Kiri

Justiitsminister Maris Lauri 05.05.2022 Kultuuriminister Tiit Terik Riigi peaprokur ö r Andres Parmas Meedialiidu ja Rahvusringh ää lingu avalik p öö rdumine Teisip ä ev oli Eesti demokraatia le hea p ä ev, sest Eesti t õ usis aastaga maailma ajakirjandus - vabaduse indeksis 15. kohalt neljandale. Kolmap ä ev oli Eesti demokraatia kurb p ä ev, kui prokuratuur sekkus ajakirjandus - vabadusse ja m ää ras trahvi Eesti Ekspressi ajakirjanikele professionaalse ja s ü damega tehtud t öö eest. T rahviti ka Eesti Ekspressi kirjastavat Ekspress Meediat. Otsus loob ohtliku ja hirmutava pretsedendi, sest rahapesukahtlus Eesti suurimas pangas on ü hem õ tteliselt avaliku huvi objekt. Prok u ratuuri n õ uab, et ajakirjandus avaldaks vaid teavet, mi s on nendega kokku lepitud. See ei ole demokraatliku ü hiskonna ootus ajakirjandusele. See on suukorvistamine ja s õ navabaduse piiramine. See on ajakirjanike ä hvardamine ja hirmutamine. Õ iguss ü steemi ü lesanne on m õ ista ja aktsepteerida ajakirjanduse rolli Eestis ning k õ ikjal vabas ü hiskonnas. T ä nu meediale on suur osa taasiseseisvunud Eesti suurematest tehingutest, protsessidest, otsustest ja valikutest olnud oluliselt l ä bipaistvamad kui mujal Ida- ja Kesk-Euroopas. Sellel kindlasti on olnud v ä ga suur m õ ju Eesti kiirele arengule ja l ä bipaistvusele, eriti v õ rreldes meie saatusekaaslastega. S õ da Ukrainas ja valitsejate poolt h ä vitatud s õ ltumatu ajakirjandus Venemaal ning Valgevenes tuletab meile ajakirjandusvabaduse t ä hendust eriti teravalt meelde. Toetame kolleege Eesti Ekspressist. V ä ljaanne ja kirjastus kavatsevad ajakirjandusvabaduse seisukohalt ohtlikku pretsedenti loova kohtuotsuse vaidlustada. Ajakirjanik ei pea t öö tegemiseks prokuratuuri teavitama, sellelt luba k ü sima v õ i laskma riigil avaliku huvi ü le otsustada. Selliste reeglite j ä rgi tehakse ajakirjandust ü hes teises riigis. Eestis on s õ na vaba! Eesti Meediaettev õ tete Liit ja Eesti Rahvusringh ää ling