Justiits- ja Digiministeerium Teie 24.04.2026 nr 8-1/3308-1
[email protected]
Meie 08.05.2026 nr 10-3/26/49-2
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi arvamus karistusseadustiku,
kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu
kohta
Täname võimaluse eest avaldada arvamust eelnõu kohta, millega soovitakse
karistusseadustikus (KarS) sisalduv keskkonnavastaste süütegude peatükk viia vastavusse
Euroopa Liidu keskkonnakuritegude direktiivi täiendatud ja ajakohastatud versiooniga.
Tegemist on mahuka revisjonikavaga, mille üksikasjadesse ei olnud meil ajanappuse tõttu
võimalik süvitsi minna – seetõttu on mõeldav, et seletuskiri pakub meie tähelepanekutele juba
praegu vastuseid. Kui see aga nii ei ole, palume Teil meie ettepanekuid kaaluda.
1. Kohati opereeritakse eelnõus terminiga „oluline kahju“ (vt nt KarS § 3511 lg 2). Seda
terminit tuleb seni – vähemasti üldjuhul – sisustada karistusõiguses läbi KarS § 121 p 1. On
segadust tekitav, kui sama seadus kasutab ühte ja sama mõistet erinevates tähendustes. Seetõttu
palume kaaluda termini „oluline kahju“ asemel terminit „oluline keskkonnakahju“. Just
„keskkonnakahjust“ räägitakse ju korduvalt tegelikult nii eelnõus kui seletuskirjas.
2. Eelnõus on hulganisti koosseise, kus räägitakse ettevaatamatusest. Karistusseadustikus
kujutab ettevaatamatusvastutus üldjuhul erandit – reeglina eeldab kuriteost rääkimine tahtlust
(vt KarS § 15 lg 1). Ettevaatamatusvastutuse laiendamine toimub karistusõiguse n-ö viimase
abinõu (ultima ratio) põhimõtte arvelt: vastutusala laiendatakse sinna, kus see üldjuhul olema
ei peaks, st sellistele tegevustele, millele peaks reeglina reageerima haldus- või tsiviilõigus.
Direktiiv nõuab, et mõningad tegevused peaksid olema karistatavad ka juhul, kui need pannakse
toime „raskest hooletusest“. Seletuskirjas (lk 7) märgitakse: „Rasket hooletust kui subjektiivse
koosseisu elementi käsitatakse Eesti karistusõigussüsteemi kontekstis ettevaatamatusena (KarS
§ 18), mille puhul tuleb eraldi tuvastada, kas tegemist on kergemeelsuse või hooletusega.“.
Tekib küsimus, kas arusaamani, et „raske hooletus“ tähendab Eesti seaduse mõttes
„ettevaatamatust“, jõuti läbi mingi analüüsi või mingitele (õigus)allikatele tuginevalt? Kas ei
ole võimalik, et „raske hooletus“ on samastatav kergemeelsusega KarS § 18 lg 2 tähenduses?
Vahest ei hõlma see termin pelka n-ö mitteteadlikku ettevaatamatust ehk hooletust KarS § 18
lg 3 mõttes? Kui see nii on, võiks kaaluda võimalust kriminaliseerida rikkumised, millele peab
järgnema vastutus ka siis, kui need pannakse toime „raskest hooletusest“ mitte läbi
ettevaatamatusetteheite, vaid üksnes juhul, kui teo toimepanija oli kergemeelne. Seeläbi jääks
kriminaalvastutuse alast välja pelgalt hooletusest toime pandud teod (tagajärje hooletud
põhjustamised) ja nii oleks muudatused paremini kooskõlas karistusõiguse ultima ratio-
põhimõttega.
Aadress: Kalevi 1, Tartu, 51010; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post:
[email protected]
Lisainfo: www.kohus.ee
3. Mitmete koosseisude juures on viide „olulisele kahjule või olulise kahju ohule“. Need kaks
tagajärge – kahju ja oht – on selgelt astmestatavad: oht kujutab endast kahju eelastet ehk on
märksa väiksema ebaõigussisuga nähtus kui kahju (s.o realiseerunud oht). Pahatihti on need
karistusseadustikus erinevalt sanktsioneeritud: nt tahtliku elu ohustamise eest nähakse ette
kergemad karistused kui tahtliku elu kahjustamise ehk surma põhjustamise eest (vt nt KarS §-
d 118 lg 1 p 1, 1181 lg 2 p 5, 123, 133 lg 2 p 6, 1381 lg 2 p 6, 259 lg 2 ja 406 lg 1 vs §-d 113 ja
114). Seetõttu võiks kaaluda võimalust talitada nii ka keskkonnakuritegude puhul,
sanktsioneerides olulise kahju tekitamise rangemalt kui üksnes sellise ohu loomise.
Lugupidamisega
Erkki Hirsnik
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi esimees
(allkirjastatud digitaalselt)
Aadress: Kalevi 1, Tartu, 51010; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post:
[email protected]
Lisainfo: www.kohus.ee