dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Valjaminev kiriAvalik

Kiri

Transpordiamet · 3. märts 2026
Viit
7.2-2/26/2093-2
Registreeritud
3. märts 2026
Dokumendi liik
Valjaminev kiri
Adressaat
Harku Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari
7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine
Toimik
7.2-2/2026
Vastutaja
Rita Źereen (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)

Failid

  • 📎7.2-2262093-2 03.03.2026 Valjaminev kiri.asice10845 KB

Sisu (failidest)

SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 1. Detailplaneeringu koostamise alused: • Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); • Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); • Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”; • Harku valla üldplaneeringule (Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138); • HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78) • Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud „Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering“; • Harku Vallavolikogu 02. mai 2014 otsus nr 31 „Harku alevikus Instituudi tee 1 ja Instituudi tee 1a maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine“. 2. Arengukavad ja -strateegiad: • Harku valla jäätmehoolduseeskiri ( Harku Vallavolikogu 25.02.2016. a määrus nr 7); 3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd, mürauuringud): • - 4. Eesti standardid: • Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad; • Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimise ja arhitektuuri. Osa 1:Linnaplaneerimine; • Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6:Tuletõrje veevarustus; • Eesti Standard EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes. Muud Eestis kehtivad õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Ristiku tn 9 maaüksuse jagamiseks 4-ks elamumaa, 1-ks tee- ja tänavamaa ja 1-ks maatulundusmaa krundiks ning määrata moodustatavatele elamumaa kruntidele ehitusõigus üksikelamu ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks. Kavandatavad transpordimaa krunt võõrandatakse tasuta vallale. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsude lahendamine. Kuna antud detailplaneeringuga moodustatakse vaid neli elamumaa krunti, siis vastavalt üldplaneeringule ei pea moodustama täiendavalt üldkasutatava maa sihtotstarbega krunti. Detailplaneeringuga antakse lahendus perspektiivse Juuliku-Tabasalu tee müra vähendamiseks, mille jaoks on planeeritud müratõkke vall. Transpordiamet on toonud välja müra leevendusmeetmed õhusaaste ja müra vähendamisel. Kui müra vähendamise leevendusmeetmeks on mürasein või kõrge mürasein, on mürataseme hinnanguline vähenemine on 5 – 10 dB. Müratõkke efektiivsus sõltub selle asukohast müraallika ja kaitstava objekti suhtes, ekraani materjalist, mõõtmetest, kujust ning müra sagedusspektrist. Mida lähemal müratõke asub müratundlikule hoonele (nt elamule), seda tõhusam see on liiklusmüra leevendamisel. Lisaks on võimalik müra vähendada ka piirkiiruse alandamisega Harku aleviku piires 20 km/h võrra, mis annab täiendava 3–4 dB müra vähenemise. Kokkuvõttes tagavad nende meetmete rakendamine, et nii planeeritava ala ühekorruselistele elamutele kui ka olemasolevatele elamutele perspektiivsest teest tulenev müratase vastab kehtivatele normidele. 2. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD 2.1. ASUKOHT Planeeritav ala, suurusega u 1.70 ha, paikneb Harku alevikus 1980052 Nurme tee ja 11401 Laagri-Harku teede vahelisel alal. Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Harku vallas Harku alevikus alljärgnevaid maaüksusi: Maaüksuse Katastriüksuse Kinnistu nr Pindala Sihtotstarve Kinnistui omanik lähiaadress tunnus KÜ liigile Ristiku tee 9 19814:001:0158 4427702 16985 m² maatulundusmaa Virve Kortel Maa-ala piirnevad maaüksused on: 19814:001:0548 Nurme tee TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA 19801:001:5139 Juuliku-Tabasalu kergliiklustee L3 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA 19801:001:5140 Juuliku-Tabasalu kergliiklustee L2 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA 19814:001:1000 Ristiku tn 8 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA 19801:001:3382 Ristiku tänav L1 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA 19814:001:0164 Ristiku tn 7 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA 19814:001:1140 Ristiku tn 5 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA 19814:001:0006 Ristiku tn 3 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA 19814:001:0017 Pae tn 4 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA 19801:001:3381 Pae tänav L1 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA 19814:001:0018 Kalju tn 6 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA 19801:001:3380 Kalju tänav L1 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA 19814:001:0770 Kalju tn 7 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA 19814:001:0160 Sepa MAATULUNDUSMAA SIHTOTSTARBEGA 19814:001:0137 Ristiku tn 8a TOOTMISMAA SIHTOTSTARBEGA 2.2. PINNAS Planeeritava ala mullastiku struktuuriks vastavalt Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardi andmetele on õhuke paepealne muld (Gh``). Mulla lõimis on rähkne liivsavi, millele järgneb paas (r2ls/p). Huumushorisondi tüsedus on 22-25 cm. Maa- ja Ruumiameti maardlate kaardirakendusele kohaselt ei ole antud alal registrisse kantud maavarasid. Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes kõrge radoonisisaldusega alal. Planeeritav ala paikneb piirkonnas kus põhjavesi on kaitsmata alal. 2.3. RELJEEF JA HALJASTUS Planeeritava ala reljeef kulgeb põhja-lõuna suunas. Kolvikuliselt koosseisult on: • Ristiku tn 9 (pindalaga 16985 m²) katastriüksus, millest 1427 m² on looduslik rohumaa, 5889 m² metsamaa ja 9669 m² muu maa; 2.4. HOONESTUS Planeeringualal puuduvad ehitisregistrisse kantud ehitised ja rajatised. Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 2 2.5. TEED Juurdepääs planeeringu alale on tagatud 11401 Laagri-Harku teelt 1982562 Ristiku tänava ja 1982272 Kalju tänava kaudu. 2.6. TEHNOVÕRGUD Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektriõhuliinid: 1-20 kV (Keskpingeliin AS-70), alla 1 kV (AMKA.3x120+95, AMKA.3x50+70) ning elektrimaakaabelliin (Al_4x120 MP kaabel). Antud piirkonda on kavandatud ÜVK kohased rajatised. Väljavõte Harku aleviku piirkonna ÜVK rajatise skeemist. 2.7. KEHTIVAD PIIRANGUD Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel puuduvad antud alal looduskaitselised kitsendused. Kultuurmälestised riikliku registri andmetel planeeritaval alal puuduvad. Ehitusseadustiku § 92 alusel on tänav linnas, alevis või alevikus paiknev tee. Ehitusseadustiku § 71 ütleb, et tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit ning kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. Antud detailplaneeringuga on Nurme teel 10 m tee kaitsevöönd. Õhuliinide kaitsevööndid: • 1-20 kV (Keskpingeliin AS-70)- 10 m liini teljest; • alla 1 kV (AMKA.3x120+95, AMKA.3x50+70)- 2 m liini teljest; • elektrimaakaabelliin (Al_4x120 MP kaabel)- 1 m kaabli teljest. Vastavalt Maa ja Ruumiameti kitsenduse kaardile paikneb planeeritaval alal 1986 aastal rajatud 30 m puurkaev PRK0000797, mille hooldusala on 10 m. Planeeritavale alale ulatud puurkaevu PRK0022187 50 m sanitaarkaitseala. Puurkaev PRK0022187 on rajatud ühe kinnisasja tarbeks, siis peaks sanitaarkaitseala asemel olema 10 m hooldusala. 3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED Planeeritav ala paikneb Harku alevikus 1980052 Nurme tee ja 11401 Laagri-Harku teede vahelisel alal. Harku on alevik Harju maakonnas Harku vallas. Asub Tallinnast vahetult läänes. Harkus asub Harku mõisaansambel koos Harku mõisa pargiga ja Eesti Maaülikooli Eksperimentaalbioloogia Instituut. Instituudi tee 5-l asub Harku aleviku raamatukogu, lasteaed. Harku Lasteaed võimaldab hoidu ja alushariduse omandamist 124 lapsele vanuses 2-7 eluaastat. Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 3 Kontaktvööndis kehtestatud, algatatud detailplaneeringud on alljärgnevad: 1. Harku alevikus Instituudi tee 15 maaüksuse lõunapoolse osa ja selle lähiala detailplaneering, kehtestatud 28. detsember 2020 otsusega nr 109. 2. Harku alevik Heina tn 7 maaüksuse ja lähiala detailplaneering, algatatud 26. oktoober 2023 otsusega nr 64 Foto Maa- ja Ruumiameti kaldaerofoto, mis ilmestab antud piirkonna hoonestust. 4. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA Harju maakonnaplaneeringu 2030+ planeeringualale konkreetseid maakasutuspiiranguid ja kitsendusi ei sea, seega detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga 2030+. Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis asuvad kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel. Üldplaneeringu seletuskirja peatükk 2.1 kohaselt võivad elamumaa kompaktse asustusega aladele jääda elamuid teenindavad ehitised, sh teed ja tehnorajatised. Elamumaadel on võimalikuks kõrvalfunktsiooniks kuni 25 % ulatuses kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, majandushoone või büroohoone maa ja/või üldkasutatava hoone maa ja/või haljasala ja parkmetsa maa. Elamumaadele võivad jääda tehnoehitise maad nagu alajaamad, pumplad jms. Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 4 VÄLJAVÕTE HARKU VALLA ÜLDPLANEERINGU KAARDIST Planeeringu ala asukoht Koostatava detailplaneeringuga soovitakse Harku alevikus Ristiku tn 9 maaüksusele kavandada elamumaa sihtotstarbega krundid. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis nr 3.2.1 on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks ning maakorralduseks detailplaneeringu kohustusega alal paikneval elamumaal, kus muuhulgas on märgitud järgmist: Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 5 • Väikeelamumaa elamukrundi miinimumsuurus on Tabasalu ja Harku alevike piires 1500 m², muudel elamumaa juhtotstarbega ja detailplaneeringu kohustusega aladel 2000 m². • Üldkasutatav haljasala (haljasala, park, looduslik roheala, laste mänguväljaku ala vms), mis ei ole piiratud piirdeaiaga (välja arvatud juhul, kui piirdeaia püsitamine on lubatud kehteststatud detailplaneeringu või ehitusprojektiga), peab moodustama vähemalt 10% viie või enama elamuühikuga detailplaneeringu alast. • Maksimaalne lubatud täisehituse protsent (sh nii elamu kui ka kõik selle juurde kuuluvad abiehitised): o kuni 20 % kuni 2000 m² suurusel krundil; o kuni 15% üle 2000 m² suurustel kruntidel ja kuni 5000 m² krundil; o kuni 10% üle 5000 m² suurustel kruntidel või maaüksustel. • Üldjuhul ei või elamumaa krundile ehitada ehitisi (v.a. krundi piiril olev piirdeaed) tee maaüksuse piirile lähemale kui 5 m. • Parkimine lahendatakse elamumaal krundisiseselt. Ette tuleb näha 2 parkimiskohta igale elamuühikule, millele 3 ja enama korteriga hoonete puhul peab lisanduma külaliste tarbeks 0,4 parkimiskohta iga elamuühiku kohta. Ettenähtud parkimiskohtade vajadus ümardatakse ülespoole täisarvuni. 5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Ristiku tn 9 maaüksuse jagamiseks 4-ks elamumaa, 1-ks tee- ja tänavamaa krundiks ja 1-ks maatulundusmaa krundiks ning määrata moodustatavatele elamumaa kruntidele ehitusõigus üksikelamu ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks. Kavandatavad transpordimaa maa krunt võõrandatakse tasuta vallale. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsude lahendamine. Planeeritavad krundid Pos Krundi Krundi Moodustatakse Liidetavate/ Osade senine nr kasutusotstarve planeeritud katastriüksusest m²lahtutavate sihtotstarve DP liigi järgi % suurus m² liites, lahutades (+/-) osade pindala katastriüksuse m² liikide järgi 1 EP 1778 19814:001:0158 -1778 Maatulundusmaa 2 EP 1861 19814:001:0158 -1861 Maatulundusmaa 3 EP 1630 19814:001:0158 -1630 Maatulundusmaa 4 EP 1800 19814:001:0158 -1800 Maatulundusmaa 5 LT 2541 19814:001:0158 -2541 Maatulundusmaa 6 ML 6225 19814:001:0158 -6225 Maatulundusmaa EP- ühepereelamu maa; LT- tee ja tänava maa; ML- muu haljasala maa 5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUS Krundi ehitusõigusega määratakse: 1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; 2) rajatavate hoonete suurim lubatud arv maa-alal; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud maksimaalne kõrgus; 5) hoonete suurim lubatud sügavus. Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 6 Maa sihtotstarve ja osakaal (% ) Maa sihtotstarve ja osakaal (%)- -detailplaneeringu liikide kaupa Krundi planeeritud suurus m² Suurim ehitisealune pind m² Katastriüksuse liikide kaupa Suurim hoonete kõrgus- Kõrgus maapinnast (m) maapealne/maa-alune Põhihoone/abihoone Põhihoone/abihoone Põhihoone/abihoone Hoonete arv krundil Suurim korruselisus Suletud brutopind Pos. nr 1 1778 350 1/1 7/4.5 2(1/1) EP 100 E 100 700 2 1861 360 1/1 7/4.5 2(1/1) EP 100 E 100 720 3 1630 325 1/1 7/4.5 2(1/)1 EP 100 E 100 650 4 1800 360 1/1 7/4.5 2(1/1) EP 100 E 100 720 5 2541 - - - - LT 100 L 100 - 6 6225 - - - - ML 100 M 100 - Katastriüksuse liigi järgi: E- elamumaa, L-transpordimaa, M-maatulundusmaa. Detailplaneeringu liigi järgi: EP- ühepereelamu maa; LT- tee ja tänava maa; ML- muu looduslik maa Planeeritava ehitisealuse pinnana käsitletakse ehitisealuste pindade summat (ehitisealune pind on ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ehitise väljaulatuvad ning sammastel olev osad). Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 19. Ehitisealune pind: (1) Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind. (2) Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. (3) Hoone maapealse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate Hooneosade projektsioon horisontaaltasapinnal. (4) Hoone maa-aluse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast madalamal asuvate hoone osa-de projektsioon horisontaaltasapinnal. (5) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 8 nimetatud varikatuse, ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal. (6) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat: 1) vihmaveesüsteemi; 2) päikesekaitsevarjestust; 3) terrassi; 4) kaldteed ning treppi; 5) valguskasti; 6) vundamendi taldmikku; 7) tehnosüsteemi ja -seadme osa; 8) liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust; 9) kuni ühe meetri laiust katuseräästast; 10) hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente. Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 7 5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga. Hoonete arhitektuur peab olema planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Hoonete projekteerimisel on soovituslik kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale ja neutraalset värvilahendust. Hoonestuse olulisemad arhitektuurinõuded krundil: • Hoonestusviis lahtine. • Lubatud soklita või sokliga hoone, sokli kõrgus kuni 0,5m. • Hoonete lubatud katusekalle on vahemikus -15º-35° • Ühtne välisviimistlus grupis, fassaadimaterjal-puit, kivi, krohv, metall, klaas. Omavahel võib kombineerida erinevaid materjale ja liigendatud fassaade. • Värvilahenduses eelistada looduslähedasi värvitoone. • Katusekattematerjal vaba. • Abihoone peab sobima elamu arhitektuuriga. Kuni 20m² ja kuni 5 m kõrged ehitised: • Ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge ehitis, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. • Ilma ehitusloata võib krundile rajada kuni kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga hoonet (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms). Hoonete eskiisprojektid tuleb kooskõlastada valla arhitektiga. Aiad ja piirded Piirdeaedade kõrgused kuni 1,5 meetrit. Lubatud on kasutada vertikaalset puitlipp-, varbmetall-, või metallvõrkaeda. Kruntide piirdena ei ole lubatud kasutada läbipaistmatuid plankaedu. Teed ja platsid Juurdepääs planeeringu alale on tagatud 11401 Laagri-Harku teelt 1982562 Ristiku tänava, 1982272 Kalju tänava ning 1982508 Pae tänava kaudu. Planeeringu ala tee on kavandatud ühesuunalisena, sõidutee laiuseks on 3,5 m. Teede katetena krundisiseselt kasutada looduskivi-, betoonkivi, graniitsõelmeid, kruusa. Detailplaneeringus on kavandatud 3 parkimiskohta elamumaa krundil. 5.5. VERTIKAALPLANEERING Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist. Olemasolevat maapinda võib vajadusel tõsta hoonestusala piires kuni 0,5m. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoonete ehitusprojektis. 5.6. INSENERTEHNILINE LAHENDUS Krunti läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut, mis kohustab krundi omanikku võimaldama trassi ehitust ja hooldamist. Harku Vallavolikogu 26.03.2015 otsusega number 30 „Harku vallas kavandatavate eļamuühikute tarbeks vajaliku veeressursi määramine detailplaneeringutes arvestamiseks“ on määratud elamuühiku teenindamiseks vajalikuks veemahuks 0,3 m³/ööpäevas. Tehnovõrkude lahendus lahendatakse algatatud detailplaneeringu käigus vastavalt tehnovõrkude valdajate projekteerimis tingimustele. Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 8 6. LIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUSAASTE Planeeritav ala paikneb perspektiivselt kavandatud Juuliku – Tabasalu ühendustee ääres, mille tulemusel hakkab paneeritavat ala mõjutama liiklusest tulenev müra, vibratsioon ja õhusaaste, kuid need jäävad seoses planeeritava haljastatud müravallile normide piiresse. Joonis Kavandatava Juuliku-Tabasalu ühendusteest. Autoliiklusest põhjustatud müra Autotranspordi näol on tegemist küllaltki suure saasteallikaga, mis avaldab mõju nii inimesele kui loodusele. Vastavalt Eesti keskkonnastrateegiale mõjutab transport keskkonda järgmiselt: ❖ saastab õhku ja emiteerib globaalset kliimamuutust põhjustavaid aineid; ❖ saastab teeäärset pinnast ja vett raskemetallide ning naftasaadustega, aga ka olmejäätmetega; ❖ liiklusõnnetuste korral ohustab keskkonda naftasaaduste ning teiste, sh. mürgiste ja muude ohtlike ainetega; ❖ ohustab elustiku mitmekesisust ning mõjutab loomade elutingimusi (rändeteede tõkestamine). ❖ tekitab tolmu, müra ja vibratsiooni. Mis on müra? Teaduslikult väljendudes on müra eri sageduse ja intensiivsusega helivõngete kogum. Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul), kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema aja kestel). Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 9 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestab müra normtasemed. Müra normtasemete sätestamisel on lähtutud ajaperioodist, müraallika liigist, müra iseloomust ja hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Müra normtasemed on müraindikaatorite suurimad lubatud arvsuurused, mis sõltuvad müra liigist (liiklusmüra, tööstusmüra) ning maa-ala iseloomust. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringule ja Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringule, kus planeeringuala paikneb tihehoonestusalal, maakasutuse juhtfunktsiooniks on elamumaa. Müra normtasemeteks on piirväärtus ja sihtväärtus: • müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; • müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel (rakendatakse uute müratundlike alade planeerimisel ehk üldplaneeringu järgse juhtotstarbe muutmisel). Kehtestatud normtaseme suurus sõltub maa-ala kasutusest. Maa-alad jaotatakse vastavalt üldplaneeringu kohasele maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt: I kategooria – virgestusrajatise maa-alad; II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad; III kategooria – keskuse maa-alad; IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad; V kategooria – tootmise maa-alad; VI kategooria – liikluse maa-alad. Suurim lubatud ekvivalentne müratase on kategooriate kaupa esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 1). Tabel 1. Lubatud ekvivalentsed liiklus- ja tööstusmüra normtasemed (LAeq, dB) sõltuvalt kategooriast Aeg, Piirväärtus Sihtväärtus Kategooria indikaator Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra päev, Ld 55 55 50 45 I kategooria öö, Ln 50 40 40 35 päev, Ld 60/651 60 55 50 II kategooria öö, Ln 55/601 45 50 40 1 III kategooria päev, Ld 65/70 65 60 55 IV kategooria öö, Ln 55/601 50 50 45 1 lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel Autoliiklusest tingitud müra, kui ka vibratsioon tuleneb sõiduki rehvi ja tee pinnakatte hõõrdumisest, teekatte korrasolekust, sõiduki tüübist (veoauto, väikeauto) ja selle korrasolekust (halvasti kinnitatud haagised, logisevad varuosad jne). Väikestel kiirustel ja siledal teel, kus konarused puuduvad, sõitev sõiduk ei mõjuta oluliselt müra ja vibratsiooni taset. Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 10 Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0–14,0 Tähetorni-Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik: liiklusmüra hinnang. Akukon Eesti OÜ, töö nr 210922-3-B. Koostatavas Harku valla teede ja juurdepääsude teemaplaneeringu seletuskirjas on toodud välja, et „Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3) või kehtivas õigusaktis sätestatud norme.“ Transpordiamet on toonud välja müra leevendusmeetmed õhusaaste ja müra vähendamisel. Kui müra vähendamise leevendusmeetmeks on mürasein või kõrge mürasein, on mürataseme hinnanguline vähenemine on 5 – 10 dB. Müratõkke efektiivsus sõltub selle asukohast müraallika ja kaitstava objekti suhtes, ekraani materjalist, mõõtmetest, kujust ning müra sagedusspektrist. Mida lähemal müratõke asub müratundlikule hoonele (nt elamule), seda tõhusam see on liiklusmüra leevendamisel. Lisaks on võimalik müra vähendada ka piirkiiruse alandamisega Harku aleviku piires 20 km/h võrra, mis annab täiendava 3–4 dB müra vähenemise. Kokkuvõttes tagavad nende meetmete rakendamine, et nii planeeritava ala ühekorruselistele elamutele kui ka olemasolevatele elamutele perspektiivsest teest tulenev müratase vastab kehtivatele normidele. Müra suhtes tundliku funktsiooniga hoonete ja pindade rajamisel tuleb järgida asjakohast heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit (EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest). Rakendada hoonete projekteerimisel järgmisi leevendavaid meetmeid: 1. Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabeli 6.3 "Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest" kohaselt tuleks projekteeritava hoone välispiirded projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 35 dB. R’w (dB) on õhumüra isolatsiooni indeks - arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (iseloomustab heli ülekannet läbi vaadeldava piirdekonstruktsiooni ja sellega külgnevate konstruktsioonide). Ctr on transpordimüra spektri lähendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717, mida kasutatakse ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikelementide valikul. Hoone seinakonstruktsioonid tuleb planeerida tõhusa heliisolatsiooniga. Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 11 2. Akende valikul elamu maantee poolsel küljel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kasutada on soovitav kolmekordseid õhkvahega klaaspakettaknaid, mille heliisolatsioon R´w + Ctr ≥ 35 dB. 3. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks heliisolatsiooni taset sel määral, et ruumides ületatakse lubatud müratasemed. 4. Rõdude korral tuleb projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab avatäidetele mõjuvaid liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra. 5. Elamute ja teiste müratundlike hoonete projekteerimisel tuleb järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (eelkõige magamistube) ei paigutata tiheda liiklusega sõidutee poolsele küljele ning igale hoonele projekteeritakse vaikne fassaad ja puhkeala/mänguväljak. Autoliiklusest põhjustatud vibratsioon Autoliiklusega kaasnevad lisaks helilistele võngetele ka madalasageduslikud võnked, mida nimetatakse vibratsiooniks (10-200 Hz). Vibratsioon levib nii õhus kui maapinnas ning viimase korral sõltub pinnase materjalist. Sõltuvalt pinnasetüübist on vibratsiooni levimine maapinna kaudu erinev. Tihedad pinnased summutavad paremini vibratsiooni. Maapinna tihedamad osad nõrgendavad vibratsiooni levimist oluliselt kiiremini kui vahetihedad pinnaseosad. Vibratsioon liiklusest tuleneb sõiduki rehvi ja tee pinnakatte hõõrdumisest, teekatte korrasolekust, sõiduki tüübist (veoauto, väikeauto) ja selle korrasolekust (halvasti kinnitatud haagised, logisevad varuosad jne). Üldiselt ei põhjusta tavaline transpordist tulenev vibratsioon terviseprobleeme, kuid võib kahjustada hooneid. Hoonete vundamentide projekteerimisel näha ette lahendused autoliiklusest tingitud vibratsiooni leviku tõkestamiseks hoone kandekonstruktsioonidesse. Vibratsiooni isoleeriv kiht on võimalik tekitada korraliku täitematerjalist aluspadja rajamisega või vibratsiooni isoleeriva materjali kihi paigaldamisega hoone vundamendi alla ja külgedele või vundamendi peale, eraldades järgneva konstruktsioonid isoleeriva kihiga vundamendist. Hoone vundamentide ja kandekonstruktsioonide täpsemad lahendused antakse hoone projektis. Et vähendada vibratsiooni levikut hoones, tuleks hoone projekteerimisel kasutada soovitavalt massiivseid konstruktsioone. Autoliiklusest põhjustatud õhusaaste Liiklusest tekkiv õhusaastekoormus sõltub sõidukite hulgast, nende tehnilisest seisukorrast, kasutatavast kütusest, keskmisest kiirusest ning liikluse sujuvusest. Planeeringuala õhusaaste leviku piiramisekson planeeritud halastatud müratõkkevall. Riigiteede omanik (Transpordiamet) on teavitanud võimalikest maanteeliiklusest põhjustatud häiringutest (müra, vibratsiooni, õhusaaste) ning tee omanik ei võta endale kohustusi maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. 7. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD Planeeritava alal olev kõrghaljastust säilitatakse maksimaalselt. Puude istutamisel tuleb järgida tehnovõrkudest tulenevaid kujasid. Keskkonnakaitse abinõude alus: Säästva arengu seadus § 3 Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 12 Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt. Kavandatav tegevus (maaüksuse jagamine ja ehitusõiguse määramine kooskõlas üldplaneeringuga) ei ole vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud detailplaneering, so detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine. Jäätmed tuleb koguda liigiti. Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu. Soovitatavalt varjata konteinereid variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele märkamatuks. Konteinerite koht määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse vastavuses Jäätmeseadusega ja Harku valla jäätmehoolduseeskirjadega. Täpsemalt lahendada krundi haljastus, parkimine, piirded, prügitünnide paigaldus jne. hoone ja haljastuse projekti mahus. Detailplaneeringu joonisel on näidatud prügikonteineri soovituslik asukoht. 8. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast, kuid ka aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada majapidamisvesi, puurkaevud, ehitusmaterjalid. Radoonist tulenev terviserisk Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Seda tõestavad nii epidemioloogilised uuringud inimeste hulgas kui ka katselised uuringud loomadel. Radoon ja tema tütarproduktid sattuvad organitesse sisse hingatava õhuga. Organismis jätkub nii gaasilise radooni kui sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne radioaktiivne lagunemine. On selge, et radoonisisalduse tõustes suureneb ka kopsuvähiriski tase. Kõige paremini aitab radooni vähendamiseks tuulutamine. Radoonist lahtisaamiseks tuleb kogu maja tuulutada iga päev vähemalt tund aega. Majasse kogunenud gaas lahkub sealt tuuletõmbusega kergesti. Hoone vundamendi alla rajada tuulutustorustik. Välisõhus radoon inimestele ja muudele elusolenditele ohtu ei kujuta. Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes kõrge radoonisisaldusega alal. Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele, mis ühtib Eesti Standardiga EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Enne detailplaneeringu elluviimist tuleb vastavalt EVS 840:2023 alapeatükile 4.1 Radoon ja selle allikad järgi teha elamutele pinnase mõõtmised. Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 13 9. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti standardist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Kuriteohirmu vähendavad hea nähtavus, valgustus, jälgitavus ja korrashoid. Ristiku tn 9 maaüksuste ning lähiala detailplaneering lk 14 W S N E CL-Nurme tee parkla vasakul CL-KT-Nurme BP vasak Projekteeritud asukoht kuni 20 jalgrattakohaga CL-KT-Nurme kergliikluse tunnel prakla varjualuse jaoks. NURME KERGLIIKLUSE 0 39.6 TUNNEL 0 39.8 0+77 0+0 0 40.2 0 40.0 CL-MNT11420 0 0 0 40.6 40.4 0+50 0+00 0 .00 40.8 43.40 41 0 .0 03 1+00 1+ 40 .20 40 1W1.1 .40 .60 40 0 40 .8 .00 40 1W1.1 43.60 .20 0+75 41 .40 35 41 1W1.1 .60 1W1.1 41 1.1 .80 41 .00 1W1.1 41 1W1.1 1W1.1 .20 42 .40 0+50 42 1W1.1 .60 42 43.80 .80 1W1.1 42 .00 42 .20 1W1.1 43 43 5 0+2 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1.2 1W 1W1.1 0+25 1W1.1 1W1.1 1.1 1 W2 Proj truup DN 1,000 1.2 1W 43.8 1.1 0 1W1.1 1W1.1 L=31.7; i=0.9% Hsv=41.50; Hvv=41.20 Leht 5 1W 1W1.1 Leh 1.1 t2 1W1.1 1 43.6 1W1.1 W2 1W1.11.1 0 Leh .00 t1 40 1W1.1 Leht 1W 1.1 43 1W1.1 3 0+00 .40 Leht 4 Leht 14 1W 1W 1W1.1 PK 112+00 1W1.1 1.1 Projekteeritud asukoht kuni 20 jalgrattakohaga 2 43 1W1.1 prakla varjualuse jaoks. .20 0+00 0 Le 40.2 1+23 1W 0+5 0 1W1.1 ht 40.4 1W1 43 1. 0 1W1.1 0 .00 1 40.6 6 1W Proj truup DN 1,000 1W1.1 0 40.40 40.8 .1 L=31.6; i=-1.0% 1+00 1W1.1 0 2 42 41.0 1W1.1 1W .80 13 0 Hsv=39.40; Hvv=39.70 1W1.1 40.6 41.2 0 1.1 0 1W1.1 42 41.4 ht 1W1.1 PK 111+ 0 .60 40.8 41.6 0+75 Le 0 0 1W1.1 41.8 1 42 0 W2 1W1 .1 4 42.0 .40 .1 W1 0 1W1.1 1W1.1 1.0 42.2 0 1 0 1W1 42 42.4 0+50 .1 1W1.1 0+7 .20 0 41.2 5 42.6 12 1W 1W1 0 0 .1 42.8 42 1.1 0 ht .00 1 43.0 0+8 00 1W1 W2 1W1.1 0+25 3 .1 Le 41 .80 1W1.1 41 .60 1W1.1 41 1W PK 11 .40 1W1.1 CL-KT-Nurme BP parem 41 2 1 SAU .20 33 1 1W1.1 41 ht .00 EV 10 Le 40 ALD 0+00 .80 ht 1W CL-Ristiku tn jalgtee ühendus Le HAR 40 2 .60 . 40 40 KU VAL t9 40 D h .20 Le 1W2 38 1W2 40 .00 ,50 1W2 39 Leht 7 Leht 8 .80 PK 10 39 .60 39.4 9+00 0 1W2 39.2 0 39.0 34 0 1W2 38.8 0 PK 10 38.6 0 1W2 38.4 0 8+00 1W2 1W2 1W2 1W2 PK 107 1W2 38 1W2 Koordinaadid: L-EST97 ,50 1W2 1W2 Geoalus Autor: REIB OÜ Töö nr: TT-6080 1W2 1W2 Kõrgused: EH2000 +00 1W2 1W2 1W2 1W2 1W2 Töö nimetus ja osa 1W2 PK 106+0 Reg kood: 12432118 Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni-Harku lõik ja Tiigi 78, 50410 Tartu Harku eritasandiline ristmik [email protected] Objekti asukoht www.roadplan.ee Harku vald, Saue vald; Harju maa 0 PK 105+00 Joonise nimetus Projektijuht Indrek Oden (allkirjastatud digitaalselt) Asendiplaan (Juuliku-Tabasalu ühendustee PK 105+00 - 112+00) Projektijuht Edgar Berman (allkirjastatud digitaalselt) Töö nr Joonise nr Staadium Mõõtkava Kuupäev Projekteerija Priidu Kooskora (allkirjastatud digitaalselt) 21059 3.12 Eelprojekt 1:1000 02.12.2022 Vastutav isik Priidu Kooskora (allkirjastatud digitaalselt) Harku Vallavalitsus Teie 05.02.2026 nr 12-1/547-11 [email protected] Kallaste tn 12 Meie 03.03.2026 nr 7.2-2/26/2093-2 76901, Harju maakond, Harku vald, Tabasalu alevik Seisukohtade väljastamine Ristiku tee 9 detailplaneeringu koostamiseks Olete taotlenud seisukohti Ristiku tee 9 detailplaneeringu (katastritunnus 19814:001:0158, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud. Planeeringu koostamise eesmärgiks on maaüksuse jagamine neljaks üksikelamumaa krundiks, üheks transpordimaa ja üheks maatulundusmaa krundiks. Planeeritav ala on tihedalt seotud ja külgneb oluliselt muudetava Tabasalu-Juuliku riigitee ümberehitamise lahendusega. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Nõustume eskiisi kohase juurdepääsu kavandamisega Kalju tänav L1 (katastritunnus 19801:001:3380) ja Ristiku tänav L1 (katastritunnus 19801:001:3382) riigitee 11401 Laagri- Harku tee km 4,606 ja km 4,782 ristmikult. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte ette näha. Arvestada, et perspektiivis liikluslahendus muutub ning perspektiivse riigiteega külgnevalt alalt on kavandatud juurdepääs kõrvalmaanteele läbi liiklussõlme vastavalt „Riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0–14,0 Tähetorni–Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik“ projektile, Roadplan OÜ töö nr 21059. Palume projekt siduda planeeringualaga. 2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja perspektiivne teekaitsevöönd. 3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus tuleb kavandada perspektiivse tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon. 4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojekti lahendusega. 4.1. Roadplan OÜ töö nr 21059 „ Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni -Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik.“ 5. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest. 5.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh väljapoole planeeringuala. 5.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga, Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41. 6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. 9. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. 10. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. 12. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast. 13. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. 2 (3) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: 1. Seletuskiri 2. Eskiis 3. Roadplan OÜ töö nr 21059 .Joonis 3.12 Rita Źereen 5120275, [email protected] 3 (3)
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel