Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Rahandusministeerium Lõkke 5, 10122 Tallinn E-post: [email protected] 09.01.2025.a OÜ Planeedi Ehitus vaidlustus riigihankes nr 287983 VAIDLUSTAJA: OÜ Planeedi Ehitus registrikood 16170359 aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, A. Lauteri tn 8-75, 10114 VAIDLUSTAJA ESINDAJA: Tuulikki Laesson OÜ Laesson ja Partnerid aadress Pirita tee 20P, Tallinn, 10127 e-post: [email protected] HANKIJA: Viljandi Linnavalitsus registrikood 75005222 aadress Linnu tänav 2, 71020 Viljandi [email protected] VAIDLUSTUSE ESE: Riigihankes „Viljandi Hooldekodu hoone Lastekodu 6- 2 ümberehitus“ (viitenumber 287983) kvalifitseerimata jätmise otsus ja edukaks pakkujaks tunnistamise otsus 1. VAIDLUSTUSE ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD 1.1. Viljandi Linnavalitsus (edaspidi „hankija“) viib läbi lihthanget „Viljandi Hooldekodu hoone Lastekodu 6-2 ümberehitus“ (viitenumber 287983). 1.2. Hankija 06.01.2025.a korralduse nr 6 (esitatud lisas nr 1) punktiga 1 tunnistas hankija kõik esitatud pakkumused vastavaks. Sama korralduse punktiga 2 tunnistati edukaks pakkujaks Planeedi Ehitus OÜ (edaspidi „vaidlustaja“). Korralduse punktiga nr 3 aga otsustas hankija mitte kvalifitseerida vaidlustaja pakkumust, sest pakkuja on eelnevalt sõlmitud hankelepingute tingimusi oluliselt rikkunud. 1.3. Korralduse punktidega 4-6 tunnistati edukaks pakkujaks OÜ E.R.O Ehitus (edaspidi „kolmas isik“), jäeti kolmas isik hankemenetlusest kõrvaldamata ning kvalifitseeriti kolmas isik ja otsustati sõlmida kolmanda isikuga hankeleping. 1.4. Vaidlustaja on seisukohal, et hankija otsus vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks on õigusvastane, sest hankija on rikkunud otsuse tegemisel riigihangete seaduses sätestatut ning otsus on ka oluliste põhjendamispuudustega. Vaidlustaja põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. 1 2. VAIDLUSTUSE ALUSEKS OLEVAD ÕIGUSLIKUD ASJAOLUD I Hankija otsus jätta vaidlustaja kvalifitseerimata on õigusvastane 2.1. Hankija näib olevat vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise tuginenud asjaolule, et vaidlustaja on eelnevalt sõlmitud hankelepingute tingimusi oluliselt rikkunud, mille tulemusena on hankelepingud hankijate poolt üles öeldud. Selle asjaolu tõttu puudub hankijal kindlus, et hankeleping vastavalt tingimustele täidetud saaks. 2.2. RHS § 98 lg 1 näeb ette, et hankija võib kontrollida pakkuja sobivust tegeleda hankelepingu täitmiseks vajaliku kutsetööga ja kehtestada kvalifitseerimise tingimused tema majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Riigihanke alusdokumentide (RHAD) osaks olevate „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“ (esitatud lisas nr 2 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja RHS § 95 lõikes 1 ning lõikes 41 toodud juhtudel. Hankija ei ole aga vaidlusaluses otsuses toonud välja ühtegi sellist asjaolu, mis on nimetatud RHS § 95 lõikes 1 või § 95 lõikes 41. Vaidlusalusest otsusest ka ei nähtuks, et hankija heidaks vaidlustajale ka ette, et vaidlustaja näol oleks tegemist § 95 lõikes 1 või lõikes 41 eeldustele vastava pakkujaga. 2.3. Vaidlustaja esitas pakkumuse, milles kinnitas, et tal puuduvad RHS § 95 lõikes 1 ja lõikes 41 sätestatud kõrvaldamise alused (vastav tõend esitatud lisas nr 3). Ühtlasi kinnitas vaidlustaja samas dokumendis, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata tema kinnitustele vastavad dokumendid hankijale esitada. 2.4. RHAD-st ei nähtu, et hankija oleks näinud ette täiendavaid kvalifitseerimistingimusi. RHS § 98 lg 5 kohaselt teeb hankija pakkuja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse. Hankija ei tee otsust, kui ta ei ole kvalifitseerimise tingimusi kehtestanud. Antud juhul ei ole vaidlustaja hinnangul RHAD-s kehtestatud tingimuste näol tegemist kvalifitseerimistingimustega, vaid kõrvaldamise alustega. Hankija ei ole aga vaidlustajat hankemenetlusest mitte kõrvaldanud, vaid jätnud vaidlustaja kvalifitseerimata. Oma sisu poolest on tegemist täiesti erinevate olukordadega. 2.5. Lisaks nähtub hankija vaidlusaluse otsuse punktist 3, nagu oleks hankija jätnud kvalifitseerimata vaidlustaja pakkumuse. RHS näeb ette, et kvalifitseerida või kvalifitseerimata jätta saab üksnes pakkuja, mitte aga pakkuja poolt esitatud pakkumust. Vaidlustaja peab siiski vajalikuks märkida, et tõenäoliselt on tegemist olnud hankija inimliku eksitusega. 2.6. Eeltoodust tulenevalt kuna hankija ei ole käesoleva hanke raames kehtestatud RHAD-s ühtegi kvalifitseerimistingimust, siis ei ole hankijal ka õiguslikku alust RHS § 98 lg 5 teise lause järgi vaidlustajat kui edukat pakkujat jätta käesolevas hankes kvalifitseerimata. Hankija otsus on seetõttu õigusvastane. II Ka juhul kui hankija soovis vaidlustajat riigihanke menetlusest kõrvaldada, on hankija otsus tehtud oluliste põhjendamispuudustega ning on õigusvastane 2 2.7. Hankija on selgesõnaliselt vaidlusaluses otsuses välja toonud, et on otsustanud vaidlustaja hankes jätta kvalifitseerimata. Siiski peab vaidlustaja vajalikuks esitada ka oma vastuväited tema võimalikule kõrvaldamisele hankemenetlusest juhuks, kui hankija peaks asuma vaidlustusele esitatavas vastuses seisukohale, et tema tegelik soov oli kõrvaldada vaidlustaja hankemenetlusest (mitte jätta vaidlustaja kvalifitseerimata). 2.8. Kõrvaldamise alustena näeb RHS § 95 lg 1 ette kohustuslikud kõrvaldamise alused. Hankija ei ole väitnud, et vaidlustajal esineks RHS § 95 lõikes 1 toodud kõrvaldamise alused ning vaidlustaja kinnitab, et selliseid aluseid ei esine. 2.9. RHS § 95 lg 4 p 8 näeb ette, et hankija võib hankemenetlusest kõrvaldada ka sellise pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Hankija otsuse põhjendused viitavad sellele, et hankija võis soovida kohaldada RHS § 95 lg 4 punkti 8, kuid vaidlustaja on seisukohal, et hankija otsus oleks ka selle aluse kohaldamise tõttu õigusvastane. 2.10. Esmalt on oluline rõhutada, et tegemist on hankijale laia kaalutlusõigust andva kõrvaldamise alusega. Mida laiem on hankija diskretsioon, seda põhjalikumalt peab hankija otsus olema ka põhjendatud. VAKO on oma 01.04.2019.a otsuses nr 33-19/203234 selgitanud, et hankija poolt pakkuja kõrvaldamine § 95 lg 4 p 8 alusel ei tohi olla läbipaistmatu ja kontrollimatu ning otsus on õigusvastane juhul, kui hankija ei ole nõuetekohaselt täitnud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest võrsuvat ja RHS § 96 lg-s 5 konkretiseeritud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse põhjendamise kohustust. RHS § 96 lg 5 näeb ette, et pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse. VAKO on samas otsuses täiendavalt selgitanud, et RHS § 95 lg 4 punktile 8 tuginedes peavad hankija otsusest nähtuma küllaldased kaalutlused, miks on pakkuja menetlusest kõrvaldamine proportsionaalne. Muuhulgas tuleb hankijal anda hinnang sellele, millistel põhjustel on pakkuja varasem tegevus muutnud ta hankija jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga lepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu. Vaidlustaja rõhutab, et selliseid põhjendusi ei ole antud juhul hankija vaidlusaluses otsuses esitanud. 2.11. RHS § 95 lg 4 p 8 näeb ette, et pakkuja poolt varasemalt toime pandud hankelepingu rikkumine peab olema toimunud oluliselt või pidevalt ning rikutud peab olema hankelepingu olulist tingimust. Seega ei anna mitte igasugune rikkumine hankijale alust sellist pakkujat menetlusest kõrvaldada, vaid rikkumine peab olema kas oluline või pidev ning rikutud hankelepingu tingimus samuti oluline. Vaidlusalusest otsusest ei nähtu ühtegi hankija kaalutlust ega põhjendust, miks on hankija pidanud vaidlustaja suhtes välja toodud hankelepingu rikkumisi oluliseks või pidevaks ning kas rikkumine toimus hankelepingute oluliste tingimuste suhtes või mitte. 3 2.12. Täiendavalt on oluline, et RHS § 97 lg 1 näeb ette, et pakkuja või taotleja, kellel esineb vähemalt üks RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja lõike 4 punktides 2–11 nimetatud alustest, võib riigihankes, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hindab hankija pakkuja poolt esitatud tõendeid ja kui ta leiab, et nimetatud tõendid on piisavad pakkuja või taotleja usaldusväärsuse tõendamiseks, ei kõrvalda hankija pakkujat või taotlejat sellekohase põhjendatud kirjaliku otsusega hankemenetlusest ja võib sõlmida hankelepingu pakkuja või taotlejaga, vaatamata kõrvaldamise aluse olemasolule. 2.13. RHS § 97 lg 3 sätestab, et hankija võib kohaldada §-i 97 ka riigihangetes, mille eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, sätestades selle võimaluse riigihanke alusdokumentides. Vaidlust ei ole selles, et käesolevas hankemenetluses ei ole hankija seda võimalust RHAD-s sätetanud, kuid samas nähtub hankija vaidlusalusest otsusest, et hankija on soovinud vaidlustajat kõrvaldada alusel, mille suhtes RHS § 97 lg 1 näeb ette heastamise võimaluse. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustaja seisukohal, et hankija oleks pidanud küsima vaidlustajalt vastava kõrvaldamise aluse rakendamise soovi korral täiendavat informatsiooni ning oleks pidanud andma vaidlustajale võimaluse esitada täiendavaid andmeid selle kohta, kas ja kuidas on vaidlustaja rakendanud RHS-s sätestatud heastamismeetmeid. Hankija seda ei teinud ega isegi teavitanud vaidlustajat, et kaalub vaidlustajat kõrvaldada menetlusest § 95 lg 1 p 8 alusel. 2.14. RHS § 104 lg 7 näeb ette, et hankijal on õigus kontrollida pakkuja kõrvaldamise aluste puudumist ja tema kvalifikatsiooni kogu riigihanke vältel ja nõuda mis tahes ajal pakkujalt kõigi või mõnede asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist või esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist või täiendamist. Tegemist on küll hankija õiguse, mitte kohustusega, kuid koosmõjus RHS § 95 lg 4 punktis 8 sätestatud kõrvaldamise aluse rakendamise laia kaalutlusruumiga ning riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega on praegusel juhul vaidlustaja hinnangul hankijale ette heidetav täiendava informatsiooni küsimata jätmine ja dokumentide esitamise võimaluse andmata jätmine vaidlustajale ja seda eriti olukorras, kus hankija otsuses puuduvad konkreetsed põhjendused kõrvaldamise aluste esinemise sisustamiseks. 2.15. Lisaks näeb RHS § 104 lg 9 ette, et kui pakkuja ei esita hankija nõudmisel hankija antud vähemalt viie tööpäeva pikkuse tähtaja jooksul kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks või kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadavad, kõrvaldab hankija pakkuja või taotleja riigihankest või jätab ta kvalifitseerimata. RHS § 104 lg 11 järgi ei nõua hankija § 104 lõigetes 7 ja 8 nimetatud dokumentide esitamist, kui need dokumendid või vastavad andmed on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on pakkuja 4  või taotleja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks või tema kvalifitseerimiseks jätkuvalt asjakohased. Ka eeltoodud sätetest tuleneb, et olukorras, kus hankijale ei ole kättesaadav informatsioon või dokumendid, mis võimaldaksid hankijal kontrollida tema poolt rakendada sooviva kõrvaldamise aluse esinemist ja selle põhjendatust, siis tuleb hankijal anda pakkujale vähemalt viie tööpäeva pikkune tähtaeg selliste dokumentide või andmete esitamiseks. Vaidlust ei ole selles, et andmed selle kohta, milline oli vaidlustajale konkreetselt varasemate hankelepingute raames ette heidetud rikkumiste sisu, milliseid tingimusi vaidlustaja rikkus ning kas vaidlustaja on rakendanud rikkumiste järel heastamismeetmeid ei saanud olla hankijale ilma täiendavate andmete esitamiseta vaidlustaja poolt kättesaadavad. 2.16. Lisaks on vaidlustaja esitatud pakkumuse (vt lisa nr 3) raames ise muuhulgas kinnitanud hankijale valmisolekut esitada vajaduse korral viivitamata hankijale dokumendid, mis tõendaksid kõrvaldamise aluste puudumist. Hankija ei ole selliseid dokumente ega andmeid vaidlustajalt küsinud. 2.17. Eeltoodust tulenevalt on ka juhul, kui pidada hankija otsust vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise osas sõnastuslikuks eksimuseks ning hankija soovis tegelikult vaidlustajat hankemenetlusest kõrvaldada, on hankija otsus õigusvastane, sest otsuses puuduvad igasugused vastavad hankija põhjendused ning hankija ei ole andnud vaidlustajale ka võimalust esitada täiendavaid andmeid ja dokumente etteheidetava rikkumise osas. III Vaidlustajale etteheidetavad rikkumised ei ole olulised ning vaidlustaja on rakendanud heastamismeetmeid 2.18. Kuigi vaidlustaja hinnangul tingivad juba eeltoodud välja toodud õiguslikud asjaolud hankija otsuste tühistamise, peab vaidlustaja vajalikuks välja tuua ka asjaolud, miks vaidlustajale etteheidetavate rikkumiste näol ei ole tegemist oluliste rikkumistega ning samuti meetmed, mida vaidlustaja on rakendanud edaspidiste rikkumiste vältimiseks. 2.19. RHR-st nähtub, et vaidlustajale on tehtud etteheiteid riigihangete nr 265885 ning nr 265515 raames. • Riigihankes nr 265885 heideti vaidlustajale ette, et töövõtja (vaidlustaja) ei täitnud lepingulisi kohustusi: ei esitanud lepingus nõutud dokumente ja ei alustanud töid lepingus ettenähtud tähtaja jooksul. o Vaidlustaja märgib, et esitas selle hanke raames hankijale ka vastuväite lepingu lõpetamise osas (esitatud lisas nr 4). Laskumata detailselt lepingu lõpetamisega seotud asjaoludesse, on oluline rõhutada, et vastav hankeleping nägi ette, et töövõtja on kohustatud töid alustama hiljemalt 10 päeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist ning tööde üheks osaks oli ka vana abihoone lammutamine. Tööde aluseks olnud ehitusluba ei näinud aga ette ehitise lammutamist, vaid üksnes (uue) ehitise püstitamise. Seetõttu 5  oli vajalik ka lammutusprojekti koostamine. Samas ei olnud vaidlustajal võimalik alustada töid enne, kui on saadud ehitise lammutamiseks ehitusprojekt. Pärast lammutusprojekti valmimist oli vaidlustaja valmis koheselt töid alustama, kuid hankija oli selleks ajaks juba hankelepingu üles öelnud. Hankija kuulutas välja uue hanke ning sõlmis hankelepingu uue pakkujaga, kes teostas hankija poolt soovitud tööd võrreldes vaidlustaja poolt esitatud pakkumusega 23 679,98 euro võrra odavamalt. o Seega ei ole kuidagi põhjendatud pidada vaidlustaja suhtes välja toodud rikkumist oluliseks ning vaidlustaja on ka sellega seonduvalt otsustanud edaspidi heastamismeetmena enne pakkumuse tegemist põhjalikumalt kontrollida seda, kas hankija poolt on eelnevalt taotletud ja saadud kõik tööde teostamiseks vajalikud avalik- õiguslikud load ja nõusolekud. Antud juhul takistas töödega alustamist asjaolu, et puudus lammutusprojekt. • Riigihankes nr 265515 heideti vaidlustajale ette, et töövõtja ei esitanud tähtaegselt: a) täitmistagatist; b) ajagraafikut; c) kindlustusi. Eeltoodust tulenevalt ei olnud Hankijal võimalust ehitusplatsi üle anda, sest ehitusplatsi üleandmise eelduseks on töövõtja ehitustegevuse vastutuskindlustuse ja ehituse koguriskikindlustuse lepingute koopiate esitamine. Hankijal, arvestades töövõtjapoolseid rikkumisi, puudus kindlus, et töövõtja on suuteline lepingut tähtaegselt täitma, mistõttu leping lõpetati ennetähtaegselt. o Vaidlustaja selgitab, et antud hankemenetluses pöördus vaidlustaja pärast tema pakkumuse edukaks tunnistamist inimliku eksituse tõttu liiga hilja ehituse koguriskikindlustust ning ehitustegevuse vastutuskindlustust pakkuvate teenusepakkujate poole ning seetõttu tekkis viivitus asjakohaste kindlustuslepingute sõlmimiseks. See omakorda takistas hankijal ehitusplatsi üleandmist ning kuna hankijal oli töödega äärmiselt kiire, siis otsustas hankija hankelepingu ettetähtaegselt üles öelda. Vaidlustajale etteheidetava rikkumisega ei tekitatud hankijale olulist kahju ning vaidlustaja hinnangul ei ole tegemist samuti sellise rikkumisega, mida tuleb pidada sedavõrd oluliseks, et hankijal ei saaks tekkida kindlust hankelepingu täitmiseks selle hanke raames. o Vaidlustaja on rikkumisest tulenevalt võtnud kasutusele ka täiendavad meetmed edaspidiste samasisuliste probleemide ärahoidmiseks ning pöördub nüüd koguriskikindlustust ja vastutuskindlustust pakkuvate ettevõtjate poole aegsasti ning arvestab võimalike puhkusteperioodide ja muude selliste asjaoludega, mis ei sõltu üksnes vaidlustajast endast. 2.20. Lisaks on pärast eelmainitud rikkumiste registrisse kandmist vaidlustaja sõlminud mitmeid olulisi hankelepinguid tunnustatud hankijatega. Näiteks on 6  vaidlustajaga sõlminud pärast mõlemat eeltoodud rikkumist raamlepingu Siseministeeriumiga (riigihange nr 263812, lepingu mahuks on 925 000 eurot) ning hankelepingu Tallinna Kesklinna Valitsusega (riigihange nr 263676). Kui vaidlustaja näol oleks tegemist ebausaldusväärse isikuga ning eeltoodud rikkumised tooksid kaasa olukorra, kus hankija ei saaks vaidlustajat usaldada, siis ei oleks vaidlustajaga sõlminud hankelepinguid ka eelpool toodud hankijad. Seega kaudselt tõendab ka Siseministeeriumi ja Tallinna Kesklinna Valitsusega sõlmitud hankelepingud asjaolu, et vaidlustajale etteheidetavate rikkumiste näol ei ole tegemist oluliste rikkumistega. 2.21. Eeltoodut kogumis arvestades on hankija põhjendamatult ja õigusvastaselt asunud paljasõnalisele seisukohale, et hankijal puudub kindlus hankelepingu täitmise suhtes ning on vaidlustajat õigusvastaselt soovinud hankemenetlusest kõrvaldada. Kokkuvõttes on hankija otsus jätta vaidlustaja kvalifitseerimata õigusvastane ning ka juhul, kui tõlgendada seda hankija otsusena kõrvaldada vaidlustaja hankemenetlusest, oleks selline hankija otsus õigusvastane. 2.22. Hankemenetluses tehtud otsuste järgnevuse põhimõttest tulenevalt on seetõttu õigusvastased ka hankija otsus tunnistada edukaks pakkujaks kolmas isik. Seetõttu tuleb ka see hankija otsus tunnistada kehtetuks. 3. Menetluslikud küsimused 3.1. Vaidlustaja on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 3.2. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuse riigilõivu 640 eurot (maksekorraldus lisas 5). 3.3. Vaidlustaja lepingulise esindaja esindusõigust tõendav volikiri on esitatud lisas 6. Taotlused 1. Võtta vaidlustus menetlusse. 2. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Viljandi Linnavalitsuse poolt riigihankes „Viljandi Hooldekodu hoone Lastekodu 6-2 ümberehitus“ (287983) 06.01.2025.a korralduse nr 6 punkt 3, millega jäeti Planeedi Ehitus OÜ kvalifitseerimata ning tunnistada kehtetuks sama korralduse punkt 4, millega tunnistati edukaks pakkujaks OÜ E.R.O Ehitus. 3. Mõista Viljandi Linnavalitsuselt Planeedi Ehitus OÜ kasuks välja Planeedi Ehitus OÜ poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv ning lepingulise esindaja kulud vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tuulikki Laesson Planeedi Ehitus OÜ lepinguline esindaja Vaidlustusele lisatud dokumentide loetelu: 7 1. Viljandi Linnavalitsuse 06.01.2025.a korraldus nr 6 2. RHAD-i osaks olevad kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused 3. Vaidlustaja poolt pakkumuse raames esitatud tõend kõrvaldamise aluste puudumise kohta 4. Riigihanke nr 265885 raames hankijale esitatud vastuväide ülesütlemisavaldusele 5. Riigilõivu tasumist tõendav dokument 6. Esindusõigust tõendav volikiri 8  VILJANDI LINN LINNAVALITSUS KORRALDUS 6. jaanuar 2025 nr 6 Lihthanke „Viljandi Hooldekodu hoone Lastekodu 6-2 ümberehitus“ (viitenumber 287983) otsused Riigihangete seaduse § 52 lõike 2 ja lõike 3, § 95 lõike 4 punkt 8, § 114 lõike 1, § 117 lõike 1, § 125 lõike 9 ja Viljandi Linnavalitsuse 09.10.2024 korralduse nr 600 ja riigihanke läbiviimiseks moodustatud hankekomisjoni 02.01.2025 protokolli nr 13-17/25/1-1 ning riigihanke menetlustoimingute tulemite alusel: 1. Tunnistada lihthankes „Viljandi Hooldekodu hoone Lastekodu 6-2 ümberehitus“ (viitenumber 287983) vastavaks kõik esitatud pakkumused. 2. Võttes aluseks riigihangete registris läbi viidud pakkumuste hindamise, tunnistada edukaks pakkujaks Planeedi Ehitus OÜ (16170359). Pakkumuse maksumuseks on ilma käibemaksuta 35 000,00 eurot ja koos käibemaksuga 42 700,00 eurot. 3. Mitte kvalifitseerida lihthankes edukas pakkuja Planeedi Ehitus OÜ pakkumust, sest pakkuja on eelnevalt sõlmitud hankelepingute tingimusi oluliselt rikkunud. Rikkumiste tulemusena on hankelepingud hankijate poolt üles öeldud. Antud asjaolule tuginedes ei ole hankijal kindlust, et hankeleping vastavalt tingimustele täidetud saab. 4. Punktist 3 tulenevalt ning võttes aluseks läbi viidud uue pakkumuste hindamise, tunnistada edukaks pakkujaks Osaühing E.R.O. Ehitus (10654027) pakkumus, mis oli majanduslikult soodsaim. Pakkumuse maksumuseks on ilma käibemaksuta 36 841,70 eurot ja koos käibemaksuga 44 946,87 eurot. 5. Jätta kõrvaldamata ja kvalifitseerida lihthankes edukas pakkuja Osaühing E.R.O. Ehitus (10654027), kuna pakkuja osas on tõendatud kõrvaldamise aluste puudumine ja vastavus kõikidele kvalifitseerimistingimustele. 6. Sõlmida hankeleping Osaühinguga E.R.O Ehitus lihthanke 287983 alusdokumentides sätestatud tingimustel ja vastavuses edukakas tunnistatud pakkumusega. Lepingu sõlmimiseks kohaldatakse viie tööpäevast ooteaega. 7. Käesoleva korraldusega mittenõustumisel võib esitada sellekohase vaidlustuse 10 kalendripäeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses ettenähtud korras (RHS § 185 lg 1, § 189 lg 1). 8. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Johan-Kristjan Konovalov (allkirjastatud digitaalselt) linnapea Ene Rink linnasekretär  1/1 KÕRVALDAMISE ALUSED JA KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED Viitenumber: 287983 Hankija: Viljandi Linnavalitsus (75005222) Hange: Viljandi Hooldekodu hoone Lastekodu 6-2 ümberehitus KÕRVALDAMISE ALUSED RHS § 95 LÕIKES 1 JA LÕIKES 4.1 SÄTESTATUD KÕRVALDAMISALUSTE PUUDUMINE Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja: 1) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest; 2) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest; 3) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest; 4) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt; 5) kes või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses; 6) kellel on hankija asukoha järgse, ühishanke puhul iga ühishankija asukoha järgse, või kui hankijaks on kohaliku omavalitsuse üksuste ühendus, iga ühendusse kuuluva hankija asukoha järgse kohaliku maksu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses. Kehtib: Kõik osad Küsimused ettevõtjale: 1) Kas pakkuja kinnitab, et tal puuduvad RHS § 95 lg 1 ja lg 4.1 sätestatud kõrvaldamise alused? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Koostatud 04.12.2024 13:08:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8155186/general-info  1/1 PAKKUMUS KÕRVALDAMISE ALUSED JA KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED Viitenumber: 287983 Hankija: Viljandi Linnavalitsus (75005222) Hange: Viljandi Hooldekodu hoone Lastekodu 6-2 ümberehitus Pakkumus: 532547 Ettevõtja: Planeedi Ehitus OÜ (16170359), roll: peapakkuja KÕRVALDAMISE ALUSED RHS § 95 LÕIKES 1 JA LÕIKES 4.1 SÄTESTATUD KÕRVALDAMISALUSTE PUUDUMINE Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja: 1) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest; 2) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest; 3) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest; 4) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt; 5) kes või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses; 6) kellel on hankija asukoha järgse, ühishanke puhul iga ühishankija asukoha järgse, või kui hankijaks on kohaliku omavalitsuse üksuste ühendus, iga ühendusse kuuluva hankija asukoha järgse kohaliku maksu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas pakkuja kinnitab, et tal puuduvad RHS § 95 lg 1 ja lg 4.1 sätestatud kõrvaldamise alused? Vastus: Jah Kokkuvõtlikud kinnitused Ettevõtja kinnitab, et esitatud teave on täpne ja õige ning et ta on teadlik valeandmete esitamise tagajärgedest. Ettevõtja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata tema kinnitustele vastavad dokumendid hankijale esitada. Ettevõtja kinnitab, et ta on nõus oma kinnitustele vastavate andmete väljastamisega hankijale, kui need andmed on avalike andmete põhjal hankijale oluliste kulutusteta elektroonilisest andmekogust kättesaadavad. Kinnituse andja nimi: Innart Hints Koostatud 30.12.2024 03:26:36 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8155186/general-info   Tartu Kalmistud Kalmistu 22, 50303 Tartu [email protected] 30.08.2023.a Vastuväited tellija taganemisavaldusele ja ettepanek lepingu täitmise jätkamiseks Tartu Kalmistud ( edaspidi „ tellija “ ) ja Planeedi Ehitus OÜ ( edaspidi „ töövõtja “ ) vahel on 07.08.2023.a sõlmitud ehituse töövõtuleping ( edaspidi „leping“ ) riigihanke „Puiestee 3 abihoone ehitus“ (riigihanke nr 265885 ) alusdokumentides kirjeldatud tööde teostamiseks koos vajalike täiendavate töödega. Töövõtjal tuli lepingu täitmise raames muuhulgas lammutada säilinud vanad ehitise osad ning teostada uue abihoone ehitamine. Töövõtja esindaja teavitas 02.08.2023.a tellija esindajat, et töövõtja esindaja sattus ootamatu terviserikkega haiglasse, kuid on jätkuvalt huvitatud lepingu täitmisest. Poolte vahel sõlmiti leping riigihanke järgsete tööde täitmiseks 07.08.2023. Vastavalt ehitusseadustiku ( EhS ) § 4 lõikele 1 on ehitamiseks ka lammutamine. EhS § 4 lõike 4 kohaselt on e hitise lammutamine selline ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult . EhS § 5 kohaselt on e hitusprojekt projekteerimise käigus koostatud dokument või dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet . EhS § 12 lõike 2 kohaselt tuleb e hitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. Seega tuleneb seadusandlusest kohustus koostada ehitusprojekt ka ehitise või selle osade lammutamiseks. Ehitise lammutamist kajastavale ehitusprojektile esitatavad nõuded on ette nähtud majandus- ja taristuministri 17.07.2015.a määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ §-s 25. EhS lisa 1 kohaselt tuleb 20-60m 2 ja kuni 5m kõrguse mitteelamu lammutamiseks esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Riigihanke alusdokumentide hulka kuulunud ehitusprojekti põhiprojekti asendiplaani kohaselt on lammutatava hoonete ehitisealune pind kokku 23,3m 2 +21,7m 2 ehk 45m 2 . Sellise lammutustegevuse jaoks on EhS lisa 1 kohaselt nõutav ehitusteatis ja ehitusprojekt. Seega on esmalt lammutustegevuse jaoks vajalik ehitusprojekti ja ehitusteatise olemasolu. Lepingu esemeks on lepingu punkti 1.1 kohaselt ka tööde teostamiseks vajalike täiendavate tööde teostamine, arvestades seejuures kõiki õigusaktidega kehtestatud nõudeid. EhS § 12 lg 1 ja EhS lisa 1 näevad üheselt ette, et lammutamiseks on vajalik ehitusprojekti olemasolu. Seega tuli töövõtjal pärast lepingu sõlmimist esmalt alustada lammutamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamist või tellimist, mida töövõtja ka tegi. Töövõtja tellis oma koostööpartnerilt ehitusprojekti vanade ehitise osade lammutamiseks . Ka lepingu punkt 5.2 nägi töövõtjale ette kohustuse hankida töö teostamiseks vajalikud kooskõlastused ja load. Töövõtja sai lammutusprojekti (lisa 1) oma koostööpartnerilt kätte 15.08.2023.a ehk kuuendal tööpäeval pärast lepingu sõlmimist . Seega alustas töövõtja vastavalt lepingu punktile 3.1 töid tähtaegselt . Ilma ehitusprojektita ehitise lammutamiseks ei ole töövõtjal õigust lammutustegevust alustada, kuivõrd on see otseselt vastuolus EhS-ga. Lepingu punkti 3.1 kohaselt oli töövõtja kohustatud töid alustama hiljemalt 10 päeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist. Kuivõrd allkirjastati leping poolte vahel 07.08.2023.a ning 15.08.2023.a valmis töövõtja poolt tellitud ehitusprojekt ehitise lammutamiseks, siis ei ole töövõtja rikkunud lepingu punkti 3.1 ning on alustanud töid kooskõlas lepingus sätestatuga. Töövõtja kinnitab, et on jätkuvalt võimeline kõik tööd teostama tähtaegselt, s.o 4 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest ehk lepingujärgsed tööd valmiksid hiljemalt 07.12.2023. Küll aga ei nõustunud töövõtja alustama koheselt ehitustöid, kuna see oleks olnud vastuolus õigusaktidega ning seeläbi oleks töövõtja rikkunud avalik-õiguslikke nõudeid. Tellija poolt lepingust taganemise teatises on tuginetud seega ebaõigetele faktilistele asjaoludele. Töövõtja alustas töid lepingu punktis 3.1 toodud tähtaja jooksul. Seega on tellija poolt toimunud taganemisavaldus õigusvastane. Lisaks näib tellija olevat tuginenud vastavalt 21.08.2023.a toimunud objekti avakoosoleku protokollis toodule asjaolule, et töövõtja on rikkunud lepingut, kuna ei ilmunud objekti avakoosolekule. Töövõtja sellise käsitlusega ei saa nõustuda. Tellija omanikujärelevalve edastas lepingu osapooltele 17.08.2023.a kl 14.44 e-kirja, kus märkis: „ Tere . Teen ettepaneku teha esmaspäeval 21. augustil 2023, kell 11.00 Puiestee 3 abihoone ehituse objektikoosolek. Soovin kõigilt osapooltelt aja sobivuse kohta tagasisidet . “ Töövõtja esindaja sai antud kirja kätte 24.08.2023.a . Lisaks sai töövõtja samal ajal kätte omanikujärelevalve poolt 22.08.2023.a saadetud e-kirja, millele oli lisatud objekti avakoosoleku protokoll. Omanikujärelevalve ei oodanud ära oma 17.08.2023.a saadetud ettepanekule töövõtja tagasisidet, vaid korraldas objekti avakoosoleku ilma töövõtja kooskõlastuseta. Selline käitumine omanikujärelevalve poolt ei ole kooskõlas hea usu põhimõtte ja mõistlikkuse põhimõttega, kuna vastav koosolek ja koosolekul langetatud otsused viidi läbi töövõtja teadmata ning töövõtjale ei antud võimalust oma seisukohti selgitada. Seega ei ole lepingust taganemisel tellijal õigust tugineda asjaolule, et töövõtja ei osalenud tellija omanikujärelevalve poolt 21.08.2023.a töövõtjaga kooskõlastamata objekti avakoosolekul. Kokkuvõttes on töövõtja jätkuvalt huvitatud lepingut täitma ning riigihanke aluseks olnud töid teostama . Töövõtja kinnitab, et suudab tööd valmis saada vastavalt lepingus kokkulepitud tähtajal. Juhul kui tellija on nõus töövõtjaga sõlmitud lepingut edasi täitma, siis esitab töövõtja tellijale koheselt ka ehituse koguriskikindlustuse ning tööde täitmisaegse tagatise garantii. Samuti soovib töövõtja tellijalt informatsiooni, kas lammutustegevusega alustamiseks piisab töövõtja poolt koostatud ehitusprojektist ehitise lammutamiseks või tuleb töövõtjal (tellija asemel) esitada kohalikule omavalitsusele ka ehitusteatis. Töövõtja palub tellija tagasisidet eeltoodud seisukohtadele hiljemalt 2 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Innart Hints Planeedi Ehitus OÜ Lisatud: Ehitusprojekt ehitise lammutamiseks Allkirjastatud: 2025-01-10 10:30:57 +0200 Allkirjastas: Paysera LT, UAB Printimise kuupäev: 2025-01-10 10:30:57 +0200 Makse väljavõte Väljavõtte number 1535636912 Kuupäev ja kellaaeg 2025-01-10 10:29:54 +0200 Ülekande nr 744773787 Tüüp Ülekanne Kiireloomulisus Kiirmakse Maksja Maksja Innart Hints Konto nr LT193500010011239663(EVP5610011239663) Saaja Nimi Rahandusministeerium Konto nr EE777700771003813400 Pangakood LHVBEE22XXX Vahendaja Ettevõtte nimi Paysera LT, UAB Ettevõtte kood 300060819 Makse Summa ja valuuta 640 EUR Makse kood 2900082126 Paysera LT, UAB – e-raha asutus. Klienditoe telefon: +372 6165022, e-post: [email protected]  V O L I K I R I Digitaalselt allkirjastamise kuupäev Planeedi Ehitus OÜ, registrikood 16170359, mida esindab juhatuse liige Innar t Hints , isikukood 37706172737 volita b Tuulikki Laesson ’it , isikukood 46903190280 , kes esindab OÜ -t Laesson ja Partnerid, registrikood 10847861, aadress Volta tn 1, Tallinn esindama volitaja t Viljandi Linnavalitsuse poolt korraldatud riigihankega nr 287983 „ Viljandi Hooldekodu hoone Lastekodu 6-2 ümberehitus “ seoses koos kõigi õigustega administratiiv- ja haldusasutustes, Riigihangete Vaidlustuskomisjonis ning vajadusel Eesti Vabariigi kohtutes. Volikiri on antud edasivolitamise õiguse t a ja kehtib kuni 31.12.202 7 .a