Kiri

Ministeeriumid Meie 21.06.2022 nr 1.2-2/86-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tööturumeetmete seaduse eelnõu. Palume kooskõlastusi hiljemalt 18. juuliks 2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister tervise- ja tööministri ülesannetes Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Rakendusaktide kavandid Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Linnade ja Valdade Liit Õiguskantsler Andmekaitse Inspektsioon Kristi Suur 6269 194 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 10.06.2022 Tööturumeetmete seadus 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse: 1) tööturumeetmed ja nende eesmärgid; 2) tööturumeetmete pakkumise korraldamise, pakkumise ja rahastamise põhimõtted; 3) tööotsijana registreerimise nõuded; 4) töötutoetuse maksmise tingimused ja kord ning rahastamise põhimõtted; 5) töövahendus ja renditööjõu vahendamine ettevõtja poolt; 6) vaidluste lahendamine ja järelevalve. (2) Käesolevas seaduses sätestatud tööturumeetmed on tööturuteenused ja tööturutoetused. § 2. Seaduse eesmärk Käesoleva seaduse eesmärk on vähendada töötust ja lühendada selle kestust, ennetada töötust ja toetada tööhõives püsimist ning kvaliteetset tööhõivet, suurendada tööjõu pakkumist ning toetada kaasavat ja kohanemisvõimelist tööturgu ja majanduse struktuurimuutusi tööturumeetmete abil. § 3. Seaduse kohaldamisala (1) Käesolevas seaduses sätestatud tööturumeetmetele on õigus: 1) Eesti alalisel elanikul; 2) tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel; 3) Eestis viibival Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul; 4) Eestis viibival rahvusvahelise kaitse, sealhulgas ajutise kaitse saajal või Eestis viibival rahvusvahelise kaitse taotlejal välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel; 5) ajutiselt ja seaduslikult Eestis viibival välismaalasel, kelle lühiajaline töötamine on välismaalaste seaduse kohaselt registreeritud või kelle töötamise õigus tuleneb välislepingust ja kes töötab; 6) tööandjal, kes on residendist juriidiline või füüsiline isik, Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht või kellel on Eestis töötajad. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tööotsijale, töötajale, muule isikule ja tööandjale. (3) Tööotsija käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ei tööta, on tööotsijana Eesti Töötukassas (edaspidi töötukassa) registreeritud ja otsib tööd. (4) Töötaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes on hõivatud käesoleva seaduse § 8 lõike 4 punktides 3–9 nimetatud tegevusega ning pöördub töötukassa poole tööturumeetmete saamiseks. (5) Muu isik käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ei tööta ega ole tööotsijana töötukassas registreeritud ning pöördub töötukassa poole tööturumeetme saamiseks. (6) Käesolevat seadust kohaldatakse välislepingus sätestatud juhtudel välislepingust tulenevate erisustega. (7) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega. (8) Käesolevas seaduses nimetatud otsused, sealhulgas tegevuskava, ja muud dokumendid toimetatakse kätte elektrooniliselt, posti teel lihtkirjaga või töötukassa kohalikus osakonnas, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (9) Tööturuteenuse pakkumiseks sõlmitakse haldusleping, kui see on sätestatud käesoleva seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis, ja kohaldatakse halduskoostöö seadust, välja arvatud selle § 5. § 4. Tööturumeetmete sihtrühmad (1) Käesolevas seaduses nimetatud tööturumeetmeid pakutakse, võttes arvesse tööhõiveprogrammist tulenevaid erisusi, järgmiselt: 1) tööotsijale § 13 lõikes 2 nimetatud tööturumeetmed; 2) töötajale ja muule isikule § 13 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud tööturumeetmed; 3) tööandjale § 13 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tööturumeetmed. (2) Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isikule pakutakse § 13 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud tööturumeetmeid. (3) Käesoleva seaduse § 13 lõike 2 punktis 4 nimetatud tööturumeedet pakutakse töötajale ja muule isikule juhul, kui see on vajalik talle teiste tööturumeetmete pakkumiseks. (4) Käesoleva seaduse § 13 lõike 2 punktides 5–10 nimetatud tööturumeetmeid pakutakse töötajale, tööandjale ja muule isikule tööhõiveprogrammis sätestatud juhul ja tingimustel. (5) Isikul on õigus tööturumeetmetele ulatuses, mis vastab töötukassa hinnangul isiku vajadusele, et saavutada käesolevas seaduses sätestatud eesmärke. 2. peatükk Tööturumeetmete pakkumise korraldamise ja pakkumise põhimõtted § 5. Tööturumeetmete pakkumise korraldamine ja pakkumine (1) Käesoleva seaduse alusel korraldab ja pakub tööturumeetmeid töötukassa. (2) Tööturumeetmete pakkumist võivad korraldada ja tööturumeetmeid võivad pakkuda kohaliku omavalitsuse üksused ja muud asjaomased füüsilised ja juriidilised isikud seaduses sätestatud juhul või vastavalt selleks valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tööturumeetmete pakkumise tingimustele ja korrale. (3) Ettevõtja võib käesoleva seaduse § 13 lõike 2 punktis 2 nimetatud tööturumeedet pakkuda ja renditööjõudu vahendada vastavalt käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatule. (4) Tööturumeetme pakkumise otsustab tööturumeetme pakkumise korraldaja, võttes arvesse: 1) isiku eriala, töökogemust, vajadusi ja õigust endale vabalt tööd valida ja töötada; 2) tööandja vajadusi ja õigust endale vabalt tööjõudu valida; 3) tööturumeetme eesmärki, tööturu olukorda, sealhulgas tööjõu nõudluse ja pakkumise tasakaalu ning piirkondlikke eripärasid. (5) Töötukassa korraldab tööturumeetmete pakkumist ning muud tööle saamiseks ja tööl püsimiseks vajalikku abi koostöös tööandjate, kohaliku omavalitsuse üksustega ja teiste teenusepakkujatega, kaasates vajaduse korral isiku lähivõrgustikku. (6) Töötukassal on õigus kaasata tööturumeetme vajaduse hindamisse eksperte. (7) Tööturumeetmete pakkumise korraldamiseks ja pakkumiseks ning töötutoetuse maksmiseks võivad töötukassa ja tööturuteenuse pakkuja töödelda järgmisi isikuandmeid: 1) isiku üldandmed: ees- ja perekonnanimi, isikukood ja välisriigi isikukoodi väljastanud riik või selle puudumise korral sugu ja sünniaeg, teovõime andmed, elukoha aadress, kontaktandmed (postiaadress, telefoni number ning e-posti aadress); 2) kodakondsuse, elamisloa või -õiguse kehtivuse andmed, lühiajaliselt Eestis töötamise andmed, andmed rahvusvahelise kaitse saaja, ajutise kaitse saaja või taotleja seisundi kohta, surmaandmed, pangakonto; 3) andmed esindusõiguse kohta ning esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed; 4) andmed isiku töötamise, sealhulgas välisriigis elamise ja töötamise kohta, ettevõtlusega tegelemise ning ettevõtluskonto omamise kohta; 5) isiku sissetulekud; 6) andmed isiku terviseseisundi, töövõime hindamise ja tuvastatud töövõime ulatuse ning puude raskusastme kohta; 7) andmed isikule riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse poolt toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi maksmise ning teenuse pakkumise kohta, andmed isikule koostatud juhtumiplaani kohta; 8) andmed isikule tööturumeetme pakkumise kohta; 9) hariduse, antud kutse, pädevuse või ameti ning õppimise andmed; 10) keelteoskuse, digipädevuse ja mootorsõiduki juhtimise andmed; 11) muud andmed, mis on käesolevas seaduses nimetatud eesmärkidel aluseks isikule tööturumeetmete pakkumise korraldamisel ja pakkumisel ning töötutoetuse määramisel. (8) Tööturumeetmed, mille andmeid töötukassa vahetab tööturumeetme pakkujaga infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee või töötukassa infosüsteemi kaudu, kehtestatakse tööhõiveprogrammiga, teavitades sel viisil andmete vahetamisest tööturumeetme pakkujat vähemalt kuus kuud ette. § 6. Tööhõiveprogramm (1) Tööhõiveprogrammiga kehtestatakse pakutavad tööturuteenused ja -toetused vastavalt käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 loetletud tööturumeetmetele. (2) Tööhõiveprogrammis sätestatakse käesoleva seaduse eesmärgi saavutamiseks tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise nõuded ja korraldus ning tööturuteenustega seotud arendustegevused. (3) Tööhõiveprogrammis sätestatakse vähemalt: 1) tööhõiveprogrammi ajaline kestus ja rahaline maht ning rahastamise kord; 2) tööturuteenused, neid saama õigustatud isikud, nende osutamise tingimused ja korraldus; 3) tööturutoetused, neid saama õigustatud isikud, nende maksmise tingimused ja korraldus; 4) tööturuteenustega seotud arendustegevused; 5) välisvahendite kasutamise tingimused ja kord. (4) Tööhõiveprogrammiga võib sätestada, milliseid õppekavarühmi käesoleva seaduse § 13 lõike 2 punktis 4 nimetatud meetmega hõlmatud tööturuteenuse raames pakutakse või ei pakuta, arvestades tööturuteenuse eesmärki. (5) Tööhõiveprogrammi koostamisel arvestatakse muu hulgas valdkondlikke, riiklikke ja Euroopa Liidu strateegiaid, arengukavasid, rakenduskavasid, sealhulgas Euroopa Liidu toetuste rakenduskava, tööturu olukorda, tööturu tulevikuprognoose, tööturumeetmete arendamise vajadust, Vabariigi Valitsuse tegevuskavas kokkulepitut, töötuskindlustuse seaduses sätestatud tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ja valdkonna rahastamiseks eraldatud välisvahendite suurust ning tööturumeetmete mõju analüüse. (6) Tööhõiveprogrammi eelnõu koostatakse Sotsiaalministeeriumi ja töötukassa koostöös. (7) Töötukassa nõukogu teeb otsuse tööhõiveprogrammi eelnõu heakskiitmise või sellest keeldumise kohta. Töötukassa nõukogu saab tööhõiveprogrammi heaks kiita üksnes siis, kui valdkonna eest vastutav minister töötukassa nõukogu liikmena on selle poolt. (8) Tööhõiveprogrammi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (9) Tööhõiveprogramm kehtestatakse hiljemalt selle kehtivuse lõppemisele eelneva kalendriaasta 31. detsembriks. (10) Tööhõiveprogrammi viib ellu töötukassa. 3. peatükk Tegevuskava, tööotsijana registreerimine, isiku kohustused ja ajutine töötamine § 7. Tegevuskava (1) Tegevuskava eesmärk on kavandada vajalikud tegevused, et isik saaks võimalikult kiiresti töö leida, sobivale tööle asuda või töötamist jätkata. (2) Töötukassa koostab tegevuskava koostöös tööotsijaga töökesksel nõustamisel (edaspidi nõustamine) hiljemalt 30 päeva jooksul isiku tööotsijana registreerimisest arvates. Vajaduse korral koostatakse tegevuskava ka töötajale või muule isikule. Tegevuskava vaadatakse üle igal nõustamisel ja seda muudetakse vajaduse korral. (3) Tegevuskava sisaldab isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, kontaktandmeid ning andmeid hariduse, oskuste, töökogemuse ja töösoovide kohta. Tegevuskavas kirjeldatakse isiku eesmärki ja olukorda ning töö leidmiseks, tööle saamiseks või töötamise jätkamiseks vajalikke tööturumeetmeid, kandideerimisi ja muid tegevusi ning nende tulemusi. Tegevuskavas märgitakse järgmise nõustamise aeg ja viis. § 8. Isiku tööotsijana registreerimine (1) Tööotsijana registreerimiseks esitab isik töötukassale avalduse. Avaldusele kantakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, elukoha aadress, kontaktandmed ja pangakonto. (2) Töötukassa kontrollib isiku tööotsijana registreerimise tingimustele vastavust töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel sätestatud töötukassa andmekogu (edaspidi töötukassa andmekogu) põhimääruses nimetatud riiklike andmekogude andmete alusel. Töötukassal on õigus nõuda isikult täiendavaid andmeid. (3) Otsuse isiku tööotsijana registreerimise või sellest keeldumise kohta teeb töötukassa hiljemalt teisel tööpäeval nõuetekohase avalduse esitamise päevast arvates. Isik registreeritakse tööotsijana avalduse esitamise päevast, kuid kõige varem käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast. (4) Tööotsijana ei registreerita isikut, kes: 1) on noorem kui 16 aastat; 2) on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel kehtestatud vanaduspensioniikka või kellele on sama seaduse alusel määratud ennetähtaegne vanaduspension; 3) töötab töölepingu või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või osutab teenust või müüb kaupa ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või on avalikus teenistuses; 4) on ametis Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanema või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana; 5) peab sõltumatu isikuna avalik-õiguslikku ametit; 6) on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, välja arvatud juhul, kui ta ei saa selle eest tasu ning ta vastab töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 8 lõikes 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele; 7) on juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani liige, keda ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 6, kui ta saab selle eest tasu; 8) on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, välja arvatud juhul, kui tema ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud ning ta vastab töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 8 lõikes 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele; 9) on kantud maksukohustuslaste registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana, välja arvatud juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud ning ta vastab töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 8 lõikes 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele; 10) õpib õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, välja arvatud juhul, kui täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusega või viibib akadeemilisel puhkusel; 11) on aja-, asendus- või reservteenistuses; 12) ei vasta ühele või mitmele käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tingimusele; 13) on Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu välisteenistuse seaduse § 67 lõike 1 alusel, või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu avaliku teenistuse seaduse § 46 lõike 1 alusel; 14) saab päästeteenistuse seaduse § 19 alusel vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust. (5) Isikut ei registreerita tööotsijana enne 90 päeva möödumist viimasest tööotsijana registreerimise lõpetamisest, kui asjakohase avalduse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul lõpetati isiku kaks viimast järjestikust tööotsijana registreerimist käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 1, 2, 4, 5 või 6 sätestatud alusel. § 9. Tööotsija kohustused (1) Tööotsija on eelkõige kohustatud: 1) osalema tegevuskava koostamisel ja seda täitma; 2) osalema nõustamisel temaga kokkulepitud ajal ja viisil vähemalt üks kord 30 päeva jooksul; 3) olema valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma; 4) otsima tööd iseseisvalt ja teavitama töötukassat tööotsimise protsessist. (2) Nõustamine võib toimuda töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida. Töötukassa võib tööotsingute vältel nõustamise viisi vastavalt vajadusele muuta. (3) Tööotsija on valmis kohe tööle asuma, kui puuduvad tema töölerakendumist takistavad asjaolud või need on sellised, mida on võimalik käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tööturumeetmetega kõrvaldada. Eeldatakse, et tööotsija viibib tööotsingu ajal Eestis. Välisriigis töö otsimine peab olema eelnevalt töötukassaga kokku lepitud. (4) Tööotsija peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud põhikohustustele täitma ka muid käesolevast seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid kohustusi. (5) Sobivaks tööks tööotsijale esimese 20 nädala vältel tööotsijana registreerimisest arvates loetakse tööd: 1) mis ei ole tervislikel põhjustel vastunäidustatud; 2) mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui 15 protsenti kuupalgast; 3) mis vastab tööotsija haridusele, erialale ja varasemale töökogemusele; 4) mille eest pakutav töötasu on vähemalt 60 protsenti isiku ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust, kuid mitte vähem kui kahekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Isiku sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kuu keskmise tulu arvutamisel võetakse arvesse tööotsijana registreerimisele eelnenud viimase kuue kuu kolm esimest kuud. (6) Sobivaks tööks tööotsijale alates 21. nädalast tööotsijana registreerimisest arvates loetakse tööd: 1) mis ei ole tervislikel põhjustel vastunäidustatud; 2) mis võib olla tähtajaline; 3) mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui 15 protsenti kuupalgast; 4) mille eest pakutav töötasu on täistööajaga töötamise korral suurem kui tööotsija samal perioodil saadav töötuskindlustushüvitis, kuid ei ole väiksem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär; 5) mis ei pea vastama tööotsija haridusele, erialale ega varasemale töökogemusele. (7) Kui isik registreeritakse kuue kuu jooksul tööotsijana registreerituse lõpetamisest uuesti tööotsijana ja ta ei ole selle aja jooksul olnud hõivatud käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 nimetatud töö või tööga võrdsustatud tegevusega, võetakse talle sobiva töö määratlemisel arvesse ka viimase 12 kuu tööotsijana registreerituse perioodid. Kui isik on viimase 12 kuu jooksul olnud tööotsijana registreeritud kokku 20 nädalat või vähem, loetakse talle sobivaks tööd, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikele 5 ning alates 21. tööotsijana registreerituse nädalast loetakse tööotsijale sobivaks tööd, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikele 6. Alates 21. tööotsijana registreerituse nädalast, mis on saadud viimase 12 kuu tööotsijana registreeringute perioodide liitmisel, loetakse töötule sobivaks tööd, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikele 6. § 10. Teatamiskohustus (1) Tööotsija, töötaja, tööandja ja muu isik, kellele pakutakse tööturumeetmeid, on kohustatud viivitamata teatama töötukassale asjaoludest, mis toovad kaasa tööotsijana registreerituse lõpetamise või tööturumeetme saamise õiguse lõppemise. (2) Tööotsija, kellele makstakse töötutoetust, on kohustatud viivitamata teatama töötukassale asjaoludest, mis toovad kaasa töötutoetuse maksmise peatamise või lõppemise. (3) Tööotsija on kohustatud viivitamata teatama töötukassale ajutisest töötamisest. (4) Tööotsija, töötaja ja muu isik, kes osalevad tööturumeetme saamises, on kohustatud viivitamata teatama töötukassale meetme saamise katkestamisest. § 11. Ajutine töötamine (1) Ajutine töötamine käesoleva seaduse tähenduses on tööotsijana registreerituse ajal töötamine töölepingu või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses olek, mille ühekordne kestus ei ületa kaheksat päeva. (2) Tööotsijana registreerituse ajal võib isik ajutiselt töötada kuni kaheksa päeva kalendrikuus, kuid kõige rohkem 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul. 24-kuulise ajavahemikuna arvestatakse igale ajutisele töötamisele eelnevat 24 kalendrikuud. (3) Ajutise töötamise eest makstav tasu ühes kalendrikuus kokku ja iga ühekordse töötamise eest ei tohi ületada 40 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud käesoleva kalendriaasta kuu töötasu alammäärast. § 12. Tööotsijana registreerituse ja tööturumeetme pakkumise lõpetamine (1) Töötukassa teeb otsuse isiku tööotsijana registreerituse lõpetatamise kohta: 1) kui tööotsija vähemalt üks kord 30 päeva jooksul ei osale nõustamisel, välja arvatud juhul, kui ta ei saanud osaleda mõjuva põhjuse tõttu; 2) kui tööotsija ei osale kolmandat korda ilma mõjuva põhjuseta määratud ajal nõustamisel; 3) käesoleva seaduse § 8 lõike 4 punktides 2–14 loetletud juhtudel, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud ajutise töötamise korral; 4) kui tööotsija keeldub kolmandat korda ilma mõjuva põhjuseta tegevuskava täitmisest; 5) kui tööotsija keeldub kolmandat korda ilma mõjuva põhjuseta sobivast tööst; 6) kui ettevõtluse alustamise toetus on tööotsija pangakontole üle kantud; 7) tööotsija soovi korral; 8) tööotsija surma korral; 9) kui tööotsija ei ole valmis kohe tööle asuma; 10) kui tööotsija ajutise töötamise aeg ületab käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 sätestatud aega ühes kalendrikuus või 24-kuulise perioodi jooksul; 11) kui tööotsijale ajutise töötamise eest makstud tasu ületab käesoleva seaduse § 11 lõikes 3 sätestatud piirmäära. (2) Töötukassa võib lõpetada töötajale või muule isikule tööturumeetme pakkumise kui isik ei täida tegevuskava. 4. peatükk Töötukassa pakutavad tööturumeetmed § 13. Tööturumeetmed (1) Töötukassa pakub tööturumeetmeid lähtuvalt käesolevas peatükis sätestatust. Tööturuteenused ja -toetused sätestatakse tööhõiveprogrammis. (2) Tööturumeetmed on: 1) teavitamine tööturu olukorrast ja tööturumeetmetest; 2) töövahendus; 3) karjääriteenused; 4) töökeskne nõustamine 5) oskuste arendamine; 6) ettevõtluse toetamine; 7) töövalmiduse toetamine; 8) töövõime toetamine; 9) tööle asumise ja tööl püsimise toetamine; 10) tööturuteenuse saamise toetamine. § 14. Teavitamine tööturu olukorrast ja tööturumeetmetest Teavitamine tööturu olukorrast ja tööturumeetmetest on tööturumeede, mille eesmärk on anda teavet tööturu olukorrast, töötamis- ja õppimisvõimalustest ning tööturuteenustest ja -toetustest. § 15. Töövahendus Töövahendus on tööturumeede, mille eesmärk on töö ja töötaja leidmiseks vajaliku teabe vahendamine isiku ja tööandja vahel, et toetada isikule sobiva töö ja tööandjale sobiva töötaja leidmist. § 16. Karjääriteenused Karjääriteenused on tööturumeede, mille eesmärk on anda isikule teavet õppimis- ja töötamisvõimaluste kohta, toetada teadlikke õpitee- ja töövalikuid, suurendada eneseteadlikkust ja toetada karjääri kujundamist. § 17. Töökeskne nõustamine Töökeskne nõustamine on tööturumeede, mille eesmärk on toetada tööotsinguid ja -valikuid, tööle saamist või tööga kohanemist ja tööl püsimist. § 18. Oskuste arendamine Oskuste arendamine on tööturumeede, mille eesmärk on toetada isiku töötamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamist ja arendamist. § 19. Ettevõtluse toetamine Ettevõtluse toetamine on tööturumeede, mille eesmärk on toetada isiku ettevõtlusega alustamist ning tagada selle tegevuse jätkusuutlikkus. § 20. Töövalmiduse toetamine Töövalmiduse toetamine on tööturumeede, mille eesmärk on valmistada isik ette tööotsinguteks ja tööeluks, toetada tööharjumust ning anda nõu kuidas tööle saamise ja töötamise takistused kõrvaldada. § 21. Töövõime toetamine Töövõime toetamine on tööturumeede, mille eesmärk on toetada tervisest tuleneva takistusega isiku tööle asumist ja tööl püsimist. § 22. Tööle asumise ja tööl püsimise toetamine Tööle asumise ja tööl püsimise toetamine on tööturumeede, mille eesmärk on hüvitada tööandjale osaliselt töötaja töötasu ja isikule tööle asumise või tööl püsimisega seotud kulud. § 23. Tööturuteenuse saamise toetamine Tööturuteenuse saamise toetamine on tööturumeede, mille eesmärk on hüvitada isikule teenusel osalemisega seotud kulusid. 5. peatükk  Tööturumeetmete ja töötutoetuse rahastamise allikad § 24. Tööturumeetmete rahastamine Tööturumeetmeid rahastatakse töötuskindlustuse seaduse §-s 381 sätestatud tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahenditest, riigieelarve sihtotstarbelistest eraldisest ja tööturumeetmete rahastamiseks ette nähtud Euroopa Liidu või muudest toetustest. § 25. Töötutoetuse rahastamine Töötutoetust rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sihtotstarbelise eraldisena töötukassa eelarvesse eraldatud vahenditest. 6. peatükk Töötutoetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord § 26. Õigus saada töötutoetust (1) Töötutoetust on õigus saada tööotsijal, kes on tööotsijana registreerimisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud juhud, ja kelle ühe kuu sissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetuleku hulka ei arvata: 1) sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavat toimetulekutoetust; 2) perehüvitiste seaduse alusel makstavaid peretoetusi, välja arvatud sama seaduse alusel makstavat lasterikka pere toetust seitset või enamat last kasvatavale perele; 3) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid puudega inimeste sotsiaaltoetusi; 4) perekonnaseaduse alusel lapsele makstavat elatist; 5) perehüvitiste seaduse alusel makstavat elatisabi; 6) ametiühingute vabatahtlike töötukassade makstud toetust; 7) käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud ajutise töötamise eest makstavat tasu; 8) käesoleva seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammi alusel makstavat toetust ega Euroopa Liidu toetusest kaasrahastatavat toetust; 9) riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid või perioodilisi toetusi ega kulu kompenseerimiseks makstud hüvitisi. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töö ja tööga võrdsustatud tegevus on: 1) töötamine töölepingu alusel või avalikus teenistuses Eestis või Eestist lähetatud töötajana välisriigis; 2) ametis olemine Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanemana või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana; 3) avalik-õigusliku ameti pidamine sõltumatu isikuna; 4) Eestis teenuse osutamine töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel ja teenuse osutamine või kauba müümine ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses; 5) tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis või osalemine abikaasana füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses, kui abikaasa oli kantud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana maksukohustuslaste registrisse. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja abikaasana füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemise aja hulka ei arvata perioodi, millal ettevõtte tegevus oli peatatud või hooajaline tegevus lõppenud; 6) õppimine õppeasutuse statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, juhul kui isik on oma õpingud lõpetanud. Õppimise aja hulka ei arvata akadeemilisel puhkusel viibimise aega; 7) aja-, asendus- või reservteenistuses viibimine; 8) aeg, millal Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolevale mittetöötavale abikaasale makstakse välisteenistuse seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud abikaasatasu või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolevale abikaasale makstakse abikaasatasu avaliku teenistuse seaduse § 46 lõike 1 alusel. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 2, 4 ja 8 nimetatud töö ja tööga võrdsustatud tegevust, välja arvatud ametis olemine Euroopa Parlamendi liikmena, arvestatakse maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registri andmete alusel. (5) Varasemat tööga või tööga võrdsustatud tegevusega hõivatust ei nõuta tööotsijalt, kes on tööotsijana registreerimisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva: 1) kasvatanud ühe vanemana või eestkostjana kuni 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last, alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni; 2) olnud haiglaravil; 3) hooldanud kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitud kirjaliku lepingu alusel haiget, püsivalt töövõimetut, osalise või puuduva töövõimega isikut või vanurit, kes ei kuulu perekonnaliikmete hulka; 4) hooldanud puudega isikut ning valla- või linnavalitsus on maksnud talle hooldamise eest toetust; 5) olnud tööta püsivalt töövõimetuks tunnistamise või tuvastatud puuduva töövõime tõttu; 6) olnud vahi all või kandnud karistust vanglas või arestimajas. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punkti 1 alusel makstakse töötutoetust sellele vanemale, kelle juures laps elab. Lapse kasvatamise aja arvestamiseks töötutoetuse taotleja hõivena tuleb esitada teise vanema kirjalik nõusolek või taotleja kirjalik põhjendus, miks ei ole võimalik teise vanema kirjalikku nõusolekut esitada. (7) Kui tööotsija on olnud hõivatud ühe käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud töö või tööga võrdsustatud tegevusega või lõikes 5 loetletud tegevusega vähem kui 180 päeva, liidetakse töötutoetuse määramisel hõivatuse ajavahemikud, mis ei kattu. (8) Töötutoetuse määramisel ei võeta arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud töö ja tööga võrdsustatud tegevuse ega lõikes 5 loetletud tegevusega hõivatuse ja ajutise töötamise perioode, mis kattuvad tööotsijana registreerituse ajaga. (9) Alates töötutoetuse määramisest loetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud tegevusega hõivatuse perioodid nulliks. (10) Tööotsijal ei ole õigust saada töötutoetust ajavahemikul, mille jooksul talle makstakse töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduse alusel. (11) Tööotsijal ei ole õigust saada töötutoetust ajavahemikul, mille eest talle makstakse töövõimetoetust töövõimetoetuse seaduse alusel, välja arvatud juhul, kui töövõimetoetust makstakse tagasiulatuvalt töötutoetuse maksmise perioodiga kattuva ajavahemiku eest. (12) Kui tööotsijale on määratud paindlik vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, ei ole tal õigust saada töötutoetust, välja arvatud juhul, kui paindlikku vanaduspensioni makstakse tagasiulatuvalt töötutoetuse maksmise perioodiga kattuva ajavahemiku eest. (13) Töötukassa kontrollib isiku töötutoetuse saamise tingimustele vastavust töötukassa andmekogu põhimääruses nimetatud riiklike andmekogude andmete alusel. Kui andmed ei ole töötukassale riiklikest andmekogudest kättesaadavad, on töötukassal õigus nõuda isikult täiendavaid andmeid ja dokumente töötutoetuse saamise tingimustele vastavuse kontrollimiseks. § 27. Töötutoetuse saamise tingimused (1) Töötutoetuse saaja peab osalema talle määratud ajal nõustamisel ning täitma tegevuskavas kokkulepitud tingimusi ja tegevusi. (2) Tööotsijal, kes on saanud toetust käesoleva seaduse § 26 lõike 5 alusel, on õigus nimetatud lõike alusel korduvalt toetust saada, kui: 1) talle viimasest toetuse määramisest käesoleva seaduse § 26 lõike 5 alusel on möödunud vähemalt viis aastat või 2) ta on korduvale tööotsijana registreerimisele eelnenud 24 kuu jooksul vähemalt 180 päeva olnud hõivatud käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktides 1–5 nimetatud töö või tööga võrdsustatud tegevusega. (3) Tööotsijal, kellel ei ole täitunud käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 nõutud vähemalt 180-päevane hõive ja kellele on lõpetatud töötutoetuse maksmine enne käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1–3 nimetatud ajavahemiku möödumist või töötuskindlustushüvitise maksmine enne 270-päevase ajavahemiku möödumist, on õigus saada töötutoetust, kui ta: 1) on 12 kuu jooksul eelmisest tööotsijana registreerimise päevast arvates uuesti tööotsijana registreeritud; 2) on vahepeal olnud hõivatud käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktides 1–5, 7 või 8 nimetatud tegevusega; 3) vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötutoetuse saamise tingimustele. (4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata: 1) käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud isikutele; 2) käesoleva seaduse § 33 punktides 1–3 nimetatud isikutele, kui nende tööotsijana registreeritus on lõpetatud käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punkti 7 või 8 alusel. § 28. Töötutoetuse taotlemine Töötutoetuse taotlemiseks esitab tööotsija nõuetekohase avalduse ja vajalikud dokumendid töötukassale. Avaldusele kantakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, elukoha aadress, pangakonto number ja kontaktandmed ning andmed käesoleva seaduse § 26 lõigetes 3 ja 5 nimetatud asjaolude kohta, kui need ei ole kättesaadavad andmekogudest. § 29. Töötutoetuse määramine (1) Töötukassa teeb otsuse töötutoetuse määramise või määramata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase avalduse esitamisest arvates. Kui isik esitas samal ajal töötutoetuse taotlemise avaldusega töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse, teeb töötukassa otsuse toetuse määramise kohta kümne tööpäeva jooksul töötuskindlustushüvitise määramata jätmise või avalduse läbivaatamata jätmise päevast arvates. (2) Töötutoetus määratakse kaheksandast päevast töötutoetuse taotlemise avalduse esitamise päevast arvates, kuid kõige varem kaheksandast päevast isiku tööotsijana registreerimise päevast arvates. (3) Tööotsijale, kes on õppinud enne tööotsijana registreerimist õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, määratakse töötutoetus 61. päevast töötutoetuse taotlemise avalduse esitamise päevast arvates. (4) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud tööotsijale määratakse töötutoetus avalduse esitamise päevast arvates, kuid kõige varem töötuskindlustushüvitise maksmise lõppemise päevale järgnevast päevast arvates. Kui tööotsija esitas töötutoetuse taotlemise avalduse pärast töötuskindlustushüvitise maksmise lõppemist, määratakse töötutoetus töötuskindlustushüvitise maksmise lõppemise päevale järgnevast päevast. (5) Tööotsijale, kes taotles, töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduse alusel, kuid kellele seda ei määratud, määratakse töötutoetus kaheksandast päevast töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse esitamise päevast arvates. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tööotsijale, kes taotles töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduse alusel, kuid kellele seda ei määratud, määratakse töötutoetus 61. päevast töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse esitamise päevast arvates. (6) Käesoleva seaduse § 27 lõikes 3 nimetatud juhul määratakse töötutoetus avalduse esitamise päevast, kuid kõige varem isiku tööotsijana registreerimise päevast arvates. § 30. Töötutoetuse maksmise ajavahemik (1) Töötutoetust makstakse kuni 270 päeva. (2) Tööotsijale, kelle viimane teenistussuhe lõpetati avaliku teenistuse seaduse § 94 lõike 1 alusel või kelle viimane tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel, makstakse töötutoetust kuni 210 päeva. (3) Tööotsijale, kellele on makstud töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduse § 8 kohaselt lühema ajavahemiku jooksul kui 270 päeva, makstakse töötutoetust kuni 270 päeva täitumiseni. (4) Tööotsijale makstakse töötutoetust pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud ajavahemiku möödumist kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni, kui tööotsijal on vanaduspensionieani jäänud vähem kui 180 päeva. (5) Käesoleva seaduse § 27 lõikes 3 nimetatud juhul ei või töötutoetust maksta kahe või enama tööotsijana registreerituse ajavahemiku jooksul kokku rohkem kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud päevade eest. § 31. Töötutoetuse arvutamine ja maksmine (1) Töötutoetuse arvutamise aluseks olev päevamäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega, kusjuures päevamäära 31-kordne korrutis ei või olla väiksem kui 50 protsenti kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel. (2) Töötutoetus arvutatakse tagasiulatuvalt tööotsija nõustamisel osalemiste vaheliste päevade eest. esimest korda arvutatakse töötutoetus alates töötutoetuse määramise päevast kuni tööotsija nõustamisel osalemise päevani (kaasa arvatud). Edaspidi arvutatakse töötutoetus alates tööotsija nõustamisel osalemise päevale järgnevast päevast kuni tema järgmise nõustamisel osalemise päevani (kaasa arvatud). (3) Töötutoetust makstakse vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. (4) Kui töötutoetuse maksmine on peatatud käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 sätestatud alusel, arvutatakse töötutoetus peatamise ajavahemikule järgnevast päevast kuni nõustamisele osalemise päevani (kaasa arvatud). (5) Töötutoetus makstakse: 1) tööotsija pangakontole Eestis maksja kulul; 2) tööotsija pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, või 3) tööotsija elektroonse, notariaalselt tõestatud või töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul. § 32. Töötutoetuse maksmise peatamine (1) Töötutoetuse maksmine peatatakse viimase nõustamise päevale järgnevast päevast arvates, kui: 1) tööotsija keeldub esimest korda ilma mõjuva põhjuseta sobivast tööst — kümneks päevaks; 2) tööotsija keeldub esimest korda ilma mõjuva põhjuseta tegevuskava täitmisest — kümneks päevaks; 3) tööotsija ei osale esimest korda mõjuva põhjuseta määratud ajal nõustamisel — kuni nõustamisel osalemise päevani (kaasa arvatud); 4) tööotsijal tekib vähemalt 31-kordse töötutoetuse päevamäära suurune ühekordne sissetulek — 30 päevaks. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud juhtudel vähendatakse töötutoetuse saamise päevade arvu nimetatud punktides sätestatud päevade võrra. § 33. Töötutoetuse maksmise ennetähtaegne lõpetamine (1) Töötutoetuse maksmine lõpetatakse enne tähtaega, kui: 1) tööotsija ei osale teist korda ilma mõjuva põhjuseta määratud ajal nõustamisel; 2) tööotsija keeldub teist korda ilma mõjuva põhjuseta tegevuskava täitmisest; 3) tööotsija keeldub teist korda ilma mõjuva põhjuseta sobivast tööst; 4) tööotsijana registreeritus lõpetatakse käesoleva seaduse § 12 lõike 1 alusel; 5) tööotsijal tekib vähemalt 31-kordse töötutoetuse päevamäära suurune püsiv kuusissetulek; 6) tööotsijal tekib õigus töövõimetoetusele töövõimetoetuse seaduse alusel, õiguse tekkimise päevast arvates; 7) tööotsijale on määratud paindlik vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, selle õiguse tekkimise päevast arvates. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud püsivaks kuusissetulekuks loetakse sissetulek, mida isik saab vähemalt talle määratud töötutoetuse maksmise ajavahemiku lõpuni. (3) Kui töövõimetoetust makstakse tagasiulatuvalt töötutoetuse maksmise perioodiga kattuva ajavahemiku eest, lõpetatakse töötutoetuse maksmine töövõimetoetuse otsuse tegemise päevale eelneva viimase töötutoetuse arvutamise päevale järgnevast päevast. (4) Kui paindlikku vanaduspensioni makstakse tagasiulatuvalt töötutoetuse maksmise perioodiga kattuva ajavahemiku eest, lõpetatakse töötutoetuse maksmine paindliku vanaduspensioni määramise otsuse tegemise päevale eelneva viimase töötutoetuse arvutamise päevale järgnevast päevast. 7. peatükk Töövahendus ja renditööjõu vahendamine ettevõtja poolt § 34. Teatamiskohustus Ettevõtja esitab enne majandustegevuse alustamist majandustegevusteate majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras, kui ta: 1) tegeleb käesoleva seaduse § 13 lõike 2 punktis 2 nimetatud ja §-s 15 sätestatud töövahendusega; 2) sõlmib isikuga töölepingu eesmärgiga suunata ta renditööle töölepingu seaduse § 6 lõike 5 tähenduses (edaspidi renditööjõu vahendamine). § 35. Tasu saamise keeld (1) Ettevõtja, kes tegeleb käesoleva seaduse § 34 punktis 1 nimetatud töövahendusega, ei tohi nõuda tööd leida soovivalt isikult tasu töövahenduse eest. (2) Ettevõtja, kes tegeleb käesoleva seaduse § 34 punktis 2 nimetatud renditööjõu vahendamisega, ei tohi nõuda töötajalt tasu tema renditööle suunamise eest. 8. peatükk Vaidluste lahendamine § 36. Vaidemenetlus Isik, kes leiab, et tööotsijana registreerimisel, tegevuskava koostamisel, tööturumeetmete pakkumisel või töötutoetuse määramisel on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide töötukassale. § 37. Alusetult saadu tagasinõudmine (1) Töötukassa võib tööturumeetmetele ja töötutoetusele õigusliku aluseta kulunud summad (edaspidi alusetult saadu) tagasi nõuda. Töötukassa nõuab käesoleva seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis sätestatud juhtudel tööturumeetmetele kulunud summad tagasi. (2) Töötukassa võib alusetult saadu isikult tagasi nõuda korraga või vastavalt isikuga sõlmitud kirjalikule kokkuleppele osade kaupa tagasimaksegraafiku alusel. (3) Kui kirjaliku kokkuleppeni ei jõuta või kui isik kokkulepet ei täida, on töötukassal õigus õigusliku aluseta makstud töötutoetus korraga või osade kaupa järgmiste kalendrikuude eest makstavast töötutoetusest kinni pidada. Töötutoetuse kinnipidamisel säilitatakse isikule vähemalt 50 protsenti maksmisele kuuluvast töötutoetusest. Isiku kirjalikul nõusolekul võib kinni pidada rohkem kui 50 protsenti maksmisele kuuluvast töötutoetusest. (4) Töötukassa võib eriolukorrast, erakorralisest seisukorrast või sõjaseisukorrast tulenevalt raskustesse sattunud isikute puhul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summade tagasinõudmisest loobuda, välja arvatud juhul, kui summad on välja makstud seoses eriolukorraks, erakorraliseks seisukorraks või sõjaseisukorraks kehtestatud tööturuteenuse või tööturutoetusega. Tagasinõudmisest ei saa loobuda ja loobumine on tühine, kui isik on teadvalt esitanud valeandmeid või tagasinõudmisest loobuti isiku pettuslikul viisil toimimise tõttu. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud erisust võib kohaldada kuni 270 kalendripäeva jooksul eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemisest arvates. (5) Kui isik alusetult makstud summasid tagasi ei maksa, tehakse nende tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Ettekirjutus koos hoiatusega toimetatakse kätte elektrooniliselt või posti teel väljastusteatega tähtkirjaga. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 9. peatükk Riiklik järelevalve § 38. Järelevalveasutus Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuete täitmise üle teeb Tööinspektsioon. § 39. Järelevalve erimeetmed Tööinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. 10. peatükk Rakendussätted 1. jagu Üleminekusätted § 40. Üleminekusätted (1) Kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel töötuna arvele võetud isikuid käsitatakse tööotsijana käesoleva seaduse § 3 lõike 3 tähenduses ja neile kohaldatakse tööturumeetmete seaduses sätestatut. (2) Kui isik on enne käesoleva seaduse jõustumist esitanud töötukassale avalduse töötuna arvele võtmiseks ja tema kohta ei ole tehtud töötuna arvele võtmise otsust, tehakse asjakohane otsus kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel. (3) Kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel tööotsijana arvele võetud isikuid käsitatakse vastavalt käesolevas seaduses sätestatule § 3 lõike 4 tähenduses töötajana või § 3 lõike 5 tähenduses muu isikuna ja neile rakendatakse tööturumeetmete seaduses sätestatut. (4) Kui isik on enne käesoleva seaduse jõustumist esitanud töötukassale avalduse tööotsijana arvele võtmiseks ja tema kohta ei ole tehtud tööotsijana arvele võtmise otsust, tehakse asjakohane otsus vastavalt kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel. (5) Isikule, kellele alustati tööturuteenuse osutamist või tööturutoetuse maksmist või kelle suhtes otsustati tööturuteenuse osutamine või kes suunati tööturuteenusele enne käesoleva seaduse jõustumist, osutatakse tööturuteenust või makstakse tööturutoetust kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud tingimustel. (6) Kui isik on enne käesoleva seaduse jõustumist esitanud töötukassale avalduse tööturuteenuse saamiseks ja tööturutoetuse maksmiseks ning tööturuteenuse osutamise või tööturutoetuse maksmise kohta ei ole tehtud vastavat otsust, tehakse asjakohane otsus kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatut järgides. (7) Kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tööturuteenuste ja -toetuse seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrina käsitatakse töötuskindlustuse seaduse §-s 35 nimetatud töötukassa andmekogu. 2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 41. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine Euroopa Liidu kodaniku seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 21 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) tööotsijana registreerituse ajal, kui ta on tööturumeetmete seaduses sätestatud korras tööotsijana registreeritud pärast seda, kui ta on töötanud Eestis üle ühe aasta, 3) kuue kuu jooksul tööotsijana registreerimise päevast arvates, kui ta on tööturumeetmete seaduses sätestatud korras tööotsijana registreeritud pärast seda, kui ta on lõpetanud alla üheaastase töölepingu või jäänud töötuks esimese 12 kuu jooksul;“; 2) paragrahvi 40 lõikes 5 asendatakse sõnad „töötuna arvel oleku“ sõnadega „tööotsijana registreerituse“. § 42. Halduskoostöö seaduse muutmine Halduskoostöö seaduse § 13 lõike 11 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) tööturumeetmete seaduse § 3 lõikes 9 nimetatud halduslepingud;“. § 43. Liikluskindlustuse seaduse muutmine Liikluskindlustuse seaduse § 75 lõike 71 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „töövõime hindamise ja töövõimetoetuse“ sõnaga „töötukassa“. § 44. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 251 lõikes 2 asendatakse sõnad „tööturuteenuste ja -toetuste“ sõnaga „tööturumeetmete“; 2) paragrahvi 29 punkt 151 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „151) Eesti Töötukassale tööturumeetmete seaduses, töötuskindlustuse seaduses ja töövõimetoetuse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, sealhulgas töötutoetuse, kindlustushüvitiste ja töövõimetoetuse määramiseks ja maksmiseks, tööturumeetmete pakkumiseks ning põhjendatuse üle kontrolli tegemiseks;“. § 45. Perehüvitiste seaduse muutmine Perehüvitiste seaduse § 39 lõiked 61 ja 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(61) Kui isik on arvestusperioodi jooksul olnud Eesti Töötukassas registreeritud tööotsijana, lähtutakse vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud põhimõtetest, kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse peale töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arvu ka arvestusperioodil tööotsijana registreerituse kehtivuse ajal nende päevade arv, mis töövõimetuslehe päevadega ei kattu. Tööturumeetmete seaduse §-s 11 sätestatud ajutiselt töötamise korral tööotsijana registreerituse kehtivuse ajal saadud tulu võetakse arvesse vanemahüvitise suuruse arvutamisel. (62) Kui isik on koondamise korral õigustatud saama töötuskindlustuse seaduse § 141 kohaselt kindlustushüvitist, arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud tööotsijana registreerituse aega töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud kalendripäevade möödumisest.“. § 46. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõikes 6 asendatakse sõnad „Tööturuteenuste ja -toetuste“ sõnaga „Tööturumeetmete“. § 47. Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduse § 331 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „töötu tööturuteenuste ja -toetuste“ sõnadega „tööotsija tööturumeetmete“. § 48. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmine Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 6 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 12 lõikes 1“ tekstiosaga „tööturumeetmete seaduse § 13 lõikes 2 punktis 2“. § 49. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 151 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „töötuna arvel“ sõnadega „registreeritud tööotsijana“; 2) paragrahvi 151 lõike 4 punktis 5, § 63 lõike 2 punktis 1 ja § 70 lõikes 8 asendatakse sõnad „töötuna arveloleku“ sõnadega „tööotsijana registreerituse“; 3) paragrahvi 59 lõike 3 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) isikut ei ole registreeritud tööotsijana tööturumeetmete seaduse alusel ja 2) isik ei ole hõivatud tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punktides 3–9 nimetatud tegevusega ega omanda põhi-, üldkesk-, kutse- või kõrgharidust.“; 4) paragrahvi 63 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Isikul, kellel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamise ajal tekib õigus saada tööturumeetmete seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis sätestatud tööalase rehabilitatsiooni teenust, on õigus saada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, mida ta on suunatud saama.“; 5) paragrahvi 133 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõnad „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse“ sõnadega „tööturumeetmete seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammi“; 6) paragrahvi 134 lõike 4 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „2) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega ole Eesti Töötukassas tööotsijana registreeritud; 3) toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on Eesti Töötukassas tööotsijana registreeritud, kuid on ilma mõjuva põhjuseta jätnud tegevuskava täitmata või keeldunud talle pakutud sobivast tööst;“. § 50. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 4 punktis 5 asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel töötuna arvel“ tekstiosaga „tööturumeetmete seaduse § 8 alusel registreeritud tööotsijana“; 2) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 61 asendatakse tekstiosa „töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6“ tekstiosaga „registreeritud tööotsijana tööturumeetmete seaduse § 8“; 3) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11) tööturumeetmete seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis sätestatud tööpraktikal, tööharjutusel või vähemalt 80 tundi kestval tööturukoolitusel osalev isik, kui riik ei maksa tema eest sotsiaalmaksu käesoleva lõike punkti 6, 61 või 7 alusel või käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 8 alusel või kui talle on määratud paindlik vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel;“; 4) paragrahvi 6 lõikes 31 asendatakse sõnad „töötuna arvele võtmisest“ sõnadega „tööotsijana registreerimisest“. § 51. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkt 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „31) Euroopa Liidu struktuuritoetusest makstavat sõidu- ja majutustoetust ega stipendiumi tööturumeetmete seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammi tähenduses;“. § 52. Töölepingu seaduse muutmine Töölepingu seaduse §-s 61 asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 38 punktis 2“ tekstiosaga „tööturumeetmete seaduse § 34 punktis 2“. § 53. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse kehtetuks tunnistamine Tööturuteenuste ja -toetuste seadus (RT I, 18.02.2022, 5) tunnistatakse kehtetuks. § 54. Töötuskindlustuse seaduse muutmine Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 2 ja § 23 lõikes 1 asendatakse sõnad „tööturuteenuste ja -toetuste“ sõnaga „tööturumeetmete“; 2) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6“ tekstiosaga „tööotsijana registreeritud tööturumeetmete seaduse § 8“; 3) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2, § 8 lõike 2 punktis 1 ning § 11 lõikes 5 asendatakse sõnad „töötuna arvele võtmine“ sõnadega „tööotsijana registreerimine“ vastavas käändes; 4) paragrahvi 6 lõikes 21 asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 42“ tekstiosaga „tööturumeetmete seaduse §-s 11“; 5) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kindlustatul, kellele on makstud töötutoetust tööturumeetmete seaduse alusel, on õigus töötuskindlustushüvitisele juhul, kui ta on pärast töötutoetuse maksmise lõpetamist töötanud, olnud avalikus teenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel, välja arvatud tööturumeetmete seaduse §-s 11 nimetatud ajutine töötamine, ja ta vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele.“; 6) paragrahvi 6 lõikes 5, § 7 lõikes 4, § 9 lõikes 1 ja § 142 lõikes 2 asendatakse läbivalt sõna „töötuskindlustuse“ sõnaga „töötukassa“; 7) paragrahvi 7 lõigetes 23 ja 3 asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 42“ teksiosaga „tööturumeetmete seaduse § 11“; 8) paragrahvi 8 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas, lõike 2 punktis 2, lõikes 3 ning § 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „töötuna arvelolek“ sõnadega „tööotsijana registreeritus“ vastavas käändes; 9) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 42 lõikes 3“ tekstiosaga „tööturumeetmete seaduse § 11 lõikes 3“; 10) paragrahvi 13 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) tööotsijana registreerituse lõpetamise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu tööotsijana registreeritus lõpetatakse tööturumeetmete seaduse § 12 lõike 1 punktide 1, 3 ja 6– 11 alusel; 2) hüvitise saamise õigust mõjutavate asjaolude tekkimise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu keeldub mõjuva põhjuseta tööturumeetmete seaduse §-s 7 sätestatud tegevuskava täitmisest või sama seaduse § 9 lõigetes 5 ja 6 sätestatud sobivast tööst;“; 11) paragrahvi 23 lõike 2 punktid 4–7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 8 ning § 6 lõike 1 punktide 5–7 ja 11 alusel; 5) peab arvestust tööotsijate, tööturuteenuse osutamise, tööturutoetuste maksmise, töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise ning käesoleva seaduse alusel kindlustatute ja hüvitiste maksmise üle; 6) koostöös Sotsiaalministeeriumiga analüüsib tööturu olukorda ning töötukassa tegevuse, sealhulgas töötuskindlustuse ja rakendatavate tööturumeetmete ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse mõju ja tulemuslikkust; 7) osaleb töötuskindlustuse, tööturumeetmete ja töötutoetuse ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse planeerimisel ning avaldab arvamust töötuskindlustuse, tööturuteenuste ja - toetustega ning töövõime hindamise ja töövõimetoetusega seotud õigusaktide eelnõude kohta;“; 12) paragrahvi 23 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) kontrollib töötukassa rahastatavate tööturumeetmete kvaliteeti;“; 13) paragrahvi 23 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Töötukassal on oma eesmärgi saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks õigus saada vajalikke andmeid kõikidelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustelt ja nende peetavatest andmekogudest ning kindlustatutelt, tööandjatelt, tööotsijatelt, tööturumeetmete ja hüvitise taotlejatelt, samuti teistelt isikutelt, kui andmete saamist ei ole piiratud seadusega.“; 14) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Nõukogu koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta Sotsiaalministeeriumi valdkonna eest vastutav asekantsler.“; 15) paragrahv 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 35. Töötukassa andmekogu (1) Töötukassa andmekogu (edaspidi andmekogu) pidamise eesmärk on täita tööturumeetmete seadusest, töötuskindlustuse seadusest, töövõimetoetuse seadusest ja teistest seadustest tulenevaid töötukassa ülesandeid, sealhulgas: 1) isikute tööotsijana registreerimine ja tööotsijate üle arvestuse pidamine; 2) tööturumeetmete pakkumise korraldamine ja pakkumine, tööandjale töökoha täitmiseks välismaalasega loa andmise otsustamine välismaalaste seaduse alusel, töötajate vaba liikumise soodustamiseks Euroopa Liidu õigusaktide alusel pandud ülesannete täitmine; 3) töötutoetuse määramine ja maksmine; 4) sotsiaalmaksu erijuhtudel määramine ja maksmine; 5) hüvitiste määramine ja maksmine ning töötuskindlustusstaaži üle arvestuse pidamine; 6) töövõime hindamine ning töövõimetoetuse määramine ja maksmine; 7) statistika ja analüüside tegemine. (2) Andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmeandjad ja andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis; 2) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 3) andmete säilitamise täpsem kord; 4) muud korraldusküsimused. (3) Andmekogu vastutav töötleja on töötukassa. (4) Andmekogus töödeldakse järgmisi andmeid: 1) isiku üldandmed — ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja sugu või isikukood, teovõime, kontaktandmed, surmaaeg; 2) isiku muud andmed — kodakondsus, elamisloa ja -õiguse andmed, lühiajaliselt Eestis töötamise andmed, andmed rahvusvahelise või ajutise kaitse saaja või rahvusvahelise kaitse taotleja seisundi kohta, esindusõiguse ja esindaja andmed, andmed töötamise, ettevõtlusega tegelemise ja õppimise kohta, andmed emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse ja vanemapuhkuse kohta, andmed sissetuleku kohta; 3) andmed terviseseisundi ja puude kohta; 4) tööotsijana registreerimise andmed; 5) tegevuskava andmed; 6) isikule tööturumeetmete osutamise ning hüvitiste, töötutoetuse ja töövõimetoetuse määramise alusandmed; 7) isikule osutatud tööturumeetmete ning hüvitiste, töötutoetuse ja töövõimetoetuse maksmise andmed; 8) kindlustatute töötuskindlustusstaaži andmed; 9) tööandja ja tööturuteenuse osutaja üldandmed; 10) töökoha täitmiseks välismaalasega loa taotlemise ja andmise andmed; 11) sotsiaalmaksu erijuhtudel maksmise andmed; 12) töövõime hindamise andmed. (5) Sotsiaalministeeriumi teema eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel on õigus töödelda tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkonna poliitika kujundamiseks töötukassa andmekogusse kantud isikuandmeid, ilma et isik oleks otseselt tuvastatav. Töödeldavateks andmeteks on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmed, välja arvatud ees- ja perekonanimi, isikukood ja kontaktandmed. (6) Andmekogu andmeid säilitatakse teenuste osutamiseks, toetuste ja hüvitiste maksmiseks ning töövõime hindamiseks isikustatult järgmiselt: 1) tööotsijana registreerimise, tegevuskava, tööturumeetmete, tööandja ja tööturuteenuse osutaja, töötutoetuse ja töövõimetoetuse maksmise ning töökoha täitmiseks välismaalasega loa taotlemise andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast menetluse lõppemist või isiku surma; 2) kindlustatu ja hüvitiste saajate ning hüvitiste määramise ja maksmise andmeid ning töötuskindlustusmakse andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku surma; 3) sotsiaalmaksu erijuhtudel maksmise andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast menetluse lõppemist või isiku surma; 4) töövõime hindamise andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku surma; 5) logid säilitatakse vastavalt andmekogu põhimääruses sätestatule. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1–4 sätestatud tähtaegade möödumisel andmed pseudonüümitakse üks kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. (8) Andmekogusse kantud pseudonüümitud andmed säilitatakse 65 aastat, mille möödumisel andmed anonüümitakse üks kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus.“; 16) seadust täiendatakse §-ga 525 järgmises sõnastuses: „§ 525. Töötukassa andmekogu moodustamine (1) Käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud töötukassa andmekoguna käsitatakse kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud: 1) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 8 lõike 2 alusel asutatud töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrit, 2) töövõimetoetuse seaduse § 22 lõike 4 alusel asutatud töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu ning 3) töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 4 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogude andmete töötlemist jätkatakse käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud korras.“. § 55. Töövõimetoetuse seaduse muutmine Töövõimetoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) on tööturumeetmete seaduse kohaselt tööotsijana registreeritud ja täidab tööturumeetmete seaduses sätestatud tööotsijale pandud kohustusi;“; 2) paragrahvi 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 18. Tööotsijana registreeritud osalise töövõimega isikule töövõimetoetuse maksmise peatamine (1) Tööotsijana registreeritud osalise töövõimega isikule peatatakse töövõimetoetuse maksmine enne käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1–2 nimetatud perioodi lõppemist kümneks kalendripäevaks, kui ta esimest korda: 1) ei osale mõjuva põhjuseta nõustamisel temaga kokkulepitud ajal — nõustamisel osalemata jätmise päevale järgnevast päevast arvates; 2) keeldub mõjuva põhjuseta tööturumeetmete seaduse §-s 7 sätestatud tegevuskava täitmisest või sama seaduse § 9 lõigete 5 ja 6 sätestatud sobivast tööst — toetuse saamise õigust mõjutavate asjaolude tekkimise päevale järgnevast päevast arvates. (2) Tööotsijana registreeritud osalise töövõimega isikule peatatakse töövõimetoetuse maksmine enne käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1–2 nimetatud perioodi lõppemist 30 kalendripäevaks, kui ta teist korda: 1) ei osale mõjuva põhjuseta nõustamisel temaga kokkulepitud ajal — nõustamisel osalemata jätmise päevale järgnevast päevast arvates; 2) keeldub mõjuva põhjuseta tööturumeetmete seaduse §-s 7 sätestatud tegevuskava täitmisest või sama seaduse § 9 lõigetes 5 ja 6 sätestatud sobivast tööst — toetuse saamise õigust mõjutavate asjaolude tekkimise päevale järgnevast päevast arvates. (3) Kui isiku tööotsijana registreeritus ja töövõimetoetuse maksmine lõpetatakse ajal, kui talle töövõimetoetuse maksmine oli peatatud ning ta registreeritakse tööotsijana uuesti, tekib tal õigus töövõimetoetusele pärast maksmise peatamise perioodi lõppemist. (4) Töötukassa teeb töövõimetoetuse maksmise peatamise otsuse viie tööpäeva jooksul selle aluseks olevast asjaolust teadasaamise päevast arvates. (5) Töötukassa toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse isikule kätte elektroonselt, posti teel lihtkirjaga või töötukassa kohalikus osakonnas.“; 3) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) tema tööotsijana registreeritus lõpetatakse – tööturumeetmete seaduse alusel tööotsijana registreerituse lõpetamise päevale järgnevast päevast arvates või“; 4) paragrahvi 19 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „töötuna arvele võetud“ sõnadega „tööotsijana registreeritud“; 5) paragrahvi 19 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „töötuna arveloleku“ sõnadega „tööotsijana registreeritus“; 6) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4. peatükk Andmevahetus ja andmed“; 7) paragrahv 22 tunnistatakse kehtetuks; 8) seadust täiendatakse §-ga 222 järgmises sõnastuses: „§ 222. Andmed Andmed töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise kohta kantakse töötuskindlustuse seaduse §-s 35 sätestatud töötukassa andmekogusse.“. § 56. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmine Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 5 lõike 22 punktis 1 asendatakse sõnad „töötuna arvele võtmisega“ sõnadega „tööotsijana registreerimisega“. 3. jagu Seaduse jõustumine § 57. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril.  Tööturumeetmete seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 KAVAND Rakendusaktide kavandid VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Tööhõiveprogramm Määrus kehtestatakse tööturumeetmete seaduse § 6 lõike 8 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega sätestatakse tööturuteenuste osutamise, tööturutoetuste maksmise ja Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) vahendite kasutamise tingimused ja kord. § 2. Tööhõiveprogrammi eesmärk Tööhõiveprogrammi eesmärk on toetada tööturumeetmete seaduse §-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamist. § 3. Tööhõiveprogrammi ajaline kestus (1) Tööhõiveprogrammi kestus on kuus aastat. (2) Käesoleva tööhõiveprogrammi raames osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi 1. jaanuarist 2024. a kuni 31. detsembrini 2029 a. § 4. Tööhõiveprogrammi rahaline maht ja eelarve kinnitamine (1) Tööhõiveprogrammi rahaline maht on selle kestuse ajal tööhõiveprogrammis sätestatud tööturuteenuste osutamiseks ning tööturutoetuste maksmiseks kavandatud rahasumma. (2) Tööhõiveprogrammi rahaline maht esimesel kolmel aastal on järgmine: 1) 2024. aastal kuni … miljonit eurot; 2) 2025. aastal kuni … miljonit eurot; 3) 2026. aastal kuni … miljonit eurot. (3) Rahaline maht, sealhulgas tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali osa, ESF toetuse osa ja riikliku kaasfinantseeringu osa jaguneb vastavalt käesoleva määruse lisale 1.  2 (4) Tööhõiveprogrammi rahaline maht aastateks 2027–2029 kinnitatakse hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks. § 5. Tööhõiveprogrammi tegevuste maht (1) Tööturuteenuste maht esimesel kolmel aastal on järgmine: 1) 2024. aastal kuni … tööturuteenusel osalemist; 2) 2025. aastal kuni …. tööturuteenusel osalemist; 1) 2026. aastal kuni … tööturuteenusel osalemist. (2) Tööturuteenuste maht tööturuteenuste lõikes ja tööturutoetuste maht tööturutoetuste lõikes jaguneb vastavalt käesoleva määruse lisale 2. (3) Tööturuteenuste ja tööturutoetuste maht aastateks 2027–2029 kinnitatakse hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks. 2. peatükk Tööhõiveprogrammi tegevused 1. jagu Üldsätted § 6. Tööturuteenused (1) Tööturumeetmete seaduse § 13 lõike 2 punktis 1 nimetatud tööturumeede „teavitamine tööturu olukorrast ja tööturumeetmetest“ hõlmab järgmisi tööturuteenuseid: 1) teavitamine tööturust ja tööturuteenustest. (2) Tööturumeetmete seaduse § 13 lõike 2 punktis 2 nimetatud tööturumeede „töövahendus“ hõlmab järgmisi tööturuteenuseid: 1) töövahendus; 2) proovitöö. (3) Tööturumeetmete seaduse § 13 lõike 2 punktis 3 nimetatud tööturumeede „karjääriteenused“ hõlmab järgmisi tööturuteenuseid: 1) karjääriinfo vahendamine; 2) karjäärinõustamine. (4) Tööturumeetmete seaduse § 13 lõike 2 punktis 4 nimetatud tööturumeede „töökeskne nõustamine“ hõlmab järgmisi tööturuteenuseid: 1) töökeskne nõustamine. (5) Tööturumeetmete seaduse § 13 lõike 2 punktis 5 nimetatud tööturumeede „oskuste arendamine“ hõlmab järgmisi tööturuteenuseid: 1) tööturukoolitus; 2) tasemeõppes osalemise toetus; 3) kvalifikatsiooni saamise toetamine; 4) koolitustoetus; 5) tööpraktika.  3 (6) Tööturumeetmete seaduse § 13 lõike 2 punktis 6 nimetatud tööturumeede „ettevõtluse toetamine“ hõlmab järgmisi tööturuteenuseid: 1) ettevõtluse alustamise toetamine; 2) ettevõtluse toetamine. (7) Tööturumeetmete seaduse § 13 lõike 2 punktis 7 nimetatud tööturumeede „töövalmiduse toetamine“ hõlmab järgmisi tööturuteenuseid: 1) tööharjutus; 2) vabatahtlik töö; 3) nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks; 4) tööklubi; 5) kogemusnõustamine; 6) individuaalsed lahendused; 7) arengutreening. (8) Tööturumeetmete seaduse § 13 lõike 2 punktis 8 nimetatud tööturumeede „töövõime toetamine“ hõlmab järgmisi tööturuteenuseid: 1) tööruumide ja -vahendite kohandamine; 2) tööalase abivahendi kasutada andmine; 3) tugiisikuga töötamine; 4) tööalane rehabilitatsioon; 5) toetatud töötamine. (9) Tööturumeetmete seaduse § 13 lõike 2 punktis 9 nimetatud tööturumeede „tööle asumise ja tööl püsimise toetamine“ hõlmab järgmisi tööturuteenuseid: 1) palgatoetus; 2) alaealise töötamise toetamine; 3) töötaja koolituskulude ja muude tööks vajalike kulude hüvitamine; 4) mobiilsustoetus; 5) töölesõidu toetus. § 7. Tööturuteenuseid saama õigustatud isikud (1) Tööotsijale osutatakse üldjuhul käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–7 ja lõike 9 punktides 1 ja 4 nimetatud tööturuteenuseid. (2) Juhul kui tööotsija on isik, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses või isik, kellel on riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp, on tuvastatud osaline töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel (edaspidi tervisest tuleneva takistusega isik), osutatakse talle käesoleva määruse § 6 lõike 7 punktis 5 ja lõikes 8 punktides 1–5 nimetatud tööturuteenuseid. (3) Kui tööotsija õpib täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes, kaasa arvatud juhul kui ta viibib akadeemilisel puhkusel osutatakse talle käesoleva määruse § 6 lõigetes 1–3, lõikes 5 punktis 3, lõikes 6 punktis 1 ja lõikes 7 punktis 6 ja 7 nimetatud tööturuteenuseid. (4) Töötajale osutatakse üldjuhul käesoleva määruse § 6 lõikes 1–3 nimetatud teenuseid.  4 (5) Juhul kui töötaja: 1) on hõivatud tööturumeetmete seaduse § 8 lõike lg 4 punktides 3–5 viidatud töise tegevusega osutatakse talle käesoleva määruse § 6 lõike 5 punktides 1–3 nimetatud teenuseid; 2) on saanud teate töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta koondamise tõttu (edaspidi koondamisteatega isik) osutatakse talle käesoleva määruse § 6 lõike 4 punktis 1 ja lõike 5 punktis 1, 3 ja 5, lõike 6 punktis 1 ning lõike 7 punktis 3 nimetatud tööturuteenuseid; 3) kannab karistust avavanglas (edaspidi kinnipeetav isik) osutatakse talle käesoleva määruse § 6 lõike 4 punktis 1 ja lõike 5 punktis 1, 3 ja 5 nimetatud tööturuteenuseid; 5) On tervisest tuleneva takistusega isik ja on hõivatud tööturumeetmete seaduse § 8 lõike lg 4 punktides 3–9 viidatud töise tegevusega osutatakse talle käesoleva määruse § 6 lõike 7 punktis 5, lõike 8 punktides 1–5 ja punktis 9 lõikes 5 nimetatud tööturuteenuseid. (6) Muule isikule osutatakse üldjuhul käesoleva määruse § 6 lõikes 1–3 nimetatud teenuseid. (7) Juhul kui muu isik: 1) on kinnipeetav isik, osutatakse talle käesoleva määruse § 6 lõike 4 punktis 1 ja lõike 5 punktis 1, 3 ja 5 nimetatud tööturuteenuseid; 2) on vanaduspensioniealine, ennetähtaegse vanaduspensioni või päästeteenistuja toetuse saaja (edaspidi pensioniealine isik) osutatakse talle käesoleva määruse § 6 lõike 5 punktis 1, 3 ja 5 ning lõike 6 punktis 1 ja 2 nimetatud tööturuteenuseid. (8) Töötajale ja muule isikule osutatakse § 6 lõike 4 punktis 1 nimetatud tööturuteenust juhul, kui see on vajalik talle teiste tööturumeetmete pakkumiseks. (9) Tööandjale osutatakse käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 1, lõike 2 punktis 1, lõike 5 punktis 4, lõikes 8 punktis 1 ja lõikes 9 punktides 1–3 nimetatud tööturuteenuseid. (10) Tööturuteenuseid saama õigustatud isikutele seatavad täpsemad tingimused on sätestatud vastava tööturuteenuse osutamise tingimuste juures käesoleva peatüki 2. jaos. § 8. Tööturuteenuse saamise õiguse säilimine (1) Isikule, kellega on tööotsijana registreerimise ajal tegevuskavas kokkulepitud käesoleva määruse § … nimetatud tööturuteenusel osalemine, jätkatakse tööturuteenuse osutamist ka pärast tööotsijana registreeringu lõpetamist, kui tööotsijana registreering on lõpetatud tööturumeetmete seaduse § … lõike …. punktides … sätestatud asjaoludel. (2) Isikule, kes on tööotsijana registreeritud olemise ajal suunatud saama: 1) käesoleva määruse § … nimetatud tööturuteenust, jätkatakse tööturuteenuse osutamist ka pärast tööotsijana registreeringu lõpetamist, kui tööotsijana registreering on lõpetatud tööturumeetmete seaduse § … sätestatud asjaoludel või § … alusel; 2) käesoleva määruse § …. nimetatud tööturuteenust, jätkatakse tööturuteenuse osutamist ka pärast tööotsijana registreeringu lõpetamist, kui tööotsijana registreering on lõpetatud tööturumeetmete seaduse § …. sätestatud asjaolul. (3) Koondamisteatega töötajale, kes on töö- või teenistussuhte ajal: 1) suunatud saama käesoleva määruse § … nimetatud tööturuteenust, osutatakse vastavat tööturuteenust ka pärast töö- või teenistussuhte lõppemist; 2) esitanud avalduse käesoleva määruse § … nimetatud tööturuteenuse saamiseks, võib taotletud tööturuteenust osutada ka pärast töö- või teenistussuhte lõppemist.  5 (4) Kinnipeetavale isikule, kes on karistuse kandmise ajal suunatud saama käesoleva määruse § … nimetatud tööturuteenust, osutatakse vastavat tööturuteenust ka pärast kinnipidamisasutusest vabanemist. § 9. Tööturutoetused Tööturumeetmete seaduse § 13 lõike 2 punktis 10 nimetatud tööturumeede „tööturuteenuse saamise toetamine“ hõlmab järgmisi tööturutoetuseid: 1) stipendium; 2) sõidu- ja majutustoetus. § 10. Tööturutoetuseid saama õigustatud isikud Käesoleva määruse § 9 punktides 1 ja 2 nimetatud tööturutoetuseid makstakse tööotsijale. § 11. Tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine (1) Tööturutoetusi maksab Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa). (2) Töötukassa osutab tööturuteenuseid ise või sõlmib teenuse osutamiseks halduslepingu või annab haldusakti, mille alusel tasub või hüvitab tööturuteenuse kulud. § 12. Arvestuse pidamine tööturuteenusel osalemise kohta Teenuse osutaja peab arvestust isiku käesoleva määruse § 6 lõike …. punktides … tööturuteenusest osavõtu kohta ning esitab töötukassale andmed isiku osalemise kohta töötukassa määratud tähtajal ja viisil. 2. jagu Tööturuteenused ja tööturutoetused § 13. Teavitamine tööturust ja tööturuteenustest (1) Teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest on teabe andmine tööturu seisu ja muudatuste, tööturuteenuste sisu ja nende saamise tingimuste ning tööturutoetuste saamise tingimuste kohta. § 14. Töövahendus (1) Töövahendus on töö ja töötaja leidmiseks vajaliku teabe vahendamine isiku ja tööandja vahel. (2) Töövahenduse osutamisel võib töötukassa leppida tööandjaga kokku isiku osalemise proovitöös. Proovitöö maksimaalne kestus on üks päev. § 15. Karjääriinfo vahendamine (1) Karjääriinfo vahendamine on isikule teabe andmine töötamis- ja õppimisvõimaluste ning tööotsimise allikate ja viiside kohta. Karjääriinfo vahendamise eesmärk on toetada isiku tööotsinguid ja valikute tegemist tööturul.  6 (2) Karjääriinfo vahendamine võib toimuda töötoa vormis. § 16. Karjäärinõustamine Karjäärinõustamine on isikule tema isikuomadustele, haridusele ja oskustele vastava haridustee, tööalase valiku, koolituse või töö soovitamine. Karjäärinõustamise eesmärk on nõustada isikut töö- ja kutsevaliku, töö saamise ja karjääri kujundamise küsimustes. § 17. Töökeskne nõustamine (1) Töökeskne nõustamine on isiku tööotsingute ja töövalikute toetamine, tööle saamise või tööga kohanemise ja tööl püsimise toetamine. (2) Töökeskset nõustamist võib osutada ka töötajale või muule isikule, eelkõige kui tema tööl püsimine või tööle saamine on raskendatud vähenenud töövõime, terviseolukorra, puude, töökogemuse puudumise, eelneva pikaajalise töötuse või katkendliku töötamise või muude takistuste tõttu. (3) Töökeskses nõustamises kaasatakse vajaduse korral kohalikku omavalitsust ja teise teenusepakkujaid ning isiku tööandjat või lähivõrgustikku. § 18. Tööturukoolitus (1) Tööturukoolitus on täienduskoolitus, kus omandatakse või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis on vajalikud isiku töölerakendumiseks. Tööturukoolitus kestab kuni üks aasta. (2) Töötukassa koostab lähtudes riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, tööjõuvajaduse uuringutest ja prognoosidest või muust infost koolitusvajaduse kohta loetelu õppekavarühmadest, millele vastavaid tööturukoolitusi rahastatakse. (3) Loetelu töötukassa poolt rahastatavatest täienduskoolituse õppekavarühmadest kinnitab töötukassa nõukogu. (4) Loetelus nimetatud õppekavarühmale vastaval koolitusel saab tööturumeetmete sihtrühma kuuluv isik osaleda kui osalemine vastaval tööturukoolitusel on tegevuskavas kokku lepitud. (5) Töötukassa tellib tööturukoolituse või võimaldab tööturukoolituse koolituskaardi alusel täienduskoolitusasutuse pidajalt täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses. (6) Tööturukoolituse läbiviija on kohustatud: 1) pidama arvestust tööturukoolitusest osavõtjate kohta ja esitama andmed kord kuus töötukassale; 2) täitma täienduskoolituse standardis sätestatud nõudeid täienduskoolituse läbiviimise ning tunnistuse või tõendi väljastamise kohta, välja arvatud juhul, kui halduslepingus on kokku lepitud teisiti; 3) pidama kinni õppekavast. (7) Töötukassal on koolituse taseme hindamiseks õigus tutvuda koolituse korraldusega, kaasates eksperte ja korraldades küsitlusi.  7 (8) Tööturukoolitust võib võimaldada koolituskaardi alusel. Isik valib tegevuskavas kokku lepitud koolitusvajadusele vastava tööturukoolituse töötukassa kvalifitseeritud koolitajate pakutavatest koolitustest. (9) Koolituskaardi alusel võib ühe isiku eest tasuda tööturukoolituse kulu kuni 2500 eurot kahe aasta jooksul või kuni kolme aasta jooksul kui on tegemist töötajaga. (10) Koolituskaardi alusel võimaldatakse eesti keele koolitust, mis valmistab ette eesti keele tasemeeksamiks või A1-taseme saavutamiseks. § 19. Tasemeõppes osalemise toetus (1) Tasemeõppes osalemise toetus on eri- või kutsealase hariduseta või tööturu vajadustele mittevastava erialase haridusega isikule kutsehariduse või kõrghariduse omandamiseks makstav toetus. Eri- või kutsealase hariduseta isik käesoleva määruse tähenduses on isik, kes ei ole läbinud kutseõppe tasemeõpet ja kellel puudub kõrgharidus. (2) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekavadel kõrghariduse omandamiseks, kui isik asub õppima õppekohale, mida rahastatakse riikliku koolitustellimuse alusel või riigi tegevustoetusest. Toetust makstakse ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks. (3) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse tööotsijale ning 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele töötajale, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses, kui: 1) tal puudub eri- või kutsealane haridus ja tal on põhi- või üldkeskhariduse omandamisest või katkestamisest möödunud vähemalt viis aastat või põhiharidus omandatud mittestatsionaarses õppevormis või üldkeskharidus omandatud mittestatsionaarses õppevormis ja põhihariduse omandamisest möödunud vähemalt kaheksa aastat; 2) tal on eri- või kutsealase hariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat; 3) ta ei saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud terviseseisundiga seonduvaid asjaolusid tõendab muu hulgas töötervishoiuarsti või muu arsti otsus või töövõime hindamise otsus, mille kohaselt ei võimalda töötaja terviseseisund senise töö tegemist jätkata, või töölepingu ülesütlemise avaldus, mille kohaselt öeldakse töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel, või teade teenistusest vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel. (5) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud tööotsijale ja töötajale, kui ta asub õppima põhikutsealale, mille kohta on kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud kutse- või ametialale, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust. Valdkonna põhikutsealade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel. (6) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse tööotsijale ja töötajale, kes toetuse taotlemise ajal ei õpi kutseõppeasutuses ega kõrgkoolis või kelle õppima asumisest kutseõppeasutuses  8 või kõrgkoolis ei ole möödunud rohkem kui 30 kalendripäeva. Isikule, kelle tööotsijana registreering lõpetati tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 12 lõike 1 punkti 3 alusel seoses sama seaduse § 8 lõike 4 punkti 10 tingimustele mitte vastamisega, makstakse tasemeõppes osalemise toetust, kui ta taotleb toetust hiljemalt 30 päeva jooksul õppima asumisest kutseõppeasutuses või kõrgkoolis. Õppima asumist arvestatakse Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel. (7) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse juhul, kui isik asub tasemeõppesse hiljemalt 12 kuu jooksul tegevuskavas tasemeõppes osalemise kokkuleppimisest. (8) Toetust ei maksta isikule, kes taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul on katkestanud õpingud kutseõppeasutuses või kõrgkoolis Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel. (9) Tasemeõppes osalemise toetuse suurus kuus on riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär. (10) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse alates Eesti hariduse infosüsteemis märgitud õppimise alguskuupäevast. Toetust makstakse õppe nominaalkestuse jooksul. Toetust ei maksta akadeemilisel puhkusel viibimise ajal. (11) Kui isik katkestab või lõpetab õpingud, lõpetatakse toetuse maksmine, välja arvatud juhul, kui Eesti hariduse infosüsteemi andmetel isik asub uuesti õppima hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul õpingute katkestamisest. Toetuse maksmise jätkamise korral lahutatakse uue õppe nominaalkestusest juba välja makstud toetuse periood. § 20. Kvalifikatsiooni saamise toetamine (1) Kvalifikatsiooni saamise toetamine on kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, sealhulgas kutse- või pädevustunnistuse ja mootorsõiduki juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu tasumine isiku eest kui tegemist on tööotsijaga või isikule hüvitamine kui tegemist on töötajaga. (3) Töötajale, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses, hüvitatakse kvalifikatsiooni saamiseks tehtud kulu, kui kulu on tekkinud mitte varem kui …: 1) tema koolituse läbimise eest on töötukassa tööandjale maksnud koolitustoetust või hüvitanud koolituskulud käesoleva määruse … alusel või 2) ta on eelnevalt läbinud vastava tööturukoolituse ning ta on sooritanud eksami koolituse lõpetamisest kolme aasta jooksul ja positiivsele tulemusele. § 21. Koolitustoetus (1) Koolitustoetus käesoleva määruse tähenduses on tööandjale töötajate teadmiste ja oskuste arendamiseks makstav toetus. (2) Koolitustoetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja tööandjana ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. (3) Koolitustoetust makstakse:  9 1) töötaja tööle võtmisel valdkonna põhikutsealale, mille kohta on kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud kutse- või ametialale, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust, ning kui töötajaga sõlmitakse tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga tööleping. Valdkonna põhikutsealade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel; 2) töötaja töötamise jätkamiseks tööandja majandustegevuse ümberkorraldamisel, uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel või kvalifikatsiooninõuete uuenemisel, kui töötaja tööleping on sõlmitud tähtajatult või kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud; 3) töötaja eesti keele oskuse arendamiseks, kui töötaja tööleping on sõlmitud tähtajatult või kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud; 4) töötaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaoskuste arendamiseks, kui töötaja tööleping on sõlmitud tähtajatult või kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul otsib tööandja esmalt vaba töökoha täitmiseks töötukassa vahendusel sobivaid töötajaid töötukassas töötuna arvel olevate isikute seast. Kui tööandja töötukassa vahendusel sobivat töötajat ei leia, võib ta töötaja leida muul viisil ja tema tööle võtmiseks toetust taotleda. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–4 nimetatud juhul makstakse toetust, kui tööandja on töötuskindlustuse seaduses sätestatud korras maksnud tööandja töötuskindlustusmakset vähemalt 24 kuul taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul. (6) Koolitustoetust ei maksta sellise töötaja eest, kellega toetust taotlev tööandja on taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 89 alusel. (7) Koolituse maht on vähemalt 50 akadeemilist tundi ja koolitus kestab kuni üks aasta. (8) Koolitustoetust makstakse täienduskoolitusasutuse pidaja või täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud juhul muu isiku korraldatud koolituse eest. (9) Tööandjale makstakse koolitustoetust: 1) koolituse maksumuse hüvitamiseks arve ja selle pangaülekandega tasumist tõendava dokumendi alusel; 2) töötaja koolitusel osaletud aja eest iga koolitustunni kohta töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnitöötasu alammääras, mis kehtib koolitustoetuse otsuse tegemise ajal; 3) töötaja koolitusel osalemisega seotud sõidukulu hüvitamiseks arve ja selle pangaülekandega tasumist tõendava dokumendi alusel, kui koolitus toimub väljaspool Eestit. (10) Töötukassaga eelneval kokkuleppel võib tööandjale hüvitada käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud kulude kogusummast: 1) kuni 80%, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta; 2) kuni 100%, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul, kui tööandja võtab tööle töötukassas tööotsijana registreeritud isiku; 3) kuni 50%, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta, kui käesoleva määruse § 45 lõikes 1 nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud ja koolitustoetust makstakse käesoleva määruse § 45 lõikes 2 sätestatud riigiabina.  10 (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alustel ei maksta samale tööandjale sama töötaja eest koolitustoetust kokku rohkem kui 2500 eurot kolme aasta jooksul. (12) Töötukassa võib põhjendatud juhul koolitustoetuse andmisest keelduda või toetust vähendada, muu hulgas juhul, kui koolituse maksumus ei ole põhjendatud, arvestades koolituse kestust või teiste samalaadsete koolituste hinda. (13) Koolitustoetust makstakse, kui toetuse taotlus on esitatud enne koolituse algust ja 1) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul on taotlus esitatud hiljemalt nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest; 2) käesoleva paragrahvi lõike 9 punktides 1 ja 3 sätestatud koolituskulusid tõendavad dokumendid on esitatud töötukassale hiljemalt kuue kuu jooksul koolituse lõppemisest. (14) Koolitustoetust ei maksta, kui tööandja ja koolitaja on seotud isikud järgmiselt: 1) tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või talle kuulub vähemalt 50% koolitavast juriidilisest isikust või ta on ise koolitaja füüsilisest isikust ettevõtjana või tööandjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel; 2) tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on koolituse lektor, õppejõud, juhendaja või muus sellises rollis; 3) koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% koolitava juriidilise isiku osadest või aktsiakapitalist, või isik, kes on ise koolitaja füüsilisest isikust ettevõtjana või tööandjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel, on tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liikme või vähemalt 50% omaniku abikaasa, vanem või laps või neid seob ühine majapidamine. (15) Töötukassal on õigus põhjendatud juhul koolitustoetuse andmise otsust muuta, sealhulgas toetust vähendada, või otsus kehtetuks tunnistada, muu hulgas juhul, kui koolitus ei võimalda saavutada õppekavas ette nähtud või toetuse taotluses kirjeldatud eesmärke. § 22. Ettevõtluse alustamise toetamine (1) Töötukassast võib ettevõtluse alustamise toetust taotleda tööotsija, kes: 1) on vähemalt 18-aastane ja 2) on läbinud ettevõtluskoolituse või kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või ettevõtluskogemus. (2) Ettevõtluse alustamise toetust taotlev tööotsija esitab töötukassale: 1) avalduse, 2) äriplaani, 3) koopiad dokumentidest, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud nõude täitmist. (3) Ettevõtluse alustamise toetust antakse majandustegevuse alustamiseks uue asutatava äriühingu kaudu või füüsilisest isikust ettevõtjana. (4) Ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsustab töötukassa 30 tööpäeva jooksul toetuse avalduse esitamisest arvates.  11 (5) Ettevõtluse alustamise toetust ei anta: 1) olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ega laiendamiseks; 2) olemasoleva äriühingu osanikuks ega aktsionäriks astumiseks; 3) isikule, kelle suhtes kehtib ärikeeld; 4) isikule, kellel on maksuvõlg riigi või kohaliku omavalitsuse ees; 5) isikule, kellel on täitemenetluses lapse elatise võlgnevus; 6) isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga; 7) isikule, kellele kuulub või kellele toetuse avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul kuulus osa täis- või usaldusühingust või rohkem kui 50 protsenti muust äriühingust; 8) isikule, kes on või oli avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana; 9) isikule, kes on avalduse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul saanud ettevõtluse alustamise toetust käesoleva seaduse alusel; 10) tegutsemiseks valdkonnas, mis on vastuolus avaliku huviga. (6) Ettevõtluse alustamise toetus kantakse tööotsija pangakontole 10 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemisest arvates. (7) Ettevõtluse alustamise toetust saanud isik peab seda kasutama sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile. (8) Töötukassa kontrollib ettevõtluse alustamise toetust saanud isiku majandustegevust ja ettevõtluse alustamise toetuse sihtotstarbelist kasutamist tõendavaid dokumente vähemalt kaks korda aasta jooksul arvates toetuse ülekandmisest. Esimene kontrollimine toimub kuue kuu jooksul arvates toetuse ülekandmisest. (9) Kui äriplaanis ettenähtud majandustegevus algab mõjuval põhjusel hiljem kui kuue kuu möödumisel toetuse tööotsija pangakontole ülekandmisest, pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kontrolliperiood majandustegevusega hiljem alustatud aja võrra, kuid mitte rohkem kui kuue kuu võrra. (10) Majandustegevus loetakse alanuks, kui ettevõtluse alustamise toetust saanud isik on asutanud äriplaanis ettenähtud äriühingu või on kantud füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse ning ettevõte on alustanud äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist. (11) Ettevõtluse alustamise toetuse saaja tagastab toetuse täies ulatuses järgmiste asjaolude ilmnemise korral: 1) äriplaanis ettenähtud majandustegevus ei ole alanud kuue kuu möödumisel raha pangakontole ülekandmise päevast, välja arvatud juhul, kui majandustegevus ei ole alanud mõjuval põhjusel; 2) äriplaanis ettenähtud majandustegevus ei alanud mõjuval põhjusel kuue kuu möödumisel toetuse pangakontole ülekandmise päevast ega ole olenemata põhjusest alanud ka 12 kuu möödumisel toetuse pangakontole ülekandmise päevast; 3) äriplaanis kavandatud majandustegevus lõpeb enne ühe aasta möödumist raha pangakontole ülekandmise päevast, välja arvatud juhul, kui majandustegevus lõpeb mõjuval põhjusel; 4) ettevõtluse alustamise toetust saanud isik võõrandab talle kuuluva osa või aktsia toetuse abil loodud äriühingu osa- või aktsiakapitalist ühe aasta jooksul arvates raha pangakontole ülekandmise päevast; 5) ettevõtluse alustamise toetust ei kasutata sihtotstarbeliselt;  12 6) ettevõtluse alustamise toetust kasutati käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 ja 2 nimetatud eesmärgil. (12) Kui osa toetusest ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt, võib töötukassa kohustada ettevõtluse alustamise toetuse saajat tagastama toetuse osaliselt. (13) Ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär on 6000 eurot. § 23. Ettevõtluse toetamine (1) Ettevõtluse toetamine on ettevõtluse alustamise toetust saanud isikule ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituskulu ja individuaalse mentorluse kulu hüvitamine ning isiku nõustamine mentorklubis. Ettevõtluse toetamise eesmärk on toetada isiku äriplaani elluviimist ja jätkusuutlikkust. (2) Ettevõtluse toetamise teenust osutatakse isikule kahe aasta jooksul ettevõtluse alustamise toetuse saamisest. (3) Ettevõtluse toetamiseks võib töötukassaga eelneval kokkuleppel isikule hüvitada kuludokumendi alusel koolituskulu ja individuaalse mentorluse kulu kokku kuni 2500 eurot, sealhulgas individuaalse mentorluse kulu kuni 1250 eurot. § 24. Tööharjutus (1) Tööharjutus on tööotsijale tööharjumuse taastamiseks või esmase tööharjumuse omandamiseks osutatav tööturuteenus. Tööharjutuse eesmärk on tööotsija ettevalmistamine töölkäimiseks. (2) Tööharjutuse kestus on kuni kolm kuud. (3) Tööharjutuse teenuse osutaja peab arvestust tööharjutuses osalejate kohta ja edastab andmed halduslepingu kohaselt, kuid mitte harvemini kui kord 30 päeva jooksul. (4) Töötukassal on tööharjutuse taseme hindamiseks õigus tutvuda tööharjutuse korraldusega, kaasates eksperte ja korraldades küsitlusi. (5) Tööharjutuse ajaks ei sõlmita töölepingut ja tööharjutusele ei kohaldata töösuhteid reguleerivaid seadusi, välja arvatud töölepingu seaduse § 7, § 8 lõikeid 1, 2 ja 6, § 43 lõikeid 1 ja 2 ning lõike 4 punkte 2 ja 4, § 47, § 49 ja § 53 ning töötervishoiu ja tööohutuse seadust. § 25. Vabatahtlik töö (1) Vabatahtliku töö eesmärk on arendada isiku sotsiaalseid oskusi, soodustada tema töölesaamist ja valmistada teda ette tööeluks. § 26. Tööpraktika (1) Tööpraktika on tööotsijale praktilise töökogemuse saamiseks tööandja juures osutatav tööturuteenus, mille eesmärk on täiendada tööotsija tööks vajalikke teadmisi ja oskusi.  13 (2) Tööpraktika kestab kuni neli kuud. (3) Tööandja on kohustatud pidama arvestust tööpraktikast osavõtjate kohta ning esitama andmed osaletud päevade kohta hiljemalt iga kuu viiendal päeval töötukassale. (4) Tööandja tagab töötute juhendamise. Ühe juhendaja kohta võib olla kuni neli juhendatavat. (5) Tööandjale makstakse tööpraktika juhendamise eest juhendamistasu käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete alusel. Juhendamistasu makstakse töötu tööpraktikal osaletud iga päeva eest esimesel kuul 100 protsenti, teisel kuul 75 protsenti ning kolmandal ja neljandal kuul 50 protsenti juhendamistasu päevamäärast. Juhendamistasu päevamäär on kaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär tunnis. (6) Juhendamistasu kantakse tööandja pangakontole kord kuus 10 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud andmete esitamisest arvates. (7) Töötukassal on tööpraktika taseme hindamiseks õigus tutvuda tööpraktika korraldusega, kaasates eksperte ja korraldades küsitlusi. (8) Tööpraktika ajaks ei sõlmita töölepingut ja tööpraktikale ei kohaldata töösuhteid reguleerivaid seadusi, välja arvatud töölepingu seaduse § 7, § 8 lõikeid 1, 2 ja 6, § 43 lõikeid 1 ja 2 ja lõike 4 punkte 2 ja 4, § 47, § 49 ja § 53 ning töötervishoiu ja tööohutuse seadust. § 27. Nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks (1) Nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks (edaspidi nõustamine) on isiku nõustamine töökaotuse ja töötusega seotud psühholoogiliste probleemide või võla- või sõltuvusprobleemide lahendamiseks. Samuti olukorras kui inimese tööl püsimine on raskendatud psühholoogiliste probleemide, sõltuvusprobleemide, vähenenud töövõime tõttu. Nõustamise eesmärk on toetada töö otsimist, tööturuteenustel osalemist, töölesaamist ja töö säilitamist. (2) Töötukassa võimaldab isikul valida sobiva nõustaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast. (3) Kui isik valib nõustaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast, võib töötukassa tasuda isiku eest: 1) psühholoogilise nõustamise kulu kuni 50 eurot ühe nõustamiskorra eest, kuid mitte rohkem kui 500 eurot ühe kalendriaasta jooksul; 2) sõltuvusnõustamise kulu kuni 50 eurot ühe nõustamiskorra kohta, kuid mitte rohkem kui 500 eurot ühe kalendriaasta jooksul; 3) võlanõustamise kulu kuni 30 eurot ühe nõustamiskorra kohta, kuid mitte rohkem kui 300 eurot ühe kalendriaasta jooksul. (4) Põhjendatud juhul, kui isikul on tema olukorrast tulenevalt suurem vajadus nõustamise järele, võib töötukassa nõustamiskordade arvu suurendada ja tasuda nõustamise kulu käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 sätestatud kalendriaasta ülemmäärast suuremas summas. § 28. Tööklubi  14 (1) Tööklubi valmistab isikut ette töö otsimiseks ja tööeluks, anda ülevaade tööturu olukorrast ja töövõimalustest juhendatud klubilise tegevuse vormis. Tööklubis osalemine võimaldab jagada kogemusi ning saada tuge teistelt tööotsijatelt ja juhendajalt. Tööklubi tegevusi juhendab sobiva ettevalmistusega tööklubi juhendaja. (2) Tööklubi teenust osutab töötukassa või sõlmib teenuseosutajaga lepingu. § 29. Kogemusnõustamine (1) Kogemusnõustamine on sarnase tervisest tuleneva takistusega isikute vahel toimuv teadmiste ja kogemuste vahetus ning nõustamine eesmärgiga toetada puude või terviseolukorraga toimetulekut, suurendada motivatsiooni ja enesekindlust ning valmistada ette tööotsinguteks ja tööeluks. (2) Kogemusnõustamise sihtrühm on tervisest tuleneva takistusega isikud, kes on tööotsijad, koondamisteatega isikud, õppijad ja töötajad. (3) Töötukassa tellib isikule vajaliku kogemusnõustamise teenuse või võimaldab tal valida sobiva kogemusnõustaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja juures. (4) Kui isik valib kogemusnõustaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast, võib töötukassa tasuda isiku eest kuni 40 eurot ühe nõustamiskorra eest, kokku kuni kümne nõustamiskorra ulatuses kalendriaastas; (5) Põhjendatud juhul, kui isikul on tema olukorrast tulenevalt suurem vajadus nõustamise järele, võib töötukassa nõustamiskordade arvu suurendada. § 30. Tööruumide ja -vahendite kohandamine (1) Tööruumide või töövahendite kohandamine seisneb tööandja ehitise, ruumi, töökoha või töövahendi tervisest tuleneva takistusega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. Töökohaks võib olla ka isiku eluruum, kui see on kokku lepitud tema töötegemise kohana ning kohandus on vajalik töö tegemiseks. (2) Tööruumide ja -vahendite kohandamise sihtrühm on: 1) tööandjad, kes võtavad või on tööle võtnud tervisest tuleneva takistusega isiku; 2) tervisest tuleneva takistusega isikud, kes on tööotsijad, koondamisteatega isikud, õppijad või töötajad. (3) Tööruumide ja -vahendite kohandamise teenust osutatakse, kui tervisest tuleneva takistusega isik asub tööle või teenistusse või töötab tähtajatult või tähtajaliselt kestusega vähemalt kaks aastat. (4) Töötukassa hüvitab tööandjale tervisest tuleneva takistusega isiku 50 kuni 100 protsenti tööruumide ja -vahendite kohandamise maksumusest, lähtuvalt kulu mõistlikkusest. (5) Töötukassa nõuab töökoha kohandamise kulu täies ulatuses tagasi, kui: 1) tööle asunud tervisest tuleneva takistusega tööotsija töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või ametikohale nimetamisest,  15 välja arvatud juhul, kui töötaja tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ametnik vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel, või kui muu tööturumeetmete seaduse … nimetatud töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne kahe aasta möödumist nimetatud töötamise alustamisest või 2) tervisest tuleneva takistusega töötaja tähtajatu töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist tööruumide ja -vahendite kohandamise halduslepingu sõlmimisest, välja arvatud juhul, kui töötaja tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ametnik vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel, või kui muu tööturumeetmete seaduse § … nimetatud töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne kahe aasta möödumist tööruumide ja –vahendite kohandamise halduslepingu sõlmimisest või 3) tervisest tuleneva takistusega töötaja tähtajaline töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne tähtaja saabumist, välja arvatud juhul, kui töötaja tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ametnik vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel, või kui muu tööturumeetmete seaduse … nimetatud tähtajaline töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne tähtaja saabumist. (6) Kohandamise kulu ei nõuta tagasi, kui tähtajalise töö- või teenistussuhte või muu tähtajalise töötamise lõpetamise ajal on tööruumide ja -vahendite kohandamise halduslepingu sõlmimisest möödunud enam kui kaks aastat. § 31. Tööalase abivahendi tasuta kasutada andmine (1) Tööalane abivahend on abivahend, milleta isikul ei ole tervisest tulenevast takistusest lähtuvalt võimalik tööülesandeid täita. Tööalaseks abivahendiks ei loeta vahendit, mis on tervisest tulenevast takistusest olenemata vajalik tööülesannete täitmiseks või mis on tervisest tuleneva takistusega inimesele vajalik igapäevaeluga toimetulekuks. (2) Tööalase abivahendi tasuta kasutada andmise sihtrühm on tervisest tuleneva takistusega isikud, kes on tööotsijad, koondamisteatega isikud, õppijad ja töötajad. (3) Töötukassa sõlmib isiku või tema tööandjaga nimetatud isikule töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmiseks halduslepingu. (4) Kui abivahendi erilisuse või tehnilise seisundi tõttu ei ole seda võimalik anda tasuta kasutamiseks teisele isikule, võib töötamiseks vajaliku abivahendi pärast halduslepingu lõppemist tasuta võõrandada vähenenud töövõimega isikule. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud haldusleping sõlmitakse kolmeks aastaks. Kui isik on võetud tööle või teenistusse määratud ajaks, siis sõlmitakse haldusleping samaks tähtajaks, milleks on sõlmitud tööleping või vormistatud teenistusse võtmine, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. Kui isik halduslepingu lõppemise ajal töötab või on teenistuses, võib halduslepingu kehtivust pikendada kuni kolmeks aastaks. § 32. Tugiisikuga töötamine (1) Tugiisikuga töötamine on abi ja juhendamine töötamisel tulenevalt isiku tervisest tulenevast takistustest.  16 (2) Tugiisikuga töötamise teenust osutatakse tervisest tuleneva takistusega isikule, kes asub tööle või töötab. (3) Tugiisikuga töötamise teenust osutatakse isikule kuni 12 kuu jooksul teenuse kasutamise alustamisest arvates. Põhjendatud vajaduse korral võib isikule teenust osutada korduvalt, sealhulgas sama tööandja juures ja samal ametikohal töötamiseks. (4) Teenust osutatakse isiku eeldatavast töötamise ajast järgmises mahus: 1) 50% ulatuses, kui isik vajab abi igal töönädalal paljudes tegevustes; 2) 75% ulatuses, kui isik vajab abi igal tööpäeval enamikus tegevustes; 3) 100% ulatuses, kui isik vajab abi igal tööpäeval kõigis tegevustes. (5) Tugiisikuga töötamise teenuse eest makstava tasu määr on … (6) Töötukassa sõlmib tervisest tuleneva takistusega isikule tugiisikuga töötamise teenuse võimaldamiseks halduslepingu: 1) tugiisikuga või 2) tööandja või muu juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtjaga, kes tagab puudega töötule tugiisikuga töötamise teenuse osutamise. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tugiisikule või tööandjale makstakse tasu vastavalt samas lõikes nimetatud halduslepingule. Tasu kantakse tugiisiku või tööandja pangakontole halduslepingu kohaselt, kuid mitte harvemini kui kord 30 päeva jooksul. § 33. Tööalane rehabilitatsioon (1) Tööalane rehabilitatsioon on isiku tööeluks ettevalmistamiseks, tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks osutatav tööturuteenus, mis seisneb sotsiaalhoolekande seaduse § 57 alusel kehtestatud rehabiliteerivates tegevustes. (2) Tööalase rehabilitatsiooni teenuse sihtrgupp on vähenenud töövõimega isikud. (3) Isik valib temaga tööotsimiskavas kokkulepitud rehabilitatsioonivajadusele vastavad tegevused sotsiaalhoolekande seaduse § 147 lõikes 1 sätestatud tegevusloaga isikute poolt osutatavate rehabilitatsiooniteenuste, sealhulgas rehabilitatsiooniprogrammide seast. (4) Töötukassa tasub tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise eest rehabilitatsiooniteenuse osutajale. (5) Tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise eest kalendriaastas makstava tasu ülemmäär ühe isiku kohta on …. § 34. Toetatud töötamine (1) Toetatud töö eesmärk on tervisest tuleneva takistusega isiku ettevalmistamine avatud tööturule tööle saamiseks (iseseisvalt või tugiisikuga), toetamine tööle asumisel ja avatud tööturul töötamise algusperioodil. (2) Toetatud töötamise teenuse sihtrühm on vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (v.a kui töövõime puudub).  17 (3) Töötukassa kaudu korraldatava toetaud töö teenuse kestus on kuni üks aastat, mis jaguneb etappideks. I etapis toimub vähenenud töövõimega isiku töösuutlikkuse hindamine, tööoskuste õpetamine ja harjutamine avatud tööturul, sobivate tööde leidmine II etapis asub vähenenud töövõimega isik tööle avatud tööturule, teenuseosutaja tugi väheneb järk-järgult. (4) Isik, kes on suunatud kaitstud tööle ja kellel teenuse saamise ajal tuvastatakse puuduv töövõime, võib jätkuvalt saada kaitstud töö teenust. § 35. Palgatoetus (1) Palgatoetus on tööandjale tööotsija töölerakendamiseks makstav toetus. (2) Palgatoetusega saab tööle rakendada tööotsija, kes on: 1) olnud tööotsijana registreeritud järjest vähemalt 12 kuud; 2) 16–24-aastane ja olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud; 3) olnud töötuna arvel 15 kuu jooksul vähemalt 12 kuud ja kelle tööotsijana registreering on vahepeal lõpetatud käesoleva seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–32 või 7 sätestatud asjaoludel; 4) tööotsijana registreerimisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud. (3) Palgatoetust võib taotleda füüsiline isik, eraõiguslik juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud töötu tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga tööle võtmise korral. (4) Palgatoetust ei maksta, kui tööotsija on selle käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eraõigusliku juriidilise isiku, kuhu teda tahetakse tööle võtta, juhtimis- või kontrollorgani liige, usaldusühingu või täisühingu osanik või kui talle kuulub sellest äriühingust rohkem kui 50 protsenti. (5) Töötukassa sõlmib palgatoetuse maksmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikuga halduslepingu. (6) Palgatoetuse suurus ühes kalendrikuus on 50 protsenti töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Palgakuluks loetakse töötaja töötasu ja muud tasud, millelt töötuskindlustuse seaduse alusel peetakse kinni töötuskindlustusmakse, välja arvatud töölepingu seaduse § 66 alusel riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. (7) Palgatoetuse suurus arvutatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. (8) Palgatoetust makstakse kuue kuu eest isiku tööle asumisest arvates. Tähtajaliselt tööle võtmisel makstakse palgatoetust töösuhte poole tähtaja eest, kuid mitte kauem kui kuue kuu eest. Palgatoetust makstakse kalendrikuude eest, millal töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on isikule välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Palgatoetust ei maksta pikema aja jooksul kui 12 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates.  18 (9) Tööandja on kohustatud esitama töötukassale andmed töölepingu seaduse § 66 alusel riigieelarvest tööandjale hüvitatud puhkusetasu kohta ning Eesti Töötukassa nõudmisel palgatoetuse suuruse kontrollimiseks vajalikud andmed ja dokumendid. (10) Tööandja tagastab palgatoetuse täies ulatuses, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne ühe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või alla aastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel. Tööandja tagastab palgatoetusena välja makstud puhkusetasu, mis on talle töölepingu seaduse § 66 kohaselt riigieelarvest hüvitatud. § 36. Alaealise töötamise toetamine (1) Alaealise töötamise toetus on tööandjale 13–16-aastase alaealise (edaspidi alaealine) tööle rakendamisel makstav toetus. Alaealise töötamise toetuse eesmärk on toetada noorte töökogemuse saamist. (2) Alaealise töötamise toetust makstakse tööandjale, kes on eelmise kalendriaasta jooksul tasunud alaealistele töötajatele brutotöötasudena kokku vähemalt 1000 eurot. (3) Alaealise töötamise toetust makstakse jooksva kalendriaasta I kvartalis tagasiulatuvalt eelmise kalendriaasta eest, kui toetuse taotlus on esitatud hiljemalt jooksva aasta 31. märtsil. (4) Alaealise töötamise toetuse suurus on iga alaealise töötaja eest 30% tema brutotöötasust eelmisel kalendriaastal. (5) Alaealise töötamise toetust makstakse töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töötanud alaealise eest Maksu- ja Tolliametile deklareeritud ning töötuskindlustuse andmekogusse kantud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse, nende kalendrikuude eest, millal alaealisele on tasusid välja makstud. (6) Alaealise töötamise toetust ei maksta, kui töötukassa on tööandjale sama alaealise töötaja ja sama toetuse maksmise perioodi eest maksnud palgatoetust § … alusel. § 37. Individuaalsed lahendused (1) Individuaalsed lahendused on tööturuteenusel osalemise ja tööleasumisega seotud täiendavate kulude, sealhulgas hooldusteenuse ja isiku erivajadusest tingitud muu kulu tasumine, kui isiku töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse, sotsiaalsete erivajaduste, hoolduskohustuse või muude eriliste takistuste tõttu. (2) Vähenenud töövõimega töötajale hüvitatakse või tema eest tasutakse töötamise jätkamisega seotud puudest või terviseseisundist tingitud lisakulud. (3) Tööandjale hüvitatakse vähenenud töövõimega töötaja tööalase koolitusega seotud lisakulud, mis on tingitud töötaja puudest või terviseseisundist (eelkõige viipekeeletõlgi kulu). (2) Töötukassa tasub käesoleva paragrahvi lõikes 1-3 sätestatud kulu isikule või teenuseosutajale kuludokumendi alusel. § 38. Arengutreening  19 (1) Arengutreening on isiku ametialase arengu ja muutustega toimetuleku toetamine. Arengutreeningu eesmärk on isikut võimestada. (2) Arengutreeningut võib võimaldada isikule, kes enne tööotsijana registreerimist tegutses ettevõtte või asutuse juhina. (3) Isik valib sobiva arengutreeneri töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast. (4) Arengutreeningu kulu võib ühe isiku eest tasuda kuni 2500 eurot kahe aasta jooksul. (5) Arengutreeningu ja käesoleva määruse § 21 lõikes 2 sätestatud tööturukoolituse kulu ei tasuta ühe isiku eest kokku rohkem kui 2500 eurot kahe aasta jooksul. § 39. Mobiilsustoetus (1) Mobiilsustoetust makstakse sõidukulude hüvitamiseks, et toetada Eesti piires tööle asumist elukohast kaugemal, makstes sõidukulude hüvitamiseks mobiilsustoetust. (2) Mobiilsustoetust makstakse inimesele, kes on olnud tööotsijana registreeritud järjest vähemalt kuus kuud ega ole leidnud sobivat tööd elukoha lähedal, kui ta asub tööle töölepingu alusel või avalikku teenistusse oma elukohast vähemalt 30 kilomeetri kaugusele. (3) Mobiilsustoetust makstakse … määras, kuid mitte rohkem kui 200 eurot kuus (koos toetuselt kinnipeetava tulumaksuga). (4) Mobiilsustoetust makstakse isikule, kes on olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud ega ole leidnud sobivat tööd elukoha lähedal, kui ta asub tööle töölepingu alusel või avalikku teenistusse oma elukohast vähemalt 30 kilomeetri kaugusele. (5) Mobiilsustoetust makstakse esimesel neljal töötamise kuul alates töölepingu alusel tööle asumisest või avalikku teenistusse asumisest. Tähtajalise töölepingu alusel või tähtajaliselt avalikku teenistusse võtmise korral, mille kestus on vähemalt kuus kuud, makstakse mobiilsustoetust töölepingu või teenistustähtaja kestusest poole aja eest, kuid mitte kauem kui nelja kuu eest alates töölepingu alusel tööle asumisest või avalikku teenistusse asumisest. (6) Mobiilsustoetust makstakse iga tööl käidud päeva eest töökoha ja isiku tegeliku elukoha lühima kahekordse vahemaa alusel. § 40. Stipendium (1) Õigus saada stipendiumi on: ….. (2) Stipendiumi arvutatakse tööturuteenuse läbiviija esitatud andmete põhjal käesoleva määruse §-s … nimetatud tööturuteenusel osaletud iga päeva eest stipendiumi päevamäära alusel. (3) Stipendiumi arvutab töötukassa.  20 (4) Stipendiumi makstakse kord kuus … korras. (5) Stipendiumi päevamäär on …. § 41. Sõidu- ja majutustoetus (1) Õigus saada sõidu- ja majutustoetust on: …. (2) Sõidu- ja majutustoetust makstakse … nimetatud tööturuteenusel osaletud iga päeva eest tööturuteenuse toimumise koha ja isiku elukoha vahemaa ning sõidu- ja majutustoetuse kilomeetri määra alusel, kuid mitte rohkem kui sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär päevas. Sõidu- ja majutustoetus arvestatakse tööturuteenuse toimumise koha ja isiku elukoha lühima kahekordse vahemaa alusel. Vahemaad alla 500 meetri ei arvestata. (3) Sõidu- ja majutustoetust makstakse kord kuus …. sätestatud korras. (4) Sõidu- ja majutustoetuse määr ühe kilomeetri kohta ning sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär on …. § 42. Töölesõidu toetus … 3. jagu Tööturumeetmete arendustegevused § 43. Tööturukoolituse kvaliteedi arendamine …. § 44. Toetatud tööle rakendamise metoodika arendus ja koolitused …. 4. jagu Tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise korraldus § 45. Tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine (1) Programmi alusel osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi, välja arvatud töötutoetus, tööturuteenuste ja -toetuste seaduses ning käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras. § 46. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi (1) Käesoleva määruse §-des …. sätestatud tööturuteenuste osutamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL): 1) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8);  21 2) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) või 3) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54). (2) Käesoleva seaduse §-des …. sätestatud tööturuteenuste osutamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), juhul kui: 1) käesoleva paragrahvi lõigetes 3–8 sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäärad on täitunud ja 2) isik, kelle tööle asumise või töö säilimise toetamiseks abi antakse, vastab käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud tööturuteenuse osutamisel komisjoni määruse nr 651/2014 artikli 2 punktis 4 ning §-des 20 ja 23 sätestatud tööturuteenuse osutamiseks komisjoni määruse nr 651/2014 artikli 2 punktis 3 sätestatule. (3) Ühele ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõike 2 esimeses lauses sätestatud ülemmäära. (4) Ühele ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 3a sätestatud ülemmäära ega riigile kehtestatud abi ülempiiri, kui nimetatud ülemmäära ja ülempiiri rakendamine on maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses lubatud. Kui eelnimetatud ülemmäära ja ülempiiri rakendamine ei ole maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses sätestatud, rakendatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ja artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri. (5) Ühele ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ega artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri. (6) Ühele ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära. (7) Kui tööturuteenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul talle antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ületada komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõike 2 teises lauses sätestatud ülemmäära.  22 (8) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse nr 1407/2013 kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava toetusega ületada komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõikes 2 sätestatud ülemmäära. (9) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 või komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 2 lõike 2 või komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 2 lõike 2 kohaselt. (10) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artiklis 5 ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. (11) Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a–e, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a–c ega komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1 lõike 1 punktides a–k nimetatud valdkondadele ja tegevustele ei anta vähese tähtsusega abi vastava määruse alusel. (12) Riigiabi ei anta raskustes olevale ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses, kui viidatud komisjoni määruses ei ole sätestatud teisiti ja vastava erandi rakendamine on kooskõlas tööturuteenuse osutamise muude tingimustega. (13) Riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. 3. peatükk Euroopa Sotsiaalfond+ vahendite kasutamise tingimused § 47. Rakendusüksus, rakendusasutus ja toetuse saaja (1) Rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (edaspidi RA) (2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RÜ) (3) Toetuse saaja on Eesti Töötukassa (edaspidi elluviija) § 48. Toetuse saaja kohustused (1) Andmete kogumine (2) Seire ja aruandlus § 49. Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest (edaspidi ESF) kaasrahastatavad teenused  23 (1) Käskkirjaga reguleeritakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.3.1 „Kõrge tööhõivetaseme saavutamine ja hoidmine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. (2) Teenuste ja arendustegevuste loetelu, mida rahastatakse ESF-ist – teenused ja sihttase: 1) Toetatud töölerakendamise metoodika koolitus Meetme eelarve Sihttase 2024 ja 2029 (3) Töötukassa kooskõlastab Sotsiaalministeeriumiga iga-aastase tegevuste eelarve ja indikaatorite saavutustasemed. (4) Sihtgrupile (lõppsaajale) toetuse andmise tingimused § 50. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (1) Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse ….. määruse nr … “Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15-17 ja 21. (2) Enne esimese maksetaotluse esitamist peab elluviija esitama RÜ-le: 1) väljavõtte oma raamatupidamise siseeeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas ESF-ist toetatud tegevuste kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest tegevuste rakendaja kuludest; 2) koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 3) vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. (3) Lõikes 2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasemalt ESF-ist toetatud tegevuste rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uute ESF-i tegevuste rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. (4) Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. (5) Toetus makstakse elluviijale välja RÜ-le e-toetuse kaudu esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva. (6) RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused maksetaotluse menetlemisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. (7) Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos ESF tegevuste rakendamise lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast RÜ ja RA poolt lõpparuande kinnitamist. (8) Viide, et abikõlblikud on käesoleva määruse 2. peatüki 2. jaos sätestatud teenuste tingimustele vastavad kulud. (9) Mitteabikõlblikkuse viited ühendmääruse § 17  24 § 51. Toetuse väljamaksmise kord (1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. (2) Toetust makstakse: EL vahendid moodustavad …% ja RKF … %. …. § 52. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord (1) Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34-37. (2) Kui mitteabikõlblikud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis viidata ühendmääruse § 37 lõikele 5, mille kohaselt elluviija peab arvestama, et finantskorrektsiooni võrra väheneb projekti eelarve. § 53. Vaiete lahendamine RA otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Riigiasutuste, sh valitsusasutuste, vahelised vaidlused lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. 4. peatükk Rakendussätted § 54. Üleminekusätted … § 55. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Peaminister … tervise- ja tööminister Taimar Peterkop Riigisekretär  25 KAVAND MINISTRI MÄÄRUS Töötukassa andmekogu põhimäärus Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Töötukassa andmekogu (1) Töötukassa andmekogu (edaspidi andmekogu) on töötuskindlustuse seaduse alusel asutatud andmekogu, mis kuulub riigi infosüsteemi. (2) Andmekogu pidamise eesmärk on Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) tööturumeetmete seadusest, töötuskindlustuse seadusest ja töövõimetoetuse seadusest ja teistest seadustest tulenevate ülesannete täitmine, sealhulgas: 1) isikute tööotsijana registreerimine ja tööotsijate üle arvestuse pidamine; 2) tööturumeetmete pakkumise korraldamine ja pakkumine, tööandjale töökoha täitmiseks välismaalasega loa andmise otsustamine välismaalaste seaduse alusel, töötajate vaba liikumise soodustamiseks Euroopa Liidu õigusaktide alusel pandud ülesannete täitmine; 3) töötutoetuse määramine ja maksmine; 4) sotsiaalmaksu erijuhtudel määramine ja maksmine; 5) hüvitiste määramine ja maksmine ning töötuskindlustusstaaži üle arvestuse pidamine; 6) töövõime hindamine ning töövõimetoetuse määramine ja maksmine; 7) statistika ja analüüside tegemine. (3) Andmekogu nimetus on töötukassa andmekogu. § 2. Andmekogu vastutav töötleja Andmekogu vastutav töötleja on töötukassa. 2. peatükk Andmekogu ülesehitus ja andmete kaitse § 3. Andmekogu ülesehitus (1) Andmekogu andmeid töödeldakse elektrooniliselt. (2) Andmekogu alusandmed on elektroonilised või paberil alusdokumentidel. Paberil alusdokumentide andmed kantakse andmekogusse elektrooniliselt. (3) Andmekogu koosseisu kuuluvad: 1) elektrooniline andmebaas; 2) elektrooniline andmeladu (edaspidi andmeladu).  26 § 4. Andmeladu (1) Andmeladu peetakse äriprotsesside toetamiseks, statistika ja analüüside tegemiseks, töötuskindlustuse ning tööturumeetmete ja vahendite planeerimiseks, töövõime hindamise ja töövõimetoetuse ning vahendite planeerimiseks, tööturumeetmete mõju ja tulemuslikkuse hindamiseks, teabenõuetele ja selgitustaotlustele vastamiseks. (2) Andmeladu koosneb elektroonilise andmebaasi andmetest ning pseudonüümitud ja anonüümitud andmetest. § 5. Andmeandjad Andmekogusse esitavad andmeid: 1) tööotsija, hüvitist ja töötutoetust taotlenud isik, töötaja, muu isik, kes pöördub töötukassasse tööturumeetme saamiseks (edaspidi muu isik), tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osa võtnud mittetöötav isik, kelle eest töötukassa maksab sotsiaalmaksu (edaspidi sotsiaalmaksu maksmist taotlenud isik); 2) töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotlenud isik; 3) tööandja; 4) tööturuteenuse osutaja; 5) tervishoiuteenuse osutaja; 6) pankrotihaldur, ajutine pankrotihaldur või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis määratud vastava pädevusega isik; 7) käesoleva määruse §-s 34 nimetatud andmekogu. § 6. Alusdokumendid Andmekogusse andmete kandmise aludokumendid on: 1) avaldus tööotsijana registreerimiseks ja sellele lisatud dokumendid; 2) taotlus tööturumeetme saamiseks ja sellele lisatud dokumendid; 3) tööturuteenuse osutaja esitatud dokument, mis tõendab isiku tööturumeetme saamist; 4) tööturumeetmete osutamise korraldamise dokumendid; 5) tööandja taotlus saada luba töökoha täitmiseks välismaalasega ja sellele lisatud dokumendid; 6) avaldus töötutoetuse saamiseks ja sellele lisatud dokumendid; 7) avaldus töötuskindlustushüvitise, kindlustushüvitise koondamise korral ja tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks ja sellele lisatud dokumendid; 8) töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuste taotlus (edaspidi töövõime hindamise taotlus) ja sellele lisatud dokumendid; 9) erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumise taotlus ning sellele lisatud dokumendid. § 7. Andmekogu andmete kaitse (1) Andmekogu turvaklass on K2T1S2. (2) Andmekogu turbeaste on keskmine (M). 3. peatükk  27 Andmekogu andmed 1. jagu Füüsilise isiku üldised andmed § 8. Füüsilise isiku andmed (1) Andmekogusse kantakse füüsilise isiku kohta järgmised üldandmed: 1) ees- ja perekonnanimi, 2) isikukood ja välisriigi isikukoodi väljastanud riik, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja sugu; 3) teovõime; 4) elukoha aadressiandmed; 5) kontaktandmed (postiaadress, telefoni number ning e-posti aadress). (2) Andmekogusse kantakse füüsilise isiku kohta lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 1 järgmised andmed: 1) kodakondsus; 2) elamisloa või elamisõiguse kehtivuse aeg; 3) lühiajaliselt Eestis töötamise andmed, 4) rahvusvahelise kaitse saaja või ajutise kaitse saaja seisund; 5) rahvusvahelise kaitse taotleja seisund; 6) andmed töötamise, sealhulgas välisriigis elamise ja töötamise kohta; 7) surmaandmed; 8) pangakonto. (3) Alaealise ja muu piiratud teovõimega isiku esindaja kohta kantakse andmekogusse esindaja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 4, ja 5 nimetatud andmed ja esindusõiguse andmed 2. jagu Tööturumeetmete seaduse alusel andmekogusse kantavad andmed § 9. Tööturumeetmete tingimustele vastamise andmed Andmekogusse kantakse füüsilise isiku kohta lisaks § 8 lõikele 1 tööturumeetmete tingimustele vastamise andmed: 1) puue; 2) püsiv töövõimetus; 3) tähtajatult määratud invaliidsusgrupp; 4) osaline või puuduv töövõime; 5) sotsiaalhoolekande seaduse alusel saadud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse, erihoolekandeteenuse või abivahendi andmed; 6) tööle asumise aeg ja töö kestus, ametikoht. § 10. Tööotsija andmed (1) Tööotsijana registreerimise taotlemisel kantakse andmekogusse: 1) tööotsijana registreerimise avalduse esitamise kuupäev; 2) tööotsijana registreerimise otsustamise alusandmed.  28 (2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud tööotsijana registreerimise otsustamise alusandmed on andmed selle kohta, kas: 1) isik töötab või on tööta ja töötamise lõppkuupäev; 2) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, saab selle eest tasu ja vastab töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele; 3) isik on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, tema ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud ja ta vastab töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele; 4) isik osaleb füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses abikaasana ja on kantud maksukohustuslaste registrisse, füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud ja ta vastab töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele; 5) isik osutab teenust või müüb kaupa ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses; 6) isik õpib statsionaarses või täiskoormusega õppes, sealhulgas viibib akadeemilisel puhkusel, ning täiskoormusega õppiva ja kutseõppes statsionaarses õppes õppiva isiku töötamise andmed viimase 12 kuu jooksul; 7) isik viibib aja-, asendus- või reservteenistuses; 8) isik saab abikaasatasu; 9) isikule on määratud ennetähtaegne vanaduspension; 10) isik saab vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust. (3) Kui isik registreeritakse tööotsijaks, kantakse andmekogusse: 1) tööotsijana registreerimise otsuse kuupäev ja number; 2) tööotsijana registreerimise kuupäev; 3) töökeskse nõustamise aeg; 4) tööotsijana registreerimise lõpetamise otsuse kuupäev ja number; 5) tööotsijana registreerimise lõpetamise kuupäev ja põhjus. (4) Kui isikut ei registreerita tööotsijaks, kantakse andmekogusse: 1) tööotsijana registreerimise avalduse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number või 2) tööotsijana registreerimisest keeldumise otsuse põhjus, kuupäev ja number. (5) Kui tööotsijana registreerimise, registreerimisest keeldumise või registreerimise lõpetamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks, kantakse andmekogusse vastava otsuse kuupäev ja number. 1. jaotis Tegevuskava andmed § 11. Tegevuskava andmed (1) Tegevuskava kohta kantakse andmekogusse lisaks käesoleva määruse § 8 lg 1 p 1-2 nimetatud andmetele andmed hariduse, oskuste, töökogemuse ja töösoovide kohta. (2) Tegevuskavas sisalduvad isiku oskusi ja töökogemust kirjeldavad andmed on: 1) töötamise ja töökogemuse andmed; 2) füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise andmed; 3) ettevõtluskogemuse andmed; 4) antud kutse, pädevuse või ameti andmed; 5) keelteoskuse andmed; 6) arvuti kasutamise ja tarkvara valdamise andmed;  29 7) mootorsõiduki juhtimise õiguse andmed; 8) muude tööle asumist ja töö säilitamist soodustavate oskuste andmed, mis selguvad tegevuskava koostamisel. (3) Tegevuskavas kirjeldatakse isiku eesmärki ja olukorda ning töö leidmiseks, tööle saamiseks või töötamise jätkamiseks vajalikke tööturumeetmeid, kandideerimisi ja muid tegevusi ning nende tulemusi. (4) Tegevuskava täitmise ja iseseisva tööotsingu andmed on: 1) töökeskse nõustamise aeg ja viis; 2) töökesksele nõustamisele tulemata jätmise põhjus; 3) tegevuskavas kokku lepitud tööturuteenuses osalemine või sellest keeldumine; 4) andmed iseseisvalt töö leidmise võimaluse kohta. 2. jaotis Tööandja ja tööturuteenuse osutaja andmed § 12. Tööandja ja tööturuteenuse osutaja andmed (1) Kui tööandja või tööturuteenuse osutaja on juriidiline isik, kantakse andmekogusse juriidilise isiku vorm, registrikood, nimi, peamine tegevusala ja kontaktandmed (postiaadress, telefon, e-posti aadress). (2) Kui tööandja või tööturuteenuse osutaja on füüsilisest isikust ettevõtja, kantakse andmekogusse füüsilisest isikust ettevõtja isikukood, nimi, peamine tegevusala ja kontaktandmed (postiaadress, telefon, e-posti aadress). (3) Kui tööandja või tööturuteenuse osutaja on füüsiline isik, kantakse andmekogusse § 8 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud andmed. 3. jaotis Tööturumeetmete andmed § 13. Tööturumeetmete osutamise andmed Tööturumeetme kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) tööandja või tööturuteenuse osutaja ja läbiviija andmed; 2) tööturumeetme nimetus; 3) tööturumeetme toimumise koht 4) tööturumeetme toimumise ajavahemik; 5) tööturumeetme kestus; 6) tööturumeetme maksumus; 7) isiku tööturumeetmes osalemise aeg; 8) tööturumeetme saamise tingimustele vastamist tõendavad andmed; 9) isikule ja tööandjale osutatud tööturumeetme muud andmed. § 14. Töövahendus (1) Töövahenduse kohta kantakse andmekogusse tööandja, töökoha ja töösuhte andmed.  30 (2) Töövahenduse osutamisel Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) kaudu kantakse andmekogusse vabade töökohtade ja töö taotlejate vahendamist reguleerivates Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud andmed. (3) Kui isik on andnud nõusoleku oma isikuandmete edastamiseks tööandjale või EURES-e portaali, tehakse andmekogusse vastavasisuline märge. § 15. Karjääriteenused Karjäärinõustamise kohta kantakse andmekogusse karjäärinõustamise kokkuvõte. § 16. Töökeskne nõustamine Töökeskse nõustamise kohta kantakse andmekogusse tegevuskava andmed ja nõustamisega seotud andmed. § 17. Oskuste arendamine Oskuste arendamise kohta kantakse andmekogusse teadmiste ja oskuste omandamise ning arendamise toetamisega seotud andmed. § 18. Ettevõtluse toetamine Ettevõtluse toetamise kohta kantakse andmekogusse ettevõtlusega alustamise toetamise ja selle tegevuse jätkusuutlikkuse tagamisega seotud andmed. § 19. Töövalmiduse toetamine Töövalmiduse toetamise kohta kantakse andmekogusse tööotsinguteks ja tööeluks ettevalmistamise, tööharjumuse toetamise ning nõustamisega seotud andmed. § 20. Töövõime toetamine Töövõime toetamise kohta kantakse andmekogusse vähenenud töövõimega isiku tööle asumise ja tööl püsimisega seotud andmed. § 21. Tööle asumise ja tööl püsimise toetamine Tööle asumise ja tööl püsimise toetamise kohta kantakse andmekogusse tööandjale kulude hüvitamise andmed. § 22. Tööturuteenustel osalemise toetamine Tööturuteenustel osalemise toetamise kohta kantakse andmekogusse isikule kulude hüvitamise andmed. 4. jaotis Töötoetuse andmed § 23. Töötutoetus  31 (1) Töötutoetuse taotlemisel kantakse andmekogusse: 1) töötutoetuse saamiseks avalduse esitamise kuupäev; 2) tööotsijana registreerimisele eelnenud 12 kuu jooksul tööturumeetmete seaduse § 26 lõigetes 3 ja 4 nimetatud tegevusega hõivatus ning hõive algus- ja lõppkuupäev; 3) viimase töö- või teenistussuhte lõpetamise põhjus; 4) andmed selle kohta, kas töötu kuusissetulek on suurem kui 31-kordne töötutoetuse päevamäär. (2) Kui töötule määratakse töötutoetus, kantakse andmekogusse: 1) töötutoetuse määramise otsuse kuupäev ja number; 2) ajavahemik, mille jooksul isikul on õigus saada töötutoetust. (3) Kui töötutoetust ei määrata, kantakse andmekogusse: 1) töötutoetuse saamise avalduse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number; 2) töötutoetuse määramata jätmise põhjus, otsuse kuupäev ja number. (4) Töötutoetuse arvutamisel kantakse andmekogusse: 1) töötutoetuse arvutamise kuupäev; 2) ajavahemik, mille eest töötutoetust arvutatakse; 3) arvutatud töötutoetuse suurus. (5) Töötutoetuse maksmise peatamisel kantakse andmekogusse: 1) töötutoetuse maksmise peatamise otsuse kuupäev ja number; 2) ajavahemik, mille eest töötutoetust ei maksta; 3) töötutoetuse maksmise peatamise põhjus. (6) Töötutoetuse maksmise ennetähtaegse lõpetamise korral kantakse andmekogusse: 1) töötutoetuse maksmise lõpetamise otsuse kuupäev ja number; 2) töötutoetuse maksmise lõpetamise põhjus ja kuupäev. (7) Kui töötutoetuse määramise või määramata jätmise otsust või töötutoetuse maksmise peatamise, pikendamise või ennetähtaegse lõpetamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks, kantakse andmekogusse vastava otsuse kuupäev ja number. 5. jaotis Töökoha täitmiseks välismaalasega loa taotlemise andmed § 24. Töökoha täitmiseks välismaalasega loa taotlemise andmed (1) Töökoha täitmiseks välismaalasega loa taotlemisel kantakse andmekogusse: 1) tööandja andmed; 2) taotluse esitamise kuupäev; 3) töökoha nimetus; 4) töökohale esitatavad kvalifikatsiooni- ja kutsenõuded; 5) töökoha asukoht. (2) Kui tööandjale antakse luba töökoha täitmiseks välismaalasega, kantakse andmekogusse otsuse kuupäev ja number.  32 (3) Kui tööandjale ei anta luba töökoha täitmiseks välismaalasega, kantakse andmekogusse: 1) taotluse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number või 2) loa andmisest keeldumise põhjus, otsuse kuupäev ja number. (4) Kui töökoha täitmiseks välismaalasega loa andmise või sellest keeldumise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks, kantakse andmekogusse vastava otsuse kuupäev ja number. 6. jaotis Sotsiaalmaksu maksmise andmed § 25. Sotsiaalmaksu maksmise andmed (1) Sotsiaalmaksu maksmist taotlenud isiku kohta kantakse andmekogusse: 1) sotsiaalmaksu maksmise avalduse esitamise kuupäev; 2) tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimises osalemist tõendavad andmed; 3) andmed selle kohta, kas isik töötab või on tööta; 4) andmed selle kohta, kas isik on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana; 5) andmed selle kohta, kas isik saab riiklikku pensioni. (2) Kui isiku eest makstakse sotsiaalmaksu, kantakse andmekogusse: 1) sotsiaalmaksu maksmise otsuse kuupäev ja number; 2) sotsiaalmaksu maksmise alguskuupäev. (3) Kui isiku eest ei maksta sotsiaalmaksu, kantakse andmekogusse: 1) sotsiaalmaksu maksmise avalduse läbivaatamata jätmise teate number ja kuupäev või 2) sotsiaalmaksu maksmisest keeldumise otsuse number ja kuupäev. (4) Kui isiku eest sotsiaalmaksu maksmine lõpetatakse, kantakse andmekogusse: 1) sotsiaalmaksu maksmise lõpetamise otsuse kuupäev ja number; 2) sotsiaalmaksu maksmise lõpetamise kuupäev ja põhjus. (5) Kui isiku eest sotsiaalmaksu maksmise, maksmisest keeldumise või maksmise lõpetamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks, kantakse andmekogusse vastava otsuse kuupäev ja number. 3. jagu Töötuskindlustuse seaduse alusel andmekogusse kantavad andmed § 26. Kindlustatu ja töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute kohta andmekogusse kantavad andmed Kindlustatu ja töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud töötava isiku kohta kantakse andmekogusse lisaks käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktidele 1 ja 2 järgmised andmed: 1) töötuskindlustuse seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tasude suurus kuude ja tööandjate kaupa; 2) töötuskindlustuse seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud isikute töötamise alustamise ja lõpetamise kuupäev, töötamise liik ning pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasoleva  33 mittetöötava abikaasa ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasoleva mittetöötava abikaasa tasu (edaspidi abikaasatasu) saamise alguse ja lõpu kuupäev; 3) kindlustusstaaž, mida arvestatakse kuudes ja aastates iga kindlustatu kohta vajaduse tekkimise seisuga, välja arvatud töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute kohta; 4) kindlustusstaaži arvestuse lõpetamise ja selle nulliks lugemise päev, välja arvatud töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute kohta; 5) tööandja nimi ja registri- või isikukood. § 27. Töötuskindlustushüvitise taotlemisel andmekogusse kantavad andmed Töötuskindlustushüvitise taotlemisel kantakse andmekogusse lisaks käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktis 4 ja §-s 17 nimetatud andmetele kindlustatu ning talle hüvitise määramise ja maksmise kohta järgmised andmed: 1) viimase töö- või teenistussuhte, võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu või abikaasatasu maksmise lõpetamise kuupäev; 2) viimase töö- või teenistussuhte lõpetamise alus; 3) ametniku teenistusstaaži pikkus; 4) emapuhkuse alguse ja lõppemise kuupäev; 5) lapsendaja puhkuse alguse ja lõppemise kuupäev; 6) vanemapuhkuse alguse ja lõppemise kuupäev; 7) poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse alguse ja lõppemise kuupäev; 8) ajutise töövõimetuse alguse ja lõppemise kuupäev; 9) aja- või asendusteenistuse alguse ja lõppemise kuupäev; 10) hüvitise avalduse esitamise kuupäev; 11) hüvitise avalduse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number; 12) hüvitise määramise või määramata jätmise otsuse kuupäev ja number; 13) keskmine ühe kalendripäeva töötasu; 14) määratud ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus ühest kuni 100. kalendripäevani ja 101-st kalendripäevast alates; 15) hüvitise arvestamise perioodi alguse ja lõpu kuupäev; 16) nende päevade arv, mille jooksul kindlustatul on õigus töötuskindlustushüvitist saada; 17) hüvitise maksmise lõpetamise otsuse kuupäev ja number; 18) hüvitise maksmise lõpetamise kuupäev; 19) hüvitise maksmise lõpetamise alus; 20) nende päevade arv, mille eest hüvitis välja maksti, ja eelmisest hüvitise maksmise perioodist kasutamata jäänud hüvitise päevade arv; 21) kuupäev, milleni kindlustatul on õigus taotleda hüvitist eelmisest hüvitise maksmise perioodist kasutamata jäänud hüvitise päevade ulatuses; 22) määratud hüvitis kuude kaupa; 23) hüvitise määramise, määramata jätmise või maksmise lõpetamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse kuupäev ja number. § 28. Kindlustushüvitise koondamise korral ja tööandja maksejõuetuse korral hüvitise taotlemisel andmekogusse kantavad andmed (1) Kindlustushüvitise koondamise korral ja tööandja maksejõuetuse korral hüvitise taotlemisel kantakse andmekogusse käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 hüvitise saaja ning talle hüvitise määramise ja maksmise kohta järgmised andmed: 1) tööandja nimi, registri- või isikukood ja aadress;  34 2) avalduse esitamise kuupäev; 3) avalduse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number; 4) hüvitise määramise või määramata jätmise otsuse kuupäev ja number; 5) töö- või teenistussuhte alustamise ja lõpetamise kuupäev; 6) ühe kuu keskmine töötasu või palk; 7) hüvitise määramise või määramata jätmise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse kuupäev ja number. (2) Koondamise korral kindlustushüvitise taotlemisel kantakse andmekogusse lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele hüvitise saaja kohta järgmised andmed: 1) ametniku teenistusstaaži pikkus; 2) töö- või teenistussuhte lõpetamise alus; 3) hüvitise saajale määratud hüvitise suurus ja väljamaksmise kuupäev. (3) Tööandja maksejõuetuse korral hüvitise taotlemisel kantakse andmekogusse lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele järgmised andmed: 1) tööandja maksejõuetuks tunnistamise kuupäev ja alus; 2) hüvitise saajale taotletud, arvestatud ja määratud hüvitise suurus ja väljamaksmise kuupäev. § 29. Töötuskindlustusmakse kohta andmekogusse kantavad andmed Töötuskindlustusmakse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) töötuskindlustuse seaduse § 42 lõike 1 punkti 1 alusel makstud kindlustatu töötuskindlustusmaksed kindlustatute ja kuude kaupa; 2) töötuskindlustuse seaduse § 42 lõike 1 punkti 2 alusel makstud tööandja töötuskindlustusmaksed kuude kaupa; 3) töötuskindlustusmakset maksnud tööandja nimi ja registri- või isikukood. 4. jagu Töövõimetoetuse seaduse alusel andmekogusse kantavad andmed 1. jaotis Töövõimetoetuse seaduse alusel andmekogusse kantavad taotleja, tööandja, liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja ja tervishoiuteenuse osutaja andmed § 30. Taotleja andmed (1) Töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotleva isiku (edaspidi taotleja) kohta kantakse andmekogusse käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1, 2, 5, lõike 2 punktides 2, 4-7 ja lõikes 4 nimetatud andmed. § 31. Tööandja, liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja ja tervishoiuteenuse osutaja andmed Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktis 5 sätestatud alustel sotsiaalmaksu maksmist taotleva tööandja, töövõimetoetuse seaduse §-s 201 nimetatud liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja ja töövõimetoetuse seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) registrikood või isikukood; 2) nimi;  35 3) aadress, e-posti aadress ja telefon. 2. jaotis Andmekogusse kantavad töövõime hindamise andmed § 32. Töövõime hindamise taotluse andmed (1) Andmekogusse kantakse lisaks käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1, 2, 5, lõike 2 punktides 2, 4-7 ja lõikes 4 nimetatud andmetele järgmised töövõime hindamise taotluse andmed: 1) taotluse esitamise kuupäev; 2) taotleja nõusolek tervise infosüsteemi andmete töötlemise kohta; 3) taotleja nimetatud arstide ja spetsialistide andmed, kellel on infot töövõime hindamiseks oluliste tervisehäirete ning tegutsemispiirangute kohta; 4) andmed taotleja töövõimet välistava seisundi esinemise kohta; 5) andmed abivahendite, kõrvalise abi, rehabilitatsiooni ja sotsiaalteenuste kasutamise kohta; 6) taotlusele lisatud muude dokumentide andmed. (2) Andmekogusse kantakse taotleja hinnang piirangute esinemise kohta järgmistes kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. (3) Andmekogusse kantakse taotleja hinnang järgmiste asjaolude esinemise kohta: 1) sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed; 2) muud tervisehäired. (4) Andmekogusse kantakse andmed taotleja töövõimetoetuse seaduse § 7 lõikes 3 nimetatud põhjusel tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtul käimisega tekkivate erivajadusest tingitud lisakulude kohta. § 33. Eksperdiarvamuse andmed (1) Andmekogusse kantakse: 1) eksperdiarvamuse liik; 2) eksperdiarvamuse andmise kuupäev; 3) eksperdiarvamuse andja ees- ja perekonnanimi;  36 4) eksperdiarvamuse andja hinnang, kas meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund vastab või ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 5) eksperdiarvamuse andja põhjendus, kui meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 6) andmed erijuhtumi esinemise kohta; 7) andmed töövõimet välistava seisundi esinemise kohta; 8) diagnoosid ja seisundid, millele eksperdiarvamus tugineb; 9) piirangu raskusaste; 10) piirangu avaldumine, põhjus ja mõju tegutsemisvõimele; 11) objektiivne staatus ja uuringutulemused; 12) piirangu põhjustanud tervisekahjustuse kulg; 13) kokkuvõttev kirjeldus piirangu avaldumise, põhjuste ja raskusastmete koosmõjust taotleja tegutsemisvõimele; 14) tegevused, mille täitmine on välistatud või piiratud osalise või puuduva töövõime korral; 15) taotleja töövõime ulatus ja kestus koos põhjendusega; 16) seisundi prognoos; 17) soovitused sobivate ja ebasobivate töötingimuste kohta; 18) hindamise käigus selgunud vajaduse korral soovitused abivahendi kasutamise ja töövõime toetamise kohta. (2) Töövõimetoetuse seaduse § 7 lõikes 3 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtu korral kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) vastuvõtu kuupäev ja põhjus; 2) eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonna liikmete andmed; 3) isiku antud selgitused ning vaatluse ja vajaduspõhiste tegutsemis- ja osalemisvõime testide tulemused. § 34. Töövõime hindamise otsuse andmed (1) Andmekogusse kantakse järgmised töövõime hindamise otsuse andmed: 1) otsuse kuupäev ja number; 2) määratud töövõime ulatus ja põhjus; 3) osalise või puuduva töövõime kestus; 4) töövõime kordushindamise taotluse esitamise tähtaeg. (2) Kui töövõime hindamise taotlus jäetakse läbi vaatamata, kantakse andmekogusse taotluse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number ning läbivaatamata jätmise põhjus. (3) Kui töövõime jäetakse hindamata, kantakse andmekogusse töövõime hindamata jätmise otsuse kuupäev ja number ning hindamata jätmise põhjus. (4) Andmekogusse kantakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud otsuse või teate muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse kuupäev ja number. 3. jaotis Andmekogusse kantavad töövõimetoetuse andmed § 35. Töövõimetoetuse taotluse andmed (1) Andmekogusse kantakse töövõimetoetuse taotluse esitamise kuupäev.  37 (2) Andmekogusse kantakse lisaks käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1, 2, 5, lõike 2 punktides 2, 4-7 ja lõikes 4 nimetatud andmetele töövõimetoetuse taotluse andmed töövõimetoetuse seaduse §-s 12 nimetatud asjaolude esinemise kohta. § 36. Töövõimetoetuse suurust ja väljamaksmist mõjutavad andmed (1) Andmekogusse kantakse järgmised töövõimetoetuse suurust mõjutavad andmed: 1) sotsiaalmaksuga maksustatava tulu suurus; 2) välisriigist saadava töötasu suurus; 3) töötuskindlustushüvitise suurus; 4) vanemahüvitise suurus; 5) ajutise töövõimetuse hüvitise suurus; 6) tööandja makstava haigushüvitise suurus; 7) töötutoetuse maksmise periood ja suurus; 8) välisriigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstav toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise suurus; 9) töövõimetuspensioni kuu üldsumma ja suurus kalendripäeva kohta; 10) töövõimetuspensioni või töövõimetuse alusel makstava rahvapensioni maksmise lõppemise päev; 11) andmed püsivalt töövõimetuks tunnistamise või tähtajatult määratud invaliidsusgrupi kohta; 12) püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi tähtaeg. (2) Andmekogusse kantakse järgmised töövõimetoetuse väljamaksmist mõjutavad andmed: 1) andmed töövõimetoetuse seaduse § 16 lõikes 2 nimetatud asjaolude esinemise kohta; 2) andmed töövõimetoetuse seaduse § 17 lõikes 4 nimetatud asjaolude esinemise kohta. § 37. Töövõimetoetuse otsuse ja töövõimetoetuse väljamaksmise andmed (1) Andmekogusse kantakse järgmised andmed töövõimetoetuse taotluse suhtes tehtud otsuse kohta: 1) töövõimetoetuse taotluse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number ning läbivaatamata jätmise põhjus; 2) töövõimetoetuse maksmise periood; 3) töövõimetoetuse maksmise peatamise periood; 4) töövõimetoetuse määramise või määramata jätmise otsuse kuupäev ja number ning määramata jätmise põhjus; 5) töövõimetoetuse maksmise peatamise või lõpetamise otsuse kuupäev ja number; 6) töövõimetoetuse maksmise peatamise või lõpetamise alus ja kuupäev; 7) käesoleva lõike punktides 1, 5 ja 6 nimetatud teate või otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse kuupäev ja number. (2) Andmekogusse kantakse järgmised andmed töövõimetoetuse väljamaksmise kohta: 1) töövõimetoetuse väljamaksmise aeg ja suurus; 2) töövõimetoetuse väljamaksmise viis; 3) puude raskusaste ja tähtaeg. § 38. Liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt töövõimetoetuse tagasinõudmise andmed  38 Andmekogusse kantakse järgmised andmed liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt töövõimetoetuse tagasinõudmise kohta: 1) kahjustatud isiku, kes on kindlustusjuhtumi tõttu osalise või puuduva töövõimega ja kelle töövõimetushüvitise nõuet kindlustusandja käsitleb, nimi ja isikukood; 2) töövõimetoetuse tagasinõude esitamise kuupäev, tagasinõude summa ja periood, mille eest tagasinõue esitati. 4. jaotis Andmekogusse kantavad sotsiaalmaksu andmed § 39. Sotsiaalmaksu maksmise andmed Andmekogusse kantakse lisaks käesoleva määruse §-s 22 sätestatud andmetele järgmised andmed sotsiaalmaksu maksmise taotlemise kohta äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja selle töötaja eest, kes on osalise või puuduva töövõimega või vähemalt 40-protsendilise töövõimetusega: 1) töötaja nimi; 2) töötaja isikukood; 3) töötaja töösuhte alguse ja lõppkuupäev; 4) sotsiaalmaksu maksmise avalduse esitamise kuupäev; 5) sotsiaalmaksu maksmise avalduse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number; 6) sotsiaalmaksu maksmise või maksmisest keeldumise otsuse kuupäev ja number; 7) sotsiaalmaksu maksmise alguskuupäev; 8) sotsiaalmaksu maksmise või maksmisest keeldumise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse kuupäev ja number; 9) sotsiaalmaksu maksmise lõpetamise otsuse kuupäev ja number; 10) sotsiaalmaksu maksmise lõpetamise kuupäev; 11) sotsiaalmaksu maksmise lõpetamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse kuupäev ja number. 4. peatükk Juurdepääs andmekogu andmetele ja andmete väljastamine ning andmeandjad § 40. Andmete väljastamine ja juurdepääs andmetele (1) Juurdepääs andmekogusse kantud andmetele võimaldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ja teiste kehtivate õigusaktidega. (2) Välisriigile võib andmeid väljastada Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks või välislepingus ettenähtud juhtudel ja korras. (3) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 4 lõike 2 rakendamiseks loodud infosüsteemis Eesti juurdepääsupunkti ülesandeid. Nende ülesannete täitmisel tekkivate turvaintsidentide lahendamisel on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusel õigus lugeda ja kustutada infosüsteemi kaudu edastatavaid isikuandmeid.  39 (4) Andmekogule juurdepääsu õigus on ka andmekogu arendaval või hooldaval isikul arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. (5) Isikul, kelle andmeid andmekogus töödeldakse või tema seaduslikul esindajal on juurdepääs enda andmetele vastutava töötleja kaudu või muu üheselt isiku tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu. (6) Vastutav töötleja peab arvestust, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid andmekogust väljastatakse. § 41. Juurdepääs töövõime hindamise andmetele (1) Käesoleva määruse § 24 lõike 1 punktis 8 nimetatud andmetele on juurdepääs tervishoiuteenuse osutajal, arstiõppe läbinud isikul ja õigusaktides sätestatud juhul muul isikul. (2) Töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse andmete töötlemine logitakse. Logi sisaldab andmeid andmekogusse tehtud kannete ja päringute kohta. (3) Isikule kuvatakse töövõime hindamise taotluse andmed, töövõime hindamisel antud eksperdiarvamus ja selle andja andmed, töövõime hindamise otsuse andmed ja eksperdiarvamuse andmete töötlemise logid tervise infosüsteemi kaudu. § 42. Juurdepääs andmelao andmetele ja andmelaost andmete väljastamine (1) Andmelaost väljastatakse andmed riigi-, kohaliku omavalitsuse asutuse või muule avalik- õigusliku isikule või avalikke ülesandeid täitvale eraõiguslikule isikule, kui see on vajalik tema õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks. Andmed väljastatakse ühekordse taotluse alusel või tagatakse juurdepääs andmelao andmetele andmetaotleja ja töötukassa vahel sõlmitud lepingu alusel. (2) Tööturupoliitika, töötuskindlustuse poliitika ja töövõime hindamise ja töövõimetoetuse poliitika kujundamiseks ning tööturumeetmete jm meetmete planeerimiseks ning nende mõju ja tulemuslikkuse analüüsimiseks edastab või võimaldab töötukassa Sotsiaalministeeriumile juurdepääsu andmelao andmetele isikustamata kujul. (3) Andmelaos tagatakse juurdepääs andmetele või väljastatakse andmed töötukassa töötajale oma tööülesannete täitmiseks. (4) Andmelaost väljastatakse andmeid teadus- ja ajaloouuringute vajaduseks ühekordse taotluse alusel. § 43. Andmekogudest saadavad andmed (1) Eesti rahvastikuregistrist on õigus saada andmeid: 1) füüsilise isiku isikuandmed - isikukood, ees- ja perenimi, elukoha aadress, kodakondsus, pikaajalise või tähtajalise elaniku elamisloa kehtivusaeg, elamisõiguse kehtivusaeg, alla 3- aastaste laste nimed ja isikukoodid, isiku surma aeg; 2) piiratud teovõimega isiku esindaja ja esindusõiguse alus ja ulatus ning lapse vanuse andmed;  40 (2) Haigekassa andmekogust on õigus saada andmeid: 1) emapuhkuse kohta; 2) lapsendajapuhkuse kohta; 3) ajutise töövõimetuse kohta, sh andmed ajutise töövõimetuse hüvitise suuruse, töövõimetuslehe perioodi ja töövõimetushüvitise lõppemise aja kohta. (3) Eesti hariduse infosüsteemist on õigus saada andmeid: 1) põhi-, üld-, kesk-, kutse- või kõrgharidust andvas õppeasutuses õppima asumise, õppimise ning õpingute lõpetamise ja katkestamise kohta; 2) õppeasutuse, õppetaseme, õppekava, õppevormi, õppekoormuse, finantseerimise allika ja akadeemilise puhkuse kohta. (4) Maksukohustuslaste registrist on õigus saada järgmiseid andmeid: 1) töötuskindlustuse seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tasud ja töötuskindlustusmaksed ning isiku töötamise andmed; 2) isiku töötasu ja füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses abikaasana osalemise andmed; 3) isiku sotsiaalmaksuga maksustatavad sissetulekud; 4) töötamise registrisse kantud töötamise andmed, 5) isiku ettevõtluskonto andmed, 6) isiku ajutise töövõimetuse hüvitise suuruse andmed 7) töötuskindlustusmakse andmed; 8) residentsus; 9) kandmine maksukohustuslaste registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana; 10) tasu, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4, 6 ja 9 alusel või välislepingu alusel; 11) tööandja makstav haigushüvitis; 12) töötamine töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses; 13) ametis olek avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 punktides 1–8 ja 11 nimetatud isikuna või kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehe või palgalise aseesimehe või valla- või linnavalitsuse palgalise liikme, sealhulgas vallavanema või linnapeana; 13) välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel abikaasatasu saamine. (5) Sotsiaalkaitse infosüsteemist on õigus saada andmeid: 1) riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel püsivalt töövõimetuks tunnistamise kohta; 2) riiklike elatusrahade seaduse alusel tähtajatult määratud invaliidsusgrupi kohta; 3) püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi tähtaja kohta; 4) pensioni kohta; 5) vanemahüvitise kohta; 6) prokuröri töövõimehüvitise kohta; 7) välisriigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise kohta; 8) isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama paigutamise kohta; 9) hooldatava isiku puude raskusastme kohta; 10) taotleja puude ja selle raskusastme kohta; 11) ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kohta;  41 12) püsiva töövõimetuse, tähtajatult määratud invaliidsusgrupi, riikliku pensioni määramise ja maksmise, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoolekandeteenuse saamise andmed ning tööandjale töölepingu seaduse § 66 alusel hüvitatud puhkusetasu andmed. (6) Äriregisterist on õigus saada andmeid: 1) tööandja, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtja andmed ning andmed juriidilise isiku esindusõiguse omamise kohta; 2) tööandja ja tööturuteenuse osutaja andmed, füüsilisest isikust ettevõtjana ning juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena tegutsemise andmed, andmed usaldusühingu või täisühingu osanikuks või muu äriühingu omanikuks olemise kohta. (7) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist on õigus saada andmeid: 1) alla 3-aastasele lapsele hoolduspere vanemaks olemise kohta; 2) puudega isiku sotsiaalhoolekande seaduse § 26 alusel hooldamise kohta; 3) hooldamise ja hooldajatoetuse saamise kohta. (8) Tervise infosüsteemist on õigus saada andmeid: 1) andmete esitaja ja esitamise aja kohta; 2) ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimiste kohta; 3) ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete kohta; 4) haiguslehtede kohta. (9) Päästeasutusest on õigus saada andmeid vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse saamise kohta. (10) Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogust on õigus saada andmeid: 1) isikute kohta, kes kannavad karistust vanglas või arestimajas või viibivad vahi all; 2) isiku vahi all, vanglas ja arestimajas viibimise aja andmed; (11) Kaitseväekohustuslaste registrist on õigus saada andmeid isiku aja-, asendus- või reservteenistuses viibimise kohta. (12) Liikluskindlustuse registrist on õigus saada andmeid: 1) kahjustatud isiku, kes on kindlustusjuhtumi tõttu osalise või puuduva töövõimega ja kelle töövõimetushüvitise nõuet kindlustusandja käsitleb, nimi ja isikukood; 2) kindlustusandja nimetus, kes punktis 1 nimetatud andmed liikluskindlustuse registrisse esitas. (13) Kutseregistrist on õigus saada andmeid isikule antud kutse kohta. (14) Liiklusregistrist on õigus saada andmeid isiku juhtimisõiguse ja ametitunnistuse kohta. (15) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist on õigus saada andmeid ettevõtjale antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta. (16) Riikliku rahvusvahelise kaitse andmise registrist on õigus saada andmeid rahvusvahelise kaitse saaja ja rahvusvahelise kaitse taotleja seisundi kohta.  42 (17) E-toimiku süsteemist on õigus saada andmeid kohtu poolt tahtest olenematu ravi kohaldamise kohta. (18) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist on õigus saada andmeid asutuse nime, registrikoodi ja aadressi kohta. (19) Maksu- ja Tolliamet esitab töötukassale 15 tööpäeva jooksul andmete Maksu- ja Tolliametile laekumisest arvates järgmised andmed, näidates ära töötuskindlustuse seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud tööandja nime ja registri- või isikukoodi: 1) kindlustatute ja töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute ees- ja perekonnanimi ja isikukood; 2) töötuskindlustuse seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tasu suurus kalendrikuude kaupa; 3) kindlustatult kinni peetud ning Maksu- ja Tolliametile üle kantud töötuskindlustusmakse andmed kalendrikuude kaupa; 4) tööandja makstud töötuskindlustusmakse andmed kalendrikuude kaupa; 5) töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute tasu suurus kalendrikuude kaupa; 6) kindlustatu töö- või teenistussuhte, võlaõigusliku teenuse osutamise või muu kindlustuskaitset andva suhte andmed tööandjate kaupa; 7) töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute töö- või teenistussuhte andmed tööandjate kaupa. 5. peatükk Andmekogusse kantud andmete ja nende alusdokumentide säilitamine § 44. Andmete säilitamine (1) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse isikustatult järgmiselt: 1) tööotsijana registreerimise, tegevuskava, tööturumeetmete, tööandja ja tööturuteenuse osutaja, töötutoetuse ja töövõimetoetuse maksmise ning töökoha täitmiseks välismaalasega loa taotlemise andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast menetluse lõppemist või isiku surma; 2) kindlustatu ja hüvitiste saajate ning hüvitiste määramise ja maksmise andmeid ning töötuskindlustusmakse andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku surma; 3) sotsiaalmaksu erijuhtudel maksmise andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast menetluse lõppemist või isiku surma; 4) töövõime hindamise andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku surma. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaegade möödumisel andmed pseudonüümitakse kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. (3) Andmekogusse kantud pseudonüümitud andmed säilitatakse 65 aastat, mille möödumisel andmed anonüümitakse kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. (4) Käesoleva määruse §-s 6 nimetatud alusdokumente säilitatakse kümme aastat arvates menetluse lõpukuupäevast. Struktuuritoetuste korral säilitatakse alusdokumente vastavalt vastava perioodi struktuuritoetuse seaduses sätestatud tähtajale.  43 (5) Vastutav töötleja säilitab andmete töötlemise logisid kaks aastat. Isiku kohta töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse töötlemise logisid säilitatakse viis aastat. (6) Säilitustähtaja möödumisel kustutatakse andmekogusse kantud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed üks kord aastas hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. § 45. Andmete pseudonüümimine ja pseudonüümitud andmete depseudonüümimine (1) Andmekogu vastutav töötleja annab andmekogu andmetele pseudonüümimiseks kordumatu juhuslikest numbritest koosneva koodi ning asendab sellega andmed, mis võimaldavad isikut tuvastada. (2) Andmekogu vastutav töötleja määrab isikud, kes omavad ligipääsu depseudonüümimist võimaldavatele andmetele (võtmele) ja depseudonüümitud andmetele. (3) Käesoleva määruse § 35 lõikes 3 nimetatud pseudonüümitud andmeid võib depseudonüümida üksnes järgmistel juhtudel: 1) seaduses sätestatud juhul, kui depseudonüümimata ei ole andmetöötluse eesmärgid saavutatavad; 2) tööturumeetmete mõju ja tulemuslikkuse hindamiseks, kui see on vajalik teistelt asutustelt saadud andmetega kokkuviimiseks ning kui depseudonüümimata ei ole andmetöötluse eesmärgid saavutatavad; 3) riikliku statistika, teadus- või ajaloo uuringu ja poliitika kujundamise eesmärgil tehtavate uuringute ja analüüside vajadusel, kui depseudonüümimata ei ole andmetöötluse eesmärgid saavutatavad; 4) pseudonüümitud andmete kvaliteedi tagamiseks. 6. peatükk Andmekogu rahastamine § 46. Andmekogu pidamise rahastamine Andmekogu pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse töötukassa eelarvest. 7. peatükk Rakendussätted § 47. Üleminekusätted (1) Enne 1. jaanuari 1999. a töötuna arvel olnud isikute pensioniõiguslikku staaži tõendavaid andmeid säilitatakse 55 aastat töötuna arvelevõtmisest arvates. § 48. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. aastal. Signe Riisalo Minister  44 Maarjo Mändmaa Kantsler  EELNÕU 10.06.2022 Tööturumeetmete seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse uus tööturumeetmete seaduse (TöMS) terviktekst, millega kaasajastatakse ja korrastatakse tööturuteenuste osutamise õigusruumi. Tööturuteenuste osutamise õiguslik korraldus on aja jooksul muutunud väga keerukaks ning osapoolte jaoks koormavaks ja sihtrühmade jaoks raskesti hoomatavaks. Eelnõuga asendatakse kehtiv tööturuteenuste ja -toetuste seadus (TTTS). Eelnõu seab eesmärgiks Eesti tööhõivepoliitika õigusliku korralduse keerulisuse ja killustatuse vähendamise ja tööturuteenustega tööturul toimuvatele muudatustele tõhusa reageerimise. Eelnõuga võetakse õigusaktides kasutusele termin „tööturumeede“, mis hõlmab aktiivseid tööturumeetmeid ehk tööturuteenuseid ja tööturutoetusi, aga ei hõlma passiivseid tööturumeetmeid ehk töötushüvitisi. Tööturumeetme termini kasutuselevõtt võimaldab korrastada tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi, sätestades loetelu meetmetest ja nende eesmärkidest seaduse tasandil ning andes võimaluse vastavalt seaduses sätestatud piiridele kehtestada konkreetsed tööturuteenused ja tööturutoetused vastavalt tööturuolukorrale Vabariigi Valitsuse määrusega. Samuti asendatakse eelnõuga õigusaktides termin „töötu“ terminiga „tööotsija“, kuna see viitab paremini vastava staatuse sisule ehk inimese õigusele saada Eesti Töötukassalt (edaspidi töötukassa) abi töö leidmiseks töö otsimise ajal ning samas kohustusele otsida tööd. Sisus kattuvad mõisted „arvele võetud töötu“ ja „registreeritud tööotsija“. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur (626 9194, [email protected]), töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Kadi Kanarbik (626 9235, [email protected]), tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich (teenistusest lahkunud), tööhõive osakonna juhataja Brit Rammul (teenistusest lahkunud), tööhõive osakonna nõunikud Annika Sepp (626 9722, [email protected]), Märt Masso (teenistusest lahkunud), Kelli Ilisson (626 9197, [email protected]), Lii Pärg (626 9278, [email protected]), Anna-Liina Väkram (626 9331, [email protected]) ja Ingrid Erm-Eks (626 9218, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Virge Kuningas-Turu (626 9114, [email protected]) ja Ethel Bubõr (626 9738, [email protected]). Seletuskirja mõjude osa on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar (626 9723, [email protected]) ja nõunik Deisi Pohlak (626 9195, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320, [email protected]). Eelnõu rakendusaktide kavandid ei ole keeletoimetatud. Eelnõu koostamisse on panustanud töötukassa juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp (614 8520, [email protected]), osakonnajuhataja asetäitja Irina Borozdina (614 8644, [email protected]) juhatuse liikmed Pille Liimal (ametist lahkunud), Reelika Leetmaa (614 8500, [email protected]) ja Sirlis Sõmer-Kull (614 8500, [email protected]), oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja Karin Andre (614 8605, [email protected]) ning tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets (614 8599, [email protected]). Eelnõu koostamisel olid partneriteks Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium ja Justiitsministeerium. Koostööd tehti ka Õiguskantsleri Kantseleiga ja Riigikantseleiga. Eelnõu on enne kooskõlastusringile saatmist tutvustatud Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Tartu Ülikoolile, Tallinna Ülikoolile, mõttekodadele Praxis ja Centar ning huvi- ja sidusrühmadele. 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023 punkti 12.21 nimetatud ülesandega „analüüsida ja teha ettepanekud tööturuteenuste pakkumise tõhustamiseks“. Eelnõu väljatöötamisele eelnes tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsus1 (edaspidi VTK), mis esitati 29.09.2021 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumidele, sotsiaalpartneritele ja teistele huvirühmadele. Tagasiside VTK kohta kinnitas väljatoodud probleemide ja võimalike lahenduste asjakohasust ning märkused olid eelkõige redaktsioonilised. Eelnõu väljatöötamiseks toimusid arutelud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Puuetega Inimeste Kojaga. Eelnõu saadeti infoks ka Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja mõttekodadele Praxis ja Centar esindajatele. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi ja nende redaktsioone: 1) Euroopa Liidu kodaniku seadus, RT I, 31.01.2020, 13; 2) halduskoostöö seadus, RT I, 17.11.2021, 7; 3) liikluskindlustuse seadus, RT I, 31.03.2022, 6; 4) maksukorralduse seadus, RT I, 22.03.2022, 5; 5) perehüvitiste seadus, RT I, 31.03.2022, 13; 6) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus, RT I, 11.03.2022, 1; 1 Väljatöötamiskavatsus on kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e4d6106c-555e-4685-b9e3- fb52d380fc4c 2 7) ravikindlustuse seadus, RT I, 29.04.2022, 7; 8) soolise võrdõiguslikkuse seadus, RT I, 22.12.2021, 38; 9) sotsiaalhoolekande seadus, RT I, 28.04.2022, 9; 10) sotsiaalmaksuseadus, RT I, 31.03.2022, 7; 11) tulumaksuseadus, RT I, 05.04.2022, 5; 12) töölepingu seadus, RT I, 31.03.2022, 10; 13) töötuskindlustuse seadus, RT I, 12.11.2021, 9; 14) töövõimetoetuse seadus, RT I, 04.03.2022, 8; 15) õppetoetuste ja õppelaenu seadus, RT I, 13.03.2019, 202. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 6. punktis. Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) ja Euroopa sotsiaalharta (edaspidi ESH) põhimõtetega. PS § 28 lõikega 2 sätestatakse inimese õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. PS § 28 lõike 2 kaitsealasse kuulub muu hulgas ka töötus, sest töö kaotamise tõttu võib inimene sattuda puudusesse.2 Kuivõrd põhiõigusi ja -vabadusi puudutavates küsimustes tuleb kõik olulised otsused langetada seadusandjal, on eelnõus loetletud töötukassa pakutavad tööturumeetmed ning sätestatud nende meetmete eesmärgid. Eelnõuga volitatakse täitevvõimu kehtestama kindlas ulatuses, kindla eesmärgiga ja kindla sisuga määrust, mis eelnõus sätestatut konkretiseerib, sätestades tööturumeetmete alla kuuluvad tööturuteenused ja -toetused. Seeläbi on seadus paremini rakendatav, tagatakse paindlik haldustegevus ja välditakse seaduse ülekoormamist tarbetute üksikregulatsioonidega, vähendatakse seadusandja koormust ning luuakse ühiskonnas korrapära ja stabiilsust. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduses reguleeritud tegevuste eesmärk on vähendada töötust ja lühendada töötuse kestust, ennetada töötust ja toetada tööhõives püsimist ning kvaliteetset tööhõivet, suurendada tööjõu pakkumist ning toetada kaasava ja kohanemisvõimelise tööturu ja majanduse struktuurimuutusi tööturumeetmete abil. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2021–2023 on ülesanne analüüsida ja teha ettepanekud tööturuteenuste pakkumise tõhustamiseks. Sotsiaalministeeriumi tellimusel ja Euroopa Komisjoni struktuurireformide tugiteenistuse (SRSS) rahastusel valmis 2021. aastal Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD analüüs „Aktiivse tööturupoliitika edendamine Eestis“3. Analüüsi koostamisel olid kaasatud asjaomased ministeeriumid ja asutused, sotsiaalpartnerid, ülikoolid, mõttekojad, puudega inimeste ja kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV) esindajad ja muud seotud osapooled. OECD tõi esile Eesti tööturuteenuste ja -toetuste korralduse peamised probleemid. Tuginedes OECD analüüsile valmis 2021. aastal tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise väljatöötamise kavatsus, mis käsitles vastavaid probleeme ning nende lahendusi, millest on lähtutud käesoleva seaduseelnõu ettevalmistamisel. Seaduseelnõu keskendub VTK-s käsitletud probleemile — 2 RKPJKo 11.05.2017, 3-4-1-17-16, p 51; RKHKo 21.11.2011, 3-3-1-27-11, p 11. 3 http://www.oecd.org/employment/improving-the-provision-of-active-labour-market-policies-in-estonia-31f72c5b- en.htm 3 Eesti tööhõivepoliitika õiguslik korraldus on keeruline ja killustunud, muutes selle haldamise koormavaks ning inimesele raskesti mõistetavaks — ning lähtub VTK-s esitatud lahendusest, milleks on korrastada ja lihtsustada teenuste ja toetuste süsteemi õigusaktide tasandil. Seni on tööturu olukorrale reageerimiseks vajalikke muudatusi tehtud üksikaktide muudatustena, mis on kaasa toonud süsteemi kasvava keerukuse. Uus terviktekst aitab korrastada tööturuteenuste süsteemi tervikuna. Eelnõu on muudatuste esimene etapp, mille järel lahendatakse VTK-s esile toodud ülejäänud probleemid. Tööturuteenuste ja -toetuste tingimusi reguleerivad praegu: 1) tööturuteenuste ja -toetuste seadus (TTTS); 2) TTTS-i alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tööhõiveprogramm (edaspidi THP). Praegu kehtib Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määrus nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“; 3) ministri käskkirjaga kinnitatud Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) kaasrahastatavad programmid ehk toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT). Praegu on elluviimisel: a) tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 kinnitatud „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ (TVR TAT); b) tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkirjaga nr 222 kinnitatud „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ (teenused noortele, vanemaealistele, aegunud oskustega inimestele jne); c) tervise- ja tööministri 05.07.2021 käskkirjaga nr 78 kinnitatud REACT-EU programm „Tööturuteenuste osutamine COVID 19 kriisi mõjude leevendamiseks“; 4) ministri käskkirjaga kinnitatud taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi RRF) programmid. Tööturuteenustele kehtib tervise- ja tööministri 17.03.2022 käskkirjaga nr 50 kinnitatud programm „Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks“; 5) Ministri käskkirjaga kinnitatud Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi (edaspidi EGF) programmid. Praegu kehtib sotsiaalministri 12.12.2020 käskkirjaga nr 119 turismisektori koondamistele suunatud programm aastateks 2021–2023 „Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetuse kasutamise tingimused“ ; 6) tervise- ja tööministri määruse 8. mai 2018. a määrus nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ alusel ESF-ist kaasrahastatavad avatud taotlusvoorude projektid. Teenuseid, mida OECD loendab kokku enam kui 50, rahastatakse eri allikatest (riigieelarvelised eraldised, töötuskindlustusvahendid, Euroopa Liidu toetused) ning need jagunevad eespool nimetatud erinevate õigusaktide vahel (TTTS ja selle alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatav THP ning ministri käskkirjadega kehtestatud Euroopa Liidu vahenditest kaasrahastatud programmid). OECD toob lisaks esile, et sageli on kehtivas õiguses sama nimega meede (st teenus, toetus või mõlemad) reguleeritud erinevates õigusaktides veidi erinevate tingimustega erinevale sihtrühmale. See ei taga õigusselgust, mistõttu on süsteem inimestele raskesti mõistetav. Selle tulemusena on töö otsimisel tuge vajavatel inimestel ja tööandjatel raske aru saada, milliseid teenuseid ning mis tingimustel töötukassa neile pakub. Näiteks kehtib praegu väga mitu palgatoetuse skeemi, mis on reguleeritud sõltuvalt sihtrühmast erinevates õigusaktides (THP, TTTS, TAT). Seetõttu on tööandjal raske aru saada, millised palgatoetuse tingimused just tema värvatavale töötajale kehtivad. Kuna sarnane meede on sageli reguleeritud erinevatele sihtrühmadele erinevates õigusaktides, toob meetme tingimuste mistahes sisuline muudatus mõnes nimetatud õigusaktidest sageli kaasa muudatusvajaduse ka teises õigusaktis. Seda juhul kui on vajadus, et meedet pakutaks erinevatele sihtrühmadele sarnastel tingimustel. Kuna õigusaktides sätestatud teenuste tingimuste muutmisi tuleb menetleda eraldi ning õigusaktide menetlemise protseduur on mõnevõrra erinev, kaasneb selliste muudatustega suur halduskoormus. Seetõttu toob 4 kehtivas süsteemis õigusaktides muudatuste jõustamine kaasa ebaproportsionaalselt suure koormuse. Kuigi peamine tööturumeetmete pakkuja on töötukassa, on tööturuteenuste pakkujaks vähemal määral ka teised tööturupoliitika elluviijad. Tööturuteenuste osutamist muude teenusepakkujate kaudu reguleerivad näiteks ESF-i avatud taotlusvoorude projektide määrused. Lisaks TTTS-is ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tööhõiveprogrammis sätestatud tööturuteenuste ühildamisele võimaldab eelnõu ka Euroopa Liidu (EL) toetustest kaasrahastatavad tööturumeetmed ühildada senisest ühtsemaks tööturupoliitika tervikuks. Seda toetab ka ajastus, kuivõrd eelnõu ettevalmistamise periood on ühtinud EL-i uue eelarveperioodi 2021–2027 tegevuste ettevalmistamisega. Eelnõuga muudetakse tööturuteenuste osutamise õigusruum selgemaks ja läbipaistvamaks, välditakse dubleerimist ja ebaefektiivsust, võimaldades samas kiiresti reageerida vajalike tööturuteenustega tööturu muutustele ja sihtrühmade vajadustele. Eelnõuga tehtavad peamised muudatused võrreldes kehtiva õigusega 1. Eelnõu pealkirja on võrreldes kehtiva õigusega muudetud. Muudatus on tingitud asjaolust, et erinevalt kehtivast seadusest, reguleerib eelnõu tööturumeetmeid kui sama eesmärgiga tööturuteenuste ja -toetuste gruppe. Tööturumeetmete raames tööturuteenuste ja -toetuste detailsem sisu ja korraldus on viidud seadusest ja programmidest seaduse alusel kehtestatavasse THP-sse. 2. Eelnõu korrastab ja süstematiseerib kehtivat õigust ning loob senisest loogilisema ja lihtsama terviku. 3. Eelnõuga muudetakse kehtivaid termineid. Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „tööturumeede“, mis hõlmab endas tööturuteenuseid ja tööturutoetusi. Töötu nimetatakse ümber tööotsijaks. Kehtivas õiguses mõistega „tööotsija“ hõlmatud sihtrühmad on eelnõus vastavalt tööturustaatusele hõlmatud mõistetega „muu isik“ ja „töötaja“. Individuaalse tööotsimiskava asemel võetakse kasutusele termin „tegevuskava“ ning „vastuvõtule pöördumise“ asemel võetakse kasutusele termin „töökeskne nõustamine“. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kümnest peatükist ja 57 paragrahvist. 1. peatükk. Üldsätted 2. peatükk. Tööturumeetmete pakkumise korraldamise ja pakkumise põhimõtted 3. peatükk. Tegevuskava, tööotsijana registreerimine, isiku kohustused ja ajutine töötamine 4. peatükk. Töötukassa pakutavad tööturumeetmed 5. peatükk. Tööturumeetmete ja töötutoetuse rahastamise allikad 6. peatükk. Töötutoetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord 7. peatükk. Töövahendus ja renditööjõu vahendamine ettevõtja poolt 8. peatükk. Vaidluste lahendamine 9. peatükk. Riiklik järelevalve 10. peatükk. Rakendussätted 5 Eelnõu 1. peatükk Eelnõu esimeses peatükis sätestatakse seaduse reguleerimisala, eesmärk ja kohaldamisala ning määratakse tööturumeetmete sihtrühmad. Eelnõu § 1 lõige 1 annab seaduse reguleerimisala. Seaduses sätestatakse tööturumeetmed ja nende eesmärgid, tööturumeetmete pakkumise korraldamise, pakkumise ja rahastamise põhimõtted, tööotsijana registreerimise nõuded, töövahenduse ja renditööjõu vahendamine ettevõtja poolt, vaidluste lahendamine ja järelevalve. Töötutoetuse puhul sätestab seadus lisaks üldistele rakendamise põhimõtetele ja korrale ning maksmise põhimõtetele ka konkreetsemalt maksmise tingimused. Eelnõu reguleerimisala on paljuski kattuv kehtiva seaduse reguleerimisalaga. Erinevuseks on see, et eelnõus koondatakse sarnase eesmärgiga tööturuteenused ja -toetused gruppidesse ehk tööturumeetmeteks, määratakse iga grupi ehk meetme eesmärgid ja rakendamise üldised põhimõtted ning piiritletakse meetmeid saama õigustatud sihtrühmad. Konkreetsete tööturuteenuste ja -toetuste tingimused reguleeritakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatavas THP-s. Selliselt on tagatud, et sihtrühmade jaoks on seaduse tasandil senisest oluliselt läbipaistvam see, millist liiki tööturumeetmeteid töötukassa pakub ning millistele meetmetele on erinevatel sihtrühmadel õigus. See, milliseid tööturuteenuseid või -toetusi, on isikul konkreetsel juhul õigus saada, on terviklikult kokku koondatud THP-sse. Süsteem on lihtne ja läbipaistev ning piisavalt paindlik. Tööturumeetmeid on võimalik muuta vastavalt tööturu vajadusele, kuni need on kooskõlas seaduses paika pandud piiridega ehk mahuvad seaduses nimetatud tööturumeetmete ja nende eesmärkide alla. Selline teenuste grupeerimine on tavapärane ka teiste riikide tööturuteenuseid reguleerivates õigusaktides, mida näitas OECD eespool viidatud analüüs. Eelnõu § 1 lõikes 2 sätestatakse, et tööturumeetmed on tööturuteenused ja tööturutoetused. Määratlus on vajalik, et eristada tööturuteenuseid ja -toetusi töötutoetusest. Tööhõivepoliitikas jagunevad tööturumeetmed aktiivseteks ja passiivseteks meetmeteks. Tööturuteenused ja -toetused on käsitatavad aktiivsete tööturumeetmetena. Töötutoetus on vaadeldav passiivse tööturumeetmena. Tööturutoetuste ja töötutoetuse eristamine on eelnõus vajalik, kuivõrd tegemist on olemuslikult erinevate tööhõivepoliitika meetmetega. Kui töötutoetus on töötushüvitis, siis tööturutoetus ei ole töötushüvitis, vaid on abinõu, mis aitab kaasa tööturuteenuse osutamisele. Tööturutoetuseks on näiteks otseselt teenustel osalemisega seotud aktiivsustoetused: stipendiumid ja sõidukulude hüvitamine. Võrreldes kehtiva õigusega on selline süstematiseerimine uus ning aitab korrastada tööturuteenuste, tööturutoetuste ja töötushüvitiste struktuuri riigisiseses õiguses ning asetab need rahvusvaheliselt lihtsasti mõistetavasse süsteemi. Eelnõu § 2 sätestab seaduse eesmärgi, milleks on nii töötuse vähendamine kui ka töötuse kestuse lühendamine ehk ilma tööta inimese võimalikult kohene tööga hõivatus. Pidades seejuures silmas, et tööturumeetmetega toetatakse kvaliteetset hõivet. Samuti on oluline saavutada tööhõivestabiilsus tööl püsimise toetamise ja töötuse ennetamise kaudu. Oluline on, et tööturumeetmetega oleksid toetatud nii tööjõu pakkumise suurendamine kui ka nõudluse edendamine. Seda püütakse saavutada laiemalt kaasava tööturu toetamise kaudu. Eesmärk on tagada sihtrühmadele tööturul maksimaalne võimetekohane eneseteostus ehk et võimalikult paljudel inimestel oleks võimalus töötada. Majandus ja tööturg on pidevas muutumises, mistõttu on oluline, et muutused toimuksid tööjõu jaoks sujuvalt ning tööturumeetmed neid muutusi toetaksid, et aidata töötajatel ja tööandjatel muutustega kohaneda ja nendeks valmistuda. Seda 6 püütakse saavutada kohanemisvõimelise tööturu ja majanduse struktuurimuutuste toetamisega tööturumeetmete abil. Oluline on tööturumeetmetega juba toimunud muutustele mitte ainult reageerida, vaid panustada riigi poolt sellesse, et toetada tööturu ja majanduse arenguis soovitud suunas. Selliseks tegevuseks saab olla näiteks vajalike oskustega tööjõu ettevalmistamine. Eesmärk on senisest enam rõhutada kaasava ja kohanemisvõimelise tööturu põhimõtteid, mis on kooskõlas asjakohaste EL-i tasandil ühiselt kokku lepitud eesmärkidega. Neist keskne on Euroopa Sotsiaalõiguste Sammas4 selles sisalduva 20 põhimõttega, millest esimesed 4 on koondatud peatüki alla „Võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule“. EL-i tasandil on defineeritud, et tööturud on kaasavad, kui kõik tööealised inimesed, sealhulgas haavatavamas ja ebasoodsas olukorras olevad inimesed, saavad osaleda palgatööl5. Kohanemisvõimeline ja hästi toimiv tööturg kasutab aga ära täiel määral majanduse töökohtade loomise potentsiaali ning reageerib adekvaatselt majanduslikele muutustele 6. Eelnõu § 3 sätestab seaduse kohaldamisala. Kohaldamisala ei muutu olulisel määral võrreldes kehtiva TTTS-iga. Eelnõu § 3 lõike 1 punktides 1–6 loetletakse, kellel on õigus tööturumeetmetele. Kehtiva seadusega võrreldes ei ole õigustatud isikute ring muutunud. Punktis 4 on täpsustatud, et rahvusvahelise kaitse saajad hõlmavad ka ajutise kaitse saajaid. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuivõrd välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) järgi hõlmavad selles kontekstis rahvusvahelise kaitse saajad ajutise kaitse saajaid. VRKS § 75 lõike 1 kohaselt on rahvusvahelise kaitse saajatel õigus tööturumeetmetele. Muudatus ei mõjuta rakendamise praktikat, kuid seoses Ukraina sõjapõgenikega on tekkinud vajadus sätet täpsustada ja sõnaselgelt välja tuua, et ajutise kaitse saajad on selle sättega hõlmatud. Punktis 6 on täpsustatud, et tööandja on residendist juriidiline või füüsiline isik, Eesti riigi- või KOV-i asutus või mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht või kellel on Eestis töötajad. Muudatus suurendab õigusselgust, kuid ei laienda ega kitsenda tööandjate õigusi võrreldes kehtiva õigusega. Eelnõu § 3 lõige 2 sätestab, et TöMS-s kohaldatakse tööotsijale, töötajale, muule isikule ja tööandjale. Võrreldes kehtiva õigusega on termin „töötu“ asendatud terminiga „tööotsija“, kuid ei ole muudetud seda, kes ning millistel tingimustel kvalifitseerub tööotsijaks (varasem töötu). Eelnõu järgi on ka tööotsija õigused ja kohustused samad, mis on kehtivas õiguses töötul. Kehtiva TTTS-i kohaselt on tööotsija isik, kes on töötukassas tööotsijana arvele võetud ning otsib tööd ja pöördub vähemalt kord 90 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks töötukassa poole. Tööotsija saab TTTS-i järgi teenuseid „teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja - toetustest“, „töövahendus“ ning „karjäärinõustamine“. Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud THP-s on koondamisteatega või avavanglas karistust kandvale tööotsijale sätestatud laiem ring teenuseid ning ESF-i TAT-ides on sätestatud laiem ring teenuseid pensioniealistele ja vähenenud töövõimega tööotsijaile. Eelnõu korrastab lähenemisviise ning hõlmab need sihtrühmad vastavalt 4 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/economy-works-people/jobs-growth-and-investment/european-pillar- social-rights/european-pillar-social-rights-20-principles_et 5 https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1134&langId=en 6 Inclusive labour markets | Eurofound (europa.eu) 7 inimese hõivestaatusele töötaja või muu isiku alla. Vastavate sihtrühmade õigus teenustele eelnõus ja selle rakendusaktina THP-s ei muutu. Kehtivas õiguses on „muu isik“ isik, kes ei ole töötu või tööotsijana arvele võetud, kuid kellel on samuti teatav piiratud õigus teenustele. Eelnõus on täpsustatud, et muu isik on isik, kes ei tööta ega ole tööotsijana registreeritud. Selliselt on selge, et töötukassa pakub abi erinevatele sihtrühmadele: 1) töö kaotanud inimesed, kes nõutavatele tingimustele vastates saavad end registreerida tööotsijana; 2) inimestele, kes töötavad; 3) tööandjatele; 4) neile, kes ei tööta, aga ei ole ka registreeritud tööotsijad ehk kes on mitteaktiivsed või ei ole valmis end tööotsijana registreerima. Nimetatud sihtrühmadel on erinevas ulatuses teenuste saamise õigus. Töötajate käsitlus ei muutu võrreldes sellega, kes kehtiva õiguse kohaselt töötukassa kaudu tööturuteenuseid juba saavad. Terminoloogilised muudatused ei muuda võrreldes kehtiva õigusega sihtrühmade õigust ja ligipääsu teenustele. Kehtivas õiguses ei ole töötajal ega muul isikul õigust töötushüvitistele, näiteks ei ole neil õigust töötutoetusele ning see ei muutu ka eelnõuga. Eelnõu § 3 lõige 3 sätestab, et tööotsija on TöMS-i tähenduses isik, kes ei tööta ja otsib tööd ning on töötukassas tööotsijana registreeritud. Kehtivas seaduses kasutatakse terminit „töötu“, kuid termin „tööotsija“ vastab paremini vastava staatuse sisule ehk inimese õigusele vastavas olukorras saada töötukassalt abi (sh nii töö leidmisel teenustena kui sissetuleku kaotusest tulenevalt hüvitistena) ning samas kohustusele otsida tööd. Tööotsija on tööturu aktiivne osaline, oma õiguste ja kohustustega, mitte passiivne seisund. Vastav terminoloogiline muudatus on töötukassal tavakasutuses (nt aruandluses, esitlustes jne) kasutusel juba mitmeid aastaid ning alates 2022. aastast sihtrühma liigitusena kasutusele võetud ka töötukassa kodulehel. Eelnõu § 3 lõige 4 sätestab, et töötaja on isik, kes on hõivatud TöMS § 8 lõike 4 punktides 3–9 nimetatud tegevusega ehk töise tegevusega ning pöördub töötukassasse tööturumeetmete saamiseks. Sisus vastab see sellele töötajate ringile, kellele töötukassa ka seni on osutanud tööturuteenuseid kehtiva õigusakti (TTTS, THP ja ESF-i TAT-id) alusel. Võrreldes kehtiva õigusega töötajate ringi ei laiendata ega kitsendata. Näiteks pakutakse juba aastast 2017 töötust ennetavaid meetmeid ehk nn „Tööta ja õpi“ täiend- ja ümberõppe meetmeid töötajatele, kellel on madalad või aegunud oskused või terviseprobleemid. Meetmeid rahastatakse THP ning ESF-i ja REACT-EU TAT-ide alusel. Töötust ennetavaid täiend- ja ümberõppe meetmeid nagu koolituskaart, tasemeõppes osalemise toetus ja kvalifikatsiooni saamise toetamine pakutakse inimestele, kes töötavad töölepingu alusel, osutavad teenust töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel (edaspidi võlaõiguslik leping) või on avalikus teenistuses. Alates 2016. aastast pakutakse vähenenud töövõimega inimestele mõeldud teenuseid laiemale ringile töötajatele kui töölepingu seaduse, avaliku teenistuse seaduse või võlaõigusliku lepingu alusel teenust ostutavatele inimestele ehk töise tegevusega hõlmatud isikute ringile, kes on määratletud eelnõu § 8 lõike 4 punktides 3–9. Sellele sihtrühmale osutatakse kehtiva õiguse kohaselt täiendavaid teenuseid TVR-i TAT-i alusel. Näiteks on sellisteks vähenenud töövõimest tulenevalt osutatavateks teenusteks tööks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine, kogemusnõustamine ja tugiisikuga töötamine. 8 Eelnõu § 3 lõige 5 sätestab, et muu isik TöMS-i tähenduses on isik, kes ei tööta ega ole tööotsijana töötukassas registreeritud ja pöördub töötukassa poole tööturumeetme saamiseks. Muu isik võib olla näiteks mittetöötav inimene, kes ei ole tööotsijana registreeritud, kuid vajab abi töö leidmisel. Muule isikule on näiteks kättesaadav info tööturu olukorrast ja tööturumeetmetest või karjäärinõustamine. Muu isik võib saada ka laiemat hulka teenuseid, selleks näiteks võivad olla mittetöötavad pensioniealised inimesed, kes ei saa end tööotsijana registreerida, kuid soovivad töötada ning vajavad selleks tööturuteenuste tuge. Muul isikul ei ole õigust töötutoetusele ega töötuskindlustushüvitistele. See, millist teenust muu isik töö leidmiseks vajab, lepitakse kokku tegevuskavas. Kehtiva õiguse kohaselt peab muu isik pöörduma töötukassasse üks kord 90 päeva jooksul, kuid selline nõue on liiga jäik ega ole sisuliselt vajalik. Muudatus võimaldab suuremat paindlikkust ja arvestamist kliendi vajadustega. Töötukassa nõustamise aeg lepitakse kokku tegevuskavas. Eelnõu § 3 lõige 6 sätestab välislepingute ülimuslikkuse põhimõtte. Põhimõte tuleneb PS §-st 123. Lepingud valmivad pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusena ning on seetõttu detailides erinevad. Seega, kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab tööturuteenuste või -toetuste pakkumiseks erinevaid sätteid, kohaldatakse välislepingut. Eelnõu § 3 lõige 7 sätestab, et haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust (HMS) TöMS-is sätestatud erisustega, milleks on näiteks järgmises lõikes (§ 3 lõige 8) nimetatud erisus ja eelnõu § 37 lõikes 5 sätestatud ettekirjutuse kättetoimetamise erisus. Eelnõu § 3 lõige 8 sätestab haldusmenetluse erisuse, et töötukassa otsused, sh tegevuskava ja muud dokumendid toimetatakse isikutele kätte elektroonselt, posti teel lihtkirjaga või töötukassa kohalikus osakonnas. Erisus haldusmenetlusest on vajalik selleks, et otsused, sh tegevuskava ja muud dokumendid toimetatakse isikule eelisjärjekorras kätte elektroonselt või lihtkirjaga. Säte võimaldab töötukassal kaaluda, mis viisil otsus isikule kätte toimetatakse. Eelnõu § 3 lõige 9 sätestab, et tööturuteenuse pakkumiseks sõlmitakse haldusleping, kui selliselt on sätestatud TöMS alusel kehtestatud THP-s, ja kohaldatakse halduskoostöö seadust, välja arvatud selle § 5,. See tähendab, et kui THP-s on halduslepingu sõlmimine ette nähtud, kohaldatakse selle sõlmimisel halduskoostöö seadust. Seejuures ei kohaldata sama seaduse § 5, mis sätestab haldusülesande täitmiseks volitamise kaalutlused. Sarnane välistus on tehtud ka kehtiva TTTS § 1 lõikes 4, kuna tegemist on lihthaldusülesannetega, mis ei eelda võimuvolitusi. THP-s võidakse sätestada, et teatud tööturuteenuse pakkumiseks halduslepingute sõlmimisel halduskoostöö seadust ei kohaldada. Eelnõu § 4 sätestab tööturumeetmete sihtrühmad. Eelnõu üldsätete peatükis tuuakse selgelt esile see, kellel ja millises ulatuses on õigus tööturumeetmeid saada. Õigustatud isikute ringi moodustavad nii mittetöötavad kui töötavad inimesed, mistõttu võib tööturumeetmete saamise õigus olla erineva tööhõive staatusega isikutel (tööotsija, töötaja, tööandja, muu isik) erinev. Eelnõu § 4 lõige 1 sätestab milliseid meetmeid erinevatele sihtrühmadele igal juhul pakutakse. Seejuures on oluline, et iga meetme puhul arvestatakse THP-st tulenevaid erisusi ehk õigus tööturumeetmele ei tähenda, et vastaval sihtrühmal on õigus iga meetme raames igale THP-s sätestatud tööturuteenusele ja -toetusele. Meede hõlmab endas sama eesmärgiga tööturuteenuseid ja -toetusi, mis võivad olla mõeldud erinevatele sihtrühmadele. Sihtrühma õigus tööturumeetmele tähendab seega õigust meetme raames vähemalt ühele tööturuteenusele või -toetusele. See on oluline, et tagada seaduse raames õigusselgus selles, milliseid tööturumeetmeid ehk nö 9 tööturuteenuste ja -toetuste gruppe on sihtrühmal igal juhul õigus saada ning kohustus tööturumeetme pakkujal vastavale sihtrühmale igal juhul pakkuda. Seejuures lähtub säte kehtivast õigusest ja praktikast. Konkreetse isiku õigust teenusele täpsustab sama paragrahvi lõige 5. Punktis 1 sätestatakse, et tööotsijale pakutakse § 13 lõikes 2 nimetatud tööturumeetmeid. See tähendab, et tööotsijale kui eelnõu kesksele sihtrühmale, kelle puhul on realiseerunud töötuse olukord, pakutakse tööotsijana registreerununa kõige laiemat valikut tööturuteenustest ja -toetustest. Tööotsijatel on tingimuste täitmise korral õigus ka töötushüvitistele. Teisalt on neil kohustus tööd otsida ja sobivale tööle asuda ning regulaarselt töötukassa nõustamisel osaleda. See ei tähenda, et tööotsija saab vastava tööturumeetme raames kõiki tööturuteenuseid. Näiteks hõlmab tööturumeede „oskuste arendamine“ tööturuteenuseid nagu tööturukoolitus, tasemeõppes osalemise toetus, kvalifikatsiooni saamise toetamine, koolitustoetus ja tööpraktika. Nende hulgas tööturukoolitust ja tasemeõppes osalemise toetust, kvalifikatsiooni saamise toetamist ja tööpraktika teenust osutatakse tööotsijale. Samas pakutakse tööturukoolitust, tasemeõppes osalemise toetust ja kvalifikatsiooni saamise toetamise teenust teatud tingimustel ka töötajatele. Koolitustoetus on aga tööandjale pakutav teenus. Tööotsijal on võimalik saada ka töövõime toetamise meetmega hõlmatud teenuseid, kuid seda vaid juhul, kui tal on osaline või puuduv töövõime või puue. Sarnaselt kehtiva õigusega, kus vastavad täpsustused on sätestatud eelkõige ESF-i TAT-is, on ka eelnõu kohaselt vastavad täpsustused sätestatud järgmise tasandi õigusaktis ehk TöMS-i rakendusaktina kinnitatavas THP-s. Punktides 2 ja 3 sätestatud töötajale, muule isikule ja tööandjatele pakutavad teenused, mida on piiratum hulk kui tööotsijale, kuna nende sihtrühmade puhul ei ole tegemist realiseerunud töötuse olukorraga, mis on seaduse eesmärgist tulenevalt keskne tööturumeetmetega toetatav olukord. Nende õigused ning vastavalt ka kohustused on võrreldes tööotsijaga väiksemad. Punktis 2 on sätestatud, et töötajale ja muule isikule on igal juhul kättesaadavad teavitamine tööturu olukorrast ja tööturumeetmetest, töövahendus ja karjääriteenused. Koos eelnõu § 4 järgnevate lõigetega tähendab see seda, et THP-s saab neile sihtrühmadele pakkuda ka täiendavaid meetmeid, kuid lõikes 1 punktis 2 sätestatud meetmed peavad olema neile igal juhul kättesaadavad. Sarnaselt tööotsijaga tuleb arvestada THP-st tulenevaid erisusi. See tähendab, et meetmete grupi kättesaadavus ei tähenda õigust igale vastava tööturumeetme alla kuuluvale tööturuteenusele. Punkti 3 kohaselt pakutakse tööandjale kaht esimest meedet ehk teavitamine tööturu olukorrast ja tööturumeetmetest ning töövahendust, kuivõrd karjäärinõustamise meetmed on mõeldud füüsilisele isikule. Sarnaselt esimese kahe punktiga kehtib tingimus, et arvestada tuleb THP-st tulenevaid erisusi. Eelnõu § 4 lõikes 2 on sarnaselt kehtiva TTTS-iga piiratud, et ajutiselt ja seaduslikult Eestis viibival välismaalasel, kelle lühiajaline töötamine on välismaalaste seaduse kohaselt registreeritud või kelle töötamise õigus tuleneb välislepingust ja kes töötab, on õigus vaid nö igameheteenustele ehk eelnõu § 13 lõike 2 punktides 1–3 loetletud meetmetele. Ajutise viibimisalusega isikute Eesti tööturul osalemise õigus on loomult ajutine ning on otseselt seotud sellega, et neil on pakkuda tööturul vajaminevaid oskusi, mistõttu pole põhjendatud osutada neile mahukamaid tööturuteenuseid, mille eesmärk on suurendada tööturuvajadustega vastavust või töövalmidust. Erinevalt kehtivast TTTS-ist lisanduvad igameheteenusena karjääriteenused, mis on suuresti sarnased infoteenustega, aidates olemasolevat tööturupotentsiaali paremini kasutada. 10 Eelnõu § 4 lõigetes 3 ja 4 sätestatakse, millistele tööturumeetmetele on õigus töötajal, tööandjal ja muul isikul. Kui THP-s on selliselt sätestatud, osutatakse töötajale, tööandjale ja muule isikule ka muid spetsiifilisemaid teenuseid. Samuti on THP-s sätestatud tööturuteenuste osutamise tingimused. See tähendab, et THP-s on sätestatud täpsemad sihtrühmale seatud eeldused ehk nõuded, millele töötaja, tööandja ja muu isik peavad tööturuteenuse saamiseks vastama. Sellist lähenemisviisi on kasutusel ka kehtivas õiguses. Näiteks osutatakse TTTS-i alusel kehtestatud THP-s sätestatud täiend- ja ümberõppeteenuseid töötavatele inimestele. THP-s on sätestatud, et täiend- ja ümberõppeteenuste sihtrühmaks on madalama haridustasemega, aegunud haridusega või terviseprobleemidega töötavad inimesed, samuti see, mida need tingimused täpsemalt tähendavad. Oluline on taoliste detailide täpsustamine THP-s, mitte seaduses, kuna sellised tööturuteenuse saamise täpsustavad eeldused võivad vajada ajas muutmist. Praktikast saab tuua näite, kus algselt töötavate inimeste puhul tööturukoolituse toetamise eelduseks seati 2017. aastal mediaanpalga lagi, kuid sotsiaalpartnerite esile toodud vajadusest tulenevalt tõsteti hiljem vastav lagi keskmise palgani. Tööturuteenuste vajaduste muutumist ajas ilmestab ka kehtivas õiguses tekkinud olukord, kus tööandjale mõeldud palgatoetuse meede on sätestatud erinevate tingimuste või sihtrühmadega erinevates tööturuteenuseid reguleerivates õigusaktides, mis kehtivad paralleelselt, aga on kehtestatud erinevatel aegadel. Muudatus lähtub vajadusest, et tööturuteenuste ajakohastamine ja teenuste disaini kaasajastamine on jätkupidev protsess. Teenuste ajas muutumist arvestades ei ole mõistlik seda paika panna jäigalt seaduse tasandil. Eelnõu § 4 lõikes 5 sätestatakse, et õigus tööturumeetmetele saab tekkida ulatuses, mis vastab töötukassa hinnangul tööturumeetme kasutaja vajadusele, et täita eelnõus sätestatud eesmärke. Tööturumeetme vajaduse konkreetse inimese puhul täpsustab töötukassa koostöös inimesega, lähtuvalt inimese eesmärgist, olukorrast ja vajadusest tööd leida, tööle saada või töötamist jätkata. See tähendab, et sihtrühma kuuluv õigustatud isik saab kasutada selliseid tööturuteenuseid, mis talle töö saamisel ja tööl püsimisel abiks on. Koosmõjus sama paragrahvi eelnevate lõigetega tähendab see seda, et vastavasse sihtrühma kuulumisest tulenev õigus tööturumeetmele ei tähenda automaatselt isiku tasandil õigust meetmele. Võrreldes kehtiva TTTS-iga eelnõu § 4 lõikes 5 sisulisi muudatusi ei tehta. Tööturuteenuseid osutatakse ka praegu ulatuses, mis tööturuteenuse saaja vajadustele vastab. Säte on vajalik õigusselguse parandamiseks. Eelnõu 2. peatükk Eelnõu 2. peatükis sätestatakse tööturumeetmete pakkumise korraldamise ja pakkumise põhimõtted. Eelnõu § 5 sätestab tööturumeetmete pakkumise korraldamise ja pakkumise õigustatud ja kohustatud subjektid ning korraldamise ja rakendamise põhimõtted. Paragrahvist selgub, kellel ja kuidas on õigus tööturumeetmeid korraldada ja pakkuda. Eelnõus tehakse vahet tööturumeetme pakkumise korraldajal ja pakkujal. Tööturumeetme pakkumise korraldaja on pädev isik või asutus, kes teostab tööturuteenuse osutamise vajaduse, viisi ja valiku üle kaalutlusõigust ning teeb kaalutlusotsuse. See tähendab, et tööturumeetme pakkumise korraldaja on see, kelle poole inimene abivajadusega pöördub. Lähtuvalt inimese vajadustest ja tööturutakistustest ning meetmete paketist, mille tingimustele inimene vastab, teeb tööturumeetme pakkumise korraldaja otsuse selle kohta, milliseid tööturumeetmeid konkreetne inimene saab, et oma tööturu olukorda parandada. Tööturumeetme pakkuja on pädev isik või asutus, kes viib tööturumeetme pakkumise korraldaja kaalutlusotsuse ellu ehk see, kes konkreetset tööturumeedet pakub. 11 Eelnõu § 5 lõikes 1 sätestatakse, et tööturumeetmete pakkumise korraldaja ja pakkuja on eeskätt töötukassa. Töötukassa kohustus pakkuda tööturumeetmeid on sätestatud töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 23 lõike 2 punktis 2, mille kohaselt korraldab töötukassa tööturuteenuste osutamist ja osutab tööturuteenuseid. Eelnõu reguleerib seega töötukassa tegevusi, välja arvatud eelnõu 7. peatükis sätestatu, nagu viitab sama paragrahvi lõige 3. See tähendab, et 7. peatükk ei reguleeri töötukassa tegevusi, vaid reguleerib ettevõtjate tegevust töövahendusel ja renditööjõu vahendamisel. Lisaks tuleb arvestada, et tööturumeetmete pakkumist korraldavad ja tööturumeetmeid pakuvad ka teised eraõiguslikud juriidilised ja füüsilised isikud ning KOV-id, milleks TöMS annab õigusliku aluse. Meetme tingimused ja korraldus peavad olema kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri poolt või muu seadusega. Eelnõu § 5 lõikes 2 sätestatakse, et tööturumeetmete pakkumist võivad korraldada ja tööturumeetmeid võivad pakkuda lisaks töötukassale ka teised pädevad isikud ja asutused, kui see on mõnes seaduses sõnaselgelt sätestatud või kui selleks on eraldi volituse (näiteks käskkirjaga või ministri määrusega) andnud valdkonna eest vastutav minister. Viimasel juhul kehtestab minister ka tööturumeetmete korraldamise ja rakendamise täpsed piirid, määratledes juhud ja viisi, millal ja kuidas tööturumeedet korraldada ja pakkuda. Selliseks näiteks on EL-i toetustest avatud taotlusvoorude kaudu rahastatavad tööturumeetmed. Näiteks perioodil 2014–2021 on olnud selliseks aluseks avatud taotlusvoorudele tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määrus nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“7 ja tervise- ja tööministri 11. septembri 2015. a määrus nr 41 „Töölesaamist toetavad teenused“8. Eelnõu § 5 lõikes 3 sätestatakse, et ettevõtjad võivad tööturumeedet „töövahendus“ pakkuda ja renditööjõudu vahendada vastavalt eelnõu 7. peatükis sätestatule ehk teavitamiskohustuse ja tööotsijalt tasu võtmise keeluga. Vastavad nõuded ei ole võrreldes kehtiva õigusega muutunud. Kui üldiselt reguleerib eelnõu töötukassa tegevusi tööturumeetmete pakkumise korraldamisel ja pakkumisel, siis viidatud peatükk reguleerib nö eratööbüroode ja renditööjõu vahendajate tegevust. Eelnõu § 5 lõikes 4 sätestatakse, et konkreetsele isikule konkreetse tööturumeetme pakkumise otsustab tööturumeetme pakkumise korraldaja kaalutluse alusel, võttes arvesse isiku eriala, töökogemust, vajadusi ja õigust vabalt tööd valida ja töötada. Arvestades tööturumeetme eesmärki, võtab töötukassa tööandja puhul arvesse tööandja vajadusi ja õigust endale vabalt tööjõudu valida. Veel arvestatakse tööturu olukorda, sh tööjõu nõudluse ja pakkumise tasakaalu ja piirkondlikke eripärasid. Eelnõu § 5 lõikes 5 sätestatakse, et töötukassal on õigus teha inimeste tööle aitamisel koostööd tööandjate, KOV-ide ja teiste teenusepakkujatega, kaasates vajadusel isiku lähivõrgustikku. Lähivõrgustik võib seejuures olla nii isiku perekond, temaga koos elavad inimesed kui ka muul viisil inimesega lähedalt seotud inimesed. Sarnane säte on ka kehtivas seaduses. Täpsustatud on lähivõrgustiku kaasamise võimalus, mis on praktikast tulenev vajadus, et inimese tööle aitamine ja motiveerimine võib vajada ka lähedaste tuge või ka vahel lähedaste hoiakute muutmist. Eelnõu § 5 lõige 6 annab töötukassale õiguse kaasata tööturumeetme vajaduse hindamisse eksperte. See võib tähendada näiteks nii terviseteemalist ekspertiisi, aga ka näiteks töökoha kohandamiste puhul ruumide tehnilist või ehituslikku ekspertiisi. Sama õigus on sätestatud ka kehtivas seaduses ning eelnõuga seda ei muudeta. 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/117042019018 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/126022016012 12 Eelnõu § 5 lõikes 7 sätestatakse, milliseid isikuandmeid võib töötukassa ja tööturumeetme pakkuja tööturumeetmete pakkumise korraldamiseks ja pakkumiseks ning töötutoetuse maksmiseks töödelda. Vastav loetelu tugineb sellele, milliseid andmeid töötukassa kehtiva õiguse alusel osutatavate teenuste puhul töötleb. Arvestades, et täpsemalt loetletakse tööturumeetmed edaspidi THP-s, kannab loetelu kehtestamine endas õigusselguse eesmärki. Seaduses on küll kirjas tööturumeetmete eesmärgid ja meetmetele õigustatud isikud, kuid täpsema teenuste ja toetuste loetelu ning arusaama, milliseid andmeid tema kohta töödeldakse, leiab inimene THP-st. Andmete töötlemisel lähtub töötukassa eesmärgipärasusest, küsides inimese kohta vaid neid andmeid, mida on inimesele tööturumeetmete pakkumise korraldamiseks ja pakkumiseks tarvis. Töötukassa kasutab teenuste osutamisel töötukassa andmekogu, mille põhimääruses on kirjas töödeldavate andmete loetelu. Eelnõu § 5 lõige 8 sätestab, et töötukassal on õigus nõuda, et tööturumeetme pakkujad vahetavad töötukassaga tööturumeetmete pakkumisega seotud andmeid infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu või töötukassa infosüsteemi kaudu. Muudatuse eesmärk on tagada ühtne ja turvaline viis tööturumeetmete pakkumisega seotud andmete vahetamiseks teenuseosutajate ja töötukassa vahel, sealhulgas digiteerida ja kiirendada teenuse osutamise protsessi. Digitaalse ja turvalise andmevahetuse kohustus on vajalik sätestada seaduse tasandil, kohustades selliselt osapooli kasutama ühte ja sama turvalist ja ühtse lähenemisviisidega kanalit. Eelnõu § 6 sätestab THP koostamise ja kinnitamise menetluslikud sammud ning THP sisu. Eelnõu § 6 lõikes 1 sätestatakse, et THP-ga kehtestatakse pakutavad tööturuteenused ja -toetused vastavalt eelnõu § 13 lõikes 2 loetletud tööturumeetmetele. Kõik THP-ga kehtestatavad tööturuteenused ja -toetused peavad liigituma mõne eelnõus sätestatud tööturumeetme alla. Näiteks kuuluvad tööturuteenused tööturukoolitus, tasemeõppes osalemise toetus, kvalifikatsiooni saamise toetamine, koolitustoetus ja tööpraktika eelnõu § 13 lõike 2 punktis 5 sätestatud tööturumeetme „oskuste arendamine“ alla. Seega peavad loetletud tööturuteenused olema sisult vastavuses tööturumeetme „oskuste arendamine“ kohta eelnõu §-s 18 sätestatud eesmärgiga toetada isiku töötamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamist ja arendamist. Erinevalt kehtivast õigusest, kus THP annab võimaluse pakkuda lisaks seaduses sätestatud teenustele täiendavaid teenuseid või osutada neid seaduses sätestatust soodsamatel tingimustel, annab eelnõus sätestatud lõplik loetelu tervikvaate tööturumeetmetest, mida töötukassa pakub või mille pakkumist korraldab. Selliselt on tagatud sihtrühmade jaoks läbipaistvam arusaamine sellest, millist abi on töötukassalt oodata. See tähendab, et seaduses on lõplik loetelu tööturumeetmetest ning tööturuteenused ja -toetused, mis THP-ga kehtestatakse, peavad mahutuma seaduses sätestatud meetmete alla ning olema nende eesmärkidega kooskõlas. Lisaks eelnõu üldise eesmärgi täitmisele peavad THP-ga kehtestatavad tööturuteenused ja -toetused vastama eelnõu § 13 lõikes 2 loetletud tööturumeetmetele ja nende eesmärkidele. Samuti ei ole THP-l eraldi eesmärki seaduse eesmärgist, vaid THP-s sätestatud tööturuteenused ja -toetused peavad täitma seaduses sätestatud eesmärki. See lähenemisviis erineb kehtivast õigusest, kus THP annab võimaluse kehtestada lisaks seadusele täiendavaid teenuseid, teenuseid täiendavatele sihtrühmadele ja teenuseid seaduses sätestatust soodsamatel tingimustel. Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse, et tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise korraldus ja nõuded sätestatakse THP-s vastavalt konkreetse teenuse sisule. Samuti sätestatakse THP-s tööturuteenustega seotud arendustegevused. Täpsustus on vajalik, kuna THP-s ühildatakse 13 erinevatest allikatest rahastatavad tegevused ning näiteks EL-i vahenditest on sageli rahastatavad ka teenustega seotud arendustegevused. THP-s sätestatakse seega konkreetsed teenused ning nende detailne korraldus. Näiteks see, kuidas töötukassa teenust osutab, kas ise või hankides või kvalifitseerides teenusepakkujad. Samuti saab programmi tasandil ehk Vabariigi Valitsuse määruses sätestada selle, kas näiteks konkreetse teenuse saamist kontrollitakse osaluslehtede alusel või muul moel, kui pikk peab olema teenuse saamise kestus või mis mahus kulusid hüvitatakse, millal välja makstakse jmt. Eelnõu § 6 lõikes 3 sätestatakse, mida peab THP vähemalt sisaldama. Sarnaselt kehtiva õigusega peab THP sisaldama programmi ajalist kestust, rahalist mahtu ja rahastamise korda ning programmis sätestatud tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise tingimusi ja korraldust. Erinevalt kehtivast õigusest ei sätestata THP-s programmi üld- ja alaeesmärke, sest THP viib ellu eelnõu eesmärke ning täpsustab eelnõus sätestatud tööturumeetmete raames pakutavate tööturuteenuste ja -toetuste sisu. Kehtiva õigusega võrreldes sätestatakse programmis esimest korda välisvahendite kasutamise tingimused ja kord ning tööturuteenustega seotud arendustegevused. See tähendab, et lisaks otseselt teenuste pakkumisele on töötukassa tegevusteks ka näiteks tööturumeetmete kvaliteedi arendamine, koolitusprogrammide väljatöötamine või teenusepakkujate koolitamine. Sellised tegevused on senises praktikas olnud sageli rahastatud välisvahenditest, eelkõige ESF-ist, ning selliseid tegevusi on vaja ka tulevikus rahastada, kuid need ei mahu kitsamalt teenuse osutamise mõiste alla. Muudatus on vajalik selleks, et taolisi tegevusi saaks THP-s eraldi välja tuua. Samuti on oluline, et THP-s oleks sätestatud välisvahendite kasutamise tingimused ja kord juhul, kui programmi rahastamisse on kaasatud välisvahendid. Eelnõu § 6 lõikes 4 on sätestatud, et THP-ga võib sätestada, milliseid õppekavarühmi oskuste arendamise meetmega hõlmatud tööturuteenuste raames pakutakse või ei pakuta. Säte võimaldab seada pakutavatele õppekavarühmadele lähtuvalt meetme eesmärgist piiranguid. Kehtivas õiguses on selliseks näiteks töötust ennetavate ehk „Tööta ja õpi“ meetmete raames piirang, et täiend- ja ümberõpet toetatakse valdkonna põhikutsealadel, mille puhul on kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga ehk OSKA raportitega tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud kutse- või ametialadel, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust. Teisalt on ilmnenud vajadus teatud õppekavarühmasid täiendkoolitusena mitte pakkuda, mis näiteks ei vasta teenuse eesmärkidele, kuhu ei ole OSKA tööjõuvajaduse uuringute ja töötukassa tööjõuvajaduse baromeetri andmetel töötajaid juurde vaja või mis ei ole on tõenduspõhised. Eelnõu § 6 lõikes 5 on sätestatud, et THP koostamisel arvestatakse muu hulgas valdkondlikke, riiklikke ja Euroopa Liidu strateegiaid, arengukavasid, rakenduskavasid, sealhulgas Euroopa Liidu toetuste rakenduskava, tööturu olukorda, tööturu tulevikuprognoose, tööturumeetmete arendamise vajadust, Vabariigi Valitsuse tegevuskavas kokkulepitut, TKindlS-is sätestatud tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ja valdkonna rahastamiseks eraldatud välisvahendite suurust ning tööturumeetmete mõju analüüse. Võrreldes kehtiva õigusega on loetelu läbipaistvuse huvides täpsustatud. Eelnõu § 6 lõigetes 6–8 ei ole võrreldes kehtiva õigusega protseduuri sisuliselt muudetud. Kehtiv seadus ütleb, et tähtajalise THP projekti koostab töötukassa koostöös Sotsiaalministeeriumiga ning selle kehtestab Vabariigi Valitsus peale töötukassa nõukogu poolt heakskiitmist. Selguse huvides on vastavad etapid sõnastatud eraldi lõigetes. Enne, kui THP eelnõu esitatakse töötukassa nõukogule heakskiitmiseks, peab see olema kooskõlastatud ministeeriumide ja asjaomaste osapooltega, mis tähendab, et sotsiaalministeerium, töötukassa, ministeeriumid, sotsiaalpartnerid ja 14 vajaduse korral muud sidus- ja huvigrupid on ettevalmistuse faasis saanud anda piisava sisendi ning see on läbi räägitud ja selles on kokkuleppele jõutud. Eelnõu § 6 lõikes 9 on võrreldes kehtiva õigusega lisatud, et THP kinnitatakse hiljemalt selle kehtivuse lõppemisele eelneva kalendriaasta 31. detsembriks. See on vajalik, et tööturumeetmete pakkumise jätkupidevus oleks tagatud ning töötukassal oleks sisse ostetavate teenuste puhul võimalik teenusepakkujatega sõlmida piisava ajalise kestusega lepinguid. See on vajalik, et ei oleks ohtu, et teenuste pakkumisel tekiks programmi lõppemisest ja uue programmi liiga hilisest kehtestamisest tulenevaid katkestusi ning vältimaks, et pikema kestusega tööturuteenuste puhul ei tekiks töötukassal lepingute sõlmimisel olukorda, kus leping tuleb THP lõppemise tõttu sõlmida lühemaks ajaks kui teenuse tingimustest lähtuvalt vajalik oleks. Eelnõu § 6 lõikes 10 sätestatakse, et THP viib ellu töötukassa. See ei muutu võrreldes kehtiva õigusega. Töötukassa kohustus pakkuda tööturumeetmeid on sätestatud töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 23 lõike 2 punktis 2, mille kohaselt korraldab töötukassa tööturuteenuste osutamist ja osutab tööturuteenuseid. Eelnõu 3. peatükk Eelnõu 3. peatükis sätestatakse tegevuskava, tööotsijana registreerimine, isiku kohustused ja ajutise töötamise võimalused ajal, kui isik on tööotsijana registreeritud. Peatükk hõlmab nii isiku kohustusi kui töötukassa kohustusi reguleerivaid sätteid. Eelnõu § 7 lõiked 1–3 sätestavad tegevuskava eesmärgi, koostamise ja andmekoosseisu, mis vastavad sisuliselt kehtiva TTTS §-s 10 individuaalse tööotsimiskava kohta sätestatule, kuid sätteid on vajalikul määral üldistatud ning arvesse on võetud praktikat, kuidas töötukassa individuaalset tööotsimiskava koostab. Eelnõus on mõiste „individuaalne tööotsimiskava“ asendatud mõistega „tegevuskava“, mis on terminoloogiline muudatus, kuid vastab paremini selle haldusakti sisule. Tegevuskava sisaldab küll tööotsimise tegevuste ülevaadet, aga ka kokkuleppeid, milliste teenuste saamises inimene osaleb jmt. Samuti on võetud arvesse tegelikku praktikat, et tööotsimiskava koostatakse laiemale ringile töötukassast teenuseid saavatele inimestele, mitte vaid töötutele. Näiteks on töötavatele inimestele pakutavate töötust ennetavate meetmete puhul teenuste osutamisel eelduseks inimese halvem konkurentsivõime tööturul, kuid töötavale inimesele ei kehti nõue koolitusel osalemiseks tööd otsida. Seega ei ole sellisel juhul sisult tegemist tööotsimiskavaga, küll aga tegevuskavaga, kus on kokku lepitud töötukassa ja inimese tegevused. Lisaks on mõiste „vastuvõtule pöördumine“ asendatud mõistega „töökeskne nõustamine“. Töökeskne nõustamine on tööturumeede, mida töötukassa pakub üldjuhul ise. Töökeskne nõustamine hõlmab tööotsija oskuste, kogemuste, huvide ja vajaduste väljaselgitamist, tema tööotsingute toetamist, tööalast arengut ja töövõimaluste laiendamist. Töökeskse nõustamise käigus koostatakse inimesele tegevuskava, kus muu hulgas märgitakse iga järgneva nõustamiskohtumise aeg ja viis, mida isik, kellele tegevuskava on koostatud, peab järgima. Tööotsijal on kohustus osaleda sisuliselt nõustamisel, mitte üksnes tulla kohale ehk pöörduda nõustamise saamiseks. Eelnõu § 8 lõiked 1–5 sätestavad isiku tööotsijana registreerimise alused ja menetluse, mis vastavad kehtivas seaduses töötuna registreerimise alustele ja menetlusele, nagu on sätestatud TTTS §-s 6. Erinevus on mõistetes ehk termini „töötu“ asemel on kasutatud terminit „tööotsija“. Ennetähtaegse vanaduspensioni viide lõike 4 punktis 2 on asendatud riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) üldisema viitega: „on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel 15 kehtestatud vanaduspensioniikka või kellele on sama seaduse alusel määratud ennetähtaegne vanaduspension“, kuna kehtiva seaduse RPKS-i viited on muutunud ja seni vastavas sättes olnud viide on kehtetu. Samas on oluline, et vanaduspensionieana käsitletakse RPKS-i sätetega kehtestatud vanaduspensioniiga (RPKS § 7 kuni 2026. aastani; RPKS § 71 lõige 6 aastatel 2027 – 2029 ning RPKS § 7 lõige 7 alates 2027. aastast). Eelnõu § 9 sätestab tööotsija kohustused, mis on samad kui kehtivas regulatsioonis töötu kohustused, nagu on sätestatud TTTS §-s 31. Samuti sätestatakse see, mida loetakse tööotsijale sobivaks tööks, mis on sama kui kehtiva TTTS § 12 lõigetes 3 ja 4 sätestatu. Eelnõu § 9 lõikes 2 on täpsustatud, mis viisil võib toimuda töökeskne nõustamine — töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida. Võrreldes kehtiva õigusega annab see suurema paindlikkuse nõustamise viisi ehk nõustamiskanalite valikul ning võimaluse neid ka vajaduse korral muuta. See tähendab, et nõustamine võib toimuda näiteks üks kord töötukassas kohapeal, järgmine kord infosüsteemi kaudu, siis uuesti kohapeal ning seejärel näiteks hoopis telefoni teel. Eelnõu § 10 sätestab teatamiskohustuse, mis lõigetes 1 ja 3 sätestatu kohaselt kehtivas seaduses sätestatust ei erine. Lõikes 4 on täpsustatud, et meetmes osalemise katkestamisest tuleb töötukassat teavitada, kuna tegemist on sageli pikaajaliste tööturumeetmetega ja neid võib olla õigustatud saada erineva tööturustaatuse korral ning teave meetme katkestamise kohta võib muidu jõuda töötukassani viivitusega. Lõikes 2 sätestatakse, et töötutoetust saav tööotsija peab töötutoetuse maksmise katkestamist tingivatest asjaoludest töötukassat viivitamata teatama, mis on vajalik alusetult töötutoetuse maksmise vältimiseks. Tingimus ei ole muutunud võrreldes kehtiva õigusega. Eelnõu § 11 sätestab ajutise töötamise mõiste ja lubatavuse. 2020. aasta 1. septembril jõustunud TTTS-i9 muudatusega (TTTS § 42) loodi töötuna registreeritud inimesele võimalus põhitöö otsimise kõrvalt teha ka ajutist tööd ilma, et tema töötuna arvelolek töötamise tõttu lõppeks. Võrreldes kehtiva TTTS §-ga 42 ajutise töötamise regulatsiooni eelnõuga sisuliselt ei muudeta, vaid piirdutakse mõistete muutmisega, asendades termini „töötu“, terminiga „tööotsija“, ja termini „arvelolek“, terminiga „registreeritus“. Muudatused on tingitud kehtivas seaduses kasutatud terminoloogia muutmisest. Eelnõu § 12 sätestab tööotsijana registreerituse ja tööturumeetme pakkumise lõpetamise alused. Eelnõu § 12 lõikes 1 sätestatud tööotsijana registreerituse lõpetamise alused on eelnõus samad, mis kehtivas seaduses töötuna arveloleku lõpetamise alused. Eelnõu § 12 lõikes 2 on sätestatud töötaja ja muu isiku puhul tööturumeetmete pakkumise lõpetamise alused. Kuna erinevalt kehtivast seadusest on tööotsija mõiste kasutamine muutunud ning varasem registreeritud tööotsija sisaldub kategooriates „töötu“ ja „muu isik“, siis on töötaja ja muu isiku puhul sätestatud alus, millele tuginedes saab töötukassa lõpetada neile tööturumeetmete pakkumise. Selliseks alusteks on isiku tegevuskava täitmata jätmine. Eelnõu 4. peatükk 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/112112021006. 16 Eelnõu 4. peatükis sätestatakse töötukassa pakutavad tööturumeetmed ja nende eesmärgid. Eelnõu § 13 sätestab tööturumeetmed. Võrreldes kehtiva seadusega süstematiseerib eelnõu tööturuteenused ja -toetused ühesuguse eesmärgiga tööturumeetmeteks. Eelnõu § 13 lõikes 1 täpsustatakse, et töötukassa pakub tööturumeetmeid lähtuvalt seaduses loetletud tööturumeetmetele ja nende eesmärkidele ning et tööturumeetme liigist ja eesmärgist lähtuvad tööturuteenused ja -toetused sätestatakse THP-s. Tööturumeetmete loetelu on lõplik ning kõik Vabariigi Valitsuse määrusega THP-s kehtestatavad tööturuteenused ja -toetused peavad liigituma nende meetmete alla. Eelnõu § 13 lõikes 2 sätestatakse ammendav loetelu võimalikest töötukassa pakutavatest tööturumeetmetest. Eelnõu § 14 sätestab tööturumeetme „teavitamine tööturu olukorrast ja tööturumeetmetest“ eesmärgi, milleks on anda teavet tööturu olukorrast, töötamis- ning õppimisvõimalustest ja tööturuteenustest ja -toetustest. See on kõige üldisem info jagamine, mida töötukassa pakub laiale ringile inimestele. Eelnõu § 15 sätestab tööturumeetme „töövahendus“ eesmärgi, milleks on toetada isikule sobiva töö ja tööandjale sobiva töötaja leidmist. See on näiteks tööpakkumiste avaldamine ja vahendamine. Töövahenduse osaks võib olla ka näiteks proovitöö. Proovitöö annab tööotsijale võimaluse pakutaval töökohal töötamist proovida. Tööandjale annab proovitöö enne töölepingu sõlmimist kinnituse, et kandidaat sobib pakutavale töökohale. Eelnõu § 16 sätestab tööturumeetme „karjääriteenused“ eesmärgi, milleks on anda isikule teavet õppimis- ja töötamisvõimaluste kohta, toetada teadlikke õpitee- ja töövalikuid, suurendada eneseteadlikkust ja toetada karjääri kujundamist. Tööturumeetmena sisaldavad karjääriteenused endas teenuseid, mille eesmärk on toetada inimeste teadlike karjääriplaneerimise ja -valikute tegemist tööturul ja hariduses. Karjääriteenuste sihtrühmaks on kogu elanikkond ja tegemist on tööturumeetmega, mis on kättesaadav kogu elanikkonnale. Kuna töö- ja karjäärivaldkond on inimese elukaarel väga oluline valdkond, siis on oluline, et Eesti noored teeksid erialaõppesse ja töömaailma siirdudes teadlikke karjäärivalikuid, mis tagaksid nende püsimise haridussüsteemis ja tööturul. Muu hulgas on oluline karjääriteenuste olemasolu ka nendele noortele, kes ei õpi ega tööta (2021. aastal oli neid noori Eestis 22 200), et leida uuesti enda suund hariduses ja tööturul. Karjääriteenused ei ole olulised ainult noortele. Need on olulised ka nendele töö- ja pensionieas inimestele, kes on juba tööturul, kuid kelle oskused on vananenud, kellel on soov teha karjääripööre või kelle ametikoht muutunud tööturu olukorras lihtsalt kaob. Seetõttu on ka täiskasvanutele karjääriteenuste pakkumine ja kättesaadavus oluline. Meetme „karjääriteenused“ alla kuuluvad näiteks karjääriinfo vahendamine ja karjäärinõustamine. Eelnõu § 17 sätestab tööturumeetme „töökeskne nõustamine“ eesmärgi. Töökeskne nõustamine on nõustamispraktika, mis sarnaselt teiste nõustamispraktikatega keskendub teadlikult juhitud nõustamiskohtumisele, kus peamiseks nõustaja töövahendiks on usalduslik nõustamissuhe. Nõustamisprotsessi eesmärk on toetada inimest teekonnal sobiva ja püsiva tööni, mistõttu on töökeskse nõustamise fookuses inimese tööga seotud soovid, vajadused, võimalused ja tugevad küljed. Oluline on välja selgitada ka tööotsingu- ja ülekantavad oskused ning neid arendada, kuna 17 neil on otsene mõju inimese konkurentsivõimele. Tööotsinguaktiivsuse ja eduka kandideerimise toetamiseks töötatakse ka inimese enesetõhususega ning hoitakse fookust kontakti loomisel tööandjaga. Vajaduse korral toetab nõustaja inimest kontakti loomisel ning töötingimuste ja -korralduse väljaselgitamisel ja inimese vajadustega kohandamisel. Eelnõu § 18 sätestab tööturumeetme „oskuste arendamine“ eesmärgi, milleks on toetada isiku tööalaste teadmiste ja oskuste omandamist ja arendamist. Eesti tööturu struktuurseks probleemiks on inimeste oskuste ja tööturu vajaduste ebakõlad, sealhulgas on tööturuga nõrgalt seotud inimeste puhul suuremateks tööalase arengu takistusteks vähesed või aegunud oskused. Maailmas ja Eestis toimuvad ühiskonna, majanduse ja tööilma muutused nõuavad järjepidevat seniste oskuste ja teadmiste arendamist tulevikutööks. Inimestelt eeldab see valmisolekut pidevaks õppimiseks üle elukaare. Seepärast on tööturumeetmetega vaja toetada õpivõimaluste loomist, mis võimaldab omandada või arendada tööturuvajadustele vastavaid ametialaseid oskusi. Oskusi arendavad tööturumeetmed soodustavad inimeste tööturupotentsiaali tõhusamat rakendamist, sest ennetavad tööturult väljalangemist, loovad võimalusi liikuda töötusest tööle ning töölt tööle ehk inimese jaoks sobivamale või paremini tasustatud tööle. Selle tulemusena suurenevad inimeste heaolu, majandussektorite teadmispõhisus ja loodav lisandväärtus ning riigi maksutulu avalike teenuste pakkumiseks. Samuti näitavad mõjuanalüüsid10, et hästi kujundatud ja rakendatud inimeste oskusi ja teadmisi arendavad tööturumeetmed on mõjusad ning toetavad tööturule integreerumist. Tööturumeetme „oskuste arendamine“ alla kuuluvad näiteks sellised tööturuteenused nagu tööturukoolitus, tasemeõppes osalemise toetus, kvalifikatsiooni saamise toetamine, koolitustoetus ja tööpraktika. Eelnõu § 19 sätestab tööturumeetme „ettevõtluse toetamine“ eesmärgi, milleks on toetada isiku ettevõtlusega alustamist ja tagada selle tegevuse jätkusuutlikkus. Ettevõtluse toetamine pakub tööhõivest kõrvale jäänud inimesele alternatiivset teed tagasi tööhõivesse liikumisel. Varasema professionaalse tööalase kogemusega töötule võib iseendale tööandjana või ettevõtlusega alustamine olla hea võimalus kasutada oma kogemusi ja võrgustikke. Kuigi riikide kogemused näitavad, et selliselt loodud ettevõtete elumus on väiksem, aitavad meetmete kaudu omandatavad oskused ja kogemused inimestel siiski tööhõivesse naasta. Ettevõtluse toetamise meede võib hõlmata nii ettevõtlusega alustamise sisseseade ja materiaalsete vahendite soetamist kui ettevõtlusega seotud nõustamis- ja mentortegevusi. Tööturumeetme „ettevõtluse toetamine“ alla kuuluvad näiteks sellised tööturuteenused nagu ettevõtluse alustamise toetamine ja ettevõtluse toetamine. Eelnõu § 20 sätestab tööturumeetme „töövalmiduse toetamine“, milleks on valmistada isik ette tööotsinguteks ja tööeluks, toetada tööharjumust ning nõustada selles kuidas tööle saamise ja töötamise takistused kõrvaldada. Töövalmiduse toetamise eesmärk on valmistada inimene ette tööturule naasmiseks juhul, kui tal on tööharjumus kadunud ja ta vajab enne avatud tööturule liikumist täiendavat juhendatud või vabamas vormis töötamise võimalust. Samuti tähendab töövalmiduse toetamine seda, et inimesele on individuaalsest vajadusest lähtuvalt võimalik pakkuda tuge ka sellel ajal, kui ta on juba tööturule siirdunud, et ennetada taas töötuks jäämist. 10 Card, D., J. Kluve and A. Weber (2018), “What Works? A Meta Analysis of Recent Active Labor Market Program Evaluations”, Journal of the European Economic Association, Vol. 16/3, pp. 894-931, https://doi.org/10.1093/jeea/jvx028. 18 Tööturumeetme „töövalmiduse toetamine“ alla kuuluvad näiteks sellised tööturuteenused nagu tööharjutus, vabatahtlik töö, nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks, tööklubi, kogemusnõustamine ja individuaalne tööle rakendumine. Eelnõu § 21 sätestab tööturumeetme „töövõime toetamine“ eesmärgi, milleks on toetada vähenenud töövõimega inimese tööle asumist ja tööl püsimist. Vähenenud töövõimega inimesed on tööturul üheks haavatavamaks sihtrühmaks, mistõttu on oluline pakkuda neile spetsiifilisi teenuseid, mis ei keskendu ainult tööturuoskustele, vaid ka näiteks oskusele tulla toime terviseseisundist tingitud takistuste ja piirangutega, mis on põhjustanud töövõime vähenemise. Vähenenud töövõimega inimese all mõeldakse isikut, kellel on tuvastatud osaline töövõime või töövõime puudumine või kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks, sh kelle invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele või kellel on määratud puue. Vähenenud töövõimega inimeste oskuste ja teadmiste arendamine, et toetada nende töövõimet, annab neile ka uue võimaluse osaleda tööturul ja väljapääsu töövaldkonnast, milles nad terviseseisundi või tegevuspiirangute tõttu enam tegutseda ei saa. Töövõimekaoga inimeste seas on rohkem põhi- ja keskharidusega inimesi, mis vähendab võimalusi tööd leida. Vene emakeelega vähenenud töövõimega inimestel on vähene eesti keele oskus lisaks terviseprobleemile suureks takistuseks töö leidmisel ja tihti ka tööturukoolitusel osalemisel. Samuti osalevad vähenenud töövõimega inimesed harvemini elukestvas õppes — viimase kümne aasta jooksul on vähenenud töövõimega inimeste elukestvas õppes osalemise määr umbes 10 protsendipunkti madalam elanikkonna keskmisest. Ligipääsetavus ja töötingimused võivad samuti mõjutada töövõimekaoga inimeste hõivet. Näiteks vajab osa liikumisvaegusega inimestest võimalust saada ratastooliga liikuda töökohale ja töökohal, nägemispuudega inimesed vajavad täiendavaid abivahendeid arvutiga töötamiseks, vaimse tervise häirega inimesed võivad vajada teistsugust tööajakorraldust (nt kohandatud tööaega) jne. Tööturumeetme „töövõime toetamine“ alla kuuluvad näiteks sellised tööturuteenused nagu tööruumide ja -vahendite kohandamine, töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine, tugiisikuga töötamine ja tööalane rehabilitatsioon. Eelnõu § 22 sätestab tööturumeetme „tööle asumise ja tööl püsimise toetamine“ eesmärgi, milleks on hüvitada tööandjale osaliselt töötaja töötasu ning isikule tööle asumise või tööl püsimisega seotud kulud. Näiteks toetab meede selliste sihtrühmade tööle võtmist, kellel võib olla kogemuse puudumisest või muul põhjusel vähesem tootlikkus või pikka aega tööturult eemal viibimisest või muul põhjusel tööandja jaoks tunnetuslikult suurem risk inimest värvata. Meede võib aidata tööandjaid motiveerida haavatavamate sihtrühmade värbamisel või piiratud aja vältel kompenseerida madalamat tootlikkuse taset, kuni see vastaval töökohal töötamise kogemusega tasandub tavapärasele tootlikkuse tasemele. Samuti võib meetme näol olla tegemist ajutises keerulises majandussituatsioonis inimeste töökohtade säilitamise toetamisega, et aidata vältida tööturušokke. Samuti võib olla tegemist inimeste tööle asumise toetamisega senisest erinevas valdkonnas või kodukohast kaugemal. Tööturumeetme „tööle asumise ja tööl püsimise toetamine“ alla kuuluvad näiteks sellised tööturuteenused nagu palgatoetus, alaealise töötamise toetamine, töötasu hüvitis, tööle asumise toetus ja mobiilsustoetus. Eelnõu § 23 sätestab tööturumeetme „tööturuteenuste saamise toetamine“ eesmärgi, milleks on hüvitada isikule kas täielikult või osaliselt teenustel osalemisega seotud kulud. Tegemist ei ole 19 asendussissetulekuga vaid otseselt näiteks teenusel osalemisega seotud kuludega, milleks on transport sõidukohta, söögikulu, isiku enda soetatud õppimisega seotud vahendid jmt. Tööturumeetme „tööturuteenustel osalemise toetamine“ alla kuuluvad näiteks sellised tööturutoetused nagu stipendium ning sõidu- ja majutustoetus. Eelnõu 5. peatükk Eelnõu 5. peatükis sätestatakse tööturumeetme ja töötutoetuse rahastamise allikad. Eelnõu § 24 sätestab tööturumeetmete rahastamise allikad. Tööturumeetmeid rahastatakse eelkõige TKindlS §-s 38¹ reguleeritud tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kantavatest vahenditest, riigieelarve sihtotstarbelistest eraldisest ning tööturuteenuste ja -toetuste rahastamiseks suunatud EL-i toetustest. See tähendab, et lisaks tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalile, mis koosneb töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahenditest ja riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest, võib tööturumeetmeid rahastada ka täiendavate riigieelarve sihtotstarbeliste eraldistena. Samuti võib tööturumeetmeid rahastada EL-i toetustest, milleks on näiteks ESF-i, REACT-EU, RRF-i, EGF-i jmt EL-i vahendid. Kehtivas õiguses on vastavad viited õigusaktide vahel killustatud, kuivõrd TTTS viitab vaid TKindlS-is sätestatud tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist ning riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sihtotstarbelise eraldisena töötukassa eelarvesse eraldatud vahenditele. Ent Lisaks spetsiaalselt EL-i toetuste kasutamist reguleerivatele õigusaktidele nii riigisiseselt kui EL-i tasandil, sätestab TKindlS tööturumeetmete rahastamisel siiski ka EL-i vahendite kasutamise võimaluse. Kuivõrd tööturupoliitikas moodustab märkimisväärse osa EL-i rahastus ning perioodil 2021–2027 on kavas ESF-i vahendite ja sihtkapitali vahendite rakendamine õiguslikult enam integreerida, tuleb eelnõus ka tööturumeetmete rahastamise säte ajakohastada. Eelnõu annab võimaluse rahastada tööturumeetmeid vajaduse korral riigieelarvest täiendavate sihtotstarbeliste eraldistena mitte ainult töötukassa, vaid ka teiste organisatsioonide kaudu. Selline vajadus võib tekkida näiteks mõne spetsiifilise teenuse puhul või spetsiifilisele sihtrühmale teenuste osutamiseks. Eelnõu § 25 sätestab töötutoetuse rahastamise allika. Töötutoetust rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sihtotstarbelise eraldisena töötukassa eelarvesse eraldatud vahenditest. Eelnõu 6. peatükk Eelnõu 6. peatükis sätestatakse töötutoetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord, milles eelnõuga suuri muudatusi võrreldes kehtiva õigusega ei tehta. Peamiselt korrastati normistikku, asendati termin „töötu“ terminiga „tööotsija“ ning sõna „arvelevõtmine“ asendati sõnaga „registreerimine“. Sätete põhimõtteid ja selgitusi ei ole korratud. Suuremad muudatused on esitatud alljärgnevalt vastavalt paragrahvile, milles sisulisi muudatus tehti. Eelnõu § 26 sätestab õiguse saada töötutoetust. 20 Paragrahvis sätestatakse tingimused ja isikud, kellel on õigus töötutoetusele. Töötutoetusele on õigus isikul, kellel vastavalt lõikele 1 puudub töötutoetuse suurune sissetulek ja kes vastab ka muudele töötutoetuse saamise tingimustele. Eelnõu § 26 lõige 2 esitab kinnise loetelu, milliseid sissetulekuid ei arvata töötutoetuse määramisel sissetulekute hulka. Eelnõust on välja jäetud kehtiva TTTS § 26 lõike 2 punkt 1, mille kohaselt ei arvata sissetuleku hulka TTTS-i alusel makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust. Stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetus sätestatakse edaspidi eelnõu § 6 lõike 8 alusel kehtestatud THP-s. Eelnõu § 26 lõike 2 punkti 8 kohaselt ei arvata sissetuleku hulka THP alusel makstavat toetust ega EL-i toetusest kaasrahastatavat toetust, mistõttu puudub edaspidi vajadus lõike 2 loetelus stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse eraldi sätestamiseks. Eelnõu § 26 lõike 2 punktis 4 sätestatakse, et sissetuleku hulka ei arvata perekonnaseaduse alusel lapsele makstavat elatist. Perekonnaseaduse § 97 punktide 1 ja 2 kohaselt on elatist õigustatud saama alaealine laps ja laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Eelnõust on välja jäetud kehtiva TTTS § 26 lõike 2 punktis 6 sätestatu, mille kohaselt ei arvata sissetuleku hulka elatist, mida töötu saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseaduse §-le 101. Elatise kokkulepe võib olla ka kohtuväliselt sõlmitud ja notariaalselt kinnitamata. Eelnõu § 26 lõike 2 punktist 8 on võrreldes kehtiva TTTS-is sätestatuga jäetud välja töötukassa makstav tasemeõppes osalemise toetus, kuna nimetatud toetuse maksmine on edaspidi reguleeritud THP-s ning kõnealuses punktis on THP alusel makstav toetus juba nimetatud. Punkti 8 alusel ei arvata sissetuleku hulka ka EL-i toetusest kaasrahastatavat toetust. Vastavalt eelnõu § 26 lõikele 2 ei arvata sissetuleku hulka näiteks sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavat toimetulekutoetust, perehüvitiste seaduse alusel makstavaid peretoetusi, välja arvatud sama seaduse alusel makstavat lasterikka pere toetust seitset või enamat last kasvatavale perele, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid puudega inimeste sotsiaaltoetusi jne. Kõiki muid sissetulekuid, mis ei ole loetletud lõikes 2, võetakse arvesse sissetulekuna toetuse maksmisel. Kui töötul tekib vähemalt 31-kordse toetuse päevamäära suurune ühekordne sissetulek, peatatakse toetuse maksmine. 2022. aastal on 31-kordne toetuse päevamäär 292.02 eurot. Toetuse maksmine peatatakse 30 päevaks. Seega kui riik või KOV maksab töötutoetuse saajale ühekordset või perioodilist sihtotstarbelist toetust, näiteks esmakordselt kooli mineva lapse toetust, muud erakorralist toetust või hüvitist kulude kompenseerimiseks hüvitist, näiteks puudega isikule perioodiliselt sõidukulude toetust, arvestatakse see sissetuleku hulka ja inimene võib jääda seetõttu töötutoetusest ilma. Sissetuleku tagamine tööotsijana registreerituse ajal on oluline, sest selle vähenemise või saamata jäämise korral suureneb tööotsija vaesuse määr. Töötutoetus on individuaalne toetus isikule töö otsimise perioodiks. Seetõttu ei tohi selle maksmine sõltuda teistest toetustest või hüvitistest, mille eesmärk on perekonna majanduslikku toimetulekut ja hüvitada erivajadusest või muudest asjaoludest tulenevaid kulusid. Muudatus on vajalik, et selliste riigi või KOV poolt toetuste ja hüvitiste maksmisega ei tekiks olukorda, kus inimene jääb ilma töötutoetusest, mis on tema peamine sissetulek ning mille saamata jäämisel tema toimetulek oluliselt halveneb. Eeltoodust tulenevalt on võrreldes kehtiva TTTS §-ga 26, eelnõus täiendatud § 26 lõiget 2 punktiga 9. Muudatuse kohaselt ei arvata edaspidi töötutoetuse maksmisel sissetuleku hulka riigi või KOV makstavaid ühekordseid või perioodilisi toetusi ega kulu kompenseerimiseks makstud hüvitisi. 21 Eelnõu § 26 lõigete 3–5 järgi peab tööotsija olema töötutoetuse saamiseks eelnevalt töötanud või hõivatud mõne tegevusega, mis on võrdväärne töötamisega (näiteks tegutsemine FIE-na, õppimine, ajateenistus jne), või tegevusega, mis on tema töötamist takistanud (nt lapse või abivajava isiku hooldamine, vahi all olemine või vanglas või arestimajas karistuse kandmine, haiglaravil viibimine). Lisaks kehtib nii töötutoetuse kui tööotsijana registreerimise puhul nõue, et isik peab tööd otsima. Eelnõu § 26 lõikes 6 täpsustatakse võrreldes kehtiva õigusega, et § 26 lõike 5 punkti 1 alusel makstakse töötutoetust sellele vanemale, kelle juures laps elab. Kehtiv TTTS § 26 lõige 5 sätestab, et kui vanemate abielu on lahutatud, saab lõike 4 punkti 1 alusel töötutoetust see vanem, kelle juures laps pärast abielulahutust elab. Säte on sellises sõnastuses praktikas tekitanud probleeme, kuna lapse vanemad ei ole alati abielus. Lisaks täpsustatakse, et lapse kasvatamise aja arvestamiseks töötutoetuse taotleja hõivena tuleb esitada teise vanema kirjalik nõusolek või taotleja kirjalik põhjendus selle kohta miks ei ole võimalik teise vanema kirjalikku nõusolekut esitada. Varem tulenes teise vanema kirjaliku nõusoleku või põhjenduse esitamise kohustus kehtiva TTTS § 28 lõike 2 alusel kehtestatud määrusest. Kõnealune määrus muutub eelnõu seadusena vastu võtmisel ja jõustumisel kehtetuks ning määruses nimetatud töötutoetuse avaldusele kantavate andmete loetelu on sätestatud eelnõu §-s 28. Eelnõu § 26 lõiked 7–12 sätestavad õiguse saada töötutoetust ja kehtivaid norme ei muudeta. Eelnõu § 26 lõige 13täpsustab, et töötukassa kontrollib isiku töötutoetuse saamise tingimustele vastavust töötukassa andmekogu põhimääruses nimetatud riiklike andmekogude andmete alusel. Kui andmed ei ole töötukassale riiklikest andmekogudest kättesaadavad, on töötukassal õigus nõuda isikult täiendavaid andmeid ja dokumente töötutoetuse saamise tingimustele vastavuse kontrollimiseks. Sätte eesmärk on välja selgitada milliste andmekogude andmete alusel tehakse kindlaks isiku vastavus töötutoetuse saamise tingimustele. Täpsem andmete ja andmekogude loetelu on esitatud töötukassa andmekogu põhimääruses. Eelnõu § 27 reguleerib töötutoetuse saamise tingimusi. Kehtivaid norme, välja arvatud lõiget 1 ja lõike 3 punkti 2, ei muudeta. Lõike 1 kohaselt peab töötutoetuse saaja osalema talle määratud ajal nõustamisel ning täitma tegevuskavas kokkulepitud tingimusi ja tegevusi. Kehtiva õiguse järgi peab töötu TTTS § 31 kohaselt osalema individuaalse tööotsimiskava koostamisel ja seda täitma. Töötu peab tulema isiklikult talle määratud ajal töötukassasse vastuvõtule. Põhjendatud juhtudel võib kokku leppida ka telefoni või töötukassa infosüsteemi kaudu pöördumise, mis võrdsustatakse isiklikult vastuvõtule tulemisega. Eelnõu § 9 kohaselt on tööotsija kohustatud osalema tegevuskava koostamisel ja seda täitma. Tööotsija peab osalema nõustamisel temaga kokkulepitud ajal ja viisil. Seega on individuaalne tööotsimiskava on asendatud tegevuskavaga ning töötukassas vastuvõtul käimine on asendatud nõustamisel osalemisega. Nõustamine võib toimuda töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil. Nõustamiskanalite valik on muudetud paindlikumaks ning ei tähenda, et isik peab alati füüsiliselt töötukassas kohapeal käima. Eelnõu § 27 lõike 3 punkti 2 järgi tekib võrreldes kehtiva õigusega ka eelnõu § 26 lõike 3 punktis 8 nimetatud isikul õigus korduvalt töötutoetust saada. 2006. aastal jõustunud TTTS § 27 lõikega 3 muudeti töötutoetuse saamise tingimusi. Seletuskirjas märgitu kohaselt oli muudatuse eesmärk motiveerida töötut vastu võtma ka lühiajalist tööd, kuna see suurendab töötu edasise tööle rakendumise võimalusi. Kehtinud seaduse järgi kaotas töötu tähtajalise töö vastuvõtmisega uuesti töötuna arvele tulles toetuse saamise õiguse. Muudatuse järgi jätkus tema toetuse saamine arvele tulles uuesti, kui ta ei olnud enne 270 päeva toetuse maksmist täis saanud. Abikaasatasu saav isik lisandus TTTS § 26 lõike 3 loetellu välisteenistuse seaduse jõustumisega 2007. aastal, kuid TTTS 22 § 27 lõiget 3 toona ei muudetud. Abikaasatasu saamine on võrdsustatud tööga ning sellelt tasult makstakse riiklikud maksud ja maksed. Puuduvad kaalukad argumendid, miks abikaasatasu saanud isikuid peaks erinevalt kohtlema võrreldes teiste § 26 lõike 3 punktides 1–5 ja 7 nimetatud isikutega, kellel kehtiva õiguse järgi on õigus saada korduvalt töötutoetust. Eeltoodud põhjendustel on eelnõus abikaasatasu saaja lisatud isikute ringi, kellel on õigus korduvalt töötutoetust saada. Eelnõu § 28 sätestab töötutoetuse taotlemise. Töötutoetuse taotlemiseks tuleb esitada nõuetekohane avaldus. Sätet täiendatakse ning lisatakse töötutoetuse avaldusele kantavate andmete koosseis. Avaldusele kantakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, elukoha aadress, pangakonto number ja kontaktandmed ning andmed eelnõu § 26 lõigetes 3 ja 5 nimetatud asjaolude kohta, kui need ei ole kättesaadavad andmekogudest. Kehtiva õiguse järgi on avaldusele kantavate andmete ja sellele lisatavate dokumentide loetelu toodud TTTS § 28 lõike 2 alusel antud määruses. Eelnõu seadusena jõustumisel muutub eeltoodud määrus kehtetuks ning töötutoetuse avaldusele kantavate andmete loetelu on toodud seadusesse. Avaldusele lisatavate dokumentide loetelu eraldi sätestamine määruses ei ole edaspidi vajalik, kuna andmed, mida töötukassa vajadusel isikult küsib, nähtuvad ka eelnõu § 26 lõigetest 3 ja 5. Kehtiva TTTS § 28 lõike 4 kohaselt peab isik, kellel on töötutoetuse lõppemisel jäänud vanaduspensioniikka jõudmiseni vähem kui 180 päeva, esitama kirjaliku avalduse toetuse maksmise pikendamiseks. Muudatuse kohaselt ei pea enam töötutoetuse maksmise pikendamise avaldust esitama. Selliste juhtumite puhul määrab töötukassa edaspidi eelnõu § 29 lõigete 1 ja 4 alusel töötutoetuse kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni. Muudatusega väheneb töötukassa töökoormus ning ka töötutoetuse saaja jaoks läheb asjaajamine lihtsamaks. Eelnõu § 29 sätestab töötutoetuse määramise tingimused. Kehtiva TTTS § 29 lõike 4 kohaselt tuleb töötutoetus määrata avalduse esitamise päevast. Eeltoodu toob aga kaasa olukorra, kus tööotsijal puudub vahepealsel perioodil igasugune asendussissetulek. Võrreldes kehtiva TTTS-ga muudetakse eelnõu § 28 lõikes 4 toodud põhimõtet selliselt, et kui tööotsija esitab töötutoetuse taotlemise avalduse pärast töötuskindlustushüvitise maksmise lõppemist, määratakse töötutoetus töötuskindlustushüvitise maksmise lõppemise päevale järgnevast päevast arvates. Praktikas on sagedased juhtumid, kus tööotsija esitab töötutoetuse taotlemise avalduse alles siis, kui töötuskindlustushüvitise maksmine on juba lõppenud. Teisi eelnõu § 29 sätete sisu võrreldes kehtiva õigusega ei muudeta. Eelnõu § 30 ja 31 sätestavad töötutoetuse maksmise ajavahemiku ja töötutoetuse arvutamise ja maksmise põhimõtted. Võrreldes kehtiva õigusega need põhimõtted ei muutu. Eelnõu § 32 sätestab töötutoetuse maksmise peatamise alused. Kehtivaid norme sisuliselt ei muudeta. Lõikes 1 sätestatakse, et töötutoetuse maksmine peatatakse viimase nõustamise päevale järgnevast päevast arvates. Töötutoetuse maksmise eelduseks on aktiivsusnõuete täitmine. Sarnaselt õigusega peatada töövõimetoetuse maksmine, võidakse peatada ka töötutoetuse maksmine juhul, kui toetust saav inimene ei täida talle kehtestatud aktiivsusnõudeid. Töötukassal on õigus peatada töötutoetuse maksmine kümneks päevaks, kui toetuse saaja esmakordselt ilma mõjuva põhjuseta, keeldub tegevuskava täitmisest või ei võta vastu sobivat tööd. Sobiv töö on reguleeritud eelnõu § 9 lõigetes 5 ja 6, mille kohaselt peetakse sobivaks tööks sellist tööd, mis muu hulgas ei ole tervislikel põhjustel vastunäidustatud või mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui 15 protsenti kuupalgast. Kui toetuse saaja ei tule esimest korda ilma mõjuva põhjuseta töötukassasse nõustamisele, peatatakse 23 toetuse maksmine kuni töötukassase nõustamisele tulemise päevani. Aktiivsusnõuete täitmata jätmine tulenevalt terviseseisundist või selle halvenemisest, loetakse mõjuvaks põhjuseks ning sellisel juhul toetuse maksmist ei peatata. Samuti loetakse mõjuvaks põhjuseks transpordi või muu vajaliku teenuse puudumine või ebapiisavus, mille tõttu ei saa inimene tulla töötukassasse nõustamisele. Kui töötutoetuse saajal tekib ühes kuus vähemalt 31-kordse töötutoetuse päevamäära suurune ühekordne sissetulek, peatatakse toetuse maksmine 30 päevaks. Eelnõu § 32 lõikes 2 sätestatakse, et kui töötutoetuse maksmine on peatatud sellepärast, et tööotsija keeldub sobivast tööst, tegevuskava täitmisest, ei osale nõustamisel või tal tekib vähemalt 31-kordne töötutoetuse päevamäära suurune ühekordne sissetulek, siis § 32 lõike 2 kohaselt töötutoetuse maksmise perioodi peatatud päevade arvu võrra vähendatakse. Sama põhimõte on ka kehtivas TTTS-s. Eelnõu § 33 sätestab töötutoetuse ennetähtaegse lõpetamise alused ja need võrreldes kehtiva õigusega ei muutu. Eelnõu 7. peatükk Eelnõu 7. peatükis sätestatakse töövahendus ja renditööjõu vahendamine ettevõtja poolt. Kehtiva seadusega võrreldes ei ole regulatsioon muutunud. Eelnõu § 34 sätestab teatamiskohustuse. Töövahendusteenust osutav või renditööjõudu vahendav ettevõtja peab majandustegevusteate esitama enne majandustegevusega alustamist. Teatamiskohustus on informatiivne kohustus, mis lihtsustab järelevalvet ja ettevõtjate üle arvestuse pidamist. Eelnõu § 35 sätestab tasu saamise keelu. Vastavalt eelnõu § 41 lõigetele 1 ja 2 ei tohi sarnaselt kehtiva õigusega eraõiguslik juriidiline isik ega füüsilisest isikust ettevõtja võtta tööotsijalt tasu töövahendusteenuse osutamise eest. Tasu on lubatud võtta tööandjalt. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni eraõiguslike tööhõiveagentuuride konventsioon nr 181 (edaspidi ILO konventsioon nr 181) reguleerib töövahendajate ja renditööjõudu vahendavate ettevõtjate tegevust. Et töökohad oleksid kõigile kättesaadavad, on ILO konventsiooni nr 181 järgi isikult keelatud nõuda tasu töövahenduse ja renditööjõu vahendamise eest. Samuti on see kooskõlas renditöö direktiiviga nr 10411. Eelnõu 8. peatükk Eelnõu 8. peatükis sätestatakse vaidluste lahendamise kord ja alusetult saadu tagasinõudmine. Eelnõu § 36 sätestab vaidemenetluse. Sarnaselt kehtiva õigusega võib isik, kes leiab, et tema õigusi või vabadusi on seoses tööotsijana registreerimisega, toetuste määramisega või teenuste osutamisega piiratud, esitada töötukassale vaide. Vaie lahendatakse HMS-is sätestatud korras. Kui töötu vaidemenetluses tehtava lahendiga ei rahuldu, on tal õigus pöörduda halduskohtusse. Eelnõuga ei piirata isiku õigusi pöörduda halduskohtusse ka muude vaidemenetlusest tõusetuda võivate kaebustega. Eelnõu § 37 sätestab alusetult saadu tagasinõudmise. Paragrahv on sarnane TTTS §-s 41 sätestatud alusetult saadu tagasinõudmisega. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/104/EÜ, renditöö kohta 24 Töötukassal on tööturumeetmetele ja töötutoetusele õigusliku aluseta kulunud summade tagasinõudmisel kaalutlusõigus ka kehtiva õiguse järgi. TTTS § 41 lõike 11 järgi kohaldatakse kaalutlusõigust tööturutoetuste ja § 41 lõikes 1 nimetamata tööturuteenuste kulu tagasinõudmisel. TTTS § 41 lõike 1 järgi nõutakse ilma kaalutlusõiguseta tagasi tööturuteenuse kulu TTTS § 18 lõike 9, § 19 lõigete 8 ja 81 ning § 20 lõike 5 alusel. TTTS § 18 lõike 9 ja § 20 lõike 5 alusel nõutakse tööandjalt tagasi palgatoetus ning tööruumide ja -vahendite kohandamiseks saadud hüvitis. TTTS § 19 lõike 8 alusel nõutakse tagasi ettevõtluse alustamise toetuse kulu. TTTS § 19 lõikes 81 on sama toetuse tagasinõudmiseks ette nähtud kaalutlusõigus. Palgatoetuse, tööruumide ja -vahendite kohandamiseks makstava hüvitise ning ettevõtluse alustamise toetuse regulatsioon on eelnõuga viidud üle eelnõu § 6 lõike 7 alusel kehtestatud määrusesse. Kuna eelnimetatud tööturuteenused on sätestatud THP-s, on eelnõu § 37 lõikesse 1 lisatud teine lause, mille kohaselt puudub eelnõu § 6 lõike 7 alusel kehtestatud THP-s sätestatud juhul töötukassal kaalutlusõigus ning alusetult saadu tuleb tagasi nõuda. Tagasinõude alused on viidatud määruse sätetes. Uueks sätteks on eelnõu § 37 lõige 3 ehk alusetult makstud töötutoetuse kinnipidamise reeglitega, mis TTTS §-s 41 puuduvad. Kui kirjaliku kokkuleppeni ei jõuta või kui isik kokkulepet ei täida, on töötukassal õigus enam makstud summa järgmiste kalendrikuude eest makstavast toetusest kinni pidada. Sealjuures säilitatakse inimesele igakuiselt vähemalt 50% maksmisele kuuluvast toetusest. Seega vähendatakse toetust ulatuses, mida võib lugeda proportsionaalseks ja põhjendatuks, st ühelt poolt on inimesel õigus saada toetust, teiselt poolt kohustus tagastada summad, mis on talle aluseta määratud ja makstud. Sarnane põhimõte kehtib ka riiklikust pensionist täitemenetluse raames tehtavate kinnipidamiste puhul. RPKS § 47 lõike 3 kohaselt säilitatakse täitemenetluse seadustiku alusel riiklikust pensionist kinnipidamisel vähemalt 50% maksmisele kuuluvast summast. Kui järgnevate kuude toetusest kinnipidamine pole võimalik põhjusel, et toetuse maksmine inimesele on juba lõpetatud, teeb töötukassa ettekirjutuse koos hoiatusega. Selles märgitakse tähtaeg, millal tuleb enam makstud summa tagastada. Kui inimene nimetatud tähtajaks summat ei tagasta, rakendatakse sundtäitmist vastavalt täitemenetluse seadustikus sätestatud korrale. Eelnõu § 37 lõikes 4 muudetakse TTTS § 41 lõikes 13 sätestatud tagasinõudest loobumise erisuse kohaldamise 180 kalendripäevast tähtaega 270-le kalendripäevale. Töötukassa võib eriolukorrast, erakorralisest seisukorrast või sõjaseisukorrast tulenevalt raskustesse sattunud isikute puhul eelnõu § 37 lõikes 1 nimetatud summade tagasinõudmisest loobuda, välja arvatud juhul, kui summad on välja makstud seoses eriolukorra, erakorraliseks seisukorraks või sõjaseisukorraks kehtestatud tööturuteenuse või tööturutoetusega. Kehtiva õiguse järgi võib töötukassa antud erisust kohaldada 180 kalendripäeva jooksul eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemisest arvates. 180 kalendripäevane tähtaeg on praktikas tekitanud probleeme ning pole olnud piisav erisuse kohaldamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks. Tagasinõudemenetlus ja ka tagasinõudest loobumise menetlus on kaalutlusõiguse rakendamisel keerukas ja aeganõudev. Eelnõu 9. peatükk Eelnõu 9. peatükis sätestatakse riikliku järelevalve ülesanne ja meetmed. Eelnõu § 38 sätestab, et järelevalveasutuseks on Tööinspektsioon. Järelevalveasutust ega tema järelevalve ulatust võrreldes kehtiva õigusega ei muudeta. Vastavad ülesanded ja pädevus on Tööinspektsioonil ka kehtiva TTTS § 424 lõike 1 alusel. Nõuded ja piirangud, mille täitmise üle järelevalvet tehakse, on: majandustegevusteate esitamise kohustus ja tasu nõudmise keeld 25 töövahendusel ja renditöö vahendamisel. Säte on jätkuvalt vajalik, et ennetada tööotsijalt ja töötajalt tasu nõudmist, millega piiratakse tööd otsivate inimeste ja töötavate inimeste võimalusi tööturul. Silmas tuleb pidada, et vahendusteenuse kaudu tööd otsivad isikud ja renditöötajad võivad olla niigi haavatavas olukorras (näiteks rändetaust ja vähene teadlikkus tööturust ning sellest, et tasu ei tohi nõuda; kehv sotsiaalmajanduslik olukord, viletsad oskused) ning nad võivad töö saamise eesmärgil olla valmis tasu maksma, mis omakorda võib suurendada inimese sõltuvust vahendajast ja tuua kaasa ärakasutamise riski. Eelnõu § 39 sätestab järelevalve erimeetmete kohaldamise õiguse. Võrreldes kehtiva õigusega eelnõuga järelevalve tegemisel lubatavat riikliku järelevalve erimeetmete kogumit ei muudeta. Eelnõu 10. peatükk Eelnõu 10. peatükis esitatakse seaduse rakendussätted. Eelnõu 10. peatüki 1. jaos esitatakse üleminekusätted. Eelnõu §-s 40 esitatakse üleminekusätted. Eelnõu § 40 lõige 1 sätestab, et kuni eelnõu seadusena jõustumiseni töötuna arvele võetud isikuid käsitatakse edaspidi tööotsijana ja neile rakendatakse eelnõus sätestatut. Eelnõus on tööotsijate puhul registreerimise tingimused ja registreeringu lõpetamise tingimused samad kui kehtivas seaduses töötuna arvele võtmise ja arveloleku lõpetamise tingimused. Samuti ei erine kehtivas TTTS-is töötu kohustused ja eelnõus tööotsija kohustused. Eelnõu § 40 lõige 2 reguleerib olukorda, kui isik on enne eelnõu seadusena jõustumist esitanud töötukassale avalduse töötuna arvele võtmiseks ja tema kohta ei ole tehtud töötuna arvele võtmise otsust. Sellisel juhul tehakse otsus eelnõust lähtuvalt ning isikut käsitatakse tööotsijana eelnõus tööotsija kohta sätestatut järgides. Eelnõu § 40 lõige 3 sätestab, et kuni eelnõu seadusena jõustumiseni tööotsijana arvele võetud isikuid käsitatakse edaspidi vastavalt töötajana või muu isikuna ja neile rakendatakse eelnõus sätestatut. Erinevalt kehtivast seadusest ei registreerita muud isikut ning seaduses ei ole paika pandud kohustust pöörduda 90 päeva jooksul töötukassasse, kuid nõustamise aeg ja viis lepitakse kokku tegevuskavas. Eelnõu § 40 lõige 4 sätestab, et kui isik on enne eelnõu seadusena jõustumist esitanud töötukassale avalduse tööotsijana arvele võtmiseks ja tema kohta ei ole tehtud tööotsijana arvele võtmise otsust, tehakse asjakohane otsus kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud TTTS §-i 6 alusel. Säte järgib HMS-i põhimõtteid, kuid kuna seadusega muutuvad mõisted, on säte vajalik õigusselguse huvides. Eelnõu § 40 lõige 5 sätestab, et kui isikule alustati tööturuteenuse osutamist või tööturutoetuse maksmist või kelle suhtes otsustati tööturuteenuse osutamine või kes suunati tööturuteenusele enne eelnõu seadusena jõustumist, osutatakse talle tööturuteenust või makstakse tööturutoetust kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud TTTS-is sätestatud tingimustel. Säte järgib HMS-i põhimõtteid, kuid kuna seadusega muutuvad mõisted, on säte vajalik õigusselguse huvides. Eelnõu § 40 lõige 6 reguleerib olukorda, kus isik on esitanud enne eelnõu seadusena jõustumist töötukassale avalduse tööturuteenuse saamiseks või tööturutoetuse maksmiseks ja tööturuteenuse osutamise või tööturutoetuse maksmise kohta ei ole tehtud vastavat otsust. Sellisel juhul tehakse 26 asjakohane otsus kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud TTTS-is sätestatut järgides. Säte järgib HMS-i põhimõtteid, kuid kuna seadusega muutuvad mõisted, on säte vajalik õigusselguse huvides. Eelnõu § 40 lõige 7 sätestab, et TTTS § 8 lõikes 1 nimetatud töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrina käsitatakse edaspidi TKindlS §-s 35 nimetatud töötukassa andmekogu. Eelnõu 10. peatüki 2. jaos muudetakse teisi seadusi ning tunnistatakse TTTS kehtetuks. Üks läbivaid muudatusi rakendussätetes on uue TöMS-i eelnõuga seotud vajadus parandada teistes seadustes kasutatavaid mõisteid ning asendada viited TTTS-ile viidetega TöMS-ile. Termin „töötu“ asendatakse õigusaktides terminiga „tööotsija“. Eelnõu §-ga 41 asendatakse Euroopa Liidu kodaniku seaduses termin „töötuna arvelolek“ terminiga „tööotsijana registreeritus“ ning viide TTTS-ile viitega TöMS-ile. Muudatus on vajalik, et kaasajastada ja korrigeerida mõistekasutust vastavalt eelnõule. Eelnõu §-ga 42 asendatakse halduskoostöö seaduses viide TTTS-ile viitega TöMS-ile. Muudatus on vajalik, et kaasajastada ja korrigeerida mõistekasutust vastavalt eelnõule. Eelnõu §-ga 43 asendatakse liikluskindlustuse seaduses töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu nimetus töötukassa andmekogu nimetusega. Eelnõu §-ga 44 asendatakse maksukorralduse seaduses viited TTTS-ile viidetega TöMS-ile. Muudatus on vajalik, et kaasajastada ja korrigeerida mõistekasutust vastavalt eelnõule. Eelnõu §-ga 45 asendatakse perehüvitiste seaduses töötuna arveloleku mõiste tööotsijana registreerituse mõistega. Muudatus on vajalik, et kaasajastada ja korrigeerida mõistekasutust vastavalt eelnõule. Eelnõu §-ga 46 asendatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduses viide TTTS-ile viitega TöMS-ile. Muudatus on vajalik, et kaasajastada ja korrigeerida mõistekasutust vastavalt eelnõule. Eelnõu §-ga 47 asendatakse ravikindlustuse seaduses termin „töötu“ terminiga „tööotsija“ ja viide TTTS-ile viitega TöMS-ile. Muudatus on vajalik, et kaasajastada ja korrigeerida mõistekasutust vastavalt eelnõule. Eelnõu §-ga 48 asendatakse soolise võrdõiguslikkuse seaduses viide TTTS-ile viitega TöMS-ile. Muudatus on vajalik, et kaasajastada ja korrigeerida mõistekasutust vastavalt eelnõule. Eelnõu §-ga 49 asendatakse sotsiaalhoolekande seaduses termin „töötuna arvelolek“ terminiga „tööotsijana registreeritus“ ning viide TTTS-ile viitega TöMS-ile. Muudatus on vajalik, et kaasajastada ja korrigeerida mõistekasutust vastavalt eelnõule. Eelnõu §-ga 50 asendatakse sotsiaalmaksuseaduses termin „töötuna arvelolek“ terminiga „tööotsijana registreeritus“ ning viide TTTS-ile viitega TöMS-ile. Muudatus on vajalik, et kaasajastada ja korrigeerida mõistekasutust vastavalt eelnõule. 27 Eelnõu §-ga 51 muudetakse tulumaksuseaduses § 19 lõike 3 punkti 31 sõnastust selliselt, et see vastab eelnõu sisule ehk sätestab, et tulumaksuga ei maksustata Euroopa Liidu struktuuritoetusest makstavat sõidu- ja majutustoetust ega stipendiumi eelnõu § 6 lõike 7 alusel kehtestatud THP tähenduses. Muudatus on vajalik, kuna varem oli vastavas sättes öeldud „tööturuteenuste ja - toetuste seaduse tähenduses“, kuid eelnõu kohaselt ei ole tööturuteenused ja tööturutoetused detailselt reguleeritud enam seaduses, vaid Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatavas THP-s. Eelnõu §-ga 52 asendatakse töölepingu seaduses viide TTTS-ile viitega TöMS-ile. Muudatus on vajalik, et kaasajastada ja korrigeerida mõistekasutust vastavalt eelnõule. Eelnõu §-ga 53 tunnistatakse TTTS (RT I, 18.02.2022, 5) alates eelnõu seadusena jõustumisest kehtetuks. Eelnõu §-s 54 sätestatakse töötuskindlustuse seaduse muudatused. Punktidega 1–10 muudetakse seaduses mõiste „töötuna arvele võtmine“ mõistega „tööotsijana registreerimine“ ning viide TTTS-ile asendatakse viitega TöMS-ile. Lisaks on punktis 10 viidud töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise sätted kooskõlla TöMS uue struktuuriga, ilma sätteid sisus muutmata. Muudatused on vajalikud, et kaasajastada ja korrigeerida mõistekasutust vastavalt eelnõule. Eelnõu § 54 punktiga 11 muudetakse TKindlS § 23 lõike 2 punkte 4–7 selliselt, et töötukassa ülesandeid täpsustatakse ja sõnastus viiakse vastavusse kehtivate õigusaktidega. Punkti 4 lisatakse viited sotsiaalmaksu seaduse § 6 lõike 1 punktidele 5–7 ja 11. Vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktile 5 maksab töötukassa erijuhtudel sotsiaalmaksu ka äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja osalise või puuduva töövõimega töötaja eest. Samuti maksab töötukassa vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktile 11 vähemalt 80 tundi kestvas tööturukoolituses, tööpraktikas või tööharjutuses osaleva isiku eest. TKindlS on varasemal sotsiaalmaksuseaduse muutmisel jäänud vastavusse viimata. Punkti 5 lisatakse arvestuse pidamine töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise üle. Kehtiva TKindlS § 23 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab töötukassa arvestust töötute, tööotsijate, tööturuteenuste osutamise, tööturutoetuste ning TKindlS alusel kindlustatute ja hüvitiste maksmise üle. Seoses 2016. aastal töövõimetoetuse seadusest (TVTS) töötukassale lisandunud ülesannetega on vajalik käesolevat punkti muuta. Punkti 6 sõnastust täpsustatakse, kuna kehtiv sõnastus, mille kohaselt töötukassa koostöös Sotsiaalministeeriumiga analüüsib rakendatavate tööturumeetmete mõju ja tulemuslikkust, on kitsam, kui töötukassa õigusaktidest tulenevad ülesanded eeldavad. Muudatuse kohaselt analüüsib töötukassa koostöös Sotsiaalministeeriumiga tööturu olukorda ning töötukassa tegevuse, sealhulgas töötuskindlustuse ja rakendatavate tööturumeetmete ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse mõju ja tulemuslikkust. Lisatud on töötuskindlustuse, töövõime hindamise ja töövõimetoetuse mõju ja tulemuslikkuse analüüsimine. Punkti 7 sõnastust täiendatakse, kuna kehtiv sõnastus, mille kohaselt osaleb töötukassa töötuskindlustuse ja tööturumeetmete planeerimisel ning avaldab arvamust töötuskindlustuse ja tööturuteenuste ja -toetustega seotud õigusaktide eelnõude kohta, ei kata kõiki töötukassa ülesandeid. Muudatuse kohaselt osaleb töötukassa töötuskindlustuse, tööturumeetmete ja töötutoetuse ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse planeerimisel ning avaldab arvamust töötuskindlustuse, tööturuteenuste ja -toetustega ning töövõime hindamise ja töövõimetoetusega 28 seotud õigusaktide eelnõude kohta. Lisatud on töövõime hindamise ja töövõimetoetusega seotud ülesanded. Punktiga 12 täiendatakse TKindlS § 23 lõiget 2 punktiga 71 järgmises sõnastuses: „kontrollib töötukassa rahastatavate tööturumeetmete kvaliteeti;“. Praegu ühestki õigusaktist otseselt sellist ülesannet töötukassale ei tulene. Vastava sätte puudumine on osutunud osaliselt takistuseks näiteks EMTA-lt andmete saamisel COVID-19 kriisi aeg loodud erimeetmete kontrollimisel, mis on meetmete rakendamisel vajalik. Punktiga 13 muudetakse TKindlS § 23 lõike 3 sõnastust eesmärgiga anda töötukassale õigus oma eesmärgi saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks saada vajalikke andmeid kõikidelt riigi- ja KOV-i asutustelt ja nende peetavatest andmekogudest ning kindlustatutelt, tööandjatelt, tööotsijatelt, tööturumeetmete ja hüvitise taotlejatelt, samuti teistelt isikutelt, kui andmete saamist ei ole piiratud seadusega. Punktiga 14 täiendatakse TKindlS § 28 töötukassa nõukogu puudutavaid sätteid lõikega 4, milles sätestatakse, et töötukassa nõukogu koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta Sotsiaalministeeriumi valdkonna eest vastutav asekantsler. Analoogne volitus on töötukassa juhatuse esimehe pädevusega paika pandud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud töötukassa põhikirjas12. Punktiga 15 muudetakse TKindlS § 35 ning luuakse õiguslik alus ühtsele töötukassa andmekogule, mis koondab edaspidi kolm andmekogu. Töötukassa ülesanded on alates 2002. aastast märkimisväärselt laienenud: 1. Töötukassa asutamisel oli töötukassa ülesandeks maksta hüvitisi TKindlS-i alusel ning 2002. aastal loodi töötuskindlustuse andmekogu. Töötuskindlustuse andmekogu peetakse töötavate TKindlS § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute, kindlustatute ja nende töötuskindlustusstaaži üle arvestuse pidamiseks, töötuskindlustushüvitise, koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral hüvitise määramiseks ja maksmiseks. 2. 2009. aasta 1. maist lisandusid töötukassale tööturuameti ülesanded ning töötukassa hakkas pidama ka TTTS-i alusel asutatud töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrit (edaspidi töötute register). Registrit peetakse tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive määra saavutamise ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamiseks, töötajate vaba liikumise soodustamiseks, töökoha täitmiseks välismaalasega loa andmiseks, sotsiaalmaksu erijuhtudel maksmiseks. 3. Töövõimereformi tulemusel lisandus 2016. aasta 1. juulist töötukassa ülesannete hulka töövõime hindamine ja töövõimetoetuse maksmine TVTS-i alusel. Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (edaspidi töövõime andmekogu) peetakse töövõime hindamiseks, töövõimetoetuse maksmiseks, osalise või puuduva töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu erijuhtudel maksmiseks. Andmekogusid peetakse ka statistika ja tööturu analüüside tegemiseks vajalike andmete tagamiseks. Kõigi kolme andmekogu vastutav töötleja on töötukassa ning andmekogud kasutavad üksteise andmeid, kuna need on vajalikud mitme töötukassa ülesande täitmiseks. Nii saab näiteks 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/102022012005?leiaKehtiv 29 töötuskindlustuse andmekogu inimesele töötuskindlustushüvitise määramiseks andmeid töötute registrist ning töötute register saab andmeid töötuskindlustushüvitise kohta, mis on vajalikud tööturuteenuste osutamiseks ja töötutoetuse maksmiseks. Töövõime andmekogu saab töövõimetoetuse maksmise tarbeks andmeid töötute registrist ja töötuskindlustuse andmekogust ning töötute register saab tööturuteenuste osutamiseks vajalikke andmeid töövõime andmekogust. Olemasolev andmearhitektuur, sh andmete kogumine ja säilitamine erinevates andmekogudes, on kujunenud reformide tulemusena, mitte sisulisest vajadusest lähtuvalt. Olemuslikult on mõistlik edaspidi arendada ühte andmekogu, milles sisalduvate andmete töötlemine on vajalik töötukassa põhifunktsioonide täitmiseks. Lisaks eelnevale raskendab selline andmekogude pidamise normistiku killustatus andmete töötlemise üksikasjadest arusaamist andmesubjektide jaoks. Samuti on andmesaajatel (nt teiste riiklike andmekogude pidajatel) keeruline aru saada, mis andmeid missugusest andmekogust on võimalik saada, kuna suurt osa andmeid kasutavad kõik senised andmekogud. Seega on nii õigusselguse kui lihtsama ja parema rakendamise huvides vaja killustatust vähendada ning on põhjendatud luua ühtne töötukassa andmekogu, mis koondab kolm töötukassa peetavat andmekogu. Töödeldavate andmete koosseis liitmise tulemusel ei muutu. Arvestades, et TKindlS-i on koondatud töötukassa õiguslik regulatsioon, ülesanded ja tegevust reguleerivad sätted, on asjakohane sätestada töötukassa andmekogu TKindlS-is. Töötukassa andmekogu loomine võimaldab lihtsustada ja muuta efektiivsemaks nii andmeanalüüsi kui ka infosüsteemide arhitektuuri ja kasutatavad tehnoloogilised lahendused. Töötukassa andmekogude haldamiseks on eri aegadel loodud erinevad infotehnoloogilised rakendused. Ühtse andmekogu ja omavahel liidestatud infosüsteemi loomine võimaldab kasutada paindlikumalt ressursse andmekogu pidamiseks, uuendada infosüsteemide arhitektuuri ja tehnoloogilisi lahendusi ning kasutada sama tehnilist lahendust töötukassa ülesannete täitmiseks, näiteks isikuandmete moodul, vaidemenetluse moodul jne. Ühtse andmekogu moodustamisel saab kokku hoida arenduskulusid, vältida andmete dubleerimist mitmesse andmekogusse ning paremini tagada andmete terviklikkuse. TKindlS-i, TTTS-i ja TVTS-i kohaselt on neis sätestatud vastavate andmekogude üheks eesmärgiks statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete tagamine. Töötukassa põhiülesannete täitmiseks, sh statistika ja analüüside tegemiseks, on sageli vaja töötukassa andmekogude andmeid kokku viia. Operatiivandmebaaside koormuse vähendamiseks ja andmetöötluse lihtsustamiseks on vaja välja arendada ühtne statistika- ja aruandlusmoodul, mille toimimise korraldust kirjeldatakse töötukassa andmekogu põhimääruses. TKindlS§ 35 lõigetes 1–8 sätestatakse töötukassa andmekogu pidamise eesmärk, töödeldavad andmed ja andmete säilitamise tähtajad. Sätetesse on koondatud töötuskindlustuse andmekogu, töötute registri ja töövõime andmekogu õigusnormid ning sisulisi muudatusi ei ole tehtud. Lõige 1 sätestab töötukassa andmekogu nimetuse ja andmekogu eesmärgid. Loetletud eesmärgid toetavad muu hulgas järgmisi töötukassa ülesandeid: 1) isikute tööotsijana registreerimine ja tööotsijate üle arvestuse pidamine; 2) tööturumeetmete pakkumise korraldamine ja pakkumine, tööandjale töökoha täitmiseks välismaalasega loa andmise otsustamine välismaalaste seaduse alusel, töötajate vaba liikumise soodustamiseks Euroopa Liidu õigusaktide alusel pandud ülesannete täitmine; 3) töötutoetuse määramine ja maksmine; 30 4) sotsiaalmaksu erijuhtudel määramine ja maksmine; 5) hüvitiste määramine ja maksmine ning töötuskindlustusstaaži üle arvestuse pidamine; 6) töövõime hindamine ning töövõimetoetuse määramine ja maksmine; 7) statistika ja analüüside tegemine. Lõige 2 sätestab volitusnormi andmekogu põhimääruse kehtestamiseks. Sarnaselt varasema kolme eraldi andmekoguga asutab andmekogu ja kehtestab selle põhimääruse valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuivõrd tegemist on töötuskindlustuse andmekogu, töötute registri ja töövõime andmekogu reorganiseerimisega, ei asutata eelnõuga uut andmekogu, vaid nimetatud volitusnormiga kehtestatakse andmekogu uus terviktekst. Andmekogu vastutavaks töötlejaks jääb töötukassa, samaks jääb ka töödeldavate andmete koosseis. Lõikes 5 sätestatakse Sotsiaalministeeriumi õigus pääseda juurde töötukassa andmekogu andmetele poliitikakujundamise eesmärgil. Muudatus on vajalik, et ühelt poolt tagada õigusselgus ja teiselt poolt võimaldada detailsemate andmete kasutamist kvaliteetsemate analüüside tegemiseks. Lisatud sätte kohaselt on Sotsiaalministeeriumi teema eest vastutavatel ning analüüsi ja statistikaga tegelevatel ametnikel õigus töödelda tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkonna poliitika kujundamiseks vajalikke töötukassa andmekogu andmeid, ilma et isik oleks otseselt tuvastatav. Töödeldavateks andmeteks on TKindlS § 35 lõikes 4 nimetatud isikuandmed, v.a ees- ja perekonnanimi, isikukood ja kontaktandmed, et vältida isiku otsest tuvastamist. Sotsiaalministeerium on kohustatud oma valitsemisala ülesannete raames läbi viima analüüse ja mõjuhinnanguid. Sotsiaalministeeriumi põhimääruses on kirjeldatud ülesandeid, mille täitmist vastav õigus mõjutab: riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu, töökeskkonna ja töösuhete, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise ja sellealase tegevuse koordineerimine, laste ja perede heaolu edendamine ja rahvastikupoliitika koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Muudatuse kaudu saab vastavaid poliitikavaldkondi täpsemate andmetega kiiremini ja paremini kujundada ning seeläbi suureneb inimeste heaolu. Andmeid kasutatakse ka olukorra kirjeldamiseks ja valdkondade olukorra võrdlemiseks. Lõigetes 6–8 sätestatakse andmete pseudonüümimise ja säilitamise tähtajad. Võrreldes kehtivate seadustega tähtaegu ei muudeta. Eelnõu § 54 punktiga 16 täiendatakse TKindlS-i rakendussättega § 525, mille lõikes 1 sätestatakse, et töötukassa andmekoguna käsitatakse kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud TTTS § 8 lõike 2 alusel asutatud töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrit, kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud TVTS § 22 lõike 4 alusel asutatud töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu ning kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud TKindlS § 35 lõike 4 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu. Lõikes 2 sätestatakse, et lõikes 1 nimetatud andmekogude andmete töötlemist jätkatakse TKindlS §-s 35 sätestatud korras. Andmekogu põhimääruse eelnõu on seletuskirja lisas 2. Eelnõu § 55 sätestab TVTS-i muudatused. 31 Punktidega 1 ja 3–5 muudetakse seaduses mõiste „töötuna arvele võtmine“ mõistega „tööotsijana registreerimine“ ning viited TTTS-ile asendatakse viidetega TöMS-ile. Muudatus on vajalik, et kaasajastada ja korrigeerida mõistekasutust vastavalt eelnõule. Punktiga 2 muudetakse ja sõnastatakse TVTS § 18 uuesti. Muudatuse sisu võrreldes kehtiva TVTS §-ga 18 on järgmine. Pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõnad „töötuna arvel olevale“ sõnadega „tööotsijana registreeritud“. Lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „ei tule mõjuva põhjuseta talle määratud ajal töötukassasse vastuvõtule – vastuvõtule tulemata“ tekstiosaga „ei osale mõjuva põhjuseta nõustamisel temaga kokkulepitud ajal – nõustamisel osalemata“. Lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 10 sätestatud individuaalse tööotsimiskava täitmisest või sama seaduse § 12 lõigetes 3 ja 4“ tekstiosaga „tööturumeetmete seaduse §-s 7 sätestatud tegevuskava täitmisest või sama seaduse § 9 lõigetes 5 ja 6“. Lõikes 3 asendatakse töötuna arvelolek mõistega tööotsijana registreeritus. Muudatused on vajalikud, et kaasajastada ja korrigeerida mõistekasutust vastavalt eelnõule. Lõikeid 4 ja 5 ei muudeta, kuid on vajalikud, kuna kogu paragrahv antakse uuesti terviktekstina. Punktidega 6–8 muudetakse andmevahetuse ja andmetega seotud sätteid. Andmed töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise kohta kantakse edaspidi töötukassa andmekogusse, mis sätestatakse TKindlS-is. Punktiga 6 muudetakse 4. peatüki pealkirja ja see sõnastatakse järgmiselt „Andmevahetus ja andmed“. Punktiga 7 tunnistatakse TVTS § 22 kehtetuks. Punktiga 8 täiendatakse seadust §-ga 222 „Andmed“. Andmed töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise kohta kantakse töötukassa andmekogusse. Eelnõu §-ga 56 asendatakse õppetoetuste ja õppelaenu seaduses sõnad „töötuna arvele võtmisega“ sõnadega „tööotsijana registreerimisega“. Muudatus on vajalik, et kaasajastada ja korrigeerida mõistekasutust vastavalt eelnõule. Eelnõu 10. peatüki 3. jaos esitatakse seaduse jõustumisega seotud sätted. Eelnõu §-s 57 sätestatakse seaduse jõustumine. Seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Jõustumistähtaeg on seatud arvestusega, et enne seaduse jõustumist jõuaks töötukassa teha vajalikud korralduslikud ja infotehnoloogilised muudatused. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse terminit „tööturumeede“, mis tähendab üht või mitut sama eesmärgiga tööturuteenust ja -toetust. Termini „tööotsija“ sisu vastab varasemale terminile „töötu“ ehk see on inimene, kes ei tööta, on töötukassas tööotsijana registreeritud ja otsib tööd. Termini „tegevuskava“ sisu vastab varasemale terminile „individuaalne tööotsimiskava“ ehk see on töötukassa koostatav haldusakt, mille eesmärk kavandada vajalikud tegevused, et isik saaks võimalikult kiiresti töö leida, sobivale tööle asuda või töötamist jätkata. 32 Mõiste „töötukassasse pöördumine“ on asendatud mõistega „töökeskne nõustamine“, mis on oma olemuselt aktiivsem ning vastab tegelikule sisule, et tegemist ei ole passiivse pöördumisega vaid töötukassa poolt inimese nõustamisega. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 145 kohaselt koosmõjus Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikega 3 tuleb arendada tööhõivestrateegiat, eelkõige edendada kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelist tööjõudu, et saavutada täielik tööhõive. Eelnõu toetab Euroopa Liidu toimimise lepingu viidatud artiklis sätestatud ülesande täitmist liikmesriigi tasandil. Eelnõu on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega (EL) 2016/679. 6. Seaduse mõjud Eelnõus esitatud muudatuste rakendumisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes mõjuvaldkondades: sotsiaalne, sh demograafiline mõju, mõju majandusele, mõju regionaalarengule ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõju elanike majanduslikule toimetulekule on hinnatud sotsiaalse mõju all. Kaudne positiivne mõju ilmneb ka loodus- ja elukeskkonnale, kuivõrd eelnõuga ühendatakse kolm andmekogu üheks töötukassa andmekoguks, mis lihtsustab tulevikus arenduste tegemist ning andmekogu ülalhoidmist. Samuti väheneb õigusaktide hulk, milles on reguleeritud tööturuteenused, mis tähendab tulevikus väiksema arvu õigusaktide menetlemist. Andmekogude ühendamine ning õigusaktide menetluste vähendamine toetab ressursitõhusat lähenemist ja rohepööret. Samas on nende muudatuste mõju loodus- ja elukeskkonnale väike ning seetõttu seda eraldi ei hinnata. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole selles mõjuvaldkonnas mõju olulisust hinnatud. Seaduse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuhteid ning elu- ja looduskeskkonda, mistõttu ei ole nendes mõjuvaldkondades mõju olulisust hinnatud. Eelnõus sisalduvate muudatuste eesmärk on vähendada Eesti tööhõivepoliitika õigusliku korralduse killustatust ning korrastada ja lihtsustada tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi, et tõhusamalt reageerida tööturul toimuvatele muudatustele. 6.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõju sihtrühm: tööealine elanikkond Muudatusest mõjutatud sihtrühm ja avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi korrastamise ja lihtsustamise mõju Eelnõu 1.–10. peatükis välja toodud muudatuste tulemusena korrastatakse ja lihtsustakse tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi õiguslikku korraldust. Praegu reguleerivad tööturuteenuste osutamist TTTS, THP ja välisvahendite rakendamise programmid ehk nn TAT-id. Lisaks reguleerib TTTS töötutoetuse maksmist ja TKindlS reguleerib töötuskindlustushüvitise maksmist. Õigusliku süsteemi killustatus teeb indiviidi tasandil süsteemi mõistmise raskelt hoomatavaks ning võib pärssida inimeste pöördumist töötukassa poole, kuna ei olda teadlikud, kas kvalifitseerutakse 33 töötukassa pakutavatele tööturuteenustele ja -toetustele või mitte. Eelnõuga kehtestatakse TTTS-i asemel TöMS, mis on üldisema tasandi raamistik, kuid ei erine sisuliselt olulisel määral varasemast TTTS-ist. Eelnõuga võetakse õigusaktides kasutusele termin „tööturumeede“, mis hõlmab aktiivseid tööturuteenuseid ja -toetusi. Täpsemad tööturuteenuste ja -toetuste tingimused sätestatakse määrusega kinnitatavas THP-s. Võrreldes kehtiva õigusega asendatakse termin „töötu“ terminiga „tööotsija“, mis viitab paremini inimese õigusele saada töö leidmiseks vajalikku tuge ning inimese enda kohustusele tööd otsida. Eelnõus kasutatav termin „muu isik“ ühendab endas kehtivas õiguses kasutatavad terminid „muu isik“ ja „registreeritud tööotsija“, kelleks on inimene, kes ei ole tööotsijana registreeritud ja kes pöördub töötukassa poole tööturumeetme saamiseks. Lisaks süstematiseerib uus TöMS tööturumeetmete grupid ning toob välja õigustatud isikute (tööotsija, töötaja, tööandja ja muu isik) tööturumeetmete saamise õigused. Seadusemuudatus ei laienda ega kitsenda võrreldes kehtiva TTTS-iga tööturumeetmeid saama õigustatud isikute ringi ega muuda olukorda, et teenuse saamiseks ei ole automaatset õigust, vaid teenusevajadust hinnatakse koostöös kliendi ja töötukassa konsultandiga. Samuti ei muutu sisuliselt võrreldes kehtiva TTTS-iga tööotsijana registreerimise põhimõtted ega tööotsija kohustused (termin „töötu“ asendatakse vaid terminiga „tööotsija“). Õigusliku süsteemi lihtsustamine ja mõistete korrastamine ei paranda otseselt sihtrühma tööturuväljavaateid, kuid avaldab positiivset mõju tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi paremaks mõistmiseks ning võib seeläbi suurendada teadlikkust võimalikest tööturuteenustest ja -toetustest. Lihtsam ja läbipaistvam tööturumeetmete süsteem vähendab võimalikku sotsiaalset ebavõrdsust inimeste vahel õigusaktide tõlgendamisel ning suurendab teadlikkust selles millistele teenustele on potentsiaalsetel sihtrühmadel töötukassa kaudu ligipääs. Samuti suurendab õigusselgust töötukassa kolme andmekogu reorganiseerimine üheks töötukassa andmekoguks, kuivõrd muudatuse tulemusena sätestatakse kõik andmekogudega seonduv TKindlS-is (kehtiva õiguse kohaselt on töötuskindlustuse andmekogu reguleeritud TKindlS-is, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (edaspidi töötute register) TTTS-is ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (edaspidi töövõime andmekogu) TVTS-is). Muudatusega kaasneb vajadus sihtrühma muudatusest teavitada, kuid eeldatavalt on selle vajadus väike, sest töötukassa pakub jätkuvalt inimestele igakülgset abi tööturumeetmetes orienteerumisel. Kavandatav muudatus korrastab ja lihtsustab süsteemi vaid õigusaktide tasandil ning ei kehtesta uusi tööturuteenuseid ja -toetusi ega sätesta nende detailseid osutamise ja maksmise tingimusi, mistõttu võib mõju ulatust sihtrühma jaoks pidada väikeseks. Tööturuteenuste ja -toetuste potentsiaalseks sihtrühmaks on 16-aastane kuni pensioniealine tööealine elanikkond, keda Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal 804 500 inimest. Teatud meetmete puhul on sihtrühmaks ka vanaduspensioniealised, kes soovivad töötada, ja üksikute meetmete puhul ka alla 16-aastased, mistõttu on puudutatud sihtrühm suur. Mõju sagedus on väike, kuivõrd õigusaktide süstematiseerimine on ühekordne. Töötutoetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimustega seotud muudatuste mõju Eelnõu 6. peatükis ehk töötutoetuse taotlemise, määramise ja maksmisega seotud osas eelnõuga olulisi muudatusi võrreldes kehtiva õigusega sihtrühma jaoks ei toimu. Töötutoetuse saajale, kellele töötutoetuse maksmise lõppeb ja kellel on vanaduspensionieani jäänud vähem kui 180 päeva, määrab töötukassa edaspidi töötutoetuse kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni ning eraldi avaldust ei ole enam vaja esitada, mis mõjutab sihtrühma positiivselt. Samuti mõjutab sihtrühma positiivselt muudatus, mille kohaselt tööotsijale, kes esitab töötutoetuse taotlemise avalduse pärast töötuskindlustushüvitise lõppemist, määratakse töötutoetus töötuskindlustushüvitise lõppemisele järgnevast päevast. Kehtiva õiguse kohaselt määratakse töötutoetus avalduse esitamise päevast 34 arvates, mistõttu võib tööotsijal töötutoetuse avalduse ja määramise vahelisel perioodil asendussissetulek puududa. Alusetult tööturumeetmetele ja töötutoetusele kulunud summade tagasinõudmist on täiendatud sättega, mille kohaselt on töötukassal õigus alusetult saadu töötutoetusest korraga või osade kaupa kinni pidada järgmiste kalendrikuude eest makstavast töötutoetusest juhul, kui kirjaliku kokkuleppeni ei jõuta või isik kokkulepet ei täida. Seejuures säilitatakse vähemalt 50% maksmisele kuuluvast summast. Muudatus on distsiplineeriva loomuga ja seda rakendatakse olukorras, kus eelnevad kokkulepped ei ole toiminud ning võib mõjutada negatiivselt selle inimese toimetulekut, kelle töötutoetuselt alusetult saadu kinni peetakse. Eelnõu § 26 lõike 2 punkti 9 kohaselt ei võeta võrreldes kehtiva õigusega edaspidi riigi- või KOV-i eelarve vahenditest makstud ühekordseid või perioodilisi toetusi või kulu kompenseerimiseks makstud hüvitisi töötutoetuse maksmisel sissetulekuna arvesse, mis mõjutab sihtrühma positiivselt. Muudatused on sihtrühma jaoks positiivse loomuga ning soodustavad töötutoetuse näol asendussissetuleku säilimist olukorras, kus senise õiguse kohaselt on ilmnenud kitsaskohti. Statistikaameti andmetel on töötute seas vaesuse määr üks kõige kõrgemaid – 2020. aastal elas 43% töötutest suhtelises vaesuses ning 11% absoluutses vaesuses (kogu Eesti elanikest aga elas suhtelises vaesuses 20,6% ning absoluutses vaesuses 2,2%). Sissetuleku tagamine töötuna arveloleku ajal on oluline, sest selle vähenemise või mittesaamise korral suureneb töötute vaesuse määr veelgi. Ka ilmajäetuse määr on töötute seas üks suuremaid (2021. aastal 17%) ning see näitab, et töötutel on keerulisem võimaldada majanduslike probleemide tõttu kestvus- ja või tarbekaupu, tasuda igakuised kommunaalarveid, osaleda sotsiaalsetes tegevustes või tulla toime ootamatute kulutustega. Muudatused on vajalikud, et töötutoetuse saaja ei jääks töötutoetusest ilma ajal, mil see on tema peamine sissetulek ning mille saamata jäämisel tema toimetulek oluliselt halveneks. Potentsiaalselt on muudatuste sihtrühmaks kõik need Eesti elanikud, kes on töötukassas tööotsijana arvel ning saavad töötutoetust või saavad seda tulevikus. Töötukassa andmetel maksti 2020. aasta jooksul töötutoetust 28 908 inimesele ning 2021. aasta jooksul 32 322 inimesele. Võrreldes kogu elanikkonnaga on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike (ca 4% 16-aastasest kuni pensioniealisest rahvastikust). Eelnõu § 26 lõike 2 punkti 9 muudatusest on mõjutatud need töötutoetuse saajad, kes saavad riigilt või KOV-ilt ühekordseid või perioodilisi toetusi või hüvitisi, mille tõttu töötutoetuse saaja kuu sissetulek ületab 31-kordset töötutoetuse päevamäära. Töötukassa andmetel peatati 2020. aastal töötutoetus kokku 1380 korral põhjusel, et inimese ühekordne sissetulek oli 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast suurem. Töötukassa hinnangul on sellised peatamised eelkõige olnud seotud tulumaksu tagastuse või II pensionisamba väljamaksega. Tabelist 1 on näha, et peatamiste arv on suurem just veebruaris ja märtsis, kui tehakse suurem osa tulumaksu tagastustest. Samuti suurenes peatamiste arv 2021. aasta augustis ja septembris ning need on eeldatavalt seotud II pensionisamba väljamaksetega. Ülejäänud kuudel on peatamiste arv olnud oluliselt väiksem ning ulatub paarikümnest peatamisest vähem kui 100 peatamiseni, mis eelduslikult moodustab eelnõu § 26 lõike 2 punkti 9 muudatusest mõjutatud sihtrühma, kuid selle suurus on väike. Tabel 1. Töötutoetuse maksmise peatamine põhjusel, et inimesel on ühekordne 31-kordsest päevamäärast suurem sissetulek, 2020 kuni 2022. a aprill 2020 2021 2022 jaanuar 39 23 55 veebruar 811 1112 1413 märts 351 504 482 aprill 50 83 12 35 mai 24 29 juuni 12 24 juuli 19 21 august 15 897 september 22 389 oktoober 13 38 november 8 25 detsember 16 74 Kokku 1380 3219 1962 Allikas: Eesti Töötukassa Ebasoovitavad mõjud Eesmärgiga õigusakte korrastada ja lihtsustada ei pruugi kaasneda oodatud mõju sihtrühmale, kui samade või olemuselt sarnaste teenuste tingimused THP-s jäävad endiselt väga erinevaks, mistõttu võib süsteem olla sihtrühma jaoks jätkuvalt keerukas. Kokkuvõttes on muudatusega kaasnev ebasoovitavate mõjude risk väike. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Õigusliku korralduse lihtsustamine ja süstematiseerimine parandab tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi selgust ja sellest arusaadavust ning suurendab eelduslikult sihtrühma teadlikkust ja võrdset ligipääsu tööturumeetmetele. Mõju hindamise kriteeriumite kohaselt on mõjutatud kogu tööealine elanikkond ehk mõjutatud sihtrühm on suur, kuid mõju ulatus ja sagedus on väike. Töötutoetusega seotud muudatused aitavad lahendada praktikas esile kerkinud probleemkohti ning tagada töötutoetuse saajale asendussissetulek, kuid muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus ning mõju avaldumise sagedus on väike. 6.2 Mõju majandusele Mõju sihtrühm: ettevõtjad Muudatusest mõjutatud sihtrühm ja avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi korrastamise ja lihtsustamise mõju Tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi parem struktureeritus õigusaktide tasandil aitab tööandjatel eri sihtrühmadele mõeldud tööturumeetmetes paremini orienteeruda, mis omakorda soodustab töötajate värbamist tööandjatele mõeldud meetmete abil. Võrreldes kehtiva olukorraga muutub läbipaistvamaks ja paindlikumaks võimalus reageerida tööturumeetmetega muutunud majanduskeskkonnale ja tööturu vajadustele ning jõuda seeläbi kiiremini eri sihtrühmadeni. Seeläbi paranevad inimeste teadmised ja oskused, mis parandavad nende võimalusi liikuda töötusest tööle ning ka töölt tööle ehk inimese jaoks sobivamale või paremini tasustatud tööle, mistõttu paraneb inimeste toimetulek ning suureneb riigi maksutulu. Potentsiaalselt kuuluvad sihtrühma kõik Eesti tööandjad, kuid kuna ka praeguses olukorras värbavad tööandjad eri meetmete abil endale uusi töötajaid, ei eelda muudatused ettevõtjatelt kohanemiseks vajalikke tegevusi. Muudatus suurendab eelduslikult tööandjate jaoks tööturuteenuste ja -toetuste süsteemist arusaamist ning parandab nende võimalusi leida endale vajalike ja sobivate oskustega töötajaid, kuid mõju ulatus ettevõtjate jaoks on väike. 36 Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal Eestis statistilisse profiili kuuluvaid ettevõtteid 145 717, mistõttu on potentsiaalne mõjutatud sihtrühm suur. Samas ei ole töötukassa kaudu uute töötajate värbamine kõikide ettevõtete jaoks siiski igapäevane, mistõttu on mõju sagedus ettevõtete jaoks harv. Lisaks on õigusaktide süstematiseerimine ühekordne tegevus. Ebasoovitavad mõjud Õigusliku korralduse lihtsustamine ja süstematiseerimine vähendab kehtiva süsteemi negatiivset mõju, kus süsteem ei ole piisavalt läbipaistev. Muudatusega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski või see on vähene. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Kokkuvõttes aitab tööturumeetmetega seotud õigusliku süsteemi korrastamine parandada süsteemi läbipaistvust ning toetab tööturuteenuste ja -toetuste vastavust ja võimekust reageerida tööturu vajadustele, mis omakorda mõjutab positiivselt ettevõtjaid ja majanduskeskkonda. Mõju hindamise kriteeriumite alusel on mõjutatud sihtrühm küll suur, kuid mõju ulatus ja sagedus väike. 6.3. Mõju regionaalarengule Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi korrastamise ja lihtsustamise mõju Kuigi eelnõus välja toodud muudatused ei ole mõeldud konkreetsele piirkonnale, on neil eelduslikult siiski suurem mõju nendele piirkondadele, kus on suurem töötute elanike osakaal ja elanike majanduslik toimetulek seetõttu teiste piirkondadega võrreldes halvem. Eelkõige võivad muudatused aidata kaasa piirkondadevaheliste tööhõive/töötuse erinevuste vähendamisele ning seeläbi mõjutada ka nendes piirkondades elavate inimeste majanduslikku toimetulekut, sh vaesust. Samas ei kaasne muudatustega spetsiifilisi tegevusi mõne konkreetse piirkonna suhtes ning kuigi eri piirkondades elavate töötute tööturuolukord ja ka majanduslik toimetulek võib paraneda, ei ole täpsemalt võimalik mõju piirkonniti hinnata. Kokku oli 2022. aasta aprilli lõpu seisuga Eestis 46 721 registreeritud töötut, kellest 21 966 ehk ligi 47% elab Harjumaal. Maakonna tööjõudu arvestades on suurim osakaal registreeritud töötuid Ida-Viru maakonnas, kus registreeritud töötuse määr ulatub 11%-ni (töötute arv 6544), väikseim aga Hiiu maakonnas (3,3%) (vt joonis 1). Linna ja maapiirkondade võrdluses mõjutab töötute arvu see, kui palju on piirkonnas elanikke ning nii elab Statistikaameti Eesti tööjõu-uuringu järgi ca 70% töötutest linnalistes või väikelinnalistes piirkondades. Joonis 1. Registreeritud töötuse määr ja arv maakonniti, 30.04.2022 seisuga 37 Allikas: Eesti Töötukassa, Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused 6.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: Eesti Töötukassa, Sotsiaalministeerium Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi korrastamise ja lihtsustamise mõju Muudatused mõjutavad eeskätt töötukassat, kes tööturuteenuseid osutab ja tööturutoetusi maksab, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Kaudselt on mõjutatud ka KOV-id ja riik tervikuna, eeldusel, et tööturuteenuseid ja -toetusi saavate inimeste sissetulekud ja heaolu paranevad ning heitunute ja üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv väheneb. Kuna eelnõuga kehtestatakse senise TTTS-i asemel uus TöMS, mis on üldisema tasandi raamistik ning mis erineb vähesel määral varasemast TTTS-ist, siis muutub vähesel määral ka töötukassa töökorraldus. Õigusliku korralduse lihtsustamise ja süstematiseerimisega on vaja arvestada ka töötukassa tööprotsessides, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega kohanemisraskusi. Selgem õiguslik korraldus võib aidata parandada töökorraldust ja protseduure, vähendada halduskoormust ning võimaldab tulevikus seeläbi kiiremini majanduses toimuvatele muutustele reageerida. Samas ei ole muudatused ulatuslikud, kuna ei kehtestata uusi tööturuteenuseid ja -toetusi ega muudeta nende detailseid osutamise ja maksmise tingimusi, mistõttu on mõju ulatus väike. Mõju sagedus on harv, kuivõrd õigusaktide süstematiseerimine on ühekordne. Samuti ei too muudatus kaasa töötukassa kulude suurenemist. Ebasoovitavad mõjud Kui õigusliku korralduse muudatuse tulemusena peaks oluliselt suurenema tööealise elanikkonna ja tööandjate huvi neile pakutavate teenuste vastu, võivad töötukassa töökoormus ja eelarvevajadus siiski kasvada. Samas võib riski pidada väikeseks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele 38 Kokkuvõttes muudab selgem tööturumeetmetega seotud õiguslik korraldus eelduslikult töötukassa töö efektiivsemaks. Arvestades lisaks mõju ulatusele ka mõju avaldumise sageduse ühekordset mõju ning vähest ebasoovitavate mõjude riski, on mõju töötukassa jaoks mõju hindamise kriteeriumide alusel väike. Töötutoetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimustega seotud muudatuste mõju: Eelnõu § 26 lõike 2 punkti 9 muudatus mõjutab töötukassat seeläbi, et edaspidi ei arvesta töötutoetuse saajate sissetulekuks riigi- või KOV-i eelarve vahenditest makstud ühekordseid või perioodilisi toetusi või kulu kompenseerimiseks makstud hüvitisi. Ka praegu on toetusi, mida TTTS-i alusel sissetulekute hulka ei loeta (nt toimetulekutoetus, puuetega inimeste sotsiaaltoetus jne) ning seetõttu ei kaasne vajadust teha suuri muudatusi töötukassa protseduurides ja infosüsteemides. Vähesel määral võib suureneda vajadus kliente nõustada ehk selgitada, et nimetatud toetused ei mõjuta nende töötutoetuse saamist. Teisalt aga väheneb vajadus teha töötutoetuse peatamise otsuseid ja edastada sellekohane otsus ka otsust puudutavale isikule ehk muudatuse tulemusena võib vähesel määral töötukassa töökoormus väheneda. Kokkuvõttes eeldab muudatus sellega regulaarselt arvestamist, kuid sellega ei kaasne kohanemisraskusi (mõju ulatus on väike). Ebasoovitavad mõjud Muudatusega võib kaasneda töötutoetuse väljamaksete vähene suurenemine, kuna peatamiste arv väheneb. Arvestades aga töötutoetuste väljamaksete kogusummat (2020. a 17,7 mln eurot ning 2021. a 30,4 mln eurot) ning senist peatamiste arvu, jääb töötutoetuse väljamaksete kulu võimalik suurenemine alla 5%. Täpsem mõju kuludele oleneb sellest, kui palju on selliste toetuste saajaid ja kui suur on toetus. Seega võib ebasoovitavate mõjude riski hinnata väikeseks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Kokkuvõttes ei kaasne eelnõu § 26 lõike 2 punktis 9 sätestatud muudatusega mõju hindamise olulisuse kriteeriumide alusel olulist mõju riigi ja KOV-i töökorraldusele. Töötuskindlustuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu reorganiseerimine üheks töötukassa andmekoguks Eelnõuga muudetakse TKindlS § 35, millega reorganiseeritakse töötuskindlustuse andmekogu, töötute register ja töövõime andmekogu üheks töötukassa andmekoguks. Muudatus puudutab eeskätt töötukassat, kes on töötukassa andmekogu vastutav töötleja, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Võrreldes kehtiva olukorraga, kus kõik kolm andmekogu on sätestatud erinevates õigusaktides (töötuskindlustuse andmekogu TKindlS-is, töötute register TTTS-is ja töövõime andmekogu TVTS-is), suureneb oluliselt õigusselgus nii töötukassa kui vastutava töötleja kui ka laiemalt andmesubjektide ja andmesaajate jaoks. Ühtse andmekogu loomine lihtsustab tulevikus andmekogu arenduste tegemist, suurendab arenduskiirust ning võimaldab eelduslikult vähendada arenduskulusid. Mõju ulatus töötukassa jaoks on väike, kuid võimaldab kumuleeruvat kasu tulevikus. Näiteks saab vältida dubleerivate arenduste realiseerimist (autoriseerimine, õiguste haldus, logimine jne). Lihtsam süsteem võimaldab suurendada ka töökindlust. Andmekogust andmete saajate jaoks (teiste asutuste andmekogusid) andmekogude liitmine ei mõjuta, küll aga muudab selgemaks uute teenuste taotlemise, kuna kõik andmed on 39 ühes andmekogus. Töötukassa andmekoguga seotud õigusaktide korrastamine on ühekordne tegevus, mistõttu on mõju sagedus ühekordne. Andmekogu muudatustega antakse Sotsiaalministeeriumile töötukassa andmekogu andmetele juurdepääsu õigus poliitikakujundamise eesmärgil. Ka kehtiva õiguse (TTTS § 8 lõigete 5 ja 6) kohaselt on Sotsiaalministeeriumil õigus saada töötukassalt statistiliste ja teaduslike uuringute jaoks vajalikke andmeid, kuid muudatusega tunnistatakse TTTS § 8 lõiked 5 ja 6 kehtetuks ning andmetele juurdepääsu õigus sätestatakse TKindlS §-s 35, mis koondab töötukassa andmekogu puudutava. Sotsiaalministeerium on kohustatud oma valitsemisala ülesannete raames tegema analüüse ja mõjuhinnanguid, milleks on vajalik töödelda töötukassa andmekogu isikustamata andmeid. Vabariigi Valitsuse seaduse § 67 kohaselt on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Sotsiaalministeeriumi põhimääruse § 2 lõikes 1 on täpsustatud, et ministeeriumi valitsemisalas on riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu, töökeskkonna ja töösuhete, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise ja sellealase tegevuse koordineerimine, laste ja perede heaolu edendamine ja rahvastikupoliitika koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Statistiliseks analüüsiks vajalike otsest tuvastamist mittevõimaldavate andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna lõpptulemuseks on andmete statistiline analüüs ja poliitika kujundamiseks vajalikud üldistused sihtrühmade olukorra kohta. Ka Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis on aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada teenuste tõhusust. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatus suurendab õigusselgust, vähendab regulatsioonide killustatust ja lihtsustab andmekogu arendusi, kuid kuna võrreldes kehtivate õigusaktidega andmekoosseis ei muutu, on mõju hindamise kriteeriumite alusel mõju ulatus, mõju sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus väike. 6.5 Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele TTTS-i asendamine TöMS-iga mõjutab potentsiaalselt kogu tööealist elanikkonda, kes praegu või tulevikus tööotsija, töötaja või muu isikuna tööturuteenuseid ja -toetusi saavad, samuti tööandjaid, kes endale töötajaid värbavad. Õigusruumi korrastamine ja lihtsustamine ei muuda otseselt sihtrühmade õigust tööturuteenustele ja -toetustele ega nende tööturuväljavaateid, kuid suurendab teadlikkust võimalikest tööturuteenustest ja -toetustest. Eelnõuga ei suurendata elanike, ettevõtete ega KOV-ide halduskoormust. Töötukassa töökoormus võib suureneda, kui õigusliku korralduse muudatuse tulemusena peaks oluliselt suurenema tööealise elanikkonna ja tööandjate huvi neile pakutavate teenuste vastu, kuid seda riski võib pidada väikseks, sest seadusemuudatus ei laienda ega kitsenda võrreldes kehtiva TTTS-iga tööturumeetmeid saama õigustatud isikute ringi ega 40 muuda olukorda, et teenuse saamiseks ei ole automaatset õigust, vaid teenusevajadust hinnatakse koostöös kliendi ja töötukassa konsultandiga. 6.6 Andmekaitsealane mõjuhinnang Muudatuste tulemusel ei koguta täiendavaid isikuandmeid võrreldes kehtiva õigusega. Samas väheneb töötukassa erinevate andmekogudega seotud dubleerimine ning lihtsustub andmete ühendamise võimalus. Muudatuste sisu on täpsemalt kirjeldatud mõjude punkti 6.4 all. Mõju on ajas kasvav, kuivõrd muudatused võimaldavad lihtsamaid ja kiiremaid arendusi, paremat andmeanalüüsi ning paremini kaitsta isikuandmeid. Muudatused võimaldavad paremini täita seaduse eesmärke (sh järgida IKÜM põhimõtteid, nt lihtsustub by design by default tagamine) ja kiiremini inimestele teenuseid osutada. Kokkuvõtlikult võib andmekaitselist mõju pidada väheseks, kuna andmete töötlemine lihtsustub ning töödeldavate andmete maht ei suurene, kuid seda tuleb pidada ka oluliseks, kuna muudatus aitab töötukassal paremini täita andmekaitse põhimõtteid. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega KOV-idele kulu ei kaasne, kuna neile eelnõuga uusi ülesandeid ei panda. Tööturuteenuste ja -toetuste õigusruumi korrastamine vähendab Sotsiaalministeeriumi ja töötukassa koormust tööturuteenuseid reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ja uuendamisel ning suurendab võimekust tööturumuutustele kiiresti reageerida. Eelnõuga ei muudeta tööturuteenuste ja -toetuste sihtrühmi ega nende õigust teenustele, mistõttu ei kaasne eelnõuga teenuste kulus otsest muudatust. Õigusruumi korrastamisest tuleneva infosüsteemide uuendamise kulu tasakaalustab andmekogude ühendamisel ja eri rahastusallikatest meetmete ühte õigusakti ühendamisel dubleerivate arenduste kulude vähenemine. Kokkuvõttes riigi jaoks seaduse rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne. 8. Rakendusaktid Eelnõuga kehtestatakse kaks uut määrust: 1) Vabariigi Valitsuse määrus „Tööhõiveprogramm 2023–2029“; 2) tervise- ja tööministri määrus „Töötukassa andmekogu põhimäärus“. Eelnõuga muudetakse järgmisi määrusi ja üksikakte: 1) Vabariigi Valitsuse 19.12.2001 määrus nr 417 „Eesti Töötukassa põhikiri“; 2) Vabariigi Valitsuse 05.06.2012 määrus nr 41 „Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri põhimäärus“; 3) Vabariigi Valitsuse 28.03.2013 määrus nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“; 4) Vabariigi Valitsuse 31.03.2022 määrus nr 39 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“; 5) haridus- ja teadusministri 24.10.2005 määrus nr 43 „Riikliku arengukava meetme 1.1 «Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem» toetuse andmise tingimused“; 6) majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2008 määrus nr 52 „Teadmiste ja oskuste arendamise toetamise tingimused ja kord“; 41 7) siseministri 18.12.2015 määrus nr 77 „Isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu, väljastamise kord ning väljaandmise tähtajad“; 8) sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrus nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused“; 9) sotsiaalkaitseministri 07.06.2016 nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“; 10) sotsiaalkaitseministri 27.12.2017 määrus nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“; 11) sotsiaalkaitseministri 05.03.2019 määrus nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“; 12) sotsiaalkaitseministri 07.04.2021 määrus nr 11 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks Ida-Virumaale struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“; 13) sotsiaalkaitseministri 21.04.2022 määrus nr 35 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused hoolduskoormusega inimeste toimetuleku toetamiseks“; 14) tervise- ja tööministri 06.03.2019 määrus nr 14 „Haigekassa andmekogu pidamise põhimäärus“; 15) tervise- ja tööministri 20.03.2019 määrus nr 34 „Euroopa tööturuasutuste võrgustiku liikmeks ja partneriks vastuvõtmise ning koostöö tingimused ja kord“; 16) tervise- ja tööministri 11.09.2015 määrus nr 41 „Töölesaamist toetavad teenused“; 17) tervise- ja tööministri 08.05.2018 määrus nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“; 18) tervise- ja tööministri 17.03.2022 käskkiri nr 50 „Noortele tööturuteenuste osutamine COVID- 19 kriisi mõjudest taastumiseks“. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks tervise- ja tööministri 05.03.20019 määrus nr 8 „Töötuskindlustuse andmekogu põhimäärus“. Eelnõuga muutuvad kehtetuks järgmised määrused: 1) sotsiaalministri 07.12.2005 määrus nr 115 „Tööintervjuul puudega isikut vabatahtlikult abistavale isikule sõidukulude hüvitamise määr, tingimused ja kord“; 2) sotsiaalministri 13.03.2006 määrus nr 28 „Statistiliste ja teaduslike uuringute jaoks esitatavate andmete koosseis ning esitamise kord“; 3) sotsiaalministri 13.04.2009 määrus nr 33 „Töötutoetuse taotlemise avaldusele kantavate andmete ja sellele lisatavate dokumentide loetelu“; 4) tervise- ja tööministri 05.03.2019 määrus nr 9 „Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri asutamise ja pidamise põhimäärus“; 5) tervise- ja tööministri 20.05.2016 määrus nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“. 9. Seaduse jõustumine Seadus on planeeritud jõustuma 2024. aasta 1. jaanuari. Jõustumistähtaeg on seatud arvestusega, et enne seaduse jõustumist jõuaks töötukassa teha vajalikud korralduslikud ja infotehnoloogilised muudatused. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 42 31. märtsil 2022 toimus Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel kohtumine eelnõuga lähemalt seotud ministeeriumide, huvigruppide ja sotsiaalpartneritega. Kohtumisel osalesid Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikantselei, Eesti Töötukassa, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad. Eelnõuga tehtavaid muudatusi on arutatud tervise- ja tööministri ning sotsiaalpartnerite kolmepoolsel kohtumisel 6. mail 2022. Eelnõu on saadetud kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse andmiseks Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Töötukassale, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) 43 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/22-0764 - Tööturumeetmete seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.07.2022 15:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c9bc4a15-d8c4-44dd-ab39-7844ce53221b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c9bc4a15-d8c4-44dd-ab39-7844ce53221b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main