3. isiku vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn Edastatud e-postiga: [email protected] Riigihange nr 284800 09.01.2025 KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT VAIDLUSTUSELE Vaidlustaja: Nortal AS Registrikood 10391131 Lõõtsa tn 6, 11415 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Erki Fels Vandeadvokaat Mari Kelve-Liivsoo Advokaadibüroo TGS Baltic E-post: [email protected] Hankija: Välisministeerium Registrikood 70002526 Islandi väljak 1, 15049 Tallinn E-post: [email protected] Kolmas isik: Trinidad Wiseman OÜ Registrikood 11244225 Meistri 14, 13517 Tallinn Kolmanda isiku esindaja: Vandeadvokaat Jaana Nõgisto Advokaadibüroo Jaana Nõgisto Kalevi 28-3, 10145 Tallinn E-post: [email protected] Kolmanda isiku 1. Jätta vaidlustus läbi vaatamata, alternatiivselt taotlused: rahuldamata. 2. Mõista Trinidad Wiseman OÜ menetluskulud välja Nortal AS-ilt. 1. ASJAOLUD 1.1. Välisministeerium (hankija) viib läbi riigihanget nr 2848000 „Ekspordi infosüsteemi arendus- ja hooldustööd“ (Riigihange). Riigihankel on edukaks tunnistatud Trinidad Wiseman OÜ (kolmas isik) pakkumus. Nortal AS (vaidlustaja) on vaidlustanud kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise; leiab, et edukaks tunnistada tuleb hoopis vaidlustaja pakkumus, sest hankija on vaidlustaja pakkumusele omistanud kvaliteedi kriteeriumi „Töö läbiviimise aja- ja tegevuskava ning ressursside planeerimise realistlikkus ja kooskõla hankija ootustega“ (Kriteerium) lõikes liiga madalad hindepunktid: 20 maksimumpunkti asemel 10 punkti. 1.2. Vastavalt RHAD dokumendi „Hindamismetoodika kirjeldus“ (Hindamismetoodika) p-le 5.2. hindab hankija pakkumuses esitatud aja- ja tegevuskava ning ressursside planeerimist 4-astmelise punktiskaalaga. Selleks, et vaidlustaja osutuks Riigihankel edukaks, peaks vaidlustaja pakkumus saama Kriteeriumi lõikes kogunisti 20 punkti, kuid hankija on hinnanud vaidlustaja pakkumust Kriteeriumi lõikes 10 punktiga. Kolmanda isiku hinnangul ei ole vaidlustaja asjakohaselt esile toonud neid asjaolusid, millest tulenevalt võiks vaidlustajal olla edulootus Riigihankel edukaks osutuda ehk põhistanud, millistel asjaoludel tulnuks hankijal vaidlustaja pakkumusele omistada Kriteeriumi lõikes 20 p. Kolmanda isiku hinnangul poe vaidlustajal seetõttu vaidlustusõigust ning vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata. Alternatiivselt palub kolmas isik jätta vaidlustus rahuldamata. Kolmas isik põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUED 2.1. Vaidlustajal puudub vaidlustusõigus 2.1.1. RHS § 185 lg 1 kohaselt saab hankija otsuse peale vaidlustuse esitada üksnes oma õiguste kaitseks. Vako ei menetle vaidlustust, kui sellega pole võimalik saavutada vaidlustusega taotletavat eesmärki. Antud juhul ei ole vaidlustaja eesmärk vaidlustuses esile toodud asjaoludel (vaidlustuse alus) saavutatav. Vaidlustaja ei ole vaidlustuses esile toonud asjaolusid, mille alusel oleks võimalik vaidlustaja pakkumuse edukaks tunnistamine. Vaidlustaja pakkumuse edukaks tunnistamine oleks võimalik siis, kui sellele peaks omistama Kriteeriumi lõikes 20p. Vaidlustuse väidetega ja seal esiletoodud asjaoludega õigsuse eeldamisel saaks vaidlustaja pakkumusele omistada üksnes 15 väärtuspunkti, mis ei taga pakkumuse edu Riigihankel. Vaidlustuses puuduvad alused järelduseks, et vaidlustaja pakkumus ületas hankija ootusi Hindamismetoodika p 5.2. kirjelduse mõttes. 2.1.2. Hankija ootuste ületamine oleks olnud võimalik üksnes järgmisel juhul (väljavõte Hindamismetoodika kirjeldusest): „Lisaks on väljapakutud hankija poolt aktsepteerimist 2(7)  leidvaid täiendavaid tegevusi või olemasolevaid tegevusi on liigendatud detailsemaks, eesmärgiga neid paremini avada ja hankija eesmärk täita. Kirjeldatud ajakava ületab hankija ootusi, st ajakavva on lisatud täiendavaid tegevusi vms, mis hankija hinnangul on vajalikud, kuid mida pole osatud ette näha või aja- ja tegevuskava on koostatud viisil, mis võimaldab töö lõpptähtaja kiiremat saavutamist (võrreldes indikatiivse ajakavaga), ilma kvaliteedis kaotamata. Seeläbi on pakkuja esitatud kirjeldus tegevuste elluviimise aja- ja tegevuskava ning koostöö osas ületanud hankija ootusi, pakkudes lisaväärtust, mida hankija ei ole osanud algsesse ülesandepüstitusse kaasata.“ 2.1.3. Seega hankija ootusi ületava lisandväärtuse pakkumine sai seisneda (i) hankija poolt ettenägemata kuid vajalikuks hinnatud lisategevuste pakkumisel ja/või (ii) töö lõpptähtaja kiiremal saavutamisel ilma kvaliteeti ohtu seadmata. Vaidlustusest nähtub, et vaidlustaja on pakkunud töö lõpptulemi kiiremat saavutamist, kuid vaidlustaja pole esile toonud, kuidas ta seda tagab ilma kvaliteeti ohtu seadmata, st milliseid meetmeid rakendatakse kvaliteedi ohtuseadmise vältimiseks. Üksnes töösprintide kasutamine ei ole piisav ega asjakohane meede töö kvaliteediga seonduvate ohtude vältimiseks. Seega vaidlustuse alustest nähtuvat pole vaidlustajal edulootust hankijaga hankelepingu sõlmimiseks ning vaidlustus tuleb ainuüksi seetõtt jätta läbi vaatamata. Alternatiivselt tuleb vaidlustus jätta rahuldamata. 2.2. Edukaks tunnistamise otsus on õiguspärane, vaidlustaja pakkumuse hindamine on toimunud põhjendatult, arusaadavalt, läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning kooskõlas Riigihanke tingimustega 2.2.1. Riigikohtu halduskolleegium on 11.12.2020 otsuses nr 3-20-1198 (p 21) selgitanud, et Hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta peab olema põhjendatud, väga üldsõnalised põhjendused võivad küll olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3, kuid vaidluse korral saab aga hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada. Seejuures on piisav, kui pakkumuse edukaks tunnistamise korraldusest või selles viidatud dokumendist nähtuvad, millistele alustele hankija otsustused tuginevad (RKHKo 3-3-1-45- 12, p 29). Kui RHAD-s kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema põhjendamiseta. 2.2.2. Ilmselt puudub antud juhul vaidlus, et Hindamismetoodika on detailne. Hindamisotsuses toodud hankija kaalutlused vastavad Hindamismetoodika p 5.2. kirjeldusele 10 hindepunkti omistamise kohta. St hindamisotsus on ka piisavalt ja asjakohaselt põhjendatud. Levinud vaidlustus- ja kohtupraktika kohaselt on hankijal hindamisotsuse tegemisel avar kaalutlusruum. - Projektdokumentatsiooniga tutvumise liiga pikk aeg 2.2.3. Vaidlustaja vaidlustab hankija etteheite, et vaidlustaja on ajakavas näinud ette liiga pika aja projektdokumentatsiooniga tutvumiseks. Kolmas isik usaldab ja toetab hankija järeldust, et vaidlustaja pakkus ajakavas projektdokumentatsiooniga tutvumiseks liiga pika aja. Kuna vaidlustaja nägi vastavale projekti etapile ajakavas ette liiga pika aja, vastab pakkumus Hindamismetoodika p-s 5.2. esitatud hankija kirjeldusele 10 hindepunkti omistamise kohta: „Aja- ja tegevuskavas on ebakõlasid, nt mõne töö jaoks on planeeritud, kas põhjendamatult pikk või väga lühike periood, kuid esitatud ajakavaga on hankija hinnangul võimalik töö tähtajaliselt teostada.“. 2.2.4. Kolmas isik selgitab, et hangitava ekspordi infosüsteemi näol on tegu täiesti uue süsteemiga ja ka täiesti uue teenusega, mida hankija soovib pakkuda. Seetõttu ei ole realistlik, et sellele leidub mahukas dokumentatsioon, mille uurimisele peab kulutama palju 3(7)  aega. Hankija on Riigihankel seadnud selged eesmärgid projekti tulemite saavutamiseks. Liigne aja kulutamine vähese dokumentatsiooniga tutvumisele seab ohtu projekti kui terviku eesmärgi saavutamise ning on vastuolus vaidlustaja eesmärgiga saavutada töö lõppeesmärk eeldatavast ajakavast kiiremini. 2.2.5. Hankija hinnangut toetavad ka vaidlustuse väited ja selgitused. Vaidlustaja väidab vaidlustuses järgmist: „Kõik nimetatud tegevused peale avakohtumise on seotud projektidokumentatsiooni läbitöötamisega. Projekt on mahukas ning ajaliselt pikk. Seda viib läbi [ärisaladus]-liikmeline meeskond, kes peab tagama sujuva ja tõhusa omavahelise koostöö.“ Kolmas isik järeldab, et vaidlustaja on pakkumuses projektdokumentatsiooniga tutvumisele planeerinud ebavajalikult palju aega asjakohatutel kaalutlusel. Dokumentatsiooni läbitöötamisele kuluv aeg ja projektmeeskonna sisese omavahelise koostöö kvaliteet ei ole otseselt seotud. Hankija lähtedokumentatsioon ei oma otsest mõju pakkuja meeskonna sisemisele koostööle. See tähendab, et vaidlustuse (ja pakkumuse) kohaselt teeb vaidlustaja paralleelselt dokumentatsiooni läbitöötamisega muid tegevusi oma meeskonna koostöö sisemiseks ehitamiseks. Sellised tegevused pole käsitletavad projektdokumentatsiooniga tutvumisena. See tähendab omakorda, et vaidlustaja on dokumentatsiooniga tutvumise aega paisutanud muude tegevustega, mis pole eeldatavasti hankija vaates dokumentidega tutvumiseks vajalikud. Kolmas isik on seevastu komplekteerinud meeskonna, kes ei vaja ettevalmistavaid harjutusi koostöö tõhustaks tagamiseks, vaid juba omab piisavat ettevalmistust ja koostöökogemust efektiivseks ja ladusaks tööks, mis võimaldab projekti ajakulu säästa. Seega vaidlustaja enda väited kinnitavad, et dokumentidega tutvumiseks on planeeritud liiga pikk aeg. Pealegi on kolmanda isiku hinnangul kummaline vaidlustaja lähenemine, mille kohaselt planeeritakse meeskonnasisese koostöö ehitamine hangitava projekti ajakavasse ja seda veel dokumentidega tutvumise tegevuse all. 2.2.6. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolmas isik hankija hinnanguga, et dokumentatsiooniga tutvumisele ei ole projekti alguses vaja liigset aega kulutada. Hindamisotsus on põhjendatud ja õiguspärane. - Kasutajagruppide kindlakstegemisele planeeritud liiga lühike aeg 2.2.7. Vaidlustaja vaidlustab hankija etteheite, et vaidlustaja on ajakavas näinud ette liiga lühikese aja kasutajagruppide vajaduste selgitamiseks ning sellega alustatakse liiga hilja. Kolmas isik usaldab ja toetab hankija järeldust, et vaidlustaja pakkus ajakavas kasutajagruppide vajaduste selgitamiseks liiga lühikese aja. Vaidlustusest (vaidlustaja esitatud ärisaladuseta versioon) nähtub pealkirjast B, et vastav tegevus algab teisel nädalal ja kestab neli nädalat. 2.2.8. Vaidlustuse pinnalt jääb esiteks mulje, et vaidlustaja on soovinud kunstlikult näidata kasutajagruppide vajaduste kindlakstegemise ajana mh teisel nädalal toimuvat kasutajagruppide loetlemine ja nende kontaktandmete kogumise aega. Kolmas isik rõhutab, et sellised ettevalmistavad tegevused on küll vajalikud ja enesestmõistetavad, kuid neid ei saa pidada samaväärseks sisulise tööga intervjuude läbiviimisel ning vajaduste välja selgitamisel. 2.2.9. Teiseks rõhutame, et hangitav ekspordiportaal on hankija jaoks nii uus teenus kui ka uus infosüsteem. Nagu eelnevalt märgitud, siis eelduslikult ei saa selle tarbeks eksisteerida ka kuigi palju dokumentatsiooni. Sellest tulenevalt on peamiseks infoallikaks uute 4(7)  innovaatiliste lahenduste loomisel just kasutajad, kellel võib sellise teenuse järele olla vajadus. Vaadeldaval juhul on hankijal olemas üldine visioon tulevasest lahendusest, kuid puudub selle täpne kirjeldus. Just kasutajagrupid aitavad läbi oma vajaduste ja probleemide välja selgitada soovitud lõpliku lahenduse. Seetõttu ei saa kasutajagruppide vajaduste väljaselgitamist sisulise tööna jätta hilisemasse perioodi, vaid see peaks olema selge ajaline prioriteet. Kolmandale isikule jääb vaidlustuse pinnalt seevastu mulje, et vaidlustaja soovib teisel nädalal välja selgitada potentsiaalsed sihtgrupid, seejärel teha või jätkata ebamõistlikult pikalt väheste dokumentide analüüsi. Alles millalgi hiljem on vaidlustaja planeerinud kasutajagruppide vajaduste väljaselgitamiseks intervjuud. Kasutajagruppide intervjuud võivad aga dokumentatsiooni analüüsi järeldused suures mahus ümber lükata ja sinna pandud töö kasutuks muuta. Sellest tulenevalt satub ohtu projekti kui terviku eesmärk ja ajakava järgimine. 2.2.10. Lisaks näib kolmandale isikule, et vaidlustaja võib olla asunud vaidlustuses oma pakkumust selgitama viisil, mis pakkumusest enesest selgelt ei tulene. Hankija saab vaidlustaja pakkumust hinnata vaid esitatud pakkumuse alusel. Vaidlustajal puudub õiguslik väljavaade hindamisel lisapunkte koguda pakkumuses esitamata jäänud lisaselgituste andmisega vaidlustusmenetluses. 2.2.11. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolmas isik hankija hinnanguga, et kasutajagruppide vajaduste väljaselgitamine (st sisuline intervjuude läbiviimine) peab algama antud projektis võimalikult kiiresti ja see ei tohi piirduda kontaktandmete kogumisega. - Ärianalüüsi ebarealistlik ajakava 2.2.12. Vaidlustaja vaidlustab hankija etteheite, et vaidlustaja on ajakavas näinud ette ebarealistliku töötundide ja nädalate arvu ärianalüüsi teostamisel. Hankija on vaidlustaja pakkumusest järeldanud, et vaidlustaja teostab ärianalüüsi ühe ärianalüütikuga. Vaidlustaja seevastu väidab, et tema pakkumus näeb ette ärianalüüsi teostamise paralleelselt kahe ärianalüütiku poolt. Seega ajaplaneerimine pole vaidlustaja hinnangul ebarealistlik. 2.2.13. Kolmas isik usaldab ja toetab hankija järeldust, et vaidlustaja pakkus ajakavas, et ärianalüüsi teostab üks ärianalüütik ja sellest on tingitud ka ajakava ebarealistlikkus. 2.2.14. Hindamismetoodika p-s 5.2. on kõikide hindepunktide kirjelduses sätestatud tingimus: „iga tegevuse juures on märgitud vastutav isik ja läbiviija(d)“. Kolmanda isiku hinnangul on vaidlustuse pinnalt ilmne, et vaidlustaja on vaidlustusmenetluses antavate selgitustega asunud oma pakkumust täiendama ning sisustama viisil, nagu vaidlustaja seda pakkumuses teinud ei olnud. Hindamismetoodika nõudis üheselt ja selgelt, et iga ajakavas kajastatava tegevuse puhul tuleb ära näidata tegevuse eest vastustav isik ja läbiviijad. Seega kui vaidlustaja planeeris ärianalüüsi tegemiseks kasutada lisaks ärianalüütikule ka süsteemianalüütikut (kes väidetavalt vastab ärianalüütiku pädevusnõuetele), siis süsteemianalüütiku oleks pidanud vaidlustaja pakkumuses selgelt ära näitama ärianalüüsi täiendava läbiviijana. On üksnes loogiline, et pakkuja esitab pakkumuses selgelt, millised rollid ja millises ulatuses panustavad ärianalüüsi tegemisse. 2.2.15. Juhul, kui vaidlustaja siiski nimetas pakkumuses, et ärianalüüsi eest vastutab ärianalüütik ning märgis ka täiendavad läbiviijad, kuid jättis täpsustamata nende arvu ja/või konkreetsed isikud, ei oleks tööjaotuse esitamine sellisel kujul hankija jaoks arusaadav ega veenaks, et pakkumuses esitatud töötunnid on võimalik pakutud ajaga realistlikult ja tulemuslikult teostada. Hindamismetoodika nõude „iga tegevuse juures on märgitud vastutav isik ja läbiviija(d)“ eesmärk on tagada rollide ja vastutuste selgus. Kui vaidlustajal 5(7)  on näiteks mitu erineva oskustasemega analüütikut ja tegevuse eest vastutavaks märgiti umbisikuliselt „analüütik“, siis ka see ei teeni see nõude eesmärki tagada selgus ja vastutuste konkreetne jaotumine. 2.2.16. RHAD sisaldas ka konkreetseid CV vorme, mille hulgas oli IT Ärianalüütiku CV vorm. Juhul kui vaidlustaja kvalifitseeris ainult ühe isiku ärianalüütikuna ning märkis ajakavas, et ärianalüütik teostab teatud perioodi jooksul teatud töötundide mahus tööd, siis seda ei saa hankija asuda teistmoodi tõlgendama, kui et ärianalüüsi töötunnid on planeeritud teostada konkreetse isiku poolt, kelle kohta on esitatud vormikohane IT Ärianalüütiku CV. Seega saab kolmas isik ainult nõustuda hankija hinnanguga, et ärianalüüsi maht ja kestus on ebarealistlik. 2.2.17. Kolmas isik selgitab lõpetuseks, et Kriteeriumi raames maksimaalse 20 punkti omistamine vaidlustaja pakkumusele on ainuüksi vaidlustuse väidete ja selgituste põhjal võimatu. Vastavalt Hindamismetoodikale ei ole hankija ootuste ületamine saavutatav pelgalt töö kiirema tegemisega. Töö tulemid peavad olema kiiremini saavutatud ilma kvaliteeti ohtu seamata. Nagu ülal selgitatud, on vaidlustaja pakkumuses projektidokumentatsiooniga tutvumise aeg liiga pikk (hõlmates mh asjakohatuid tegevusi); kasutajagruppide vajaduste kaardistamine toimub liiga hilja, mis võib kasutuks muuta varasema tegevuse projekti elluviimisel ning tuua kaasa ajakava eesmärkide luhtumise. Seega pole oluline, mitu analüütikut vaidlustaja projekti teostamisel paralleelselt kaasab ja kui kiiresti ärianalüüs toimub, sest vaidlustaja pakkumus eeldab järeleandmisi kvaliteedis ning ka ajakava eesmärkide saavutamine on kasutajagruppide vajaduste väljaselgitamise töö ebaotstarbeka planeerimise tõttu ohus. Eeltoodust tulenevalt palub kolmas isik jätta vaidlustus rahuldamata – hankija on vaidlustaja pakkumust õigesti hinnanud ning kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õiguspärane. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Kinnitus esindusõiguse kohta. Vandeadvokaat Jaana Nõgisto kinnitab, et on käesolevas asjas Trinidad Wiseman OÜ lepinguline esindaja. 3.2. Vaidlustuse läbivaatamine. Kolmas isik on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 3.3. Menetluskulude nimekiri. Kolmas isik esitab etteruttavalt menetluskulude nimekirja. Kolmas isik on antud vaidlustusmenetlusega seoses vaidlustusele vastamisega kandnud järgmisi õigusabikulusid: 3.3.1.Tutvumine Vako kirjaga ja vaidlustusega, analüüs, kliendiga selgitustega tutvumine – 2h (08.01.2025); 3.3.2.Tutvumine RHAD-ga, vaidlustusele seisukoha koostamine, kooskõlastamine kliendiga, menetlusdokumendi vormistamine ja esitamine Vakole – 5h (09.01.2025); 3.3.3.KOKKU kolmandale isikule vaidlustusmenetluses osutatud õigusabi 7h. 3.3.4.Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 180 eurot, millele lisandub käibemaks, seega (180 x 7=) 1260 eurot (ilma käibemaksuta). 3.3.5.Kolmas isik palub menetluskulud 1260 eurot välja mõista vaidlustajalt. 6(7) /digitaalallkiri/ Jaana Nõgisto vandeadvokaat Trinidad Wiseman OÜ lepinguline esindaja 7(7)