Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 [email protected] 03.01.2025 Esitatud e-kirja teel AKTSIASELTS HELMES TÄIENDAVAD SEISUKOHAD Ärisaladuseta versioon Riigihange: Riigihange „Õppeinfosüsteemi Tahvel arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 283847) Vaidlustaja: AKTSIASELTS HELMES Registrikood 10364097 aadress Lõõtsa 6, 11415 Tallinn Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus Maakri 30, Tallinn 10145 E-post: [email protected] Telefon: 53419810 Hankija: Haridus- ja Teadusministeerium Registrikood 70000740 aadress Munga 18, 50088 Tartu E-post: [email protected] Kolmas isik: Aktsiaselts Fujitsu Estonia Registrikood 10239452 aadress Sepise 7, 11415 Tallinn TAOTLUSED: 1 Mõista Haridus- ja Teadusministeeriumilt välja vaidlustaja menetluskulud summas 2275,00 eurot käibemaksuta ja riigilõiv summas 1280 eurot ehk kokku 3555,00 eurot. SENINE MENETLUSKÄIK 1.1 19.12.2024 esitas vaidlustaja VAKO-le vaidlustuse, millele hankija vastas 30.12.2024 ning samal päeval edastas VAKO kirjaliku menetluse teate, milles määras ka edasise menetluskäigu ja tähtajad. 1.2 Vaidlustajale anti aega hankija vaidlustuse vastusele seisukohti esitada kuni 03.01.2025 ning samaks ajaks peab esitama ka menetluskulude nimekirja. Käesolevaga vaidlustaja seda teeb, esitades seisukohad hankija 30.12.2024 vaidlustuse vastusele ning taotledes menetluskulude nimekirja alusel menetluskulude väljamõistmist hankijalt.  TÄIENDAVAD PÕHJENDUSED Hankija on tagasisides teinud märkused ja küsimused „ootuste“ osas, mida RHAD ei sisaldanud 2.1 Hankija selgitab vastuse p-s 3.3, et hindamisel antud tagasiside ja hindamismetoodika olid omavahel kooskõlas, kusjuures põhjendused olid spetsiifilised. Vaidlustaja sellega ei nõustu ja jääb vaidlustuses esitatu juurde. Hankekomisjon ei ole seostanud põhjendusi ja hindamismetoodikat omavahel viisil, mis võimaldaks üheselt kontrollida, mida komisjon üleüldse hindas ja milliste alakriteeriumite puhul hindepunkte maha arvestas. Kusjuures see asjaolu ei selgu ka hankija vastusest vaidlustusele. 2.2 Hankija selgitab vastuse p-s 3.4, et vaidlustaja on üksnes osaliselt viidanud lisa 6 nõuetele. Etteheide jääb arusaamatuks, kuivõrd vaidlustaja on vaidlustanud hindamisotsust, mis tähendab, et vastavustingimustele vastamist ehk näidisülesande vastamist lisale 6 ei ole vaidlustatud. Arvestades, et vaidlustusaeg on möödas, siis on tegemist ka kehtiva ja jõustunud hankija otsusega selles küsimuses. Seega peabki käesoleva vaidluse fookuses olema see, mida hankija on otsustanud näidisülesandes hinnata ja selle informatsiooni leiab hindamismetoodikast. Kogu vaidlustus lähtubki hindamismetoodikast, mitte näidisülesande vastavusest ja sellega seonduvast lisast 6. Täiendavalt märgib vaidlustaja, et pakkumuste hindamise üleüldiseks eelduseks ongi vastavus ehk hankija on tuvastanud näidisülesande vastavuse lisale 6. 2.3 Hankija on selgitanud vastuse p-s 3.4.1, et vaidlustaja esitatud näidistöös ei ole arvestatud lisa 6 kirjeldatud funktsionaalsust „Kooli administratiivse töötaja rolli vaates peab saama õppijate tehtud broneeringuid välja otsida, muuta ja/või kustutada. Süsteem peab saatma õppijale asjakohase teate“. 2.3.1 Lisa 6 Näidisülesande kirjeldus: “Näidisülesandeks on luua õppeinfosüsteemis Tahvel õppija rollile ruumide broneerimise funktsionaalsus ning kooli administratiivsele töötajale võimalus määrata koolipõhiseid seadeid, mis võimaldab koolil reguleerida ja hallata õppijate broneerimisõigusi vastavalt kooli individuaalsetele vajadustele. Ülesande lahendusena ootame pakkuja visiooni, kuidas toimub õppija rollis vabade ruumide otsing ja ruumide broneerimine ning administratiivse töötaja rollis koolipõhise seadistuse (eelistuste) määramine ja kuidas need on visuaalselt lahendatud. Efektiivsuse hindamisel arvestame, kuidas ruumide otsing ja broneerimine on süsteemis visuaalselt lahendatud ning kuidas on see tehniliselt üles ehitatud; kuidas on lahendatud koolipõhine seadistus. Tuleb välja tuua kõik õppuri rolli vaated ja tegevused. Kirjeldada, mida on vajalik süsteemi juures muuta ning kuidas seda on planeeritud teha.” 2.3.2 Antud näidisülesanne ei ole kogu süsteemi ümber tegemine, vaid puuduoleva funktsionaalsuse lisamine olemasoleva süsteemi sisse ja olemasolevate funktsionaalsuste kõrvale. [ärisaladus eemaldatud] Näidisülesannet kirjeldava RHAD lisa 6 lk 1 on kirjas, et vajalik on kirjeldada, mida on vajalik süsteemi juures muuta ning kuidas seda on planeeritud teha. Samuti ka viidatud lisa 6 lk on esimene lõik "Näidisülesandeks on luua õppeinfosüsteemis Tahvel õppija rollile ruumide broneerimise funktsionaalsus ning kooli administratiivsele töötajale võimalus määrata koolipõhiseid seadeid, mis võimaldab koolil reguleerida ja hallata õppijate broneerimisõigusi vastavalt kooli individuaalsetele vajadustele." Sellest tulenevalt sai vaidlustaja aru, et vaja on lisada olemasolevas süsteemis (TAHVEL) täiendav funktsionaalsus. Lisaks see oli samamoodi kirjeldatud nii demos kui ka kasutusjuhendites (nt lk 46 alates).1 [ärisaladus eemaldatud] 2.4 Hankija on vastuse p-s 3.4.2 asunud esitama põhjendusi, mida ei ole esitletud vaidlustajale hindamise tulemi edastamisel. Hindamisel ei ole hindamiskomisjon ühelgi viisil selgitanud, 1 https://projektid.edu.ee/display/IS2/Kasutusjuhendid?preview=/17631005/17631012/HOIS_koolitus_kutse _tunniplaan.docx 2  [ärisaladus eemaldatud]. Hankija otsuse õiguspärasust on võimalik hinnata üksnes põhjenduste alusel, mis tehti teatavaks otsuse vastuvõtmisel (VAKO 53-20/218279, p 26). Põhjenduste esitamine vaidlustus- või kohtumenetluses ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks, sest pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti (RKHKo 3-3-1-74-11, p 15; RKHKo 3-3-1-13-11, p 9; RKHKo 3-3-1-49-08, p 11; RKHKo 3-3-1-81-07, p 20; RKHKo 3-3-1-62-07, p 16; RKHKo 3-3-1-57-07, p 18; RKHKo 3-3-1-16- 05, p 17; RKÜKo 3-3-1-85-10, p 44). Kokkuvõtlikult kogu hankija vastuse p-s 3.4.2 esitatu ei ole käesoleval juhul arvestatav, kuivõrd tegemist on uute sisuliste põhjendustega, millele hankija ei ole tuginenud vaidlustatud otsuse tegemisel. 2.5 Hankija on vastuse p-s 3.4.3 leidnud, et vaidlustuse p 2.18. seisukoht on ebaõige. Hankija väidab, et Angular.JS kasutamisel näidisülesandes kirjeldatud funktsionaalsuse arendamisel minnakse vastuollu MFN nõudega, mis seab tingimuseks, et kasutatavate raamistike eluea lõpp (EOL) pole teadaolevalt vähem kui 3 aasta pärast. Vaidlustaja jääb oma varasema seisukoha juurde, et lähtuda sai lahenduse väljapakkumisel olemasoleva süsteemi arhitektuurist ja ülesehitusest ning hankija poolsest praktikast, mis juba kasutab Angular.JS raamistikku ning mis juba hankija poolt on arendatud sellisel juhul vastuolus MFN nõuetele. 2.5.1 Näidisülesande dokumendis ega hindamiskriteeriumites ei ole välja toodud, et oodatakse olemasoleva lahenduse arhitektuurilisi muudatusi ning selle kooskõlla viimist MFN nõuetega. Olemasolev TAHVEL tehniline lahendus kasutab Angular.JS raamistikku, millest saab järeldada, et hankija on ka ise eksimuses MFN nõuete vastu. Vaidlustaja on seisukohal, et näidisülesandes nõutud lisafunktsionaalsuse arendamisel olemasoleva lahenduse laiendusena Angular.JSi vahetamist mõne alternatiivse raamistiku vastu tingib senise lahenduse arhitektuuri muutmist MFN nõuetega vastavusse viimiseks. Sellist sätet või ootust näidistöö lahendusele seatud vastavus- ega hindamisnõuetes ei olnud. 2.5.2 Kui hankija soovis olemasoleva rakenduse arhitektuurilisi muudatusi, oleks pidanud see nõudena hanke dokumentides või hindamismetoodikas olema kirjeldatud. Hankija on välja toonud näidisülesande dokumendis, et oodati järgmist: "Efektiivsuse hindamisel arvestame, kuidas ruumide otsing ja broneerimine on süsteemis visuaalselt lahendatud ning kuidas on see tehniliselt üles ehitatud; kuidas on lahendatud koolipõhine seadistus. Tuleb välja tuua kõik õppuri rolli vaated ja tegevused. Kirjeldada, mida on vajalik süsteemi juures muuta ning kuidas seda on planeeritud teha." 2.5.3 Lisaks, efektiivsuse tähendus hankija poolt sõnastatuna on järgmine: „Efektiivsuse hindamisel arvestame, kuidas ruumide otsing ja broneerimine on süsteemis visuaalselt lahendatud ning kuidas on see tehniliselt üles ehitatud; kuidas on lahendatud koolipõhine seadistus. Tuleb välja tuua kõik õppuri rolli vaated ja tegevused. Kirjeldada, mida on vajalik süsteemi juures muuta ning kuidas seda on planeeritud teha.“ 2.5.4 Vaidlustaja toob välja lühidalt, et AngularJS-i väljavahetamine tähendaks järgmist: 2.5.4.1 Ei muuda ruumide otsingu ja broneerimise funktsionaalsust ega paranda ruumide otsingu ja broneerimise visuaalset lahendust, kuna see on seotud süsteemi äriloogika ja kasutajaliidese funktsionaalsusega, mitte konkreetse raamistikuga; 2.5.4.2 Suurendab tehnilise arenduse ressursikulu, kuna raamistikust tulenev muudatus nõuab ulatuslikku ümberehitust ja testimist; 2.5.4.3 Ei ole seotud koolipõhise seadistuse või õppuri vaadetega, kuna need sõltuvad äriloogikast, mitte Angular.JS-i olemasolust või puudumisest. 3 2.5.5 Efektiivsus tähendab aga ressursside optimaalset kasutamist. Efektiivsuse mõiste viitab sellele, et: 1) tegevused peavad nõudma vähem ressursse (aega, raha, tööjõudu) ja 2) protsessid peavad olema lihtsad ja kiired. Angular.JS-i väljavahetamine on aga 1) ressursimahukas tegevus, kuna see nõuab suuremahulist arhitektuurilist muudatust ja põhjalikku testimist; 2) ei paranda kasutajate vaateid ega funktsionaalsust, kuna need sõltuvad disaini ja ärireeglite rakendamisest; 3) võib isegi viivitada uute funktsioonide arendust, kuna olemasoleva arhitektuuri muutmine võtab aega ja nõuab ressursse, mis võiksid olla suunatud funktsionaalsuse täiustamisse. Seega ei ole kooskõlas hankija väited sellest, et hinnatakse efektiivsust ja samal ajal ”oodatakse” näidisülesandes Angular.JS-i väljavahetamist – tegemist on diametraalselt vastuolus olevate seisukohtadega hankija poolt. 2.6 Hankija on vaielnud vastu vaidluste punktides 2.19. jj toodule vastuse p-s 3.4.4. Hankija seisukohad ei ole asjakohased. Näidisülesande eesmärk oli luua lahendus olemasoleva süsteemi laiendamisele, mistõttu [ärisaladus eemaldatud]. 2.6.1 Lisaks näidisülesandele seatud nõuetest lähtus vaidlustaja ka hankija efektiivsuse definitsioonist, mida vaidlustaja kirjeldas eespool punktis 2.5.2. Lähtuvalt hankija määratlusest efektiivsusele on vaidlustaja seisukohal, et modulaarsuse lisamine monoliidile: 2.6.1.1 ei paranda ruumide otsingu ja broneerimise visuaalset lahendust, kuna see on seotud kasutajaliidese ja äriloogikaga, mitte tehnoloogilise arhitektuuriga; 2.6.1.2 ei muuda näidisülesandes defineeritud funktsionaalsuse arendamist olemasolevasse lahendusse tehnilist lihtsamaks ega efektiivsemaks, vaid lisab keerukust ja ressursikulu; 2.6.1.3 ei paranda koolipõhise seadistuse lihtsust, kuna modulaarsuse lisamine on seotud koodi arhitektuuriga, mitte konfiguratsioonipõhise lahenduse pakkumisega. 2.6.2 Lisaks, modulaarsuse lisamine monoliidile toob kaasa ressursikulu. Näiteks tehnilised probleemid: 1) Monoliidile modulaarsuse lisamine tähendab sageli olemasolevate funktsioonide ümberstruktureerimist ja -programmeerimist, mis võib põhjustada regressioonivigu ja pikki arendustsükleid ja 2) Tulemuseks võib olla keeruline hübriidarhitektuur, kus monoliidi ja uute moodulite koostöö muutub keerukaks ja raskesti hallatavaks. 2.6.3 Tegemist on ka ajaliselt ja rahaliselt kuluka lahendusega, kuna monoliidi modulaarsuse ümberkujundamine nõuab märkimisväärset arendusaega, mis ei anna otsest äriväärtust näidisülesandes nõutud funktsionaalsuse kasutuselevõtul. Samuti võiks selle aja jooksul keskenduda näidisülesandes nõutud lahenduse funktsionaalsuse ja kasutajakogemuse täiustamisele, mis oleks hankija eesmärkide saavutamiseks efektiivsem. 2.6.4 Hankija efektiivsuse määratlus ei hõlma aga ühelgi viisil arhitektuuri muutmist. Hankija hindab efektiivsust ruumide otsingu ja broneerimise lahenduse osas, mitte kogu süsteemi arhitektuuri osas. Modulaarsus kui põhimõte ei ole otseselt efektiivsuse kriteeriumina välja toodud. Kui hankija lisab selle kui hinnatava teguri, siis esiteks ei vasta see algselt esitatud hindamiskriteeriumidele, mis keskenduvad pigem konkreetsele funktsionaalsusele ja kasutajaliidese lahendustele. Ja teiseks, modulaarsuse tehnilised eelised, nagu skaleeritavus ja hooldatavus, on pikaajalised ja strateegilised, kuid need ei pruugi otseselt parandada süsteemi efektiivsust ruumide otsingu ja broneerimise kontekstis. 2.7 Hankija jõudis vastuse p-s 3.4.5 järeldusele, et kuna näidistöö kohta tekkis 5 märkust või küsimust, siis ei olnud võimalik anda enam kui 12 hindepunkti. See seisukoht on ebaõige, kuivõrd esitatud küsimused ja märkused ei ole olnud asjakohased, samuti ei ole hankija kõikidele vastuargumentidele isegi reageerinud (nt vaidlustuse p 2.19). On ilmne, et esitatud põhjendused seoses vaidlustaja näidisülesandega ei ole olnud esiteks kooskõlas hindamismetoodikaga ega ole 4  olnud põhjendatud lähtudes sellest, mida vaidlustaja tegelikkuses näidisülesandes esitas ja hankija RHAD-s nõudis. Selleks, et märkused ja küsimused oleksid hindamismetoodika mõttes arvesse võetavad, peavad need olema põhjendatud, sisulised ja kooskõlas hindamismetoodikaga, mida need käesoleval juhul ei ole. 2.8 Hankija on vastuse p-s 3.4.6 leidnud, et hankekomisjon on olnud põhjalik näidisülesande kontrollimisel, millega vaidlustaja jätkuvalt ei nõustu. [ärisaladus eemaldatud] 2.9 Vastuse punktis 3.5 selgitab hankija ka ise, et lähtus hindamisel millestki, mida ei olnud ei vastavustingimusena nõutud ega ka hindamismetoodika kohaselt hindamise aluseks. Sellega seonduvalt on hankija selgitanud, et „tegemist on õppinfosüsteemiga, mille näidistööülesanne oli broneeringusüsteemi lahenduse pakkumine ja see pidi olema kasutajasõbralik ja võimalikult intuitiivne nii õppijate kui ka kooli administratiivse personali jaoks, mis on sõnaselgelt välja toodud Lisa 6 lk 1.“ Seega on hankija asunud sisustama hindamismetoodikat peale riigihankes pakkumuste saabumist, mistõttu ei ole võimalik neid hinnanguid ka arvesse võtta. Hoolimata sellest, et hankija ei saanudki kasutajasõbralikkust hinnata, et ole hankija ka tagasisidestanud vaidlustajale ühelgi viisil, et vaidlustaja pakkumus ei oleks kasutajasõbralik. Hankijal ei ole lubatav vaidlustusmenetluse raames oma põhjendusi täiendada uute põhjendusega, veelgi vähem on õigus asuda hindama täiendavalt midagi, mille hindamist ei ole RHAD-s ette nähtud. Riigikohus on rõhutanud, et hankija ei või hindamiskriteeriume ega nende alamkriteeriume luua ega muuta tagantjärele, pärast pakkumuste avamist (RKHKo 3-20-1198, p 19). Ebaselgete või puudulike hankedokumentide riski ning vastutust kannab hankija (vt VAKO 255-20/227269 ja RKHKo 3-3-1-24-13). 2.9.1 [ärisaladus eemaldatud] 2.9.2 Vaidlustaja juhib veelkord tähelepanu asjaolule, et õppurite süsteemi lisamine toimub immatrikuleerimise käskkirjade kinnitamise teel. See on kirjeldatud kasutusjuhendites “õppijate haldamine” kõrghariduse astmes. Näidisülesande juhendis on kirjas: “2.2 Õppijate lisamine süsteemi ehk vastuvõtt. Õppureid on võimalik lisada süsteemi: koostades õppeasutusse vastuvõtu käskkirja „Immatrikuleerimine“, SAISi konkursside põhjal importida õppijate avaldused SAISist või csv failist ning lisada käskkirjale „Immatrikuleerimine (vastuvõtt)“. Peale immatrikuleerimise käskkirja kinnitamist saab õppija staatuseks „õpib“, ta saab ÕIS kasutajaks kasutajarollis „õppija“, ta saab õppeasutuse domeeni e-posti aadressi.” 2.9.3 Seega on näidisülesande kirjelduses kirjas, et õppijad lisatakse süsteemi immatrikuleerimise teel, saades külge kasutajarolli “õppija”. [ärisaladus eemaldatud] 2.10 Hindamisel antud tagasiside ja hindamisotsuse põhjendused peavad olema üheselt arusaadavad ja selged kõigile, kes nendega tutvuvad. Vastavalt Riigikohtu praktikale on väga üldsõnalised põhjendused pakkumuse hindamise kohta juba iseenesest RHS-iga vastuolus (RKHKo 3-20-1198, p 21). Ringkonnakohus on selgitanud, et vaidlustus- ega kohtumenetluses esitatud selgitused ei saa asendada haldusorgani poolt hankemenetluses tegemata jäänud ülesandeid, st vajalike asjaolude tuvastamist, hindamist ja kaalumist otsustuse tegemisel. Hankemenetluse läbiviimine muutuks sisutuks, kui hankijal oleks lubatud alles kohtumenetlusega paralleelselt läbi viia vajalik tuvastamine, hindamine ja kaalumine (TrtRnKo 3-22-607, p 10). Seega fakt, et hankija on sõnastanud väidetavalt hindamisotsuse tagasiside ja põhjendused „püüdes olla viisakad“ ning selle väite tuvastamiseks peab pakkuja pöörduma vaidlustuskomisjoni, on iseenesest õigusvastane (vt sama põhimõte TrtRnKo 3-22-607, p 10). Hankija on kirjeldanud tagasisides „ootusi“, sest faktiliselt hinnatud asjaolusid hindamismetoodika ette ei näinud, seega vaidlustusmenetluses sõnastuse osas paljasõnaliste selgituste andmine on asjakohatu ja arusaamatu. Hankija ülesanne on põhjendada hindamisotsust selgelt ja arusaadavalt, mida hankija teinud ei ole. Seega on juba ainuüksi selle fakti tõttu hankija otsus õigusvastane. 5  KOKKUVÕTE 3.1 Kokkuvõtlikult on vaidlustaja ka peale hankija uute põhjenduste ja vastusega vaidlustusele tutvumist veendunud, et hankija ei ole teostanud hindamist kooskõlas riigihanke alusdokumentide ja hindamismetoodikaga ja seetõttu RHS § 117 lg-ga 1. 3.2 Eelnevast tulenevalt oleks pidanud komisjon omistama vaidlustajale 40 hindepunkti, mille alusel oleks vaidlustaja osutunud ka edukaks pakkujaks. Kokku oleks vaidlustaja pakkumusele omistatav hindepunktide kogusumma 96,7123 hindepunkti, mis on enam kui eduka pakkuja 81,89 hindepunkti. Taganemata eelpool toodust on vaidlustaja alternatiivselt seisukohal, et vaidlustaja näidisülesandele oleks pidanud omistama vähemalt 26 hindepunkti, kuivõrd ka kõik 26 hindepunkti saamise eeldused on täidetud. Sellisel juhul oleks vaidlustaja pakkumusele omistatav hindepunktide kogusumma 82,7123 hindepunkti, mis on enam kui eduka pakkuja 81,89 hindepunkti. LEPINGULISE ESINDAJA KULUDE NIMEKIRI 4.1 Vaidlustaja taotleb hankijalt lepingulise esindaja kulude summas 2275,00 EUR (ilma km-ta) ja riigilõivu summas 1280 EUR välja mõistmist. Kokku on vaidlustaja menetluskulud käesolevas vaidlustuses summas 3555,00 EUR (ilma km-ta). Lepinguline esindaja on teinud kokku tööd 15h ja 15min keskmise tunnihinnaga 149,18 eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd on teinud vandeadvokaat Kadri Matteus ja büroo jurist Merily Rool. 4.2 Advokaadibüroo teise advokaadi/juristi tehtud töö on omistatav lepingulisele esindajale. Kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtete kohaselt on lepingulisel esindajal lubatud kasutada õigusteenuse osutamisel sama büroo juristide abi ning advokaadibüroo teise advokaadi või juristi poolt tehtud töö on omistatav esindajale, kes lõppastmes esindatava nimel vastavad dokumendid kohtule esitas (vt nt 9.12.2021 RKKKo 1-20-2473, p 8; 10.05.2021 TlnRngKm 2-18-6875 p 14.1; 19.06.2017 TlnRngKm 2-14-58361 p 21; 09.11.2021 TlnRngKo 2-20-3645 p 21; 16.11.2017 TlnRnKo 3-16-137 p 14; 31.08.2017 TlnRnKm 3‑17‑1495 p 10, 7.04.2015. a TlnRKm 3-13-1612/54, p 13). 4.3 Vaidlustaja lepingulise esindaja lõplik ja detailne kulude nimekiri on lisatud lisana 1. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 5.1 Ärisaladus. Seisukoht on koostatud kahes versioonis. See versioon on konfidentsiaalne ja palume seda kolmandale isikule mitte edastada. Kolmandale isikule on koostatud kaetud versioon, millest on eemaldatud konfidentsiaalne informatsioon. Vaidlustaja on ära katnud need osad põhjendustes, millest on näha või millest on tuletatav vaidlustaja näidisülesande sisu. Kolmas isik on vaidlustaja konkurent, mille tõttu ei saa kolmandale isikule näidisülesande sisu detailsemas ulatuses väljastada. Võttes arvesse, et vaidlustaja pakkumust hindas hankija ning kolmas isik ei saa hankija kaalutlusi sisustama hakata ja vaidluse all ei ole kolmanda isiku näidisülesande hindamine, ei ole ka vajadust kolmandale isikule käesoleva seisukoha ärisaladusega versiooni esitamiseks . Ärisaladus on EKTÄKS § 5 lg 2 järgi teave, mis ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad, millel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja mille üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Näidisülesande sisu vastab kõikidele nendele eeldustele, kuivõrd näidisülesanne ei ole üldteada ega kergesti kättesaadav kellelegi teisele peale vaidlustaja, näidisülesanne on vaidlustaja oskusteabe pinnalt koostatud intellektuaalne omand ning sellel on kaubanduslik väärtus, kuna näidisülesandes realiseeritud lahendusi võib vaidlustaja kasutada ka tulevikus (nt uutes 6  riigihangetes). Palume ka hankijal vastuse koostamisel lähtuda vaidlustaja määratud ärisaladuse ulatusest ja kaitsest. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kadri Matteus vandeadvokaat AKTSIASELTS HELMES volitatud esindaja LISAD: 1 Aruanne. 7