Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 248-24/284488 Otsuse kuupäev 15.01.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus Impactic OÜ vaidlustus Enefit AS-i riigihankes „Majandustarkvara litsentsid ja arendustööd“ (viitenumber 284488) Avatud Lahendused OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsustele Menetlusosalised Vaidlustaja, Impactic OÜ, esindaja Indrek Linnas Hankija, Enefit AS, esindaja Jekaterina Agu Kolmas isik, Avatud Lahendused OÜ, esindaja vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel 1. Jätta rahuldamata Impactic OÜ vaidlustus Enefit AS-i riigihankes „Majandustarkvara litsentsid ja arendustööd“ (viitenumber 284488). 2. Mõista Impactic OÜ-lt Avatud Lahendused OÜ kasuks välja Avatud Lahendused OÜ lepingulise esindaja kulud summas 1545 eurot käibemaksuta. 3. Jätta Impactic OÜ poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 13.11.2024. a avaldas Enefit AS (edaspidi ka Hankija) lihthankemenetluse „Majandustarkvara litsentsid ja arendustööd“ (viitenumber 284488) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh Tehniline kirjeldus (edaspidi TK), TK lisa 1 - NFR nõuded tarkvarale (edaspidi TK lisa 1) ja Vastavustingimused. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 04.12.2024. a, esitasid pakkumused kaks pakkujat - Impactic OÜ ja Avatud Lahendused OÜ. 2. 16.12.2024. a otsusega tunnistas Hankija vastavaks Impactic OÜ ja Avatud Lahendused OÜ pakkumused ja edukaks Avatud Lahendused OÜ pakkumuse. 3. 18.12.2024. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Impactic OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele tunnistada vastavaks ja edukaks Avatud Lahendused OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus. 23.12.2024. a kõrvaldas Vaidlustaja vaidlustuskomisjoni osundatud puudused vaidlustuses. 4. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas vaidlustuskomisjon 02.01.2025 kirjaga nr 12.2-10/248 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 07.01.2025 ja neile vastamiseks 10.01.2025. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja Vaidlustaja ja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja Hankija ja Kolmas isik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, Impactic OÜ, vaidlustuses ja 07.01.2025. a esitatud täiendavates seisukohtades põhjendatakse taotlusi alljärgnevalt. 5.1. Hankija otsused Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamiseks on õigusvastased, kuna pakkumus ei vasta RHAD-is esitatud tingimustele, sh Kolmanda isiku pakkumus ei vasta TK lisa 1 p-is 1.2.31 esitatud nõuetele, mistõttu Hankija pidi Kolmanda isiku pakkumuse RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükkama. 5.2. TK lisa 1 p-i 1.3.2 kohaselt peab pakkuja poolt pakkumuses pakutav teenus olema ISO 27001 sertifitseeritud. Vastavustingimuste kohaselt peab pakutav tarkvara vastama TK-s toodetele seatud nõuetele. Tehniline pakkumus peab võimaldama Hankijal kontrollida vastavust esitatud nõuetele, kui pakutakse muud ODOO tarkvaraga samaväärset tarkvara. Pakkumuse esitamisel ja käesoleval ajal ei ole Kolmanda isiku pakkumuses toodud teenus ISO 27001 sertifitseeritud. 5.3. TK p-i 6.1 kohaselt peab pakkuja pakkumuse esitamisel ja tööde teostamisel arvestama Eesti Energia kontserni üldnõuetega, arendusprotsessi nõuetega ning tarkvarale kehtestatud arhitektuursete, andmehalduse ning mittefunktsionaalsete nõuetega. Mittefunktsionaalsed nõuded (non-functional requirement ehk NFR-id) on süsteemile kehtestatud piirangud, mis määratlevad selle kvaliteediatribuudid. Tavaliselt tähistatakse neid omadussõnadega, nagu turvalisus, jõudlus ja mastaapsus. Kolmanda isiku pakkumus neile ei vasta. 5.4. Kolmanda isiku pakkumuses pakutav tarkvara/teenus ei vasta TK-s toodetele seatud nõuetele, mittefunktsionaalsetele nõuetele ega RHAD-i nõuetele, mistõttu tuli pakkumus RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata. 5.5. 07.01.2025. a esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 5.5.1. Kolmanda isiku vastuses toodud seisukohad on vastuolulised. Kolmas isik leiab, et pakutava teenuse osas ei kohaldu ISO 27001 sertifitseerimise nõue, samal ajal on aga Vaidlustaja kaebeõiguse osas Kolmas isik leidnud, et pakutava teenuse ISO 27001 järgi sertifitseerimise nõue siiski kohaldub. 5.5.2. Meelevaldne on Kolmanda isiku seisukoht, et Riigihanke esemeks olevad majandustarkvara litsentsid ja arendustööd on oma olemuselt „Solution design“ (veerg P) ja „Development“ (veerg Q) TK lisa 1 p-i 1.3.2 mõttes. Esiteks, ei ole Riigihanke esemeks mitte majandustarkvara litsentsid ja arendustööd, vaid Tellija ostab Täitjalt järgmist teenust (edaspidi Töö/d): majandustarkvara juurutus, seadistamine ja litsentside rentimine ning tugiteenuse osutamine. Tellijal on hetkel kasutusel ODOO tarkvara platvorm, millele Tellija vajab täiendavat arendusteenust ja teenustuge ning „Custom Plan“ kasutajalitsentse või alternatiivina samaväärse tarkvara juurutust, arendust, ODOO tarkvarast andmete migreerimist ja vajalike litsentside rentimist ning tugiteenuse osutamist (vt Hankelepingu projekt p 1.1). TK lisa 1 sätestabki nõuded Tellija ostetavale teenusele (vt Hankelepingu projekt p 1.1). 1 Vaidlustaja on eksinud, soovides tegelikult viidata TK lisa 1 - NFR nõuded tarkvarale p-ile 1.3.2. Vaidlustuskomisjon kasutab alljärgnevalt õiget viidet. 2 (11) 5.5.3. Ka tarkvaral on mittefunktsionaalsed nõuded (non-functional requirement ehk NFR-id), mida nimetatakse ka „arhitektuurilisteks omadusteks“. Olgu tegemist veebisaidi, mobiili- või töölauarakendusega, sellel peaks olema lõppkasutajate vajaduste rahuldamiseks teatud kvaliteeditunnuste komplekt. Funktsionaalsed nõuded määratlevad, mida süsteem (tarkvara) peaks tegema, sätestavad mittefunktsionaalsed nõuded kuidas (milline) tugisüsteem (tarkvara) peaks olema lisaks funktsionaalsele tarkavarale. 5.5.4. Seega TK lisa 1 veerud G kuni Y ei sätesta seda, mis tarkvaraga on tegemist ja kas see peab olema ISO 27001 järgi sertifitseeritud, vaid seda, mida pakutav teenus/tarkvara, mis peab olema ISO 27001 järgi sertifitseeritud (p 1.3.2, rida 21, veerud C kuni F), peab sisaldama (milliseid NFR-e). Tulenevalt ülaltoodust tähendab TK lisa 1 p 1.3.2 (rida 21) üksnes seda, et vastav teenus peab olema ISO 27001 järgi sertifitseeritud (p 1.3.2, rida 21, veerud C kuni F) ja ei pea hõlmama „Solution design“-i (veerg P) ega „Development“-i (veerg Q). Seega on Kolmanda isiku viited „Solution design“-ile (veerg P) ja „Development“-ile (veerg Q) asjakohatud. Need ei ole seotud ega mõjuta nõuet, et pakutav teenus/tarkvara peab olema ISO 27001 järgi sertifitseeritud. Kolmanda isiku pakkumuses toodud teenus vastavatele nõudetele ei vasta. 5.5.5. TK p-i 6.1 kohaselt peab pakkuja pakkumuse esitamisel ja tööde teostamisel arvestama Eesti Energia kontserni üldnõuetega, arendusprotsessi nõuetega ning tarkvarale kehtestatud arhitektuursete, andmehalduse ning mittefunktsionaalsete nõuetega. Olukorras, kus TK kohaselt peaks teenus/tarkvara/NFR vms olema ISO 27001 järgi sertifitseeritud, kuid ta seda tegelikult ei ole, ei vasta pakutav teenus RHAD-i tingimustele ning pakkumus tuleb tagasi lükata. 5.5.6. Pakkumuse esitamisel ega ka käesoleval ajal ei ole Kolmanda isiku pakkumuses pakutud teenus ISO 27001 kohaselt sertifitseeritud. 5.5.7. Meelevaldne on Hankija vastuses toodud seisukoht, et Eesti Energia kontserni mittefunktsionaalsetes nõuetes on „MUST“ märkega nõuded kohustuslikud ning „SHOULD“ märkega nõuded soovituslikud. Vastav asjaolu ei sisaldu üheski RHAD-i dokumendis. Seega ei ole tegemist RHAD-i nõuetega ning need ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele. Isegi kui asuda seisukohale, et RHAD-i saab tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi, siis ei saa pakkujaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõista selliselt, et tingimus ingliskeelse märkega „SHOULD“ ei ole kohustuslik. Inglisekeelne sõna „should“ tähendab eesti keeles, kui seda ei kasutata konkreetses lauses, et tähistada kohustust ja ootust, milline asi peaks olema. 5.5.8. Isegi kui asuda seisukohale, et Hankija hangib tarkvara teenust on-premise lahendusega, siis RHAD-i kohaselt peaks on-premise lahendus siiski olema ISO 27001 sertifitseeritud. Selliselt sai vastavatest nõuetest pakkumuse esitamisel aru ka Kolmas isik, mis täiendavalt kinnitab seda, et tegemist oli pakkujate jaoks kohustusliku tingimusega või vähemalt said kõik pakkujad pakkumuste esitamisel sellest aru ja lähtusid sellest. 5.5.9. Olukorras, kus „SHOULD“ mõiste ei tähenda Hankija väitel nõuet, mida tuleks täita, võib väita, et näiteks TK lisa 1 p-i 13.1.3 puhul võib pakkuja jätta täitmata nõude, kus nõutakse veateadete logimist *Logging of Errors: All errors leading to custom error page displays must be logged for analysis, enabling the identification of recurring issues and improving overall system reliability. Sellest tulenevalt olukorras, kus pakkuja ei täida käesolevat nõuet võib Hankija hankida infosüsteemi, mille vigade logimine on meelevaldne ning pakkuja otsustada ja mitte kohustuslik. Selline lähenemine ei ole valdkonna hea tava osa. 5.5.10. Kui Riigihanke raames hangitava vastava teenuse ISO 27001 nõuetele vastav sertifitseerimine oleks vabatahtlik ehk see ei oleks sisuliselt oluline ja ei omaks tähtsust, siis kaotab TK lisa 1 p 1.3.2 igasuguse tähenduse. Pealegi, kuna ISO 27001 sertifitseerimine mõjutab otseselt teenuste ja tööde läbiviimise korda ehk ISO 27001 järgi teenuste osutamine on kallim ning pakkujad, kellel ISO 27001 sertifitseerimine puudub on eelistatud olukorras (saavad teha soodsamaid pakkumisi). Kui vastavat asjaolu oleks Vaidlustaja teadnud varem oleks ka tema pakkumine olnud Kolmanda isiku pakkumisest madalam. Seega on RHAD dokumendid vastuolulised ja ebaselged ning ainuüksi juba sellest lähtuvalt tuleb Riigihange tunnistada kehtetuks. 3 (11) 6. Hankija, Enefit AS, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija vastus esitati 30.12.2024 ja 10.01.2025. a kirjadega) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 6.1. TK p-i 1.1 kohaselt on Riigihanke objektiks majandustarkvara litsentside rentimine, juurutus, seadistamine ja tugiteenuse ostmine. TK p-i 1.2 kohaselt võis hankes pakkuda ODOO tarkvara (mida Hankija juba kasutab) või samaväärset majandustarkvara. TK p-i 6.1 kohaselt peab pakkuja pakkumuse esitamise ajal ja tööde teostamise ajal arvestama Eesti Energia kontserni mittefunktsionaalete nõuetega. Viimased on sätestatud TK lisas 1. 6.2. Riigihankes esitati kaks pakkumust. Mõlemad pakkujad – Vaidlustaja ja Kolmas isik – pakkusid ODOO tarkvara. Hankija otsusega tunnistati mõlemad pakkumused vastavaks. Edukaks osutus Kolmanda isiku pakkumus, kuna see oli soodsam. Vaidlustuse kohaselt ei vasta Kolmanda isiku pakkumus TK lisa 1 p-ile 1.3.2. 6.3. TK lisa 1 kohaselt ei ole ISO 27001 sertifikaadinõue kohustuslik on-premise teenuse puhul ehk kui tarkvara on majutatud Hankija keskkonda. On-premise teenuse puhul on ISO 27001 sertifikaadi nõue soovituslik. See on märgitud TK lisa 1 lahtris, mis asub 21. real tulbas M, kus on märgitud „SHOULD“ mitte „MUST“. Eesti Energia kontserni mittefunktsionaalsetes nõuetes on „MUST“ märkega nõuded kohustuslikud ning „SHOULD“ märkega nõuded on soovituslikud. Käesoleval juhul hangib Hankija tarkvara teenust on- premise lahendusega (TK p 3.1.4 Täitja tagab süsteemi seadistuste tarne paigalduse Tellija keskkondadesse: arendus-, testimis- ning toodangukeskkonda (on premise)). Seega pole sel juhul ISO 27001 sertifikaadi omamine pakkuja poolt kohustuslik. 6.4. Vaidlustaja heidab Hankijale sisuliselt ette 8. ja 9. vastavustingimuste ebaõiget kontrolli Kolmanda isiku pakkumuse osas. Kaheksas vastavustingimus on pakkuja kinnitus, et tema pakutav tarkvara vastab Eesti Energia kontserni mittefunktsionaalsetele nõuetele. Kolmas isik on kinnitanud, et pakutav tarkvara vastab Eesti Energia kontserni mittefunktsionaalsetele nõutele. 6.5. Üheksandaks vastavustingimuseks on tehniline pakkumus, mis võimaldab Hankijal kontrollida tarkvara vastavust TK-s toodud nõuetele, kui pakutakse muud ODOO tarkvaraga samaväärset tarkvara. Pakkujad, kes pakkusid ODOO tarkvara (sh Kolmas isik), ei pidanud esitama tehnilist pakkumust sellisel kujul, et Hankija saaks kontrollida selle vastavust TK-le. 6.6. 10.01.2025. a esitas Hankija täiendavad seisukohad. 6.6.1. Vaidlustaja leiab, et TK lisa 1 esinevat mõistet „SHOULD“ tuleks käsitleda kui kohustuslikku nõuet. Selline tõlgendus ei ole süstemaatiline ega võta arvesse, et kohustuslikkuse astet määravaid termineid on NFR-nõuetes kolm: „MUST“, „SHOULD“ ja „NOT APPLICABLE“. Kui „MUST“ ja „SHOULD“ oleksid samatähenduslikud, siis oleks Hankija pidanud selguse mõttes kasutama kahe termini asemel ühte terminit. Seega süstemaatiline tõlgendus toetab tõlgendust, et erinevatel terminitel on erinev tähendus. IT valdkonnas on taoliste terminite kasutus tavaline ning parktikas on ka väljakujunenud nende tõlgendus selliselt, et „MUST“ tähendab kohustuslikku ning „SHOULD“ soovituslikku. 6.6.2. Eesti Energia kontsern kasutab TK lisa 1 mõisteid lähtuvalt IETF (The Internet Engineering Task Force) poolt parimaks praktikaks kuulutatud standardist Request for Comments (RFC):2119 (kättesaadav Internetis: https://datatracker.ietf.org/doc/html/rfc2119), mida tunnistavad enamus IT valdkonna ettevõtteid ning mida võib pidada seega kehtivaks praktikaks nende mõistete sisustamisel. RFC kui selline on formaat, kus standardi loojad kutsuvad teisi seda kommenteerima. Standardite loomist initsieerib IETF, mis on 1986 asutatud juhtiv Interneti standardite arendamise organisatsioon. RFC:2119 defineerib „SHOULD“ mõistet järgmiselt: SHOULD - This word, or the adjective „RECOMMENDED“, mean that there may exist valid reasons in particular circumstances to ignore a particular item, but the full implications must be understood and carefully weighed before choosing a different course, mis tõlkeks tähendab: SHOULD – See sõna või omadussõna „SOOVITATAV“ tähendab, et võib esineda kaalukas põhjus teatud tingimustel ignoreerimaks teatud üksust, kuid täielik rakendamine peab olema arusaadav ja hoolikalt kaalutud enne teise teguviisi valimist. RFC:2119 kehtiv staatus IETF registris on hetkel: BEST CURRENT PRACTICE (tõlkes - parim praegune praktika, Information on RFC 2119 RFC Editor). 4 (11) 6.6.3. Riigihanke avaldamisest teavitas Hankija nii Vaidlustajat kui Kolmandat isikut e-kirjaga. Seega tuleb RHAD-i TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik on IT valdkonna ettevõtte, mis võiks eeldatavasti teada IT valdkonna parimaid praktikaid. Kui terminite tähendus ei olnud pakkujale arusaadav, oleks hoolas pakkuja pidanud paluma Hankijal selgitust selle kohta, et mis vahe on „MUST“ ja „SHOULD“ mõistetel, kuna mõistlik isik oleks pidanud aru saama, et tehnilises dokumentatsioonis on tavapraktika kohaselt erinevatel terminitel erinev tähendus. Vaidlustaja ei ole pöördunud mõistete selgitamiseks Hankija poole. 6.6.4. Mõned näited „should“ mõiste kasutusest praktikas: 1) https://helpcenter.veeam.com/docs/styleguide/tw/modal_verbs.html (Should — relates to expectation and recommendation. Do not use it as a synonym for the verb must., eesti keeles – Should - on seotud ootuse ja soovitusega. Ärge kasutage seda verbi „must“ sünonüümina.); 2) https://www.rpharmy.com/blog/should-shall-must-interpreted, (Should means it is “better than not,” and is suggestive vs. mandatory. Should reads as a recommendation allowing the reader to make their own judgement., eesti keeles – „Should“ tähendab, et see on „parem kui mitte“ ja on sugestiivne mitte kohustuslik. Should tuleks lugeda kui soovitust, mis võimaldab lugejal ise otsustada). Ka puht grammatilisel tõlgendamisel (arvestamata tehnilist konteksti, milles mõistet kasutati) ei tähenda „should“ inglise keeles ainult „peaks“. Cambridge sõnastiku kohaselt võib sõna „should“ kasutada ka tähenduses, et miski on „võimalik“ või „oodatud“ (likely, expected) (https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/should). Lisaks tuleb mõista, et ka sõna „peaks“ ei tähenda alati „peab olema“. Cambridge sõnastikus on toodud sõna „should“ kasutuse näide - I think it should stay sunny all afternoon., mis tõlkes tähendab Ma arvan, et pärastlõuna peaks jääma päikesepaisteline. Näitest nähtub, et sõna „peaks“ ei tähenda alati sama, mis „peab olema“, vaid võib viidata millegi tõenäolisusele/võimalikkusele mitte 100 %-se kindlusega esinemisele. Nii on ka „SHOULD“ nõuete täitmine võimalik/oodatud, kuid mitte 100% kohustuslik/kindel. 6.6.5. Kohtupraktika kohaselt peavad läbipaistvuse põhimõttest tulenevalt hanke tingimused olema selged ja mitmeti mõistetavuse korral tuleb RHAD tõlgendada pakkujale soodsamal ja vähem koormaval viisil. Pakkujatele on soodsam ja vähemkoormavam, kui „SHOULD“ nõuet sisustatakse soovitusliku mitte kohustuslikuna. Mistõttu ka mitmeti mõistetavuse korral ei saaks Hankija lähtuda pakkujaid koormavamast tõlgendusest. 6.6.7. Võrdse kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuskohustust tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest. Sõnaselget nõuet omada on-premise lahenduse pakkumisel ISO 27001 sertifikaati NFR nõutest ega mujalt RHAD-ist ei tulene. 7. Kolmas isik, Avatud Lahendused OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu (Kolmanda isiku vastus esitati 31.12.2024. a, 06.01.2025. a ja 10.01.2025. kirjadega) ning palub jätta selle rahuldamata järgmistel põhjustel. 7.1. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et vaidlustuse ainsaks eesmärgiks peaks olema võimalus saavutada hankelepingu sõlmimise võimalus. Seega saab Vaidlustajal olla kaebeõigus vaid juhul, kui kaebuse rahuldamisel oleks tal võimalus saavutada hankelepingu sõlmimine. 7.2. Vaidlustus tugineb väitel, et Kolmanda isiku teenus ei vasta ISO standarditele, mistõttu Hankija oleks pidanud pakkumuse tagasi lükkama. Seda väidet arvestades saaks Vaidlustaja ise jõuda hankelepingu sõlmimiseni vaid juhul, kui tema teenus vastaks väidetavalt nõutud standardile. Käesoleval juhul ei ole avalikel andmetel võimalik veenduda, et Vaidlustaja enda teenus oleks ISO 27001 organisatsiooni infoturbe juhtimissüsteemile esitavaid nõudeid kindlaks määrava rahvusvahelise standardi kohaselt sertifitseeritud. Vaidlustaja ei ole vastupidist ka tõendanud. Järelikult ei saavuta Vaidlustaja Hankijaga Riigihanke tulemusena hankelepingu sõlmimise võimalust ka juhul, kui Kolmanda isiku pakkumus ei vastaks RHAD-ile. 5 (11) 7.3. Tõendamata on Vaidlustaja väide, et Kolmanda isiku pakkumuse mittevastavaks tunnistamise korral peaks Hankija pöörduma Vaidlustaja poole hankelepingu sõlmimiseks. 7.4. Kolmas isik ei nõustu Vaidlustaja väitega, et pakkumuse esitamisel ja käesoleval ajal peab Kolmanda isiku pakkumuses toodud teenus olema ISO 27001 sertifitseeritud. On õige, et Vastavustingimuste kohaselt peab pakutav tarkvara vastama TK-s toodetele seatud nõuetele, millega. Kolmanda isiku pakutud tarkvara on kooskõlas. Riigihanke esemeks olevad majandustarkvara litsentsid ja arendustööd on oma olemuselt „Solution design“ (veerg P) ja „Development“ (veerg Q) TK lisa 1 p-i 1.3.2 mõttes, mille puhul pakutava teenuse ISO 27001 järgi sertifitseerimise nõue ei kohaldu. Analoogselt tõlgendaks dokumenti TK lisa 1 p-i 1.3.2 iga keskmine mõistlik isik, sh Vaidlustaja (vt mõistliku isiku arusaamaga arvestamise kohta riigihanke alusdokumentide tõlgendamisel nt TlnRnKo 3-18-2338, p 27; TrtRnKo 3-13-2040, p 20). 7.5. Vaidlustaja tõlgendab RHAD-i ja RHS §-i 114 vääralt. Pakkumuse vastavuse kontrollimisel saab hankija kontrollida ainult seda, kas pakkumus vastab riigihanke alusdokumentidele või mitte. 7.6. TK lisa 1 reguleerib nö tulevikku, lepingu täitmise perioodi, suunatud funktsionaalsust, mille osas tuleb Hankijal üldjuhul usaldada pakkuja kinnitust RHAD-i nõuete ülevõtmise kohta (vt nt vaidlustuskomisjoni 147-21/237203, p 9). Antud juhul ei ole Hankija RHAD-is ka nõudnud, et pakkuja pakutava majandustarkvara litsentside ja arendustööde ISO 27001 järgi sertifitseerimise kohta tõendavaid dokumente esitaks või oma pakkumuses antud kinnitust teisiti täiendavalt tõendaks. 7.7. Vaidlusalune lihthankemenetlus tuginebki suurel osalt selles osalevate pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ning seda on kohtupraktikas ka aktsepteeritud (vt nt RKHKo 3-19-1464/41). Hankija 16.12.2024 otsused Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta on õiguspärased ning Vaidlustaja väited Kolmanda isiku pakkumuse RHAD-ile mittevastavuse kohta eksitavad ja oletuslikud. 7.8. Kolmanda isiku pakkumus vastab kõigile RHAD-i nõuetele, mh on selles arvestatud ka Vaidlustaja viidatud TK p-is 6.1 sätestatuga, mille kohaselt peab pakkuja pakkumuse esitamisel ja tööde teostamisel arvestama Eesti Energia kontserni üldnõuetega, arendusprotsessi nõuetega ning tarkvarale kehtestatud arhitektuursete, andmehalduse ning mittefunktsionaalsete nõuetega (non-functional requirements ehk NFR-id). 7.9. 06.01.2025. a esitas Kolmas isik täiendavad seisukohad. 7.9.1. RHAD-i tingimuste tõlgendamisel tuleb esmajoones lähtuda Hankija tõlgendusest. Kohtupraktika kohaselt ei ole vaidlustuskomisjon ega kohtud seotud hankija poolt riigihanke alusdokumentidele antud tõlgendusega, kuid hankija otsust tühistades tuleb põhjendada, miks hankija tõlgendus on väär (vt nt RKHKo 3-19-1464, p 14). Tallinna Ringkonnakohus on 31.10.2019 otsuse haldusasjas nr 3-19-1523 p-s 23 märkinud järgmist: Riigihanke alusdokumente on samastatud eelhaldusaktidega ehk õiguse üksikaktidega (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 14. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-99- 09, p 16). Seega nendes märgitud hankeeseme tehnilise kirjelduse sisu avamisel tuleb arvestatakse tavapäraste, s.o grammatilise, süstemaatilise, teleoloogilise tõlgendusmeetodiga. Lisaks eelnevale saab vajaduse korral lähtuda ka RHS § 87 lg-st 1, mille kohaselt tuleb hankeesemes määratletud nõuete kirjeldamiseks kasutada neid termineid ja sellises täpsusastmes, mis on arusaadav hankelepingu esemega vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele. Seega RHS § 87 lg 1 kohaselt on tehnilises kirjelduses nimetatud nõude hindamiskriteeriumiks hankeeseme vastava valdkonna isiku arusaam [---]. 7.9.2. Hankija 30.12.2024. a vastusest nähtuvalt tõlgendab Hankija TK lisa 1 nõnda, et selle kohaselt ei ole ISO 27001 sertifikaadinõue kohustuslik on-premise teenuse puhul ehk kui tarkvara on majutatud Hankija keskkonda. On-premise teenuse puhul on ISO 27001 sertifikaadi nõue soovituslik. Käesoleval juhul hangib Hankija tarkvara teenust on-premise lahendusega (TK p 3.1.4 Täitja tagab süsteemi seadistuste tarne paigalduse Tellija keskkondadesse: arendus-, testimis- ning toodangukeskkonda (on premise)). Seega pole ISO 27001 sertifikaadi omamine kohustuslik. 6 (11) 7.9.3. Kohtupraktikas on veel asutud seisukohale, et RHAD-i näol on tegemist avalikkusele suunatud tahteavaldusega, mille tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg 2 ls-st 2 ehk mõistliku isiku arusaamast, mis antud juhul tähendab hangitavat teenust tundvat spetsialisti (vt nt TrtRnKo 3-13-20140, p-d 20-21). Hankija ei ole RHAD-is öelnud, et tema tahteks oleks olnud pakkujatelt ISO 27001 sertifikaadi nõudmine. 7.9.4. Kolmas isik jääb 31.12.2024. a vastuses avaldatud teenust tundva spetsialisti seisukoha juurde, et Riigihanke esemeks olevad majandustarkvara litsentsid ja arendustööd on oma olemuselt „Solution design“ (veerg P) ja „Development“ (veerg Q) TK lisa 1 p-i 1.3.2 mõttes, mille puhul pakutava teenuse ISO 27001 järgi sertifitseerimise nõue ei kohaldu. Kolmas isik leiab, et selline tõlgendus on koostoimes TK p-is 3.1.4 nn on-premise teenuse kohta sätestatuga kooskõlas Hankija 31.12.2024. a vastuses RHAD-ile antud tõlgendusega. 7.9.5. Kolmas isik nõustub Hankijaga ka selles, et ta ei pidanud esitama tehnilist pakkumust sellisel kujul, et Hankija saaks kontrollida selle vastavust TK-le, sest Kolmas isik pakkus hankes ODOO tarkvara, mitte sellega samaväärset tarkvara. Seega ei saa ka Vaidlustaja asuda tagantjärgi tõlgendama Hankija tahet erinevalt sellest, kuidas Hankija ise seda tõlgendab. Kui Vaidlustajale jäi RHAD arusaamatuks, oleks ta pidanud küsima Hankijalt RHS § 46 lg 1 alusel selgitusi. Vaidlustaja ei ole seda aga teinud, mistõttu on ta minetanud õiguse esitada vaidlustust RHAD-i peale (RHS § 185 lg 2 p 1, § 189 lg 2 p 1). 7.10. 10.01.2025. a esitas Kolmas isik täiendavad seisukohad. 7.10.1. Vaidlustusasjas esitas Vaidlustaja 07.01.2025. a täiendava seisukoha, selgitades muuhulgas, et kui ta oleks varem teadnud, et Riigihanke raames hangitava vastava teenuse ISO 27001 nõuetele vastav sertifitseerimine on vabatahtlik, oleks ka tema pakkumus olnud Kolmanda isiku pakkumusest madalam. Vaidlustaja järeldas sellest, et RHAD on vastuolulised ja ebaselged ning ainuüksi juba sellest lähtuvalt tuleb Riigihange tunnistada kehtetuks. 7.10.2. Vaidlustaja on asunud 07.01.2025. a vastuses otsima põhjendusi, miks TK lisa 1 nõudeid tuleb tõlgendada Vaidlustaja soovitud viisil. Nii on Vaidlustaja avaldanud, et Riigihanke esemeks ei ole mitte majandustarkvara litsentsid ja arendustööd, vaid Tellija ostab Täitjalt järgmist teenust (edaspidi Töö/d): majandustarkvara juurutus, seadistamine ja litsentside rentimine ning tugiteenuse osutamine. Tellijal on hetkel kasutusel ODOO tarkvara platvorm, millele Tellija vajab täiendavat arendusteenust ja teenustuge ning Custom Plan kasutajalitsentse või alternatiivina samaväärse tarkvara juurutust, arendust, ODOO tarkvarast andmete migreerimist ja vajalike litsentside rentimist ning tugiteenuse osutamist. (vt hankelepingu projekt p 1.1). 7.10.3. Kolmas isik leiab, et tegemist on paljasõnalise ja alusetu käsitlusega. Riigihanke hanketeate p 5.1 sätestab sõnaselgelt, et Hankega objektiks on majandustarkvara ODOO või sellega samaväärse majandustarkvara seadistamise ja arendusteenus, teenustugi koos süsteemi seadistamise hooldustöödega ja kasutajalitsentsid kasutajatele 36-ks kuuks. Teisisõnu, kui pakutakse ODOO majandustarkvara (mida Hankija juba kasutab – vt TK p 1.2), siis ei pea esitama tehnilist pakkumust sellisel kujul, et Hankija saaks kontrollida selle vastavust TK-le. 7.10.4. RHS § 77 lg 9 järgi lähtutakse erinevuste korral hanketeates ja teistes RHAD-ides esitatud teabe vahel hanketeates esitatust. Seega isegi kui hanketeate ja RHAD-i vahel esineks vastuolu (mida käesoleval juhul ei ole), siis on ülimuslik hanketeates sätestatu, sh Riigihanke objektile/esemele antud määratlus. 7.10.5. Vaidlustaja püüab tähelepanu kõrvale juhtida oma kohustusest järgida RHAD-i. Vaidlustaja peaks esitama tõendid, mis viitavad sellele, et Hankijast ja Kolmandast isikust erinevalt mõistaks nn mittefunktsionaalseid nõudeid (non-functional requirement ehk NFR- id) ka iga hangitavat teenust tundev spetsialist (vt nt TrtRnKo 3-13-20140, p-d 20-21). Selliseid tõendeid ei ole Vaidlustaja vaidlustusmenetluses esitanud. 7.10.6. Vaidlustaja enda kinnitusel on NFR-i nõuded mõeldud süsteemile, mitte teenuse pakkujale. Ometi on Vaidlustaja ise asunud vastupidisele seisukohale, et TK lisa 1 nõuded veerud G kuni Y sätestavad mitte seda, mis tarkvaraga on tegemist ja kas see peab olema ISO 7 (11) 27001 järgi sertifitseeritud või mitte, vaid seda, mida pakutav teenus/tarkvara, mis peab olema ISO 27001 järgi sertifitseeritud (p 1.3.2, rida 21, veerud C kuni F), peab sisaldama. 7.10.7. Kolmas isik jääb oma seisukoha juurde, et Vaidlustaja ei saa asuda tagantjärgi tõlgendama Hankija tahet erinevalt sellest, kuidas Hankija ise seda tõlgendab. 7.10.8. Isegi kui RHAD on mitmeti mõistetav (millega Kolmas isik ei nõustu), siis tuleb selle sisustamisel juhinduda kehtivast kohtupraktikast. Viimase kohaselt tuleb RHAD sel juhul tõlgendada pakkujatele soodsamal ja vähem koormaval viisil, et tagada võimalikult suure hulga pakkujate osalemine riigihankes võimalikult väheste piirangutega (vt nt TlnRnKo 3-23-2245, p 15). Pakkujatele soodsam on käesoleval juhul selline tõlgendus, mille puhul ei ole Riigihankes pakutava teenuse ISO 27001 järgi sertifitseerimine nõutud. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED Vaidlustusmenetluses esitatud taotluste lahendamine 8. Kolmas isik on esitanud vaidlustusmenetluses taotluse kontrollida, kas Vaidlustaja poolt Riigihankes pakutud teenus oleks ISO 27001 organisatsiooni infoturbe juhtimissüsteemile esitavaid nõudeid kindlaks määrava rahvusvahelise standardi kohaselt sertifitseeritud ning juhul, kui teenus seda ei ole, siis jätta vaidlustus läbi vaatamata, sest ka vaidlustuse rahuldamise korral ei oleks Vaidlustajal võimalust Hankijaga hankelepingu sõlmimiseks, sest ka tema pakkumus ei vastaks RHAD-ile, mistõttu Vaidlustajal puudub subjektiivne õigus vaidlustuse esitamiseks (RHS § 192 lg 3 p 7). Vaidlustuskomisjon jätab taotluse rahuldamata. 8.1. Vaidlustuskomisjon möönab, et isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping, kuid käesoleval juhul tuleb tunnustada Vaidlustaja õigust saavutada see eesmärk ka kaudselt isegi juhul, kui Vaidlustaja pakutav teenus ei vastaks ISO 27001 sertifitseerimise nõudele ning vaidlustuse rahuldamise korral ei tekiks Vaidlustajal Riigihankes võimalust hankelepingu sõlmimiseks. 8.2. Euroopa Kohus on kohtuasjas C 689/13 tehtud otsuse p-s 27 märkinud järgmist: Ühelt poolt võib ühe pakkuja hankemenetlusest kõrvalejätmine tingida selle, et teise pakkuja pakkumus tunnistatakse otse samas menetluses edukaks. Teiselt poolt võib juhul, kui kõik pakkujad hankemenetlusest kõrvale jäetakse ja algatatakse uus hankemenetlus, iga pakkuja selles osaleda ning saavutada seeläbi kaudselt oma pakkumuse edukaks tunnistamise. Euroopa Kohus tunnustab riigihankes kahe pakkumuse esitamisel vaidlustaja põhimõttelist õigust vaidlustada edukaks tunnistatud pakkuja pakkumuse vastavust ka siis, kui sellisel juhul on hankijal võimatu jätkata nõuetekohase pakkumuse väljaselgitamist (kohtuasi C-131/16, p 55), millest vaidlustuskomisjoni arvates tuleneb käesoleval juhul ka Vaidlustaja vaidlustuse esitamise õigus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsustele isegi juhul, kui vaidlustusmenetluses tunnistataks kehtetuks Hankija otsus, millega Kolmanda isiku pakkumus tunnistati vastavaks, ning kui ka Vaidlustaja pakkumus samale nõudele ei vasta ja Hankija peaks ise tunnistama kehtetuks ka otsuse Vaidlustaja pakkumuse vastavaks tunnistamiseks (mille õiguspärasuse üle praegu vaidlust ei ole). Sellega tekiks võimalus, et Hankija peab alustama uut hankemenetlust. 8.3. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et Riigihankes on esitanud pakkumused kaks pakkujat (Vaidlustaja ja Kolmas isik), mistõttu isegi juhul, kui Vaidlustaja pakutav teenus ei vastaks ISO 27001 sertifitseerimise nõudele (vaidlustuskomisjon seda ei väida), oleks Vaidlustajal siiski kaebeõigus käesoleva otsuse p-is 8.2 nimetatud asjaoludel. Seega ei ole Vaidlustaja kaebeõiguse jaatamiseks vaidlustuskomisjoni vajalik selgitada välja Kolmanda isiku nimetatud asjaolusid. Samuti vaatab vaidlustuskomisjon vaidlustus läbi üksnes vaidlustuses esitatud nõude ulatuses ja Vaidlustaja pakkumuse vastavuse otsuse õiguspärasuses vaidlust ei ole. 9. Vaidlustaja 07.01.2025. a täiendavate seisukohtade eelviimases lõigus on Vaidlustaja muuseas märkinud: Seega on riigihanke alusdokumendid vastuolulised ja ebaselged ning ainuüksi juba sellest lähtuvalt tuleb kogu riigihanke tunnistada kehtetuks. Kuigi dokumendist ei nähtu, et tegemist oleks Vaidlustaja selgesõnalise menetlusliku 8 (11) taotlusega vaidlustuskomisjonile, peab vaidlustuskomisjon vajalikuks märkida, et riigihanke kehtetuks tunnistamine ei ole vaidlustuskomisjoni pädevuses. Hankija otsuste õiguspärasuse kontrollimine, millega Kolmanda isiku pakkumus tunnistati vastavaks ja edukaks 10. Hanketeate p-i 2.1 kohaselt on Riigihanke objektiks majandustarkvara ODOO või sellega samaväärse majandustarkvara seadistamise ja arendusteenus, teenustugi koos süsteemi seadistamise hooldustöödega ja kasutajalitsentsid kasutajatele 36-ks kuuks. TK p 1.2 sätestab Riigihanke objekti järgmiselt: Hanke objektiks on majandustarkvara litsentside rentimine, juurutus, seadistamine ja tugiteenuse ostmine. Tellijal on hetkel kasutusel ODOO tarkvara (versioon 16), millest on Tellijal juba juurutatud ja kasutusel laohalduse moodul (on-premise). Seetõttu võib hankes pakkuda, kas (i) punktides 1.1.2 – 1.1.5 nimetatud ODOO tarkvara moodulite juurutust, et need oleksid kasutatavad ühtse tarkvarana koos varem juurutatud ODOO laohalduse mooduliga ning Tellija poolt tellitavate arendustöödega, ning kasutajalitsentside rentimist (kõigi punktid 1.1. nimetatud moodulite osas, sh ODOO laohalduse moodulile) ja teenustoe osutamist (kõigi punktis 1.1 nimetatud moodulite osas, sh ODOO mooduli osas) või (ii) muu samaväärse majandustarkvara juurutust koos kõigi punktis 1.1 nimetatud moodulitega ning Tellija poolt tellitavate arendusöödega, andmete migratsiooni ODOO laohalduse moodulist ning vajalike kasutajalitsentside rentimist ja teenustoe osutamist kõigi punktis 1.1 nimetatud moodulite osas. Puudub vaidlus, et mõlemad pakkujad – Vaidlustaja ja Kolmas isik – pakkusid ODOO tarkvara. 11. Vaidluse põhisisu seisneb vaidlustuskomisjoni hinnangul selles, kas TK lisa 1 p-i 1.3.2 kohaselt on ISO 27001 sertifikaadinõue kohustuslik on-premise teenuse puhul ehk kui tarkvara on majutatud Hankija keskkonda. Vaidlustaja on seisukohal, et pakutava teenuse osas kohaldub ISO 27001 sertifitseerimise nõue. Hankija ja Kolmas isik leiavad, et Riigihankes pakutava teenuse kohta ISO 27001 sertifitseerimise nõue ei laiene. 11.1. TK p-i 3.1.4 kohaselt hangib Hankija tarkvara teenust on-premise lahendusega (Täitja tagab süsteemi seadistuste tarne paigalduse Tellija keskkondadesse: arendus-, testimis- ning toodangukeskkonda (on premise)). Seega pidid pakkumused Riigihankes lähtuma nõudest, et ta tagab süsteemi seadistuste tarne paigalduse Tellija keskkondadesse (on-premise). 11.2. TK p-i 6.1 kohaselt: Pakkuja peab pakkumuse esitamisel ja tööde teostamisel arvestama Eesti Energia kontserni üldnõuetega, arendusprotsessi nõuetega ning tarkvarale kehtestatud arhitektuursete, andmehalduse ning mittefunktsionaalsete nõuetega. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et TK p-ist 6.1 tuleneb nõue arvestada TK lisa 1 tingimustega. 11.3. TK lisa 12 real 1.3.2 on tulbas M On-premises Service (tarkvara on majutatud Hankija keskkonda) märgitud „SHOULD“. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas „SHOULD“ tähendab konkreetses kontekstis seda, et ISO 27001 sertifikaadi omamine on kohustuslik või soovituslik. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et sõna „SHOULD“ tähendab TK lisa 1 mõttes soovituslikku. Seda järgmistel põhjustel: 1) TK lisas 1 tulpades G-S on kasutusel neli kohustuslikkuse (ja/või kohaldatavuse) astet määravat sõna: „MUST“, „SHOULD“, „APPLICABLE“, NOT APPLICABLE“. Kuna kõiki neid sõnu on TK lisa 1 tabelis kasutatud kümneid kordi on ilmne, et neil kõigil on konkreetne ja üksteisest erinev tähendus; 2) kui Hankija eesmärk TK lisas 1 oleks olnud, et mõisted „MUST“ ja „SHOULD“ tähendavad üheselt nõude kohustuslikkust ja neid tuleks mõista samatähenduslikena või vähemalt ühesugust kohustust sisaldavana, puuduks igasugune loogika selles, et Hankija on TK lisas 1 kasutanud selle tähistamiseks kahte erinevat, mitte ühte inglise keelset terminit. Seejuures on Hankija seda teinud kümneid erinevaid kordi, mistõttu ei saa olla tegemist Hankija juhusliku eksimusega. Kahe termini kasutamist TK lisas 1, kui nende tähendus oleks sama, nagu leiab Vaidlustaja, ei ole Vaidlustaja kuidagi põhjendanud; 3) vaidlustuskomisjon kontrollis Hankija poolt viidatud interneti linkidelt (vt käesoleva 2 Vaidlustuskomisjon märgib, et TK lisa 1 on üksnes inglise keelne. 9 (11) otsuse p-d 6.6.2 ja 6.6.4) sõnade „MUST“ ja „SHOULD“ vahekorda kasutusel eelkõige IT valdkonna mõistetena ning nõustub Hankijaga, et mõisted „MUST“ ja „SHOULD“ ei ole samatähenduslikud, kusjuures „MUST“ tähendus on kohustuslik ning „SHOULD“ tähendus (pigem) soovituslik. 11.4. Kui Vaidlustajale jäi ebaselgeks, miks Hankija kasutab TK lisas 1 erinevaid mõisteid „MUST“ ja „SHOULD“ tähistamaks tema arvates sama nõuet (ta ei saanud kahe erineva mõiste kasutamist TK lisas 1 mitte märgata), oleks tal tulnud pöörduda teabevahetuse raames selgituse saamiseks Hankija poole. Seda Vaidlustaja ei teinud. Vaidlustusmenetluses ei saa Vaidlustaja nõuda, et RHAD-i dokumenti tuleks sisustada üksnes nii nagu tema õigeks peab. 11.5. Vaidlust ei saa olla selles, et TK lisa 1 on RHAD-i dokument. Pikaajalise kohtu- ja vaidlustuskomisjoni praktika kohaselt (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.01.2024 lahend nr 3-23-2245, p 15), peavad läbipaistvuse põhimõttest tulenevalt hanke tingimused olema selged ja mitmeti mõistetavuse korral tuleb riigihanke alusdokumente tõlgendada pakkujale soodsamal ja vähem koormaval viisil ning laiendavalt nii, et tagataks võimalikult suure hulga pakkujate osalemine riigihankes võimalikult väheste piirangutega. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et isegi siis, kui asuda seisukohale, et TK lisas 1 mõistete „MUST“ ja „SHOULD“ kasutamine on ebaselge (millega vaidlustuskomisjon käesoleva otsuse p-is 11.3 esitatud põhjustel ei nõustu), tuleks TK lisa 1 vaidlusaluse tingimuse osas sisustada pakkujatele soodsamal ja vähemkoormavamal viisil, s.o sisustades sõna „SHOULD“ soovitusliku, mitte kohustusliku tingimusena. 12. Vaidlustuse sisust nähtuvalt leiab Vaidlustaja, et Kolmanda isiku pakkumus ei vasta kahele vastavustingimusele: 1) Mittefunktsionaalsed nõuded - Pakkuja kinnitab et pakutav ODOO tarkvara või samaväärne majandustarkvara vastab Tehnilise kirjelduse lisas toodud Eesti Energia kontserni mittefunktsionaalsetele nõuetele; 2) Tehniline pakkumus - Pakutav tarkvara peab vastama tehnilises kirjelduses toodetele seatud nõuetele. Tehniline pakkumus peab võimaldama hankijal kontrollida vastavust esitatud nõuetele, kui pakutakse muud ODOO tarkvaraga samaväärset tarkvara. 12.1. Kuna Kolmas isik on esitanud kinnituse vastavuse kohta vastavustingimusele Mittefunktsionaalsed nõuded ning eelpool esitatud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumus vastab ainsale Vaidlustaja poolt välja toodud nõudele, millele mittevastavusega vaidlustust on põhjendatud (mittevastavus TK lisa 1 p-ile 1.3.2), on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumus vastab vastavustingimusele Mittefunktsionaalsed nõuded. 12.2. Kuna Kolmas isik pakkus Riigihankes ODOO tarkvara, mitte sellega samaväärset, ei pidanud Tehniline pakkumus sisaldama teavet, mis võimaldaks Hankijal kontrollida pakkumuse vastavust esitatud nõuetele. Tehnilise kinnituse ODOO tarkvara pakkumise kohta on Kolmas isik esitanud, mistõttu Vastab Kolmanda isiku pakkumus ka vastavustingimusele Tehniline pakkumus. 13. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus, millega tunnistati Kolmanda isiku pakkumus vastavaks on kooskõlas RHS § 114 lg-ga 1 ning alused selle kehtetuks tunnistamiseks puuduvad. 14. Vaidlustaja ei ole toonud välja iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest tulenevalt võiks seada kahtluse alla Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasuse, vaid lähtub selle otsuse vaidlustamisel eeldusest, et õiguspärane ei ole Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks ning hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks on õiguspärane, on õiguspärane ka Hankija otsus, millega Kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks. Vaidlustusmenetluse kulud 15. Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. 10 (11) 15.1. Hankija ei ole esitanud taotlust lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks. 15.2. Vaidlustusmenetluses Hankijaga ühel poolel olnud Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kogusummas 1545 eurot (käibemaksuta), kokku 10 h 10 min õigusabi osutamise eest. Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja materjalide mahukust silmas pidades on Kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud ning tuleb Vaidlustajalt välja mõista. 15.3. Vaidlustaja kulud vaidlustusmenetluses jäävad Vaidlustaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Kivistik 11 (11)