Jaanis Järvet
Teie 09.10.2024
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon
Meie 22.11.2024 nr 10-4/7179-2
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele (tuulikutasu)
Austatud Jaanis Järvet
Pöördusite Justiitsministeeriumi poole küsimusega, mis puudutab keskkonnatasude seaduses (KeTS)
sätestatud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu (nn tuulikutasu). Selgitate oma pöördumises, et
vaatamata tuulikutasu regulatsiooni kehtestamisele 2023. aastal, on kohalikud omavalitused otseselt
või kaudselt avaldanud soovi sõlmida tuulepargi arendajatega täiendavad koostöölepingud, mille
kohaselt maksaks arendajad lisaks keskkonnatasude seaduses ette nähtud tuulikutasule veel
täiendava summa. Avaldate muret, et niisuguste kokkulepete sõlmimise ettepanek viitega kogukonna
ja volikogu suuremale poolehoiule planeeringule võib olla olemuslikult õigusvastane.
Keskkonnatasude seadus sätestab tuuleelektrijaama valdajale (tuuleelektrijaama omanik või
kasutama õigustatud isik) kohustuse maksta tuuleelektrijaama asukoha kohaliku omavalitsuse
üksusele tuuleelektrijaamas toodetud elektrienergia eest tuuleenergia tootmise tasu (nn tuulikutasu).
KeTS § 213 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et tuulikutasu määrab kohaliku omavalitsuse volikogu vahemikus
0,7–1 protsenti kvartalis toodetud elektrienergia kogusest, mis korrutatakse elektrihinna ja
tuuleelektrijaama võimsusega.
Märgime, et vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise
esitamise seaduse §-le 3 annab Justiitsministeerium selgitusi tema enda välja töötatud või tema
tegevust reguleerivate seaduste kohta. Kuna keskkonnatasude seadus on Kliimaministeeriumi välja
töötatud seadus, ei saa Justiitsministeerium selle kohta õiguslikke selgitusi anda. Samas uuris
Justiitsministeerium maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (596 SE)
Riigikogus menetlemise materjale, millest nähtus, et tuulikutasu regulatsiooni väljatöötamisse oli
kaasatud lai ring osapooli. Kõnealuse seaduseelnõu II lugemise muudatusettepanekute loetelus
selgitatakse, et KeTS § 213 lõikes 1 sätestatud tuulikutasu määr 0,7–1 protsenti leiti põhjaliku töö
tulemusel, kus arvestati varasemaid kogemusi, analüüsiti juba sõlmitud lepinguid ning tehti koostööd
arendajate, kohalike omavalitsuste ja katuseorganisatsioonidega. Koostöö ja turuolukorra analüüsi
tulemusel jõuti järeldusele, et see vahemik on kõigile osapooltele sobiv ja majanduslikult mõistlik.
Lisaks rõhutatakse eelnõu menetlusmaterjalides, et selline lähenemine välistab arendajatele kulu
perioodil kui tuuleelektrijaam rahavoogu ei tekita, küll aga, kui elektrihind on kõrgem, laekub vastavalt
ka tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kohalikule omavalitsusele rohkem.1
Seega võib öelda, et kohalikud omavalitsused on saanud tuulikutasu kujundamises sisuliselt kaasa
rääkida ning neile on antud ka selge otsustusõigus tuulikutasu konkreetse määra kehtestamiseks
seaduses ette nähtud vahemikus. See näitab, et omavalitsuste huvidega on regulatsiooni
väljatöötamisel arvestatud.
Mida olulisem on otsus seoses põhiõigustega, seda otsesem peab otsust langetava riigiorgani
legitimatsioon. Seda printsiipi väljendab põhiseaduse § 3 lg-s 1 sätestatud Riigikogu pädevust kaitsev
1
02.06.2022 maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (596 SE) II lugemise muudatusettepanekute
loetelu p 21.11, lk 18
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
seadusereservatsioon. Nimetatud põhiseaduse normist tuletatud olulisuse põhimõtte kohaselt ei saa
seda, mida on kohustatud tegema seadusandja, edasi delegeerida täitevvõimule ega ühelegi teisele
isikule või organile. See on ka Riigikohtu järjekindel praktika. Põhiseaduse § 3 lg 1 esimeses lauses
sätestatud üldine seadusereservatsiooni printsiip, mida rõhutavad spetsiaalselt rahaliste kohustuste
puhul nii PS § 113 kui ka kohaliku omavalitsuse puhul § 157 lg 2, nõuab, et avalik-õiguslike rahaliste
kohustuste kehtestamise korral oleks selleks alus sätestatud seaduses (vt nt RKÜKo 21.02.2017, 3-
3-1-48-16, p 44). Vastavalt eeltoodule otsustas ka seadusandja, et tuulikutasu puhul on tegemist
avalik-õigusliku rahalise kohustusega, mis vajab seaduslikku alust.
Arvestades, et seadusandja on tuulikutasu suuruse ja kehtestamise tingimused keskkonnatasude
seaduses üheselt kindlaks määranud, andes omavalitsustele kindlaksmääratud ulatuses
kaalutlusruumi, puudub kohalikul omavalitsusel õigus nõuda seaduses sätestatust kõrgemat või
täiendavat tuulikutasu.
Kui kehtestatud tuulikutasu määr osutub mõne osapoole jaoks näiteks ebapiisavaks, on võimalik
pöörduda Kliimaministeeriumi või otse Riigikogu poole ettepanekuga kaaluda seaduse muutmist.
Täname edastatud selgitustaotluse eest ja loodame, et antud selgitused on Teile abiks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Illimar Pärnamägi
juhataja
Lisaadressaadid:
Õiguskantsleri Kantselei
Kristi Laheoo
Kliimaministeerium
Mariann Salomets 5883 9902
[email protected]