Kata Varblane Meie 06.11.2024 nr 6-4/241524/2406510
Vormsi Vallavolikogu
[email protected]
Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord
Austatud volikogu esimees
Õiguskantsleril paluti hinnata, kas Vormsi Vallavolikogu 19.08.2022 määruse nr 9 „Vormsi valla
huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord“ (edaspidi: määrus) § 1 lõige 1 on põhiseaduspärane.
Selle aasta algusest kehtib kord, et Vormsi vald maksab peredele laste ja noorte huvialadega
tegelemise eest toetust, kui nende perede lapsed elavad Vormsi vallas ja samal ajal õpivad
Vormsi Lasteaed-Põhikoolis või on asunud pärast selle põhikooli lõpetamist õppima mõnda
gümnaasiumi või kutseõppeasutusse. Toetust makstakse kuni 19-aastastele noortele (vt
määruse § 1 lg 1).
Õiguskantslerilt küsiti, kas Vormsi vallal on õigus lapsed valla huvitegevuse toetusest ilma jätta,
kui laste elukohaks on registreeritud Vormsi, aga lapsed käivad teise kohaliku omavalitsuse koolis.
Leian, et üldjuhul on Vormsi vallal õigus anda huvihariduse toetust, huvitegevuse toetust ja laagris,
konkursil või võistlustel osalemise toetust vaid neile peredele, kes elavad lastega igapäevaselt
Vormsi saarel ja kelle lapsed õpivad Vormsi Lasteaed-Põhikoolis või kelle kuni 19-aastased lapsed
on sellest koolist läinud õppima gümnaasiumisse või kutseõppeasutusse.
Vallavolikogu ei ole aga määruses arvestanud, et määruse §-s 3 nimetatud toetustest ei tohi ilma
jääda pered, kelle lapsed õpivad väljaspool Vormsit objektiivsetel põhjustel (näiteks ei saa laps
puude tõttu õppida Vormsil).
Vormsi Vallavalitsus selgitas õiguskantsleri nõunikule, et kuna praegu selliseid lapsi ja noori
saarel ei ela, pole ka põhjust määrust muutma hakata. Määrust tuleks muuta alles siis, kui olukord
seda nõuab. On tõsi, et tõenäoliselt tuleb selliseid juhtumeid, mil määrus jätab lapse või noore
põhiseadusvastaselt toetusest ilma, ette haruharva. Paraku on elu näidanud, et kui see juhtub, siis
on inimene juba kahju kandnud (vt nt Otepää valla juhtumit). Kuna selliseid erakorralisi juhtumeid
on võimalik ette näha, tuleks nende lahendamiseks kehtestada selged reeglid.
Palun volikogul viia määruse nr 9 § 1 lõige 1 kooskõlla põhiseaduse § 12 lõikega 1.
Palun andke 2. jaanuariks 2025 teada, kuidas olete ettepanekut järginud.
1. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12 lõige 1 sätestab põhiõiguse võrdsele kohtlemisele.
Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt võib võrdsuspõhiõigust piirata igal põhiseadusega
kooskõlas oleval põhjusel. Sarnases olukorras olevate inimeste erinev kohtlemine on
2
põhiseadusega vastuolus, kui erinevaks kohtlemiseks puudub mõistlik ja asjakohane põhjus.
Erineva kohtlemise põhiseaduspärasuse hindamiseks tuleb kaaluda erineva kohtlemise eesmärki
ja tekitatud ebavõrdse olukorra raskust.
2. Kehtiva määruse järgi saavad määruse §-s 3 sätestatud toetust vaid Vormsil koolis õppivad
lapsed või sealt mujale õppima asunud kuni 19-aastased noored. Põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse (PGS) § 27 lõike 1 kohaselt on õpilasel õigus õppida elukohajärgses koolis
ka juhul, kui ta vajab koolis tuge. Kui õpilasele ei ole võimalik korraldada koolivälise
nõustamismeeskonna soovituse kohast õpet koduvalla või -linna koolis, peab õpilase
elukohajärgne vald või linn koostöös teiste koolide ja kooli pidajatega tagama õpilasele hariduse
omandamise võimalused ning korraldama transpordi kooli ja tagasi või hüvitama õpilase
sõidukulud (PGS § 48 lg 3).
3. Niisiis ei pruugi olla tegu enam lapse või noore vaba valikuga, vaid paratamatusega, mis
tuleneb Vormsi Lasteaed-Põhikooli õppimistingimustest (nt ei saa kohalikus põhikoolis õpetada
kurti või sügava liitpuudega last).
4. Põhiseadusega ei ole kooskõlas, kui pere jäetakse määruse §-s 3 nimetatud toetusest ilma
üksnes lapse puude tõttu, mis takistab tema õpetamist kohalikus koolis. Sellisel juhul puudub
toetuste määramata jätmisel mõistlik põhjus.
5. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on vältida olukordi, milles koheldakse inimesi nende puudest
tulenevalt ebavõrdselt (PS § 28 lg 4, ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni art 5). Kuigi
toetus määratakse lapsevanemale, toetatakse sellega vanemat ja tema last ühiselt. Seega võib
määrust abstraktselt hinnates öelda, et kui Vormsi vald jätab toetuse andmata, kohtleb ta
ebavõrdselt nii puudega lapse vanemat kui ka tema puudega last, kelle õpet ei saa kohalikus koolis
korraldada nii, nagu kooliväline nõustamismeeskond on soovitanud (vt ka ÜRO puuetega inimeste
õiguste komitee üldkommentaar nr 6 (2018), p 20).
6. Vormsi Lasteaed-Põhikoolis ei saa õppida ka laps, kes on saarele kolinud pärast põhikooli
lõpetamist asjaoludel, mida noor ise mõjutada ei saa (nt laps kolib ainsa elusoleva sugulase juurde
või otsustavad vanemad asuda Rootsist Vormsile elama).
7. Kehtiva määruse § 1 lõikes 1 sätestatud erineva kohtlemise eesmärk on mõjutada peret
panema last Vormsil asuvasse kooli. Toetuse kaudu ei saa aga mõjutada peret, kelle laps on juba
põhikooli lõpetanud ja kes on saarele elama asunud pärast seda. Tuleb arvestada, et näiteks pärast
põhikooli lõpetamist Vormsile ainsa elusoleva sugulase juurde elama asunud noor ei pruugi saada
toetust ka teisest omavalitsusest.
8. Selliste olukordade õiglaseks lahendamiseks oleks mõistlik näha volikogu määruses ette
kaalutlusõigus.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: avaldaja
Marje Kask 693 8427;
[email protected]