dokumendiregister.ee
Väljaminev kiriAvalik

Rõttu Kinnisvara OÜ_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 5. november 2024
Seotud ettevõtted
Viit
14-1/241743/2406476
Registreeritud
5. november 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rõttu Kinnisvara OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
Sari
14-1 Menetlusse võtmata avaldus (puudub pädevus)
Toimik
14-1/241743
Vastutaja
Jaanus Kirikmäe (Õiguskantsleri Kantselei, Üldosakond, Õigusteenistus)

Failid

Sisu (failidest)

Toomas Kuusk Teie 23.10.2024 nr juhatuse liige Rõttu Kinnisvara OÜ Meie 05.11.2024 nr 14-1/241743/2406476 [email protected] Lugupeetud juhatuse liige Pöördusite õiguskantsleri poole murega, et Keskkonnaamet ei tee järelevalvet maaomaniku ja jahipiirkonnakasutaja vahelise lepingu sõlmimise üle. Jahiseaduse (JahiS) järgi on maaomanikul õigus seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata, korraldada oma maal väikeulukijahti, sõlmida kokkulepe oma jahindustegevuse korraldamiseks oma kinnisasjal jms (§ 6). Jahiseadus näeb ette, et võõral kinnistul on jahipidamiseks vaja jahipiirkonna kasutajal ehk jahiseltsil jõuda maaomanikuga kokkuleppele ja sõlmida leping (§ 25 lg 1). Kui maaomanik ei ole oma maal jahipidamist keelanud, tohib ilma lepinguta jahti pidada piiramata või tähistamata kinnisasjal päikesetõusust päikeseloojanguni, kuid mitte lähemal kui 200 meetri kaugusel hoonest (§ 25 lg 2). Samuti on seaduses antud lõplik loetelu tegevustest, mida maaomanik ei tohi jahipidamisel keelata (§ 25 lg 3). Seadusest tuleneb eeldus, et kui kinnisasi on piiramata või tähistamata, siis on omanik vaikimisi lubanud jahti pidada. Seevastu juhul, kui maaomanik ei ole jahiseltsiga lepingut sõlminud ja kinnisasi on piiratud või tähistatud, tuleb järeldada kinnisasja omaniku soovi, et seal keegi ei viibiks ega peaks jahti. Maaomanik võib alati keelata oma maatükil jahipidamise või viibimise kohapeal suuliselt (vt Riigikohtu 13.12.2019 otsus nr 3-17-1268, p 11). Järelevalvet jahiseaduses sätestatud nõuete täitmise üle on käsitletud õiguskantsleri 05.06.2020 seisukohas. Kui siiski leiate, et amet ei ole järelevalvemenetluse alustamise üle korrektselt kaalunud, on võimalus pöörduda halduskohtusse. Loodame, et neist selgitustest on abi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Lekko õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Jaanus Kirikmäe 6938403 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →