Liisa-Ly Pakosta Teie 14.11.2024 nr 8-3/5169-11
Justiitsministeerium
[email protected] Meie 29.11.2024 nr 18-2/241878/2407012
Kohtumenetluse tõhustamise ettepanekutest
Austatud minister
Palusite arvamust kohtumenetluse tõhustamiseks Justiitsministeeriumile esitatud ettepanekute
kohta.
Sotsiaalhoolekande seaduse § 105 lõike 5 muudatusega kavandatakse täisealise isiku tema
nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele paigutamist pikendada praeguse ühe aasta asemel
kuni viie aastani. Välja pakutud viieaastane intervall kinnisesse asutusse paigutatud inimese
seisundi hindamiste vahel on liialt pikk. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on oma varasemas
praktikas kinnisesse asutusse paigutatud inimese seisundi hindamist pidanud ka 15-kuulise perioodi
järel liiga pikaks vahemikuks (Herczegfalvy vs. Austria, p 77). Piinamise ja ebainimliku või
alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) on Eestis tahtest
olenematule ravile paigutamist hinnates märkinud, et regulaarne vajaduse ülevaatamine peaks
olema korraldatud vähemalt kord aastas (CPT (2011) 15, p 131). EIK on hilisemas kohtupraktikas
rõhutanud, et inimese kinnipidamise vajadust tuleb hinnata mõistliku ajalise intervalliga. Veelgi
enam, ka perioodiliste hindamiste vahel ilmnenud relevantseid asjaolusid tuleb hinnata ilma
ebamõistliku viivituseta (Bjerg vs Denmark, p 35).
Kohtumenetluse tõhustamise eesmärgil muudatusi planeerides tuleb arvestada Eesti Vabariigi
põhiseaduse §-s 15 sätestatud igaühe õigusega pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral
kohtusse. Selles valguses on küsitavad nii tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 179 lõike 3 muutmise
ettepanek, mis tõstetaks riigi kasuks menetluskulude väljamõistmisel selle vaidlustamise piirmäära
100 eurolt 500 eurole, kui ka perehüvitiste seaduse muutmise ettepanek, mille järgi ei saa
vaidlustada haldusorgani otsust menetlusvälise elatisabi andmisest keeldumise kohta. Viimase kohta
toodud õigustust („Taotlejal jääb õigus pöörduda kohtusse või täitemenetlusse ja taotleda sellega
seotud elatisabi.“) ei saa pidada PS § 15 tagamisel piisavaks.
Ettepaneku kohaselt makstaks elatisabi mh tingimusel, et on tõenäoline, et kohustatud isik ei täidaks
ülalpidamiskohustust vähemasti mitte tervikuna ka kohtulahendi alusel. Kui haldusorgan eksib,
pidades kohustuse täitmist tõenäoliseks olukorras, kus see tegelikult tõenäoline ei ole, siis suunaks
ettepaneku seletus abivajava inimese perspektiivitusse menetlusse. Maakohtus toimuva menetluse
kohtukulud jääks ilmselt samuti tema kanda, sest neid ei saaks panna eksinud haldusorganile, kes ei
ole ju maakohtu menetluses menetlusosaline. Paralleelseid samas küsimuses toimuvaid
kohtumenetlusi tuleks muidugi püüda vältida, aga lahenduseks võiks olla ka erinormiga pädeva
2
kohtu määramine. Ilmselt oleks nii ettepanekus silmas peetavas olukorras kui ka nt olukorras, kus
kohalik omavalitsus keeldub toimetulekutoetuse maksmisest elatise nõudmise võimalusele viidates
(aga kus elatise nõue samuti perspektiivikas ei paista olevat), lahenduseks kohtumenetluse selliselt
kujundamine, et ühes kohtumenetluses kõigi kolme poole osalusel (haldusorgani, elatise nõudega
inimene ja elatise maksmiseks eelduslikult kohustatud inimene) otsustataks esmalt elatise maksmise
kohustuse (täidetavuse) üle ja sellest sõltuvalt seejärel keelduva haldusakti õiguspärasuse üle.1
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Marju Agarmaa
õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Marju Agarmaa 6938447
[email protected]
1
Esitatud ettepanek paistab juba praegu sellist lahendust eeldavat, kui näeb ette, et: „Kui menetlusvälise elatisabi nõude
võlgnik ei ole riigile üleläinud elatisnõuet rahuldanud, võib Sotsiaalkindlustusamet esitada riigi nimel hagi elatise
sissenõudmiseks võlgnikult.“. Kuna ka selles menetluses hakatakse esmalt välja selgitama, kas elatise maksmise
kohustus tegelikult on ja kui suur see on, siis ei saa ka seda menetlust teisiti kujundada kui vähemalt kolmepoolsena.