Vaidlustus

06.01.2025 VAIDLUSTUS [versioon, millest ärisaladus on välja jäetud] Riigihange: „Ekspordi infosüsteemi arendus- ja hooldustööd“ (vr 284800) Vaidlustaja: Nortal AS Registrikood 10391131 Lõõtsa tn 6, 11415 Tallinn Vaidlustaja esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Mari Kelve-Liivsoo, vandeadvokaat Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Hankija: Välisministeerium Registrikood 70002526 Islandi väljak 1, 15049 Tallinn E-post [email protected] Kolmas isik: Trinidad Wiseman OÜ Registrikood 11244225 Meistri 14, 13517 Tallinn E-post [email protected] TAOTLUSED 1. Tunnistada kehtetuks Välisministeeriumi 27.12.2024 otsus tunnistada riigihankes edukaks Trinidad Wiseman OÜ. 2. Jätta Nortal AS menetluskulud Välisministeeriumi kanda. 1. ASJAOLUD 1.1. Välisministeerium (hankija) viib läbi avatud hankemenetlusena riigihanget „Ekspordi infosüsteemi arendus- ja hooldustööd“ (vr 284800). Hankija hindab pakkumusi kahe kriteeriumi alusel: teenuse tunnihinna maksumuse kriteeriumi osakaal on 30 ja teenuse kvaliteeti kriteeriumi osakaal on 70. 1.2. 27.12.2024 tegi hankija edukaks tunnistamise otsuse, milles tunnistas edukaks Trinidad Wiseman OÜ (kolmas isik) pakkumuse. Kolmanda isiku pakkumus sai 92,29 punkti. Nortal AS (vaidlustaja) pakkumusele omistati 86,86 punkti. Vaidlustaja on hindamise tulemusena paremusjärjestuses teisel kohal. 1.3. Hankija on vaidlustaja pakkumust ebaõigesti hinnanud. Vaidlustaja pakkumus peaks saama teenuse kvaliteedi hindamise kriteeriumi eest maksimumpunktid. Kuna vaidlustaja pakkumus oli ka maksumuselt soodsam kui kolmanda isiku pakkumus, tuleb vaidlustaja pakkumus tunnistada edukaks. Advokaadibüroo TGS Baltic AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 2. PÕHJENDUSED 2.1. Vaidlustaja sai tunnihinna maksumuse kriteeriumi eest 26,8591 punkti 30-st. Teenuse kvaliteedi kriteeriumi eest sai vaidlustaja 60 punkti 70-st. Vaidlustaja kaotas 10 punkti Alakriteeriumi 2 „Töö läbiviimise aja- ja tegevuskava ning ressursside planeerimise realistlikkus ja kooskõla hankija ootustega“ eest, kus hankija omistas vaidlustajale võimalikust 20 punktist üksnes 10 punkti. 2.2. Hankija on punktisumma vähendamise kohta esitanud kaks lakoonilist põhjendust. Hankija hinnangul on „aja- ja tegevuskavas ebakõlasid, näiteks on kasutajagruppide vajaduste selgitamiseks jäetud üksnes [ärisaladus] nädalat ning sellega alustatakse hankija hinnangul liiga hilja, samas kui eelneva dokumentatsiooniga tutvumiseks on hankija hinnangul ette nähtud liiga pikk aeg. Samuti tundub ärianalüüsi teostamise aeg hankijale ebarealistlik, kuna ajakavasse on märgitud ühe ärianalüütiku töötunnid [ärisaladus] tundi [ärisaladus] nädala jooksul.“ 2.3. Vaidlustaja hankija põhjendustega ei nõustu. Kokkuvõtlikult leiab vaidlustaja: 1) Projektidokumentatsiooniga tutvumine enne kasutajagruppide vajaduste väljaselgitamise alustamist kestab ainult [ärisaladus], mis ei ole projekti kogukestust ja mahtu arvestades küll kuidagi ebamõistlikult pikk aeg. 2) Kasutajagruppide vajaduste väljaselgitamiseks on jäetud [ärisaladus], mitte [ärisaladus] nädalat, nagu hankija ekslikult väidab. Ka algab töö kasutajagruppide vajaduste väljaselgitamiseks juba [ärisaladus] nädalal. 3) Ärianalüüsi teostavad mitte ainult vastutav IT ärianalüütik, vaid ka [ärisaladus]. [Ärisaladus] on ärianalüütiku pädevus, mida vaidlustaja on kirjeldanud projektimeeskonda tutvustavas osas (vt pakkumuse lk 8) ning tõendanud [ärisaladus]. A. VAIDLUSTAJA ON PROJEKTI DOKUMENTATSIOONIGA TUTVUMISEKS ETTE NÄINUD MÕISTLIKU AJA 2.4. Vaidlustaja on aja- ja tegevuskava kajastanud pakkumuse lisas „Projektiplaan“ (pakkumuse lisa 1). Pakkumusest nähtub selgelt, et vaidlustaja meeskond asub kasutajagruppide vajadusi välja selgitama juba projekti [ärisaladus] nädalal. Projekti [ärisaladus] on ette nähtud korralduslikuks tööks, alusdokumentatsiooni esmaseks analüüsiks, allikmaterjali kaardistamiseks ja järelduste protokollimiseks edasise analüüsi struktuurseks ja sujuvaks jätkumiseks, vaidlustaja ja hankija vahelise avakohtumise ettevalmistamiseks, korraldamiseks ja ka läbiviimiseks, samuti projekti osapoolte kaardistamiseks. 2.5. Kõik nimetatud tegevused peale avakohtumise on seotud projektidokumentatsiooni läbitöötamisega. Projekt on mahukas ning ajaliselt pikk. Seda viib läbi [ärisaladus]-liikmeline meeskond, kes peab tagama sujuva ja tõhusa omavahelise koostöö. Seda arvestades ei saa pidada [ärisaladus] liiga pikaks ajaks. Vaidlustaja rõhutab, et [ärisaladus] nädala töö tagab edasise töö struktuursuse ja sujuvuse, nagu vaidlustaja on selgitanud ka „Projektiplaanis.“ B. KASUTAJAGRUPPIDE VAJADUSTE VÄLJASELGITAMINE KESTAB NELI NÄDALAT JA ALGAB JUBA PROJEKTI TEISEL NÄDALAL 2.6. Põhjendamatud on hankija etteheited kasutajagruppide vajaduste väljaselgitamise kohta. Vaidlustaja alustab nende vajaduste väljaselgitamist koostöös hankijaga juba projekti [ärisaladus] nädalal (vt Projektiplaani rida 13). Ettevalmistav töö aga algab juba projekti [ärisaladus] nädalal, mil vaidlustaja saab projekti osapooli kaardistades info analüüsitava lahenduse kasutajate kohta. See võimaldab tulemuslikumalt planeerida kasutaja ootuste ja vajaduste analüüse ning intervjuusid ja töötube. Hea ettevalmistav töö tagabki selle, et kasutajagruppide vajaduste väljaselgitamine – millest omakorda sõltub edasine projekti teostamine – kulgeks võimalikult kiiresti. Optimaalset ajakasutust on hankija ise nõudnud Tehnilise kirjelduse (TK) alajaotuse „Aja- ja tegevuskava“ punktis 7: „Aja- ja tegevuskavas on tegevuste teostamiseks planeeritud 2/4  ajaperiood optimaalne ning võimaldab ja arvestab tegevuste paralleelset läbiviimist enam kui ühe inimese poolt korraga.“ Vaidlustaja on kõik tegevused planeerinud nii, et neid saaks läbi viia paralleelselt teiste tegevustega ning [ärisaladus]. 2.7. Samas on protsessid planeeritud üksteisele järgnema loogilises järjekorras. Kasutajagruppide vajaduste kindlakstegemine intervjuude käigus ei saa alata enne [ärisaladus]. Projekti [ärisaladus] ja [ärisaladus] nädalal kaardistab vaidlustaja koostöös hankijaga kontaktisikute intervjueerimise, valmistab intervjuud ette ning lepib kontaktisikutega kokku intervjuude toimumise ajad (vt Projektiplaan read 13 ja 15). Intervjuud toimuvad projekti [ärisaladus] ja [ärisaladus] nädalal (vt Projektiplaan rida 16). Intervjuude läbiviimise järel koostatakse projekti [ärisaladus] ja [ärisaladus] nädalal intervjuutulemustel põhinev kasutajate ootuste ja probleemide analüüs (vt Projektiplaan rida 17). 2.8. Ebaõige on hankija väide, nagu kestaks kasutajagruppide vajaduste väljaselgitamine vaid [ärisaladus] nädalat. See kestab [ärisaladus] nädalat (vt vaidlustaja pakkumus, lk 10, tabel 2; vt ka vaidlustaja pakkumuse lisa 1). C. ÄRIANALÜÜSI TEOSTAMISE [ÄRISALADUS] TAGAB VAIDLUSTAJA [ÄRISALADUS] ÄRIANALÜÜTIKUGA 2.9. Hankija on leidnud, et „ärianalüüsi teostamise aeg on ebarealistlik, kuna ajakavasse on märgitud ühe ärianalüütiku töötunnid [ärisaladus] tundi [ärisaladus] nädala jooksul“. Seega peab hankija ärianalüüsi ebarealistlikuks üksnes põhjusel, et tema hinnangul langeb ühele ärianalüütikule liiga suur töökoormus. Hankija on teinud hindamisel ilmselge vea. Hankija on hindamisotsuse põhjendustes jõudnud vale järelduseni, nagu teostaks [ärisaladus] nädala pikkuse ärianalüüsi ainult üks töötaja. 2.10. Esiteks, hankija ei ole täpsustanud, millist [ärisaladus]-nädalast vahemikku ta üleüldse silmas peab. Vaidlustajale on ebaselge, kuidas on hankija saanud ärianalüütiku töötundideks [ärisaladus] ning millisesse [ärisaladus] nädalasse need tunnid hankija hinnangul paigutuvad. Seetõttu pole kontrollitav, milliste tööde ja perioodi kohta etteheide on esitatud. Teiseks, projektis ei teosta ärianalüüsi mitte üks, vaid [ärisaladus] analüütikut. Vaidlustaja selline lahendus on kooskõlas TK alajaotuse „Aja- ja tegevuskava“ punktiga 7, milles hankija on nõudnud optimaalset ajakasutust ning võimalusel ühe ülesande täitmist mitme inimesega paralleelselt. Projektiplaani tulp I „Kokku (h)“ ei kajasta vastutava töötaja tunde kokku, vaid [ärisaladus]. Vaidlustaja ei kohustunud Projektiplaanis välja tooma iga projektimeekonna liikme täpseid töötunde. 2.11. Vaidlustaja selgitas pakkumuse lk-l 8, et tema meeskonda kuulub [ärisaladus] liiget. Meeskonda on kaasatud [ärisaladus] analüütikut, kes [ärisaladus] omavad nii äri- kui süsteemianalüütiku kompetentsi, mis võimaldab projekti esimeses neljas etapis jõuda kiiremini kvaliteetse tulemini ning tagada õigeaegne tehnilise lahenduse juurutamine. Seega teostab ärianalüüsi mitte ainult ärianalüütik, vaid ka [ärisaladus]. Vaidlustaja tõendas [ärisaladus] (vt vaidlustaja pakkumuse lisa 37), millest nähtub [ärisaladus]. Töötunde jagatakse, sest ärianalüütiku rolli täidab [ärisaladus] inimest. 2.12. Hindamismetoodika kohaselt on võimalik maksimaalselt punkte saada siis, kui kirjeldatud ajakava ületab hankija ootusi ja võimaldab töö lõpptähtaja kiiremat saavutamist. Selleks, et hankija ootusi täita, ongi vaidlustaja lähtunud muu hulgas sellest, et töötajad teevad intensiivseid töösprinte. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuse eest riigilõivu 1280 eurot (RLS § 258 lg 1 p 1) (lisa 1). 3.2. Esindusõigus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaat Mari Kelve-Liivsoo kinnitavad, et on vaidlustaja lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11). 3/4 3.3. Tähtaegsus. Vaidlustaja sai hankija otsuse kätte 27.12.2024. Vaidlustus on tähtaegne (RHS § 189 lg 2 p 1 ja lg 41). 3.4. Läbivaatamine. Vaidlustaja on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 6). 3.5. Esitamine. Vaidlustus on esitatud VAKO-le e-posti teel ([email protected]). Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Erki Fels, Mari Kelve-Liivsoo, vandeadvokaat vandeadvokaat LISAD Lisa 1 Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus 4/4