Kiri

Saatja: [email protected] Saaja: "RAM Info" Teema: [EIS] Asutuse vastutusele on lisandunud uus dokument Kuupäev: 2025-01-16 11:46 *** Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. *** EISi teade Teie asutuse vastutusele on lisandunud dokument: RAM/25-0047/02 - Riigikantselei kiri Riigikogule. Dokumendiga on võimalik tutvuda EISis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/889d0d7c-e84c-4d43-b720-5bd03f238612 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Formaadis 1 + 3 (+2 arutelude jälgimise ruumis) Päevakorra vastuvõtmine A-punktide heakskiitmine a) Muu kui seadusandliku tegevusega seonduv nimekiri b) Seadusandliku tegevusega seonduv nimekiri (avalik arutelu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikele 8) Seadusandlikud arutelud (Avalik arutelu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikele 8) Muud küsimused Menetluses olevad fnantsteenuste valdkonna seadusandlikud ettepanekud Teave eesistujariigilt Muu kui seadusandlik tegevus Eesistujariigi tööprogramm Eesistujariigi eteeaaae Arvamuste vahetus Üleilmselt konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna tagamine Euroopas – lihtsustamine, korrastamine ja regulatiivse koormuse vähendamine Poliitliae mõtevahetus CM 1041/25 1 Kontaktandmed: [email protected] ET  Konkurentsivõime kompass Komisjoai eteeaaae Arvamuste vahetus Venemaa Ukraina-vastase agressiooni majanduslik ja fnantsmõju Arvamuste vahetus Majanduse juhtimise raamistiku rakendamine (*) a) Keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad: nõukogu soovitused (Õiguslik alus: määrus (EL) 2024/1263) b) Nõukogu soovitused ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames (Õiguslik alus: ELi toimimise lepingu artikli 126 lõige 7) Vastuvõtmiae Euroopa poolaasta 2025 Häiremehhanismi aruanne 2025 ja soovitus euroala majanduspoliitika kohta Komisjoai eteeaaae Arvamuste vahetus Euroopa majanduse taastumine Nõukogu rakendusotsused taaste- ja (*) vastupidavusrahastu raames (Õiguslik alus: määruse (EL) 2021/241 artikkel 20) Vastuvõtmiae Muud küsimused o o o p.m.: Esmaspäev, 20. jaanuar 2025 15:00 Eurorühm tavapärases koosseisus (tbc) Eurorühm laiendatud koosseisus 19:00 Eesistujariigi korraldatud ECOFINi ministrite mitteametlik õhtusöök Teisipäev, 21. jaanuar 2025 09:00 Hommikusöök CM 1041/25 2 ET  Avalik mõttevahetus (nõukogu kodukorra artikli 8 lõige 3) Komisjoni ettepanekul põhinev päevakorrapunkt (*) Punkt, mille kohta võidakse nõuda hääletamist NB! Palun saatke nii kiiresti kui võimalik koosolekul osalevate delegatsiooni liikmete nimekiri järgmisel e-posti aadressil: [email protected] CM 1041/25 3 ET  . Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon Meie: 16.01.2025 nr 2-5/25-00083-2 Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 21. jaanuari 2025. a istungil Austatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon Edastan Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 2025. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 21. jaanuari 2025. a istungil: 1. Majandusjuhtimise raamistiku rakendamine: nõukogu soovitused keskpika eelarve- ja struktuurikava kohta Eesti toetab komisjoni koostatud nõukogu soovituse eelnõu keskpika eelarve- ja struktuurikava kohta. Peame oluliseks, et eelnõu lähtub Eesti kava puhul Eesti poolt 15. oktoobril 2024. a eelarve- ja struktuurikavas esitatud netokulude kasvumääradest. 2. Euroopa poolaasta 2025: häiremehhanismi aruanne 2025 ja euroala majanduspoliitilised soovitused - Eesti nõustub euroala majanduspoliitika soovitustega, eriti aga nende rõhuasetusega euroala majanduse konkurentsivõime suurendamisele ja investeeringutele, mis toetavad majanduskasvu ja struktuurseid reforme. - Eesti nõustub makromajandusliku tasakaalustamatuse häiremehhanismi aruandes toodud üldiste tähelepanekutega euroala makromajanduse ja selle arenguväljavaadete kohta. Nõustume ettepanekuga teha Eesti kohta täiendav põhjalik analüüs võimalike makromajanduslike tasakaalustamatuste esinemise ja nende tõsiduse kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee Lisad: 1. Seletuskiri 2. Nõukogu esialgne päevakord Elen Nurme 693 5201 [email protected] 2 (2)  . SELETUSKIRI Ülevaade ja Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 21. jaanuari 2025. aasta kohtumisel. Lühiülevaade eurorühma 20. jaanuari 2025 aasta kohtumise teemadest. Eurorühma päevakorras on ühtse valuutaruumi prioriteedid ja väljakutsed EL uue poliitilise tsükli ajal. Euroopa Komisjon esitleb majanduspoliitilisi soovitusi 2025. aastaks, mille kohta nõukogu võtab soovitused vastu järgmisel päeval. Päevakorras on ka pankade ja finantsturgude vaheliste koondmaksete innovatsioon ja ülevaade digieuro raamistiku ette valmistamisega seonduvast. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogul tutvustab Poola oma eesistumisprogrammi. Nõukogu võtab vastu soovitused liikmesriikide eelarve- ja struktuurikavade ning ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta. Euroopa poolaasta uue tsükli tavapärase sügispaketi teise osana tutvustab komisjon euroala majanduspoliitilisi soovitusi ja makromajandusliku tasakaalustamatuse häiremehhanismi aruannet. Eesti kohta soovitatakse teha täiendav põhjalik analüüs , et ennetavalt tegeleda võimalike makromajandusliku tasakaalustamatuse riskidega. Eesistuja korraldab 20.01 mitteametliku õhtusöögi energiahindade ja atlandiüleste majandussuhete teemal. Energiahindade teemaline arutelu saab toimuma IMFi hiljutise analüüsi toel ja osalusel. Seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Priit Potisepp ([email protected]) ja kooskõlastanud sama osakonna juhataja Martin Põder ([email protected]) ning rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross ([email protected]). Eestit esindab eurorühmas ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus rahandusminister Jürgen Ligi. Eurorühm Eurorühma päevakorras on arutelu ühtse valuutaruumi prioriteetidest ja väljakutsetest EL uue poliitilise tsükli ajal. Tegemist on pigem poliitilise mõttevahetusega, mille käigus ei tehta konkreetseid otsuseid ega sünni konkreetset teemade, probleemide, meetmete vms. nimekirja. Komisjon esitleb majanduspoliitilisi soovitusi 2025. aastaks, mille kohta nõukogu võtab soovitused vastu järgmisel päeval. Päevakorras on ka pankade ja finantsturgude vaheliste koondmaksete innovatsioon ja ülevaade digieuro raamistiku ette valmistamisega seonduvast (eelmine ülevaade anti 11.04.2024). Rahandusministeeriumi hinnangul on euroala finantssektor praegu üsna tugevas seisus ning ka riikide rahanduse olukorda suhtuvad finantsturud rahulikult. Ühine eelarvepoliitika keskendub võlataseme järkjärgulisele vähendamisele samas tootlikke investeeringuid võimalikult vähe piirates. Viimase enam kui kümne aasta jooksul eurosüsteemi loodud kindlustused (ühtne pangandusjärelevalve, ühtne kriisihaldus, Euroopa Stabiilsusmehhanism) on mõjutanud finantsturgu stabiliseerivalt. Euroala liikmete valitsused on võimelised turgudelt raha kaasama ning praegu ei ole märgata intressimäärade suurt volatiilsust. Euro vahetuskurss maailma teiste juhtivate valuutade suhtes on kõikunud ca 10 % vahemikus. 1 Uue poliitilise tsükli perioodi riskid lähtuvad pigem geopoliitikast ja euroala enda majanduste konkurentsivõimest. Euroala majandus ühisturuna kuulub maailma majanduste esikolmikusse. Aktuaalseid teemasid silmas pidades võib riskide ja võimaluste hulka lugeda Ukraina toetamise ja Venemaa keskpanga tõkestatuse ja võimaliku laiem kasutatavuse kaitseks ja taastamiseks. Euroopa Liidu majandus- ja rahandusasjade nõukogu (ECOFIN) 1. Eesistuja tööprogramm - Esitlus - Arvamuste vahetus Iga poolaasta alguses esitleb nõukogu eesistuja traditsiooniliselt oma tööprgrammi. Poola eestvedamisel saavad ECOFIN teemade keskmes olema kaitsevõimekuse rahastamise aspektid (s.h. arutelu EIB suuremast rollist), Ukraina toetamine ning laiemalt ühisturu tugevdamine ja konkurentsivõime, peamiselt kapitaliturgude liidu toimimise kaudu, et soodustada erakapitali suuremat kaasamist rohe- ja digimuutuste tegemiseks. Poola jaoks on EL praeguse majandusküsimuste, finantsasjade ja üldisemalt konkurentsivõime kontekstis tähtsal kohal ka energiahinnad ning regulatiivne lihtsustamine (eelkõige finantsteenuste valdkonnas). Poola jätkab tööd 2024. aastal jõustunud majandusjuhtimise uue raamistiku rakendamisel (konkreetsemalt 2024.a. esitatud keskpikkade eelarve- ja struktuurikavade soovituste kinnitamine), finantsteenuste, maksude ja tolli algatuste ning EL 2026. aasta eelarve menetlemist. Ukraina toetamise kontekstis viitab Poola eesistumisprogrammi majandus- ja rahanduspoliitika peatükk üksnes ka sõjajärgse taastamise ettevalmistamisele. Eesti jaoks on Poola eesistumise majandus- ja rahandusvaldkonna fookusteemad olulised, eriti aga need, mis on suunatud EL majanduse konkurentsi- ja kaitsevõime tugevdamisele ja Ukraina toetamisele. 2. Üleilmse konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna tagamine Euroopas – lihtsustamine, korrastamine, regulatiivse koormuse vähendamine - Poliitiline arutelu Ministrid peavad poliitilise arutelu ja on kutsutud andma sisendit komisjoni selleteemalisse tööprogrammi järgmistel teemadel: (i) lihtsustamise protsessi korraldus; (ii) mis on konkreetsed soovitused regulatsioonikoormuse lihtsustamiseks majandus- ja rahandusvaldkonnas; (iii) milline oleks EL kaasõigusloojate, liikmesriikide ja komisjoni roll lihtsustamisel, korrastamisel ja regulatiivse koormuse vähendamisel. Ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime tõstmine puudutab paljusid poliitikavaldkondi. Asjakohased kehtivad seisukohad on kinnitatud järgmistes dokumentides: Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023–2025 (heaks kiidetud 22. juuni 2023. a Vabariigi Valitsuse istungil); Eesti seisukohad Euroopa Liidu ühtse turu tuleviku kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 16. oktoobri 2024.a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 4. novembri 2024. a istungil). Eesti põhisõnumid:  Euroopa Liidu ühtse turu edasiarendamise eesmärgiks peab olema selge õigusliku regulatsiooniga innovatsiooni soosiva ettevõtluskeskkonna loomine. Eelkõige tuleb vähendada õigusloome mahtu ja keskenduda kehtiva õiguse paremale rakendamisele ning Euroopa Liidu õigusaktidest tuleneva bürokraatia, killustatuse, dubleerimise ja aruandluskohustuse vähendamisele. Seejuures peab Euroopa Komisjon tunnistama kehtetuks või lihtsustama kehtivaid õigusakte, mis on üleliigsed, ebatõhusad või mille kulud kaaluvad 2  üles saadava kasu. Toetame õigusloomes põhimõtte üks regulatsioon sisse, kaks välja rakendamist.  Iga õigusakti väljatöötamisel tuleb paremini arvestada ettevõtja ja avaliku sektori kulutustega, mis kaasnevad tema tegevuse Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate nõuetega vastavusse viimisega, mille väljaselgitamises on oluline roll õigusakti eelnõu põhjalikul mõjuanalüüsil. Koos õigusakti ettepanekuga peab Euroopa Komisjon esitama ka delegeeritud ning rakendusaktide eelnõud, et oleks võimalik hinnata õigusaktide kogumõju ja rakendatavust.  Euroopa Liidu õiguse uute algatuste puhul tuleb lähtuda andmete ühekordse küsimise põhimõttest ja tagada, et andmeid on liikmesriigis võimalik taas- ja ristkasutada. Euroopa Liidu uutes algatustes tuleb vaikimisi kasutada reaalajamajanduse ehk andmepõhisele aruandlusele tuginevaid lahendusi, mille eelduseks on Euroopa Liidu kokkulepe andmete standardiseerimise reeglitest. 3. Konkurentsivõime kompass - Tutvustus komisjonilt - Arvamuste vahetus Kuna Konkurentsivõime kompass avaldatakse alles peale ECOFIN nõukogu toimumist, piirdutakse komisjoni esitlusega. Tegemist on ametisse astunud komisjoni esimese suure algatusega. 4. Venemaa Ukraina-vastase agressiooni majanduslik ja finantsmõju - Arvamuste vahetus Tegemist on regulaarselt korduv protseduuriline päevakorrapunkt. Sisuline arutelu toimub seekord enne nõukogu istungit, nn. hommikusöögi käigus, millel osaleb ka Ukraina rahandusminister. Komisjon teeb eeldatavasti ülevaate vahepealsetest arengutest võrreldes eelmise kohtumisega, millest peamine sündmus on G7 initsiatiivi all 3 miljardi euro suuruse laenu (Venemaa keskpanga tõkestatud varadelt teenitud erakorralised tulud) väljamaksmine 10.01.2025. 5. Majandusjuhtimise raamistiku rakendamine a) Keskpikad eelarve- ja struktuurikavad: nõukogu soovitused b) Komisjoni soovitused nõukogu soovitusteks ülemäärase defitsiidi protseduuri all - Vastuvõtmine Nõukogu võtab vastu soovitused keskpikkade eelarve- ja struktuurikavade ning ülemäärase eelarve puudujäägi menetluse kohta (vastavalt EL toimimise lepingu artiklile 126 (7). 2024. aastal avaldas komisjon Euroopa poolaasta nn sügispaketi mitmes osas. Esimene tuli välja 26.11.2024 ja seda tutvustati 11.12.2024 ECOFIN kohtumisel. Selles on komisjoni ettepanek nõukogule 21 liikmesriigi eelarve- ja struktuurikava heakskiitmise kohta. Vastavalt määrusele EL 2024/1263 peab nõukogu vastu võtma soovituse, millega kehtestatakse igale liikmesriigile keskpikaks perioodiks netokulude kava. Seekordsel nõukogu kohtumisel on kavas nõukogu soovitused heaks kiita. Eesti esitas oma 2025-2028 (nn. kohandumisperiood uues majandusjuhtimise raamistikus) eelarve- ja struktuurikava 15.10.2024. Komisjoni ettepanek nõukogu soovitusteks kirjeldab Eesti makromajanduslikku konteksti, mille kohaselt peale 2023. aasta 3 %-st majanduslangust jätkus majanduslangus ka 2024. aastal (prognoos -1 %). 2025. aastal pöördub majandus tõusule (1,1 %), mille järel kasv kiireneb (2026, +2,6 %). Valitsussektori 2023. aasta eelarvepuudujääk on komisjoni hinnangul 2,8 % SKP-st (Eurostati ja Statistikaameti vahel käib jätkuvalt 2023. aasta andmete 3 täpsustamine) ning 2024, 2025 ja 2026 on puudujäägi prognoos Maastrichti kriteeriumi piirtaseme lähedal (-3 % 2025 ja – 2,7 % 2026). Võlataseme prognoos 2024 ja 2025 lõpuks on vastavalt 23,2 % ja 25,5 %, mis on Maastrichti kriteeriumist märgatavalt madalam, kuid siiski kasvamas. Netokulude kasvu võrdlustrajektoori avaldas komisjon Eesti kohta 11.10.2024. Selle alusel ei tohiks Eesti keskmine aastane netokulude kasv 2025-2028 ületada 3,1 %. Eesti poolt esitatud eelarve- ja struktuurikava seab netokulude kasvule aastase piirangu tasemel 4,7 %. Erinevus tuleb Eesti plaanis pakutud mõnevõrra soodsamast eelarve lähtepositsioonist, komisjoni esitatud võrdlustrajektooris sisaldunud eelarveruumist, aga ka mõnevõrra erinevast hinnangust nominaalsele potentsiaalsele majanduskasvule. Komisjon peab Eesti prognoose realistlikuks ja õigustatuks ja teeb ettepaneku kinnitada netokulude kasvuks 2025-2028 Eesti poolt 15.10.2024 eelarve ja struktuurikavas esitatu. Komisjoni soovitused loetlevad ka reforme ja investeeringuid Euroopa poolaasta raamistikus järgmistes valdkondades: rohe- ja digipööre; erihoolekande kättesaadavus; mitmed tervishoiusüsteemi ja taastusravi reformid; pikaajalise hoolduse reform; 100 % taastuvenergia tarbimisele üleminek 2023-ks; kaitsevõimet toetavate maksude rakendamine. Esialgu mõneti ootamatult sisse toodud viited varasemate aastate riigipõhistele soovitustele (näiteks 2019 rahapesu tõkestamise teemal) on nüüdseks välja jäetud. Neile riikidele, mis juba on ülemäärase eelarvepuudujäägi protseduuri all (BE, FR, IT, RO, PL, HU, SK, MT), on koostatud eraldi soovitused, mis sisaldavad netokulude kasvu määrasid ning aruandluse esitamist iga kuue kuu tagant. Kahe liikmesriigi puhul (FI ja AT) analüüsis komisjon ülemäärase puudujäägi menetluse (EDP) algatamise põhjendatust. Komisjon soovitab EDP algatamise ettepaneku tegemist Austria kohta, kuna 2024 a. puudujäägi prognoos ületab 3 % ja ka komisjoni poolne prognoos näitab sama 2025 ja 2026 kohta (eeldusel, et defitsiiti mõjutavad poliitikad jäävad samaks). Komisjon vaatas üle ka nende riikide olukorra, mille kohta analüüsiti kuid otsustati kevadel 2024 EDP mitte algatada (CZ, EE, SP, SI) ja asus seisukohale, et kevadel antud hinnang kehtib jätkuvalt. Seisukoht: - Eesti toetab komisjoni poolt koostatud nõukogu soovituse eelnõu keskpika eelarve- ja struktuurikava kohta. Peame oluliseks, et eelnõu lähtub Eesti kava puhul Eesti poolt 15.oktoobril 2024. a eelarve- ja struktuurikavas esitatud netokulude kasvumääradest. 6. Euroopa poolaasta 2025: häiremehhanismi aruanne 2025 ja euroala majanduspoliitilised soovitused - Tutvustus komisjonilt - Arvamuste vahetus Nõukogu päevakorras on Euroopa poolaasta nn sügispaketi teine osa, mille komisjon avaldas 17.12.2024. Häiremehhanismi aruanne Aruandes kasutatud majandusandmed on 2023 aasta kohta ning peamised sõnumid on järgmised: 4 1. 2021. aastal alguse saanud hinnatõus on taltumas, selle kasvutempo liigub pikaajalise eesmärgi (2 % aastas) suunas. Hindade kasvutempo alanemine tuleb nii baasefektist kui ka energia- ja toidukaupade hinnatõusu pidurdumisest. Teenuste hinnatõus on jätkuvalt liiga kõrge ja seejuures riigiti erinev. 2. Majanduskasv on hakanud taastuma, aga majanduskeskkond on keeruline. Kasvu peamine allikas on majapidamiste tarbimise mõningane elavnemine, mis omakorda on tingitud kõrgematest palkadest ja hinnatõusu tempo alanemisest (teisisõnu reaalpalga kasvust). Ka intressimäärade alanemine on vähendanud kulude survet majapidamistele, ettevõtetele ja valitsussektorile. Samas kui rahastamise hind on alanemas, vähendavad valitsused võlataset. Üleilmne majandusmaastik on jätkuvalt keeruline geopoliitiliste pingete ja häirete tõttu tarneahelates ja üleilmsetes kaubandussuhetes. 3. Kõrge hinnatõusu periood lõpeb erinevate majanduskasvu tempode ja muutunud hinnatasemetega erinevates riikides. See tähendab potentsiaalseid probleeme konkurentsivõimes. 4. Pea kõigi liikmesriikide maksebilansi jooksevkonto 2023 paranes. See oli tingitud (imporditava) energia hinna langusest ja osalt ka nõrgapooslest nõudlusest. 5. Tööjõu ühikukulu (oluline kulupõhist konkurentsivõimet iseloomustav näitaja) kasvutempo 2023 kiirenes. See on ingitud palkade kiiremast tõusust võrreldes tootlikkusega. Tööpuudus on madal. 6. 2023. aastal reaalne efektiivne euro vahetuskurss kasvas muude valuutade suhtes kiiresti (turukursi püsimine valdavalt stabiilsena üsna kõrge inflatsiooni tingimustes). 2024. aastal see kasv peatus (kuna inflatsioon aeglustus ja euro valuutaturul nõrgenes). 7. Ettevõtete võla tase võrreldes SKPga alanes ja on aastakümne madalaimal tasemel. 2024. aastal alanemine aeglustus mis viitab investeeringute ettevaatlikule kasvule ettevõtete sektoris. Ka majapidamiste võlatase ja nõudlus uute hüpoteeklaenude järele langes 2023. aastal selgelt. Valitsuste võlatase samuti langes, peamiselt inflatsioonist toetatud SKP tugeva nominaalkasvu tõttu. 8. Elukondliku kinnisvara hinnatõus peatus 2023. aastal. Pilt oli riikide lõikes siiski erinev. 2024. aastal intressitasemete languse tõttu hakkas nõudlus näitama taastumise märke. 9. Finantssektor oli 2023. aastal vastupidav. Intressitasemete tõus suurendas kasumlikkust. Probleemsete laenude osakaal oli stabiilselt madal, 2024. aastal see siiski vähesel määral tõusis. 2024. aastal tuvastati makromajanduslik tasakaalustamatus või ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus üheksa liikmesriigi puhul (Küpros, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Ungari, Madalmaad, Rumeenia, Slovakkia ja Rootsi). Süvaläbivaatuse raportid nende riikide kohta avaldatakse 2025 esimesel poolaastal. Häiremehhanismi aruanne Eesti kohta Eesti makromajanduslikud näitajad lubavad järeldada, et täiendav põhjalik analüüs tuleb ette võtta ainsa uue riigina ka Eesti puhul. See tähendab ennetavat lähenemist olukorras, kus uute tekkivate tasakaalustamatuste risk on olemas. Eestis on viimastel aastatel olnud tugev kulude kasvu surve, elukondliku kinnisvara hinnad on tõusnud märkimisväärselt ning majapidamiste laenud on samuti mingil määral kasvanud. Eesti kohta tehti täiendav põhjalik analüüs ka 2023. aastal , kuid siis järeldati, et tasakaalustamatuse riskid jäävad siiski piiratuks. 2023. aasta andmed näitavad, et kaks tasakaalustamatust iseloomustavat näitajat on üle nn. indikatiivse lubatava piiri – tööjõu ühikukulude kasvutempo ja reaalne efektiivne vahetuskurss 5 (REER). Teisisõnu, tööjõukulud on kasvanud võrreldes tootlikkusega liiga kiiresti. REER on kasvanud liiga kiiresti olukorras kus hinnatõus on olnud märgatav samas kui euro ei ole väga olulise kaubanduspartneri (Rootsi) valuuta suhtes nõrgenenud. Kulusurve on 2024. aastal komisjoni hinnangul siiski leevenenud, kuid jääb siiski EL kõrgemate hulka. Baasinflatsioon (tarbijahindade tõus ilma volatiilseid energia- ja toiduhindasid arvestamata) on viimastel kuudel kasvanud ja on EL kõrgemate seas. Ka kinnisvara hinnad jätkasid 2024. aasta esimeses pooles kasvu. Eksport on viimastel aastatel langenud nagu ka ekspordi turuosa. Maksebilansi jooksevkonto seis on alates 2022 mõõdukalt paranenud. Majanduse kogutoodangu reaalväärtus on Covid-19 pandeemia eelsel tasemel, mis on komisjoni tähelepanekul EL nõrgemate näitajate seas. Euroala 2025. aasta majanduspoliitika soovitus Euroala majanduspoliitilised soovitused võetakse nõukogus Euroopa poolaasta raames vastu iga uue tsükli alguses. Soovituste aluseks olevas komisjoni analüüsis on üldise majanduspildi põhitunnuseks tarbijahindade kasvutempo selge aeglustumine ilma tööturu olukorra halvenemiseta. Olukord, kus palgakasv on ületamas inflatsiooni toetab majapidamiste ostujõudu ja vähendab sissetulekute ebavõrdsust. Selliste põhinäitajate pealt prognoosib komisjon euroala 2025 ja 2026 majanduskasvuks vastavalt 1,3 ja 1,5 %. See näitaja on tõenäoliselt selgelt madalam mitmete globaalsete konkurentide omast. Struktuursed probleemid (konkurentsivõime/tootlikkus, kõrged energiahinnad, mahajäämus kõrgtehnoloogilise arengu tempos, teadus- ja arendustegevuse valdkonna investeeringute piiratud tase) püsivad. Struktuursete probleemide lahendamisel on vaja vähendada süsinikuheidet, võimendada rohe- ja digitehnoloogiate kasutamist majanduses ja kasutada ära suure ühisturu konkurentsieeliseid. Valitsussektori strateegilised investeeringud taristusse, innovatsiooni ja haridusse peavad olema toetatud kapitaliturgude liidu ja liikmesriikide taastekavade poolt. Koordineeritud tööstuspoliitika on oluline EL eelisseisu tagamisel kriitilistes tehnoloogiates. Eelarvepoliitika peab tasakaalustama investeeringute vajadust ja rahvamajanduslikku stabiilsust. Demograafiliste, geopoliitiliste ja kliimamuutuste kontekstis peab valitsussektori võla jätkusuutlikkus olema prioriteet. Leevenev rahapoliitika ja EL tugev finantssüsteem toetavad vajalikke struktuurseid muutusi. Eluasemete kõrge hinnatase ja mitte-finantssektori majanduslik kohanemisvõime on jätkuvalt riskid, mis võivad majanduskasvu väljavaateid allapoole korrigeerida. Nõukogu soovitab euroala liikmesriikidel aastatel 2025–2026 rakendada meetmeid konkurentsivõime, majandusliku vastupanuvõime ning makromajandusliku ja finantsstabiilsuse tugevdamiseks. Konkurentsivõime: Keskenduda tuleb tootlikkuse suurendamisele ressursside suunamisega kõrge tootlikkuse ja potentsiaaliga sektoritesse, innovatsioonisüsteemide arendamisele ning digitehnoloogiate ja puhta energia lahenduste edendamisele. Reformid peavad soodustama ärikeskkonna parandamist, ühisturu süvendamist ning pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu edasiarendamist investeeringute suurendamiseks. Selleks, et toetada digi- ja rohepööret on tähtis ettevõtluse edendamine, hariduse ning tööjõu oskuste mõju tõstmine. Investeeringud kriitilistesse tehnoloogiatesse ja taristusse ning erasektori ja avaliku sektori koordineeritud koostöö suurendavad konkurentsivõimet. Majanduslik vastupanuvõime: Tööjõuturul osalemist tuleb suurendada sihitud meetmetega, mis toetavad alarakendatud rühmi. Parandada tuleb lastehoiu ja pikaajalise hoolduse kättesaadavust. Majanduskasvust osa saamise laiendamiseks ja vaesuse vähendamiseks viiakse ellu palga- ja maksureforme. Energeetikavaldkonna reformide ja rohepöörde toetamiseks on hädavajalik välja 6 töötada liiduülene strateegia, mille peamised elemendid oleksid taastuvenergia tootmise suurendamine, fossiilkütuste kasutamise vähendamine ning piiriüleste elektriühenduste parandamine. Makromajanduslik ja finantsstabiilsus: Eelarvepoliitika peab keskenduma võlatasemete jätkusuutlikkusele, maksureformidele ja maksudest kõrvalehoidmise vähendamisele. Makrofinantsjärelevalve peab olema tugev, COVID-19 kriisi õppetunde tuleb kasutada majandus- ja rahaliidu (EMU) süvendamiseks, edendades euro rahvusvahelist rolli ja euro digivaluuta arendamist. Seisukohad: - Eesti nõustub euroala majanduspoliitika soovitustega, eriti aga nende rõhuasetusega euroala majanduse konkurentsivõime suurendamisele ja investeeringutele, mis toetavad majanduskasvu ja struktuurseid reforme. - Eesti nõustub makromajandusliku tasakaalustamatuse häiremehhanismi aruandes toodud üldiste tähelepanekutega euroala makromajanduse ja selle arengu väljavaadete kohta. Nõustume ettepanekuga teha Eesti kohta täiendav põhjalik analüüs võimalike makromajanduslike tasakaalustamatuste esinemise ja nende tõsiduse kohta. 5. Euroopa majanduse taastumine a) Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine - Ülevaade olukorrast b) Taaste- ja vastupidavusrahastu kohased nõukogu rakendusotsused - Vastuvõtmine Ministrid saavad ülevaate taaste- ja vastupidavuskava rakendamisest. Nõukogu rakendusotsuse all kinnitatakse Küprose, Kreeka ja Hispaania taastekavade muudatused. Arutelu selle punkti juures ei ole ette näha. Toetame Küprose, Kreeka ja Hispaania riiklike taastekavade muudatuste ettepanekuid. 7