2024. aasta personali- ja palgastatistika küsitluse juhend ja vorm kohalikele omavalitsustele

Valla- ja linnavalitsused Meie 06.01.2025 nr 12.4-9/32-1 2024. aasta personali- ja palgastatistika küsitluse juhend ja vorm kohalikele omavalitsustele Austatud linnapead ja vallavanemad Rahandusministeerium viib läbi iga-aastase kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste personali- ja palgastatistika küsitluse. Statistikaküsitlus koosneb kümnest osast: 1. Keskmine teenistujate arv 6. Hindamise statistika 2. Personalistatistika 7. Värbamise statistika 3. Lahkumiste statistika 8. Keskmine palk 4. Tulemiste statistika 9. Palgastatistika 5. Koolitusstatistika 10. Strateegilise personalijuhtimise näitajad Andmed palume esitada vastavalt küsitlusvormides ja juhendis antud selgitustele, mis on lisatud käesoleva kirja manustena. Andmete esitamise tähtaeg on 07.03.2024 e-posti aadressile [email protected], kirja subjekti reale palume kirjutada märksõna "Personali- ja palgastatistika 2024_asutuse nimi". Näiteks: Personali- ja palgastatistika 2024_XXX Vallavalitsus“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merilin Truuväärt riigihalduse osakond osakonna juhataja Lisad: 1. Juhend KOV 2024 2. Personali- ja palgastatistika 2024 KOV vorm 3. Anneli Lunts 5385 0802 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  2024. aasta personali- ja palgastatistika küsitluse juhend kohalikele omavalitsustele Statistikaküsitlus koosneb kümnest osast: 1. Keskmine teenistujate arv 2. Personalistatistika 3. Lahkumiste statistika 4. Tulemiste statistika 5. Koolitusstatistika 6. Hindamise statistika 7. Värbamise statistika 8. Keskmine palk 9. Palgastatistika 10. Strateegilise personalijuhtimise näitajad Personalistatistika tuleb esitada seisuga 31.12.2024, muu statistika eelmise kalendriaasta ehk 01.01.-31.12.2024 kohta. Läbivalt kogu statistikaküsitluses palume andmed esitada kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste kohta. Statistika kogumise põhjused: 1. Aruandluskohustus on avaliku teenistuse seadusest (edaspidi ATS) tulenev kohustus. ATS § 66 kohaselt esitab valdkonna eest vastutav minister kord aastas Riigikogule ülevaate avaliku teenistuse arengusuundadest, teenistuskohtadest, teenistuses olevatest ja töötavatest isikutest, nende palkadest ja töötasudest ametiasutuste ning teenistusgruppide kaupa. Eeltoodud ülevaate andmiseks koostatakse iga-aastaselt avaliku teenistuse aastaaruanne, mis hõlmab ülevaadet avaliku teenistuse arengutest ja muutustest. Riigikogu vajab ülevaadet, et omada riigis toimuvast head taustainfot, mille põhjal tõenduspõhiseid otsuseid teha. 2. Rahandusministeerium on ATS § 9 kohaselt avaliku teenistuse keskne arendaja. Avaliku teenistuse arendamiseks Rahandusministeerium koondab, vahendab ja analüüsib teavet avaliku teenistuse arendamise ja juhtimise kohta, annab sellealaseid selgitusi, kujundab seisukohti ning koostab soovituslikke juhendeid. Arendamine tähendab avaliku teenistuse personalipoliitika koordineerimist ja vajadusel kesksete arendus- ning koolitustegevuste korraldamist. Arendustegevusi on võimalik paremini planeerida, mida täpsemini oskame määratleda sihtgrupi suurust ja personalipoliitika hetkeolukorda. Andmete esitamine: Teie poolt esitatud andmed laeme automaatselt koondfaili ja teostame esmase kontrolli. Andmete automaatseks kontrollimiseks on väga tähtis, et te ei teeks tabelite formaadis 1 muudatusi! Kui soovite andmetele lisada kommentaare, siis palun saatke need e-mailiga (kuna hõivame andmed automaatselt, ei märka me faili lisatud märkuseid). Andmete esitamise tähtaeg: 07. märts 2025. Andmed palume saata e-maili aadressil: [email protected] E-maili subjekti real ja andmefaili nimeks palume märkida "Personali- ja palgastatistika 2024_asutuse nimi" (nt Personali- ja palgastatistika 2024_XXX Vallavalitsus). Täiendav informatsioon statistikatabelite kohta: Anneli Lunts, [email protected], Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna analüütik Aitäh koostöö eest! 2 Üldjuhised Läbivalt kogu statistikaküsitluses palume andmed esitada ainult kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste kohta. Tabeleid täites palume mitte arvestada linna- ja vallavolikogu liikmeid. Valitsuse liikmetest palume kajastada tabelis vaid abilinnapead, abivallavanemad ning teenistujatest valitsuse liikmed. Juhul kui valitsuse liige on ühtlasi ametiasutuses teenistujana tööl, siis tuleb kajastada üksnes tema ametikoha järgsed personali- ja palgaandmed. Vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 6 lg 1 ja 3 on ametiasutus riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutused on: 1) valla- ja linnavolikogu kantselei; 2) valla- ja linnakantselei; 3) valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega; 4) osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena; 5) valla- ja linnavalitsuse amet; 6) valla või linna ühisamet. Küsimustikus hallina märgitud lahtrites on valemid andmete kontrollimiseks ja neid ei pea ise täitma. Paljudes lahtrites on vastusevariandid valitavad rippmenüüst, palume kindlasti lähtuda nende lahtrite puhul antavast klassifikaatorist ja mitte lisada teisi vastuse variante. 1. Keskmine teenistujate arv Üldjuhised  Palume keskmised teenistujate arvud esitada 2024. aasta kohta.  Keskmiste teenistujate arvude arvutamisel kasutada kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutustes1 töötavate ametnike ja töölepinguliste töötajate (sh abiteenistujate) andmeid. Mitte arvestada võlaõiguslike lepingute (nt käsunduslepingu) alusel töötavaid isikuid. Veerg C. Aasta keskmise teenistujate arvu (isikute arv) leidmiseks liidetakse iga teenistuja ametis oldud päevade arv aastas ning jagatakse saadud tulemus päevade arvuga aastas. Arvutusest jäetakse välja päevad, millal töötaja oli pikaajalisel puudumisel (st järjestikune puudumine on pikem kui 6 kuud). Näiteks: Leida asutuse aasta keskmine teenistujate arv, kui asutuses töötas: 55 teenistujat 366 päeva, 3 teenistujat 280 päeva, 2 teenistujat 150 päeva. Aasta keskmise teenistujate arvu leidmine: 1 Avaliku teenistuse seaduse (§ 6 lg 3) tähenduses on kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutused: valla- ja linnavolikogu kantselei; valla- ja linnakantselei; valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega; osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena; valla- ja linnavalitsuse amet; valla või linna ühisamet. 3  55x366 + 3x280 + 2x150 = 58,1 366 Arvutada ülaltoodud põhimõtte järgi teenistujate põhigruppide (linnapead ja vallavanemad, abilinnapead ja abivallavanemad, osavalla ja linnaosa vanemad, ametnikud, töötajad) keskmised teenistujate arvud. „Teenistujad kokku“ lahter summeerib need automaatselt kokku. Alternatiivina võib kasutada lihtsustatud lähenemist, ehk aasta keskmise teenistujate arvu (isikute arvu) leidmiseks liidetakse vastava ametikoha põhigrupi kaheteistkümne kuu teenistujate koguarvud kuu lõpu seisuga ning jagatakse saadud tulemus kaheteistkümnega. Veerg D. Aasta keskmine täistööajale taandatud teenistujate arv (koormus) leitakse liites iga üksiku päeva koormused aastas ning jagades saadud tulemus päevade arvuga aastas. Arvutusest jäetakse välja päevad, millal töötaja oli pikaajalisel puudumisel (st järjestikune puudumine on pikem kui 6 kuud). Näiteks: Tööajanorm asutuses on 8 tundi päevas.2 Leida asutuse aasta keskmine täistööajale taandatud teenistujate arv, kui asutuses töötas: 53 täistööajaga teenistujat 366 päeva, 3 täistööajaga teenistujat 280 päeva, 1 täistööajaga teenistuja 150 päeva, 1 osalise tööajaga teenistuja 6 tundi päevas (arvestatakse 0,75-na) 366 päeva, 1 osalise tööajaga teenistuja 4 tundi päevas (arvestatakse 0,50-na) 150 päeva, 1 osalise tööajaga teenistuja 2 tundi päevas (arvestatakse 0,25-na) 366 päeva. Täistööajaga teenistujate keskmise arvu leidmine: 53x366 + 3x280 + 1x150 = 55,7 366 Osalise tööajaga teenistujate keskmise arvu leidmine: 0,75x366 + 0,5x150 + 0,25x366 = 1,2 366 Aasta keskmine täistööajale taandatud teenistujate arv: 55,7 + 1,2 = 56,9 Arvutada ülaltoodud põhimõtte järgi teenistujate põhigruppide (linnapead ja vallavanemad, abilinnapead ja abivallavanemad, osavalla ja linnaosa vanemad, ametnikud, töötajad) keskmised täistööajale taandatud teenistujate arvud. „Teenistujad kokku“ lahter summeerib need automaatselt kokku. Alternatiivina võib kasutada lihtsustatud lähenemist, ehk aasta keskmise täistööajale taandatud teenistujate arvu (koormus) leidmiseks liidetakse vastava ametikoha põhigrupi kaheteistkümne kuu teenistujate koormused kuu lõpu seisuga ning jagatakse saadud tulemus kaheteistkümnega. 2 Aasta keskmise täistööajale taandatud teenistujate arvu leidmisel on kasutatud Statistikaameti vastavat valemit. 4 2. Personalistatistika Üldjuhised  Personalistatistika andmed palume kajastada 31.12.2024 seisuga teenistuses olevate isikute kohta.  Andmed palume esitada iga teenistujapõhiselt.  Andmetes kajastada kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutustes3 töötavate ametnike ja töölepinguliste töötajate (sh abiteenistujate) andmed. Mitte kajastada võlaõiguslike lepingu (nt käsunduslepingu) alusel töötavaid isikuid.  Mitme veeru puhul on tabelis juba ette antud rippmenüü koos valikuga, palume seda kasutada.  Andmete esitamisel palume mitte arvestada emapuhkusel ning vanemapuhkusel viibijaid ja teisi, kelle teenistussuhe on peatatud kauemaks kui 6 kuud. Kui puuduva inimese asemele on teenistusse võetud asendaja, siis palume arvestada temaga kõigi statistikatabelite täitmisel. Veerg A: Esitaja, märkida esitaja asutuse nimetus. Esimestesse lahtritesse tuleb nimetus automaatselt faili pealkirjast, kui faili nimi on kujul „Personali- ja palgastatistika 2024_asutuse nimi“. Veerg B: Asutus, märkida asutuse nimi. Veerg C: Teenistuja põhigrupp, valida sobiv põhigrupi tunnus rippmenüüst: linnapead ja vallavanemad, abilinnapead ja abivallavanemad, osavalla ja linnaosa vanemad, ametnikud, töötajad. Veerg D: Teenistuja alamgrupp, valida sobiv alamgrupi tunnus rippmenüüst: juhid, muu personal. Juhtideks loetakse asutuste ja asutuste koosseisudes kinnitatud alaliste struktuuriüksuste juhid, kes tegelevad teiste isikute poolt tehtava töö planeerimise, korraldamise, koordineerimise, kontrolli ja juhendamisega. Juhtide tööülesannete hulka kuulub tavaliselt struktuuriüksuste eesmärkide ja normide kehtestamine ning nende täitmiseks vajalike kavade, tegevussuundade ja kordade sõnastamine ja hindamine, eelarvete koostamine, eelarve täitmise kontrolliks vajalike süsteemide ja kordade väljatöötamise ja rakendamise tagamine, tegevussuundade ja kavade elluviimiseks vajalike materiaalsete, inim- ja finantsressursside kasutamiseks loa andmine, organisatsiooni või ettevõtte ja selle teenistujate töötulemuste jälgimine ja hindamine, teenistujate valimine või valiku kooskõlastamine. Siia kuuluvad ka juhtide asetäitjad ja valdkonnajuhid, kui neile alluvad vahetult teenistujad ning kui nad teevad eelnimetatud tegevusi. Veerg E: Koormus, näidata teenistuja koormus 31.12.2024 seisuga. Täistööaega näidata arvuga 1. Näiteks: Tööajanorm asutuses on 8 tundi päevas, töötamist 6 tundi päevas – arvestatakse 0,75-na, töötamist 4 tundi päevas – arvestatakse 0,5-na, töötamist 2 tundi päevas – arvestatakse 0,25-na 3 Avaliku teenistuse seaduse (§ 6 lg 3) tähenduses on kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutused: valla- ja linnavolikogu kantselei; valla- ja linnakantselei; valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega; osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena; valla- ja linnavalitsuse amet; valla või linna ühisamet. 5 Veerg F: Vanus, märkida vanus täisaastates 31.12.2024 seisuga. Näiteks kui teenistuja vanus on 36 aastat ja 8 kuud, siis märkida teenistuja vanuseks 36 aastat. Veerg G: Sugu, valida rippmenüüst: mees, naine. Veerg H: Haridustase, valida rippmenüüst haridustase vastavalt järgmisele haridustasemete klassifikaatorile: Põhiharidus või Alusharidus madalam Kaheksaklassilise kooli lõputunnistus (NL) Põhikooli lõputunnistus (EV) Lõputunnistus põhihariduse nõudeta kutseõppe läbimise kohta Lõputunnistus põhihariduse baasil kutseõppe läbimise kohta (EV) Muu põhiharidusele vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi dokument Üldkeskharidus Keskkooli lõputunnistus Gümnaasiumi lõputunnistus Muu keskharidusele vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi dokument Kutseharidus põhi- Diplom kutseõppeasutuse lõpetamise kohta (NL) või keskhariduse Keskerihariduse diplom (kaheksaklassilise kooli baasil) (NL) baasil Lõputunnistus põhihariduse baasil kutsekeskhariduse omandamise kohta (EV) Lõputunnistus põhihariduse baasil kutse- ja keskhariduse omandamise kohta (EV) Diplom või lõputunnistus põhiharidusel põhineva keskerihariduse omandamise kohta (EV) Muu kutsekeskharidusele vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi dokument Lõputunnistus keskhariduse baasil kutsekeskhariduse omandamise või kutseõppe läbimise kohta (EV) Diplom kutseõppeasutuse lõpetamise kohta (NL) Lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta Muu kutsekeskharidusele vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi dokument Keskeriharidus Diplom või lõputunnistus üldkeskharidusel põhineva põhi- või keskerihariduse omandamise kohta (< 2,5-aastase keskhariduse baasil nominaalkestusega õppekava) Diplom või lõputunnistus üldkeskharidusel põhineva keskerihariduse omandamise kohta (> 2,5-aastase nominaalkestusega õppekava) Muu kesk- ja kõrghariduse vahepealsele haridusele vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi dokument Rakendus- Kutsekõrgharidusõppe diplom (kutsekõrghariduse diplom "K") kõrgharidus või Diplomiõppe diplom (diplomiõppe diplom "A") vastav Rakenduskõrgharidusõppe diplom (rakenduskõrghariduse diplom kvalifikatsioon "E") 6  Muu rakenduskõrgharidusele vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi dokument Bakalaureusekraad Bakalaureusekraad (enne 1. juunit 2002 õppekavade registrisse või vastav kantud 3-aastase bakalaureuseõppe õppekava lõpetamisel antud kvalifikatsioon bakalaureusekraadi tõendav bakalaureuseõppe diplom "B") Bakalaureusekraad (alates 1. juunist 2002 õppekavade registrisse kantud 3–4-aastase bakalaureuseõppe õppekava lõpetamisel antud bakalaureusekraadi tõendav bakalaureuseõppe diplom "L") Muu bakalaureusekraadile vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi dokument Magistrikraad või Diplom kõrgema kutsekvalifikatsiooni omandamise kohta (õppeaeg vastav 4–5-aastat, NL spetsialisti diplom) kvalifikatsioon Ülikooli kraadita diplom (õppeaeg 4–5 aastat) Diplomeeritud spetsialisti ülikoolidiplom (õppeaeg 4–5 aastat) Bakalaureusediplom ilma kraadita (vähemalt 4-aastase õppekava lõpetamist tõendav bakalaureusediplom) Bakalaureusekraad (vähemalt 4-aastase õppekava lõpetamisel ja enne 1. juunit 2002. a bakalaureusekraadi tõendav diplom "B") Kõrgharidusel põhineva 1.a õpetajakoolituse tunnistus või diplom Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava lõpetamist tõendav magistridiplom või magistrikraadi (vähemalt 5-aastase õppekava lõpetamisel diplom "C" ja "M"; arstikraadi, hambaarstikraadi või loomaarstikraadi tõendav diplom) Magistrikraad (magistriõppe õppekava lõpetamisel magistrikraadi tõendav diplom "M") Muu magistrikraadile vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi dokument Magistrikraad (magistriõppe õppekava lõpetamisel magistrikraadi (teaduskraad) tõendav diplom "C") Muu magistri- ja doktorikraadi vahelist kvalifikatsiooni tõendav välisriigi dokument Doktorikraad või Kandidaadikraad (Kandidat Nauk) tõendav diplom (NL) vastav Doktorikraad (Doktor Nauk) tõendav diplom (NL) kvalifikatsioon Doktorikraad (doktoriõppe õppekava lõpetamisel doktorikraadi tõendav diplom "D" ja "O") Muu doktorikraadile vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi dokument Veerg J: Staaž asutuses, palume näidata teenistuja staaž antud asutuses täisaastates. Näiteks kui teenistuja staaž asutuses on 3 aastat ja 7 kuud, siis märkida teenistuja staažiks 3 aastat. NB! palume tabelisse kirjutada ainult number. Kui staaž on alla ühe aasta, siis märkida staažiks null. 7 3. Lahkumiste statistika Üldjuhised  Palume näidata asutusest lahkumised isikute lõikes perioodil 01.01.-31.12.2024. Lahkujate hulka arvestada ka need isikud, kelle viimane tööpäev oli 31.12.2024.  Kui teenistuja on aasta jooksul kaks korda lahkunud ning vahepeal taas tööle tulnud, siis kajastatakse statistikas kaks lahkumist.  Lahkumiste all mitte kajastada pikaajalisele puhkusele jäänud teenistujat (nt vanemapuhkusele jäänud teenistujat), kellega töösuhe ei ole lõppenud.  Lahkumiste all mitte kajastada ka teenistujat, kes asutusesiseselt või asutuste liitmisel vahetas ametikohta (nt teenistuja oli asutuses spetsialist, aga kandideeris juhtivspetsialistiks ning sai selle ametikoha).  Lahkumiste all mitte kajastada teenistuja üleviimist, kui asutuste liitmisel viidi teenistuja ühest asutusest teise. Veergude A kuni D täitmise juhised on toodud Personalistatistika selgituste juures. Veerg E: Staaž asutuses, palume näidata teenistuja staaž antud asutuses täisaastates. Näiteks kui teenistuja staaž asutuses oli 3 aastat ja 7 kuud, siis märkida teenistuja staažiks 3 aastat. NB! palume tabelisse kirjutada ainult number. Kui staaž oli alla ühe aasta, siis märkida staažiks null. Veerg F: Lahkumise põhjus, palume valida rippmenüüs olevast klassifikaatorist:  Omal soovil – lahkunud vabatahtlikult.  Koondamine - lahkunud asutuse likvideerimise või koondamise tõttu.  Muu - teenistustähtaja lõppemine, töösuhte lõpetamine poolte kokkuleppel, katseaja ebarahuldavad tulemused, teenistuja surm vm. 4. Tulemiste statistika Üldjuhised  Palume näidata asutusse teenistusse või tööle asumised isikute (ametnikud, töötajad, linnapead ja vallavanemad, abilinnapead ja abivallavanemad) lõikes perioodil 01.01.- 31.12.2024.  Tulemiste all mitte kajastada pikaajaliselt puhkuselt naasnud isikut, kuid kajastada pikaajalisel puudumisel oleva teenistuja asemele värvatud asendaja.  Tulemiste all mitte kajastada ka teenistujat, kes asutusesiseselt või asutuste liitmisel vahetas ametikohta (nt teenistuja oli asutuses spetsialist, aga kandideeris juhtivspetsialistiks ning sai selle ametikoha).  Tulemiste all mitte kajastada teenistuja üleviimist, kui asutuste liitmisel viidi teenistuja ühest asutusest teise. Veergude A kuni D täitmise juhised on toodud Personalistatistika selgituste juures. 8 5. Koolitusstatistika Tabel 1. KOV ametiasutuste koolitus- ja tööjõukulu ning koolitustel osalejate arv Rida „Teenistujate tööjõukulu“ sisaldab ametnike ja töötajate brutotasusid ja tööandja makse. Mitte kajastada muude isikute ja võlaõiguslike lepingute alusel töötavate isikute töötasusid ja makse, tööjõukulude kapitaliseerimist oma valmistatud põhivara maksumusse (507) ja eripensioneid ja pensionisuurendusi (5009). Ei sisalda puhkusereservi. Rida „Teenistujate koolitusele kulutatud eelarveline raha ja välisabi, mille põhitaotlejaks on teie asutus.“ Palume tuua välja kõik aruandlusperioodil asutuse eelarvest asutuse teenistujate koolitamiseks tehtud kulud4, st nii kontogrupi 5504 kontodelt kui ka muudelt eelarveridadelt tehtud koolituskulud. Rida „Osalejate arv“: (inimeste arv): Koolituskursusel osalenud erinevate teenistujate arv – igal koolitusel osalenud teenistuja läheb arvesse ainult üks kord (kui üks inimene osales kolmel erineval koolitusel, läheb temaga seotult kirja üks osaleja). Osalejate arvu on küsitud üksnes tabelis 1. Palume kajastada kõiki asutuse teenistujate tööalaseid koolitusi, millel osalemisega seotud kulud on asutuse eelarvest (sh nullkuluga koolitused, nt asutuse töötajad ise koolitavad ilma selle eest tasu saamata) või asutusele eraldatud välisabist välja makstud perioodil 01.01.2024- 31.12.2024. 5 Tabelites mitte kajastada nullkuluga välisabist saadud koolitusi (asutuse jaoks oli koolitus tasuta, kuigi kaudseid kulusid võis tekkida; nt riigiasutuste poolt pakutavad koolitused). Tabel 2. Millised olid erinevate koolitusvaldkondade mahud 2024. a? Veerg „Esitaja“: Andmed täituvad automaatselt, kui faili nimi on kujul „Personali- ja palgastatistika 2024_asutuse nimi“. Veerg „Koolituse valdkond“: Valdkond Valdkonna alla kuuluvad teemad/koolitused 1. Arvutiõpe ja  Tavakasutaja arvutioskuste koolitus (nt Word, Excel ja muud arvuti infotehnoloogia üldkursused);  Spetsialistile vajalike arvutiprogrammide koolitus (nt Mapinfo, andmebaasid);  IT spetsialistidele suunatud spetsiifiliste IT-alaste teadmiste ja oskuste koolitus. 4 Nii otsesed kui kaudsed koolituskulud. Otsesed koolituskulud – koolitusel osalemise tasud, lektoritasud, kulud õppematerjalide ettevalmistamisele või ostmisele jms. Kaudsed koolituskulud – koolitusruumide ja -inventari rent, toitlustuskulud, majutuskulud, sõidukulud, lähetatute kindlustus, päevarahad, muud koolituslähetuste kulud jms. 5 Kui töötaja osales koolitusel 2024. a. detsembris, kuid asutus tasus tema koolitusel osalemisega seotud kulud 2025. a. jaanuaris, palume kajastada 2024. a. statistikas vastava koolituse mahtu, osaluste arvu ja koolituskulu. 9 2. Asutuse põhitegevusega  Siia kuulub asutuse põhitegevusega seotud koolitus, mida ei saa seotud koolitus liigitada eelneva teiste valdkondade alla (nt tolliametnike erialane täienduskoolitus Maksu- ja Tolliametis).  IT-asutuste IT-alased sisukoolitused. 3. Avalikud suhted  Asutuse suhted avalikkusega, suhtlemine meediaga, maine kujundamine, asutusesisene infotöö;  Avaliku teabe seadusega seotud koolitus. 4. Euroopa Liit  Euroopa Liidu (EL) alane horisontaalne koolitus. EL poliitikate kujundamine ja otsustusprotsess, EL alase infoga töötamine, kommunikatsioonioskused EL otsustusprotsessis osalemiseks;  EL kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika arengud;  EL õigussüsteem, õigusaktide rakendamise tagamine riiklikul tasandil, liikmesriikide vastutus Euroopa Ühenduse õiguse rikkumise korral. 5. Haridus ja kultuur  Hariduse- ja kultuurivaldkonna koolitused, nt haridusnõuniku koolitus, hariduse- või kultuurikorraldus KOV-s, valla või linna haridusjuhi kursus. 6. Juhtimine  Juhtimisfunktsioonidega seotud koolitus: strateegiline juhtimine ja strateegiline planeerimine; strateegiliste arengukavade vormistamine, eesmärkide ja indikaatorite sõnastamine, tulemuste hindamine ning seire; kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitude arengukavade koostamine ja praktiline ellurakendamine;  Muudatuste juhtimine, projektijuhtimine, kvaliteedijuhtimine jmt;  Koolitus, mis on suunatud kitsalt juhtidele, eesmärgiga koolitada neid juhtimise valdkonnas: tippjuhtide põhikompetentside arendamise alane koolitus, juht muutuvas organisatsioonis jmt;  Siia ei kuulu juhtidele suunatud, kuid muu valdkonnaga seotud kursused (nt haldusjuhtide finantskursus on majandus/rahandus valdkond). 7. Keeleõpe  Igasugune keeleõpe, k.a eesti keel. 8. Keskkond  Keskkonnaalane ametnike koolitus, s.h keskkonnamõjude hindamine. 9. Klienditeenindus  hea avaliku halduse põhimõtted;  Riigi ja kohalike omavalitsuste poolt pakutavad avalikud teenused, nende kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine;  Klientide õigused ja klientide õiglane kohtlemine;  Teenusstandardite koostamine ja rakendamine jmt. 10. Majandus, rahandus  Kursused, mis on seotud majanduse valdkonna temaatikaga;  Rahandus, marketing ja riigivara haldamine;  Finantsjuhtimine, eelarvestamine, majandusteooria;  Maksukorraldus ja maksustamine;  Kohalike omavalituste finantsplaneerimine ja juhtimine jmt.  Siia ei kuulu raamatupidamisalane koolitus. 11. Meditsiin  Meditsiini valdkonna koolitused. 12. Personalitöö  Personalijuhtimisega seotud koolitus, mis sisaldab organisatsiooni personalijuhile ja koolitusspetsialistidele suunatud teemasid: avaliku teenistuse strateegiline personalijuhtimine; personali planeerimine, värbamine ja valik, personali karjääri planeerimine ja arendamine, palgakorraldus, ametikohtade hindamine ja palgasüsteemi loomine, personali hindamine, kompetentside süsteemi väljatöötamine ja rakendamine personalijuhtimises, arenguvestlused, töötajate arendamine ja koolitus, töötajate motiveerimine, tööanalüüs ja ametijuhendite koostamine, teenistus- ja töösuhteid reguleeriv seadusandlus jmt. 10  13. Raamatupidamine  Kitsalt raamatupidamise kutseoskuste ja -teadmistega seotud koolitus;  Eelarveliste asutuste raamatupidamine, raamatupidamine algajatele, raamatupidamise aastaaruande koostamine, riigiasutuse pearaamatupidaja täienduskoolitus jmt. 14. Sekretäritöö,  Sekretäride täienduskoolitus; asjaajamine,  Arhiivitöö korraldamine, asjaajamise korraldus, dokumendihalduse arhiivindus õiguslikud regulatsioonid, digitaalse dokumendihalduse põhimõtted, eelised ja riskid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendused dokumendihalduses (dokumendi- haldussüsteemid), dokumendihaldusprotsessid, elektrooniline dokumendihaldus ja digitaalarhiiv, digitaalallkirja kasutamine, digitaaldokumentide säilitamine;  Euroopa Liidu dokumentide menetlemine Eestis;  Elektroonilise Riigi Teataja extraneti koolitus;  Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiline arendustegevus. 15. Sisekontroll  Sisekontrollialased koolitused ja auditeerimisega seotud koolitused;  Sisekontroll riigiasutuses, siseaudiitori tööks vajalik seadusandlus jmt. 16. Sotsiaaltöö  Sotsiaaltöö valdkonna koolitused. 17. Suhtlemispsühholoogia  Psühholoogia ja suhtlemispsühholoogia valdkonda kuuluvad koolitused ja treeningud;  Avalik esinemine, enesekehtestamine, meeskonnatöö koolitus; koostöö ja kommunikatsioon, läbirääkimiskoolitused, toimetulek konfliktsituatsioonide ja kriisiolukordadega, kõne ja mõtlemine; mõjustamispsühholoogia, aja juhtimine, stressijuhtimine jmt. 18. Töökeskkond,  Töökeskkonna, - tervishoiu ja -ohutuse valdkonna koolitused. töötervishoid, tööohutus  Andmekaitse 19. Uute ametnike ja  Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuste uutele teenistujatele töötajate sisseelamis- suunatud koolitused, mille raames käsitletakse riigi- ja/või kohaliku koolitus omavalitsuse toimimise aluseid, avaliku halduse põhiprotsesse, ametniku rolli, eetikat jmt, et anda avalikku teenistusse sisenenud uuele ametnikule kõige olulisemad vajalikud eelteadmised avaliku teenistuse olemusest, süsteemist ja põhiväärtustest. 20. Õigus  Haldusõiguse, võlaõiguse, kriminaalõiguse jmt. koolitused;  Õigusloome protsess (s.h. õigusaktide mõjude analüüs, kaasamine ja normitehnika eeskirja rakendamine jmt);  “Riigihangete seaduse” rakendamine. 21. Mikrokraad  Mistahes valdkonnas toimunud mikrokraadi õpe/koolitus. Mahu osas arvestada, et üks Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkt vastab 26 tunnile. 22. Muu  Kõik koolitused, mis ei sobi eelneva 21 koolitusvaldkonna alla. Veerg „Maht tundides“: Kui koolitus algab ja lõppeb erinevatel aastatel, siis tuleb tundide mahu all kajastada konkreetsel aastal läbitud pikaajalise koolitusekursuse osa. Juhul kui teie asutuse koolitusaruandluses on koolituste mahud märgitud päevades ja täpset tundide mahtu ei ole võimalik tagantjärele määratleda, arvestage ühe koolituspäeva mahuks 7 tundi. Taseme- koolituse puhul vastab üks Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkt 26 tunnile. Tunni mahu küsimisel eeldame asutustelt isikupõhist koolitusarvestust, st et viie inimese osalemisel 8- tunnisel koolitusel on tulemuseks 40 tundi. 11 Tabel 3. Millised olid erinevate koolitusvormide mahud 2024. a? Võimalusel ja andmete olemasolul palume esitada andmed 2024. aasta kohta. 2024. aasta kohta on tabel 3. toodud andmete esitamine vabatahtlik. 2025. aasta kohta palume alltoodud andmeid koguda, et saaksite 2025. a kohta käivas andmekorjes need esitada. Veerg „Esitaja“: Andmed täituvad automaatselt, kui faili nimi on kujul „Personali- ja palgastatistika 2024_asutuse nimi“. Veerg „Koolituse vorm“: Koolitusürituse korraldamise viis, mis on seotud koolitaja valikuga ning sihtrühma moodustamise põhimõtetega. Koolitusvormid on avatud koolitus, tellimuskoolitus, sisekoolitus ja e-õpe. Koolituse vorm Selgitus 1. Avatud koolitus Koolitusvorm, mille puhul koolitusel osalevad erinevate asutuste teenistujad. 2. Tellimuskoolitus Koolitusvorm, mille puhul koolitusel osalejad on ühest asutusest ning koolitaja on väljastpoolt. 3. E-õpe Koolitusvorm, mis on aja ja koha suhtes paindlik ning mille puhul õppimine toimub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasabil. 4. Sisekoolitus Koolitusvorm, mille puhul nii koolitaja kui koolitusel osalejad on ühest asutusest. 5. Muu Kõik ülejäänud koolitused, mis ülaltoodud vormide alla ei sobitu. Veerg C „Kogumaht koolitustundides“: Kajastada nii tasuta kui tasuliste koolituste tundide maht. Täitmise juhised on toodud Koolitusstatistika tabel 2 selgituste juures. Maht tundides kokku peab minema kokku tabelis 2 toodud koolitustundide mahuga. Veerg D „sh tasuta koolituste tundide maht“: Kajastada asutusele tasuta koolituste tundide maht, mille eest asutus ei pea maksma. Täitmise juhised on toodud Koolitusstatistika tabel 2 selgituste juures. Tasuta koolituste tundide maht veerus D peab olema väiksem kui maht koolitustundides veerus C, kuna veeru D andmed sisalduvad ka veerus C. 12 6. Hindamise statistika Vastavalt ATS §30 peab vähemalt kord aastas vahetu juht temale alluva ametnikuga läbi viima arengu- ja hindamisvestluse. Üldjuhised  Palume näidata perioodil 01.01.-31.12.2024 toimunud hindamised.  Töötajate arenguvestluste puhul kasutada ametnikele kehtivate nõuete analoogiat.  Tabel arvutab automaatselt arengu- ja hindamisvestluste läbiviimise osakaalud. Veerg C: Märkida teenistujate gruppide lõikes teenistujate arvud (isikute arv) seisuga 31.12.2024, kellega on 2024. a jooksul viidud läbi vähemalt üks iga-aastane arengu- ja hindamisvestlus (v.a katseaja lõpu vestlus). Kui hindamisi ei ole läbi viidud, siis märkida null. Teenistujat, kes on enne 31.12.2024 lahkunud, ei kajastata statistikas. Veerg D: Märkida teenistujate gruppide lõikes teenistujate arvud (isikute arv) seisuga 31.12.2024, kelle arengu- ja hindamisvestlus lükati vastavalt ATS § 30 lg 2 toodud võimalustele edasi. Veerus D mitte kajastada teenistujat, kellega on arenguvestlus läbi viidud. Samuti mitte kajastada teenistujat, kellega ei viidud arenguvestlust läbi, aga kelle puhul ei kehti ATSist tulenev arenguvestluse edasilükkamise võimalus. Kui selliseid teenistujaid ei ole, siis märkida null. Arengu- ja hindamisvestluse võib edasi lükata järgmisesse aastasse, kui: 1) ametniku avaliku võimu teostamise õigus on arengu- ja hindamisvestlusele eelneva aasta jooksul olnud peatatud kokku üle kuue kuu; 2) ametniku teenistussuhe on vahetult enne arengu- ja hindamisvestlust kestnud vähem kui kuus kuud; 3) ametniku vahetu juhi teenistussuhe on vahetult enne arengu- ja hindamisvestlust kestnud vähem kui neli kuud. Veerg E: Teenistujate arv seisuga 31.12.2024. Lahter täidetakse automaatselt, ametnike ja töötajate arv loetakse lehelt 2. Personalistatistika. Selleks on vajalik, et 2. Personalistatistika lehel on teenistuja põhigrupp sisestatud täpselt klassifikaatori järgi. Näide:  Arenguvestlus viidi läbi 100 ametnikuga, lisada C veergu 100. Asutuses oli 31.12 seisuga 101 ametnikku. Ühel ametnikul lükati arenguvestlus edasi järgmisse aastasse, kuna arenguvestluste läbiviimise perioodil oli ta teenistussuhe kestnud vähem kui kuus kuud. Lisada D veergu 1. E veerg täidetakse automaatselt ametnike arvuga 101 lugedes lehelt 2. Personalistatistika kokku read teenistujate põhigrupiga „Ametnikud“.  Arenguvestlus viidi läbi 90 töötajaga, lisada C veergu 90. Asutuses oli 31.12 seisuga 105 töölepingulist töötajat. Viie töölepingulise töötajaga lükati arenguvestlus edasi järgmisse aastasse, kuna arenguvestluste läbiviimise perioodil oli vahetu juht vahetunud ja tööl olnud vähem kui neli kuud. Lisada D veergu 5. E veerg täidetakse automaatselt töötajate arvuga 105 lugedes lehelt 2. Personalistatistika kokku read teenistujate põhigrupiga „Töötajad“. 13  A B C D E F Teenistujate arv seisuga 31.12.2024, Teenistujate arv kelle seisuga 31.12.2024, arenguvestlus Teenistujate kellega on 2024. a lükati vastavalt arv jooksul läbi viidud Arengu- või Kohalik Teenistuja arengu- või ATS § 30 lg 2 seisuga hindamisvestluste omavalitsus põhigrupp hindamisvestluseid edasi 31.12.2024 läbiviimise osakaal Ametnikud 100 1 101 100/(101-1) = 100% Töötajad 90 5 105 90/(105-5) = 90% KOKKU 190 6 206 95% 7. Värbamise statistika Üldjuhised  Palume kajastada perioodil 01.01.-31.12.2024 toimunud kõik värbamised (nii õnnestunud kui ka luhtunud).  Värbamiste all kajastada ka pikaajalisel puudumisel oleva teenistuja asemele asendaja värbamine, mitte kajastada võlaõiguslike lepingute alusel töötavate isikute värbamist.  Kui konkursi käigus ei õnnestunud teenistuskohta täita ning samale teenistuskohale korraldati uus konkurss või konkursita personaliotsing, siis kajastada need personaliotsingud eraldi ridadel.  Konkursse, mille tähtaega on pikendatud, kajastada ühe konkursina.  Konkursse, mis on asutuse poolt tühistatud, palume tabelis mitte kajastada.  Konkursid, mis on välja kuulutatud vaadeldaval perioodil, kuid lõppevad vaadeldavale perioodile järgneval perioodil palume kajastada järgneva perioodi värbamise statistikas. Konkursi lõpuks lugeda konkursi tulemuste kinnitamine, mitte reaalset inimese tööle tulemise päeva.  Värbamisena mitte arvestada rotatsiooni korras ehk töötaja üleviimisena tähtajaliselt teise asutusse ATS §33 alusel. Veerg A: Esitaja, märkida esitaja asutuse nimetus. Esimestesse lahtritesse tuleb nimetus automaatselt faili pealkirjast, kui faili nimi on kujul „Personali- ja palgastatistika 2024_asutuse nimi“. Veerg B: Asutus, märkida asutuse nimi. Veerg C: Ametinimetus, märkida ametikoht, kuhu personali värvati. Veerg D: ISCO kood. Märkida rahvusvahelise ametite klassifikaatori ISCO-08 alusel ametinimetuse klassifikaatori kood. ISCO klassifikaatorit kasutatakse ka töötamise registris töötaja ametinimetuse lisamisel. Abimaterjal: Ametite klassifikaator (Statistikaamet). ISCO koodide loetelu on toodud ka vormis. Veerg E: Teenistuskohtade arv, mida soovitakse täita. Näiteks kui kuulutatakse välja üks peaspetsialisti konkurss, millega tahetakse täita kahte olulises osas ühesuguste teenistusülesannetega teenistuskohta, näidatakse teenistuskohtade arvuks kaks. 14 Veerg F: Teenistuskoha põhigrupp, valida rippmenüüst teenistuskoha, millele konkurss välja kuulutati, põhigrupp (ametnik, töötaja). Veerg G: Teenistuskoha alamgrupp, valida rippmenüüst teenistuskoha, millele konkurss välja kuulutati, alamgrupp (juhid, muu personal). Veerg H: Personaliotsingu tüüp, valida rippmenüüst personaliotsingu tüüp (avalik konkurss, sisekonkurss, konkursita personaliotsing). Konkursiga on tegemist siis, kui vabast teenistuskohast on teavitatud asutusesiseselt või asutuse haldusalasiseselt (sisekonkurss) või laiemale avalikkusele ligipääsetavas kohas (avalik konkurss). Konkursita personaliotsingud on sihtpakkumised. Sihtotsingu teenuse kasutamine personaliotsingul ilma konkursist avalikult teavitamata on konkursita personaliotsing. Kui avaliku konkursi puhul kasutatakse muuhulgas sihtotsingu teenust on tegu avaliku konkursiga. NB! Ametnike puhul valida konkursita personaliotsing ainult juhul, kui avalik konkurss on luhtunud. Avalik konkurss Avaliku konkursi all mõistetakse laiemale avalikkusele teatavaks tehtud konkurssi ATS §16-18 mõistes. Kui avaliku konkursi puhul kasutatakse muuhulgas sihtotsingu teenust on tegu avaliku konkursiga. Sisekonkurss Sisekonkursi all mõistetakse vabale teenistuskohale vaid asutusesiseselt või asutuse haldusala siseselt läbiviidud konkurssi ATS §16-18 mõistes. Palume siin mitte arvestada avalikke konkursse, millest on teavitatud laiemale avalikkusele ligipääsetavas kohas. Kui asutuses on kombeks enne avaliku konkursi väljakuulutamist korraldada sisekonkurss ja sobiv isik leitakse juba sisekonkursi kaudu, on tegemist sisekonkursiga. Kui konkursi läbiviimisel kaalutakse/hinnatakse koos nii asutusesiseseid kui ka asutuseväliseid kandidaate, on tegemist avaliku konkursiga. Konkursita Ametnike puhul võib ametisse nimetamise õigust omav isik 120 kalendripäeva personaliotsing jooksul avaliku konkursi luhtumise kohta otsuse tegemise kuupäevast arvates nimetada ametikohale teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastava isiku ilma konkurssi korraldamata (vt ATS §19 lg 3). Töölepinguliste töötajate puhul kohustus konkurss korraldada puudub ning nõuetele vastavale isikule võib tööpakkumise teha ka ilma selleta. Sihtotsingu teenuse kasutamine personaliotsingul ilma konkursist avalikult teavitamata on konkursita personaliotsing. Veerg I: Kandideerinud isikute arv, märkida konkursil kandideerinud isikute koguarv. Kui kandideerinud isikuid ei olnud, siis märkida null. Konkursita personaliotsingute puhul jätta lahter tühjaks. Veerg J: Teenistuskohtade arv, mis konkursiga täideti. Märkida konkursiga täidetud teenistuskohtade arv. Kui teenistuskoht jäi täitmata, siis märkida null. 15 8. Keskmine palk 2024. a avalike teenistujate keskmise palga arvutamiseks palume esitada KOV üksuse ametiasutuste6 täistööajale taandatud töölepinguliste töötajate, valitavate ja ametisse nimetavate isikute ning ametnike arvud ja palgaandmed (välja jätta võlaõigusliku lepinguga töötajad ja hallatavate asutuste töötajad (nt koolide töötajad)) sarnaselt Saldoandmike infosüsteemi (SALDO) esitatavate kontoklasside 50 „Tööjõukulud“ ja 90 „Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale“ kontode järgi. A. Aasta keskmine täistööajale taandatud teenistujate arv 2024 (koormus). Sama, mis töölehel 1. Keskmine teenistujate arv veerg D. B. Ametipalk või põhipalk ja kokkulepitud tasu. Sh puhkusereserv. C. Boonused. D. Keskmine kuupõhipalk 2024 – tabel arvutab automaatselt. E. Keskmine kogupalk 2024 – tabel arvutab automaatselt. A. Aasta keskmine täistööajale taandatud B. Ametipalk või Kohalik Teenistuja teenistujate arv 2024 kuupõhipalk ja omavalitsus põhigrupp (koormus) kokkulepitud tasu7 C. Boonused 8 Teenistujad kokku Alltoodud lahtrid kokku Alltoodud lahtrid kokku Alltoodud lahtrid kokku sh valitavad ja Valitavate ametnike ja Valitavate ametnike ja Valitavate ametnike ja ametisse kõrgemate riigiteenijate kõrgemate riigiteenijate kõrgemate riigiteenijate nimetatavad isikud keskmine arv taandatuna ametipalk ja kokkulepitud boonused – konto 500003 täistööajale kontogrupist tasud – konto 500000. Konto puhul vaadelda, et Andmed 900000 Konto puhul vaadelda, et COFOGi tegevusala järgi tulevad COFOGi tegevusala järgi jääksid sisse ainult automaatselt jääksid sisse ainult valitavad valitavad ja ametisse lehelt ja ametisse nimetatavad nimetatavad isikud „Kontaktand isikud (kindlasti peaksid (kindlasti peaksid välja med“ välja jääma volikogu jääma volikogu liikmed). liikmed). sh ametnikud Ametnike keskmine arv Avaliku teenistuse ametnike Avaliku teenistuse taandatuna täistööajale – töötasu (v.a kaitseväelased) - ametnike boonused (v.a kontod 9001 (avaliku kontod 500100, 500120, kaitseväelased) – kontod teenistuse ametnikud); 500140, 500150 500103, 500123, 500143, 9003. Kaitseväelased 500153 6 Avaliku teenistuse seaduse (§ 6 lg 3) tähenduses on kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutused: valla- ja linnavolikogu kantselei; valla- ja linnakantselei; valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega; osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena; valla- ja linnavalitsuse amet; valla või linna ühisamet. 7 0-ga lõppevad kontod nimetusega „Põhipalk ja kokkulepitud tasud” – siia kuulub töötasu fikseeritud osa, mis on määratud ametikoha tööülesannete ning ametniku või töötaja tööalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal. Põhi- ja kokkulepitud palk sisaldab ka töö mahuga seotud palgaosi või lisatasusid, nagu nt astmepalk, astmepalga suurendus, teenistus- ja auastmetasu, lisatasu staaži, akadeemilise kraadi, võõrkeelte valdamise, riigisaladuse ja salastatud teabekandja hoidmise eest, asendamistasu, komisjonides osalemise lisatasu, lisatasu täiendavate tööülesannete eest, lisatasu öötöö, riigipühadel töötamise ning valveaja eest jms. Siia kuuluvad ka põhipalga asemel keskmise palga alusel arvestatud tasud (nt puhkusetasu ja puhkusetasu hüvitis, samuti väljateenitud puhkusepäevade eest arvestatud kohustise muutus). 8 3-ga lõppevad kontod nimetusega „Boonused” – siia kuuluvad tasud, mis ei tulene otseselt ameti- või töökoha ülesannete mahust, vaid neid makstakse seatud eesmärkidest kõrgemate tööalaste saavutuste eest või töötajate täiendavaks motiveerimiseks. Siia kuuluvad tulemuspalk, preemia tööalaste saavutuste eest, juubelipreemia, preemia kauaaegse töötamise eest vms. Siia kuuluvad ka organisatsioonisiseselt määratud toetused ja hüvitised, mis ei tulene seadusest, nagu puhkusetoetus, jõulutoetus, sünnitoetus, matusetoetus, hüvitis teenistusest vabastamisel, hüvitis töölepingu lõpetamisel. 16  A. Aasta keskmine täistööajale taandatud B. Ametipalk või Kohalik Teenistuja teenistujate arv 2024 kuupõhipalk ja omavalitsus põhigrupp (koormus) kokkulepitud tasu7 C. Boonused 8 sh töötajad Töötajate keskmine arv Töötajate kuupõhipalk ja Töötajate boonused - taandatuna täistööajale kokkulepitud tasud. aastal - kontod 500203, 500213, kontogrupist 9002 kontod 500200, 500210, 500243, 500253, 500263, 500240, 500250, 500260, 500273, 500283, 500293. KOV üksuse 500270, 500280, 500290. ametiasutustes töötavate KOV üksuse KOV üksuse täistööajale taandatud ametiasutustes töötavate ametiasutustes töötavate töölepinguliste töötajate töölepinguliste töötajate töölepinguliste töötajate arv, välja jätta palk, välja jätta boonused, välja jätta võlaõigusliku lepinguga võlaõigusliku lepinguga võlaõigusliku lepinguga töötajad ja hallatavate töötajad ja hallatavate töötajad ja hallatavate asutuste töötajad (nt asutuste töötajad (nt asutuste töötajad (nt koolide töötajad) koolide töötajad) koolide töötajad) 2025. aastast töötasude kajastamine veidi muutus ning vastavalt sellele muutuvad järgmisel aastal ka keskmise palga tabelis küsitavad andmed. 2025. aastast on keskmise palga arvutamist puudutavad töötasude kontod järgmised:  0-ga lõppevad kontod nimetusega „Põhipalk”;  1-ga lõppevad kontod nimetusega „Muud kokkulepitud tasud“;  3-ga lõppevad kontod nimetusega „Muutuvpalk” Vt täpsemalt Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt juhendit Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendi (üldeeskirja) lisades 1 kuni 5 esitatud kontoplaani kasutusjuhend lk 48, 70. 17 9. Palgastatistika Üldjuhised  Palgastatistikat kogutakse KOVidelt seoses ametnike ning nende töölepingu alusel töötavate isikute, kes on nimetatud ATS § 7 lõikes 6 (poliitilised nõunikud ja -abid9) palkade avalikustamise kohustusega (vt ATS §65 lg 1, 2 ja 4). Teisi töölepingulisi töötajaid palume tabelis mitte kajastada.  Palgastatistikas palume samuti mitte kajastada linna- ja vallavolikogu liikmete tasusid.  Linna- ja vallavalitsuse liikmetest palume kajastada tabelis vallavanema, linnapea, sh abilinnapeade ja abivallavanemate palgaandmed. Valitsuse liikmed, kes on ametnikuna tööl, tuleb kajastada statistikas tema ametikoha järgselt. Hiljemalt 1. mail avalikustab Rahandusministeerium avaliku teenistuse keskel veebilehel ametnike ning poliitiliste nõunike ja -abide:  põhipalga jooksva kalendriaasta seisuga (kokkuleppeliselt 1. aprilli seisuga).  põhipalga ja muutuvpalga ning tema teenistusülesannete täitmisest tuleneva muu tulu kogusummana eelmise kalendriaasta kohta. Kuna keskvalitsuse tasandil on otsustatud avalikustada ka kõrgemate riigiteenijate (minister, riigisekretär, õiguskantsler, riigikontrolör jt) palgaandmed, siis läbipaistvuse ja võrreldavuse huvides soovime avalikustada ka vallavanema ja linnapea palgaandmed.  Põhipalk, muutuvpalk ja ametniku teenistusülesannete täitmisest tulenev muu tulu kogusummana eelmise kalendriaasta kohta (periood 01.01-31.12.2024) avalikustatakse kõikide teenistuses olnud ametnike kohta, sõltumata teenistussuhte pikkusest. Näiteks kui ametnik oli teenistuses perioodil 01.07-31.10.2024, avalikustatakse ka tema palgaandmed.  Ametnikke, kelle teenistussuhe oli peatatud kogu eelmise kalendriaasta (nt vanemapuhkusel, õppimas vm), andmete esitamisel ei kajastata, v.a juhul, kui ametniku lahkumisel maksti talle puhkuse- või muid tasusid.  Andmekogumise vormi ametnike jooksva kalendriaasta seisuga (kokkuleppeliselt 1. aprilli seisuga) põhipalkade avalikustamiseks edastab Rahandusministeerium hiljemalt aprilli esimesel nädalal.  Palgastatistika tabel tuleb täita perioodi 01.01-31.12.2024 kohta arvestatud brutopalgana ehk koos teenistuja poolt makstavate maksudega, kuid ilma tööandja poolt makstavate maksudeta.  Hüvitisi (nt hüvitis kasutamata puhkuse päevade eest teenistusest vabastamisest, töövõimetushüvitised, koondamise tõttu teenistusest vabastamisel makstav hüvitis jm) palume palgastatistikas mitte kajastada.  Puhkusetasusid (nt isapuhkus, lapsepuhkust jne), mida riik hüvitab tööandjale, palume palgastatistikas mitte kajastata. Veerg A: Kohalik omavalitsus, märkida kohaliku omavalitsuse nimetus. Esimestesse lahtritesse tuleb nimetus automaatselt kontaktandmete lehelt. Veerg B: Asutus, märkida asutuse nimi. 9 Isikud, kes täidavad Riigikogu esimehe, aseesimehe või fraktsiooni, peaministri, ministri, volikogu esimehe või aseesimehe või fraktsiooni, vallavanema või linnapea või valla- või linnavalitsuse liikme juures abistavaid või nõustavaid ülesandeid kuni nimetatud isiku volituste või fraktsiooni tegevuse lõppemiseni. Selline abistavaid või nõustavaid ülesandeid täitev isik teeb tööd tähtajalise töölepingu alusel. 18 Veerg C: Struktuuriüksus, tuuakse välja vähemalt kahe viimase madalama taseme struktuuri- üksuse täpsusega. Veerg D: Ametikoht.  Kui ametnik oli teenistuses mitmel ametikohal samaaegselt (osakoormusega), avalikustatakse tema palgaandmed ametikohapõhiselt ehk iga ametikoha kohta eraldi.  Kui muutus ainult struktuuriüksuse nimetus, kus ametniku ametikoht paikneb, siis avalikustatakse palgaandmed viimase struktuuriüksuse nimetuse all kogu kalendriaasta kohta.  Kui muutus ametniku ametikoha ametinimetus, kuid tööülesanded mitte, siis avalikustatakse palgaandmed viimase ametinimetuse all kogu kalendriaasta kohta.  Kui ametnik vahetas asutuses ametikohta, siis avalikustatakse tema palgaandmed viimase ametinimetuse all kogu kalendriaasta kohta ning märgitakse veergu N „Ametniku ametikoht muutus“ „Jah“. Veerg E: Teenistuja eesnimi, märkida teenistuja eesnimi. Veerg F: Teenistuja perekonnanimi, märkida teenistuja perekonnanimi. Veerg G: Ametniku koormus ametikohal. Näiteks:  Kui inimene on töötanud 6 kuud täiskoormusega on tema töötatud perioodi keskmine koormus 1.  Kui inimene on töötanud samal ametikohal 5 kuud täiskoormusega ning 5 kuud 0,5 koormusega, on tema töötatud perioodi keskmine koormus 0,75 (arvutuskäik: (5*1+5*0,5)/10=0,75). Veerg H: Põhipalk. Näidata arvestatud põhipalk perioodi 01.01.-31.12.2024 eest (ATS mõistes § 61 lg 2). Veerg I: Puhkusetasu, näidata tasu, mille inimene on saanud puhatud aja eest, sh õppepuhkus. Puhkusetasusid (nt isapuhkus, lapsepuhkust jne), mida riik hüvitab tööandjale, palume palgastatistikas mitte kajastata. Veerg J: Muutuvpalk. Lisatasu täiendavate tööülesannete eest (ATS § 61 lg 5), tulemuspalk (ATS § 61 lg 5) ja preemiad (ATS § 61 lg 5). Muutuvpalga all mitte kajastada hüvitisi (nt hüvitis kasutamata puhkuse päevade eest teenistusest vabastamisest, töövõimetushüvitised, koondamise tõttu teenistusest vabastamisel makstav hüvitis jm). Veerg K: Muu tulu, mis on ametnikule makstud asutuse tööjõukuludest. Nt lisatasu valveaja, ööajal ja riigipühal tehtava töö eest (ATS § 38 ja § 40 järgi makstud tasud), lisatasu ületunnitöö eest (ATS § 39 järgi makstud tasud), lisatasu puuduva ametniku ülesannete täitmise eest (ATS mõistes § 57 järgi makstud tasu) ning tasud, mida on ametnikule makstud teiste seaduste alusel seoses teenistusülesannete täitmisega. Muu tulu all mitte kajastada hüvitisi. Avalikustama ei pea ametniku muid tulusid, mis ei ole saadud seoses teenistusülesannete täitmisega ametikohal, kuhu ametnik on nimetatud. Veerg L: Aasta kogupalga arvutab tabel automaatselt. Veerg M: Töötatud periood, märkida 2024. aastal töötatud periood asutuses. Näiteks 01.01.2024-31.12.2024. Kui töötatud perioode on ühel teenistujal mitu ehk vahepeal on töölt lahkunud ja siis tööle tagasi tulnud, siis märkida erinevate perioodide töötamised erinevatel ridadel koos vastava perioodi palgaandmetega (näiteks ühel real 01.01.2024-31.03.2024; teisel 19 real 01.09.2024-31.12.2024). Pikaajalisel puhkusel (nt emapuhkus, vanemapuhkus, ajateenistuses viibimine) viibimise aega ei arvestata töötamise perioodi sisse. Näiteks, kui ametnik oli tööl aasta algusest ja emapuhkus algas 02.09.2024, siis töötatud perioodiks märkida 01.01.2024-01.09.2024. Veerg N: Ametniku ametikoht muutus. Kui isik on 2024. aasta jooksul vahetanud asutusesiseselt teenistuskohta, valida rippmenüüst „Jah“. Kui isik on aasta jooksul lahkunud asutusest, kuid töötas kogu aja samal teenistuskohal, siis valida „Ei“. Kui isik on aasta jooksul asutuses erinevatel teenistuskohtadel olnud, siis märkida „Jah“. 20  Ametnike põhipalk ja muutuvpalk ning tema teenistusülesannete täitmisest tulenev muu tulu 2024. aastal* Ametniku ametikoht Ametniku Struktuuri- Perekonna- muutus koormus Puhkuse- Muutuv- Aasta Asutus üksus Ametikoht Eesnimi nimi Töötatud periood (JAH/EI) ametikohal Põhipalk tasu palk Muu tulu kogupalk … vallavalitsus ... osakond 1 Juhataja Egle Tamm 01.01.2024-31.12.2024 EI 1 16 073,50 1 700 700,00 18 473,5 Andmeturbe … vallavalitsus … osakond 1 ekspert** Hans Borovik 01.01.2024-31.12.2024 JAH 1 15 440,25 660 250,00 16 350,25 … vallavalitsus … osakond 1 Nõunik*** Arvi Kask 01.01.2024-31.12.2024 EI 0,75 6 750,00 800 7 550,00 … vallavalitsus … osakond 1 Ekspert*** Arvi Kask 01.01.2024-31.12.2024 EI 0,25 1 800,75 500 240,00 2 540,75 … vallavalitsus … talitus Juhataja Igor Järv 01.01.2024-31.05.2024 EI 1 12500 1000 500,00 14 000 … vallavalitsus … talitus Juhataja Igor Järv 01.07.2024-31.07.2024 EI 1 2 500 2500 … vallavalitsus … osakond 2 Juhataja Ene Leht 01.01.2024-31.12.2024 EI 1 14 200,05 1 200 15 400, 05 * andmed esitatakse välja teenitud põhipalga, muutuvpalga ja muu tulu kohta ** ametniku ametikoht muutus *** ametnik teenistuses mitmel ametikohal samaaegselt TÄNAME! 21