Kiri

Kultuuriministeerium Teie 02.06.2022 nr 1-11/1154-1 Meie 16.06.2022 nr 5-1/166-1 Eelnõu kooskõlastamata jätmine Eesti Linnade ja Valdade Liit ei pea võimalikuks kooskõlastada kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu, sest kavandatavad muudatused vajavad kõigi osapoolte vahel põhjalikku arutelu ning ühtsetele arusaamadele jõudmist kavandatavate muudatuste vajalikkusest, eesmärkidest, osapoolte ootustest ja mõjudest. Siinkohal toome välja omapoolsed probleemkohad. Eelnõu seletuskirja järgi on eelnõu eesmärk tasakaalustada maakonna spordiliitude toetamisel riigi ja kohalike omavalitsuste panust, tõsta maakonna spordiliitude võimekust oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamisel ja aidata kaasa arengustrateegias „Eesti spordipoliitika põhialused 2030“ seatud sihtide elluviimisele. Selle eesmärgi saavutamiseks seatakse maakondade spordiliitude toetamiseks täiendav tingimus – omavalitsuste toetus. Täna puudub omavalitsusüksustel maakondliku spordiliidu toetamise ja ülalpidamise kohustus ning õiguslikult on küsitav, kas ministri määrusega saab (spordiliitudele) seada toetuse andmise tingimuse, mis põhineb kolmandate isikute (linnade ja valdade) tegevusel (toetuse eraldamisel). Seletuskirjas seatud eesmärke võib kavandatav regulatsioon aidata saavutada, kuid samas tuleb arvestada üldisemat konteksti ja mõju spordi rahastamisele. Spordiseaduse järgi on maakonna spordiliit maakonnas tegutsevate spordiklubide ühendus, kes rahvusliku olümpiakomitee liikmena esindab maakonna sporti ja kellel on ainuõigus korraldada maakonna meistrivõistlusi ja anda vastavaid tiitleid. Seega on maakonna spordiliidul oma oluline koht sporditegevuse korraldamisel, kuid sporditegevust korraldavad otseselt spordiklubid, klubid on moodustanud erinevaid alaliite ja muid ühendusi, tegutseb EOK ja muud spordiorganisatsioonid. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks on vaja riigi ja omavalitsuse toetusi täna rohkem suunata just maakonna spordiliitude võimekuse tõstmiseks ja milleks on vaja tasakaalustada maakonna spordiliitude toetamisel riigi ja kohalike omavalitsuste panust. _____________________________________________________________________________________________________ Roosikrantsi 12/1 Reg.nr 80185947 + 372 60 43 001 10119 Tallinn www.elvl.ee [email protected] Estonia Kokkuvõtlikult soovitakse eelnõuga saavutada, et linnad ja vallad suunaksid oma spordikuludest osa maakondlike spordiliitude toetamiseks. Samas teevad omavalitsusüksused praegu märkimisväärseid kulusid spordihoonetele ja -rajatistele (nende investeeringud ja ülalpidamine, samuti personalikulu), toetatakse spordiorganisatsioone ja spordiürituste läbiviimist (sh toetatakse ka maakondlike ürituste korraldamist), toetatakse sportimist ja liikumisharrastust ka laiemalt. Omavalitsuste toetuse suunamine maakondlikku spordiliitu toetab tingimatult maakondliku spordiliidu võimekust, aga vähendab võimalusi toetada kohalikke spordiklubisid, kohalikke spordiüritusi ja hoida korras spordihooneid ja -rajatisi. Eelnõu seletuskirjast ei selgu ka, miks on spordiliidu toetamisel vaja tasakaalustada riigi ja kohalike omavalitsuste panust. Nagu märgitud, toetavad kohalikud omavalitsused sporti väga erinevate tegevuste ja kuludega. Paraku ei toeta riik kõiki linna või valla spordikulusid omalt poolt samaväärse summaga. Samuti osalevad spordi rahastamises teised osapooled (sponsorid, lapsevanemad jt). Me ei saa eeldada, et kõiki kulusid rahastavad kõik osapooled võrdselt. Eelnõust ega selle seletuskirjast ei selgu, kas ja millises mahus riik tegelikult maakondlikke spordiliite edaspidi toetab. Seletuskirja järgi juhul, kui kohalikud omavalitsused otsustavad toetuste suurendamise tulemusena tõsta maakonna spordiliidu rolli ja vastutust liikumisharrastuse edendamisel, on Kultuuriministeerium valmis täiendavalt suurendama maakonna spordiliitude riikliku tegevustoetuse tarbeks ettenähtud vahendeid kuni 20% võrra (eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et teatud tingimustel kultuuriminister püüab leida täiendavaid vahendeid, kuigi määruse rakendamisega täiendavaid kulusid ei teki – selline sõnastus on oma olemuselt vasuoluline). Lisaraha sporditegevustele on tervitatav, aga määruse eelnõu ei pane riigile selget kohustust ega anna spordiliidule ega omavalitsusüksusele selget lubadust (kavandatava regulatsiooni järgi on toetus sama suur või väiksem kui omavalitsusüksuste panus). Eelnõu seletuskirja punktis 4.1.2. on analüüsitud maakondlikule spordiliidule avalduvat mõju eeldusel, et rahastus suureneb, ja leitud, et mõju spordiliitudele on positiivne. Nagu eelpool märgitud, ei selgu regulatsioonist, et toetus spordiliidule tegelikult suureneks või et sporti laiemalt jõuaks lisatoetus (tegemist on kulude suunamisega maakondlikku spordiliitu). Arvestamata on jäetud mõju, et omavalitsusüksuste toetuste suunamine maakondlikku spordiliitu võib vähendada spordiklubide või spordikoolide rahastust. Seega võib kokkuvõttes spordi nn sisutegevustele suunatav raha üldse väheneda. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kui suur on kohalike omavalitsuste üksuste, nende liitude ja maakondlike arenduskeskuste toetus spordiliitudele viimastel aastatel. Eelnõu seletuskirja punktis 4.3.2. on leitud, et kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liitude ja maakondlike arenduskeskuste vaatest lisandub kohustus väljastada maakonna spordiliidule kinnitus, millest nähtub nende kavandatav rahaline panus maakonna spordiliidu tegevusse ning kuivõrd selline kinnitus tuleb väljastada kord aastas, ei kujuta selle ettevalmistamine endast märkimisväärset töökoormuse kasvu ja mõju sihtrühmale on ebaoluline. Muidugi ei ole peamine mõju linnadele või valdadele töökoormuse kasv, vaid selleks on lisanduv rahaline kohustus, millega eelnõu koostamisel pole arvestatud (vt eelnõu seletuskirja p 5). Kui eelnõu koostajad on arvestanud, et linnadel ja valdadele ei teki lisakulusid, siis avaldub mõju selles, et raha tuleb leida valdkonna seest teiste tegevuste arvelt. KOKS § 22 lõike 1 järgi kuuluvad volikogu ainupädevusse mh eelarve vastuvõtmine ja toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine. Seega on omavalitsusüksusel vaja volikogu poolt kehtestada korda maakondlike spordiliitude toetamiseks või näha toetus ette eelarves (novembriks veel järgmise aasta eelarvet pole vastu võetud). Seega nõuab toetuse eraldamise küsimus kindlasti arutelusid ja otsustamist kohalikes volikogudes. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Veikko Luhalaid tegevdirektor