3. isiku täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

08.01.2025 KOLMANDA ISIKU TÄIENDAV SEISUKOHT Riigihange: „Õppeinfosüsteemi Tahvel arendus- ja hooldustööd“ viitenumber: 283847 Kolmas isik: Aktsiaselts Fujitsu Estonia registrikood: 10239452 aadress: Sepise 7, 11415 Tallinn Kolmanda isiku esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Vaidlustaja: AKTSIASELTS HELMES registrikood: 10364097 aadress: Lõõtsa 6, 11415 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Kadri Matteus, vandeadvokaat Advokaadibüroo Matteus e-post: [email protected] Hankija: Haridus- ja Teadusministeerium registrikood: 70000740 aadress: Munga 18, 50088 Tartu e-post: [email protected] TAOTLUSED 1. Jätta AKTSIASELTSI HELMES vaidlustus rahuldamata. 2. Mõista AKTSIASELTSILT HELMES välja Aktsiaselts Fujitsu Estonia kasuks menetluskulud 2232,5 eurot. 1. ASJAOLUD 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on AKTSIASELTSI HELMES (vaidlustaja) vaidlustus Haridus- ja Teadusministeeriumi (hankija) riigihankes „Õppeinfosüsteemi Tahvel arendus- ja hooldustööd“ (vr 283847) (riigihange) tehtud otsusele tunnistada edukaks Aktsiaseltsi Fujitsu Estonia (kolmas isik) pakkumus. 1.2. 03.01.2025 esitas vaidlustaja täiendava seisukoha. 1.3. VAKO on võimaldanud täiendavatele seisukohtadele vastata kuni 08.01.2025. 1.4. Kolmas isik vaidleb vaidlustajale täies ulatuses vastu. Hankija otsus tunnistada riigihankes edukaks kolmas isik on õiguspärane. Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 2. PÕHJENDUSED 2.1. Kuigi kolmas isik ei ole vaidlustaja näidistööd (ega hankija hindamisdokumenti) näinud, on talle seni esitatud dokumentide pinnalt ilmne, et vaidlustaja pakkumusele on hindamise kriteeriumis „Näidisülesande lahendamise kvaliteet ja nõuetele vastavus“ (Näidisülesande kriteerium) antud õigesti 12 punkti. Tõenäoliselt on see tegelikkuses ilmne ka vaidlustaja enda jaoks, kuna märkimisväärse osa vaidlustusmenetluses esitatud dokumentidest moodustavad asjassepuutumatud ja konkreetsete väidetega seostamata kohtupraktika viited, selmet keskenduda oma näidistöö sisulistele probleemidele (nt vaidlustuses algavad sisulised argumendid lehekülje 5 lõpust ning lõppevad leheküljel 7). 2.2. Olgu esiti ümber lükatud vaidlustaja väärarusaam, et hankija hindamisotsust saab hinnata kitsalt vaid hindamisotsusesse kirja pandu pinnalt. 1 Riigikohus on selgitanud, et hindamisotsus ei pea olema üdini detailne – piisab sellest, kui sealt nähtub, millisele alusele hankija otsustus tugineb. 2 Vaidluse korral saab hankija oma otsuse põhjendusi täpsustada.3 Nendest põhimõtetest on VAKO lähtunud ka varasemas praktikas. 4 Seadus ei nõua hankijalt hindamisotsuste põhjendamist sellise detailsusega, nagu hankija arusaadavalt teeb seda vaidlustusmenetluses. Vaidlustaja etteheited põhjenduste täpsustamise lubamatuse kohta on seega asjakohatud. 2.3. Üldtunnustatud haldusõiguse põhimõtte kohaselt ei saa sisuliselt õiguspärast haldusakti kehtetuks tunnistada üksnes põhjusel, et selle andmisel rikuti vormi- või menetlusnõudeid. 5 Riigihangete kontekstis on VAKO kinnitanud Riigikohtu seisukohta, et hankija otsus tuleb menetlusökonoomia põhimõttest jätta kehtetuks tunnistamata, kui vaidlustusmenetluses leiab tõendamist otsuse sisuline õigsus. 6 Vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses on hankija oma põhjendusi täpsustanud (kolmas isik ei tea seda, kuna pole hindamisotsust näinud), on seega asjassepuutumatu – hankija otsus anda vaidlustaja pakkumusele Näidisülesande kriteeriumis 12 punkti on igal juhul sisuliselt õige. 2.4. Näidisülesande kriteeriumi järgi saab 12 punkti pakkumus, milles esineb üks või mitu järgnevat puudust: a. näidisülesande vastuses on keskpäraselt kirjeldatud ruumide broneerimine, millest on üldjoontes võimalik siiski aru saada, kuidas kirjeldatud probleemi planeeritakse lahendada; b. kõik näidisülesandes tulemina soovitud aspektid ei ole kaetud; c. esineb puudujääke kirjelduse detailsuses ning vastuolusid kirjelduse eri osade vahel; d. esitatu osas tekib 5 või rohkem küsimust või märkust pakutava lahenduse või selle põhjenduste kohta. 2.5. Eelnevast nähtub, et pakkumusele peab andma 12 punkti, kui pakkumuses esineb vähemalt üks nendest puudustest. Vaidlustaja pakkumuses esineb kolm nimetatud puudustest. ▪ Ruumide broneerimine on kirjeldatud keskpäraselt 2.6. Hankija on selgitanud: „Ruumide broneerimise eelduseks olev õppurite lisamise toiming ei ole kasutajasõbralikult lahendatud. Õppureid saab küll lisada, kuid õiguste lisamine toimub ükshaaval, samas enamikel juhtudel tuleb õppeinfosüsteemiga liita suurem hulk õppureid ja igale õppurile eraldi õiguste lisamine on koormav ja läbimõtlemata.“7 1 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p 2.4. 2 RKHKo 3-3-1-45-12, p 29. 3 RKHKo 3-20-1198, p 21. 4 VAKO 128-23/265540, p 11. 5 RKHKo 3-3-1-54-01; RKHKo 3-3-1-53-01. 6 RKHKo 3-3-1-25-02, p 24; VAKO 201-21/240881, p 14; VAKO 204-23/266677, p 9. 7 Hankija vastus vaidlustusele, p 3.4.2. 2/6 2.7. Pole mingit põhjust kahelda, et vaidlustaja näidistöös täpselt selline puudus ongi, kuna vaidlustaja pole sellele hankija põhjendusele ühtegi sisulist vastuargumenti esitanud. Vaidlustaja keskendub üksnes formaalsele argumendile, et hindamisotsuses seda põhjendust ei olnud. 8 Nagu kolmas isik eelnevalt selgitas, on see etteheide – isegi kui tõsi – asjassepuutumatu. Puudub mis tahes põhjus arvata, et hankija pole sellest puudusest hindamisotsuse tegemisel päriselt lähtunud. 2.8. Sellist kahtlust ei saa tekkida eriti seetõttu, et hankija põhjendus haakub otseselt ka hankija teise väitega, et vaidlustaja proovitöös pole funktsionaalsust „Kooli administratiivse töötaja rolli vaates peab saama õppijate tehtud broneeringuid välja otsida, muuta ja/või kustutada. Süsteem peab saatma õppijale asjakohase teate“. See funktsionaalsus on ruumide broneerimiseks äriloogilises võtmes hädavajalik, seega ei saa broneerimine olla selle funktsionaalsuseta hästi lahendatud või kirjeldatud (vt järgmine alaptk). 2.9. Vaidlustaja näidistööle 12 punkti andmine on seega põhjendatud juba ainuüksi seetõttu, et näidistöös on ruumide broneerimine kirjeldatud keskpäraselt. ▪ Kõik näidisülesandes tulemina soovitud aspektid ei ole kaetud 2.10. Kõige ilmnähtavam puudus vaidlustaja pakkumuses on, et kõik näidisülesandes tulemina soovitud aspektid ei ole kaetud. Riigihanke alusdokumentide (RHAD) lisas 6 (Näidisülesande kirjeldus) on loetelu asjaoludest, „millega tuleb näidisülesande lahendamisel arvestada“. 2.11. Ühe funktsionaalsusena on Näidisülesande kirjelduses defineeritud: „Kooli administratiivse töötaja rolli vaates peab saama õppijate tehtud broneeringuid välja otsida, muuta ja/või kustutada. Süsteem peab saatma õppijale asjakohase teate.“ Sõnastus „peab“ viitab ilmselgelt sellele, et näidistöös „peab“ see funktsionaalsus sisalduma. 2.12. Poolte vahel puudub vaidlus, et vaidlustaja näidistöös nimetatud funktsionaalsust pole. Seega ei saa olla vaidlust ka selles, et kõik näidisülesandes tulemina soovitud aspektid ei ole kaetud. Vaidlustajal on tõenäoliselt lihtsalt jäänud see funktsionaalsus märkamata. Seejuures on täiesti asjakohatu arutlus selle üle, kas tänases süsteemis on see funktsionaalsus olemas või mitte. Isegi kui Näidisülesande kirjeldus sisaldaks loetelu funktsionaalsustest, mis kõik täna juba olemas on, tuleks ikkagi kõikidest nendest funktsionaalsutest näidistöö tegemisel lähtuda. Lõppeks ongi tegemist ju näidisega, mille eesmärk on pakkumuste kvaliteeti hinnata, mitte ei ole tegemist lõpliku arendusega. 2.13. Nimetatud funktsionaalsuse vajalikkus tuleneb juba Näidisülesande kirjelduse kõige esimesest lõigust: „Näidisülesandeks on luua õppeinfosüsteemis Tahvel õppija rollile ruumide broneerimise funktsionaalsus ning kooli administratiivsele töötajale võimalus määrata koolipõhiseid seadeid, mis võimaldab koolil reguleerida ja hallata õppijate broneerimisõigusi vastavalt kooli individuaalsetele vajadustele.“ 2.14. Kui kooli administratiivne töötaja ei saa õppijate tehtud broneeringuid välja otsida, muuta või kustutada, ei saa kool sisuliselt reguleerida ja hallata õppijate broneerimisõiguseid. Tegemist on äriloogilises võtmes hädavajaliku funktsionaalsusega, milleta pole broneerimise loomine isegi võimalik. Kooliruumide kasutuse ja korrashoiu (sh koolivara) eest vastustab õppeasutus (ehk administratsioon), mitte õppijad. Õppijale antakse küll võimalus broneerida, aga administratiivsel töötajal peab olema võimalus broneeringut hallata, sh kustutada. Nt kui mingis ruumis on inventari kahjustatud, peab olema võimalik tuvastada, kes konkreetsel ajahetkel ruumis viibis; kui broneeringuid on kogemata tehtud pikaks ajaks ette, kus kasutaja on seejärel koolist lahkunud, peab koolil olema võimalik broneeringud eemaldada; kui õppija on teinud broneeringu valele ruumile, peab koolil olema võimalik broneeringut muuta; jne. 8 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p 2.4. 3/6 2.15. Kuna nimetatud funktsionaalsus on broneerimise korraldamiseks hädavajalik, jääb kolmandale isikule arusaamatuks, kuidas saab tõsiseltvõetavalt üldse vaielda selle üle, kas vaidlustaja näidistöös on nõutud tulemid kajastatud – ei ole. Vaidlustaja pakkumusele tuli anda Näidisülesande kriteeriumis ka ainuüksi selle puuduse tõttu 12 punkti. ▪ Hankijal on tekkinud 5 või enam märkust pakutava lahenduse või selle põhjenduste kohta 2.16. Eraldiseisev 12 punkti andmise alus oli ka see, kui „pakutava lahenduse või selle põhjenduste kohta tekib 5 või rohkem küsimust või märkust“. 2.17. Vaidlustaja märgib, et hankija on teinud märkusi ja küsimusi ootuste osas, mida RHADis pole eraldi märgitud.9 Vaidlustaja jätab sellega tähelepanuta, et nimetatud 12 punkti andmise alus ongi sõnastatud abstraktselt ning lahtise loeteluna („küsimust või märkust“). Sellest järeldub, et arvesse lähevad mis tahes hankija hinnangul negatiivsed osised pakkuja näidistöös. Vaidlustaja ei saa praeguses hankemenetluse etapis ette heita, et hindamismetoodika ei ole piisavalt läbipaistev. Tähtaegselt vaidlustamata RHAD on kehtiv ja siduv nii pakkujatele kui ka hankijale. 10 2.18. Hindamismetoodika on igal juhul õiguspärane. Hankija on õigesti viidanud Riigikohtu seisukohale, mille järgi ei pea hindamismetoodika olema ammendav, vaid seda võib pärast pakkumuste avamist kohandada konkreetsetele pakkumustele. Hankijatel ei ole kvalitatiivsetesse hindamise kriteeriumidesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda. 11 Nii on ka praegu. 2.19. Hankija vastusest vaidlustusele saab järeldada, et tal on lisaks eelmistes alapeatükkides märgitule (2 märkust) vaidlustaja näidistöö kohta ka järgmised märkused: a. Vaidlustaja lahenduses tuuakse välja Angular.JS vaadete täiendamist. Kuna Angular.JS-i näol on tänaseks tegemist ametliku toeta raamistikuga, tulnuks vaidlustajal mittefunktsionaalsete nõuete punktiga kooskõla saavutamiseks pakkuda teist lahendust või ära mainimist Angular.JS-ist loobumise, kaasajastamise või hübriidse lahenduse (nt Angular.JS + Angular) osas.12 b. Mittefunktsionaalsete nõuete punkt 2.36 kohustub rakendused disainima ja arendama domeenist juhinduva disaini (ingl domain driven design) ja mikroteenuste arhitektuuri põhimõtteid jälgides. Ei ole loogiline teha nii mitu endpoint-i selleks, kui vaidlustaja on teinud, et saada kõik päringud tehtud. Lahendus peab olema tehtud selliselt, et saab tagada modulaarsust (vt mittefunktsionaalsete nõuete punkti 2.43). Pole mõistlik monoliiti täita täiendavate lahendustega, vaid pigem teha seda õhukeseks. Õppeinfosüsteem Tahvel on piisavalt suur süsteem ja monoliidile täiendavalt lisamine tekitab pigem tehnoloogilisi probleeme kui lahendusi. 13 c. "Lisa ruum" all uue ruumi lisamisel (ruumi andmete esmakordsel sisestamisel) ei saa uus ruum automaatselt külge eelnevalt "Broneerimise seaded" all defineeritud seadistusi. Hankeülesandes lk 5 ja Figma joonisel toodud ekraanipildi järgi tuleb "Ruumi broneerimise seaded" all kohustuslikus korras (raadio nupp) teha käsitsi valikud. Sellest tulenevalt tekkis komisjonil küsimus, kuidas on uut ruumi lisades võimalik võtta üle/rakendada automaatselt kooliülesed seaded.14 d. Näidisülesanne oli broneeringusüsteemi lahenduse pakkumine ja see pidi olema kasutajasõbralik ja võimalikult intuitiivne nii õppijate kui ka kooli administratiivse personali jaoks (lk 1). Vaidlustaja lahendus ei ole hankija hinnangul kasutajasõbralik, 9 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p 2.1. 10 RKHKo 3-3-1-24-13, p 25; RKHKo 3-3-1-50-15, p 14.2; RKHKo 3-3-1-99-09, p 16. 11 RKHKo 3-20-1198, p-d 17—21. 12 Hankija vastus vaidlustusele, p 3.4.3. 13 Hankija vastus vaidlustusele, p 3.4.4. 14 Hankija vastus vaidlustusele, p 3.4.6. 4/6  kuna ei sisalda massiga õppurite lisamise võimalust. E-teenuste eelised on toimingute automatiseeritus, kiirus, lihtsus ning ühetaoliste liigutuste grupeerimine, samas võimalus iga liigutust kohandada eraldiseisvalt vastavalt vajadusele. Vaidlustaja näidistöös nii pole.15 2.20. Kolmas isik on kõikide hankija märkustega nõus. Hankija kaalutlused ei ole ilmselgelt asjakohatud, vaid tuginevad põhjendatud, läbipaistvatel ja kontrollitavatel asjaoludel. Just sellise standardi on Riigikohus nõuetekohasele hindamisotsusele seadnud. 16 2.21. Vaidlustaja vaidleb esimesele märkusele vastu väitega, et olemasoleva lahenduse arhitektuuriliste parenduste ja mittefunktsionaalsete nõuete kooskõlla viimist RHAD ette ei näe. 17 Kolmas isik ei nõustu. Näidisülesande kirjelduse lk 1 lg 3 järgi hinnatakse, kuidas on ruumide otsing ja broneerimine süsteemis „tehniliselt üles ehitatud“. Veel enam, näidisülesande kirjelduse lk 3 järgi pidi pakkuja „arvestama hankija mittefunktsionaalsete nõuetega“. Hankijal oli võimalik hinnata seda (teha negatiivne märkus), et vaidlustaja on otsustanud Angular.JS vaateid täiendada. Angular.JS-le puudub ametlik tugi, mistõttu ei ole tegemist jätkusuutliku ega turvalise lahendusega. Vaidlustaja toob täiendavas seisukohas Angular.JS vahetamise negatiivsed pooled välja,18 kuid jätab seejuures arvestamata, et võimalik on luua ka hübriidlahendus (Angular.JS + Angular), mis võimaldab kõiki uusi vorme ja komponente luua Angularis ning siduda olemasoleva süsteemiga ilma suurema lisaressursita. 2.22. Vaidlustaja vaidleb ka teisele märkusele vastu väitega, et seda ei saanud hinnata, kuna modulaarsuse küsimus ei puuduta „otsingu ja broneerimise süsteemi“, vaid kogu süsteemi arhitektuuri tervikuna.19 Sellega samuti nõustuda ei saa. Näidisülesande lk 3 järgi pidid pakkujad arvestama hankija mittefunktsionaalsete nõuetega. Mittefunktsionaalsete nõuete järgi pidi rakendused disainima ja arendama mikroteenuste arhitektuuri põhimõtteid järgides (p 2.36) ning lahendus pidi olema tehtud selliselt, et saab tagada modulaarsust (p 2.43). Kolmas isik ei tea, kui mitu endpoint-i vaidlustaja teinud on, kuid ei näe põhjust kahelda hankija kaalutluse asjakohasuses (eriti arvestades, et vaidlustaja ei vaidle põhimõtteliselt vastu sellele, et modulaarsus pole tagatud, vaid hoopis sellele, kas seda sai hinnata). 2.23. Kolmanda märkuse osas on vaidlustaja oma täiendava seisukoha ärisaladusena kinni katnud, 20 mistõttu pole vaidlustaja väitele võimalik hinnangut anda. Sisuliselt on vaidlustaja kinni katnud ka vastuväited neljanda märkuse osas.21 Kolmanda isiku jaoks on aga selge, et mõlemad hankija märkused on põhjendatud. Vaidlustaja väide, et „õppurite süsteemi lisamine toimub immatrikuleerimise käskkirjade kinnitamise teel“, 22 ei ole hankija märkuste valguses kuidagi asjakohane. Õppeinfosüsteemis õppijatele broneerimise õiguste lisamine ükshaaval ei ole kasutajasõbralik. Aktiivsete õppijate arv ühes koolis võib varieeruda 100—3000 ning juba 100 kasutaja ühekaupa haldamine ei ole kasutajasõbralik ja intuitiivne. Vaidlustaja lahendus ei ole niisiis kasutajasõbralik ega võimalikult intuitiivne kooli administratiivse personali jaoks (Näidisülesande kirjelduse asjaolu 2). 2.24. Vaidlustaja näidistööle 12 punkti andmine on seega õige ka seetõttu, et hankijal on selle kohta tekkinud 5 või rohkem küsimust või märkust. 2.25. Kokkuvõttes on hankija hindamisotsus õiguspärane ning hankija õiguspäraselt tunnistanud riigihankes edukaks kolmanda isiku. Vaidlustaja pakkumusele pidi Näidisülesande kriteeriumis andma 12 punkti, kuna selles esineb mitu loetletud puudust (piisab juba vaid ühest). Vaidlustus tuleb jätta rahuldamata. 15 Hankija vastus vaidlustusele, p 3.5. 16 RKHKo 3-20-1198, p 21. 17 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p 2.5.1. 18 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p 2.5.3. 19 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p 2.6.4. 20 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p 2.8. 21 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p 2.9.1. 22 Vaidlustaja täiendav seisukoht, p 2.9.2. 5/6 3. MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 3.1. Kolmas isik on kandnud vaidlustusmenetluses lepingulise esindaja kulusid, mida näitab ajaaruanne. Lepinguliste esindajate tunnihind on 235 eurot ilma käibemaksuta ja ajakulu 9.5 tundi. Kuupäev Tegevuse kirjeldus Ajakulu (h) 07.01.2025 Vaidlustusega tutvumine ja analüüs. Riigihanke alusdokumentidega tutvumine. Hankija vastusega 4 tutvumine. Nõupidamine kliendiga. Kolmanda isiku seisukoha koostamine 08.01.2025 Vastuse koostamine. Kooskõlastamine kliendi esindajaga. Menetluskulude nimekirja koostamine. 5.5 Allkirjastamine ja VAKO-le ning menetlusosalistele edastamine. Kokku ajakulu (h) 9.5 Kokku Maksumus (EUR) 2232,5 4. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 4.1. Esindus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad, et on kolmanda isiku lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11). 4.2. Tähtaegsus. VAKO on võimaldanud täiendavatele seisukohtadele vastata kuni 08.01.2025. Seisukoht on tähtaegne. 4.3. Esitamine. Vaidlustus on esitatud VAKO-le ([email protected]) ja menetlusosalistele e-posti teel. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Erki Fels, Gregor Saluveer, vandeadvokaat vandeadvokaadi abi 6/6