Aruanne

Majandusaasta aruanne 2021  Majandusaasta aruanne 2021 SISUKORD ÜLDINFO EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU KOHTA ................................................................................ 3 TEGEVUSARUANNE................................................................................................................................. 4 Programmid ja toimetused ...............................................................................................................................4 ETV............................................................................................................................................................................. 4 ETV2 ........................................................................................................................................................................... 5 ETV+........................................................................................................................................................................... 5 Vikerraadio ............................................................................................................................................................... 6 Raadio 2 ..................................................................................................................................................................... 6 Klassikaraadio ........................................................................................................................................................... 7 Raadio 4 .................................................................................................................................................................... 7 Raadio Tallinn ........................................................................................................................................................... 8 Jupiter ....................................................................................................................................................................... 8 Uudiste- ja sporditoimetus ...................................................................................................................................... 8 Arhiivid ............................................................................................................................................................... 9 Tehniline areng ja investeeringud.................................................................................................................. 10 Kinnisvara ja transpordiosakond.................................................................................................................... 10 Struktuur ja personal ....................................................................................................................................... 11 Sisekontroll ja riskihaldus ................................................................................................................................ 11 Eelarve ja selle täitmine .................................................................................................................................. 12 AUDITOORIUMI ÜLEVAADE .................................................................................................................. 14 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ............................................................................................... 18 Bilanss............................................................................................................................................................... 18 Tulemiaruanne ................................................................................................................................................. 19 Netovara muutuste aruanne........................................................................................................................... 19 Rahavoogude aruanne .................................................................................................................................... 20 RAAMATUPIDAMISE ARUANDE LISAD .......................................................................................................... 21 Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused ............ 21 Lisa 2 Raha ja pangakontod ....................................................................................................................................25 Lisa 3 Nõuded ostjate vastu ................................................................................................................................... 26 Lisa 4 Maksud ......................................................................................................................................................... 26 Lisa 5 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja muud lühiajalised nõuded ................................................... 26 Lisa 6 Varud ..............................................................................................................................................................27 Lisa 7 Pikaajalised ettemaksed ...............................................................................................................................27 Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud ............................................................................................................................27 Lisa 9 Materiaalne põhivara .................................................................................................................................. 28 Lisa 10 Immateriaalne põhivara ............................................................................................................................. 29 Lisa 11 Pikaajalised võlakohustised ja panditud varad ......................................................................................... 29 Lisa 12 Kasutusrent ................................................................................................................................................. 30 Lisa 13 Võlad ja ettemaksed ................................................................................................................................... 30 Lisa 14 Tulevaste perioodide ettemakstud tulud ................................................................................................. 30 Lisa 15 Eraldised ....................................................................................................................................................... 31 Lisa 16 Tulud riigieelarvest ...................................................................................................................................... 31 Lisa 17 Tulud teenuste müügist ning muud tulud .................................................................................................. 31 Lisa 18 Programmi tootmis-, edastus- ja arhiveerimiskulud .................................................................................33 Lisa 19 Juhtimis- ja halduskulud ............................................................................................................................. 34 Lisa 20 Muud kulud................................................................................................................................................. 34 Lisa 21 Koosseisulised töötajad.............................................................................................................................. 34 Lisa 22 Bilansivälised varad ja siduvad tulevikukohustised ja tingimuslikud kohustised ................................. 34 Lisa 23 Tehingud seotud osapooltega ....................................................................................................................35 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ........................................................................................ 36 RAHVUSRINGHÄÄLINGU JUHATUSE ALLKIRJAD ............................................................................... 39 AUDITIKOMITEE HINNANG .................................................................................................................. 40 RAHVUSRINGHÄÄLINGU NÕUKOGU ALLKIRJAD ................................................................................ 41 2  Majandusaasta aruanne 2021 ÜLDINFO EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU KOHTA Nimetus: Eesti Rahvusringhääling (ERR) Juriidiline vorm: avalik-õiguslik juriidiline isik Postiaadress: Kreutzwaldi 14, 15029 Tallinn Telefon: +372 628 4100 Elektronpost: [email protected] Interneti kodulehekülg: www.err.ee Registrikood: 74002322 KM kohustuslase registreerimisnumber: EE101148858 Majandusaasta: 01. jaanuar – 31. detsember 2021 Põhitegevusala: ringhäälinguprogrammide tootmine, edastamine ja arhiveerimine Juhatus: Erik Roose (juhatuse esimees) Riina Rõõmus Urmas Oru Joel Sarv Nõukogu: Rein Veidemann (nõukogu esimees) Peeter Espak Priit Hõbemägi Anti Poolamets Valdo Randpere Indrek Saar1 Priit Sibul Viktor Trasberg Marika Tuus-Laul Korraldav ministeerium: Kultuuriministeerium Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers Eesti Rahvusringhääling on EBU (European Broadcasting Union) liige. 1 Kuni 21.03.2022 oli ERR-i nõukogu liikmeks Jevgeni Ossinovski 3  Majandusaasta aruanne 2021 TEGEVUSARUANNE Nii nagu eelmine aasta, jätkus ka 2021. aasta globaalse pandeemia tähe all. Eelneva kogemuse tõttu võib väita, et häireid igapäevatöös oli minimaalselt. Siiski jättis selline meditsiiniline eriolukord oma jälje ärajäänud kultuuriürituste, spordivõistluste jmt ning sellest tulenevalt kodu- kui ka välismaiste sündmuste vähema kajastamise kaudu. Teisalt suutsid rahvusringhäälingu programmid teha aina ladusamat koostööd nii programmide tootmisel, hankimisel kui ka eetrisse andmisel, hoides saavutatud taset ja kvaliteeti. See tõi kaasa Eesti Rahvusringhäälingu usaldusväärsuse kasvu nii eesti- kui ka muukeelse auditooriumi seas. Usaldusväärsus aga on jätkuvalt ERR-i kõige olulisem sisemine mõõdik ja tagasisidekontroll maksumaksjalt. Meie juhtivad tele- kui raadioprogrammid püsisid liidripositsioonil ja vaadatavuse-kuulatavuse numbrid olid igati muljet avaldavad. Portaalide loetavuse kasv jätkus kõigis kolmes keeles, jõudsime keskmiselt koguni 771 tuhande lugejani nädalas. Ka järgmiseks aastaks prognoosime mõõduka kasvu jätku. Tehnoloogia valdkonnas on märkimisväärne uue ülekandejaama investeering ja edukas töösserakendamine sügisel. Nüüdseks on tehtud otsus end juba igati õigustanud. Samuti jätkusid uue telekompleksi ettevalmistused. Lõpusirgele on jõudmas projekteerimistööd ning paralleelselt jätkati tegevusi detailplaneeringu vastuvõtmiseks. Jätkuvalt on leidnud kinnitust, et vastav seadusandlik raamistik on keeruline ja kohalik võim ei suuda piisavalt toetada suurte objektide ehituse planeeringuprotsesse. Sellest hoolimata loodame peatselt detailplaneeringu protsessi lõpetada, et saaks alustada ehitushanke väljakuulutamise ja järgmiste sammudega. Bilansipäevajärgselt alanud sõda Ukrainas mõjutab oluliselt ERR-i programmipoliitilisi otsuseid ning sunnib täiendavat tähelepanu pöörama turvalisusküsimustele. Nendeks tegevusteks on riigieelarvest lubatud eraldada ka täiendavaid ressursse ning ERR on valmis keerulistes oludes kasvavatele ootustele vastama ning sellest tulenevat vastutust kandma. Programmid ja toimetused ETV 2021. a jätkus koroonalainel ning suur rõhk oli pandud vaatajate informeerimisele. Lisaks sellele olid fookuses Eesti iseseisvuse taastamise 30. aasta koos sellele pühendatud sündmustega ning sügisel KOV valimised. Samuti olime suvise jalgpalli EM-i vahendajad. Sügisprogrammis kasvatasime ETV õhtustes vööndites kultuurisaadete osakaalu. 2021. aasta suursündmused olid: Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamine, Eesti Laul, keskkonnanädal, võidupüha ja jaanipäev, „Jõulutunnel“ kogus annetusi vähiravifondi „Kingitud elu“ toetuseks, olime ka Pardiralli partnerid. Lisaks tootsime suure hulga erisaateid, juubelite ja tähtpäevadega seotud portreesaateid ning kontserte ja muude ürituste ülekandeid. Koroona tõttu said paljud sündmused tähistatud just tele-ekraani kaudu. 2021. a jõudsid eetrisse uued saatetsüklid: Eesti elu käsitlev probleemsaade „Siin me oleme“, pensionireformi teemasid lahkav „Rahatarkus“, Eesti teadlastest ja innovatsioonist rääkiv saade „TeadusEST“, tervisesaade „Tervist!“, inspireeriv saatesari toidust ja keskkonnasäästlikust ehitusest „Restoran 0“, muusikaviktoriin „Orkestri mängud“, elustiilisari „Kodukäijad“, kultuuriajalooline sari „Ühe maja lugu“, reisisari Peeter Vähiga „Siberist Mongooliasse“, hääbuvatest looma- ja linnuliikidest jutustas lühiklippide sari „Kaduva maailma lävel“. Urmas Vaino alustas uue saatesarjaga „UV faktor“. 4  Majandusaasta aruanne 2021 Uute hooaegadega jõudsid eetrisse saatesarjad „EnsV“, „Eesti lood“, „Suus sulav Eesti“, „Rakett 69“, „Eesti mäng“, „Johannese lähetamine“, „Lahutus Eesti moodi“, „Oma saar“, „Maailma kõige targem rahvas“, „Noor meister“, „Uudishimu tippkeskus“. ETV põhisaated on: AK uudised, päevakajalisi teemasi katavad „Terevisioon“ ja „Ringvaade“, tõsisema sissevaate päevakajalistesse ühiskondlikesse teemadesse toovad „Esimene stuudio“ ja „UV faktor“. Uuriva ajakirjanduse lipulaev on jätkuvalt „Pealtnägija“, välispoliitika ülevaate annab „Välisilm“. Kultuuriteemade ülevaade on saates „OP“, olulised looduse ja keskkonnaga seotud teemad katab saade „Osoon“. Maaelu portreteerib „Maahommik“, „Prillitoos“ on elustiilisaade vanemale generatsioonile. Meelelahutust pakuvad „Hommik Anuga“ ja „Õnne 13“. Suvel oli eetris „Suvine ringvaade“, mis kajastas suviseid päevasündmusi. 2021. aastal on ETV olnud eestlaste kõige vaadatavam ja usaldusväärsem telekanal. ETV2 Lastevööndis pakkus ETV2 lisaks animasarjadele ja lastefilmidele ka mitmeid omasaateid. Jätkasid koolieelikutele mõeldud „Lastetuba“ ja vanusele 8–12 mõeldud „NOVA“. Ekraanile jõudis uus 10-osaline saade „Lastekirjandusministeerium“ ja teadussaate „Magus molekul“ 3. hooaeg. Salvestati Noorsooteatri lastelavastus „Pollyanna“. Kevadisel distantsõppe perioodil lülitas ETV2 kavasse loodus- ja teadusdokumentaalide vööndi, jagades uudiskirjadega koolidele sellekohast infot. Koostöös Jupiteriga sündis koduõppe ajajoon, et saateid järelvaadata ja koolides kasutada. Jätkus kultuurisaade „Plekktrumm“ ja toodeti rida kultuuri- ja ühiskonnategelaste portreesaateid, mis tõid vaatajaid nii esmanäitamistele ETV2-s kui ka kordustele ETV-s: Mark Soosaar, Maria Klenskaja, Väino Puura, Piret Kalda, Rein Oja, Heinz Valk, Guido Kangur ja Jüri Arrak. Ekraanile jõudsid säästlikku eluviisi tutvustav formaat „Planeedipäästjad“ ning rohkelt vaatajaid leidnud uudne ajaloosari „Salme viikingid“. Valmisid harivad reisisaated „Metslased 2“ ja „4x4. Türgi“. Toimusid traditsiooniks saanud dokumentaal- ja mängufilmidel põhinevad teemakuud ja sündmused, nagu DocPoint, Frankofoonia kuu, Iberofest, Keskkonnakuu, Pärnu Filmifestival, Põhjamaade filmikuu, Matsalu Loodusfilmide Festival, Inimõiguste kuu, Toidufilmide kuu ja Moekunsti kuu. Jätkus koostöö PÖFF-iga ning valmis erisaade PÖFFi 25. sünnipäevaks. ETV2 tootis humoorikate keskkonnateemaliste klippide sarja „Homo Sapiens“. Valmisid ka lühiklipid Unesco Eesti pärandi tutvustamiseks. Muusikast jõudis ETV2 vahendusel vaatajani kontsert Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkester Pärnus, ooper „Laps ja lummutised“, juubeligala Eesti Kontsert 80, ERSO sünnipäevakontsert, Ain Angeri kontsert, Rita Ray kontsert ja jõulukontsert „Kaunid laulud üheskoos“. Laupäevaõhtutes jätkas ETV2 kultuurielamuste vahendamisega, pakkudes rahvusvahelisi klassikalise muusika kontserte ning dokumentaalfilme muusika ja kunsti suurkujudest. Pühapäevaõhtutes jätkus kauaaegne traditsioon tähistada kultuuritegelaste tähtpäevi. Spordisündmustest jõudsid vaatajani laskesuusatamise MK, sisekergejõustiku EM, iluuisutamise MM, ujumise EM, jalgpalli EM ja Premium Liiga. Lisaks igapäevastele AK viipekeelsetele uudistele edastas ETV2 vaegkuuljatele viipekeelse tõlgi ja eestikeelsete subtiitritega varustatud Eesti presidendi sõnavõtte 24.2, 20.08 ja 31.12. ETV2 tagas viipekeelse tõlke ka kohalike valimiste tulemusi tutvustaval valimiste õhtu ülekandel. ETV+ Aastal 2021 oli ERR-i venekeelse telekanali programm aastatagusega võrreldes mitme eriprojekti võrra rikkam ja see ei jäänud ka vaataja ja avalikkuse tähelepanuta. Suursündmustest kajastas ETV+ Eesti Vabariigi aastapäeva üritusi, Eesti Laulu konkurssi ja Eurovisiooni lauluvõistlust. Eesti isesesvuse taastamise 30. aastapäeva sündmused jõudsid ekraanile otseülekannetega Tallinnast ja erisaatega Narva stuudiost, lisaks oli peonädala vältel ETV+ eetris värskelt toodetud doksari „Balti paralleelid“. Presidendivalimised ning KOV valimised 5  Majandusaasta aruanne 2021 jõudsid vaatajateni intervjuude, valimisdebattide ja valimisstuudiote kaudu. Esimest korda oli ETV+s Ida-Virumaa KOV kandidaatide debatt, mis läks eetrisse Narva stuudiost. Covidi-pandeemiast tingitult lisandusid ETV+ programmi selleteemalised erisaated – peaministri pöördumised, vaktsineerimise infotunnid, vaktsineerimiseteemalised infoklipid, Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsid ning erinevate konfessioonide pühapäevased palvused. Eetris jätkasid telekanali omasaated. Nendeks on hommikuprogramm „Kohv+“, vestlusaated „Oma tõde“, „Kes keda?“ ja „Narva stuudio: Rahvale tähtis“, tarbijasaade „Peegel“, uuriv „Insight“, päevakajaline „Nädala intervjuu“ ja lauluvõistlus „Rahvas laulab“. Uutest saadetest olid eetris pühapäevane telemagasin „Sinu Tallinn“, meelelahutuslik viktoriin „Maa illuminaatoris“, maaelu käsitlev dokumentaal-reality „Mironovite talu“, ajalooline dokumentaal-reality „2000.ee“ ning uus tõsielu-show „Üksi läbi metsa“. Eelmistel hooaegadel ennast tõestanud keskkonnasaatesari „Öko?Loogiline“, edukaid Eesti venelasi portreteeriv sari „Edulood“ ja mälumäng „Mis? Kus? Millal?“ tulid eetrisse uute osadega. Uue kultuurisaatena tuli välja Vene Teatri näitlejaid portreteeriv sari „Vestluskaaslased“. Kevadel jõudis eetrisse ETV+ tellimusel toodetud noorte draamasari „Vaga vesi“, mis meelitas ekraanile erakordselt palju nooremat publikut, sealhulgas eestlasi. Suvel tuli ETV+ teist aastat järjest välja regulaarse „Suvestuudioga“, mis oli eetris argipäeviti pärast AK-d ja võimaldas hoida vaatajaid õhtuses prime-time’is ETV+ kanalil kogu suve, luues tugeva aluse sügishooajale. Jõulu ja aastavahetuse erikava sisaldas traditsioonilisi aastat kokkuvõtvaid intervjuusid ja vestlussaateid. Ühisprojektina ETV-ga jõudis ETV+ eetrisse „Jõulutunnel“ ja lisaks sellele ETV+ heategevuslik dokumentaalprojekt „Koduteel“, mis käsitleb vanemateta laste elu ja probleeme. Erakordselt rikkalik programm „Aastavahetus ETV+ga“ pälvis nii vene- kui ka eestikeelsete vaatajate suure tähelepanu. Spordisündmustest olid ETV+ eetris otseülekanded järgmistest suurvõistlustest: iluuisutamise MM, laskesuusatamise MM ja maailma karikas, jäähoki MM, jalgpalli EM, Eesti Jalgpalli Premium liiga mängud, jalgpalli MM 2022 Eesti koondise mängud, ujumise lühiraja EM ning UEFA Rahvuste liiga. ETV+ ekraanile jõudsid ka värskelt sisseostetud telesarjad ja filmid. Jätkus ETV+ vaatajaskonna ja vaatamisaja osakaalu kasv – nii kõigi televaatajate kui ka mitte- eestlaste seas. ETV+ on jätkuvalt suurima vaatajaskonnaga venekeelne telekanal Eestis nii kuu kui ka nädala arvestuses. Vikerraadio Vaatamata pandeemia jätkumisele pakkus Vikerraadio kuulajatele täiemahulist programmi. 2021. aastal möödus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest 30 aastat. Kantuna tähtpäevast jõudis eetrisse Toomas Sildami autorisaade „Kolmkümmend“, Toomas Kümmeli ülevaatesari „Sõuvetistan“ endistest idabloki riikidest. Kuulajad said seada paremusjärjestusse iseseisvuse taastamise järgsed peaministrid, kes enim mõjutanud Eesti majandust, julgeolekut ja rahvusriigi käekäiku. Väärtustamaks eesti heliloojate ja luuletajate loomingut toimus kevadel parima eesti armastuslaulu hääletus „Kuidas kõlab armastus?“ Kuulajateni jõudis uus lühisaade „Kunstiamps“, milles antakse regulaarselt ülevaade olulisematest kunstinäitustest. Saatesarjas „Koor“ avatakse koorilaulu telgitaguseid. Väliseesti kogukonna tegemistest andis igal nädalal ülevaate „Hajala ringvaade“. Kuulajateni jõudis ka uus eluline kuuldemängusari „Juuksur“. Oktoobris oli eetris 6 kohalike omavalitsuste valimiste debatti. Eriprogrammi ja sarjadega tähistasime Eesti ringhäälingu 95. sünnipäeva. Raadio 2 R2 on Eesti popmuusika edendaja ning kuulajate muusikalise silmaringi arendaja. 2021. aastal panustas Raadio2 digiplatvormide arendusse: R2 veebiraadiote katseprojektiks sai kodumaise räppmuusika kanal r2p.ee, mille edukas käivitumine oli eelduseks ERR-i veebijaamade keskkonna arendamiseks. Tänu õnnestunud prooviprojektile on nüüdseks r2extra.ee brändi alt eetris juba R2Pop, R2Altpop ja R2Eesti. 6  Majandusaasta aruanne 2021 R2 eriprojektidest tõusid esile raadionädal Tartu Autovabaduse puiesteel; taasiseseisvumispäeva eriprogramm „Vaba ja värske riik 30“; NOEP-i suvised DJ-setid Raadiomaja katusel ning koostöös Inspira telekanaliga toimunud saade „Aastahitt 2021“. Euroopa suurimal talendifestivalil Eurosonic esitlesime kahte Eesti artisti: Puuluup ja Anna Kaneelina. Tõime kuulajateni otseülekanded Eesti tähtsaimatelt muusikafestivalidelt ja üle 50 festivali- ning kontserdisalvestuse üle kogu Euroopa. Uute saatejuhtidena liitusid R2 programmiga „Olukorrast riigis“ saatejuhid Hindrek Riikoja ja Indrek Lepik. Aprillis algas päevakajaline raadiomagasin “R2 Pulss”, uute muusika- ja kultuurisaadetega tulid eetrisse Mikk Kerner („Resonants“), Kaisa Potisepp („Suur plaat ja väike plaat“, „Tour de kultuur“), Erik Morna („Tereheadaega“), Carola Madis („Ping Pong“), Raul Saaremets („Lemmikbändisaade“) ja Henri Mäll („Lärmikroonikad“). Suveprogrammis olid autorisaadetega eetris Maian ja Mihkel Raud. Klassikaraadio Klassikaraadio aasta oli täis mitmekülgset kultuuri- ja muusikaprogrammi. Jätkusid menukad saated „Helikaja“, „Delta“, „Lihtsalt nostalgia“, „Fantaasia“ ja „Vinüül“ jm. Klassikaraadio suvekava oli pühendatud raamatutele ja lugemisele. Koostöös Raadioteatriga toimus juulis Kuuldemängufestival. Suurt tähelepanu sai sari „Öökapi raamat“. Suvine rännusari „Raamatuhoidja“ oli pühendatud väikeste külade ja linnade raamatukogudele. Aasta kõige populaarsem saatesari oli Tõnu Õnnepalu 10-osaline „Äratundmised“, kus kirjanik käsitles raamatuid, mis on olnud talle tähtsad. India klassikalisele muusikale oli pühendatud uus sari „Raaga aeg“. Muusikapäeva viktoriin 1. oktoobril kogus ca 3000 osavõtjat. Koostöös Raadio 4-ga toimus viktoriin ka venekeelsena. Ringhäälingu 95. aastapäeva märkis erinädal 13.–19. detsembril. Pärast mitmekordset edasilükkamist toimus Tallinna Kammerorkestri ja Tõnu Kaljuste kontsert „Klassikaraadio – 25“, kus sai esiettekande Jüri Reinvere pühendusteos „Kaks Klara käevõru“. Tööd alustasid veebikanalid KlaRa klassika ja KlaRa jazz. Klassikaraadio salvestas ja vahendas kuulajatele 148 kontserti, sh 9 otseülekannet Pärnu Muusikafestivalilt, 8 kontserti Jazzkaarelt, 9 kontserti Balti/Eesti muusika päevadelt ning kõik ERSO kontserdid. EBU raadiojaamadele vahendati 15 muusikasündmust otse või salvestistena. Suurima publiku pälvis 19. detsembril toimunud Vox Clamantise kontsert, mis EBU vahendusel kõlas 23 riigis. Raadio 4 Vaatamata jätkuvale pandeemiale säilitas Raadio 4 informatiivse põhiprogrammi, pakkudes kuulajatele päevakajalist ja vajalikku infot eri formaatides. Jaanuaris alustas Jelena Skulskaja saate „Kirjanduslik diksiländ“ uus hooaeg. Veebruaris tähistas Raadio 4 Eesti Vabariigi aastapäeva ning märtsis jõudis kuulajateni uus 5-osaline saatesari „Eesti kontsert – 80“. Juunist augustini oli eetris ajalooline saatesari „1991“, milles meenutati 30 aasta taguseid sündmusi. Raadio 4 pühendas 2021. aastal erilist tähelepanu oma esindatusele Eesti eri regioonides. Suvel tehti otsesaateid Pärnust ja Mustveest, Raadio 4 oli kohal ka Viljandi pärimusmuusika festivalil, Paide arvamusfestivalil ja Saaremaa Ooperipäevadel. Suvine saade „Lastega ilma kohvrita“ tutvustas perepuhkuse võimalusi Eestis ning saade „Z- põlvkond“ rääkis aastatel 1995–2012 sündinud inimeste maailmavaadetest. Suve lõpus kajastas Raadio 4 Eesti Vabariigi presidendi valimisi ning oktoobris korraldas viis debattsaadet seoses KOV valimistega. Sügisel alustati koostöös TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudiga uue välispoliitika sarjaga „Naabrid“. Sügishooajal alustasid ka naiste teemadele pühendatud autorisaade „Sergejeva“ ning keskkonnateemaline sari „Euroopa rohelised pealinnad“. 7  Majandusaasta aruanne 2021 Detsembris toimus traditsiooniline Raadio 4 heategevusaktsioon „Jõulurõõmu kuulutus“, seekord toetati Eesti esimese laste uneuuringute keskuse loomist Tallinna Lastehaiglas. Raadio Tallinn Tallinnas ja selle lähiümbruses sagedusel 103,5 MHz kuulatav Raadio Tallinn pakub päevasel ajal (kell 7–22) mõnusat taustamuusikat ning igal täistunnil on eetris rahvusringhäälingu raadiouudised. Õhtust hommikuni on eetris välismaised uudiste- ja infosaated (BBC, RFI). Väljaspool Tallinna on Raadio Tallinn kuulatav interneti vahendusel. Jupiter Jupiter on koostöös teiste ERR-i programmidega loonud võimalusi sisu vaadata nii ette kui ka järele, aasta jooksul on esile tõstetud ka väärtuslikku arhiivimaterjali. Üks suuremaid projekte 2021. aastal oli „Õpi kodus“ erileht ja ajajoon. Covid-19 olukorras tuli Jupiter appi nii õpilastele kui ka õpetajatele ning koondas kokku koduõppeks sobivad dokumentaalfilmid, saated ja saatesarjad. Samuti salvestati usutlusi õpetajatega, kes siis vastavalt oma ainele soovitasid Jupiteri sisu, mida saaks mugavalt kasutada koduõppes. 2021. aastal alustas Jupiter omatoodanguga, millest enim tähelepanu pälvis multimeediaprojekt „Teadlaste öö: teaduse superkangelased“, mille raames sündisid raadioloengud Vikerraadios, suur telesaade ETVs ning teadlasi tutvustavad klipid Jupiteris. Vahur Kersnaga tehtud minisaated Jupiteris aastavahetusel olid samuti edukad. Lõpule jõudis struktuurireform, mille käigus ühendati Lasteekraan, Jupiter ning hanketoimetus. 2020. aastal alustas Jupiter ettevalmistusi 15+ sihtgrupile suunatud noortekanali Io avamiseks 2022. aasta jaanuaris. Tehnoloogia vallas arendas Jupiter aktiivses koostöös Devtailoriga Jupiteri TV äppe. Nüüdseks on uuematel Samsungi teleritel ERR-i Jupiteri äpp. LG TV äpp on kinnituse ootel. Androidi ning APPLE TVsse arendatakse Jupiteri äppidesse otse vaatamise suutlikkust. Uudiste- ja sporditoimetus Uudiste- ja sporditoimetuse tegevus lähtub rahvusringhäälingu eesmärgist ühendada Eestit ning pakkuda kõige kvaliteetsemat, mõjukamat ja usaldusväärsemat eestikeelset ajakirjanduslikku sisu maailmas. Ka 2021. aasta läks Eesti ja maailma uudistes suuresti Covid-19 kriisi tähe all, mis jätkuvalt pani meid proovile nii sisulises kui ka töökorralduslikus plaanis. Võrreldes paljude sarnastes oludes töötama pidanud avalik-õiguslike ringhäälingute uudistetoimetusega iseloomustas ERR-i ka mullu ratsionaalne lähenemine kriisile ning auditooriumi huvi esiplaanile seadmine. Mitte midagi, mis uudistetoimetusel teha tuli, pandeemia tõttu tegemata ei jäänud, kajastasime tasakaalukalt ja hästi muu hulgas kohalikke valimisi ja presidendivalimisi. Vaatamata lisapingele ei teinud ERR järeleandmisi ajakirjanduslikes standardites. Rakendatud ohutusmeetmed võimaldasid jätkata tegevust viisil, mida eeldavad reaalajas uudiste tootmine ning televisooni ja raadio tehnilised eripärad. Igapäevased „Aktuaalse kaamera“ uudistesaated ETV ja ETV+ eetris jätkasid väga suure vaadatavusega. Portaali ERR.ee unikaalsete külastajate arv nädalas ületas tipukoormustel miljoni piiri. Aasta lõpuks püsis külastajate arv keskmiselt 800 000 ja 900 000 vahel nädalas. Stabiilselt suur on ka raadiouudiste kuulatavus. Jätkuvalt on ERR-i suur ja ainulaadne tugevus koostöö tele-, raadio- ja veebiuudiste valmimisel ja planeerimisel ning laialdane kohalike ja väliskorrespondentide võrk. Rahvusringhäälingu uudiste eesmärk on jätkuvalt kajastada helis, pildis ja sõnas sündmusi kogu Eestis, samuti Euroopas ning maailmas. Meie uudiste kvaliteet peab olema võrreldav Euroopa parimate avalik-õiguslike ringhäälingutega, kus on oluline tagada ajakirjandusliku sisu sõltumatus ja mitmekesisus. Sellest tulenevalt on eesmärk konkurentsivõimelise palgataseme hoidmine, mis praeguse rahastuse juures on muutumas suureks murekohaks. Uudiste- ja sporditoimetuse struktuuris olulisi muutusi 2021. aastal ei toimunud. 8  Majandusaasta aruanne 2021 ERR-i sporditoimetus tõi 2021. aastal vaatajateni kolmes telekanalis ja portaalides 330 spordispordisündmuste otseülekannet. Lisaks viieosalise saatesarja „Võidu nimel“, koolinoorte spordisaatesarja „TV 10 olümpiastarti“ ning Eesti jalgpalliajalugu kokkuvõtva saate „Jalgpallisajand“. Suurima auditooriumihuviga oli kahtlemata jalgpalli EM-i finaalturniir, mis Eesti Rahvusringhäälingu vahendusel jõudis 700 tuhande eestimaalaseni. ERR-i telekanalid ETV, ETV2 ja ETV+, samuti veebikanalid, tõid kuu aja jooksul kaasaelajateni 51 mängu ja rohkem kui 150 tundi otsepilti. Ülekannete lahutamatu osa oli jalgpallistuudio, koos mängueelse ning - järgse analüüsiga. Talispordi suurprojektidest väärivad esiletoomist laskesuusatamise MK-sarja ülekanded (58 ülekannet) ning Sloveenias peetud maailmameistrivõistlused (12 ülekannet), samuti lõunanaabrite juures Lätis toimunud jäähoki MM-i ülekanded (35 ülekannet) ning Rootsis peetud iluuisutamise maailmameistrivõistluste 9 teleülekannet. Suvel võõrustas Kadrioru staadion Euroopa U-23 ja U-20 kergejõustiku tiitlivõistlusi. Rahvusringhääling oli suurvõistluste rahvusvahelise teleülekande tootja. Kergejõustikuülekannetest tõi ERR vaatajateni ka Itaalias toimunud sisekergejõustiku Euroopa meistrivõistlused. Ujumise tiitlivõistlusi jõudis ERR-i ekraanidele kaks – tavaraja EM Ungaris ning Venemaal toimunud lühiraja EM. Pallimängudest vahendasid ERR-i kanalid Eesti jalgpalli ja käsipalli rahvuskoondiste valikmänge. Samuti Tartu Bigbank võrkpallimeeskonna kohtumisi CEV Meistrite liigas ja karikasarjas. Jalgpalli Premium liiga meistrivõistlustelt tootis ja vahendas ERR kokku 40 kohtumist. Märkimist väärivad veel piljardi Eesti meistrivõistluste 9-palli finaali otseülekanne, maastikuratta Euroopa meistrivõistluste- ning jalgratturite grupisõidu Balti meistrivõistluste otseülekanded. Arhiivid Heliarhiiv/muusika Arhiivides jätkati analoogmaterjalide digiteerimise ja (kokku 16 278 tundi) digiteeritud sh 2021 digiteerimata restaureerimistöödega. Järgnevad joonised annavad ülevaate ERR-i arhiivide kogumahust, selle juba digiteeritud osast ning 2021. aasta jooksul täiendavalt digiteeritud mahust. Heliarhiiv/sõna Fotoarhiiv Filmiarhiiv 35mm (kokku 337 000 fotot/negatiivi/slaidi) (kokku 17 718 tundi) (kokku 1 019 tundi) digiteeritud sh 2021 digiteerimata digiteeritud sh 2021 digiteerimata digiteeritud sh 2021 digiteerimata 9  Majandusaasta aruanne 2021 Filmiarhiiv 16mm Videoarhiiv Spordiarhiiv (kokku 26 512 pala) (kokku 21 930 tundi) (kokku 11 018 tundi) digiteeritud sh 2021 digiteerimata digiteeritud sh 2021 digiteerimata digiteeritud sh 2021 digiteerimata Tehniline areng ja investeeringud 2021. aasta oli ERR-ile mitmes mõttes edukas aasta investeeringute toel avalikõigusliku meediateenuse parendamisel. Sai valmis ja võtsime kasutusele televisiooni ülekandebussi „Lotos“. Uus tänapäevane ülekandebuss asendab vananenud ülekandebussi „Iris“. Asendati aastakümneid vana 4. stuudio valguslagi, nüüd on teletootmisel stuudiotes täielikult üle mindud moodsamale ja energiasäästlikumale valguslahendusele. Valmis IP-põhise stuudiotest sõltumatu telestuudiote helilahenduse teine etapp. Sellega on kõik televisiooni stuudiod v.a uudistestuudio kaetud ühtse heli tootmise lahendusega, mis toetub moodsale IP-põhisele alustehnoloogiale ja võimaldab saate heli tootmiseks kasutada ükskõik millist foonikat. Jupiteri keskkond tehti kättesaadavaks Android-telerites ja Samsungi teleriplatvormil. Nüüd on lisaks brauseripõhisele teenusele Jupiter kättesaadav ka telekates, millel on Androidi opsüsteem, ning uuemates Samsungi Tizen operatsioonisüsteemiga telerites. Need lahendused valmisid tulles vastu vaatajate tungivale soovile. 2021. aastal lõpetas ERR kaheaastase projekti, mille tulemusena uuendati osaliselt telemaja tugevvoolusüsteemid ja katkematu voolu allikate lahendus. Süsteemi loodi uus, diiselgeneraatori võimekus, millega tagatakse telemaja kriitiliste teenuskomponentide töö. Lahendus on katsetamisjärgus ja läheb täiskasutusse 2022. aastal. Lisaks uutele projektidele kulus suur osa investeeringutest tehnoloogia uuendamisele selle elukaart silmas pidades. Uuendati aegunud ja amortiseerunud IT- ja ringhäälingutehnoloogia lahendusi. Järgneval aastal on plaanis jätkata tavapäraste investeeringutega elukaare lõpus oleva tehnoloogia arendamisel, kõigi investeeringute puhul arvestatakse ka nende pikaajalise kasutatavusega uude telemajja kolimise kontekstis. Kinnisvara ja transpordiosakond Kinnisvara ERR-i kinnisvarahalduse ülesanne on ERR-i kinnistute, hoonete ja seadmete (liftid, ventilatsiooni-,kütte- ja jahutusseadmed) korrashoid ja remont. Samuti hoonete igapäevase korrashoiu, valve ning heakorra tagamine. Suuremad ehitustööd 2021. aastal olid telemaja läänepoolse fassaadi remont, telemaja 1. stuudio laes olevate stuudio tõsteseadmete kapitaalremont, telemajale tuletõkkeuste paigaldamine, telemaja amortiseerinud kütte- ja veetorustike osaline väljavahetamine. Remondiks õnnestus saada täiendavat rahastust kultuurministeeriumilt remondifondi eelarvest summas 314 200. 2021. aasta suurim ning keerulisim katsumus olid uue telekompleksi põhiprojekti projekteerimine ning detailplaneeringu sujuv menetlemine Tallinna linnaplaneerimise ametis. Detailplaneeringu kehtestamise ja ehitushanke läbiviimiseni on lootus jõuda 2022. aastal. 10  Majandusaasta aruanne 2021 Transport Eesti Rahvusringhäälingule kuulus 2021. aasta lõpu seisuga 35 registreeritud sõiduvahendit, alates ülekandebussidest kuni korrespondentide autodeni. Aastal 2021 autoparki ei uuendatud. Struktuur ja personal ERR-i juhtimisstruktuuri põhialused sätestab Eesti Rahvusringhäälingu seadus. 2021. aastal olulisi muudatusi organisatsiooni struktuuris ei toimunud, kuid tööprotsesside optimeerimise tulemusena vähenes aasta keskmine töötajate arv 6,5 töötaja võrra. Eesti Rahvusringhäälingu aasta keskmine töötajate arv, arvestamata juhatuse liikmeid, oli 601,6 (2020. aastal 608,1), sh kõrgharidust nõudval või sellega võrdsustatud ametikohtadel töötavaid kultuuritöötajaid 501,0 (507,5). Programmides jt loomingulistes üksustes oli 300,8 (300,7), tehnilistes ja tugiüksustes 231,3 (237,0), kinnisvara ja selle haldusega seotud üksustes 48,7 (49,7), administratiivüksustes 20,8 (20,7) töötajat (aasta keskmine taandatuna täiskoormusele). Koosseisulistele töötajatele arvestatud brutotasud aastas (koos hüvitiste ja lisatasudega) olid 13,165 mln eurot (2020. aastal 12,860 mln) ja puhkusetasud 1,442 mln eurot (1,347). Juhatuse ja nõukogu tasud koos puhkusetasude ja hüvitistega olid 421,0 tuhat eurot (421,1). Mittekoosseisuliste tasude maht oli 1,471 mln eurot (1,426). Töötasudelt aasta jooksul arvestatud tööandja maksukulude summa oli 5,463 mln eurot (5,345). Sisekontroll ja riskihaldus ERR-i kontrollikeskkond on määratletud õigusaktide ning sisekorraeeskirjade ja juhenditega. Kontrollikeskkonna osa on ka organisatsioonikultuur, väärtused ja hea tava. Lisaks juhatusest lähtuvale juhtimisstruktuurile peavad ERR-i tegevuse vastavuse nõuetele ja parimatele praktikatele tagama kaks seadusega määratud ametipidajat – eetikanõunik ja siseaudiitor, kes raporteerivad oma tegevuse tulemustest nõukogule. Audiitortegevuse seaduse nõuete kohaselt on nõukogu juurde moodustatud auditikomitee, mille põhiülesanne on koordineerida kontrollitoiminguid ERR-is, sh suunata sise- ja välisaudiitori tööd. Alates juulist alustas ERR-is tööd uus siseaudiitor. Dokumendiringlus ERR-is on elektrooniline, paberdokumente kasutatakse lepingute sõlmimisel partneritega välisriikides ning vähesel määral muude isikutega, kes ei kasuta digitaalset allkirjastamist. Organisatsioonisiseses asjaajamises kasutatakse dokumendihaldussüsteemi, mille kaudu antavad kinnitused on juhatuse korraldusega võrdsustatud allkirjastamisega. Riske hinnatakse ERR-is riskiregistri raamistikus. Eesmärk on märgata, hinnata ja jälgida ning vajadusel maandada ERR-i tegevuse tulemusele olulist mõju avaldada võivaid riske. Riskiregistrit uuendatakse igal aastal. Välisvaluutas kohustuste ja nõuete maht on ERR-i tegevuse üldmahuga võrreldes väga väike, mistõttu valuutakursside kõikumine tegevusele olulist mõju ei avalda (ERR-il on regulaarselt arveldusi Šveitsi frankides, Ühendkuningriigi naelades, USA dollarites, kuni Ukraina sõja alguseni ka Venemaa rublades, vahel ka Skandinaaviamaade kroonides). Pangalaenude maht on bilansimahu suhtes väike (laenukohustuste kogumaht jääb alla 15% aastase eelarvemahu), olulist riski ei kätke endas ka laenuintresside tõus euribori võimaliku tõusu korral. Laenuintressid on seotud 6 kuu euriboriga, kuni see püsib negatiivne, selle muutus intressimaksetele mõju ei oma. Väärtpabereid ERR ei oma ning keerukamaid finantsinstrumente aruandeaastal ega sellele eelnenud aastal ei kasutatud. 11  Majandusaasta aruanne 2021 Eelarve ja selle täitmine TULUD 12 kuu eelarve kinnitatud 12 kuu tegelik vahe 01.06.21 Toetus riigieelarvest tegevuskulude katteks 34 750 778 34 690 778 -60 000 Eraldised riigieelarvest arendustegevusteks 8 017 349 2 017 349 -6 000 000 Vahendid KÜTS nõuete tagamiseks 2 671 461 1 458 359 -1 213 102 Struktuurifondide toetused 1 478 250 421 435 -1 056 815 Sihtotstarbelised projektitoetused 2 735 866 2 477 925 -257 941 Teenused ja tooted 1 493 093 2 331 323 838 230 Muud äritulud ja kasumid 12 000 94 630 82 630 Finantstulud 15 000 29 723 14 723 TULUD KOKKU 51 173 797 43 521 522 -7 652 275 12 kuu eelarve eelarvelise kinnitatud s.h omatulude s.h omatulude KULUD 12 kuu tegelik ressursi 01.06.21 arvel arvel ala/ülekulu Programmid, toimetused ja arhiiv Programmi üldkulu & reserv 2 005 181 456 800 1 710 509 376 800 214 672 ETV ja saated 6 503 122 913 778 6 476 031 1 131 203 244 516 ETV2 ja saated 902 048 65 755 807 372 78 933 107 853 ETV+ ja saated 2 321 654 370 329 2 375 639 401 254 -23 061 Päevakajaliste saadete toimetus 49 680 0 45 587 0 4 093 Elamussaadete toimetus 188 718 0 164 529 4 297 28 486 Programmiteenistus ja tõlkekulud 1 121 600 0 1 081 971 2 037 41 666 Vikerraadio 1 083 307 46 333 1 095 132 66 091 7 933 Raadio 2 532 368 1 800 536 706 9 970 3 832 Klassikaraadio 470 845 3 000 478 749 2 800 -8 104 Raadio 4 920 252 29 000 911 512 43 173 22 913 Raadio Tallinn 30 899 1 000 30 502 1 000 397 Uudiste- ja sporditoimetus 8 080 979 895 222 8 344 896 1 138 555 -20 584 sh Sport 2 900 754 818 510 3 247 425 1 074 762 -90 420 Jupiter 225 624 90 000 238 076 90 375 -12 077 Hanketoimetus ja hankeprogramm 1 543 654 4 500 1 521 551 545 632 563 235 Arhiivid 667 078 9 000 661 390 15 762 12 450 Programmitootmise otsesed kulud kokku 26 647 009 2 886 517 26 480 153 3 907 881 1 188 220 Tootmine, tehnika ja hooned Tootmisteenistus 700 000 150 000 648 049 229 904 131 855 Väljastusosakond 832 099 37 110 843 902 39 419 -9 494 IT osakond 587 432 0 519 645 4 756 72 543 Arendusosakond 264 980 0 246 838 2 816 20 958 Edastamiskulu 2 568 655 5 500 2 536 548 5 977 32 584 Tehnika üldkulud & arendusprojektid 6 232 499 507 662 4 786 517 31 841 970 161 Kinnisvara- ja transpordiosakond 2 429 405 202 178 2 632 416 188 744 -216 445 Kinnisvara arendus ja remondifond 1 539 200 314 200 271 250 314 200 1 267 950 Tootmise, tehnika ja hoonekulud kokku 15 154 269 1 216 650 12 485 164 817 657 2 270 112 Üldosakonnad Turundus- ja müügiosakond 980 427 125 792 905 204 124 054 73 485 Õigus- ja teabehaldusosakond 320 840 0 310 575 0 10 265 Finantsteenistus 297 778 0 298 807 0 -1 029 Koolitus- ja töötervishoiukulud 185 900 0 228 563 50 320 7 657 EBU koostöö 451 876 0 406 090 0 45 786 Üldkulud & reserv 523 826 27 000 378 065 33 199 151 960 Üldosakonnad kokku 2 760 647 152 792 2 527 304 207 573 288 124 Juhtimine ja kontroll Nõukogu 189 025 0 188 411 0 614 Juhatus 430 045 0 438 728 483 -8 200 Siseaudiitor, nõunikud ja nõukoda 152 155 0 160 098 7 -7 936 Juhtimis- ja kontrollfunktsioonid kokku 771 225 0 787 237 489 -15 523 KULUD KOKKU 45 333 150 4 255 959 42 279 858 4 933 601 3 730 934 TULEM 5 840 648 1 241 664 12  Majandusaasta aruanne 2021 2021. aasta üldine eelarvetulem on hea, kuigi algul planeeritud eelarveeraldis uue telekompleksi arendamiseks summas 6 mln eurot lükkus aasta lõpul tehtud otsuste tõttu edasi. Kuna detailplaneeringu menetlemisest tulenevate viivituste tõttu ei ole alustatud ka veel ehitustegevusega, pole see 2021. aasta vaates eelarveliselt probleem. Juba alates eelmise aasta juunist hakkasid kerkima elektrienergia hinnad, millest tekkivale ülekulule eelarves juhtisime kultuuriministeeriumi tähelepanu juba septembris. Aasta lõpupoole kiirenes hinnatõus veelgi, mistõttu lõpetas kinnisvaraosakond aasta suure ülekuluga. Seda aitasid kogueelarve vaates katta kokkuhoid muudes eelarvekuludes. Programmide eelarvejäägid on tingitud suuresti ajaliselt nihkunud (enamasti jätkuva Covid-19 pandeemia mõjudest tulenevalt) tellitud saadetest, millega seotud kulud tuleb ka eelarveliselt üle kanda 2022. aastasse. Tarneviivituste tõttu on ka ajalised nihked planeeritud investeeringutes küberturvalisuse tõstmiseks ning Euroopa Liidu struktuurifondide toel, need kajastuvad eelarvearuandes nii planeeritust väiksemate tulude kui tegemata jäänud kuludena, mis mõlemad lükkuvad 2022. aastasse. Tulenevalt loodetavasti peatselt algavast uue telekompleksi arenduse aktiivsest faasist on hoitud selleks vajalikke reserve (mh. 2019. a toimunud Tuisu tn kinnistu müügist saadud raha) ja seetõttu on tavaolukorrast kõrgemad ERR-i likviidsuskordajad. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on 2,01 (2020 1,48) ja maksevõime kordaja 1,74 (1,09). ERR-i tegevuse jätkusuutlikkuse osas on murettekitav, et alates 2021. aasta teisest poolest ületab tarbijahinnaindeksi kasv oluliselt tulude kasvu ning hindade kiire kasv jätkub ka 2022. aastal. Arvestades, et seisuga 01.01.2022 elas Eestis 1 328 439 inimest (allikas statistikaamet), oli ERR-i maksumaksjate poolt rahastatavate tegevuste kulu elaniku kohta 28,11 eurot aastas ehk 2,34 eurot kuus või 7,7 senti päevas. See summa jaotub olulisemate tegevusvaldkondade lõikes järgmiselt: eurot elaniku kohta aastas kuus päevas programmide sisu 16,99 1,42 0,046 sh ETV 4,02 0,34 0,011 ETV2 0,55 0,05 0,001 ETV+ 1,49 0,12 0,004 Vikerraadio 0,77 0,06 0,002 Raadio 2 0,40 0,03 0,001 Klassikaraadio 0,36 0,03 0,001 Raadio 4 0,65 0,05 0,002 Jupiter 0,11 0,01 0,000 Uudised 3,79 0,32 0,010 Sport 1,64 0,14 0,004 programmide edastamine 1,90 0,16 0,005 tehnika ja tugiteenused 8,62 0,72 0,024 juhtimiskulud 0,59 0,05 0,002 13  Majandusaasta aruanne 2021 AUDITOORIUMI ÜLEVAADE Joonis 1. ERR-i usaldusväärsus 2015–2021 IV kvartal ERR-i usaldusväärsus 2015-2021 IV kvartal (protsentides, Eesti elanikud vanuses 15+) 82 74 58 2015 2016 2017 25 2018 17 14 2019 2020 2021 Usaldab Ei usalda Usaldab Usaldab Ei usalda Ei usalda (kokku) (kokku) (suhtluskeel: (suhtluskeel: (suhtluskeel: (suhtluskeel: eesti) muu) eesti) muu) Allikas: Turu-uuringute AS Eesti Rahvusringhäälingut usaldas 2021. aasta IV kvartalis 74 protsenti 15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest. 2020. aasta sama perioodiga võrreldes on see näitaja kasvanud 5 protsendipunkti võrra. Rahvusringhäälingut mitteusaldanute osakaal on jäänud samaks – nii 2020. aastal kui 2021. aastal oli neid 17 protsenti. Eesti keelt peamise keelena kõnelejatest usaldas rahvusringhäälingut 82 protsenti, mis on 5 protsendipunkti enam kui aasta varem – 2020. aastal usaldas rahvusringhäälingut 77 protsenti eesti keelt peamise keelena kasutavatest inimestest vanuses 15+. Rahvusringhäälingut mitteusaldanute osakaal selles sihtrühmas on 14 protsenti, mis on 3 protsendipunkti võrra vähem kui 2020. aastal. Muu suhtluskeelega inimeste hulgast 58 protsenti usaldab rahvusringhäälingut. See näitaja on tõusnud 5 protsendipunkti võrra. Mitteusaldajate hulk, 25 protsenti, on sarnane 2019. aasta tulemusega, olles eelmise aastaga võrreldes kasvanud 8 protsendipunkti võrra. Joonis 2. Rahvusringhäälingu telekanalite vaatajate arv nädalas perioodil 2015–2021 (Eesti elanikud vanuses 4+, kes vaatasid telerit vähemalt 15 minutit nädalas, tuhandetes) Televaatajate arv nädalas 2015-2021 (tuhandetes, Eesti elanikud 4+, vaatasid vähemalt 15 min nädalas reaalajas) 688 547 330 2015 2016 2017 177 2018 2019 2020 2021 ERR ETV ETV2 ETV+ Allikas: Kantar Emor, Teleauditooriumi Mõõdikuuring Eesti rahvusringhäälingu telekanaleid vaatas 2021. aastal reaalajas vähemalt 15 minutit nädalas 688 tuhat 4-aastast ja vanemat Eesti elanikku. ERR-i telekanalite 2021. aasta vaatajate arv jääb mullusele tulemusele 18 tuhandega alla, aga on viimaste aastate keskmisel tasemel. ETV kanalit vaatas reaalajas vähemalt 15 minutit nädalas keskmiselt 547 tuhat inimest, ETV2 kanalit keskmiselt 330 tuhat inimest vanuses 4+. Mõlema kanali, aga eeskätt ETV otsevaatajate arvu vähenemist 14  Majandusaasta aruanne 2021 mõjutasid koroonakriisist tulenenud suurenenud infovajadus 2020. aastal ning meediatarbimis- harjumuste jätkuv muutumine järelvaatamise kasuks. Nii ETV kui ETV2 nädalaste järelvaatajate arv on viimastel aastatel kasvanud, ulatudes eelmisel aastal 12 protsendini kanali kõikidest vaatajatest. ETV+ vaatas reaalajas vähemalt 15 minutit nädalas keskmiselt 177 tuhat inimest vanuses 4+. 2020. aastaga võrreldes on ETV+ nädalane vaatajate arv kasvanud tuhande inimese võrra. Kui liita reaalaja vaatajatele ka need, kes jälgivad ERR-i telekanaleid kordus-tv, salvestusteenuste, ajamasina jms kaudu, kasvab koguvaatajate arv nädalas 38 tuhande võrra. ETV puhul lisandub 35 tuhat vaatajat, ETV2 puhul 44 tuhat vaatajat ja ETV+ puhul 21 tuhat vaatajat. Joonis 3. Telekanalite vaatamisaja osakaalu muutus 2015–2021 (Eesti elanikud vanuses 4+, protsentides) ERR-i ja teiste suurte telekanalite osakaalu muutus 2015-2021 (protsentides, Eesti elanikud vanuses 4+) 16,8 12,1 2015 8,4 2016 6,8 2017 2018 3,4 2019 2,6 1,6 2020 2021 ETV ETV2 ETV+ Kanal 2 TV3 PBK Järel- vaatamine Allikas: Kantar Emor, Teleauditooriumi Mõõdikuuring ETV moodustas 2021. aastal suurima osa vähemalt 4-aastaste Eesti elanike reaalajas telerivaatamisele pühendatud ajast. ETV aasta keskmine osakaal oli 16,8 protsenti (2020. aastal 18 protsenti). ETV2 vaatamisele pühendasid Eesti elanikud 2021. aastal keskmiselt 2,6 protsenti (eelmisel aastal 2,5 protsenti) ning ETV+ vaatamisele 1,6 protsenti (eelmisel aastal 1,4 protsenti). Joonis 4. Rahvusringhäälingu raadiokanalite kuulajate arv perioodil 2015–2021 (Eesti elanikud vanuses 12-74, tuhandetes) Raadiokuulajate arv nädalas 2015-2021 (tuhandetes, Eesti elanikud vanuses 12-74) 227 2015 2016 108 92 2017 59 2018* 2019* 21 2020* 2021* Vikerraadio Raadio 4 Raadio 2 Klassikaraadio Raadio Tallinn Allikas: Kantar Emor, Raadio- ja muusikakuulamise uuring. Alates 2018. aastast kasutatakse uuringu läbiviimisel Day-After-Recall meetodit; kuni 2017. aastani viidi uuring läbi päevik-uuringu meetodil. Metoodika muutuse tõttu ei ole perioodi 2018-2021 tulemused varasemate aastatega võrreldavad. 15  Majandusaasta aruanne 2021 Vikerraadiol oli 2021. aastal 12–74-aastaste hulgas keskmiselt 227 tuhat kuulajat nädalas. Raadio 4 kuulajate arv nädalas oli 92 tuhat. Nii Vikerraadio kui ka Raadio 4 on jätkuvalt suurima auditooriumiga eesti- ja venekeelsed juturaadiod. Samuti olid mõlemad igapäevaste raadiokuulajate arvestuses Eesti kõige suurema kuulajate arvuga raadiojaamad. Raadio 2 kuulas nädalas 108 tuhat inimest vanuses 12–74. Klassikaraadiol oli kuulajaid keskmiselt 59 tuhat, Raadio Tallinna kuulas nädalas keskmiselt 21 tuhat inimest. Joonis 5. Rahvusringhäälingu raadiokanalite osakaalud raadiokuulamisele pühendatud ajast perioodil 2015–2021 (Eesti elanikud vanuses 12–74, protsentides) ERR-i raadiokanalite kuulamisaja osakaalu muutus 2015-2021 (protsentides, Eesti elanikud vanuses 12-74) 17,4 2015 2016 2017 2018* 5,4 2019* 2,4 2020* 0,6 0,5 2021* Vikerraadio Raadio 4 Raadio 2 Klassikaraadio Raadio Tallinn Allikas: Kantar Emor, Raadio- ja muusikakuulamise uuring. Alates 2018. aastast kasutatakse uuringu läbiviimisel Day-After-Recall meetodit; kuni 2017. aastani viidi uuring läbi päevik-uuringu meetodil. Metoodika muutuse tõttu ei ole perioodi 2018-2021 tulemused varasemate aastatega võrreldavad. Vikerraadio kuulamine moodustas 2021. aastal 17,4 protsenti 12–74-aastaste Eesti elanike raadiokuulamisele pühendatud ajast ning oli sellega Eesti raadiojaamadest esikohal. Raadio 4 kuulamisele pühendasid Eesti elanikud keskmiselt 5,4 protsenti, mis oli venekeelsetest raadiojaamadest kõige kõrgem tulemus. Joonis 6. Rahvusringhäälingu portaali unikaalsete külastajate arv tuhandetes aastatel 2012–2021 ERR-i portaalide külastajate arv nädalas 2012-2021 (tuhandetes) 771 713 535 445 388 324 292 257 258 225 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Allikas: Gemius Eesti, gemiusPrism (2018-2021), Kantar Emor (2012-2013, 2015-2017), Google Analytics (2014) ERR-i portaali ja kõigi selle alamlehtede külastatavus on aastate jooksul stabiilselt kasvanud ning 2021. aastal külastas ERR-i portaale nädalas keskmiselt 771 tuhat unikaalset kasutajat. 16  Majandusaasta aruanne 2021 Joonis 7. Rahvusringhäälingu portaali unikaalsete külastajate arvu jaotumine alamportaalide lõikes tuhandetes 2019.–2021. aastal ERR kodulehtede külastajate arv nädalas 2019-2021 (tuhandetes) 563 468 2019 2020 2021 65 62 44 21 13 18 7,5 5,7 21 1,5 ERR Otse ETV ETV2 ETV+ Jupiter Viker- Raadio 2 Raadio 4 Klassika- Raadio Arhiiv portaal raadio raadio Tallinn Allikas: Gemius Eesti. gemiusPrism 17  Majandusaasta aruanne 2021 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Bilanss (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Lisa VARAD Käibevara Raha ja pangakontod 11 143 7 560 2 Nõuded ostjate vastu 498 420 3 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja 1 246 1 999 5 muud lühiajalised nõuded Varud 509 832 6 Käibevara kokku 13 396 10 811 Põhivara Pikaajalised ettemaksed 21 138 7 Kinnisvarainvesteeringud 605 614 8 Materiaalne põhivara 26 446 25 988 9 Immateriaalne põhivara 1 112 989 10 Põhivara kokku 28 184 27 728 VARAD KOKKU 41 580 38 539 KOHUSTISED JA NETOVARA Lühiajalised kohustised Võlakohustised 800 1 620 11 Võlad ja ettemaksed 4 470 4 400 13 Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud 1 354 1 221 14 Lühiajalised eraldised 53 50 15 Lühiajalised kohustised kokku 6 677 7 291 Pikaajalised kohustised Pikaajalised võlakohustised 2 400 1 11 Pikaajalised eraldised ja muud kohustised 256 242 15 Pikaajalised kohustised kokku 2 656 243 KOHUSTISED KOKKU 9 333 7 534 Netovara Kapital 4 062 4 062 Eelmiste perioodide tulem 26 943 22 728 Aruandeaasta tulem 1 242 4 215 NETOVARA KOKKU 32 247 31 005 KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 41 580 38 539 18  Majandusaasta aruanne 2021 Tulemiaruanne (tuhandetes eurodes) 2021 2020 Lisa Tulud Tulud riigieelarvest 38 608 39 030 16 Tulud kaupade ja teenuste müügist 2 331 1 685 17 Muud tulud 2 552 2 344 17 Tulud kokku 43 491 43 059 Kulud Programmi tootmis-, edastus- ja arhiveerimiskulud 37 402 34 058 18 Juhtimis- ja halduskulud 4 786 4 276 19 Muud kulud 46 504 20 Kulud kokku 42 234 38 838 Tegevustulem 1 257 4 221 Finantstulud 30 21 Finantskulud 45 27 Aruandeaasta tulem 1 242 4 215 Netovara muutuste aruanne (tuhandetes eurodes) Kapital Eelmiste Kokku perioodide tulem Saldo 31.12.2019 4 062 22 728 26 790 Aruandeaasta tulem 0 4 215 4 215 Saldo 31.12.2020 4 062 26 943 31 005 Aruandeaasta tulem 0 1 242 1 242 Saldo 31.12.2021 4 062 28 185 32 247 19  Majandusaasta aruanne 2021 Rahavoogude aruanne (tuhandetes eurodes) 2021 2020 Lisa Rahavood majandustegevusest Tegevustulem 1 257 4 221 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 3 061 2 836 8,9,10,18,19 Mitterahaline põhivara -32 -1 229 20 sihtfinantseerimine Kahjum põhivara müügist ja 28 491 20 mahakandmisest Majandustegevusega seotud nõuete ja 791 53 ettemaksete muutus Varude muutus 323 -232 Majandustegevusega seotud kohustiste ja 87 9 ettemaksete muutus Saadud intressid 30 21 Kokku rahavood majandustegevusest 5 545 6 170 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus -3 504 -2 768 9,10,13 Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük 7 4 9 Kokku rahavood investeerimistegevusest -3 497 -2 764 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenu 5 200 0 Laenude tagasimaksed -3 600 -2 647 11 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -22 -20 11 Makstud intressid -43 -27 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 1 536 -2 694 Rahavood kokku 3 583 712 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 7 560 6 848 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 3 583 712 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 11 143 7 560 2 20  Majandusaasta aruanne 2021 RAAMATUPIDAMISE ARUANDE LISAD Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused Eesti Rahvusringhäälingu (lühendina ERR) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja koostatud kasutades soetusmaksumuse printsiipi, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Finantsaruandluse standardite põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Tulenevalt ERR põhitegevusest ei sobi EV raamatupidamise seaduse lisades toodud tootmis- ja äriettevõtetele mõeldud kasumiaruande skeemid Eesti Rahvusringhäälingu majandustegevuse asjakohaseks ja tõepäraseks esituseks. Seepärast on juhtkond, tuginedes raamatupidamise seaduse §18 lõige 4-le, koostanud organisatsiooni tegevusega sobiva tulemiaruande skeemi. Raamatupidamise aastaaruanne on esitatud tuhandetes eurodes. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke. Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõudeid ostjate vastu on bilansis hinnatud lähtuvalt summade laekumise tõenäosusest. Seejuures hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad arved on bilansis alla hinnatud tõenäoliselt laekuva summani. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Muud nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude soetamise või tootmisega seotud otsestest ja kaudsetest väljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses, sealhulgas otsesed veokulud, mittetagastatavad maksud ning tootmisväljaminekud. Valmistoodang Müügiks toodetud audiovisuaalsed tooted (DVD-d, CD-d) kajastatakse bilansireal „Valmistoodang“ tootmisomahinnas. Hankefilmide litsentside varu Ostetud hankeprogramm kantakse kuludesse esmaesituse järgi vastavalt litsentsilepingus määratud kehtivuse perioodil. Litsentsilepingu kehtivusaja ületanud ja eetris olemata hankeprogramm kantakse kuludesse. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimisväärtus leitakse arvates tavapärases majandustegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Bilansis on varude kuluks kandmisel kasutatud kaalutud keskmise meetodit, välja arvatud hankefilmide litsentside varud (vt põhimõte ülal). 21  Majandusaasta aruanne 2021 Lühi- ja pikaajalised ettemaksed ülekandeõiguste eest Lühi- ja pikaajaliste ettemaksetena on üldjuhul kajastatud järgmiste perioodide ülekandeõiguste ettemaksed. Ülekandeõiguste ettemaksed kantakse kuludesse perioodil, mil ülekanne toimub. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuna on kajastatud kinnisvaraobjekte (maa, hoone), mida ERR hoiab renditulu teenimiseks või väärtuse kasvu eesmärgil, ja mida ei kasutata enda majandustegevuses. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses (vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile), mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Edasi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest. Hoonete puhul, mida kasutatakse nii oma majandustegevuseks kui ka väljarentimiseks, klassifitseeritakse väljarenditule proportsionaalne osa hoone soetusmaksumusest ja akumuleeritud kulumist igal aruandekuupäeval ümber kinnisvarainvesteeringuks. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale kinnisvarainvesteeringu objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Juhul, kui kinnisvarainvesteeringu objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. ERR-i kinnisvarainvesteeringutele rakendatav amortisatsioonimäärade vahemik on 2-10% aastas, maad ei amortiseerita. Hilisemad kulutused on lisatud kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele juhul, kui on tõenäoline, et ERR saab seoses kulutustega tulevikus majanduslikku kasu ning kulutuste soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Muud hilisemad kulutused (näiteks remont, hooldus) on kajastatud aruandeperioodi kuludes. Juhul, kui kinnisvarainvesteeringu objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele ning asendatava komponendi jääkmaksumus kantakse bilansist maha. Materiaalne põhivara Põhivaraks loetakse vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile varad kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro, kantakse vara soetamise hetkel 100% kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle, soetusmaksumusega 1000- 4999,99 eurot, peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud vara väärtusest tulenevad allahindlused, välja arvatud maa ja ehitised, mida kajastatakse ümberhinnatud väärtuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõuetest ei kapitaliseerita materiaalse põhivara soetusmaksumusse mittetagastatavat käibemaksu, vaid kajastatakse see aruandeperioodi kuludes. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgmisest näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele (vaata ka arvestuspõhimõtet „Varade väärtuse langus“). Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud, mis vastavad põhivara kriteeriumitele, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinev kasulik eluiga, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ja määratakse iga komponendi amortisatsiooninorm selle kasuliku eluea alusel. 22  Majandusaasta aruanne 2021 Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsiooni hakatakse arvestama põhivara arvelevõtmise kuust. Amortisatsioonimäärad aastas on põhivara gruppidele järgmised: Ehitised 2–12,5% Masinad ja seadmed 10–40% Muu inventar ja sisseseade 6,5–20% Maad ei amortiseerita. Immateriaalne põhivara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mille kasutusiga on pikem kui üks aasta. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes kuludena. Muu immateriaalse põhivara (kaubamärgid, litsentsid) kulutused kapitaliseeritakse, kui on võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadav tulu. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhendi nõuetest ei kapitaliseerita immateriaalse põhivara soetusmaksumusse mittetagastatavat käibemaksu, vaid kajastatakse perioodi kuludes. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäärad aastas immateriaalsele põhivarale on järgmised: Tarkvara 25–30% Ostetud litsentsid, kaubamärgid jne. 10–20% Asutamis- ja uurimisväljaminekuid ei kapitaliseerita. Määratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele (vaata ka arvestuspõhimõtet „Varade väärtuse langus“). Varade väärtuse langus Igal aruandekuupäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (cash generating unit). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. Vara väärtuse langus avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul Lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist ei koostata varade väärtuse teste ega kajastata varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks 23  Majandusaasta aruanne 2021 vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Finantskohustised liigitatakse lühiajalisteks, kui nende tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates aruandekuupäevast või ERR-il pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajalisteks pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Rendiarvestus Kapitalirendina kajastatakse selliseid renditehinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirendi tingimustel soetatud vara kajastatakse rentniku bilansis vara kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul, kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik kasutusiga. Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt rendileandja poolt tuluna ning rentniku poolt kuluna. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendel perioodidel, kui kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud, toimuvad. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodil, millal sihtfinantseerimine toimus. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui on piisav kindlus, et ERR vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle kasutamisega seotud olulised tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud vahendid kohustisena. Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus on aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustisi kajastatakse aruandes eraldiste või tingimuslike kohustistena. Ette laekunud tegevuskulude sihtfinantseerimist kajastatakse tulevaste perioodide ettemakstud tulude koosseisus real „Ette laekunud tegevuskulude sihtfinantseerimine“. Sihtfinantseerimist põhivarade soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärk ei ole omanikule kasumit teenida, toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist. Sihtfinantseerimise põhivarade soetamiseks saamise tekkepõhiseks kuupäevaks loetakse põhivarade soetamise kuupäeva. Põhivarade sihtfinantseerimise korral võetakse sihtfinantseerimise abil soetatud põhivara bilansis arvele tema soetusmaksumuses. Soetatud põhivara amortiseeritakse sarnaselt muu põhivaraga tema kasuliku eluea jooksul. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult 24  Majandusaasta aruanne 2021 kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja – kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud) hinnatakse aruandekuupäeval ümber arvestusvaluutasse aruandekuupäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi tulemiaruandes. Tulude arvestus Tegevustoetused Tegevustoetustena kajastatakse saadud toetusi, mida antakse ERR-ile, lähtudes tegevusülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetusi kajastatakse tuluna raha laekumisel. Kaupade ja teenuste müük Kaupade müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Bilansis kajastatakse eraldisena aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel tekkinud ERR-i kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus, mis nõuab varast loobumist, ja mille maksumust saab usaldusväärselt määrata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel lähtutakse juhatuse hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest. Täpsem info avalikustatud lisas 15. Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, kuid mille realiseerumise tõenäosus on alla 50%, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Rahavoogude aruanne Põhitegevuse rahavood on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on majandustegevuse rahavoogude leidmiseks korrigeeritud tegevustulemit, elimineerides mitterahaliste tehingute, investeerimis- ja finantseerimistehingute mõju ja majandustegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste kohustiste saldode muutused. Tehingud seotud osapooltega Osapooli loetakse seotuks, kui ühel osapoolel on teise osapoole üle kontroll või oluline mõju. Samuti on seotud osapoolteks kõik organisatsioonid, kus riigil on kontroll või valitsev mõju, mille kohta seotud tehinguid lisas 23 avalikustatud ei ole. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks ERRi nõukogu ja juhatuse liikmed ning nendega seotud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Lisa 2 Raha ja pangakontod 31.12.2021 31.12.2020 Raha ja pangakontod 11 143 7 560 sh tähtajalised hoiused* 7 000 5 000 * - Tegemist on hoiustega, mida on võimalik vajadusel ennetähtaegselt lõpetada. 25  Majandusaasta aruanne 2021 Lisa 3 Nõuded ostjate vastu 31.12.2021 31.12.2020 Ostjate tasumata arved 500 423 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -2 -3 Kokku nõuded ostjate vastu 498 420 Lisa 4 Maksud Maksuliik 31.12.2021 31.12.2020 Ettemaks ja Maksuvõlg Ettemaks ja Maksuvõlg tagasinõue tagasinõue Maksude ettemaksed ja 41 0 46 0 tagasinõuded (lisa 5) Sotsiaalmaks 0 932 0 915 Kinnipeetud tulumaks 0 519 0 506 Käibemaks 0 117 0 184 Töötuskindlustusmakse 0 62 0 60 Kogumispensioni makse 0 41 0 45 Erijuhtude tulumaks 0 5 0 4 Litsentsitasude tulumaks 0 1 0 5 Kokku 41 1 677 46 1 719 Maksuvõlad (lisa 13) sisaldavad deklareeritud ja deklareerimata makse. Lisa 5 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja muud lühiajalised nõuded 31.12.2021 31.12.2020 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 1 038 1 873 Muud lühiajalised nõuded 165 79 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (lisa 4) 42 46 Viitlaekumised 1 1 Kokku ettemakstud tulevaste perioodide kulud 1 246 1 999 ja muud lühiajalised nõuded Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 31.12.2021 31.12.2020 Muud ettemaksed 329 297 Jalgpall MM/EM 320 1 020 Saadete tootmine 171 386 Kergejõustik 127 64 OM2022 50 0 Iluuisutamine MM 25 0 Muud spordialad 16 4 UEFA rahvuste liiga 0 102 Kokku ettemakstud tulevaste perioodide 1 038 1 873 kulud 26  Majandusaasta aruanne 2021 Lisa 6 Varud 31.12.2021 31.12.2020 Hankefilmide litsentside varu 325 376 Ettemaks hankijatele 181 413 Tooraine ja materjal 3 5 Valmistoodang 0 38 Kokku varud 509 832 Aruandeaastal hinnati valmistoodangu varusid alla kokku summas 29 tuhat eurot (2020. aastal 40 tuhat eurot). ERR poe müügitegevus lõpetatakse alates 01.02.2022. Lisa 7 Pikaajalised ettemaksed 31.12.2021 31.12.2020 Muu teenus 11 8 Fimilitsentsidega seotud ettemaksed 10 0 Jalgpall MM2022 0 130 Kokku 21 138 Spordiülekannete TV-õiguste siduvad pikaajalised kohustised on kajastatud lisas 22. Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud 31.12.2021 31.12.2020 Soetusmaksumus 887 872 sh hoone 572 563 maa 315 309 2021 2020 Ümberliigitamine soetusmaksumuses hoone 9 -6 Ümberliigitamine soetusmaksumuses maa 6 -9 Amortisatsioonikulu -24 -4 31.12.2021 31.12.2020 Akumuleeritud kulum -282 -258 Jääkmaksumus 605 614 sh hoone 290 305 maa 315 309 2021 2020 Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 147 152 Kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud 201 178 Netotulem kinnisvarainvesteeringute -54 -26 rentimisest Kinnisvarainvesteeringuteks on ümber liigitatud see osa ERR-ile kuuluvatest kinnistutest, mida ERR ei kasuta oma põhitegevuseks, vaid renditulu teenimiseks, või hoiab vara väärtuse kasvu eesmärgil. Kinnisvarainvesteering sisaldab proportsionaalset osa maast, mida ei amortiseerita. 27  Majandusaasta aruanne 2021 Lisa 9 Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja Muu Lõpetamata Kokku seadmed inventar ja ehitised ja sisseseade ettemaksed Saldo seisuga 31.12.2020 Soetusmaksumus 6009 15 019 22 584 1 309 728 45 649 Akumuleeritud kulum 0 -4 080 -14 763 -818 0 -19 661 Jääkmaksumus 6 009 10 939 7 821 491 728 25 988 2021. a. toimunud muutused Ostud ja parendused 0 0 2 544 30 577 3151 Ümberliigitamine 0 0 288 0 -288 0 Materiaalse põhivara -6 -9 0 0 0 -15 ümberliigitamine kinnisvarainvesteeringuks soetusmaksumuses Müük ja mahakandmine 0 0 -627 0 0 -627 soetusmaksumuses Amortisatsioonikulu 0 -503 -1 989 -154 0 -2 646 Mahakantud põhivara 0 0 595 0 0 595 akumuleeritud kulum Saldo seisuga 31.12.2021 Soetusmaksumus 6 003 15 010 24 789 1 339 1 017 48 158 Akumuleeritud kulum 0 -4 583 -16 157 -972 0 -21 712 Jääkmaksumus 6 003 10 427 8 632 367 1 017 26 446 Informatsioon laenude tagatiseks panditud varade kohta on toodud lisas 11. Vt. ka lisad 18, 19 ja 20. Müüdud materiaalne põhivara müügihinnas 2021 2020 Seadmed 7 4 28  Majandusaasta aruanne 2021 Lisa 10 Immateriaalne põhivara Tarkvara Saldo seisuga 31.12.2020 Soetusmaksumus 3 244 Akumuleeritud kulum -2 255 Jääkmaksumus 989 2021. a. toimunud muutused Ostud ja parendused 517 Mahakandmised soetusmaksumuses -108 Amortisatsioonikulu -391 Mahakandmise akumuleeritud kulum 105 Saldo seisuga 31.12.2021 Soetusmaksumus 3 653 Akumuleeritud kulum -2 541 Jääkmaksumus 1 112 Vt. ka lisad 18, 19 ja 20. Lisa 11 Pikaajalised võlakohustised ja panditud varad Laenu sh. sh. Makse- Intressimäär saldo pikaajaline lühiajaline tähtaeg osa osa 31.12.2021 Pikaajalised laenud * 3 200 2 400 800 2025 0,86% + 6 kuu Euribor 31.12.2020 Liisingkohustised 21 1 20 2022 0% Pikaajalised laenud * 1 600 0 1 600 2021 0,57% KOKKU 1 621 1 1 620 Pikaajaliste kohustiste alusvaluuta on euro. 2020. aastal sõlmiti tagatiseta laenuleping AS SEB Pangaga summas 5 200 tuhat eurot ülekandejaama soetamiseks ja olemasolevate laenude refinantseerimiseks. Laenulimiit võeti kasutusele aruandeaastal (Lisa 9). *AS LHV Pank AS laen maksti ära 2021. aastal (2020. aastal 1 600 tuhat eurot) mille eesmärgiks oli Gonsiori 21 rekonstrueerimise kaasfinantseerimine ja mis oli tagatud hüpoteegiga kinnistule asukohaga Gonsiori 21. 29  Majandusaasta aruanne 2021 Lisa 12 Kasutusrent ERR-is renditakse kasutusrendi tingimustel autosid, tehnikat ja ruume. 31.12.2021 31.12.2020 Tehnika rendi võlakohustised kokku 230 506 sh kuni 1 aastat 230 276 >1>2 aastat 0 230 2021. aasta tehnika rendikulu kokku oli 228 (2020. aastal 229) tuhat eurot. Rendiperioodi lõppemisel vara tagastatakse. 31.12.2021 31.12.2020 Ruumide rendi võlakohustised kokku 447 494 sh kuni 1 aastat 62 60 >1>5 aastat 197 197 üle 5 aasta 188 237 2021. aasta ruumide rendikulu oli kokku 128 (2020. aastal 130) tuhat eurot. Ruumide üürilepingu saab lõpetada kuni kahekuulise etteteatamisega v.a üks leping lõpeb rendiperioodi lõppemisega 2030. aastal. 31.12.2021 31.12.2020 Autode kasutusrendi võlakohustised kokku 87 146 sh kuni 1 aastat 59 62 >1>3 aastat 28 84 2021. aasta autode rendikulu oli kokku 49 (2020. aastal 53) tuhat eurot. Rendiperioodi lõppemisel sõiduki väljaostu kohustust ei ole. Lisa 13 Võlad ja ettemaksed 31.12.2021 31.12.2020 Lisa Võlad hankijatele 1 494 1 403 sh võlg põhivara eest 132 0 Maksuvõlad 1 677 1 719 4 Võlad töövõtjatele 1 282 1 263 Muud võlad 17 15 Kokku võlad ja ettemaksed 4 470 4 400 Lisa 14 Tulevaste perioodide ettemakstud tulud 31.12.2021 31.12.2020 Ette laekunud tegevuskulude 1 341 1 215 sihtfinantseerimine Muud ette laekunud tulevaste perioodide tulud 13 6 Kokku tulevaste perioodide ettemakstud tulud 1 354 1 221 30  Majandusaasta aruanne 2021 Lisa 15 Eraldised 2021. aastal on kajastatud pensionäride lahkumishüvitiste eraldis kokku summas 245 (2020. aastal 229) tuhat eurot, millest on lühiajaline osa 53 (2020. aastal 50) ja pikaajaline osa 192 (2020. aastal 180) tuhat eurot. Aruandeaastal maksti eraldisest pensionäride lahkumishüvitist 31 (2020. aastal 23) tuhat eurot. Seisuga 31.12.2021 suurendati reservi 47 tuhande euro võrra, millest lühiajalist osa 35 tuhat ja pikaajalist osa 12 tuhat. ERR ja organisatsioonis tegutsevad kolm ametiliitu on kokku leppinud, et ERRist pensionile minevad üle 20-aastase tööstaažiga töötajad saavad lahkumishüvitise, mille suurus on võrdne ERRi poolteisekordse keskmise kuutasuga ja kolmekordse keskmise kuutasuga, kui töötajal on staaži üle 25 aasta (kuni 2020. aasta lõpuni üle 30) ja vanus pensionile jäämisel alla 70 aasta. Vastavalt on arvutatud ka lahkumishüvitiste eraldis. Pensionäride hüvitiste eraldis kajastatakse töötaja pensionile mineku õiguse tekkimise kuupäevale eelneva kolme aasta jooksul. Eelduseks on võetud pensionile mineku realiseerumine võrdsetes osades viie aasta jooksul ning vastavalt on kohustis jagatud lühiajaliseks ja pikaajaliseks. Eraldise pikaajaline osa on diskonteeritud määraga 4%. Eraldise suuruse aluseks olevad hinnangud vaatab juhatus üle igal aruandekuupäeval ning vajadusel tehakse vastavad korrigeerimised. Muude kohustistena on kajastatud, tulenevalt riigivaraseaduse §33 lõikest 3, 2019. aastal kinnisvarainvesteeringu müügiga seotud pikaajaline kohustis 64 tuhat eurot, mille täitmise kohustus on hiljemalt 2024. aastal. Lisa 16 Tulud riigieelarvest 2021 2020 Toetus tegevuskuludeks 35 859 35 855 Sihtfinantseerimine põhivara soetusteks 2 749 3 175 Kokku 38 608 39 030 Sihtfinantseerimisega ei ole seotud täiendavaid tingimuslikke kohustisi. Lisa 17 Tulud teenuste müügist ning muud tulud Teenuste müügitulud jagunevad Tulud geograafiliste piirkondade lõikes 2021 2020 Müük Euroopa Liidu riikidele kokku 2 297 1 636 sh Eesti 2 219 1 210 Soome 39 39 Belgia 19 23 Läti 17 42 muud Euroopa Liidu riigid 3 5 Taani 0 298 Saksamaa 0 19 Müük väljapoole Euroopa Liidu piire kokku 34 49 sh Šveits 26 4 Suurbritannia 7 0 muud riigid väljaspool Euroopa Liitu 1 2 Jaapan 0 17 Norra 0 13 Venemaa 0 13 Kokku 2 331 1 685 31  Majandusaasta aruanne 2021 Tulud tegevusalade lõikes 2021 2020 Koostööprojektid 1 067 825 Muud teenused 733 386 Tootmisteenus 244 179 Hoone üüritulu 147 152 ERR toodangu ja arhiivimaterjali müük 140 143 Kokku 2 331 1 685 Muude tulude jagunemine 2021 2020 Projektikulude sihtfinantseerimine 2 426 1 023 Muud tulud 87 22 Sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks 32 1 296 Tulu põhivara müügist 7 3 Kokku 2 552 2 344 Projektikulude sihtfinantseerimine finantseerijate lõikes Finantseerija 2021 2020 Eesti Jalgpalli Liit MTÜ 696 53 Eesti Keele Instituut 263 0 Eesti Kergejõustikuliit MTÜ 250 0 Euroopa Parlament 173 0 Riigikantselei 150 60 Eesti Kirikute Nõukogu 119 54 The Creative Content Support Fund 113 54 Teaduskeskus AHHAA SA 90 0 Keskkonnainvesteeringute keskus SA 90 123 Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis 75 78 Eesti Teadusagentuur SA 69 36 Euroopa Komisjon 49 118 Ameerika Ühendriikide Suursaatkond 41 0 Muud finantseerijad 32 54 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 31 0 Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond 30 34 Sotsiaalministeerium 25 0 Rootsi Suursaatkond 24 0 Keskkonnaministeerium 21 23 Zinc Network 20 36 Internews Baltija 17 10 EXPO 2020 Dubai Eesti Esindus SA 16 0 Haridus- ja Teadusministeerium 15 6 Siseministeerium 6 93 Lastekaitse Liit 6 0 Saaremaa Vallavalitsus 5 0 SA Kredex 0 50 NHK Japan Broadcasting Corporation 0 28 Tartu Linnavalitsus 0 26 Eurpean Endowment for Democracy 0 25 Riigi Infosüsteemi Amet 0 23 Civitas MTÜ 0 18 Rakvere Linnavalitsus 0 13 Baltic Centre for Media Excellence 0 8 Kokku 2 426 1 023 32  Majandusaasta aruanne 2021 Projektikulude sihtfinantseerimistoetust põhivara soetuseks finantseerijate lõikes Finantseerija 2021 2020 Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus 32 233 Riigi Infosüsteemi Amet 0 736 Rahandusministeerium 0 260 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 0 67 Kokku 32 1 296 sh saadi mitterahalist põhivara sihtfinantseerimistoetust Finantseerija 2021 2020 Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus 32 233 Riigi Infosüsteemi Amet 0 736 Rahandusministeerium 0 260 Kokku 32 1 229 Aruandeperioodil tagastati kasutamata sihtfinantseerimistoetusi 1 (2020. aastal 2) tuhat eurot. Lisa 18 Programmi tootmis-, edastus- ja arhiveerimiskulud Kululiik 2021 2020 Tööjõukulu sh mittekoosseisuline 19 237 18 883 Hankekulu 3 749 2 019 Autoritasud 3 018 2 864 Põhivahendite ja kinnisvarainvesteeringute 2 429 2 200 amortisatsioon (vt ka lisad 9, 10 ja 19) Programmi levitamiskulu 2 324 2473 Mittetagastatav käibemaks 2 204 2 104 Muude teenuste kulu 1 650 1 328 Tootmis-tehniline kulu 1 050 791 Lavastuskulu 340 289 Informatsiooni ost 287 184 Ruumide üüri- ja turvateenuse kulu 285 185 Transpordikulu 276 246 Turundus- ja reklaamikulu 195 234 Lähetuskulu 193 173 Sidekulu 83 77 Salvestuskulu 82 8 Kokku 37 402 34 058 33  Majandusaasta aruanne 2021 Lisa 19 Juhtimis- ja halduskulud Kululiik 2021 2020 Tööjõukulu sh mittekoosseisuline 2 514 2 386 Kommunaalteenused ning hoone remont 923 660 Põhivahendite amortisatsioon (vt ka lisad 9, 10 632 636 ja 18) Mittetagastatav käibemaks 359 299 Muu halduskulu 358 295 Kokku 4 786 4 276 Juhtimis- ja halduskulud sisaldavad kinnisvara arendusega seotud kulusid summas 269 tuhat eurot (2020. aastal 133 tuhat eurot). Lisa 20 Muud kulud 2021 2020 Kahjum materiaalse põhivara allahindlusest ja 35 494 mahakandmisest (jääkväärtus) (lisa 9 ja 10) Kahjutasud, viivised ja valuuta kursivahed 11 10 Kokku 46 504 Lisa 21 Koosseisulised töötajad 2021 2020 Palgakulu 14 869 14 517 Sotsiaal- ja töötuskindlustus 5 010 4 886 Kokku 19 879 19 403 Keskmine töötajate arv 606 612 Palgakulu ning sotsiaal- ja töötuskindlustus sisaldavad endas kapitaliseeritud palgakulusid, kuid ei sisalda pensionieraldise suurendamise kulusid. Lisa 22 Bilansivälised varad ja siduvad tulevikukohustised ja tingimuslikud kohustised  Seisuga 31.12.2021 on bilansiväliselt arvele võetud väheväärtuslikku vara (soetusmaksumusega alla 5000 euro) kokku soetusmaksumuses 2 373 tuhat eurot (seisuga 31.12.2020 soetusmaksumuses 2 361 tuhat eurot).  ERRil on spordiülekannete TV-õiguste ostmisega seotud kohustisi järgmiselt: lühiajalisi 31.12.2021 31.12.2020 Jalgpall MM2022 130 65 Kergejõustik, sisekergejõustik MM/EM 91 77 Laskesuusatamine 60 24 Iluuisutamine 35 0 Jäähoki 27 27 Muude spordiülekannete õigused 20 17 UEFA rahvuste liiga 0 96 Kokku 363 306 34  Majandusaasta aruanne 2021 pikaajalisi 31.12.2021 31.12.2020 Kergejõustik, sisekergejõustik MM/EM 444 159 Laskesuusatamine 498 8 Jäähoki 25 52 Muude spordiülekannete õigused 1 12 Jalgpall MM2022 0 130 Kokku 968 361 Spordiülekannete TV-õiguste pikaajaliste kohustiste eest tasutud ettemaksed on kajastatud lisas 7.  Maksuhalduril on õigus kontrollida ERR-i maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ERR-ile olulise täiendava maksusumma. Lisa 23 Tehingud seotud osapooltega Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liikmetele arvestati aruandeaastal tasu koos sotsiaalmaksuga 397 tuhat eurot (2020. aasta tasu 389 tuhat eurot). Juhatuse liikmete teenistuslepingud ei näe ette lahkumishüvitise maksmist. Rahvusringhäälingu nõukogu liikmetele arvestati tasu koos sotsiaalmaksuga 177 tuhat eurot (2020. aastal rahvusringhäälingu nõukogu tasu 171 tuhat eurot). Juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud isikutele ei arvestatud töö- ja autoritasu (2020. aastal ei arvestatud). Müügitehinguid seotud osapooltega on aruandeperioodil tehtud summas 5 tuhat eurot (2020. aastal 40 tuhat eurot), millest seisuga 31.12.2021 nõudeid ei ole (31.12.2020 nõudeid ei olnud). Ostutehinguid seotud osapooltega on aruandeperioodil ei tehtud (2020. aastal 87 tuhat eurot), millest seisuga 31.12.2020 kohustisi ei ole (31.12.2020 kohustisi 18 tuhat eurot). Aruandeperioodil ei saadud sihtfinantseerimistoetust (2020. a. 8 tuhat eurot). Tehingud seotud osapooltega on toimunud tavapärastel turutingimustel. Seotud osapoolte vastu puuduvad 2021. aastal ja 2020. aastal nõuete allahindlused. 35  Majandusaasta aruanne 2021 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 36  Majandusaasta aruanne 2021 37  Majandusaasta aruanne 2021 38  Majandusaasta aruanne 2021 RAHVUSRINGHÄÄLINGU JUHATUSE ALLKIRJAD Eesti Rahvusringhäälingu juhatus on koostanud 2021. majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Erik Roose Juhatuse esimees Riina Rõõmus Juhatuse liige Urmas Oru Juhatuse liige Joel Sarv Juhatuse liige Tallinn, 31. märts 2022 /allkirjastatud digitaalselt/ 39  Majandusaasta aruanne 2021 AUDITIKOMITEE HINNANG Eesti Rahvusringhäälingu 2021. a majandusaasta aruandele 2021. majandusaastal tegutses auditikomitee lähtuvalt kehtivast Töökorrast ning selle alusel kavandatud ja Nõukogu kinnitatud tööplaanist. Auditikomitee on täitnud täies mahus talle määratud ülesandeid ning kohustusi. Meie tegevusele ei ole seatud mingeid piiranguid ja meile on tehtud kättesaadavaks soovitud informatsioon. Töö tulemusena kujunenud seisukohtadest ja nendega seotud ettepanekutest oleme reeglipäraselt andnud teada ERR-i nõukogule ja juhatuse liikmetele. 2021. majandusaasta kohta oleme kujundanud oma hinnangud järgmiste tegevuste suhtes: 1) finantstegevuse korraldus; 2) riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusus; 3) raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli protsess; 4) audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatus ja tegevuse vastavust teistele seaduse nõuetele. Auditikomiteele ei ole teada läbiviidud ja esitatud välis- ja siseauditite ning muude kontrolltegevuste tulemustest lähtuvalt ühtegi niivõrd kriitilist asjaolu, mis ohustaks sisekontrollisüsteemi mõjusust, majandustegevuse jätkuvust või põhjustaks mõne protsessi ja/või funktsiooni toimivuse katkemise ja/või võiks avaldada olulist mõju ERR-i 2021. majandusaasta aruandele. Samas väljendame muret ERR-i järsult tõusnud finantsriskide üle, mis on seotud kiire kulude kasvu, eelarvetaseme ja rahastamismudeliga. Soovitame ERR-i nõukogul majandusaasta aruanne kinnitada. Viktor Trasberg auditikomitee esimees Taavi Saat auditikomitee liige Tõnis Vahesaar auditikomitee liige /allkirjastatud digitaalselt/ 40  Majandusaasta aruanne 2021 RAHVUSRINGHÄÄLINGU NÕUKOGU ALLKIRJAD Eesti Rahvusringhäälingu 2021. a. majandusaasta aruandele Kiidame heaks Eesti Rahvusringhäälingu 2021. a majandusaasta aruande, mille on kinnitanud juhatus 31. märtsil 2022 ning auditeerinud AS PricewaterhouseCoopers. Rein Veidemann nõukogu esimees Peeter Espak nõukogu liige Priit Hõbemägi nõukogu liige Anti Poolamets nõukogu liige Valdo Randpere nõukogu liige Indrek Saar nõukogu liige Priit Sibul nõukogu liige Viktor Trasberg nõukogu liige Marika Tuus-Laul nõukogu liige /allkirjastatud digitaalselt/ 41