Hankija vastus vaidlustusele

Riigihangete vaidlustuskomisjon Rahandusministeerium Tartu mnt 85 08.01.2025 nr 1-13/135 10115 Tallinn [email protected] Volikiri Välisministeeriumi põhimääruse § 20 p 4 alusel volitan esindama Välisministeeriumi riigihankes „Ekspordi infosüsteemi arendus- ja hooldustööd“, viitenumber: 284800“, esitatud vaidlustuse läbivaatamiseks Rahandusministeeriumi juures asuvas vaidlustuskomisjonis: MAGNUS LOMP (38910010318) Käesolev volikiri on edasivolitamise õiguseta ja kehtib kuni vaidlustusmenetluse lõppemiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Margus Tsahkna minister Magnus Lomp 637 7209 [email protected] Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526  Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 Tallinn 10.01.2025 nr 6.2-5/90-3 e-post: [email protected] Vastus NORTAL AS esitatud vaidlustusele Välisministeeriumi riigihanke „Ekspordi infosüsteemi arendus- ja hooldustööd“ (riigihangete registri viitenumber 284800) edukaks tunnistamise otsustele TAOTLUSED 1. Jätta NORTAL AS (edaspidi vaidlustaja) vaidlustus rahuldamata hankija 27.12.2024 riigihangete registri kaudu edukaks tunnistamise otsuse Trinidad Wiseman OÜ kasuks kehtetuks tunnistamise kohta. 2. Jätta rahuldamata vaidlustaja taotlus menetluskulude välja mõistmiseks hankijalt. 1. ASJAOLUD Välisministeerium (hankija) viib läbi riigihanget nr 2848000 „Ekspordi infosüsteemi arendus- ja hooldustööd“ (hange). Hankes on edukaks tunnistatud Trinidad Wiseman OÜ (kolmas isik) pakkumus ning teavitatud otsusest menetlusosalisi 27.12.2024. NORTAL AS (edaspidi vaidlustaja) esitas vaidlustuse 07.01.2025 hankija riigihanke „Ekspordi infosüsteemi arendus- ja hooldustööd“ (riigihangete registri viitenumber 284800) edukaks tunnistamise otsustele. 2. HANKIJA SEISUKOHAD 2.1. Hankija ei nõustu vaidlustaja väitega, et hankija on vaidlustaja ja kolmanda isiku pakkumust ebaõigesti hinnanud ning vaidlustaja pakkumus peaks saama teenuse kvaliteedi hindamise kriteeriumi eest maksimumpunktid. 2.2. Hankija ei nõustu vaidlustaja seiskohtadega ning leiab, et need ei ole põhjendatud. Kokkuvõtvalt järgmistel põhjustel: A) Projektidokumentatsiooniga tutvumisele enne kasutajagruppide vajaduste väljaselgitamise alustamist on ette nähtud liiga pikk aeg ning pakkumuse esitatud tegevuskava kohaselt kestab dokumentatsiooniga tutvumine [ärisaladus] nädalat, erinevalt vaidlustaja vaidlustuses esitatud väidetest, et see võtab aega [ärisaladus] nädal. B) Kasutajagruppide vajaduste väljaselgitamiseks on jäetud [ärisaladus], mitte [ärisaladus] nädalat, nagu vaidlustaja ekslikult väidab ning intervjuude kokkuleppimiseks on jäetud liiga lühike aeg. C) Pakkumuses esitatud ärianalüüsi teostamise aeg on ebarealistlik, kuna ajakavasse on märgitud [ärisaladus] ärianalüütiku töötunnid [ärisaladus] tundi [ärisaladus] nädalase perioodi Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526 jooksul. D) Hankija ei ole hinnanud kolmanda isiku pakkumust valesti ning edukaks tunnistamise otsus ei ole õigusvastane. A. Projektidokumentatsiooniga tutvumisele enne kasutajagruppide vajaduste väljaselgitamise alustamist on ette nähtud liialt pikk aeg ning pakkumuse esitatud tegevuskava kohaselt kestab dokumentatsiooniga tutvumine [ärisaladus] nädalat. 2.3. Vaidlustaja väide, et projektidokumentatsiooniga tutvumine toimub [ärisaladus] nädala jooksul, ei ole korrektne ning vaidlustaja esitatud pakkumuses ei ole tegevuse kohta teavet vaidlustuses kirjeldatud viisil esitatud. Vaidlustaja pakkumuse tegevuskava kohaselt on vaidlustaja projektidokumentatsiooniga tutvumiseks näinud ette [ärisaladus] nädalat (Lisa 1 – projektiplaan, nädalad [ärisaladus] kuni [ärisaladus]), sealjuures [ärisaladus] tundi. Kõigis neis ridades (Lisa 1 – projektiplaan, read 6, 7, 11, 12), mis kirjeldavad planeeritud tegevusi, esineb selgelt sõnastus „alusmaterjali esmane analüüs või dokumentatsiooniga või õigusraamistikuga tutvumine“. Eelnevalt kirjeldatud sõnastus viitab hankija hinnangul projektidokumentatsiooniga tutvumise tegevustele planeeritud ajavahemikus. Lisaks ei ole vaidlustaja võtnud arvesse, et arendatakse uut infosüsteemi, mistõttu on projektidokumentatsiooni üksnes piiratud mahus. Projektidokumentatsiooniga tutvumiseks on see hankija hinnangul liiga pikk aeg, seda enam, et samale ajale on juba planeeritud ka esmased intervjuud, mistõttu pole selge, kas vaidlustaja üldse suudab intervjuude käigus küsida relevantseid küsimusi, ning planeeritud tegevused on oma olemuselt osaliselt vasturääkivad või üksteist välistavad. Seega on dokumentatsiooniga tutvumiseks jäetud liiga pikk periood. B. Kasutajagruppide vajaduste väljaselgitamiseks on jäetud tegevuskava kohaselt kaks, mitte neli nädalat, nagu vaidlustaja ekslikult väidab ning intervjuude kokkuleppimiseks on jäetud liiga lühike aeg. 2.4. Vaidlustaja pakkumuse kohaselt on kasutajagruppide vajaduste selgitamiseks ehk intervjuude läbiviimiseks jäetud ainult [ärisaladus] nädalat (vt Lisa 1 – projektiplaan, rida 16 ja nädalad [ärisaladus] kuni [ärisaladus]), mis on intervjueeritavate tihedat töögraafikut arvestades ebarealistlikult lühike aeg. Hankija hinnangul ja kogemusest lähtuvalt tuleks tegevuskava koostamisel võtta arvesse ka asjaolu, et intervjueeritavad osalevad intervjuul vabatahtlikkuse alusel, mistõttu ei ole intervjuul osalemine intervjueeritavate esmane prioriteet ning intervjuude teostamine võtab reeglina oodatust rohkem aega. Tõenäoliselt lükkuvad intervjuud ka edasi, kuna intervjueeritavate valimis on palju osapooli sh ettevõtjate ja puudutatud isikute huvigrupid. Lisaks on tegevuskava kohaselt vaidlustaja plaaninud hakata leppima kokku intervjuusid ainult [ärisaladus] varem enne intervjuude läbiviimisega alustamist, mis on äärmiselt optimistlik, võttes arvesse intervjueeritavate ametikohti ekspordisuunal, tihedaid töönädala plaane, võimalikke puhkuseid, lähetusi välismaal ning intervjueeritavate valimi suurust (vt Lisa 1 – projektiplaan, rida 15). Hankija hinnangul ei ole kogu huvigruppide valimiga reaalne nii lühikese etteteatamisega intervjuusid kokku leppida ja ka läbi viia. Hankija on seisukohal, et vaidlustaja on planeerinud väga riskantse tegevusplaani ja mistõttu võib ohtu sattuda kogu projekti tulem. Seega pole projektiplaani koostades arvestatud intervjuude läbiviimise ajaperioodi reaalselt ning võetud arvesse võimalike takistusi. C. Pakkumuses esitatud ärianalüütiku töömaht on ebarealistlikult suur, kuna ajakavasse on märgitud [ärisaladus] ärianalüütiku töötunnid [ärisaladus] tundi [ärisaladus] nädalase perioodi jooksul. 2.5. Hankija hinnangul ei vasta tõele vaidlustaja väide, et „Vaidlustaja ei kohustunud Projektiplaanis välja tooma iga projektimeekonna liikme täpseid töötunde“. Vaidlustaja pakkumises on selgelt kirjas, et projektiplaanis on iga tegevuse juures toodud välja tegevuse 2 (4) vastutavad isikud (Lisa 2 – Pakkumus, lk 9, loetelu rida/punkt 7). Hankija mõistis seda viidet selliselt, et iga projektiplaanis toodud rea juures on kirjas ka vastava tegevuse või ülesande eest vastutavad isikud. Tegevuskavas on läbivalt mitmetel ridadel mitu rolli ja isikut märgitud, mis tähendab, et iga rea juures on ära toodud just need meeskonnaliikmed, kes selle ülesande või tegevusega on täideviimisel seotud (vt Lisa 1 – projektiplaan) ning kelle töötundidega on arvestatud. Vaidlustaja projektiplaanis on selgelt kirjas ridadel 18, 19, 23 kuni 27 ainsa rollina Ärianalüütik ja sellel [ärisaladus]-nädalasel (nädalad [ärisaladus] kuni [ärisaladus]) vahemikul on vastava rolli koormus kokku märgitud ülesannetega [ärisaladus] tundi normaalse 160 tunni asemel. Lähtudes vaidlustaja väitest, siis isegi, kui [ärisaladus] Ärianalüütikut viivad viidatud tegevusi ellu, oleks nende normaalne töökoormus 320 tundi 4 nädala jooksul, mis tähendab vähemalt [ärisaladus] tunnist ülekoormust meeskonnaliikme kohta. Lisaks on Ärianalüütik projektiplaanis näidatud ka ridadel 28 kuni 34 ning ka ridadel 53 kuni 54 (nende tegevuste kogumaht on märgitud [ärisaladus] tundi), mis ajaliselt kõik on samas vahemikus ning järelikult sellele [ärisaladus] tunnile lisandub projektiplaani järgi Ärianalüütikule veel täiendavaid tunde, mis muudab ajalise arvestuse veelgi ebarealistlikumaks ning Ärianalüütikust meeskonnaliikme tegelik töömaht on märgitust veelgi suurem, kui hindamiskomisjoni otsuse protokollis märgitud [ärisaladus] tundi [ärisaladus] nädalase perioodi jooksul. Hankija on seisukohal, et see on ohumärk ja projektiplaani lugedes jäi hankekomisjon seisukohale, et vähemalt Ärianalüütiku meeskonnaliikme töökoormus ei ole mõistlikult ja jätkusuutlikult planeeritud ning kuna tema tegevuste tulem on edasistes etappides määrava tähtsusega, võib see omakorda seada ohtu ka kogu projekti tulemi. Vaidlustaja ei ole vaidlustuse täiendavates põhjendustes kirjeldatud viisil märkinud tegevuskavas (Lisa 1 – projektiplaan) [ärisaladus] kaasamist ärianalüütiku tegevustesse ning [ärisaladus] pole märgitud tegevuse eest kaasvastutavaks ning vaidlustaja ei ole viidanud täiendava meeskonnaliikme või abitööjõu kaasamisele esitatud tegevuskavas. Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et raamlepingu punkti 3.5. kohaselt tuleb abitööjõu kasutamiseks saada eelnevalt hankija nõusolek, mistõttu ei ole vaidlustajal lubatud seda ressurssi kaasata iseseisvalt. Eeltoodust lähtuvalt leiab hankija, et vaidlustaja projektiplaan ei ole põhjalikult läbi mõeldud ning see on esitatud rahuldaval viisil. Hankija hinnangul ei ole pakkumuses kirjeldatud, kuidas plaanitakse Ärianalüütiku tegevustes tööjaotust korraldada. Hankija hinnangul on tegevuskava mõte näidata meeskonna rollide ja plaanitud tegevuste realistlikkust. Hankijal ei olnud saadud infole tuginedes kindlust, et vaidlustaja on valitud meeskonnaliikmete töömahu ja ajakava põhjalikult läbi mõelnud. Seega on põhjendatud hankija otsus hinnata pakkumus rahuldavaks kriteeriumi, „töö läbiviimise aja- ja tegevuskava ning ressursside planeerimise realistlikkus ja kooskõla hankija ootustega“ osas, mistõttu ei ole teenuse kvaliteedi hindamise kriteeriumi eest maksimumpunktide andmine põhjendatud ja hankija on pakkumust hinnanud õigesti. D. Hankija ei ole hinnanud kolmanda isiku pakkumust valesti ning edukaks tunnistamise otsus ei ole õigusvastane. 2.6. Hankija hinnangul ei ole vaidlustaja väiteid põhistatud, millest lähtuvalt vaidlustaja leiab, et hankija on omistanud kolmanda isiku pakkumusele ekslikult kõrged väärtuspunktid projektijuhtimise metoodika eest. Hankija on hinnanud kolmanda isiku pakkumust õigesti ning edukaks tunnistamise otsusele on jõutud õiguspärasel viisil. Hankija on põhjendanud kolmanda isiku edukaks tunnistamist protokollis ja kirjeldanud, millistest argumentidest lähtuvalt on hankija veendumuseni jõudnud, et kõrged väärtuspunktid projektijuhtimise metoodika eest 3 (4) kolmanda isiku pakkumusele omistada. Hankija hinnangul pakkus kolmanda isiku esitatud pakkumus hankijale lisandväärtust, mis muuhulgas ületas hankija ootusi, pakkudes lisandväärtust, mida hankija ei osanud algsesse ülesandepüstitusse kaasata. Hankija ei hinnanud metoodika alusel pakkujate varasemat kogemust, vaid lähtus pakkumuse esitatud andmetest. Seega ei ole hankija hinnangul vaidlustaja seisukohad ja kahtlused asjakohased ega ka põhistatud, mistõttu tuleb need jätta ka tähelepanuta. Tuginedes eeltoodule ei ole hankija hinnangul vaidlustaja esitatud vaidlustus põhjendatud ning hankija palub jätta vaidlustus rahuldamata. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Kinnitus esindusõiguse kohta. Magnus Lomp kinnitab, et on käesolevas asjas Välisministeeriumi volitatud esindaja. 3.2. Hankija nõustub kirjaliku menetlusega. 3.3. Hankija palub mitte avaldada vaidlustaja ärisaladust sh pakkumust kolmandale isikule. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Magnus Lomp hankespetsialist-jurist majandusdiplomaatia osakond Lisa: 1. Lisa: 1 – projektiplaan 2. Lisa: 2 – Pakkumus Magnus Lomp 512 3456 [email protected] 4 (4)