Riigihangete vaidlustuskomisjon
Advokaadibüroo NOVE OÜ
Tallinn Registrikood: 12984303
Estonia pst 9, Solaris keskus
10.01.2025 10143 Tallinn
Tel: +372 610 8010
[email protected]
www.nove.ee
Andrus Kattel Klen Teder
Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur
Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Heili Püümann
Veikko Puolakainen Laura Raadik
Mari Past Kristiina Koll
Liis Kikas
ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus
Madis Abel
Sten Tikerpe
[email protected] Mart Parind Andra Olm
KOLMANDA ISIKU VASTUS VAIDLUSTUSELE
Vaidlustusasja nr: 2-25/277106
Riigihange: „Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus“
(viitenumber 277106)
Vaidlustaja: Wisercat Estonia OÜ
Registrikood 14133207
Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart
Advokaadibüroo COBALT
e-post:
[email protected]
Hankija: Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus
Registrikood 70009244
e-post
[email protected];
[email protected]
Kolmas isik: Nortal AS
Registrikood 10391131
Kolmanda isiku esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind
Advokaadibüroo NOVE
e-post
[email protected]
TAOTLUSED:
1. Jätta vaidlustus osas, mis puudutab Nortal AS-i pakkumuse vastavaks tunnistamist,
läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata,
või alternatiivselt,
jätta vaidlustus tervikuna rahuldamata.
2. Jätta rahuldamata vaidlustaja taotlus talle kolmanda isiku proovitöö materjalide
väljaandmiseks.
3. Jätta kõik menetluskulud vaidlustaja kanda ja mõista kolmanda isiku menetluskulud
välja vaidlustajalt vastavalt kolmanda isiku menetluskulude nimekirjale.
NOVE - 2/7 -
I ASJAOLUD
1. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus („Hankija“) viib alates 24.07.2024 läbi avatud
hankemenetlusega riigihanget „Struktuuritoetuse registri arendus- ja hooldusteenus“ (viitenumber
277106, „Hange“). Käesoleva vaidluse seisukohalt on oluline ära markeerida järgmised asjaolud.
2. Hankes hinnatakse pakkumusi hinna ja kvaliteedi suhte alusel: 40% hindest – arendus- ja
hooldusteenuse ühe töötunni maksumus; 60% hindest – proovitöö.
3. Tähtajaks (11.09.2024) esitasid pakkumuse kümme pakkujat, sh Wisercat Estonia OÜ
(„Vaidlustaja“) ja Nortal AS („Kolmas isik“).
4. 23.12.2024 teatas Hankija pakkujatele, et võttis Hankes vastu järgmised otsused:
(i) lükata Osaühingu Idakoidlik pakkumus tagasi;
(ii) tunnistada ülejäänud pakkumused vastavaks;
(iii) tunnistada edukaks Kolmanda isiku pakkumus, kuivõrd see pälvis enim hindepunkte –
99,44 p.
5. 02.01.2025 esitas Vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“) vaidlustuse
Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste peale.
6. 07.01.2025 pikendas VAKO Kolmanda isiku taotluse alusel vaidlustusele vastamise tähtaega
kuni 10.01.2025.
7. Käesolevaga esitab Kolmas isik oma vastuse vaidlustusele. Kolmanda isiku hinnangul on
vaidlustus kõikides aspektides alusetu.
II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
II.a Kolmanda isiku pakkumus on õigesti vastavaks tunnistatud
8. Esiteks on Vaidlustaja vaidlustanud Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise.
Vaidlustaja hinnangul on see otsus õigusvastane, kuna Kolmanda isiku proovitöö nn testrakendus
ei vasta seitsmes punktis Hanke nõuetele. Vaidlustaja arusaam on ekslik nii vormiliselt kui sisuliselt.
9. Kõigepealt eksib Vaidlustaja selles, et ta on vaidlustuse p-des 2.1.2.1, 2.1.3.1, 2.1.4.1,
2.1.5.1, 2.1.6.1, 2.1.7.1 ja 2.1.8.1 viidatud nõuded lugenud pakkumuse vastavustingimusteks. Tegu
ei ole pakkumuse vastavustingimustega. Tegu on nõuetega, mille täidetust pidi Hankija vastavalt
Hanke alusdokumentidele kontrollima pakkumuste hindamise faasis.
10. Pakkumuse vastavustingimuseks, mille täitmist peab hankija RHS § 114 alusel kontrollima,
saab olla ainult niisugune tingimus, mille täitmine on pakkujale kohustuslik. Kategooriat nagu
„vabatahtlik“ või „mööndustega“ vastavustingimus RHS ei tunne.1 Antud juhul Hankija ei ole
nõudnud pakkujatelt, et proovitöö peab tingimata ja kõigis aspektides vastama Hanke alus-
dokumendile „Nõuded proovitöö teostamiseks“ („Proovitöö nõuded“).
11. Pakkumuse vastavustingimuse „Proovitöö“ viimane lause sedastab otsesõnu, et pakkumus
lükatakse tagasi „paigaldus- ja/või kasutusjuhendi mitteesitamisel“. Teisisõnu, vastavustingimus oli
formaalset laadi – vastavuskontrollis kontrolliti vaid proovitöö esitamise fakti ning seda, kas
proovitöö sisaldab paigaldus- ja/või kasutusjuhendit. Proovitöö sisulise uurimise juurde liiguti
pakkumuste hindamise etapis (RHS § 117), mida kinnitab Hankija kehtestatud hindamismetoodika.
Viimase järgi antakse kas vähe või üldse mitte punkte proovitööle, milles on erinevaid puudusi,
sealhulgas ja eeskätt Proovitöö nõuete valguses (vt hindamismetoodika p 3.8). Sellest tuleneb
omakorda, et proovitöö kooskõla -Proovitöö nõuetega ei saanud olla pakkumuse vastavustingimus,
1
Vrd TlnHKo 3-23-2824, p 32: „/---/ pakkumuse sisulise vastavuse kontroll RHS § 114 mõttes saab hõlmata üksnes nõudeid,
mille täitmine oli nõutav /---/“.
NOVE - 3/7 -
kuna hindamisele kuuluvad vaid vastavad pakkumused (RHS § 117 lg 1). Pakkumuse vastavus-
tingimustele mittevastav pakkumus tuleb RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata, mitte võtta seda
hindamisele ja anda sellele vähe või üldse mitte punkte.
12. Järelikult on Vaidlustaja etteheited Kolmanda isiku proovitööle pakkumuse vastavaks
tunnistamise otsuse kontekstis põhimõtteliselt asjakohatud. Õieti ei ole Vaidlustaja esitanud mitte
ühtegi asjasse puutuvat vastuväidet Kolmanda isiku pakkumuse vastavusele.
13. Käsitlusi, kuidas VAKO peaks sellises menetluslikus olukorras toimima, on erinevaid. Üks
võimalus on jätta Vaidlustaja nõue Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse
kehtetuks tunnistamiseks RHS § 192 lg 3 p 7 alusel vaidlustamiseõiguse puudumise tõttu läbi
vaatamata, kuna vaidlustuse asjaomases osas puudub (adekvaatne) väide RHS-i rikkumise
kohta.2 Teine variant on jätta vaidlustus asjaomases osas lihtsalt eos rahuldamata, kuna
Vaidlustaja nõue ei ole põhjendatud.
14. Mis aga puudutab Vaidlustaja sisulist eksimust seoses Kolmanda isiku proovitööga, siis
Vaidlustaja esile toodud puudusi tegelikult ei esine. Et aga Kolmanda isiku proovitöö sisust on
kohane rääkida pakkumuste hindamise kontekstis, on seda teemat lähemalt käsitletud järgmises
peatükis, mis keskendub Vaidlustaja nõudele tunnistada kehtetuks Kolmanda isiku pakkumuse
edukaks tunnistamise otsus.
II.b Kolmanda isiku pakkumus on õigesti edukaks tunnistatud
15. Teiseks on Vaidlustaja vaidlustanud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise,
leides kokkuvõtlikult, et Hankija on Kolmanda isiku pakkumusele andnud liiga palju hindepunkte ja
Vaidlustaja omale liiga vähe. Vaidlustaja leiab, et kui Hankija andnuks punkte õigesti, siis
osutunuks edukaks tema pakkumus. Kolmas isik ei nõustu nende hinnangutega.
16. Alustuseks on Kolmandal isikul kahtlus, kas VAKO saab Vaidlustaja etteheited Kolmanda
isiku proovitöö aadressil, mille viimane esitas ekslikult Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks
tunnistamise vaidlustamise kontekstis, omal algatusel üle võtta Kolmanda isiku pakkumuse
edukaks tunnistamist puudutava nõude lahendamise juurde. Sellegipoolest, et igakülgselt kaitsta
oma õigusi, esitab Kolmas isik alljärgnevalt oma selgitused kõigis Vaidlustaja esile toodud
punktides.
17. Kolmanda isiku üldine remark Vaidlustaja etteheidete kohta on, et need on spekulatiivsed ja
väärad. Selleks esineb iseenesest arusaadav põhjus – Vaidlustajal puudub täielik ligipääs
Kolmanda isiku proovitööle. Nõnda ongi juhtunud, et Vaidlustaja on esitanud erinevaid etteheiteid,
pelgalt eeldades ja mõistatades Kolmanda isiku proovitöö täpsemat sisu. See on tinginud, et
Vaidlustaja pimesi esitatud väited lähevad n-ö märgist mööda.
18. Enne enda proovitöö spetsiifika juurde liikumist märgib Kolmas isik veel lühidalt, et kuivõrd
talle ei ole teada, mis on Vaidlustaja täpsemad etteheited tema enda proovitöö hindamise osas
(Vaidlustaja on selle osa vaidlustusest lugenud oma ärisaladuseks), siis ei saa Kolmas isik sel
teemal informeeritult seisukohta avaldada. Küll võib Kolmas isik avaldada, et pole alust kahelda
Hankija hindamiskomisjoni erapooletuses ja kompetentsuses. Vastavalt pole Kolmandal isikul alust
arvata, et Hankija oleks Vaidlustaja proovitöö hindamisel eksinud. Palume VAKO-l selles osas
juhinduda Hankija selgitustest.
▪ Väidetav puudus nr 1 (ridade valimine)
19. Vältimaks käesoleva vastuse mahu tarbetut ja ebamõistlikku paisumist, ei hakka Kolmas isik
siin ega edaspidi kordama Vaidlustaja etteheidete sisu. Piisab kui viidata Vaidlustaja etteheitele
numbri täpsusega, järgides vaidlustusega sama numeratsiooni.
20. Kolmanda isiku hinnangul vaatleb Vaidlustaja väidetava mittevastavuse nr 1 aluseks olevat
nõuet liiga kitsalt. Hanke alusdokumentide tingimusi, sh nõudeid proovitööle, tuleb vaadelda
2
Vt sellise lahenduse näitena VAKOo 252-20/225881, p 12.
NOVE - 4/7 -
süstemaatiliselt ja kogumis3, mitte üksikuid kilde meelevaldselt välja rebides. Nii on lisaks
Vaidlustaja välja toodule oluline arvestada sedagi, et Proovitöö nõuded sätestavad seoses ridade
valimisega järgmist (vt lk 2):
21. Seega on Proovitöö nõuetes selgelt kirjas, et kasutajal peab olema võimalus mitme rea
korraga valimiseks ja valikute eemaldamiseks. Samuti peab kasutajal olema võimalik etteantud
kohast alates valida 10, 20, 50, 100, 1000, 10 000 rida või siis kõik read. Kolmas isik realiseeris
valikute tegemise funktsionaalsuse vastavalt nõuetele, võimaldades kasutajal kasutajaliideses mh
mugavalt ja intuitiivselt ridu mitme kaupa valida. Kolmanda isiku loodud lahenduse Selenium testid
emuleerivad kasutaja toiminguid, teostades täpselt samu tegevusi, mis on kasutajate jaoks
kasutajaliidesesse loodud. Seega on nii kasutajaliides kui testid nõuetekohased.
22. Proovitöö nõuete peatükk „Automaattestis realiseeritavad toimingud ja nende järjekord“
sätestab eraldi sammudena tegevused, kus kasutaja peab kindlale reale liikuma (nt sammudes nr
12 ja 17). Seda ka Kolmanda isiku loodud testides vastavalt nõuetele emuleeritakse. Vaidlustaja
viidatud testlugudes nr 8, 20 ja 21 selliseid nõudeid ei ole. Ka see kinnitab, et Kolmanda isiku testid
käituvad vastavalt nõuetele.
▪ Väidetav puudus nr 2 (toimingu õnnestumise kontrollimine)
23. Vaidlustaja väidetud puuduse nr 2 puhul on esmalt oluline taasesitada Hankija poolt
Proovitöö nõuetes esitatud nõue selle täielikul kujul (lk 6 p 11): „Testrakendus peab kirjutama
andmebaasi eraldi tabelisse automaattestis tehtud toimingute tulemused ja toimingute käigus
kasutatud sisendandmed. Näiteks jaotuses „Automaattestis realiseeritavad toimingud ja nende
järjekord“ p5 valitud 33 juhuslike ridade numbrid. Täpsem salvestamise nõue on välja toodud
konkreetse automaattesti toimingu juures.“ Seega on sisuline nõue vaidlusaluses osas, et
testrakendus peab automaattesti toimingute „tulemused“ kirjutama andmebaasi.
24. Mis puudutab sõnumi ID 877859 all peetud teabevahetust Hankija ja huvitatud ettevõtja
vahel, siis tuleb meenutada, et RHS § 46 lg 3 kohaselt ei tohi riigihanke alusdokumentide kohta
esitatavad selgitused sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või
muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks
nende sisu. Selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel on keelatud riigihanke
alusdokumente muuta. Vastavalt VAKO praktikale tuleb RHS § 46 lg 3 vastu eksivad selgitused
jätta kõrvale, st neil ei ole toimet.4 Seega saab Hankija selgitusi arvesse võtta niivõrd, kuivõrd need
haakuvad Proovitöö nõuetesse päriselt kirja panduga. Proovitöö nõuded ei näe ette, et automaat-
testi toimingute „tulemus“ peaks tingimata sisaldama mh teavet toimingu (eba)õnnestumise kohta.
25. Sellegipoolest kontrollivad Kolmanda isiku loodud testid iga toimingu õnnestumist ja
kirjutavad tulemuse andmebaasi tabelisse. Vaidlustaja poolt tõendina esitatud logis on antud
kontrolli tulemus nähtav veerus D, kus iga rea väärtus on TRUE. See näitab, et kõik logis
kajastuvad toimingud on edukalt õnnestunud. Juhul kui esineks ebaõnnestumised, siis oleks
vastava rea veeru D väärtus FALSE ja veerus E kajastuks ebaõnnestumise põhjus. Täpselt sama
info oleks ka nõuetekohaselt andmebaasis salvestatud. Seega on Kolmanda isiku lahendus
nõuetekohane. Niisamuti kirjutab Kolmanda isiku lahendus andmebaasi teisigi toimingu tulemusi
nagu nt sammu teostamisele kulunud aeg.
3
TlnRKo 3-19-1523, p 23; TlnHKo 3-19-2007, p 15.
4
VAKOo 181-21/239028, p 21. Vt ka TlnHKo 3-24-1013, p 34.
NOVE - 5/7 -
▪ Väidetav puudus nr 3 (logi ja mõõtmistulemuste kajastamine konsoolis)
26. Vaidlustaja väidab, et salvestisel „Nortal AS 1 masin – Copy.mp4“ käivitavad proovitöö
hindajad testid käsuga „docker compose up“. Tegelikult on salvestiselt näha, et kasutatakse käsku
„docker compose up -d“. Käivitamisel määrab „-d“ parameeter, et konteinerid käivitatakse taustal
ja pärast konteineri käivitamist käsureale väljundit ei teki. Testid kirjutavad logid konsooli ja
„-d“ parameetri kasutamise tõttu ei näe neid käivitamise käsureal. Samal salvestisel alates 4:49 on
näha, kuidas proovitöö hindaja konsooli kirjutatud logid eraldi käsuga tekstifaili kopeerib. Alates
5:10 vaatab hindaja käsuga „docker logs“ konsooli kirjutatud logisid. Samuti on näha teisel
salvestisel „Nortal AS 2 masin – Copy.mp4“, kuidas logid konsooli tekivad, kuna seal käivitatakse
teste teisel viisil.
27. Seega on Vaidlustaja väide testide käivitamise käsu kohta ekslik. Kolmanda isiku proovitöö
vastab nõuetele.
▪ Väidetav puudus nr 4 (rakenduse sätete kajastamine)
28. Vaidlustaja esile toodud Proovitöö nõuetes sisalduvat nõuet tuleb sisustada Hankija poolt
19.08.2024 huvitatud ettevõtja küsimuse peale antud selgituse valguses (sõnumi ID 876080).
Hankijalt küsiti:
„1) "Võimalus käivitada rakendus DEBUG-režiimis (vaikimisi DEBUG väljas)." - palun
täpsustada, mida DEBUG režiim peaks täpsemalt muutma testide jooksutamises.
1a) Kas see režiim aktiveerib ainult nö aeglase jooksutamise (pausi pikkus siis kasutaja poolt
ette antud või vaikeväärus)? Või midagi muud? Või teeb midagi lisaks?“
Hankija vastas järgmiselt:
„1) 1a) Ei. Rakenduse kiirema töö tagamiseks on pakkujale jäetud võimalus INFO (WARN,
ERROR) režiimis tekitada logi minimaalselt (default). DEBUG režiimi mõte on, et selles
režiimis laiendatakse rakenduse logi.“
Tegu on Hanke alusdokumentide sisuga kõigiti kooskõlas oleva ja seega RHS § 46 lg 3 mõttes
lubatava selgituse/täpsustusega. Seega, lähtuvalt VAKO ja kohtute praktikast tuleb seda selgitust
asjaomase hanketingimuse sisustamisel arvesse võtta.5
29. Kolmanda isiku testrakendus käivitati logitasemega INFO, mis on vaikimisi logitasemeks.
Vastavalt Hankija selgitusele on jäetud pakkujale võimalus selles režiimis tekitada logi
minimaalselt. Muu testrakendust puudutav info nagu sätted, millega rakendus käivitati,
kajastatakse logitasemetel DEBUG ja TRACE. Logitasemeid saab seadistada testrakenduse
käivitamisel vastavalt juhendile. Seega on Kolmanda isiku testrakendus nõuetele vastav.
▪ Väidetav puudus nr 5 (logis toimingute mõõtmistulemuste kajastamine,
logiandmete vastuolu summaarse ajakuluga)
30. Vaidlustaja viidatud logifaili esimeses veerus ehk veerus A kajastub tegevuse identifikaator
(tegevuse järjekorranumber). Järjekorranumbri genereerimiseks kasutatakse andmebaasi
sequence’it. Selline lahendus garanteerib, et numbrid jooksevad alati järjest. Vaadates logifaili kõiki
ridu, on näha, et veerus A kajastuvad järjekorranumbrid jooksevad katkematult järjest vahemikus
110–218. Lisaks esineb logi väljavõttes üks rida, mille järjekorranumber on 403. Eelnevast järeldub
selgelt, et rida numbriga 403 on sattunud logi väljavõttesse ekslikult ja ei ole selle konkreetse
käivitamise ajal tekkinud. Testid on jooksnud edukalt ja logides on õiged tulemused. Logirea nr 403
järjekorranumber ja aeg näitavad, et see on tekkinud hiljem ja seega ei mõjutanud see mitte mingil
viisil antud testi tulemusi, kuna testi läbiviimisel seda rida veel ei olnud.
31. Logiväljavõtte veerus F kajastub vastava sammu toimingu aeg. Logirea 403 puhul on
toimingu ajaks 83 ms. Vaidlustaja viitab, et logifaili sammus ID 208 on kõikide sammude koguaeg
11 826 ms ja see erineb kõikide logiridade aja summast täpselt 83 ms võrra. Ka see tõestab, et
5
TlnHKo 3-18-1598, p 30.2; VAKOo 181-17/183146, p 18; 211-17/191039, p 14.
NOVE - 6/7 -
rida ID-ga 403 on ekslikult väljavõttesse sattunud. Kui see rida eemaldada, siis klapib kõikide ridade
aegade summa real ID-ga 208 kajastatud ajaga. Järelikult Vaidlustaja arvatud probleemi tegelikult
ei esine.
▪ Väidetav puudus nr 6 (rakenduse käivitamine)
32. Kolmanda isiku testrakenduse dokumentatsioonis on põhjalikult kirjeldatud, kuidas
testrakendust põhirakendusega erinevast masinast käivitada. Tehniliselt sõltub Kolmanda isiku
testrakendus põhirakendusest ainult kahe parameetri kaudu, mille saab vastavalt nõuetele käsurea
kaudu käivitamisel ette anda. Parameetrid on põhirakenduse URL ja andmebaasi ühenduse URL.
Juhul, kui põhirakendus ja andmebaas on testrakendusele kättesaadavad, siis testid käivituvad.
Testide käivitamine töötab täpselt samamoodi samas kui ka erinevas masinas, juhul kui
põhirakendus ja andmebaas on käivitatud ning need on testrakendusele URLi kaudu kätte-
saadavad.
33. Testrakenduse käivitamist põhirakendusega erinevast masinast on Kolmas isik korduvalt
testinud ja juhendi järgi käivitades see töötab. Vaidlustaja viidatud salvestiselt ei ole näha, millisel
viisil üritas Hankija esialgu testrakendust käivitada. Võimalik, et testi läbiviijal ei tulnud välja käsurea
kaudu keskkonnamuutuja seadmine. Videost on näha, kuidas Hankija käivitab testrakenduse küll
juhendist erineval viisil, aga siiski edukalt. Hankija käivitas testrakenduse ja Chrome’i eraldi
konteinerites ning avas pordi 4444, mis on sellise käivitusviisi puhul korrektne ja vajalik. Selline
käivitusviis ei muuda testi tulemusi. Testrakenduse käivitamiseks on veel erinevaid viise ja Hankija
võib valida endale kõige sobivama, eeldusel et sellest testi andmed ei muutu. Antud juhul
kinnitavad salvestis ja seal näha olevad logid testimise korrektsust.
34. Seega on Kolmanda isiku proovitöös kõik kõnealused nõuded täidetud. Täpselt juhendi järgi
tegutsedes käivituvad testid nii samas kui erinevas masinas.
35. Tulenevalt sellest, et Vaidlustaja on osutanud Hankija 19.08.2024 selgitustele (sõnumi ID
876721), mille järgi „rakendus ja testid käivitatakse erinevates masinates“, siis tegelikult Hanke
alusdokumendid ei sätesta nõuet, et testid ja rakendus peavad olema käivitatavad erinevatest
masinatest. Seega ei tohiks RHS § 46 lg-st 3 lähtuvalt neid selgitusi arvesse võtta (vt ülal p 24).
Ent isegi kui lugeda need selgitused toimet omavaks, siis – nagu eespool välja toodud – täidab
Kolmanda isiku proovitöö ikkagi kõik nõuded.
▪ Väidetav puudus nr 7 (nõutava paigaldus- ja kasutusjuhendi puudumine)
36. Tuginedes väidetava puuduse nr 6 käsitluse all antud selgitusele on Kolmanda isiku
proovitöö lahendus kõikidele nõuetele vastav ka seonduvalt väidetava puudusega nr 7. Kolmanda
isiku testrakenduse dokumentatsioonis on põhjalikult kirjeldatud, kuidas testrakendust käivitada.
Täpselt juhendi järgi tegutsedes käivitamine õnnestub.
37. Kokkuvõte. Kolmanda isiku proovitöös ei esine Vaidlustaja väidetud puudujääke. Järelikult
ja kuivõrd kõik Vaidlustaja väited selle kohta, miks tuleks Kolmanda isiku pakkumusele anda vähem
hindepunkte, tulenevad nendest mitteesinevatest puudujääkidest, siis puudub alus hinnata
Kolmanda isiku proovitööd mõõtmistulemuste ja dokumentatsiooni kriteeriumide alusel maksi-
mumist väiksemate punktidega.
III MENETLUSLIKUD AVALDUSED
38. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Kolmandat isikut selles vaidlustusasjas
esindada.
39. Menetlusliik. Kolmas isik eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses.
40. Tõendid. Kolmas isik ei ole menetlusökonoomiast lähtudes käesolevale vastusele lisanud
tõendeid, mis on VAKO-le RHR-ist vabalt kättesaadavad.
41. Edasine suhtlus. Kolmas isik palub kõik menetlusdokumendid ja -teated edastada tema
volitatud esindaja e-postile (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel).
NOVE - 7/7 -
42. Vaidlustaja taotlus teabe väljaandmiseks. Vaidlustaja on taotlenud, et talle antaks välja
Kolmanda isiku proovitöö testrakenduse paigaldus- ja kasutusjuhend ning testrakenduse
konfiguratsioonifail, samuti Kolmanda isiku proovitöö põhirakenduse kuvatõmmis, millelt nähtub
saki „Kõik seisundid“ terviklik vaade. Kolmas isik vaidleb sellele taotlusele vastu ja palub VAKO-l
seda mitte rahuldada.
43. Kolmas isik peab Vaidlustaja küsitud materjale EKTÄKS § 5 lg 2 alusel oma ärisaladuseks.
Seda on Kolmas isik selgitanud juba oma pakkumuse koosseisus esitatud failis pealkirjaga
„AS-i Nortal pakkumuses sisalduv ärisaladus“. Täpselt samamoodi on enda proovitöö täpsemad
detailid lugenud ärisaladuseks Vaidlustaja (vt vaidlustuse p 3.2.6). Vaidlustaja küsitud teave on
oma laadilt tundlik, Kolmanda isiku tiim on proovitöösse panustanud olulisi töötunde ja proovitöös
kajastuvad erinevad tehnilised lahendused, mille lihtne avaldamine konkurendile tekitaks
Kolmandale isikule olulist kahju. Seetõttu on asjaomasel teabel Kolmanda isiku jaoks oluline
kaubanduslik väärtus.
Lugupidamisega
Mart Parind
Vandeadvokaat