Aruanne

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU NÕUKOGU OTSUS Tallinn 12.04.2022 Nr 1-1/4 Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruande 2021 kinnitamine Tuginedes Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 10 lõige 1 punktile 7 Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu otsustab: 1. Kinnitada „Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruanne 2021“. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Rahnel Nõukogu esimees  KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700 Narva mnt 5 Fax +372 6 268 777 Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee Estonia SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Eesti Rahvusraamatukogu nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Eesti Rahvusraamatukogu (asutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2021, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab lehekülgedel 7 kuni 22 esitatud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt asutuse finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme asutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas asutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad asutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: • teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks asutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; • teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust asutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. Tallinn, 31. märts 2022 /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Randmann Mari-Leen Sandre Vandeaudiitori number 661 Vandeaudiitori number 701 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17 Narva mnt 5, 10117 Tallinn 2  Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruanne 01.01.2021 - 31.12.2021 Registrikood: 74000139 Aadress: Tõnismägi 2 15189 Tallinn Telefon (info): 3 72 6 307 501 Faks: 3 72 6 311 410 Elektronpost: [email protected] Kodulehekülg: www.rahvusraamatukogu.ee Peadirektor: Janne Andresoo Audiitor: KPMG Baltics OÜ  Aastaaruanne 2021 SISUKORD Tegevusaruanne ..........................................................................................................................3 Raamatupidamise aastaaruanne .................................................................................................7 Bilanss .................................................................................................................................... 7 Tulemiaruanne ....................................................................................................................... 8 Rahavoogude aruanne ............................................................................................................ 9 Netovara muutuste aruanne..................................................................................................10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted ................................................................................................ 11 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed ............................................................................................. 15 Lisa 3 Maksud .................................................................................................................... 15 Lisa 4 Materiaalne põhivara ............................................................................................... 16 Lisa 5 Immateriaalne põhivara ........................................................................................... 17 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed................................................................................................. 17 Lisa 7 Kasutusrent .............................................................................................................. 18 Lisa 8 Müügitulu ................................................................................................................ 18 Lisa 9 Sihtfinantseerimine .................................................................................................. 19 Lisa 10 Majandamiskulud ................................................................................................... 21 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud.................................................................................. 21 Lisa 12 Tööjõukulud ........................................................................................................... 22 Lisa 13 Seotud osapoolte tehingud .................................................................................... 22 Majandusaasta aruande allkirjad ............................................................................................... 23 2  Aastaaruanne 2021 Tegevusaruanne 2021. aasta oli Eesti Rahvusraamatukogule (RaRa) raamatukoguhoone rekonstrueerimist ettevalmistav aasta tuues kaasa olulised muudatused teeninduses, igapäeva töödes-tegemistes ning raamatukogu koosseisus. Vastavalt lepingulisele tähtajale andis 2021. aasta maikuus arhitektuuribüroo Sirkel & Mall üle Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise projekti. Sellega sai joon alla tõmmatud suurprojekti esimesele etapile, mille edukuse tagas sujuv koostöö partnerite vahel. See sündis projekti juhtrollis Riigi Kinnisvara ASi, Rahvusarhiivi, arhitektuuribüroo Sirkel & Mall, Sisearhitektuuribüroo VLS ja Rahvusraamatukogu sisemiselt hästi toimivas koostöös. Samaaegselt alustasime hankeid leidmaks partnereid RaRa kogude hoiustamispinnale kolimiseks, hanke võitsid Logistika Pluss OÜ ja OÜ Adduco. Teeninduspinna ja kontoriruumide kolimishanke võitjaks osutus ettevõte OK Movers. RaRa asenduspinna otsing toimus koostöös RE Kinnisvaraga. Valik langes Narva mnt 11 hoonele, see 4000 ruutmeetrine üüripind vastas kõige enam püstitatud ootustele ja oli majanduslikult soodsaim. Aasta kestel toimusid põhjalikud ettevalmistused raamatukogu taasavamiseks asenduspinnal. 15. septembril avasime Solarises oma saatkonna, kõiki tavapäraseid teenuseid pakkuva miniatuurse raamatukogu, mis tegutses Tõnismäe hoonest väljakolimise ajal mõned kuud kui ainus RaRa füüsiline teeninduspunkt. Raamatukogu kasutajad on juba varasemast ajast hästi omaks võtnud raamatute laenutuskapi, mis 2021. aastast asuvad Viru ja 2022. aasta algusest Ülemiste kaubanduskeskuses. Tõnismäe hoone suleti külastajatele 1. novembril ning alustati kontorite ja kogude kolimist. Tänu hästi plaanitud tegevustele ja heale koostööle nii organisatsiooni sees kui ka partneritega õnnestus kogude ja teenuste kolimine asenduspinnale läbi viia õigeaegselt. Samaaegselt hoidsime toimimas kõiki teenuseid ning raamatukogu sai Narva mnt 11 asuva väikese RaRa avada külastajatele 7. jaanuaril 2022. 2021. aastal jätkus kõikjal maailmas võitlus koroonapandeemiaga, mis tõi kaasa mitmeid piirangud avalikus ruumis tegutsemisel. Alates 11. märtsist kuni 11. aprillini oli raamatukogu lugemisala koroonapiirangute tõttu tavakasutuseks suletud, teenuseid pakuti kontaktivaba raamatukoguna ning arvutikasutajatele avati fuajees 4 töökohta. Kokku külastas lugemisala 80 907 inimest ehk 39% vähem kui eelneval aastal. Mõeldes nii oma kasutajatele kui raamatukogu töötajatele püüdsime leida head tasakaalu virtuaalse ja reaalse ruumi vahel. Virtuaalses ruumis toimunud üritused andsid võimaluse hoida sidet lugejatega ka keerulisel koroona perioodil ning füüsilises ruumis toimuv andis huvilistele põhjuse tulla enne rekonstrueerimist raamatukokku, et avastada meie põnevaid kogusid ja hoonet. Maist detsembrini pakkusime rikkaliku publikuprogrammi kaudu huvilistele erinevaid võimalusi enne Tõnismäe hoone sulgemist selle külastamiseks. RaRa hoone loo jutustamine efektse näitusega „Rahvusraamatukogu vana ja uus algus“ sai eesseisva rekonstrueerimise ja 3  Aastaaruanne 2021 raamatukogu kolimise perioodi sissejuhatavaks sündmuseks. Oktoobri lõpus toimus avalikkusele suunatud menukas lõpufestival, mis sulges pidulikult Tõnismäe hoone uksed neljaks aastaks. Edukas koostöö ja kaasamine iseloomustavad 2021. aastat mitmes vaates. Nii laienes humanitaarraamatukogu koostööpartnerite ring, kus andsime sisendi Eesti muusikaauhindade, aasta filmiajakirjaniku, Tuglase novelliauhinna ning Kultuurkapitali kirjandusauhindade välja selgitamisse, kaardistati jazzipärandit ning panustati kaardi kohanimede tõlkeprogrammi. Parlamendi- ja riigiraamatukoguna võtsime sihiks koostöös valdkonna ekspertidega infomanipulatsioonide ning valeinfo teemade laiendamise kogudes ja läbi infokirja spetsialistidele valdkonna teavikute, uuringute ja raportite tutvustamise. Ka haridustegevuste 2021. aasta sihiks oli suurendada koostööd haridusasutustega ja pakkuda kõrge kvaliteediga haridusprogramme ning harivaid tegevusi erinevatele sihtrühmadele. Heameel on tõdeda, et aasta kujunes haridustegevuste vaates väga edukas olenemata koroona mõjudest ning ettevalmistustöödest raamatukogu hoone rekonstrueerimiseks. Neil põhjustel osales füüsilistes programmides planeeritust vähem inimesi, samas saab edukaks pidada kõiki haridustegevusi pakkuvaid veebilahendusi. Raamatukogude arendus- ja kompetentsikeskusena jätkasime üleriigiliste teenuste arendamise, analüüsi- ja teenusedisaini projektidega ning liitusime ka uute IT-arendusprojektidega. Hea näitena saab nende hulgas esile tuua tehisintellekti tehnoloogial põhineva Bürokrati projektiga liitumist, mis pakkudes nii riigi kui ka erasektori digiteenuseid läbi isikliku ja virtuaalse assistendi, võimaldab tulevikus kokku hoida tööaega ning suurendada samas ka raamatukoguteenuse pakkumist 24/7. Samuti jätkus töö automaatse artiklite märksõnastamise krati ja koostöös Muinsuskaitseametiga Kratt Folli: Digitaalsete objektide kirjeldamine tehisintellekti abil loomisega, mis mõlemad säästavad töötajate aega ja loovad väärtust kasutajaile. Terve aasta vältas üleriigilise laenutusteenuse kujundamine projekti „Raamatud liikuma“ raames, teenus käivitub 2022. aastal. Samuti algatati projekt e-väljaannete laenutuskeskkonna väljaarendamiseks. Kõige suuremaks proovikiviks kujunesid 2021. aastal alanud ümberkorraldused IKT- arendusprojektide juhtimises, mis omakorda mõjutasid mitmete IT-komponendiga teenuste ja protsesside toimepidevust ning kvaliteeti. Ümberkorralduste vajaduse tingis Rahvusraamatukogu IT-partneri, Rahandusministeeriumi IT Keskuse pakutava rakenduste haldus- ja arendusteenuse ebarahuldav kvaliteet. Sel põhjusel otsustati loobuda keskse partneri teenustest ja detsentraliseerida IT-organisatsioon, kus olenevalt e-teenustest ja arenduse spetsiifikast on raamatukogul erinevad koostööpartnerid. Nimetatud reorganiseerimised tingisid näiteks tõrked digitaalarhiivi DIGAR kasutuskeskkonnas, mida külastati seetõttu oodatust vähem, kasutussessioone oli 2,6 miljoni asemel 2,3 miljonit. Samuti mõjutas see massdigiteerimisega seotud tööprotsessi, digitaalset arhiveerimist, mis novembrikuus peatus. Otsinguportaalile oli prognoositud aruandeaastaks 10% kasutajate kasvu, kuid kasv jäi veidi üle 6%, mis on isegi hea tulemus, kui arvestada IT teenuste kolimisest tulenenud tehnilisi tõrkeid, kus võõrkeelsetele kogudele puudus kolm kuud ligipääs. Rahvusraamatukogu ühe põhifunktsiooni, pikaajalise säilitamise seisukohast kõige olulisemaks edasiminekuks saab 2021. aastal pidada lepingu sõlmimist uue digitaalarhiivi teenusepakkujaga ExLibris. Uus digitaalarhiivi tarkvara võetakse kasutusele 2022. aastal, mis aitab kompleksselt lahendada digiainestu säilitamise ja kättesaadavaks tegemise probleemid. 4  Aastaaruanne 2021 Märkimisväärseks saavutuseks füüsiliste kogude osas kujunes aastakümneid väldanud RaRa varukogu läbitöötamise lõpuleviimine. Varukogu kujunes 1939 a. Riigiraamatukogule üle antud teavikutest ning selle kultuurilooliselt olulise kirjanduse kogumi läbitöötamisega tegeleti alates 1960ndatest aastatest. Kirjastamistegevusest paistab 2021. aastast silma RaRa toimetiste seerias aasta lõpus ilmunud teadusartiklite kogumik „Kirik, keel ja kool“. Suur edu saatis väljaannet „Salgamata ilusaim linn. Tallinn 17.-19, sajandi illustratsioonidel“, mis valiti 25 kaunima Eesti raamatu hulka ning millele Tallinna Linnavolikogu tellis lisatiraaži, et kinkida see medaliga lõpetavatele Tallinna gümnasistidele. 2021. aasta 31. detsembri seisuga oli Rahvusraamatukogus täidetud 185 ametikohta. Aasta lõpus, seoses kolimisega asenduspinnale ning sellest tulenevate tööprotsesside muudatustega koondati RaRa koosseisust 36,35 ametikohta. RaRa pakkus koondatud töötajatele omalt poolt laia toetuspaketi, mille oluliseks osaks oli ka nõustamine nii edasise karjääri plaanimisel kui ka teiste elukorralduslike muudatuste tegemisel. Tunneme heameelt, et Rahvusraamatukogu maine tööandjana on tõusuteel, mille tunnistuseks on edukad värbamised ja samuti 2021. aasta jaanuaris Unistuste tööandja konkursil avaliku sektori organisatsioonide seas saavutatud esikoht. Organisatsiooni väärtuspõhise juhtimise edasiarendamisel saime valmis ning kasutusmugavuse kontrolli eesmärgil ka katsetatud juhtide ja infospetsialistide kompetentsimudelid. 2021. aasta oli esimene täisaasta RaRa osalemisel peresõbraliku organisatsiooni programmis. Oleme suutnud oma organisatsiooni arendamisel päris mitmeid samme edasi astuda ning muutnud Rahvusraamatukogu veel paremaks kohaks, kus töötada ja enda unistusi ning ambitsioone ellu viia. Kokkuvõtvalt võib nentida, et 2021. aasta oli küll keeruline, kuid RaRa vaates igati õnnestunud, mis tõestas ilmekalt, kuivõrd olulist rolli etendavad ühiskonnas raamatukogud. 2022. aastal asub Rahvusraamatukogu tegutsema asenduspinnal Narva mnt 11 asuvas „RaRa väikeses majas“. Samuti viiakse lõpuni kogude kolimine logistikakeskusesse, et Tõnismäe hoone lõplikult vabastada rekonstrueerimisega seotud ehitustegevuseks. Sellest tulenevalt on aasta esimene pool suuresti seotud teenuste ja töökeskkonna kohandamisega uutele oludele. Plaanime maksimaalselt pingutada selle nimel, et rahvusraamatukogu mõju ühiskonnas kasvatada, et side raamatukogul klientide ning partneritega säiliks ja tugevneks. Seetõttu püüame olla oma siht- ja huvigruppidele, oma lugejatele ja kasutajatele võimalikult lähedal ning nähtavad nii füüsiliselt kui virtuaalselt. Füüsilist kohalolu silmas pidades on suur osa 2022. aasta tegevustest plaanitud üle-Eesti erinevatesse asukohtadesse, täiendava teenindusalana tegutseb Solarise keskuse RaRa esindus. 2022. aastal jätkuvad ettevalmistused Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti Pimedate Raamatukogu liitmiseks Rahvusraamatukoguga, mis Kultuuriministeeriumi eestvedamisel on kavandatud 2023. aastasse. Kultuuriministeeriumi ja Rahvusraamatukogu eestvedamisel korraldatakse 2022. a raamatukogude teema-aasta, mis toob fookusesse Eesti raamatukogude hetkeseisu ja tulevikuperspektiivid eesmärgiga teha raamatukogud paremini nähtavaks ning aidata suurendada raamatukogude külastatavust. Rahvusraamatukogu tegevuskava 2022 ja täismahus tegevusaruanne 2021 on kättesaadavad Rahvusraamatukogu kodulehelt www.nlib.ee/dokumendid. 5  Aastaaruanne 2021 FINANTSNÄITAJAD (tuhandetes eurodes) 2021 2020 Varad kokku 15 417 15 127 Käibevara 2 059 2 002 Põhivara 13 358 13 126 Lühiajalised kohustised 846 599 Netovara 14 570 14 528 Müügitulu 325 443 Tegevustoetuse tulu riigieelarvest 7 207 7 137 Sihtfinantseerimise tulu 1 901 2 982 Tegevuskulud 9 392 9 127 Tulem 43 1 438 SUHTARVUD 2021 2020 Käibevara/lühiajalised kohustised 243% 334% Põhivara/varad kokku 87% 87% Netovara/varad kokku 95% 96% Müügitulu/ tegevustoetuste – ja sihtfinantseerimise tulu 4% 4% 2021. aastal töötas Eesti Rahvusraamatukogus keskmiselt 242 töötajat; töölepingu alusel töötavatele isikutele arvestatud töötasude brutosumma oli kokku 4 009 660 eurot. Peadirektori brutotöötasu oli sellest 61 200 eurot. Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu koosneb seitsmest liikmest. Nõukogu liikmetele maksti tasu 2021. aastal kokku 1 300 eurot. 6  Aastaaruanne 2021 Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) AKTIVA (vara) lisa 31.12.2021 31.12.2020 Käibevara Raha 1 422 256 1 649 504 Nõuded ja ettemaksed 2 622 183 336 033 Varud 14 339 16 055 Käibevara kokku 2 058 778 2 001 592 Põhivara Materiaalne põhivara 4 13 040 309 13 067 089 Immateriaalne põhivara 5 317 577 58 558 Põhivara kokku 13 357 886 13 125 647 AKTIVA (vara) KOKKU 15 416 664 15 127 239 PASSIVA (kohustised ja netovara ) Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 6 846 217 599 448 Lühiajalised kohustised kokku 846 217 599 448 Kohustised kokku 846 217 599 448 Netovara 14 570 447 14 527 791 PASSIVA (kohustised ja netovara) KOKKU 15 416 664 15 127 239 7  Aastaaruanne 2021 Tulemiaruanne (eurodes) lisa 2021 2020 Müügitulu (Tegevustulu) 8 325 033 442 875 Tegevustoetus 7 207 408 7 136 808 Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 9 594 312 1 499 918 Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks 9 1 306 461 1 482 495 sh vahendatav toetus 24 600 20 000 sh välisabi 95 270 151 932 Muud tegevustulud 1 358 2 629 Kokku tegevustulud 9 434 572 10 564 725 Sihtfinantseerimise vahendamine -24 600 -20 000 Kaubad, toore, materjal ja teenused 10 -2 904 988 -2 638 652 (majandamiskulud) Mitmesugused tegevuskulud 11 -471 878 -539 141 Tööjõukulud 12 -5 456 467 -5 388 665 Põhivara kulum ja väärtuse langus 4,5 -534 228 -540 539 Kokku tegevuskulud -9 392 161 -9 126 997 Tegevustulem 42 411 1 437 728 Finantstulud ja –kulud Intressitulu 245 218 Finantstulud ja –kulud kokku 245 218 Aruandeaasta tulem 42 656 1 437 946 8  Aastaaruanne 2021 Rahavoogude aruanne (eurodes) lisa 2021 2020 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem 42 411 1 437 728 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 4,5 534 228 540 539 Põhivara soetamise käibemaksukulu 125 397 263 411 Sihtfinantseerimise tulud põhivara soetamiseks 9 -594 312 -1 499 918 Põhitegevusega seotud käibevara muutus -286 150 118 290 Varude muutus 1 716 4 579 Põhitegevusega seotud kohustiste muutus 161 506 44 308 Kokku rahavood põhitegevusest -15 204 908 938 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel tasutud -749 268 -1 670 472 Laekunud sihtfinantseerimised põhivara 520 798 1 554 000 soetamiseks Laekunud intressid ja muu finantstulu 245 218 Kokku rahavood investeerimistegevusest -228 225 -116 255 Rahavood kokku -243 428 792 684 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 1 649 504 856 820 Raha ja selle ekvivalentide muutus -227 248 792 684 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 1 422 256 1 649 504 9  Aastaaruanne 2021 Netovara muutuste aruanne (eurodes) Netovara seisuga 31.12.2019 13 089 845 2020. aasta tulem 1 437 946 Netovara seisuga 31.12.2020 14 527 791 2021. aasta tulem 42 656 Netovara seisuga 31.12.2021 14 570 447 10  Aastaaruanne 2021 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Lisaks eeltoodule on Eesti Rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku juriidilise isiku raamatupidamise aastaaruande koostamisel arvestatud avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendis sätestatud nõuete ja arvestuspõhimõtetega. Juhul, kui Raamatupidamise Toimkonna juhendites esitatud arvestuspõhimõtted erinevad avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtutakse avaliku sektori juhendis sätestatud põhimõtetest. Vara ja kohustised on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajaliste varadena on näidatud varad, mis eeldatavasti realiseeritakse järgmisel majandusaastal. Lühiajaliste kohustistena on näidatud kohustised, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Ülejäänud varad ja kohustised on näidatud pikaajalistena. Tulemiaruande koostamisel on lähtutud Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemist nr 1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha ja rahavoogude aruanne Raha ja raha ekvivalentidena rahavoogude aruandes näidatakse raha kassas ja arvelduskontode jääke. Rahavoogude aruande koostamisel on kasutatud kaudset meetodit. Finantsvarad ja -kohustised Finantsvaraks loetakse raha, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantskohustisteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi kohustisi. Finantsvarad ja -kohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või -kohustise eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või -kohustisega otseselt seotud tehingukulutusi. Finantskohustised kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. 11  Aastaaruanne 2021 Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui Rahvusraamatukogu kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata nõudeid kajastatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest, hinnates iga arve laekumise tõenäosust võimalusel eraldi. Leppetrahvide arvestus toimub bilansiväliselt. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega seotud otsestest kuludest. Varude arvestuses kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, kumb on madam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara on vara, mille kasutusiga on pikem kui üks aasta ja mille maksumus ületab 5000 eurot. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendile ei lisata põhivara soetusmaksumusele tagastamisele mittekuuluvat käibemaksu, käibemaks kantakse aruandeperioodi kuludesse. Vara, mille maksumus ei ületa 5000 eurot, loetakse väheolulise maksumusega varaks ja kantakse soetamisel kuludesse. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Juhul kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele juhul, kui see vastab materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha isegi juhul, kui see ei olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel. Juhul kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus (ja sellest tulenevalt tänane bilansiline jääkmaksumus) ei ole teada, siis seda hinnatakse, lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumit arvestatakse lineaarselt lähtudes vara kasulikust tööeast. Põhivaragruppide amortisatsiooninormid on järgmised: Hooned 2 % aastas masinad ja seadmed 10 - 20% aastas muu inventar 10 - 25% aastas 12  Aastaaruanne 2021 Teavikud ja kunstiväärtused võetakse arvele soetusmaksumuses, nende puhul piirväärtust ei rakendata. Maad, teavikud ja kunstiväärtusi ei amortiseerita. Teavikud ja kunstiväärtused kantakse bilansist maha siis, kui need on kasutamiskõlbmatud või hävinenud. Rahvusraamatukogu ei tee kaetava väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel tehakse põhivara väärtuse languse korral kaetava väärtuse test. Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (so kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalsete põhivarade objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Olemasolevate varade eluiga vaadatakse üle investeeringu- (renoveerimis-) plaanide koostamisel ja parenduste (renoveerimissummade) lisamisel põhivara soetusmaksumusele. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Juhul, kui põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsioonimäärad. Vara hakatakse amortiseerima alates tema kasutusvalmis saamise hetkest (st alates hetkest, mil ta on kavandatud seisundis ja asukohas) ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mille kasutusiga on pikem, kui üks aasta ja mille maksumus ületab 5000 eurot. Immateriaalset vara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumit arvestatakse lineaarselt lähtudes vara kasulikust tööeast. Tarkvara amortiseeritakse 14 - 25% aastas. Rendid Kapitalirendina kajastatakse rendilepinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõik ülejäänud rendilepingud on kajastatud kasutusrendina. Kapitalirendi kohustist vähendatakse põhiosa tagasimaksetega, intressikulu kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna. Kasutusrendimaksed kajastatakse kasumiaruandes rentnikuna kuluna ja rendileandjana tuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul. Tulu Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. 13  Aastaaruanne 2021 Toetused Tegevustoetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest, kajastatakse raha laekumisel tulemiaruandes tuluna. Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks kajastatakse lähtuvalt tulude-kulude vastavuse printsiibist. Selliseid laekunud sihtfinantseerimise summasid, millele vastavad kulud tekivad järgmisel perioodil, näidatakse bilansi real „Võlad ja ettemaksed“. Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna põhivara soetamise perioodil. Tasuta saadud teenused Teistelt avaliku sektori üksuselt saadud tasuta teenuseid kajastatakse lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendi § 32 lg 6 tegevuskuluna ja sihtfinantseerimise tuluna. Välisvaluutas toimuvate tehingute kajastamine Välisvaluutas toimuvad tehingud kajatatakse tehingu toimumise päeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursiga. Välisvaluuta tehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes. Välisvaluutas fikseeritud vara ja kohustised on ümber hinnatud Eurodesse bilansipäeva valuutakursside alusel. Seotud osapoolte tehingud Rahvusraamatukogus loetakse seotud osapoolteks peadirektor ja töötajad, kellel on õigus sõlmida Rahvusraamatukogu nimel lepinguid ning nõukogu liikmed, nende lähedased pereliikmed (sh elukaaslased ja lapsed) ning kõigi eelpool nimetatud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse raamatupidamise aastaruandes informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või - turutingimustele. Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruanne kajastab olulisi vara ja kohustiste hindamist mõjutavaid asjaolusid, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul ning on seotud aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega. Olulisi bilansipäevajärgseid sündmusi, 14  Aastaaruanne 2021 mis ei ole seotud aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega, ei kajastata bilansis, nende olemasolul on nende sisu avalikustatud aastaaruande lisades. Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed lisa 31.12.2021 31.12.2020 Nõuded ostjate vastu 51 040 102 251 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded -651 -6 099 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 3 7 957 7 784 Sihtfinantseerimise nõuded 9 208 753 5 723 Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 355 003 226 361 Muud lühiajalised nõuded 81 13 Kokku 622 183 336 033 Muude ettemakstud tulevaste perioodide kuludena on kajastatud järgnevateks perioodideks tellitud perioodika, andmebaaside kasutamise litsentside jms eest tehtud ettemaksed. Lisa 3 Maksud 31.12.2021 31.12.2020 lisa ettemaks võlg ettemaks võlg Ettemaksukonto 2 7 957 7 784 Käibemaks 14 431 11 949 Erisoodustuste tulumaks 2 990 2 376 Üksikisiku tulumaks 54 347 51 854 Sotsiaalmaks 112 623 112 979 Töötuskindlustusmaks 6 777 7 190 Kogumispensioni makse 4 698 4 905 Kokku ettemaksed 2 7 957 7 784 Kokku võlad 6 195 866 191 253 15  Aastaaruanne 2021 Lisa 4 Materiaalne põhivara Infotehno- Ette-maksed Ehitised ja Masinad ja loogia ja Kunsti- ja Maa hoonestus- Teavikud Kokku seadmed muu väärtused lõpetamata õigus inventar põhivara Soetusmaksumus 666 017 19 914 447 1 034 244 597 906 71 160 4 993 784 1 257 115 28 534 673 31.12.2020 Akumuleeritud kulum 0 -14 095 494 -908 135 -463 957 0 0 0 -15 467 586 31.12.2020 Jääkmaksumus 666 017 5 818 953 126 109 133 949 71 160 4 993 784 1 257 115 13 067 087 31.12.2020 Ostud ja parendused 0 0 0 80 530 0 210 763 187 175 478 468 Arvestatud kulum 0 -404 760 -28 144 -56 824 0 0 0 -489 728 Mahakandmine 0 0 0 -3 773 0 -11 745 0 -15 518 Soetusmaksumus 666 017 19 914 447 1 026 575 635 416 71 160 5 192 802 1 444 290 28 950 707 31.12.2021 Akumuleeritud kulum 0 -14 500 254 -928 610 -481 534 0 0 0 -15 910 398 31.12.2021 Jääkmaksumus 666 017 5 414 193 97 965 153 882 71 160 5 192 802 1 444 290 13 040 309 31.12.2021 2021 aastal anti Sirkel&Mall OÜ poolt üle Eesti Rahvusraamatukogu hoone Tõnismägi 2 renoveerimise projekt, mille kogumaksumus oli 1 605 tuh eurot. Hoone rekonstrueerimiseks viis Riigi Kinnisvara AS läbi riigihanke, mille tulemusena sõlmiti leping Ehitus5ECO OÜ-ga. Tööde maksumuseks on vastavalt sõlmitud lepingule 58 887 tuh eurot. Tehtavad tööd kaetakse Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt Riigieelarvest. Teavikute ostmiseks kulus majandusaastal 158 407 eurot. Teavikuid annetati aruandeperioodil summas 52 356 eurot. 16  Aastaaruanne 2021 Lisa 5 Immateriaalne põhivara Muu Kasutusele Tarkvara immateriaalne võtmata tarkvara Kokku põhivara Jääkmaksumus 42 269 16 290 0 58 559 31.12.2020 Soetusmaksumus 320 912 48 869 0 369 781 31.12.2020 Soetamine 2021 0 0 288 000 288 000 Soetusmaksumus 320 912 48 869 288 000 657 781 31.12.2021 Akumuleeritud kulum -278 643 -32 579 0 -311 222 31.12.2020 Arvestatud kulum 2021 -16 764 -12 218 -28 982 Akumuleeritud kulum -295 407 -44 797 0 -340 204 31.12.2021 Jääkmaksumus 25 505 4 072 288 000 317 577 31.12.2021 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed lisa 31.12.2021 31.12.2020 Võlad tarnijatele 505 965 132 190 Võlad töövõtjatele 36 970 50 344 Maksuvõlad 3 195 866 191 253 Muud viitvõlad 86 657 Toetuste ja siirete kohustised 0 10 000 Muud kohustised 328 329 Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 9 90 821 214 536 Muud saadud ettemaksed 0 139 Töösuhte lõppemise hüvitiste eraldised 16 181 0 Kokku 846 217 599 448 17  Aastaaruanne 2021 Lisa 7 Kasutusrent Kasutusrendi tulu aruandeaastal lisa 2021 2020 Parkla 11 590 16 370 Ruumide rent ja majandamine 191 193 253 555 Kokku 8 202 783 269 925 Kasutusrendi kulu aruandeaastal lisa 2021 2020 Asenduspinna rent 177 749 0 Sõidukid 3 605 3 747 Kontoritehnika 1 513 1 708 Kokku 182 867 5 455 Järgmiste perioodide kasutusrendi kulu lisa 2021 2020 mittekatkestatavatest lepingutest Ruumide rent, 12 kuu jooksul 1 156 356 0 Ruumide rent, 1-5 aasta jooksul 2 937 749 0 Kokku 4 094 105 0 2021 aastal oli kasutusrendile antud 10,14% Tõnismägi 2 asuva hoone pinnast. Bilansipäeva seisuga on oluline osa rendilepingutest lõpetatud seoses Tõnismägi 2 hoone renoveerimisega. Renoveerimistööde ajaks on Eesti Rahvusraamatukogu sõlminud lepingud asenduspindade rendiks: Narva mnt 11 - teeninduspind ja kontoriruumid – tulevaste perioodide rent mittekatkestatavas osas summas 2 267 tuh eurot; kogude hoidla 1 823 tuh eurot ning Solarise Keskuses oleva pinna rendi kohustus mittekatkestatavas osas 4 tuh eurot. Lisa 8 Müügitulu 2021 2020 Müügitulu tululiikide lõikes summa summa Üüritulu ja parkimisplatsi rent 202 783 269 925 Konverentsiteenus 39 558 66 695 Kirjastusteenused 29 610 20 253 Digiteerimine, skaneerimine 18 003 13 615 Koolitused 15 446 16 421 Köitmine ja restaureerimine 9 635 18 967 Infoteenused 7 440 11 884 Muud 2 433 4 831 Ajakirja RK väljaandmine 125 125 Arhiveerimine 0 6 789 Näitused, kontserdid 0 13 370 Kokku 325 033 442 875 18  Aastaaruanne 2021 2021 2020 summa summa Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes (eurodes) (eurodes) Eesti 305 959 437 147 Saksamaa 11 966 0 Taani 4 513 4 350 Soome 2 018 1 146 Prantsusmaa 267 0 Holland 135 103 Muud 175 129 Kokku 325 033 442 875 Lisa 9 Sihtfinantseerimine Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine 2021 2020 Kultuuriministeerium 280 028 1 459 923 Ettevõtluse Arendamise SA, struktuuritoetus 2014-2020 172 800 0 Riigi Tugiteenuste Keskus 89 128 0 Muud 52 356 39 995 Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine kokku 594 312 1 499 918 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 2021 2020 Rahandusministeerium 892 700 901 404 Kultuuriministeerium 217 923 327 572 Riigikantselei 83 652 83 000 Riigi Infosüsteemide Amet, struktuuritoetus 2014-2020 34 440 124 389 Euroopa Komisjon 23 533 9 594 Ettevõtluse Arendamise SA, struktuuritoetus 2014-2020 20 307 16 970 Eesti Kultuurkapital 11 800 12 000 Läti Rahvusraamatukogu koostööprojekt 10 212 979 CENL Secretariat 5 266 0 Muud 6 628 4 287 Tallinna Kultuuriamet 0 2 300 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks kokku 1 306 461 1 482 495 Saadud rahalisest sihtfinantseerimisest moodustavad enamuse Kultuuriministeeriumi ja Riigikantselei toetus ning struktuurifondidest saadud sihtfinantseerimised. 19  Aastaaruanne 2021 Rahandusministeeriumi poolne mitterahaline sihtfinantseering summas 892 700 sisaldab Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse poolt teostatud IT teenuste tulu. RMIT pakub raamatukogule IT teenust alates 2018.aastast. Kultuuriministeeriumilt saadi 2021. aastal sihtfinantseeringut Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimiseks summas 336 000 eurot ning jooksvaks remondiks 10 000 eurot. E- raamatukogu arendamist toetati 32 000 euroga. „2022-raamatukogudeaasta“ ettevalmistavate kulude toetus oli summas 15 500 eurot. Lisaks väiksemad sihtotstarbelised toetused. Kultuuriministeeriumi poolt eraldatud toetustest jäi 2021.aastal kasutamata e-raamatukogu investeeringutoetus summas 24 305 eurot. Riigikantseleilt saadi toetust Euroopa Liidu infokeskuse finantseerimiseks 90 897 eurot, millest kasutati ära 2021 aastal 83 652 eurot. Ülejäänud 7 245 eurot kasutati ära 2022 jaanuaris. 2018.aastal rahuldas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus taotluse struktuuritoetuste fondi periood 2014-2020 vahenditest eraldada toetust ühtse lugejaplatvormi loomiseks, mis võimaldaks raamatuid tellida kõikjalt Eestist. Projekti kogumaksumus on 666 665 eurot, EAS-i poolne finantseerimine sellest 50%. Tegevusi selle toetuse arvelt teostati 2021.aastal summas 193 107 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskuse poolne kaasfinantseering struktuuritoetusele oli 2021.aastal summas 89 128 eurot. Sihtfinantseerimise nõuded 31.12.2021 31.12.2020 Ettevõtluse Arendamise SA, struktuuritoetus 2014-2020 169 374 3 299 Riigi Infosüsteemide Amet, struktuuritoetus 2014-2020 34 440 0 Kultuuriministeerium 2 339 1 212 Läti Rahvusraamatukogu 2 195 0 Muud 0 540 Nõuded sihtfinantseerimise osas kokku 208 348 5 051 Sihtfinantseerimise ettemaksed lisa 31.12.2021 31.12.2020 Kultuuriministeerium 24 305 118 117 Koninklijke Bibliotheek 42 494 44 005 Euroopa Komisjon 16 777 40 311 Riigikantselei 7 245 0 Läti Rahvusraamatukogu koostööprojekt 0 8 017 I.Eenmaa sihtkapital 0 4 086 Kohustused sihtfinantseerimise osas kokku 6 90 821 214 536 20  Aastaaruanne 2021 Lisa 10 Majandamiskulud 2021 2020 Administreerimiskulud -82 480 -93 035 Lähetused -7 039 -5 411 Koolitused -54 606 -46 984 Kinnistute ja hoonete majandamiskulud ja remont -1 014 117 -700 755 Teavikute ja perioodikaga seotud kulud -319 010 -380 230 Ürituste ja näituste korraldamise kulud -80 278 -108 391 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -1 200 597 -1 200 148 Sõidukite majandamiskulud -10 250 -9 310 Inventar ja inventari remondikulud -13 428 -17 696 Reklaami ja kommunikatsiooni kulud -43 251 -26 034 Muud -79 932 -50 658 Kokku -2 904 988 -2 638 652 2018.aastal anti järk järgult Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele üle Rahvusraamatukogu infotehnoloogia alane teenindamine. Tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendi § 32 lg 6 on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia- kuludena kajastatud hinnangulisi kulusid teenuse osutamiseks summas 892 700 eurot (2020.aastal 901 404 eurot). Hinnanguline tulu on välja toodud lisas 9. Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud 2021 2020 Maksud, lõivud (käibe-, maa-, ettevõttetulumaks jms) -449 548 -532 095 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (sh leppetrahvid ) -13 845 -4 530 Muud tegevuskulud - 8 485 - 2 516 Kokku -471 878 -539 141 21  Aastaaruanne 2021 Lisa 12 Tööjõukulud 2021 2020 Töötasud kokku 4 046 341 4 004 760 Erisoodustused 26 653 20 688 Sotsiaalkindlustusmaksed 1 383 473 1 363 217 Kokku 5 456 467 5 388 665 Kõrgharidusega kultuuritöötajad 145,01 159,52 Juhid 17,67 17,71 Keskastmespetsialistid 27,74 20,43 Nooremspetsialistid 9,66 11,75 Tippspetsialistid 18,59 16,32 Töölised 22,91 25,99 Keskmine töökohtade arv 241,58 251,72 2021 2020 Peadirektorile arvestatud brutopalk 61 200 56 400 Nõukogu liikmetele arvestatud tasud 1 300 845 Kokku 62 500 57 245 Lisa 13 Seotud osapoolte tehingud Eesti Rahvusraamatukogu ei ole seotud osapooltega 2021. aastal teinud avalikustamisele kuuluvaid õigusaktidele, aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele mittevastavaid tehinguid. 22  Aastaaruanne 2021 Majandusaasta aruande allkirjad Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Majandusaasta aruanne on kinnitanud nõukogu poolt 12. aprillil 2022. aastal. Peadirektor (allkirjastatud digitaalselt) Janne Andresoo Nõukogu esimees (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Rahnel 23