Riigikogu kantselei Teie 29.04.2026 nr 10-3/26/53-1
[email protected]
Meie 25.05.2026 nr 10-3/26/53-2
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi arvamus karistusseadustiku ja teiste
seaduste muutmise ning kriminaalhooldusseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu
kohta
Täname võimaluse eest avaldada arvamust eelnõu kohta. Toome sellesse puutuvalt välja
järgmised tähelepanekud.
Esmalt tuleks kaaluda, kas ikkagi on põhjendatud regulatsioon, mille kohaselt ei teki n-ö
(pool)automaatse vabanemise õigust (KarS § 76 lg-d 11 ja 21) riigivastase kuriteo toime pannud
inimestele. Seni ei ole karistusseaduse üldosas tingimisi vabastamise menetlustes kuriteo
liikidest tulenevaid erisusi tehtud: seda ei otsuse langetamise etapis (KarS §-d 73 ja 74) ega
hilisema vabastamise menetlustes (KarS §-d 76 ja 77). Seetõttu oleks niisuguse regulatsiooni
lisamine esiteks süstemaatiliselt probleemne. Miks keelatakse riigivastase kuriteo sooritanutele
vangistuses vabanemine vaid ühes etapis? Miks mitte öelda, et nemad peavad igal juhul
vangistust kandma asuma (KarS §-de 73 ja 74 tasand) või et neid ei saa ennetähtaegselt
vabastada (KarS § 76; KarS § 77 (eluaegne vangistus) puhul oleks vabastamise lausaline keeld
vastuolus Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga ja ilmselt ka Eesti põhiseadusega)?
Teiseks avaks see muudatus n-ö Pandora laeka. Miks peaks piirduma vaid riigivastaste
kuritegudega? Mis takistab edaspidi selle kataloogi täiendamist: nt puutuvalt rasketesse
vägivallakuritegudese, seksuaalkuritegudesse ja veel millessegi? Ja on ka kõigiti mõeldav, et
tulevikus tekibki kellegi käesoleva arvamuse eelmises lõigus väljendatud mõte: riigivastaste
kuritegude sooritanute osas peaks karmistama ka KarS §-de 73, 74 ja 76 regulatsioone – ja
ühtlasi võiks riigivastaste kuritegude kõrvale lisada veel mingit laadi kuriteod.
Arusaamatuks jääb seletuskirjas olev lause, mille kohaselt ei tohiks riigivastase süüteo eest
karistust kandvat isikut käsitleda kui madala riskikäitumisega isikut. Esiteks jääb mõistmatuks,
kuidas saab sellist üldist eeldust luua: riigivastase kuriteo toime pannud isik ei ole automaatselt
madala riskikäitumisega. See, kas kellestki uute kuritegude oht lähtub või mitte, on vaja iga
isiku puhul eraldi otsustada. Automaatne (ümberlükkamatu?) ohtlikkuse eeldus on seetõttu väär
ja see ei ole ka kooskõlas retsidiivsusriski käsitlevate teadusuuringutega. Teiseks on ebaselge,
kuidas peaks niisugusel juhul tulema kõne alla riigivastase kuriteo toime pannud inimese
ennetähtaegne vabastamine. Riigikohtu pikaajalise praktika järgi eeldab kellegi vabastamine
seda, et temast ei tulene uute kuritegude ohtu (viimati lahend nr 1-24-5035/92). Kui riigivastaste
kurjategijate puhul tuleb lähtuda ohtlikkuse eeldusest ehk neist lähtub alati uute kuritegude oht,
siis ei saaks olla võimalik ka nende ennetähtaegne vabastamine.
Kokkuvõtvalt liiguks Eesti selle muudatusega eemale liberaalselt resotsialiseerumisele
suunatud kursilt, mida ka eelnõu autorid (või Riigikogu) näivad pooldavat. Kui keegi on toime
Aadress: Kalevi 1, Tartu, 51010; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post:
[email protected]
Lisainfo: www.kohus.ee
pannud raske kuriteo – nt riigireetmise –, mõistetakse talle selle eest ka pikk vangistus ja ta
peab niikuinii aastaid vanglas olema (enne kui saabub mõni KarS §-s 76 nimetatud tähtaeg).
Ka Riigikohtu vastne praktika viitab sellele, et inimest ei ole tingimata tarvis ennetähtaegselt
vabastada isegi siis, kui temast ei lähtu uute kuritegude ohtu (lahend nr 1-24-5035/92). Seetõttu
on kõigiti võimalik, et mingitel juhtudel keelaks kohus ka riigivastase kuriteo toime pannu
vabastamise – isegi kui ta enam ohtlik ei ole. Samas on teatud olukordades siiski mõistlik, kui
selline isik vabastatakse ehk kohtult ei võetaks ära vastavat diskretsiooniõigust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Hirsnik
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi esimees
Aadress: Kalevi 1, Tartu, 51010; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post:
[email protected]
Lisainfo: www.kohus.ee