Katri Siikki
Tallinna 53. Keskkool
[email protected] Meie 28.11.2024 nr 7-5/241612/2406994
Õpilaste koolimajast lahkumise kord
Austatud direktor
Õiguskantslerilt küsiti, kas Tallinna 53. Keskkoolil on õigus seada gümnaasiumiõpilastele
tingimusi õppe- või vahetunni ajal koolimajast väljumiseks.
Seadus lubab koolil kindlaks teha, kes ja millal koolimajja siseneb ja sealt lahkub. Samuti võib
põhikooliõpilastel keelata koolimajast mõjuva põhjuse ja loata lahkumise. Seadus ei luba aga
keelata gümnaasiumiõpilastel koolimajast väljuda ega seada neile selleks tingimusi. Seega tohib
fikseerida fakti, et gümnaasiumiõpilane väljus koolimajast, ent temalt ei saa nõuda lahkumist
lubavat tõendit ega muul viisil tema liikumisvabadust piirata. Õpilaste liikumist reguleerivaid
norme ei ole alust pidada põhiseadusvastasteks.
Põhiseaduse järgi tohib liikumisvabadust piirata ainult siis, kui selle piirangu on sätestanud
Riigikogu (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 34). Seadus lubab koolidel turvalisuse ja järelevalve
eesmärgil piirata põhikooliõpilaste koolimajast ja kooli territooriumilt lahkumist (põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse (PGS) § 44 lg 7), kuid gümnasistide kohta see piirang ei kehti.
Tallinna 53. Keskkooli kodukorra punkt 17.3 sätestab, et õpilane võib koolipäeva keskel koolist
lahkuda ainult kooliõe, klassijuhataja või õppejuhi loal. Gümnaasiumiõpilaste suhtes seda
kodukorra punkti rakendada ei tohi. See ei ole seadusega kooskõlas (vt garderoobist asjade saamise
kohta ka õiguskantsleri soovitust Hugo Treffneri Gümnaasiumile).
Mõistetav on, et kool soovib ette teada, kui õpilane tahab tunnist puududa. Seadusega on kooskõlas
ka selline lahendus, et gümnaasiumiõpilased või nende vanemad teatavad võimaluse korral koolile
puudumisest ette. Üksteisest lugu pidav vastutustundlik käitumine on osa õpilasi ja koolitöötajaid
toetavast koolikeskkonnast (vt ka õiguskantsleri soovitust).
Soovitan Teil üheskoos kooliperega otsida lahendus, mis ei piira gümnaasiumiõpilaste (nii
alaealiste kui ka täisealiste gümnasistide) koolist lahkumist koolipäeva jooksul.
Leitud lahendus tuleks kehtestada ka kooli kodukorras. Kinnitasite, et selle aasta novembris on
kavas korraldada kooli kodukorra muutmise arutelu, millesse kaasatakse ka gümnaasiumiõpilased.
Loodan, et sellest seisukohast on arutelul abi. Palun andke 10. jaanuariks 2025 tagasisidet
soovituse järgimise kohta.
2
Kooli selgitused
1. Direktori 01.09.2021 käskkirjaga nr 1-3/29 kinnitatud kooli kodukorra punkt 17.3 sätestab, et
õpilane võib koolipäeva keskel koolist lahkuda ainult kooliõe, klassijuhataja või õppejuhi loal.
2. Kool kinnitas õiguskantsleri nõunikule, et kodukorra punkt 17.3 kehtib igas vanuses ja
kooliastmes õppivate õpilaste kohta. Samas ei ole kooli juhtkonna sõnul ühtki korralduslikku
takistust, mis ei võimalda eristada 18-aastasi õpilasi noorematest õpilastest. Turvatöötaja tunneb
õpilasi, kuid vajaduse korral palub neil esitada õpilaspileti.
3. Kooli selgituse kohaselt on kooli juhtkond koos õpetajatega otsustanud, et õpilastel ei ole
lubatud vahetundide ajal koolimajast lahkuda. See piirang kehtib 1. oktoobrist kuni 1. maini. Kui
aprillikuus lähevad ilmad väga soojaks, võib juhtkond teha erandi.
4. Kool saatis e-kooli kaudu kõigile õpilastele ja nende vanematele järgmise teate: „Laps ei tohi
koolipäeva jooksul koolimajast lahkuda (nt Maximasse), kuna kool vastutab koolipäeva eest.“
Lisaks teatas kool, et gümnaasiumiõpilastele on selgitatud, et 18-aastased õpilased võivad
vahetundide ajal koolimajast lahkuda, kuna nad on täiskasvanud.
5. Kooli selgituse kohaselt keelati gümnaasiumiõpilastel enne koolipäeva lõppu koolimajast
lahkuda, sest kool peab hoolitsema õpilaste turvalisuse (õnnetuste ja tundi hilinemiste vältimiseks)
ja tervise eest (külmal ajal ei kanna õpilased üleriideid, suitsetatakse naabermajade juures) ning
kooli puhtuse eest (paljud õpilased ei kanna vahetusjalanõusid).
6. Kool märkis, et koolimajast lahkumise keeld on seotud ka garderoobi tööga. Õppetundide ajaks
garderoob lukustatakse, et õpilaste asjad oleks turvaliselt hoitud. Garderoob avatakse ainult
vajaduse korral, näiteks kui õpilastel on vaja võtta kehalise kasvatuse tunni jaoks spordiriideid.
7. Lastevanemate koosolekutel olid vanemad arutanud, et nad tahavad lubada oma alaealisel lapsel
minna vahetunni ajal kauplusse. Selleks otstarbeks palus kool anda lapsevanematel oma lastele
kirjalik nõusolek. Kooli kinnitusel saadakse aru, et gümnaasiumiõpilane vastutab ise enda koolis
viibimise eest, seega püütakse koostöös õpilasomavalitsusega leida koolielus sobiv tasakaal.
Õpilaste koolimajast lahkumine
8. Seadus annab koolile õiguse kontrollida õpilaste (nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilaste)
koolimajja või kooli territooriumile sisenemist ja sealt lahkumist, kui see on vajalik õpilaste ja
koolitöötajate turvalisuse tagamiseks ja piiratud teovõimega õpilaste järelevalve tagamiseks
(PGS § 44 lg 7).
9. Kontroll võib näiteks seisneda selles, et koolimajja või kooli territooriumile sisenedes ja koolist
väljudes peab õpilane näitama turvatöötajale õpilaspiletit või kasutama mõnd automaatset
tuvastussüsteemi. Sel juhul on koolil ülevaade, kes on koolimajas või kooli territooriumil. Nii on
võimalik ära hoida ohtlikke olukordi ja tagada koolis viibivate õpilaste ja töötajate turvalisus
(koolimajja ei saa siseneda võõraid inimesi). Õpilaste liikumise kontrollimine võimaldab ka
piiratud teovõimega õpilaste järele valvata.
10. Vaatamata sellele, et koolil on õigus kontrollida kõigi õpilaste liikumist, ei ole koolil õigust
piirata kõigi õpilaste liikumist. Põhiseaduse järgi tohib liikumisvabadust piirata siis, kui selleks on
seaduslik alus (põhiseaduse § 34). Seega ei saa kool ise otsustada, mis klasside õpilaste liikumist
3
piirata, vaid ta peab järgima seadust. Seadus (PGS § 44 lg 7) annab koolile õiguse piirata õpilaste
lahkumist kooli hoonest või territooriumilt, kuid piiranguid saab kehtestada ainult statsionaarses
õppes põhiharidust omandavatele piiratud teovõimega õpilastele.
11. Kooli kodukorras on lubatud kehtestada n-ö viisakuskokkulepe, mille kohaselt annab
gümnaasiumiõpilane üldjuhul koolile teada, kui ta koolimajast lahkub ja seetõttu järgnevatest
õppetundidest puudub. Niisuguse reegli kehtestamine võib olla mõistlik, sest nii austatakse ka
õpetaja tööaega. See on vajalik näiteks juhuks, kui õpetaja vajab tunni ettevalmistamiseks infot,
mitu õpilast tunnis osaleb. Õpetaja ei jää sellisel juhul puuduvat õpilast asjatult ootama.
12. Gümnaasiumiõpilased ei pea vahetunni ajal koolimajast väljas käimist põhjendama. Mõistagi
on aga koolil õigus kontrollida õpilaste, sealhulgas gümnaasiumiõpilaste koolimajja ja sealt välja
liikumist, näiteks paludes neil end tuvastada õpilaspiletiga või muul viisil (PGS § 44 lg 7).
13. Koolil on ka muid võimalusi tagamaks, et gümnaasiumiõpilased tundidesse ei hilineks ega
puuduks õppetööst põhjuseta, et nad kasutaksid vahetusjalanõusid, ei suitsetaks koolis jne
(PGS § 58).
14. On mõistetav, et koolil on kergem rakendada eri vanuses õpilaste suhtes ühesuguseid reegleid,
kuid see ei anna koolile õigust kohaldada gümnaasiumiõpilastele reegleid, mis lähevad vastuollu
seadusega. Järelikult peab kool rakendama muid meetmeid, kui ta soovib tagada, et gümnasistid
osaleksid tundides ega puuduks koolist mõjuva põhjuseta. Võib eeldada, et gümnaasiumiõpilased
tulevad kooli ja lahkuvad koolist iseseisvalt ning tegutsevad suurema osa päevast ilma täiskasvanu
järelevalveta.
15. Palun Tallinna 53. Keskkoolil muuta kooli kodukorda ja praktikat nii, et see oleks kooskõlas
seadusega.
16. Küsimust tuleks arutada ka õpilaste endiga, sest otsus puudutab neid otseselt. Seadus ütleb, et
lahenduse otsimisel tuleb juhinduda sellest, mis on laste huvides parim ning enne lapsi puudutavate
otsuste tegemist tuleb ära kuulata ka laste arvamus (lastekaitseseaduse § 21). Lisaks nõuab seadus,
et kodukorra muudatuste kohta peavad saama oma arvamust avaldada ka kooli hoolekogu ja
õpilasesindus (PGS § 68 lg 2).
Vahetundide ajal liikumine ja värskes õhus viibimine
17. Avalduse lahendamisel kerkis veel küsimus, kas põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased saavad
vahetunni ajal piisavalt liikuda ja värskes õhus viibida. Aktiivne liikumine vahetunni ajal on
kasulik laste ja noorte tervisele (vt viiteid teadusuuringutele programmi Liikuma Kutsuv Kool
veebilehelt).
18. Eesti õpilased ei liigu piisavalt. Maailma Terviseorganisatsiooni suuniste kohaselt tuleks lastel
liikuda päevas keskmiselt vähemalt 60 minutit. Viimaste andmete järgi liigub piisavalt ehk
vähemalt 60 minutit päevas üksnes 43 protsenti Eesti 1.–9. klassi õpilastest. Iga päev käib vabal
ajal õues ainult 7–11 protsenti 10–17-aastastest Eesti lastest ja noortest.
19. Seadus ei nõua, et koolid peaksid võimaldama õpilastel vahetunni ajal õue minna. Vahetundide
sisustamine ja õues käimise võimalused sõltuvad paljuski sellest, kui suur on koolimaja, kui palju
õpib koolis õpilasi, ning mitmest muust asjaolust (nt sellest, kas koolil on piiratud õueala).
4
20. Uuringud näitavad, et koolil on võimalik laste liikumisaktiivsust siiski päris palju mõjutada.
Näiteks on leitud, et aktiivsed vahetunnid aitavad suurendada õpilaste liikumisaktiivsust
koolipäeva jooksul. Samuti on kindlaks tehtud, et õuevahetundide ajal liiguvad lapsed kaks korda
rohkem kui koolimajas olles1.
21. Õpilaste aktiivsuse ja värskes õhus viibimise soodustamine eeldab pikaajalist ja läbimõeldud
eeltööd (vt Liikuma Kutsuv Kool programmi tutvustust ja sellega liitunud koolide kogemusi).
Soovitan Teil õpilaste, lapsevanemate ja tervisenõukoguga arutada, kuidas saaks kool innustada
eri vanuses õpilasi koolipäeva jooksul rohkem liikuma ja värskes õhus viibima.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: avaldaja, Tallinna Haridusamet
Marje Kask 693 8427
[email protected]
1
G. M. Lemberg et al. (2023). School Children’s Physical Activity and Preferred Activities during Outdoor Recess
in Estonia: Using Accelerometers, Recess Observation, and Schoolyard Mapping.