis on riigi järelevalve all.
Investeerimisfondi ja pensionifondi sõnaselge määratlemine residendina tähendab seda, et Eesti fondil
on võimalus saada selle lepingu alusel maksuhalduri käest residentsustõend, mille esitamisel saab
Omaanis lepingu kohaldamist taotleda. Lisaks sellele, et investeerimis- ja pensionifondi käsitatakse
residendina, loetakse ta ka temale tehtud väljamaksete saajaks, sest tuluallikariigil on kohustus
dividendilt kinnipeetavat maksu lepingus sätestatud määrani vähendada ainult juhul, kui isik või üksus,
kelle arvele väljamakse laekub, on ka selle tulu saaja.
Kui füüsiline isik on residendi määratluse kohaselt nii Eesti kui ka Omaani resident, siis lepingu artikli
4 lõike 2 kohaselt määratakse isiku residentsus eelnimetatud artiklis toodud kriteeriume järgides, andes
eelisõiguse isikuga lähemalt seotud riigile.
Äriühingute topeltresidentsuse tekkimisel lahendatakse küsimus Eesti ja Omaani pädevate ametiisikute
kokkuleppel, arvestades kõrgeima juhtimisorgani asukohta, asutamise või muul moel moodustamise kohta
või muud asjaomast tegurit. Kui pädevad ametiisikud kokkuleppele ei jõua, siis isikule antakse lepingus
ettenähtud maksusoodustusi ainult siis, kui pädevad ametiisikud lepivad kokku soodustuse andmise ulatuse
ja viisi.
Artikkel 5
Püsiva tegevuskoha tekkimise tingimused on kindlaks määratud lepingu artiklis 5. Artikli 5 lõige 1 sätestab
püsiva tegevuskoha tekkimise üldreegli. Lõikes 2 on toodud tüüpiliste püsivate tegevuskohtade näited.
Toodud loetelu täiendab lõiget 1, kuid püsiv tegevuskoht tekib vaid siis, kui see vastab lõikes 1 nimetatud
tingimustele.
Püsiv tegevuskoht lepingu mõistes on reeglina äritegevuse kindel koht, mille kaudu täielikult või osaliselt
toimub ettevõtja äritegevus. Selleks, et mitteresidendil tekiks teises riigis püsiv tegevuskoht, peab tema
käsutuses olema koht äritegevuseks (näiteks kontor, tehas, ehitusplats, töökoht kellegi teise kontoris).
Siinkohal pole oluline, kas see koht on ainuüksi mitteresidendi kasutuses või millisel õiguslikul alusel
mitteresident kohta kasutab, määrav on asjaolu, et mitteresidendil on võimalus konkreetset kohta oma
ettevõtluse jaoks kasutada. Teine oluline tingimus on, et koht peab olema püsiv ning moodustama
majandusliku ja geograafilise terviku. Sõna ’püsiv’ tähendab püsiva tegevuskoha puhul nii geograafilist kui
ka ajalist püsivust ning eeldab tõlgendamisel teatud paindlikkust ja konkreetsele äritegevusele iseloomulike
asjaolude arvestamist. Kolmas tingimus on, et mitteresidendist ettevõtja majandustegevus peab toimuma
eelnimetatud koha kaudu, mis reeglina tähendab seda, et ettevõtja ise või tema heaks töötavad isikud peavad
põhiliselt tegutsema selles kohas.
Lepingu artiklis 5 saab eristada kahte liiki püsivat tegevuskohta: geograafiliselt püsiv (lõiked 1, 2 ja lõike 3
punkt a) ja ettevõtja enda, tema töötajate või vahendajate tegevuse tulemusena tekkiv püsiv tegevuskoht
(lõike 3 punkt b ja lõige 6).
Püsiva tegevuskoha enamlevinud vormid on välisriigi juriidilise isiku filiaal ja välisriigi ettevõtja käsundi
alusel tegutsevad nii-öelda sõltuvad esindajad, kellel on õigus ettevõtja nimel lepinguid sõlmida või kellel
on esmatähtis roll selliste lepingute sõlmimise ettevalmistamisel. millele ettevõtja hiljem olulisi muudatusi
tegemata alla kirjutab. Artikkel 5 lõige 6 täpsustab, et püsiva tegevuskoha tekkimiseks peavad sõlmitavad
lepingud olema välisriigi ettevõtja nimel või kohustama seda ettevõtjat vara võõrandama või kasutusse
andma või teenust osutama.
4
Kui esindajat saab käsitada ettevõtjast majanduslikult ja õiguslikult sõltumatuna, siis selline esindaja
ettevõtjale püsivat tegevuskohta ei tekita. Leping täpsustab, et esindaja, kes tegutseb üksnes või peamiselt
ühe või mitme ettevõtja huvides, kellega ta on tihedalt seotud, ei saa olla lepingu mõistes sõltumatu esindaja.
Üldise määratluse kohaselt loetakse selles lepingus isikud omavahel tihedalt seotuks, kui ühel on kontroll
teise üle või mõlemat kontrollivad samad isikud. Artikli 5 lõike 9 kohaselt loetakse isik teise isikuga
automaatselt tihedalt seotuks, kui ühel on enam kui 50-protsendiline otsene või kaudne osalus teises või
kui kolmandal isikul on enam kui 50-protsendiline osalus nii esimeses kui ka teises ettevõtjas. Äriühingu
puhul tähendab otsene või kaudne osalus otse või kaudselt enam kui 50 protsendi hääleõigusega aktsiate
või osade omamist või õigust enam kui 50 protsendile äriühingu omakapitalist.
Lepingus käsitatakse ehitusplatsi ja ehitus-, montaaži- või seadmestamistöid või nende üle teostatavat
järelevalvet püsiva tegevuskohana üksnes juhul, kui selline tegevus kestab üle kuue kuu. Perioodi
arvestatakse töö alustamisest (sh igasugune ettevalmistav töö) kuni lõpetamiseni, ajutisi (nt ilmast, materjali
või tööjõu puudumisest sõltuvaid) tööseisakuid maha ei arvestata.
Lisaks ehitustegevusele sätestab leping konkreetse ajalise läve ka teenuste osutamisel tekkivale püsivale
tegevuskohale. Teenuste osutamisel tekib ettevõtjal püsiv tegevuskoht juhul, kui ta osutab teises riigis
teenuseid ajavahemikul, mis ületab 183 päeva 12-kuulise ajavahemiku jooksul.
Olenemata püsiva tegevuskoha tekkimise võimalikkusest artikli 5 lõikes 1 loetletud tunnuste alusel, ei teki
ettevõtjal teises riigis püsivat tegevuskohta juhul, kui tema tegevus teises lepinguosalises riigis piirdub
ettevalmistavat või abistavat laadi tegevusega. Eelpool nimetatud erand ei kehti äritegevuse kindlale kohale,
kui ettevõtjate tegevus samas kohas või ettevõtja või tihedalt seotud ettevõtjate tegevus erinevates kohtades
samas riigis moodustavad teineteist täiendava ühtse majandustegevuse. Lõike 5 kohaldamiseks peab
vähemalt ühte neist äritegevuse kohtadest saama artikli 5 alusel käsitleda püsiva tegevuskohana või
erinevates kohtades toimuv tegevus tervikuna peab olema enamat kui ainult ettevalmistava või abistava
iseloomuga tegevus. Sätte eesmärk on takistada püsiva tegevuskoha tekkimise kunstlikku vältimist, kus
ettevõtja või grupp tihedalt seotud ettevõtjaid killustavad oma majandustegevuse väiksemateks osadeks,
kus iga tegevus eraldi on ettevalmistava või abistava iseloomuga.
Artikkel täpsustab ka, et äriühingute omavaheline seotus ei anna ainuüksi põhjust käsitada ühte äriühingut
teise püsiva tegevuskohana.
Järgnevates artiklites käsitletakse tulu maksustamist, mille kohta sätestatakse järgmised põhimõtted.
Artikkel 6
Kinnisvaratulu ja kinnisvara võõrandamisest saadud kasu (vt ka artikli 13 seletus) võib maksustada
lepinguosalises riigis, kus vara asub. Kinnisvara mõiste on lepingus laiem kui Eesti riigisiseses õiguses,
näiteks hõlmab see lepingus ka kinnisvara päraldisi, eluskarja, põllumajanduses (sealhulgas vesiviljeluses)
ja metsanduses kasutatavaid seadmeid, kinnisvaraga seotud nõudeõigusi ja õigusi tasule maavara leiukoha
ja loodusvara kasutamise või kasutusõiguse eest. Kinnisvara asukohariigil on piiramatu õigus maksustada
kinnisvarast saadud tulu ka juhul, kui kinnisvara on seotud teise lepinguosalise riigi residendi äritegevusega.
Kuigi näiteks Eesti kinnisvara asukohariigina lubab teise riigi residendil lisada kinnisvaratulu püsiva
tegevuskoha muude tulude hulka ja maksustab seda artikli 7 alusel, kindlustab artikkel 6 kinnisvara
asukohariigi maksustamisõiguse ka juhul, kui isikul, kes kinnisvaratulu saab, ei ole kinnisvara asukohariigis
püsivat tegevuskohta.
Artikkel 7
Ärikasumit, mida ettevõtja saab teises lepinguosalises riigis toimuvast äritegevusest, võib maksustada
teises lepinguosalises riigis ainult juhul, kui ettevõtja äritegevus toimub seal asuva püsiva tegevuskoha
5
kaudu. Kasumit, mis on omistatav püsivale tegevuskohale, võib maksustada püsiva tegevuskoha
asukohariigis. Kuigi püsiv tegevuskoht ei ole iseseisev isik vaid majandusüksus, mille kaudu ettevõtja
tegutseb, käsitletakse püsivat tegevuskohta suhetes selle ettevõtjaga, kelle püsiv tegevuskoht ta on,
eraldiseisva isikuna. Sellest põhimõttest lähtudes omistavad lepinguosalised riigid püsivale tegevuskohale
kasumi, mida püsiv tegevuskoht eeldatavasti saaks, kui ta tegutseks iseseisvalt samal tegevusalal kui see
ettevõtja, kelle püsiv tegevuskoht ta on. Kasumi omistamine toimub riigisisese õiguse alusel ehk leping
üldiselt ei sätesta, milliste reeglite alusel püsivale tegevuskohale kasumit omistada tuleb. Võrdse
kohtlemise artiklist tuleneb siiski põhimõte, et mitteresidendist ettevõtjat, kes tegutseb teises
lepinguosalises riigis püsiva tegevuskoha kaudu ei tohi maksustada koormavamalt, kui selle riigi
residendist ettevõtjat. Paraku on selle võrdse kohtlemise põhimõtte tõlgendamine riigiti väga erinev
ning väljaspool Euroopa Liitu asuvad riigid kohtlevad püsivat tegevuskohta võrreldes oma residentidega
siiski ebasoodsamalt. Selline ebavõrdne kohtlemine avaldub sageli just maksubaasi arvestamise reeglite
erinevuses, mida põhjendatakse asjaoluga, et püsiv tegevuskoht on mitteresidendist ettevõtja
struktuuriüksus mitte eraldiseisev juriidiline isik ja seega pole absoluutselt võrdne kohtlemine võimalik.
Püsiva tegevuskoha kasumi arvestamisel peab lepinguosaline riik lubama püsiva tegevuskoha tuludest
maha arvata ka püsiva tegevuskoha tegevusega seotud kulud. Eraldi on ära mainitud juhtimis- ja
halduskulud, mille mahaarvamist tuleb lubada olenemata sellest, kas need kulud tekkisid püsiva
tegevuskoha asukohariigis või mujal.
Artikli 7 viimane lõige paneb paika artikkel 7 vahekorra teiste artiklitega. Kui ettevõtja kasumi hulgas
on lepingu teistes artiklites käsitletud tulu, siis ei takista artikkel 7 teistele tulu liikidele teiste asjakohaste
sätete kohaldamist. Kuigi nii mõnedki teised artiklid viitavad püsiva tegevuskoha kasumi maksustamise
osas omakorda tagasi artiklile 7, on artikli 7 viimane lõige üldreegel teiste artiklite suhtes, millele teised
artiklid on teatud tulu liigi osas kehtestanud erandid.
Artiklit 7 kohaldatakse tulule, mida tulumaksuseaduse alusel maksustatakse paragrahvide 49-53 alusel.
Artikkel 8
Rahvusvahelistest mere- ja õhuvedudest saadud kasum maksustatakse transpordiettevõtja
residendiriigis. Rahvusvahelise veo mõiste on määratletud artiklis 3 ning selle kohaselt käsitatakse
rahvusvahelise veona lepinguosalise riigi ettevõtja mere-või õhuvedu, välja arvatud juhul, kui selline
tegevus toimub ainult teises lepinguosalises riigis.
Artikkel 8 on erand artikli 7 suhtes. Rahvusvahelistest mere- ja õhuvedudest saadud kasum maksustatakse
lepinguosalises riigis, kus veoettevõtja on resident, ka siis, kui kasum on omistatav ettevõtja teises
lepinguosalises riigis olevale püsivale tegevuskohale.
Lõike 2 kohaselt maksustatakse veoettevõtja residendiriigis ka kasum, mis on saadud laeva või õhusõiduki
käitamisest seoses osalusega puulis või muud liiki ühises äritegevuses. Puuli jaoks ei ole olemas ühtset
mudelit, esineb erinevaid koostöövorme. Üldjuhul tegutsetakse puulis puulilepingute alusel, mis määravad
kindlaks, kuidas ühisest äritegevusest saadud tulu või kasumit jagatakse3. Näiteks mereveopuul hõlmab
teatavat arvu sarnaseid laevu, mis kuuluvad erinevatele omanikele, kuid mida hallatakse ühiselt.
Artikkel 9
Lepingu artikkel 9 käsitleb maksustatava kasumi jaotamist seotud ettevõtjate vahel ehk teisisõnu sätestab
aluse siirdehindade4 korrigeerimiseks. Selles artiklis on maksustatava kasumi kindlaksmääramise reeglid
juhuks, kui ühe lepinguosalise riigi ettevõtja otseselt või kaudselt osaleb teise lepinguosalise riigi ettevõtja
3
OECD tüüplepingu kommentaar nr 23 artiklile 8, lk 224 http://www.oecd.org/berlin/publikationen/43324465.pdf
4
Siirdehind – seotud isikute (nt ema- ja tütarettevõtja) vahel tehtud tehingu hind.
6
osa- või aktsiakapitalis või juhtimises. Kui seotud isikute vahel tehtud tehingu hind ei vasta turuhinnale ja
ettevõtja kasum jääb seetõttu väiksemaks kui ta oleks olnud siis, kui tehingud oleksid tehtud turuhinnaga,
on ettevõtja residendiriigil õigus ettevõtja kasumit korrigeerida. Kui üks riik on ühe tehingupoole kasumit
korrigeerinud, peaks teise tehingupoole kasumit ka vastavalt allapoole korrigeerima, et ei tekiks
topeltmaksustamist. Artikkel sätestab ka sellise teises riigis tasutava maksusumma korrigeerimise
kohustuse, kuid OECD tüüplepingu kommentaare lugedes selgub, et teine riik on kohustatud oma
residendist ettevõtja (või seal asuva püsiva tegevuskoha) maksusummat korrigeerima ainult juhul, kui ta
teise riigi korrektuuriga nõus on. Praktikas tähendab see seda, et riigid püüavad vastastikkuse kokkuleppe
menetluse teel üksmeelele jõuda seotud isikute vahel tehtud tehingute turuhinnas, millest tulenevalt siis
korrigeeritakse seotud ettevõtjate kasumit ühes riigis alla- ja teises ülespoole.
Võrreldes Eesti tulumaksuseaduse §-ga 8 on ettevõtjate seotuse määramise kriteeriumid lepingus väga
üldiselt sätestatud.
Artikkel 10
Väljamakstavat dividendi võib maksustada nii see lepinguosaline riik, kus dividendimaksja on resident kui
ka see lepinguosaline riik, kus dividendisaaja on resident. Dividendimaksja kasumit maksustab
lepinguosaline riik, kus dividendi maksev äriühing on resident ja kui äriühingul on välisriigis püsiv
tegevuskoht, siis ka see riik, kus püsiv tegevuskoht asub. Selline kasum maksustatakse artikli 7 kohaselt
ning saadud dividend artikli 10 alusel, üldjuhul väljamakstavalt dividendilt tulumaksu kinnipidamise teel.
Leping annab tuluallikariigile5 dividendi piiratud maksustamisõiguse. Kinnipeetava maksu ülempiiriks on
10 protsenti dividendi brutosummast. Lepingu kohaselt on tuluallikariigis maksust vabastatud dividendid,
mis makstakse teise lepinguosalise riigi residendist äriühingule, kui talle kuulub dividendi maksva äriühingu
kapitalist vähemalt 20 protsenti. Tuluallikariigis on täiendavalt maksust vabastatud dividendid, mida
makstakse artikli 10 lõikes 3 loetletud asutustele või fondidele (nt valitsus, keskpank, finantslahendusi
pakkuvad asutused) ning mõlema lepinguosalise riigi artikli 4 lõikes 1 nimetatud investeerimisfondile,
pensionifondile või pensioniskeemile makstud dividend. Sel juhul on dividendi maksustamise õigus vaid
dividendi saava üksuse residendiriigil. Pädevate ametiisikute kokkuleppel võib seda loetelu täiendada
täielikult valitsuse omandis olevate üksuste või avalik-õiguslike juriidiliste isikute või asutustega.
Leping sätestab ka dividendi mõiste viitega riigisisesele õigusele. Dividend lepingu mõistes on igasugune
tulu osalusest või muust kasumi saamise õigusest (mis ei ole võlanõue) ning teistest osalusega seotud
õigustest ja ka muu tulu, mida riigisisese õiguse alusel maksustatakse nagu dividendi või muud
kasumijaotist.
Artikkel 10 lõige 6 ei luba riigil maksustada teise lepinguosalise riigi residendist äriühingu makstavaid
dividende ega selle äriühingu jaotamata kasumit, olenemata sellest, et see kasum võib olla tekkinud
esimesena mainitud riigis. See reegel ei kehti juhul, kui dividendi makstakse esimesena mainitud riigi
residendile ja siis kui osalus, millelt dividendi makstakse on seotud selles riigis asuva püsiva tegevuskoha
äritegevusega. Ehk siis riik võib maksustada teise riigi residendi makstud dividendi kui dividendi saaja
residendiriik või kui püsiva tegevuskoha allikariik, aga mitte kui dividendi allikariik.
Alates 1. jaanuarist 2025 mitteresidendist füüsilisele isikule makstud dividendilt tulumaksu kinni ei peeta.
Samuti ei peeta tulumaksu kinni juriidilisele isikule makstavalt dividendilt, mis tähendab, et leping
dividendi maksustamist ei mõjuta.
5
Lepinguosaline riik, mille residendist äriühing dividendi maksab
7
Artikkel 11
Lepingu kohaselt ei või teise riigi residendile makstavalt intressilt kinnipeetava maksu määr ületada 5
protsenti intressi brutosummast.
Tuluallikariigil ei ole artikli 11 lõike 3 alusel õigust maksustada intresse, mille saajaks on teise
lepinguosalise riigi valitsus või kohaliku omavalitsuse üksus, keskpank või finantslahendusi pakkuvad
loetletud asutused. Lõike 3 punktide a ja b nimekiri kattub dividendi artikli lõike 3 punktide a ja b
nimekirjaga. Tuluallikariigis on maksust vabastatud muuhulgas ka artikli 4 lõikes 1 nimetatud
investeerimisfondile, pensionifondile või pensioniskeemile makstud intress. Pädevate ametiisikute
kokkuleppel võib seda loetelu täiendada täielikult valitsuse omandis olevate üksuste või avalik-õiguslike
juriidiliste isikute või asutustega.
Termin intress on lepingus määratletud kui tulu igasuguselt võlanõudelt. Leping täpsustab, et termin ei
hõlma artikli 10 kohaselt dividendina käsitatavat tulu ning hilinenud makse eest võetavat viivist. Intressi
määratlus lepingu mõistes ei sõltu riigisiseses õiguses kasutuselolevast intressi määratlusest ehk siis tulu,
mis riigisisese õiguse alusel võib olla käsitletav intressina, kuid pole seda lepingu mõistes,
maksustatakse mõne teise selle tulu olemusega sobiva lepingu artikli kohaselt või muu tulu maksustamist
käsitleva artikli alusel.
Artiklis sätestatud tuluallikariigi maksustamisõiguse piirang ei kehti olukorras, kus väljamakse tegija ja tulu
saaja või nende mõlema ning muu isiku erisuhte tõttu ületab võlanõude eest makstava intressi summa selle
summa, milles oleksid intressi maksja ja intressi saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta. Enammakstud
intressi osa võib maksustada kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid.
Tulumaksuseaduse kohaselt on turuväärtust ületav intressi osa maksustatav siirdehinna reeglite alusel
(olenevalt väljamaksja isikust kas TuMS § 14 lõige 7, TuMS § 50 lõige 4 või § 53 lõige 46).
Tulumaksuseaduse § 29 lõike 7 kohaselt maksustatakse teatud tingimustel tulumaksuga intress, mida
mitteresident sai seoses osalusega lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis, kui tema
varast intressi maksmise ajal või kahe aasta jooksul enne seda moodustasid otse või kaudselt üle 50%
Eestis asuvad kinnisasjad. Sellise fondi arvel osakuomanikule tehtud väljamakse aluseks pole võlanõue.
Kuna lepingu määratluse kohaselt on intress tulu võlanõudelt, siis TuMS § 29 lõikes 7 nimetatud tulu
maksulepingu mõistes intressiks ei liigitu. Eesti ja Omaani lepingu kohaselt on selline intress
maksustatav artikli 6 (kinnisvaratulu) alusel.
Artikkel 12
Eesti- Omaani lepingu kohaselt on tuluallikariigil litsentsitasu piiratud maksustamise õigus. Teise riigi
residendile makstavalt litsentsitasult ei või kinnipeetava maksu määr ületada 8 protsenti litsentsitasu
brutosummast.
Leping käsitab litsentsitasuna makseid teadustöö, kirjandus- või kunstiteose autoriõiguse eest; patendi,
kaubamärgi, kasuliku mudeli ja tööstusdisainilahenduse, salajase valemi või tehnoloogia eest ning
tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe eest. Lisaks tavapäraselt litsentsitasuna käsitatavatele
maksetele käsitatakse selles lepingus litsentsitasuna ka makseid tööstus-, kaubandus- või teadusseadmete
kasutamise või kasutamise õiguse eest.
Sarnaselt intressi artikliga on litsentsitasu artiklisse lisatud täpsustus, et tuluallikariigil on maksustamisõigus
olukorras, kus litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja või nende mõlema ja muu isiku erisuhte tõttu ületab
litsentsitasu selle summa, milles oleksid litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja kokku leppinud ilma sellise
suhteta. Enammakstud litsentsitasu osa võib maksustada kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt,
arvestades lepingu teisi sätteid.
8
Tulumaksuseaduse § 29 lõike 6 punkt 4, § 41 punkt 8 ja § 43 lõike 1 punkt 2 sätestavad mitteresidentidele
makstavalt litsentsitasult kinnipeetava maksu määraks 10 protsenti. Lepingu mõjul ei saa Eesti
mitteresidendile makstava litsentsitasu puhul üle 8 protsendi maksu kinni pidada, välja arvatud juhul, kui
tegemist on eelmises lõikes mainitud enammakstud litsentsitasuga. Viimasel juhul võime oma
tulumaksuseadust enammakstud litsentsitasu osale piiranguteta kohaldada ehk pidada kinni 10 protsenti
tulumaksu.
Artikkel 13
Kasu vara võõrandamisest maksustatakse üldjuhul vara võõrandaja residendiriigis. Terminil
võõrandamine (alienation) on lepingu kontekstis võimalikult lai tähendus hõlmates igasugust vara
üleandmist teisele isikule, sealhulgas müüki, vahetust, sundvõõrandamist, mitterahalist sissemakset
äriühingusse, kinget ja vara üleminekut surma korral. Tuluallikariigil on õigus maksustada kasu, mida teise
riigi resident saab selles riigis asuva kinnisvara võõrandamisest ja selles riigis asuva püsiva tegevuskoha
enda või püsiva tegevuskoha tegevusega seotud vara võõrandamisest.
Artikkel 13 lõike 3 kohaselt võib kasu rahvusvahelises veos kasutatava laeva või õhusõiduki või nende
kasutamisega seotud vallasvara võõrandamisest maksustada ainult see riik, mille resident laeva või
õhusõiduki käitaja on. See lõige on kooskõlas artiklis 8 sätestatud põhimõttega, et rahvusvahelistest
vedudest saadud kasum maksustatakse ainult sõiduki käitaja residendiriigis.
Artikli 13 lõige 4 võrdsustab kinnisvara võõrandamisega ka osaluse võõrandamise sellises äriühingus,
varakogumis või muus üksuses, mille väärtus tuleneb vähemalt 50 protsendi ulatuses otseselt või kaudselt
kinnisvarast. Sellise osaluse võõrandamisest saadud kasu võib esmajärjekorras maksustada see riik, kus
kinnisvara asub. Tulumaksuseaduse § 29 lõike 4 punkt 5 piirab mõnevõrra artikkel 13 lõike 4 kohaldamist,
kuna lubab mitteresidendi kasu osaluse võõrandamisest maksustada ainult juhul, kui mitteresidendil oli
äriühingus või varakogumis võõrandamise ajal vähemalt 10protsendine osalus. Teise tingimusena tuleb
TuMsi kohaselt hinnata kinnisasjade osakaalu võõrandamisele eelnenud 2-aastasel perioodil, mitte
üksnes võõrandamise hetkel.
Artikkel 14
Eraviisilisest teadus- ja haridustööst, kirjandus- ja kunstitegevusest ning arsti, juristi, inseneri, arhitekti,
kirurgi, hambaarsti ja raamatupidaja erapraksisest või muud seda laadi tegevusest ehk kutsetegevusest
saadava tulu maksustamise õigus on reeglina tulusaaja residendiriigil. Kui nimetatud tulu on teenitud
teisest lepinguosalisest riigist, võib tuluallikariik sellist tulu maksustada vaid juhul, kui isik tegutseb selles
riigis asuvas kindlas kohas ning vaid ulatuses, mis on omistatav sellele kindlale kohale. Lepingus ei ole
termini kindel koht määratlust antud, kuid on öeldud, et isiku tegutsemise koha riigil on igal juhul õigus
mitteresidendi selles riigis teenitud tulu maksustada, kui isik viibib selles riigis kaheteistkümnekuulise
perioodi jooksul 183 päeva või rohkem. Seega võib järeldada, et vähemalt 183 päevane viibimine teises
riigis tekitab isikule seal kindla koha. Üldiselt on riikidel tavaks sisustada mõiste kindel koht sarnaselt
püsiva tegevuskoha mõistega ja nii on seda teinud ka Eesti. Artikli 14 alusel maksustatakse füüsilisele
isikule omistatud tulu, juriidilise isiku ärikasumile kehtib artikkel 7.
Artikkel 15
Töötamise eest saadud tulu maksustatakse lepingus sätestatud tingimustel kas lepinguosalises riigis, kus
maksumaksja on resident, või riigis, kus on toimunud töötamine.
Lepinguosalise riigi residendi palka ja töösuhtest saadud muud tasu on teisel lepinguosalisel riigil õigus
maksustada vaid eeldusel, et töötamine toimub selles teises lepinguosalises riigis. Kui lepinguosalise riigi
residendi töötamine toimub küll teises lepinguosalises riigis, kuid see ei kesta enam kui 183 päeva ning
töötamisega seotud tasu ei maksa teise lepinguosalise riigi resident või teises lepinguosalises riigis asuv
mitteresidendi püsiv tegevuskoht, on maksustamise õigus vaid töötaja residendiriigil.
9
Artikkel sätestab ka erireeglid rahvusvahelistes vedudes kasutatavatel laevadel või õhusõidukitel töötamise
eest saadud tasu maksustamiseks. Artikli ülejäänud sätetest olenemata on nimetatud tasu maksustamise
esmane õigus laevu või õhusõidukeid rahvusvahelistes vedudes käitava ettevõtja residendiriigil.
Mitteresidendist füüsilise isiku Eestis töötamise eest saadud tasu maksustamist reguleerib TuMS § 29 lõige
1, § 41 punkt 2 ja § 43 lõige 1 punkt 1.
Artikkel 16
Tasu, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist äriühingu juhatuse või
muu samalaadse organi liikmena, võib maksustada selle äriühingu residendiriigis. Samalaadse organina
käsitatakse Eestis näiteks äriühingu nõukogu. Erinevalt palgatöö eest saadava tasu maksustamise
põhimõtetest ei olene juhatuse liikme tasu maksustamine sellest, kus ülesandeid täidetakse. Äriühingu
juhatuse või muu samalaadse organi liikmeks olemise eest saadava tasu maksustamise õigus on äriühingu
residendiriigil ka juhul, kui juhatuse liikme kohustusi täidetakse väljaspool seda riiki.
Eestis maksustatakse mitteresidendi juhtimis- või kontrollorgani liikme tasud tulumaksuseaduse § 29 lõike
2, § 41 punkti 2 ja § 43 lõike 1 punkti 1 alusel.
Artikkel 17
Esinejate ja sportlaste teises lepinguosalises riigis toimunud tegevusest saadud tulu võib maksustada
lepinguosalises riigis, kus nende tegevus toimus. Kui esineja või sportlase tulu laekub mõnele teisele
isikule, ei takista artiklid 7, 14 ja 15 lepinguosalisel riigil seda tulu artikli 17 alusel selle teise isiku kätes
maksustamast. Eraldi on sätestatud residendiriigi maksustamise ainuõigus tulule, mida saavad sellised
isikud, kelle tegevust rahastatakse riigi, kohaliku omavalitsusüksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku
vahenditest. Viimatinimetatud erandi alla lähevad näiteks erinevate rahvakultuuri tutvustavate esinejate
külastused teise riiki, mida riik või kohalik omavalitsus toetanud on. Sellise külastuse käigus toimunud
esinemiste eest ei maksta esinejatele ka tavaliselt tasu.
Tulumaksuseaduse § 29 lõike 10 kohaselt maksustatakse mitteresidendist kunstnikule või sportlasele seoses
tema esinemisega Eestis või seoses tema teoste esitamisega Eestis makstud tasu. Tulumaks peetakse kinni
väljamakse tegemisel ning maksumäär on 10% (TuMS § 41 punkt 9 ja § 43 lõige 1 punkt 2).
Artikkel 18
Pensioni maksustamise õigus on lepingu kohaselt reeglina ainult pensionisaaja residendiriigil.
Avalikule teenistujale riigi või kohaliku omavalitsusüksuse makstava pensioni maksustamist reguleerib
artikkel 19.
Artikkel 19
Avaliku teenistuja töötasu maksustab üldjuhul see riik, kelle teenistuses või kelle kohaliku omavalitsuse
üksuse või muu haldusüksuse teenistuses isik töötab. Kui lepinguosalise riigi avalik teenistuja töötab teises
10
lepinguosalises riigis ning on selle teise riigi resident ja kodanik, on sellise tasu maksustamise õigus isiku
residendiriigil.
Pensioni, mida maksab isikule lepinguosaline riik, selle kohaliku omavalitsuse üksus või avalik- õiguslik
juriidiline isik või pensioni, mida makstakse eelnimetatute asutatud fondidest eelneva töötamise eest selle
riigi, omavalitsusüksuse või avalik- õigusliku juriidilise isiku asutuses, võib maksustada ainult väljamakseid
tegev riik eeldusel, et pensioni saaja ei ole teise riigi resident ega kodanik. Näiteks kui endine Omaani avalik
teenistuja on pensioni saamise ajal nii Eesti resident kui ka kodanik, siis võib temale Omaani riigi või
kohaliku omavalitsuse teenistuses oldud aja eest makstavat pensioni maksustada ainult Eesti. Kuna Eestis
ei tehta vahet avalikus teenistuses töötatud aja eest teenitud pensionil ja erasektoris töötatud aja eest teenitud
pensionil, siis maksustatakse kõik Eestis makstud pensionid artikli 18 alusel. Läbirääkimiste käigus
tutvustasid mõlemad delegatsioonid oma pensionisüsteeme ning Omaan on teadlik Eesti pensionisüsteemist
ja pensionide maksustamisest.
Artikkel 20
Eesti-Omaani lepingusse on lisatud artikkel, mis reguleerib õppejõu ja teadlase tulu maksustamist. Tulu,
mida isik teenib teises riigis selle riigi tunnustatud õppeasutuses õpetades või uurimistööd tehes, ei või
esimese kahe aasta jooksul selles riigis maksustada eeldusel, et ta oli vahetult enne teise lepinguosalise riigi
resident. Eelnimetatud sätet ei kohaldata kui uurimistööd on tehtud era- mitte avalikes huvides.
Artikkel 21
Väljamaksed, mida tehakse lepinguosalises riigis viibivatele üliõpilastele või praktikantidele
ülalpidamiseks, õpinguteks või praktikaks, on õpingute asukohamaal maksust vabastatud tingimusel, et neid
saadakse väljaspool seda riiki asuvatest allikatest ja isik on või oli vahetult enne õppima või praktikale
asumist teise lepinguosalise riigi resident.
Artiklis käsitlemata stipendiumide ja töösuhtest saadud tasude osas on üliõpilastel ja praktikantidel
õpingute või praktika jooksul õigus saada samasuguseid maksuvabastusi, -soodustusi või -vähendusi
nagu külastatava riigi residentidel. Sisuliselt tähendab viimane lause seda, et Eesti kohtleb
maksustatavast tulust tehtavate mahaarvamiste võimaldamisel Omaani residentidest üliõpilasi ja
praktikante teatud tulu osas samamoodi kui oma residente.
Artikkel 22
Lepingus eraldi nimetamata muu tulu maksustatakse tulu saaja residendiriigis olenemata tulu tekkimise
kohast. See tähendab, et artikkel kohaldub ka tulule, mis on tekkinud kolmandas riigis. Näiteks kui Eesti ja
Omaan mõlemad loevad isikut artikli 4 lõike 1 alusel oma residendiks ning topeltresidentsuse küsimuse
lahendamisel lepingu artikli 4 lõigete 2 või 3 alusel loetakse isik Eesti residendiks, siis Omaan ei või
maksustada kolmandates riikides tekkinud tulu isegi siis, kui Omaani õigusaktide kohaselt loeb ta isikut
oma residendiks.
Artikkel 23
Topeltmaksustamise kõrvaldamise artikkel on oluline siis, kui mõlemal lepinguosalisel riigil säilib õigus
tulu maksustada. Sel juhul välditakse topeltmaksustamist maksumaksja residendiriigis kas vabastus- või
tasaarvestusmeetodi abil.
Topeltmaksustamise vältimiseks kasutab Eesti sõltuvalt tululiigist vabastus- või tasaarvestusmeetodit. Kui
Eesti resident saab tulu, mida on maksustatud Omaanis, vabastab Eesti selle tulu maksust. Dividendi,
intressi, litsentsitasu ning esineja ja sportlase tulu puhul kasutab Eesti topeltmaksustamise vältimiseks
tasaarvestusmeetodit. See tähendab seda, et kui Eesti resident saab Omaanist eelpool nimetatud tulu, mida
lepingu kohaselt on seal juba maksustatud, võib Eesti resident oma tulumaksukohustust arvutades lahutada
Eestis tasutavast tulumaksust Omaanis tasutud maksu summa. Kui Omaanis tasutud tulumaksusumma on
suurem kui maksusumma, mida Eesti resident on kohustatud Eesti seaduste kohaselt tasuma, siis seda vahet
11
ei hüvitata. Kui aga Omaanis tasutud tulumaksusumma on väiksem kui Eestis tasutav maksusumma, peab
Eesti resident tasuma selle tulumaksu vahe.
Lepingu kohaselt vabastab Eesti oma residendist äriühingu Omaanist saadud tulu, mis on omistatav
Omaanis asuvale püsivale tegevuskohale 50 protsendi ulatuses maksust, kui seda tulu ei ole seal
maksustatud. Kui Eesti residendist äriühing saab dividendi Omaani äriühingult, vabastab Eesti selle
dividendi maksust 50 protsendi ulatuses.
Omaan kasutab topeltmaksustamise kõrvaldamiseks tasaarvestusmeetodit, mis tähendab seda, et Omaan
lubab oma residendi tulumaksust maha arvata Eestis juba tasutud tulumaksu. Kui Omaani äriühing saab
dividendi Eesti residendist äriühingult, milles tal on vähemalt 30 protsenti hääleõiguslikest aktsiatest või
osadest, lubab Omaan oma residendi tulumaksust maha arvata dividende maksva äriühingu dividendide
aluseks olevalt kasumilt 25 protsenti Eestis tasutud tulumaksust.
Artikkel 24
See artikkel sätestab lepinguosalistele riikidele kohustuse kõrvaldada maksumaksjate ebavõrdne
kohtlemine konkreetsetel artiklis nimetatud juhtudel. Kõik riigid kohtlevad maksumaksjaid teatud
tunnustest lähtuvalt erinevalt (näiteks arvestatakse maksustamisel isiku maksevõimet ja residentsusest
tulenevat maksukohustuse ulatust), kuid selle artikli eesmärk on eristada põhjendamatut
diskrimineerimist põhjendatult erinevast kohtlemisest.
Artikli esimene lõige sätestab kohustuse kõrvaldada ebavõrdne kohtlemine kodakondsuse alusel, mis
tähendab seda, et lepinguosaline riik ei tohi teise riigi kodanikku maksustada koormavamalt kui
võrreldavas olukorras oma riigi kodanikku. Lepingu artikli 3 kohaselt on kodanik lepinguosalise riigi
kodakondsusega füüsiline isik ja juriidiline isik või muu isikute ühendus, mis on asutatud lepinguosalise
riigi seaduste alusel. See säte ei keela maksumaksjate eristamist residentsuse alusel. Ebavõrdse kohtlemise
põhjuseks ei tohi olla kodakondsus.
Lõige 2 kohustab teise lepinguosalise riigi ettevõtja püsivat tegevuskohta kohtlema samamoodi, kui selle
riigi ettevõtjaid, kes tegutsevad samal alal.
Teise lepinguosalise riigi residendile tehtud makseid peab residendist ettevõtjal lubama kasumit arvestades
maha arvata samadel tingimustel kui residendist ettevõtjale tehtud samasuguseid makseid. Eelnev kohustus
ei kehti juhul, kui maksed on tehtud seotud isikutele turuhinnast kõrgema hinnaga.
Lõige 4 keelab ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise nende osanike või muul viisil nende üle valitsevat mõju
omavate isikute residentsuse alusel, kuid ei kohusta oma residentidega sarnaselt kohtlema ettevõtja
mitteresidendist osanikke.
Lõige 5 täpsustab, et lepinguosaline riik ei ole kohustatud teise riigi residendist füüsilisele isikule andma
samasuguseid isiklikke maksusoodustusi nagu riik annab oma residendile. Vastasel juhul võib füüsiline
isik saada maksusoodustusi topelt – nii selles riigis, kus ta on resident, kui ka selles riigis, kus tal on püsiv
tegevuskoht.
Artikkel kehtib lepingus nimetatud maksude osas.
12
Artikkel 25
Lepinguga vastuolus olevast maksustamisest tekkida võivate maksuvaidluste lahendamise kord on
sätestatud vastastikuse kokkuleppe menetluse artiklis ning selle kohaselt püüavad lepinguosaliste
riikide pädevad ametiisikud lepingu tõlgendamisel ja kohaldamisel tekkivad küsimused lahendada
vastastikusel kokkuleppel. Lisaks konkreetsete vaidluste lahendamisele, on pädevatele ametiisikutele antud
õigus ka üldistes lepingu tõlgendamise ja kohaldamise küsimuste vastastikuse kokkuleppe menetluse käigus
suhelda.
Artikkel 26
Lepingu teabevahetuse artikkel annab lepinguosaliste riikide pädevatele ametiisikutele võimaluse
vahetada lepingu ja lepinguosaliste riikide seaduste täitmiseks teavet tingimusel, et maksustamine, mille
jaoks teavet kogutakse, ei ole lepinguga vastuolus.
Teabevahetus ei ole piiratud lepinguosaliste riikide residentidega ega lepingus nimetatud maksudega.
Eesti-Omaani lepingu kohaselt ei või riik teabevahetusest keelduda ainuüksi seetõttu, et tal enda tarbeks
sellist maksualast teavet vaja ei ole. Samuti ei või riik keelduda teabe andmisest ainult seetõttu, et teabe
valdaja on krediidiasutus, mõni muu finantsasutus, esindaja, usaldusisik, varahaldur või teave puudutab
osalust isikus.
Kui teabe andmine eeldab selliseid haldustoiminguid, mis on vastuolus lepinguosalise riigi seaduste ja
halduspraktikaga või kui teave ei ole lepinguosalise riigi seaduste alusel või tavapärases
haldusmenetluses kättesaadav, võib lepinguosaline riik teabe andmisest keelduda. Samuti ei tõlgendata
artikli sätteid lepinguosalise riigi kohustusena anda teavet, mis sisaldab äri- või kutsesaladust või
tootmisprotsessi käsitlevaid salajasi andmeid, või teavet, mille avaldamine on vastuolus avaliku korraga.
Artiklis 27 kinnitatakse, et lepinguga ei mõjutata diplomaatide maksusoodustusi.
Artikkel 28
Artiklis 28 sätestatakse nn peamise eesmärgi test (inglise keeles principal purpose test), mis piirab kogu
lepingu ulatuses lepingus tululiigile ettenähtud soodustuse andmise, kui kõikide asjaolude põhjal on
mõistlik järeldada, et selle soodustuse saamine oli tehingu üks peamistest eesmärkidest ning nendel
asjaoludel soodustuse andmine ei vasta lepingu sätete eesmärgile. Seega tuleb sätet lugeda kogu lepingu,
sealhulgas selle preambuli kontekstis.
Peamise eesmärgi testi klausel lisati OECD tüüplepingusse 2017. aastal pärast maksubaasi kahandamise
ja kasumi ümberpaigutamise (ingl k Base Erosion and Profit Shifting, edaspidi BEPS) vastase projekti
tegevuskavade6 valmimist. BEPSi tegevuskava nr 6 (maksulepingust tulenevate soodustuste andmisest
keeldumine) kohaselt on selle sättega võimalik oma maksulepingud maksulepingute väärkasutamise
vältimise miinimumstandardiga vastavusse viia. OECD tüüplepingu uue artikli 29 lõike 9
kommentaarides on erinevate näidete toel selgitatud, millistel juhtudel on peamise eesmärgi testi
rakendamine kohane ja millistel mitte.
Artikkel 29
Lepinguosalised riigid edastavad teineteisele teate lepingu jõustumiseks vajaliku riigisisese menetluse
lõpetamise kohta ning leping jõustub hilisema teate kuupäevast. Lepingu sätteid rakendatakse lepingu
jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist saadud tulult kinnipeetavale või krediteeritavale maksule või
lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisperioodil saadud tulult
tasutavale muule maksule.
6
Teave OECD BEPS projekti kohta OECD veebilehel: https://www.oecd.org/tax/beps/beps-actions.htm
13
Artikkel 30
Lepingu võivad lõpetada mõlemad lepinguosalised riigid sellest diplomaatiliste kanalite kaudu hiljemalt
kalendriaasta 30. juuniks ette teatades. Lepingut ei saa lõpetada enne, kui selle jõustumisest on möödunud
5 aastat. Sel juhul ei kohaldata lepingut teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuarist saadud tulult
kinnipeetavale või krediteeritavale maksule või teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem
algaval maksustamisperioodil saadud tulult tasutavale muule maksule.
Protokoll moodustab lepingu lahutamatu osa ja selles täpsustakse termineid ning lepingu kohaldamise
asjaolusid. Protokolli punktis 1 sätestatakse, mida mõistetakse Omaani puhul avalik-õigusliku juriidilise
isiku all. Samuti on Eesti ja Omaan kokku leppinud, et leping ei takista riigil riigisiseste kuritarvituste
vastaste sätete kohaldamist.
Protokolli punktis 2 on täpsustatud, mida hõlmab ettevõtja rahvusvahelistes vedudes laevade ja
õhusõidukite käitamisest saadud kasum ning mida tähendab termin laevade ja õhusõidukite käitamine.
Artikliga 8 on hõlmatud kasum laevade või õhusõidukite prahtimisest või liisimisest, kaupade transpordis
kasutatavate konteinerite kasutamisest, hooldamisest ning üürimisest saadud kasum ning ettevõtja
rahvusvaheliste mere- ja õhuvedudega seotud pangahoiuste intress.
Leping sõlmiti kahes eksemplaris eesti, araabia ja inglise keeles.
Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, välissuhtlemisseaduse ja tulumaksuseadusega.
Leping tuleb Riigikogus ratifitseerida tulenevalt põhiseaduse §-s 113 väljendatud seadusereservatsiooni
põhimõttest. Põhiseaduse § 113 kohaselt sätestatakse riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja
sundkindlustuse maksed seadusega. Maksukorralduse seaduse § 4 lõige 3 loetleb maksuõigussuhte
kohustuslikud elemendid, mis tuleb sätestada maksuseaduses. Üksikute elementide osas otsustusõiguse
delegeerimine täitevvõimule rikub võimude lahususe ja tasakaalu põhimõtet ning on seetõttu
põhiseadusvastane.7 Kohustuslike elementide hulka kuuluvad näiteks maksuobjekt, maksumäär ning
maksusoodustused. Lepinguga kehtestatakse riigisisesest regulatsioonist soodsamad sätted nii residentide
kui ka mitteresidentide maksustamiseks ning mõningad maksumenetlust reguleerivad sätted. Riigisisesest
seadusest võivad erineda ka maksuobjektide määratlused. Seadusereservatsiooni põhimõttest lähtuvalt tuleb
leping jõustada seaduse alusel, kuna lepingu jõustamine Vabariigi Valitsuse korralduse alusel tähendaks
sisuliselt maksuõigussuhte elementide kehtestamise õiguse delegeerimist täitevvõimule, mis oleks
vastuolus põhiseadusega.
Välislepingute ülimuslikkuse põhimõte on sätestatud põhiseaduse §-s 123, mille kohaselt ei sõlmi Eesti
Vabariik välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Kui Eesti seadused või muud aktid on
vastuolus Riigikogus ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingut. Tulumaksuseaduses
reguleerib välislepingu ja seaduse vahekorda § 6 lõige 5, mis sätestab, et kui välislepingu alusel määratud
residentsus erineb seaduse alusel määratud residentsusest või kui lepingus on tulu maksustamisel ette
nähtud seaduses sätestatust soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingu sätteid.
4. Eelnõu terminoloogia
Seaduse eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid.
7
Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne (2017), kättesaadav veebiaadressilt
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=124&p=113 , § 113 kommentaar nr 5.
14
Lepingu tõlkimisel on võimaluse korral lähtutud eelkõige tulumaksuseaduses, kuid ka muudes Eesti
õigusaktides kasutatud mõistetest ning arvestatud on keelenõustajate soovitusi.
Lähemat selgitust vajavad kaks lepingus kasutatud mõistet, mis on selle lepinguga sarnaste lepingute
kooskõlastamisel tõstatanud küsimusi nende kasutamise õigsuse kohta.
Artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõike 2 punktis a kasutatakse mõistet ‘juhtkond’. Mõiste ‘juhtkond’ on
lepingu tähenduses laiem kui mõiste ‘juhtorgan’ tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lõike 2 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku juhtorganid
juhatus ja nõukogu. Lepingu tähenduses on aga juhtkond igasugune isik või organ, kes äriühingu või
selle osa (ettevõtte) majandustegevust juhib. Juhtkonnaks lepingu tähenduses võivad olla ka filiaali
juhataja ja väljaspool äriühingu residendiriiki asuva tehase juhtimise eest vastutavad isikud.
Artikli 4 lõike 2 punktis a kasutatakse mõistet ‘kodu’, mis on tõlge ingliskeelsest mõistest ‘permanent
home’. Topeltmaksustamise lepingute kooskõlastamisel on Rahandusministeeriumile tehtud
ettepanekuid asendada sõna ‘kodu’ väljendiga ‘alaline elukoht’, mis oli varem kasutusel väljendi
‘permanent home’ tõlkena. Rahandusministeerium ei pea topeltmaksustamise vältimise lepingu
kontekstis õigeks väljendi ‘alaline elukoht’ kasutamist väljendi ‘permanent home’ eestikeelse vastena
järgmistel põhjustel. Esiteks tuleb ka eesti keeles teha vahet lepingu artikli 4 lõikes 1 kasutatud mõistel
‘residence’ ja artikli 4 lõike 2 punktis a kasutatud mõistel ‘permanent home’. Ingliskeelne sõna
‘residence’ on lepingu eestikeelses tekstis tõlgitud kui ‘elukoht’. Teiseks aitab mõiste ‘kodu’ kasutamine
vältida olukorda, kus lepingu tõlgendamisel sisustatakse mõiste 'permanent home' viitega kas
tsiviilseadustiku üldosa seaduses määratletud mõistele ‘elukoht’ või mõnes muus õigusaktis kasutatud
mõistele ‘alaline elukoht’, mis selle mõiste tõlgendamisel oleks vale, kuna rahvusvaheliste lepingute
tõlgendamise põhimõtted, mis sisalduvad rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni
(edaspidi RLÕVK) artiklites 31–32, sätestavad, et lepingute tõlgendamisel võib kasutada materjale, mille
mõlemad pooled on heaks kiitnud või millega mõlemal poolel on olnud võimalik lepingu sõlmimisele
eelnevalt või läbirääkimiste ajal tutvuda. Topeltmaksustamise vältimise lepingu artikli 3 lõikes 2
sisalduv nn ühepoolne tõlgendamisreegel tuleb kasutusele siis, kui RLÕVK võimalused on ammendatud.
Mõistet ‘kodu’ (permanent home) aitavad sisustada näiteks OECD tüüplepingu kommentaarid ja artikli
4 tõlgendamise kohta avaldatud kirjandus, mille kohaselt tuleb vältida artikli 4 lõike 2 asümmeetrilist
tõlgendamist, mis tuleneb ühe lepinguosalise riigisisese õiguse määratluste kasutamisest.
Kuna leping põhineb suures osas OECD tüüplepingul, saab lepingu tõlgendamisel kasutada OECD
tüüplepingu kommentaare, mida OECD liikmesriigid (liikmesriikide täidesaatev võim) on moraalselt
kohustatud järgima.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Leping määrab kindlaks maksustamisvõimalused, mis viiakse ellu riigi maksuseaduste kaudu juhul, kui
selline maksustamine on seadusega ette nähtud. Seega sõltub lepingu kohaldamine riigisisesest õigusest,
mis on ELi õigusega juba kooskõlla viidud.
6. Mõjud
Lepingu jõustumisel on ette näha mõju maksumaksjatele, majandusele ning riigiasutuste töö
korraldusele. Puudub mõju keskkonnale, regionaalarengule ja riigi julgeolekule ning muudele
valdkondadele.
15
Lepingu jõustumisega kaasnevad võimalikud mõjud sihtrühmade lõikes:
Mõju maksumaksjale
Lepingu jõustumine avaldab positiivset mõju neile Eesti maksumaksjatele, kes saavad Omaanist tulu,
mida maksulepingu puudumisel maksustataks mõlemas riigis. Lepingu peamine eesmärk on juriidilise
topeltmaksustamise vältimine. Leping keelab tuluallikariigil teatud tululiike maksustada, kehtestab
tavapärasest madalama maksumäära või nõuab residendiriigil maksuvabastuste või mahaarvamiste
kehtestamist. Samuti kehtestab leping reeglid topeltresidentsuse lahendamiseks, mida riigisiseste
õigusaktidega ei saagi lahendada.
Sihtrühma suurus võrreldes maksumaksjate koguarvuga on väike, sest Eesti ja Omaani vahelised
majandussuhted on seni olnud tagasihoidlikud. Eesti Panga otseinvesteeringute statistikas Omaani andmeid
seisuga 10. detsember 2024. a eraldi välja toodud ei ole, mis tähendab, et kahe riigi vahelised
otseinvesteeringud puuduvad või need kajastuvad ülejäänud riikide koondnumbris. Kui palju sihtrühma
suurus võiks lepingu jõustumisel kasvada, ei ole võimalik ette ennustada.
Leping aitab ära hoida ka lepinguosaliste riikide kodanike, residentide ja äriühingute diskrimineerimist,
sätestades võrdse kohtlemise reeglid. Lepingu olemasolu annab maksumaksjale kindluse teise riiki
investeerimisel ja seal tegutsemisel, et teda seal õiglaselt koheldakse ning vajadusel saab ta
maksuvaidluse lahendamiseks pöörduda oma riigi maksuhalduri poole teise riigi pädeva asutusega
vastastikuse kokkuleppe saavutamiseks.
Mõju majandusele
Lepinguga luuakse soodsamad tingimused riikidevahelisteks investeeringuteks. Lepingu jõustumine võib
suurendada Eesti ja Omaani vahelisi investeeringuid, kuna väldib teise riiki tehtud investeeringu
topeltmaksustamist, vähendab ülemäärast tuluallikariigis maksustamist ning annab õiguskindluse lepingus
nimetatud tululiikide maksustamiseks.
Lepinguga piiratakse teatud puhkudel tuluallikariigi maksustamisõigust, mis vähendab sealset maksutulu
mitteresidentidele tehtud väljamaksetelt. Maksutulu vähenemine sõltub suures osas kapitaliinvesteeringute
mahust. Väiksematest kinnipeetavatest maksumääradest (või teistest piirangutest allikariigis
maksustamisel) tingitud lühiajalist maksutulu vähenemist korvab osaliselt või täielikult suurenenud
välisinvesteeringust, majanduskasvust ja/või vähenenud maksupettustest saadav tulu. Praeguse seisuga pole
välja töötatud tõhusat metoodikat, mille järgi saaks täpselt ennustada lepingutest johtuvat tulevast
maksutulu.8
Mõju riigiasutuste korraldusele
Lepingu jõustumine võib avaldada vähest mõju Maksu- ja Tolliametile. Lepingu rakendamisega seotud
küsimusi lahendab Maksu- ja Tolliamet vastavalt vajadusele, seega võib, kuid ei pruugi suureneda
maksuhalduri töökoormus. Välislepingutega võetud maksualaste kohustuste täitmise tagamine on üks
Maksu- ja Tolliameti põhimäärusega kinnitatud ülesannetest ning selleks pädeva asutusena on
maksuhaldur juba 63 kehtiva topeltmaksustamise vältimise lepingu rakendajaks (seisuga 1. detsember
2024). Kuivõrd maksulepingud põhinevad OECD tüüplepingul ning on oma sisult sarnased, siis uue
lepingu jõustumisega ei kaasne vajadust maksuhalduri senist töökorraldust muuta.
Lepingus kindlaks määratud teabevahetuse ja vastastikuse kokkuleppe menetluse reeglid hõlbustavad
lepinguosaliste riikide maksuhaldurite koostööd. Leping võimaldab maksuhalduril paremini maksude
tasumisest hoidumist takistada ning seeläbi kaitsta oma riigi maksutulu, kui maksumaksja üritab seda teha
8
A. Pickering, Why Negotiate Tax Treaties, Paper No. 1-N, May 2013
http://www.un.org/esa/ffd/tax/2013TMTTAN/Paper1N_Pickering.pdf
16
näiteks kapitali välisriiki paigutamisega, välisriigi tulu deklareerimata jätmisega või maksude vältimise
skeemide kasutamisega.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja
tulud
Seaduse rakendamine ei too Eesti Vabariigile kaasa otseseid varalisi kohustusi, kuid topeltmaksustamise
vältimise kaudu võib Eestile varalisi kohustusi siiski tekkida – lepingu jõustumisel tuleb Eestil lepingus
sätestatud juhtudel loobuda teatud tulu liikide maksustamisest. Samas peab arvestama ka sellega, et
lepingus ettenähtud juhtudel loobub Omaan omakorda Eesti residentide teatud tulu liikide
maksustamisest Eesti kasuks.
Eeltoodust tulenevalt ei ole kulude ega tulude suurust võimalik ette hinnata.
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks ei ole vaja rakendusakte kehtestada.
9. Seaduse ja lepingu jõustumine
Seadus jõustub üldkorras.
Leping tuleb seadusereservatsiooni põhimõttest tulenevalt ratifitseerida Riigikogus (vt seletuskirja 3. osa).
Artikli 28 kohaselt jõustub leping selle jõustumiseks vajaliku riigisisese menetluse lõpetamise kohta
edastatava hilisema teate kuupäevast ja selle sätteid rakendatakse lepingu jõustumisele järgneva aasta 1.
jaanuarist saadud tulult kinnipeetava või krediteeritava maksu suhtes või 1. jaanuaril või hiljem algaval
maksustamisperioodil saadud tulult tasutava muu maksu suhtes.
10. Eelnõu kooskõlastamine
Ratifitseerimise seaduse eelnõu kavand esitati koos lepingu heakskiitmise korralduse eelnõuga
kooskõlastamiseks Välisministeeriumile ja Justiitsministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu
(toimik 20-0186). Mõlemad ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi märkusteta. Seetõttu esitatakse
eelnõu pärast lepingule allakirjutamist otse Välisministeeriumile Vabariigi Valitsusele esitamiseks.
Algatab Vabariigi Valitsus
(allkirjastatud digitaalselt)
17
Hr Margus Tsahkna
Välisministeerium Meie 07.01.2025 nr 1.1-10.1/66-1
[email protected]
Eesti Vabariigi ja Omaani
Sultaniriigi vaheline
tulumaksudega topeltmaksustamise
vältimise ning maksudest
hoidumise tõkestamise leping
Austatud minister
Palume esitada Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi
vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise
lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad:
1. Omaani lepingu ratif. seaduse eelnõu;
2. Omaani lepingu ratif. seaduse seletuskiri;
3. Omaani maksuleping eesti keeles;
4. Omaani maksuleping inglise keeles.
Tiina Hansson 58851480
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272