dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Kliimaministeerium_päring

Õiguskantsleri Kantselei · 21. november 2024
Viit
16-6/241848/2406838
Registreeritud
21. november 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
16 Muu seadusest tulenev tegevus
Sari
16-6 Puuetega inimeste õiguste edendustöö
Toimik
16-6/241848
Vastutaja
Liisi Uder (Õiguskantsleri Kantselei, Juhtkond)

Failid

  • 📎16-62418482406838 21.11.2024 Väljaminev kiri.asice391 KB

Sisu (failidest)

Vladimir Svet Teie nr Kliimaministeerium [email protected] Meie 21.11.2024 nr 16-6/241848/2406838 Elamute ligipääsetavusest Austatud taristuminister 6. novembril toimus õiguskantsleri puuetega inimeste nõukoja koosolek, kus arutati muu hulgas elumajade ligipääsetavuse probleeme. Tänan Teid põhjaliku ettekande eest. Kõnelesite sellest, mida riik kavatseb ette võtta kinnisvara ligipääsetavaks muutmiseks ja ehitatavatele hoonetele uute nõuete kehtestamisel. Leppisite nõukojaga kokku, et kõik vastuseta jäänud küsimused saame esitada Teile kirjalikult. Need küsimused on siin: 1. Riik kavatseb kehtestada nõude, et 10 protsenti elumajadest või ühe elumaja korteritest peavad olema sellised, mida saab hõlpsasti ümber ehitada erivajadusega inimeste jaoks. Miks selleks määraks on valitud just 10 protsenti ja mitte rohkem? 2. Lifti peab edaspidi ehitama kõikidesse vähemalt kolmekorruselistesse kortermajadesse. Miks see nõue ei kehti kahekorruseliste majade kohta? 3. Hoolimata riigi toetusmeetmetest, millega tahetakse parandada elumajade ligipääsetavust, ei ole veel keegi Euroopa Liidu raha toel maja energiasäästlikumaks ehitades teinud neisse lifti. Järelikult on olemas takistused, miks omanikud ei suuda või ei taha seda teha. Ligipääsetavuse rakkerühma elumajasid puudutavas raportis oli ettepanek, et riigi abiga võiks teha mõned kortermajade tüüpprojektid, et hoone ümberehitust kavandades saaks ühesugust lahendust kasutada mitmel pool. Miks ei ole riik seni koostanud ühtki universaalset lahendust, mis hõlmaks ümberehitust alates projektist kuni selle teostuseni? 4. Kas Kliimaministeerium on oma plaane tehes kasutanud MTÜ Ligipääsetavuse Foorum tehtud uuringuid („KREDEX korterelamute meetme ligipääsetavuse analüüs“, „Ligipääsetavuse tulu-kulu analüüs“ ja „Projekteeritavate korterelamute ligipääsetavuse miinimumnõuete analüüs“)? 5. Rekonstrueerimistoetuse 2022–2027 raames on võimalik parandada ka hoonete ligipääsetavust. Selle toetuse teises taotlusvoorus, mis avati 28. oktoobril, on enamiku piirkondade (sh Tallinna linn) kohta taotluste vastuvõtmine praegu lõppenud, sest taotlusi on esitatud rohkem, kui eelarve võimaldab. Kas rekonstrueerimistoetuse taotlemiseks on kavas korraldada veel taotlusvoore ja millal need avatakse? Kas lähitulevikus on planeeritud veel toetusi (ainult) vanemate hoonete ligipääsetavuse parandamiseks? Kas on 2 kavas selliseid toetusi ette näha ka eraisikutele, et nad saaksid ise oma korteri ligipääsetavust parandada, juhul kui korteriühistu ei ole valmis sellega tegelema? 6. Kas planeeringutega võiks ette näha ka avalike tualettruumide ehitamist linnaruumi? 7. Kui hoonete energiatõhusust parandatakse ja seejuures vahetatakse välja ka aknad ja rõdude uksed, kas võiks siis teha need uksed piisavalt laiad, et rõdule pääseks ka ratastooliga? Lisaks leppisite nõukoja liikmetega kokku, et kui valmib taristuministri määruse eelnõu eluruumile esitatavate nõuete kohta, saadate selle ametliku kooskõlastamise käigus ka õiguskantslerile, et ka nõukoja liikmed saaksid selle kohta esitada parandusettepanekud. Ootame Teilt vastuseid hiljemalt aasta lõpuks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Liisi Uder 693 8437 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel