Kiri

2021. aasta peamised eesmärgid ja saavutused SA Eesti Filmi Instituudi tegevused jagunesid 2021. aastal järgnevalt: tootmise ja turunduse toetamine ning pärandi haldamine , välisprojektidele suunatud tagasimakse toetuskava Film Estonia , Loov Euroopa Media Eesti ja kino Artis tegevus. Koroonaviiruse pandeemia mõjutas 2021. aastal kogu filmivaldkonda sh ka EFI tegevust. Suvel sai filmivaldkond kriisiabi, mis oli suureks kergenduseks filmivaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele ja tegijatele. Vaatamata raskele olukorrale, oli valdkonna suursündmuseks viiendat korda toimunud Eesti filmi- ja teleauhindade gala (EFTA) ja suurim välis üritus , kus Eesti filmitegijad füüsiliselt osalesid, oli Cannes ’ i filmifestival, mis toimus juulis. 2021. a mõjus koroonaviirus kinode külastatavusele veelgi hävitavamalt kui 2020. aastal ja kinovaatajate arv langes võrreldes 2020. aastaga veelgi enam. Kui 2020. a vaatas kinodes filme 1,7 miljonit piletiga vaatajat ja kassatulu oli 10,7 miljonit eurot, siis kinokülastuste arv 2021. aastal oli vaid 1,39 miljonit vaatajat ning kassatulu 8,22 miljonit eurot. Samuti langes Eesti filmide turuosa , moodustades 14% kogu vaatajate arvust (2020. a oli see 26,72 % ). 2021. aasta vaadatuim film oli „ 007: Surm peab ootama “ , mis kogus 98 095 vaatajat. Kinolevi esikümnes on ka kaks Eesti filmi – „Eesti matus“ 43 083 vaatajaga ja „Veel peal“ 31 557 vaatajaga. Dokumentaalfilmidest oli suurima vaatajaskonnaga „ Üht kaotust igavesti kandsin “ , mis sai 2269 vaatajat. Film võitis Eestis ka kõik auhinnad, mis dokumentaalfilmidele antakse. Eraldi väärib välja toomist ka kaastootmises valminud mängufilm „ Kupee nr 6 “ , mis võitis Cannes’i filmifestivalil Grand Prix . Teine kaastootmises valminud mängufilm „ Kapten Volkonogovi põgenemine “ esilinastus Veneetsia filmifestivali võistlusprogrammis. Eelpool välja toodud eesti filmitegijate edulood näitavad, et normaalsetes oludes oleks Eesti filmide vaatajate arv olnud ilmselt ka koduturul palju suurem, kuid viiruse levikust tulenev hirmufoon oli ühiskonnas väga suur. Aasta kõrghetk oli valdkonna ülene kampaania „Eesti filmi lõpp“, mille eestvedajaks oli Eesti Filmilavastajate Liit. Ühiste jõupingutustega suudeti saavutada EFI baaseelarve tõus 2 miljoni euro võrra. 2021. a toimus ka läbimurre EFI ja filmiarhiivi haridusalase platvormi loomisel koolidele . Eesti Filmi Instituudi juhatuse liige Edith Sepp jätkas filmifondi juhtide assotsiatsiooni EFAD-i ( European Film Agency Director’s Association ) asepresidendina. Sepp esindas Eestit, kahel korral aastas, EAO (Euroopa Audiovisuaalse Observatooriumi) täitevnõukogu virtuaalsetel koosolekutel ja MEDIA Management Board’i virtuaalsetel kohtumistel. 2022. aasta EFI tegevuste eesmärgid 2022. aasta jaanuarist koordineeritakse valdkondlike tegevusi EFI nõukogu kinnitatud struktuuri alusel , mis jagunevad kolme osakonna vahel: filmide tootmine, turundus ning pärandiga seotud tegevused. T agasimaksefondi t oetusmeede Film Estonia jätkab eraldiseisva programmina . S amuti jätkavad oma tegevusi Media Desk Eesti ja kino Artis . 30. aprillil 2022. a möödub 110 aastat esimese Eesti film i näitamisest ning 28. augustil möödub 2 5 aastat SA Eesti Filmi Instituudi loomisest. Eesti film tähistab olulist aastat eesti filmi voogedastusplatvormi käimalükkamisega, eeldatavasti augustis , mille põhifookus on pärandifilmil ja mis on suunatud muuhulgas ka filmikirjaoskuse edendamiseks koolides. 2022. aasta l mõjutab pandeemia jätkuvalt eesti filmitegijate ja kinode tegevust. Olukorra normaliseerumist eeldatakse alates 2. kvartalist , mil filmivaldkond peaks naa s ma oma tavapärase tegevusplaani juurde: Cannes filmifestival, filmitegijate suvepidu, septembris toimuv EFTA ja aasta lõpus PÖFF. Täna on aga Eesti riigi olukord ettearvamatu sõja tõttu Euroopas mistõttu EFI tavapärane tegevus on osaliselt mõjutatud välisteguritest . EFI peamine ülesanne on leevendada väliste tegurite negatiivset mõju valdkonnale ja jätkata tegevusi vastavalt võimalustele.