Aruanne

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU NÕUKOGU OTSUS Tallinn 12.04.2022 Nr 1-1/3 Eesti Rahvusraamatukogu tegevusaruande 2021 kinnitamine Tuginedes Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 10 lõige 1 punktile 2 Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu otsustab: 1. Kinnitada „Eesti Rahvusraamatukogu tegevusaruanne 2021“. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Rahnel Nõukogu esimees  Eesti Rahvus- KINNITATUD Eesti Rahvus- raamatukogu raamatukogu nõukogu 12.04.2022 otsusega 1-1/3 tegevusaruanne 2021 1  Head lugejad! Teie ees on Eesti Rahvusraamatukogu 2021. aasta tegevusaruanne. Kuna maailm võitles mullu juba teist aastat kõikehõlmava koroona- pandeemiaga, olime harjunud neis oludes tegutsema. Pandeemia on veelkord näidanud raamatukogude olulisust infojagajana ning inimeste kultuuriliste vajaduste rahuldajana. Rahvusraamatukogu jaoks oli 2021. aasta märgiline, sest algasid ettevalmistustööd Tõnismäe hoone rekonstrueerimiseks. Leidsime rekonstrueerimise ajaks uue tegevuskoha Tallinnas Narva mnt 11 (nn väike maja), arendasime lugejatega kontakti hoidmiseks välja mugavusteenused (Solarise saatkond, raamatukapid) ning korralda- sime oma lugejatele ja partneritele senise majaga hüvastijätuks maist detsembrini kestva publikuprogrammi, kus huviline sai läbi käia ka Tõnismäe hoone varjatud nurgad. Meeskonna ühise pingutusena kolisime nelja kuu jooksul tühjaks kõik hoidlad ja lugemissaalid (3,2 miljonit teavikut!). Väikse maja töö Narva maanteel käivitus sujuvalt ja senised lugejad hakkavad meid taas leidma. Rekonstrueerimise käigus sisus ja vormis täielikult uuenev rahvusraamatukogu sai 2021. aasta suvel uuenenud kaubamärgi RaRa, mille töötajad ja lugejad võtsid kiiresti omaks ning mis on pälvinud kiitust ka brändiasjatundjate seas. Rahvusraamatukogu jätkas 2021. aastal lugejate ootustele paremaks vastamiseks digiteerimist ja oma digitaalsete materjalide kätte- saadavuse parandamist kogu Eestis. Muu hulgas alustasime sel eesmärgil digitaalarhiivi DIGAR uuendamist. Kogu Eesti raamatukoguvõrgu heaks vältas aasta jooksul üleriigilise laenutusteenuse kujundamine projekti „Raamatud liikuma” raames, mis teenusena käivitub 2022. aastal. Samuti algatasime projekti e-väljaannete laenutuskeskkonna väljaarendamiseks. Rahvusraamatukogu alustas mullu ka ettevalmistusi 2022. aastal toimuvaks raamatukogude teema-aastaks, kus koostöös 870 raamatu- koguga tuleb ühiselt jõuda raamatukogude positsiooni ja nähtavuse parandamiseni kogu Eestis. Viimased kaks aastat on elule tooni andnud üleilmsed kriisid, mis on lõhkunud seniseid arusaamu ja harjumuspäraseid tegevusmustreid. Kriisid on küll häirivad, kuid pakuvad võimalust kiireks arenguks. Rahvusraamatukogu plaanib seda võimalust kasutada. Head lugemist! Janne Andresoo peadirektor 2 1. Aasta lühiülevaade • 2021. aasta oli Eesti Rahvusraamatukogule raamatukoguhoone rekonstruee- rimist ette valmistav aasta, tuues kaasa olulised muudatused teeninduses, igapäeva töödes-tegemistes ning raamatukogu töötajaskonnas. • Maikuus anti RaRa-le üle rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise projekt, Riigi Kinnisvara ASi juhtimisel lõppes sellega suurprojekti esimene etapp. • Algasid põhjalikud ettevalmistused RaRa taasavamiseks asendusruumides. 15. septembril avasime Tallinnas Solarise keskuses oma saatkonna — kõiki tavapäraseid teenuseid pakkuva miniraamatukogu, mis tegutses Tõnismäe hoonest väljakolimise ajal mõned kuud RaRa ainsa füüsilise teeninduspunktina. • Tõnismäe hoone suleti külastajatele 1. novembril ning alustati kontorite ja kogude kolimist. Samaaegselt hoidsime toimimas kõiki teenuseid ja raamatukogu sai Narva mnt 11 asuva RaRa väikse maja avada külastajatele 7. jaanuaril 2022. • 2021. aastal jätkus kõikjal maailmas võitlus koroonapandeemiaga. See tõi kaasa piirangud avalikus ruumis tegutsemisele ja 11. märtsist 11. aprillini oli raamatukogu lugemisala piirangute tõttu tavakasutuseks suletud. Küll pakku- sime teenuseid kontaktivaba raamatukoguna ja avasime arvutikasutajatele Tõnismäe hoone fuajees neli töökohta. Piirangud ja rekonstrueerimisega seotud kolimine avaldas mõju ka külastatavusele: kokku külastas lugemis- ala 80 907 inimest ehk 39% varasemast aastast vähem. • Lugejate ja külastajatega kontakti hoidmiseks ja teenuste pakkumiseks püüdsime aasta jooksul leida head tasakaalu virtuaalse ja füüsilise ruumi vahel. Virtuaalses ruumis toimunud üritustega saime hoida lugejatega sidet pandeemia ajal, füüsilises ruumis toimunu andis viirusevabamal ajal huvilistele võimaluse külastada raamatukogu veel enne rekonstrueerimist ja tutvuda hoone nurgatagustega. Ameerika Ühendriikide Eesti saatkonna vabatahtlike abi oli teretulnud juba kogude kolimist ette valmistavas etapis. 3 • Just sel põhjusel korraldasime maist detsembrini rikkaliku publikuprogrammi, et pakkuda erinevaid võimalusi ja põhjusi Tõnismäe hoone külastamiseks. Avalöögi andis särav näitus „Rahvusraamatukogu vana ja uus algus”, mis juhatas sisse pool aastat kestva sulgemisperioodi. Oktoobri lõpus toimus avalikkusele suunatud menukas lõpufestival, mis sulges pidulikult Tõnismäe hoone uksed neljaks aastaks. • Edukas koostöö ja kaasamine iseloomustavad 2021. aastat mitmes vaates. Nii panustasime humanitaarraamatukoguna Eesti muusikaauhindade, aasta filmiajakirjaniku, Tuglase novelliauhinna ning Kultuurkapitali kirjandusauhin- dade laureaatide välja selgitamisse, kaardi kohanimede tõlkeprogrammi ning kaardistasime džässipärandit. Parlamendi- ja riigiraamatukoguna võtsime sihiks infomanipulatsioonide ja valeinfo teemade käsitlemise kogudes ning infokirja kaudu spetsialistidele valdkonna teavikute, uuringute ja raportite tutvustamise. • Hariduskeskusena suurendasime hoolimata pandeemia mõjudest koos- tööd haridusasutustega ja pakkusime kõrge kvaliteediga haridusprogramme erinevatele sihtrühmadele. • Raamatukogude arendus- ja kompetentsikeskusena jätkasime üleriigiliste teenuste arendamise, analüüsi- ja teenusedisaini projektidega ning liitusime ka uute IT-arendusprojektidega (nt tehisintellekti tehnoloogial põhineva projektiga Bürokratt). • Kogu aasta vältas üleriigilise laenutusteenuse kujundamine projekti „Raamatud liikuma” raames, teenus käivitub 2022. aastal. Samuti algatati projekt e-väljaannete laenutuskeskkonna väljaarendamiseks. • Kõige suuremaks proovikiviks kujunesid 2021. aastal alanud ümber- korraldused organisatsiooni infotehnoloogiliste lahenduste korralduses, kus loobusime senise partneri haldus- ja arendusteenusest ebarahuldava kvaliteedi tõttu. IT-korraldust hakkab taas vedama meie organisatsiooni enda IT-üksus, kes kaasab vastavalt e-teenusele ja arenduse spetsiifikale vajalikke väliseid koostööpartnereid. Üleminek uuele töökorraldusele tõi kaasa tõrkeid teenuste kasutamisel. • Rahvusraamatukogu ühe põhifunktsiooni, pikaajalise säilitamise seisu- kohast saab kõige olulisemaks edasiminekuks pidada lepingu sõlmimist uue digitaalarhiivi teenuse pakkujaga ExLibris. Digitaalarhiivi tarkvara võetakse kasutusele 2022. aastal, see aitab kompleksselt lahendada digiainestu säilitamise ja kättesaadavaks tegemise probleemid. • Märkimisväärseks saavutuseks füüsiliste kogude osas kujunes aastakümneid väldanud RaRa varukogu läbitöötamise lõpuleviimine. Kirjastamistegevuses paistab 2021. aastast silma RaRa toimetiste seerias aasta lõpus ilmunud teadusartiklite kogumik „Kirik, keel ja kool” ja menukas „Salgamata ilusaim linn. Tallinn 17.—19. sajandi illustratsioonidel”. Viimane valiti ka 25 kauneima Eesti raamatu hulka. • 2021. aasta 31. detsembri seisuga oli rahvusraamatukogus täidetud 185 ametikohta. Aasta lõpus, seoses kolimisega asendusruumidesse ning sellest tulenevate tööprotsesside muudatustega koondati RaRa koosseisust 36,35 ametikohta. • Rahvusraamatukogu maine tööandjana on tõusuteel, mille tunnistuseks on edukad värbamised ja samuti 2021. aasta jaanuaris Unistuste Tööandja konkursil avaliku sektori organisatsioonide seas saavutatud esikoht. 4 2. Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimine Tõnismäe hoone rekonstrueerimisprojekt valmis 2021. aasta kevadel, sellega sai Riigi Kinnisvara ASi juhtimisel läbi rekonstrueerimistööde esimene etapp. Hoone rekonstrueerimise projekteerimise peatöövõtja oli arhitektuuribüroo Sirkel & Mall, sisekujunduse projekti tegi sisearhitektuuribüroo VLS. Projekti panustasid veel Tallinna Tehnikaülikool, Geodeesia24, AruCAD, Tallinna linn ja Rahvusarhiiv. Riigi Kinnisvara AS ning Sirkel & Mall pälvisid Eesti Rahvusraamatukogu rekonstrueerimise projekteerimise eest digitaal- ehituse klastri aasta teo auhinna. Riigi Kinnisvara ASi korraldatud rekonstrueerimistööde ehitushanke võitis OÜ Ehitus5ECO. Ehitustöödega plaanitakse jõuda lõpule 2025. aastal ja tööde maksumus on 59 miljonit eurot. Tööde eesmärk on muuta hoone nutika ruumilahenduse ning tänapäevaste materjalide abil kaasaegseks ja mugavaks. Renoveeritud hoonesse kolivad ka Rahvusarhiivi Tallinna üksused. Samal ajal alustasime hankeid RaRa kogude hoiustamispinnale kolimiseks, võitsid ettevõtted Logistika Pluss ja Adduco. Teenindus- ja kontoriruumide Rahvusraamatu- kolimishanke võitis OK Movers. kogu hoone muutub rekonstrueerimisel RaRa asenduspinna otsing toimus koostöös RE Kinnisvaraga. Leiti 4000-ruut- külastajatele veelgi meetrine üüripind Tallinnas Narva mnt 11, mis vastas kõige enam püstitatud avatumaks. ootustele ja oli majanduslikult soodsaim. Arhitektuuribüroo Sirkel & Mall nägemus katuseterrassist. Illustratsioon: Sirkel & Mall 5 Rekonstrueerimiseelse rahvusraamatukogu gaaskustutusjaam 3. Raamatukogu kasutamine 2021. aastal oli rahvusraamatukogu avatud 249 päeva (2020. aastal 229). Keskmiselt oli lugemisala külastusi 325 päevas (2020. aastal 579). Kokku külastas lugemisala 80 907 inimest (aasta varem 132 542) ehk 39% vähem kui eelneval aastal. 11. märtsist 11. aprillini oli raamatukogu lugemisala koroonapiirangute tõttu tavakasutuseks suletud, teenuseid pakuti kontaktivaba raamatukoguna ning arvutikasutajatele avati fuajees neli töökohta. Maist kuni novembrini, mil hoone rekonstrueerimiseks suleti, oli raamatukogu avatud tavapärastel aegadel. 3.1. Külastused ” Klientide Lugemisala külastuste arv 2012—2021 usaldusest ja lojaalsusest annab tunnis- tust kõrgena püsiv soovitus- indeks — 89,5%. Klientide usaldusest ja lojaalsusest annab tunnistust kõrgena püsiv soovitusindeks – 89,5%. Rahulolu teenindusega küsitakse pärast kliendikontakti ja soovitusindeks väljendab üldist kliendirahulolu. Soovitusindeks 2016—2021 7 ” Raamatukapp on mugavus- teenusena end igati õigustanud. Raamatukapid teevad lugejale 3.2. Laenutused teenused kätte- saadavamaks. 2021. aastal vähenes laenutuste arv 4% võrra 47 339-ni, sest kogud olid Raamatukapi rekonstrueerimisest tingitud kolimise tõttu viimased kaks kuud suletud. avamine Septembris avasime raamatukapi Tallinnas Viru Keskuse bussiterminalis, Viru Keskuse teeninduspunktina lisandus Solarise keskuses asuv RaRa saatkond. bussiterminalis Jätkuvalt populaarne on laenuteenuse kasutamine raamatukappide vahendusel. 20. septembril 2021. 2021. aastal laenutati Tõnismäe kapi vahendusel 9886 korda (2020. aastal 9625), Viru Keskuse kapi vahendusel 392 korda (september–detsember). Raamatukapp on mugavusteenusena end igati õigustanud ja moodustas kõigist laenutustest aruandeaastal 17%. 2020. aastal käivitunud koostöö Omnivaga andis kasutajatele mugava võimaluse tellida soovitud kirjandus lähimasse pakiautomaati. Teenuse maht kasvas aruandeaastal 100%: 2020. aastal 407 ja 2021. aastal 830 laenutust. Raamatukogudevahelise laenutuse (RVL) teenuse vahendusel telliti 2021. aastal teistest raamatukogudest 267 teavikut (2020. aastal 280) ning saadeti teistele raamatukogudele 272 teavikut (2020. aastal 332). Uusi kasutajaid registreerus varasemast aastast 26% vähem (6545). Uute kasutajate vähenemise põhjustas raamatukogu kogude sulgemine ja IT-teenuste kolimisest tulenenud juurdepääsutakistused teadusandme- baasidele ja otsinguportaalile. Kojulaenutused 2012—2021 ja laenutused Tõnismäe raamatukapi vahendusel 2019 —2021 8 2021. aastal lisandus teeninduspunktina Solarise keskuses asuv RaRa saatkond. 3.3. Päringud 2021. aastal registreeriti 394 mahukamat päringut (2020. aastal 417). Kui 2020. aastal kasvas plahvatuslikult veebivestluste arv, siis Tõnismäe hoone ja kogude sulgemine mõjutas teenuse mahu vähenemist 8%. 2021. aastal liitusime Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhitud projektiga Bürokratt, mis pakub tulevikus nii riigi kui ka erasektori digi- teenuseid isikliku virtuaalse assistendi abil, võimaldab kokku hoida töötajate tööaega ning samas ka pakkuda raamatukoguteenust ööpäev läbi. Aasta lõpuks oli projekt valmis ning teenus võetakse 2022. aastal kasutusele kolmes asutuses: Politsei- ja Piirivalveametis, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järele- valve Ametis ning Eesti Rahvusraamatukogus. Veebivestlused 2019—2021 3.4. Otsinguportaal ja DIGAR Otsinguportaal võimaldas 2021. aastal juurdepääsu 418 (2020. aastal 546) võõrkeelsele andmekogule, sh RaRa hangitud 31 (2020. aastal 35) teadus- andmebaasile. Võõrkeelsete andmekogude arv vähenes üksnes metaandmeid sisaldavate andmekogude eemaldamise tulemusena. Kokku on otsinguportaali vahendusel leitavad 342 323 (2020. aastal 313 093) võõrkeelset e-raamatut ja 130 309 (2020. aastal 128 467) e-ajakirja. 9 Rahvusraamatukogu otsinguportaalist leiab kiiresti huvipakkuva teaviku. Portaali kasutati aruandeaastal 86 363 korda (2020. aastal 80 987), selle kaudu ligipääsetavaid ostetud litsentsiga teadusandmebaase 152 345 korda (2020. aastal 153 598). Samuti on otsinguportaali vahendusel leitavad digitaalarhiivi DIGAR, e-kataloogi ESTER ja artiklite andmebaasi ISE andmed. Portaali kaudu on kõikidel Eesti ID-kaardi omanikel võimalik kasutada teadusandmebaase ka väljaspool raamatukoguhoonet. Digitaalarhiivi DIGAR kasutuskeskkondi külastati oodatust vähem: aasta varasema 2,6 miljoni asemel 2,3 miljonit kasutussessiooni. Digiainese kasutust mõjutasid ümberkorraldused taristus, mis tekitasid katkestusi rakenduste töös. Siiski annab DIGARi artiklite keskkonna uuenemine ja DIGARi paranduste realiseerimine aasta lõpus põhjust loota kasutuse kasvule uuel aastal. Veebiarhiivi kättesaadavust on plaanis laiendada autoriseeritud töökohtadele, millega seoses tuleb astuda samme praeguse keskkonna tänapäevastamiseks. Otsinguportaali, teadusandmebaaside ja digitaalarhiivi DIGAR kasutus 2016—2021 10 4. Kogud ja säilitamine Rahvusraamatukogu kogudega seotud tegevustes keskenduti kogude kujunda- mise arengukava eesmärkide täitmisele ja rekonstrueerimise ettevalmistustele. RaRa kogude suurus 2012—2021 4.1. Veebiarhiiv Rahvusraamatukogul on unikaalne ülesanne ja roll Eesti veebi arhiveerimises. Vaatamata IT-teenuse probleemidele suutsime aruandeaastal kasvatada märgatavalt veebikorjete arvu. Järgnevate aastate peamine eesmärk on uuendada digitaalarhiivi DIGAR projekti raames ka veebiarhiivi kättesaadavaks tegemise lahendust. Veebiarhiivi kogu suurus 2017—2021 11 4.2. Rahvusvahelised standardnumbrid Rahvusvaheliste standardnumbrite (ISBN, ISSN, ISMN) Eesti keskuses väljastati 9810 standardnumbrit (2020. aastal 8396), neist 4134 standardnumbrit RaRa digikoopiatele (2020. aastal 2994). Kirjastajaportaali kaudu anti välja 5676 standardnumbrit (2020. aastal 5402). ISBNiga monograafiate osakaal rahvusbibliograafias registreeritud trükistest oli 95,3% (2020. aastal 95,3%), ISMNiga nootide osakaal 39,7% (2020. aastal 53%) ning ISSNiga perioodiliste väljaannete osakaal 49% (2020. aastal 48%). 4.3. Teavikute komplekteerimine Teavikute komplekteerimise tulemuslikkust kogude kujundamisel hindame rahvusraamatukogus selle põhjal, kui suurt osa kahe viimase aasta jooksul hangitud välisteavikutest on lugejad laenutanud. Viimasel kahel aastal hangitud välisraamatute kasutatavus oli 87,6%, kasvades eelneva aastaga võrreldes üle 8%. Näitaja oluline kasv annab kindluse, et hangime kogudesse kasutajaile vajalikke väljaandeid ning teeme need lugejaile kiiresti ja mugavalt kättesaadavaks. Klientide ootustest lähtuvalt hoiti komplekteerimiseelarves proportsiooni: 1/3 välisteavikuist hangiti humanitaarteaduste, 2/3 sotsiaalteaduste vallas. Litsentsiandmebaaside kasutamist takistas aasta jooksul otsinguportaali ebakindel töö, mis tingis andmebaaside kasutuskorra keskmise hinna kasvu 3,1 eurolt 4,7 eurole. Alates 1939. aastast Riigiraamatukogule üle antud teavikutest oli kujunenud mahukas varukogu. Kultuurilooliselt olulise kirjanduse kogumi läbitöötamisega tegeleti alates 1960. aastatest. Enne rekonstrueerimise algust jõudis mitme- kümneaastane töö lõpule ja varukogu (2018. aasta seisuga 131 000 eksemplari) likvideeriti. RaRa kogudesse vajalikud väljaanded võeti arvele, ülejäänud teavikud saadeti Eesti Hoiuraamatukogusse ning nende abil on oma kogusid võimalik täiendada teistel Eesti raamatukogudel. Kogude suuremahulise korrastamise käigus võeti Raamatupalati raamatute kogu ja vajalikud väljaanded kogudesse arvele, lisaeksemplarid ootavad lähiaastatel digiteerimist. 2021. aasta lõpus õnnestus osta internetioksjonile pandud unikaalne eestikeelne Tallinna trükis aastast 1776. 12 4.4. Kataloogimine ja rahvusbibliograafia Teavikute kataloogimine ja rahvusbibliograafia koostamine jätkus katkestusteta. Kokku kataloogiti mullu 7050 rahvusteavikut ja viidi lõpule rahvusbibliograafia andmebaasi üleviimine e-kataloogi ESTER. Eelmise aastaga võrreldes vähenes kataloogitud rahvustrükiste üldarv 5% võrra, aga märgatavalt suurenes uute e-raamatute osakaal: 2021. aastal kataloogiti e-raamatuid 15% võrra enam kui aasta varem. Eestis ilmus 2021. aastal 3556 raamatut (2020. aastal 3710), mis registreeriti rahvusbibliograafias. Retrospektiivse kataloogimise kava raames kataloogiti 3866 teavikut, millest põhilise osa moodustasid 3344 noodiväljaannet. Lisaks tavapärasele kataloogimisele võttis mahuka osa ajast uue kataloogimisstandardi (RDA) kasutuselevõtmise ettevalmistamine ja juurutamine. 2021. aastal valmis kollektiivinimede normpealdiste uus juhend ja toimusid isikunime normi- kirjete koostamise koolitused. Trükitoodangu statistika koondandmed esitati Statistikaametile kevadel ja ülevaateid avaldati iga kuu ka RaRa kodulehel (https://www.nlib.ee/et/trukitoodangu-statistika). 4.5. Säilitamine Säilituseksemplaride keskuse eesmärk oli parandada koostööd säilitus- eksemplaride väljaandjate ja teiste säilituseksemplare koguvate raamatu- kogudega ning tagada teavikute kiire loovutamine kirjastajate poolt. Tihedam suhtlus kirjastajatega aitas välja selgitada probleeme ja neid kohe ka lahendada, mille tulemusena ei tehtud mullu säilituseksemplaride kogumisel ühtegi ettekirjutust. Digitaalsete säilituseksemplaride kogumine oli samuti väga tulemuslik. Hindame seda, võrreldes aasta jooksul kogutud digitaalsete säilituseksemp- laride arvu füüsilisel kandjal saabunud säilituseksemplaride arvuga. 2021. aastal oli digitaalsete säilituseksemplaride osakaal võrreldes trükistega 129,72% ja kasvas aastases võrdluses 23,06% (2020. aasta tulemus 106,66%). 100% ületav osakaal näitab, et koostöö kirjastajatega oli väga tulemuslik ja digitaalne aines jõuab raamatukokku sageli enne trükitud säilituseksemplari. 13 4.6. Digiteerimine 2021. aastal digiteeriti kokku 7500 nimetust ehk 795 000 lk. Suuremahulisem ” Veebiarhiivi töö oli 2606 Eesti plakati digiteerimine. lisandus Rahvusvahelise projekti EODOPEN raames digiteeriti 304 autoriõiguste alt vabanenud nimetust. 25 569 uut • Lõpetati 76 ENSV Ülemnõukogu stenogrammi (1950–1990) digiteerimine, veebisaidi digiteeriti ajakirja Meie Repertuaar 40 aastakäiku ja pärast 1990. aastat nimetust. ilmunud majandusajakirjad. • Koostöös Kõrgema Usuteadusliku Seminariga digiteeriti ajakiri Teekäija ja saadi annetusena RaRa-s puudu olnud ajakirjanumbrid. Koopiatellimuste trend oli sarnane eelnevate aastatega, 46% suurenes digikoopiate osakaal ja 37% vähenes valguskoopiate arv. Teenuste suurimad tellijad olid mälu- asutused: Eesti Arhitektuurimuuseum, Tallinna Linnaarhiiv, Eesti Mere- muuseum ja Eesti Muusikafond. • RaRa pildipanka digiteeriti ja selles märgendati üle 3360 arhiivifoto, lisati 960 mullu loodud fotot. • Kasutajate huvist lähtudes pöörati 2021. aastal suuremat tähelepanu RaRa pisitrükistele ning digiteeriti 1430 pisitrükise säilituseksemplari (36 400 lk), samuti käivitus projekt pisitrükiste säilituseksemplaride digiteerimise töö- voo juurutamiseks. • Eesti digitaalsete väljaannete pikaajalise säilitamise ja kättesaadavaks tegemise eesmärk oli arhiveerida ligi 130 000 nimetust ning suurendada digiainese keskkondade kasutust 10%. • Aastaga arhiveeriti 101 631 nimetust digiteeritud väljaandeid ja kirjastajatelt laekunud digitaalseid väljaandeid: 1500 nimetust rohkem kui aasta varem. • Perioodikast segmenteeriti (artiklipõhise otsingu tarvis) ligi 2500 nimetust, mis jäi prognoositule ca 100 võrra alla. Veebiarhiivi lisandus 25 569 uut veebisaidi nimetust. • Suuremahulise veebisalvestamise kõrval koguti veebiainest ka temaatiliselt: COVID-19 pandeemia, Tokyo suveolümpiamängud, presidendivalimised, kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Jätkus veebiperioodika ja You- Tube’i videote salvestamine ning veebisaitide esilehtede ekraanipildistamine. 2021. aastal digiteeriti rahvusraamatukogus 795 000 lehekülge materjale. 14 • Teenuse tulevikuvaates saab kõige olulisemaks pidada lepingu sõlmimist uue digitaalarhiivi teenuse pakkujaga ExLibris, kelle tarkvara Rosetta kasutuselevõtmiseni jõutakse 2022. aastal. Lõpule jõudis massdigiteer- imise projekti esimene etapp ehk monograafiate arhiveerimine. Projekti teine etapp ajalehtede arhiveerimiseks algas sügisel 2021 Tartu Ülikooli raamatukogu juhtimisel. IT-teenuse ümberkorraldustest tingitud seisakute tõttu jääb teise etapi realiseerimine suures osas 2022. aastasse. • Novembris korraldati koostöös Rahvusarhiiviga veebis 5. digitaalarhiivinduse seminar, mis on kasvanud digiarhivaaride ürituste sarjaks ja võrgustiku ettevõtmiseks. • Autoriõiguste tuvastamise teel tehti hoolika otsingu tulemusena kätte- saadavaks 571 teost, planeeritust 14% rohkem. Sealhulgas tehti kätte- saadavaks 226 teost massdigiteerimise projekti raames ning 345 teost projekti EODOPEN raames. 4.7. Füüsilised kogud Füüsiliste kogude pikaajalise säilitamise eesmärk oli tagada pikaajaliselt säilitatavate füüsiliste kogude nõuetekohane hoiustamine ning ettevalmistuste tegemine kogude kolimiseks ja rekonstrueerimisaegseks hoiustamiseks logistikakeskuse laopinnal. 2021. aasta lõpuks oli arhiivkogus arvel 721 736 eksemplari, haruldaste raamatute kogus 36 540 eksemplari ja tagatiskoopiate kogus 5812 eksemplari teavikuid, isikuarhiivides 8627 säilikut ja 410 eset. Teavikute konserveerimise eesmärk (15 000 l / 350 köidet) ületati 1072 lehe ja 61 köite võrra. Puhastamise maht (4000 teavikut) ületati 1,9 korda. Rekonstrueerimise ajaks otsiti välja konserveerimist vajavaid arhiivkogu (81 840 lehte) ja harulduste kogu (102 eksemplari) trükiseid. Nende ennistamine toimub Narva mnt asendusruumides. 2021. aastal konser- veeriti rahvusraamatu- kogus 350 köidet teoseid. 15 Harulduste kogu baasil valmis näitus „ABC ja Cicero. Kooliraamat mineviku Eestis”. 5. Humanitaarraamatukogu Humanitaarraamatukogu eesmärk on teadvustada rahvusraamatukogu keskse humanitaaria ja kunstide raamatukoguna ning seeläbi rikastada ja toetada Eesti haridust, teadust ja kultuuri. Rahvusraamatukoguna on meie missioon eesti kirjanduse tutvustamine. RaRa kultuurinõuniku Karl Martin Sinijärve iganädalased raamatututvustused (2021. aastal 102 raamatut) jõudsid aasta algul ERRi kultuuriportaali, Rahva Raamatu ning Apollo raamatublogidesse. Kirjandushuviliste tagasiside on olnud positiivne ning ettevõtmist tunnustav. Alustati vestluste sarja „50: kirjanikud keskpunktis”, kus osalesid Jan Kaus, Aidi Vallik, Asko Künnap, Aarne Ruben ja Enn Nõu. Kaks korda toimus väljas- pool raamatukogu ruume välkraamatukogu, kus suur osa kaasa võetud raamatutest leidis huvilised ning laenutati. Ürituste korraldamisel lähtuti ühiskonnas aktuaalsetest teemadest. 18. ema- keelepäeva konverentsil „Eesti keele elujõust” arutleti keele muutumise, vastupidavuse ning kohanemisvõime üle. Maikuus toimunud arutelu „Humanitaarteaduste vältimatusest” oli pühendatud taasiseseisvumisele; diskuteeriti humanitaaria rolli üle ühiskonnas ning otsiti vastust küsimusele, milline on humanitaaria tähendus riigile, kultuurile ja igale Eesti inimesele. Harulduste kogu baasil valmis näitus „ABC ja Cicero. Kooliraamat mineviku Eestis”, mis tutvustas 17.—19. sajandil talurahva- ja linnakoolides kasutusel olnud haruldasi kooliraamatuid. Näitus „Ole inimene! Plakateid Nõukogude Eesti eluolust” andis aimu nii Nõukogude Eesti igapäevaelu kontrastidest ja vastuoludest kui ka kodaniku ja riigi suhetest. Muusikasaali väljapanek „Eesti helikassett 50” leidis märkamist nii külastajate kui ajakirjanike seas. 2021. aastal laienes humanitaarraamatukogu koostööpartnerite ring: andsime oma panuse nii Eesti muusikaauhindade, aasta filmiajakirjaniku, Tuglase novelli- auhinna kui ka Kultuurkapitali kirjandusauhindade laureaatide väljaselgitamisse, kaardistasime džässipärandit ning panustasime kaardi kohanimede tõlke- programmi. Harulduste kogu näitusesaalis tutvustati 17.—19. sajandil talu- rahva- ja linnakoolides kasutusel olnud harul- dasi kooliraamatuid. 17 6. Parlamendi- ja riigiraamatukogu Rahvusraamatukogul on seadusest tulenev kohustus toetada oma töös Riigi- kogu, Vabariigi Valitsust ja Riigikantseleid ning ministeeriume. 2021. aastal oli RaRa fookuses riigiraamatukogu teenuste laiendamine ja riigiasutuste ootustega vastavusse viimine. Raamatukogu roll on usaldusväärse ja kvaliteetse info vahendamine ning praegusel infokülluse ja valeinfo ajastul on oluline õpetada kasutajat tõest infot ära tundma ja valeinfo ohtusid märkama. Seetõttu on oluline tegevus- suund desinformatsiooniteemalise kirjanduse, uuringute jm teabe kogumine ja vahendamine ning temaatiliste arutelude ja koolituste korraldamine. Võtsime sihiks koostöös valdkonna ekspertidega infomanipulatsioonide ja valeinfo teemaliste teavikute hulga suurendamise kogudes ja infokirja kaudu spetsialistidele valdkonna teavikute, uuringute ja raportite tutvustamise. Viisime läbi ametnikele suunatud koolitusi Euroopa Liidu, statistika ja õigusinfo allikate teemadel. Mahukamaid koostöötegevusi oli Justiitsministeeriumi ruumides asuva raamatukogu korrastamine (ca 9000 raamatut). Koostöös Eesti Pangaga jätkus Eesti majandusajaloo 1918—1940 bibliograafia koostamine. Koostööprojektide hulka mahub ka Riigikogu I koosseisu tutvustav näitus ning virtuaalne ülevaade 1991. aasta sündmustest ja olustikust Parlafoni blogis. Alustasime arutelusarja „Infomüra“, mis võttis luubi alla mitmed aktuaalsed teemad: eksperdid kõnelesid vandenõuteooriatest, vaktsineerimisest, meedia rollist, valeinfost Euroopa Liidus, raamatukogude ja kirjastuste rollist tõese info vahendamisel. Toimus rahvusvaheline digimälu seminar ja osalesime arvamus- festivalil. Parlamendiraamatukoguna kaasati Riigikogu liikmeid lugemise ja raamatute tutvustamisse ning salvestati videod sarjas „Mida Riigikogu loeb?”. Euroopa Liidu valdkonnas loodi uued fookusteemad ELi-Hiina suhetest ja tuleviku Euroopast. 2021. aasta lõpus lõpetas tegevuse Euroopa Liidu infokeskus, kuna enam ei jätku Riigikantselei tegevustoetus ELi info vahendamiseks. Eri viisidel teenuseid kasutama lisandus huvilisi 25 asutusest. Klientide soovil koostati kuus bibliograafiat. Riigiasutuste töötajatele, spetsialistidele ja tudengitele korraldati 32 üritust. Valdkondlike andmebaaside kasutus 2019—2021 18 7. Hariduskeskus RaRa haridustegevuste 2021. aasta siht oli suurendada koostööd haridus- asutustega ja pakkuda kõrge kvaliteediga haridusprogramme ning harivaid tegevusi eri sihtrühmadele. Lisaks füüsilistele haridustegelustele keskenduti hariduskeskuse veebipesas õppekava toetavate, RaRa kogusid tutvustavate mänguliste e-materjalide süsteemsele väljatöötamisele ning veebitundidele. • Loodi kontseptsioon haridustegevuste korraldamiseks asendusruumides ning haridusasutustes. Töötati välja kolm eri vanuseastmele mõeldud paketti „RaRa ratastel”. Lisaks asendusruumidesse ja koolidesse planee- ritud tundidele käivitati 7.–12. klassile veebitunnid „Kiirtee usaldusväärse uurimistööni” ja „Libastudes libauudistele”. Loodud e-materjalide ja haridusprogrammide ning nende kasutajate arv 2020 —2021 • Õpilastele viidi läbi GIF-piltide lahing „Tee aega parajaks!”, mis andis võima- luse vanasõnade ja kõnekäändude abil tutvuda nii RaRa kui ka teiste maa- ilma raamatukogude ja mäluasutuste digikogudega. Meediapädevuse nädala ” Hariduskeskuse raames korraldati valeuudiste ja -piltide konkurss „Mind õnge ei võta!”, mille eesmärk oli eri viisil loodud materjalide abil juhtida tähelepanu valeinfor- soovitusindeks matsiooni äratundmise nippidele. 2021 — 96% • Tudengitele toimus seitse erialateabekoolitust, kokku osales 220 tudengit kaheksast Eesti kõrgkoolist. Tudengitele töötati välja mahukas õigusinfo allikate e-kursus, mida on vaadatud 5155 korda. Välja töötati infopädevust analüüsiv interaktiivne enesetest „Kas oled osavam kui infospetsialist?”. • Muukeelsele elanikkonnale loodi neljal keeletasemel põhinev iseseisvalt läbitav otsimismäng. 19 8. Raamatukogude arendus- ja kompetentsikeskus 8.1. Arendused Raamatukogude arendus- ja kompetentsikeskusena jätkas rahvusraamatukogu üleriigiliste teenuste arendamise, analüüsi- ja teenusedisaini projektidega. • Kogu aasta vältas üleriigilise laenutusteenuse kujundamine innovatsiooni- projekti „Raamatud liikuma” raames, samuti algatati projekt e-väljaannete laenutuskeskkonna väljaarendamiseks. • Innovatsiooniprojekt „Raamatud liikuma” lõppeb 2022. aasta mais, teenus käivitub sama aasta suvel. • E-väljaannete laenutuse arendustöödega alustatakse 2022. aasta kevadel ning need on planeeritud valmima sama aasta lõpuks. • Alustati ettevalmistusi viimaks läbi raamatukoguteenuste ärianalüüsi ja teenusedisaini projekti, mille lõppeesmärk on võtta Eestis kasutusele üks ühine raamatukogusüsteem. Analüüs valmib 2022. aasta detsembriks. • Augustis algas Kultuuriministeeriumi tellitud digitaalse kultuuripärandi kätte- saadavuse infosüsteemi analüüsi projekt, mis lõppeb aprillis 2022. • Toimusid infosüsteemi URRAM arendustööd, mille käigus loodi lugejatele lihtsamad võimalused raamatukogu kasutajaks registreerumiseks ning Smart-ID, Mobiil-ID ja ID-kaardiga autentimiseks, raamatukogudele võimalused liituda üleriigilise laenutusteenusega minuraamatukogu.ee ning võtta kasutusele raamatukapid. 2022. aastal käivita- takse üleriigiline laenutusteenus „Raamatud liikuma”. 20 8.2. Raamatukogude statistika Raamatukogude statistika andmed esitati Statistikaametile õigeaegselt. Järgnevate aastate siht on uue, kaasaegse ja paindliku e-keskkonna kavandamine. Teenuse kvaliteedi tõstmiseks ning kogutavate andmete ühtlustamiseks ja korrastamiseks on kavas üle vaadata andmekoosseis, selle esitamine ja hilisem kasutamine nii raamatukogude kui ka Statistikaameti ja portaali minuomavalitsus.ee nõuetest lähtuvalt. Tõukuvalt raamatukogu muutuvatest rollidest tänapäeval korraldasime raamatukogude tulevikutööd ja -kompetentsi käsitleva rahvusvahelise seminari „Tulevik on T-kujuline = Tomorrow is T-shaped“. Mäluasutuste suveseminar keskendus tulevikuteemadele: fookuses oli strateegiadokument „Eesti 2035“ ning mäluasutuste roll nende eesmärkide saavutamises. Kasutajakesksete teenuste arendamise edendamiseks moodustati RaRa disainivõrgustik, viidi lõpuni teenusejuhtidele suunatud põhjalik teenuse- disaini koolitusprogramm ning korraldati teenusedisaini käsitlev seminar. 2021. aastal algas RaRa hoone funktsioonide mõtestamise koostööprojekt disainiettevõttega Velvet eesmärgiga siduda teenused ja ruumid kasutajate ootustega. Äriprotsesside kaardistamise ja korrastamise eesmärgil toimus protsessijuhtidele (u 70 inimest) äriprotsesside teemaline koolitusprogramm. Selle tulemusel kaardistati enamiku RaRa teenuste äriprotsesside hetkeseis. 8.3. Avaandmed Andmete kättesaadavaks tegemise eesmärk on RaRa andmete rist- ja taas- kasutuse tagamine ning andmete avaldamine RaRa (https://data.digar.ee) ja Eesti (https://avaandmed.eesti.ee/) avaandmete portaalides. • Andme- ja tekstikaeve on tehtud lihtsamaks ja mugavamaks, koostatud on uued juhendid ja õppematerjalid. 2019–2022 väldanud Nordplusi rahas- tatud projekti „Going Beyond Search: Advancing Digital Competences in Libraries and Research Communities“ raames osaleti RaRa andmetega Läti Rahvusraamatukogu korraldatud töötoas. Loodud näidisandmestikud on koos lähtekoodiga avaldatud RaRa avaandmete portaalis. Suurim õnnestu- mine oli rahvusvahelise suvekooli „Baltic Summer School of Digital Huma- nities 2021: Digital Methods in Humanities and Social Sciences“ korraldamine ja läbiviimine koostöös Tartu Ülikooliga. Osalejaid oli u 200. • Programmi „Loov Euroopa” raames algatatud projekti „Open Digital Libraries for Creative Users” käigus viidi läbi RaRa tulevase virtuaalse labori teenuse- disain, mis peab valmima 2022. aasta lõpuks. Projekt lõppeb 2023. aastal. • Automaatse artiklite märksõnastamise krati projekti käigus on välja töötatud artiklite automaatse märksõnastamise metoodika ja mõõdikud ning tehtud andmeanalüüs. Projekt jätkub 2022. aastal, mil luuakse tehisintellekti tehno- loogial põhinev automaatne artiklite märksõnastamise prototüüp ja koosta- takse produktsioonikõlbuliku lahenduse nõuded. 21 • Koostööprojekt Muinsuskaitseametiga – Kratt Folli: digitaalsete objektide kirjeldamine tehisintellekti abil – seab eesmärgiks digitaalsete objektide kirjeldamise automatiseerimise, mis võimaldab tõsta andmekvaliteeti, kasutada tõhusamalt aega ning teha kogud avalikkusele paremini kätte- saadavaks. Krati väljatöötamine algab 2022. aastal ja seda rahastatakse ELi struktuurifondidest. 8.4. Täiendus- ja kutsekoolitus Raamatukoguvõrgu täiendus- ja kutsekoolituse eesmärk oli pakkuda erialaseid koolitusi, jätkata raamatukogutöötajate kutsekoolitust ning viia koolitused enam veebi- ja hübriidkoolituste vormi. Püstitatud eesmärkide paremaks täitmiseks viidi täiendus- ja kutsekoolitus- tegevus aasta keskel raamatukoguteenuste arenduskeskusest üle haridus- keskusesse. Lisaks pandi alus asutusesisesele koolitajate võrgustikule ees- märgiga kaasata uusi koolitajaid ning seeläbi laiendada erialakoolituste valikut. Koroonapandeemia tõttu toimus suurem osa koolitustest veebis. Kutsekooli- tusel osalejad said siiski oma praktilised ülesanded täita kontaktõppes. • Laiemale auditooriumile toimus teeninduskoolitus „Kuidas pakkuda suure- pärast raamatukoguteenust“, mis keskendus raamatukogu külastajate ootuste mõtestamisele. Koolituse läbis täismahus 23 raamatukogutöötajat üle Eesti. • Jätkati Kultuuriministeeriumi toetusel läbi viidud rahvaraamatukogude juhtide programmi, kus õpiti argumenteerimisoskusi ning tutvuti kommu- nikatsiooni- ja turundusteemadega. • Rahvaraamatukogu juhtide koolitusaasta lõppes kolmepäevase suvekooliga, mille eesmärk oli saada ülevaade teenusepõhise juhtimise alustest ja omandada teadmisi avalike teenuste kaardistamiseks. Suvekoolis osales 33 linna- ja maakonnaraamatukogude juhti ning praeguseks on alustatud teenuste kaardistamist mitmes osalenud raamatukogus. • Lõppenud aastal toimus kokku 15 koolitust. Tunnistusega lõpetas 74 raamatu- koguhoidjat ja koolitustel osales kokku pea viiendik Eesti raamatukogu- hoidjatest. 22 8.5. Erialastandardid Erialastandardite koostamise koordineerimine jätkus planeeritud mahus. 2021. aastal avaldas EVS/TK 22 järgmised ISO/TC 46 Information and documentation (Informatsioon ja dokumentatsioon) Eesti standardid: • EVS-ISO 3297:2021 Informatsioon ja dokumentatsioon. Rahvusvaheline jadaväljaande standardnumber (ISSN). Ümbertrükk. Kehtiv alates 15.02.21; • EVS-ISO 21246:2021 Informatsioon ja dokumentatsioon. Muuseumide võtmeindikaatorid. Tõlge. Kehtiv alates 15.02.21. 8.6. Terminoloogia Raamatukogusõnastikus oli 2021. aasta lõpuks 6760 terminit. Sõnastiku kasutus näitab langustrendi (2021. aastal tehti 9882 päringut, 2020 — 10 725, 2019 — 11 751). Vananenud keskkond, kasutuse vähenemine ja soov sidustada erialane terminoloogiatöö üleriigilisega on põhjus, miks otsustati raamatukogu- terminoloogia 2022. aasta jooksul üle viia Eesti Keele Instituudi (EKI) hallatud üleriigilisse terminibaasi Ekilex. 19. oktoobril toimus koostöös ERÜ terminoloogiatoimkonnaga veebis arvult XVI oskuskeelepäev, mis kandis pealkirja „Mõõdetav ja mõõtmatu terminoloogias“. Üritusel osales 200 keelehuvilist. 23 9. Organisatsioon ja personal 2021. aasta oli rahvusraamatukogu uue strateegia loomise ja mõtestamise aasta, kus ühiselt ja laiapõhjaliselt pandi kirja järgmise nelja aasta tegevus- fookused. Alamstrateegiate koostamine lükkus rekonstrueerimise ja kolimise tõttu 2022. aastasse. • 2021. aastal toimus iga-aastane teenuste ja protsesside ülevaatus ning parendamine. Dokumendihaldussüsteemis loodi elektrooniline kvaliteedi- käsiraamat. • Vaadati üle teenuste toimimine eesseisva rekonstrueerimise tingimustes ning võimalikud lisategevused. • Teenusepõhise juhtimiskultuuri arendamiseks toimusid läbi aasta teenuste ümarlauad, millest võtsid osa kõik funktsionaalsed ja teenuste juhid. • 2021. aastal liikusime IT arenduse ja haldusega lähemale teenusepõhise organisatsiooni põhimõtetele. • IKT-teenuste juhtimisel otsustasime tagasi minna detsentraliseeritud juhtimismudelile, mis toob kaasa vajaduse leida parim IT-partner lähtuvalt konkreetse teenuse eesmärgist. Ümberkorralduse tingis rahvusraamatu- kogu IT-partneri Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse (RMIT) pakutava rakenduste haldus- ja arendusteenuse ebarahuldav kvaliteet. Detsentraliseeritud juhtimismudelile tagasiminek tõi kaasa ka vajaduse suurendada raamatukogu IT-personali. • Õnnestumiseks võib pidada, et suutsime ilma suuremate tõrgeteta kolida RaRa serveriruumid Tõnismäelt uude asukohta ja uue partneri haldusesse. • Tegevuspõhise ehk teenusepõhise kuluarvestuse vajadusi arvestades valmistati 2021. aastal arvestusobjektide süsteem ette selliselt, et alates 2022. aastast oleks võimalik automaatselt teada saada teenuste otsekulu. 2020. aastal koostatud esialgset ja osalist tegevuspõhist kulumudelit edasi ei arendatud, sest raamatukogu 2022. aastal algav rekonstrueerimine eeldab kõikide teenuste ja kulude ümberhindamist. Tulevikunägemuses on aga protsessides kajastatud nii otsekulu kui kaudsed kulud ehk raamatu- kogul saab olema täielikult tegevuspõhine (teenusepõhine) kuluarvestus. • 2021. aastal toimus rahvusraamatukogu dokumentide liigitusskeemi (RDLS) laiapõhjaline uuendamine, andmete sisestamine Rahvusarhiivi keskkonda ASTRA ja ettevalmistamine rakendamiseks 2022. aastal. 24 9.1. Personal 2021. aasta oli personalijuhtimise valdkonnas töine, olles eriti arenduste poolel mõjutatud koroonapiirangutest. Väärtuspõhise juhtimise edasiarenda- misel saime valmis ning kasutusmugavuse kontrolli eesmärgil ka katsetatud juhtide ja infospetsialistide kompetentsimudelid. Kompetentsimudelite edas- pidine kasutus eeskätt arenguvestluste osana annab meie inimestele häid eneseanalüüsi ja -arenguvõimalusi. • RaRa saavutas 2021. aasta jaanuaris Unistuste Tööandja konkursil avaliku sektori organisatsioonide seas esikoha. • 2021. aasta oli esimene täisaasta RaRa osalemisel peresõbraliku organi- satsiooni programmis. Need saavutused kokku näitavad meile, et oleme suutnud oma organisatsiooni arendamisel päris mitmeid samme edasi astuda ning muutnud rahvusraamatukogu veel paremaks kohaks, kus töötada ja oma unistusi ning ambitsioone ellu viia. • 2022. aastast pakume tööandja tervisekindlustust, mis annab sellega liitunud kolleegidele täiendavaid võimalusi nii raviks kui eelkõige haiguste ennetamiseks. • Aasta lõpus, seoses kolimisega asendusruumidesse ning sellest tulenevate tööprotsesside muudatustega koondati RaRa koosseisust 36,35 ametikohta. RaRa pakkus lahkujatele omalt poolt laia toetuspaketti, mille oluline osa oli ka nõustamine nii edasise karjääri plaanimisel kui ka teiste elukorralduslike muudatuste tegemisel. Rahvusraamatukogu meeskonna viimane ühispilt Tõnismäe hoones enne selle rekonstrueerimist. 25 10. Liikmelisus Rahvusraamatukogu on 16 rahvusvahelise organisatsiooni liige, olles aktiiv- selt esindatud maailma ja Euroopa kõige mõjukamates rahvusraamatukogude ühendustes. RaRa on esindatud rahvusraamatukogude direktorite konverentsi CDNL juhatuses ning 2021. aastast ka Euroopa rahvusraamatukogude direktoreid koondava CENLi juhatuses. Lisaks lööb meie raamatukogu kaasa ka kõigis CENLi töörühmades, neist kõige aktiivsemad on autoriõiguste ja tehis- intellekti töörühm. RaRa liikmelisus erialaorganisatsioonides: IFLA Bibliotheca Baltica International Federation of Library Association of Libraries of the Baltic Sea Associations and Institutions, Rahvus- Region, Läänemeremaade Raamatukogude vaheline Raamatukoguühingute ja Ühendus -institutsioonide Liit IIPC CDNL International Internet Preservation Conference of Directors of National Libraries, Consortium, Veebiarhiveerimise Rahvus- Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents vaheline Konsortsium CENL International ISBN Agency Conference of European National Librarians, (International Standard Book Number) Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Rahvusvaheline ISBN Agentuur Konverents ISSN International Centre LIBER (International Standard Serial Number) Ligue des Bibliothèques Européennes de Rahvusvaheline ISSN Keskus Recherche, Euroopa Teadusraamatukogude Ühing International ISMN Agency (International Standard Music Number) IAML Rahvusvaheline ISMN Agentuur International Association of Music Libraries, Archives and Documentation Centres, Rahvus- EOD Network vaheline Muusikaraamatukogude, -arhiivide eBooks on Demand, e-raamatute tellimise ja -dokumendikeskuste Assotsiatsioon teenust pakkuv võrgustik IALL EURIG International Association of Law Libraries, European RDA Interest Group, Euroopa RDA Rahvusvaheline Õigusraamatukogude huvigrupp Assotsiatsioon VIAF Council IGELU VIAF Nõukogu, OCLC egiidi all tegutseva The International Group of Ex Libris Users, grupi liikmesraamatukogude esinduskogu Rahvusvaheline Ex Librise Kasutajate Ühendus CLRCLIS Consortium of Legal Resource Centres and Legal Information Specialists, Õigusinfo Keskuste ja Õigusinfo Spetsialistide Konsortsium 26 Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu: Esimees: Peeter Rahnel Riigikogu liige Liikmed: Antero Habicht Riigikogu Kantselei asedirektor Signe Kivi Riigikogu liige Andres Kollist Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu direktor Mihhail Lotman Riigikogu liige Priit Pirsko riigiarhivaar Ülle Talihärm Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Fotod: Viktor Gurov Liina Luhats-Ulman Roman-Sten Tõnissoo Aron Urb