Kiri

Hinnang Sihtasutuse Pärnu Muuseum i tegevuseesmärkide saavutamise kohta 202 1 . aa stal . Pärnu Muuseumi tegevus oli ka 202 1 . aasta jooksul suuresti mõjutat ud kogu maailma tabanud koroona viiruse pandeemiast ja tahes tahtmata tuli paariks kuuks ka muuseumi uksed sulgeda. Omal moel aga lõi pandeemia ootamatult lisavõimalusi. Muuseumi otsus panustada meie suvekülalistele päädis Pärnu muuseumi külastajate rekordarvuga. Samuti tekkis võimalus parendada meie külastuskeskuste välialasid läbi kriisiabi. 1. Muuseumitegevuse s trateegiline eesmärk nr.1 : 202 1 . aastal on muuseumikogusid täiendatud eesmärgipäraselt ja nende säilitamine on nõuetele vastav . 1.1. Muuseumikogu hoidmine ja täiendamine Lõpetati kahes kogus inventuur (arheoloogiakogu ning kunstkogu), digiteeriti kokku 2000 museaali . Inventeeriti plaani järgi kunstikogus 2 417 museaali , arheoloogia kogus 83 171 museaali . Sihtasutuse poolt hallatavat muuseumikogu täiendati 2021. aasta jooksul 1 374 museaali võrra ning muuseumi põhikogus on seisuga 31.12.2021 192 400 museaali . 2. Muuseumitegevuse s trateegiline eesmärk nr 2 : Muuseumi näitused on sisukad, hästi koostatud ja suunatud erinevatele sihtgruppidele Muuseumi poolt teostatud suured näitused Näitus MEELESURFAR. Andrus Joonase retrospektiivnäitus Näitus oli eksponeeritud ajavahemikul 13.02 – 01.03.2021 Näituse kuraator Aleksandra Ehte. Näituse külastajate arv 302. Näitus suleti seoses pandeemiaga kaks kuud varem Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil“ Näitus oli eksponeeritud ajavahemikul 04.05 - 30.05.2021. Näituse kuraatorid Epp Lankots, Triin Ojari . Näitus "PEEGELDADES PÄIKEST. 150 aastat kuurordimoodi" Näitus oli eksponeeritud ajavahemikul 21.06 – 19.09.2021. Pärnu Muuseum koostöös Aleksandr Vassiljevi Fondiga avas uksed kuurordi maailma, kus üks ajastu järgnes teisele, krinoliin muutus turnüüriks ja turnüür vabaks korsetita riietuseks, pikast ja raskest kleidist sai revolutsiooniline minikleit . Hoolikalt valitud väljapanek koosnes 110 kostüümist, 272 aksessuaaridest ja eri ajastute portreedest ning hõlmas perioodi 1850-ndatest 2000-ndateni. Sellist kollektsiooni esitleti Eestis esmakordselt ja milline koht oleks selleks parem olnud kui pika ajalooga kuurortlinn Pärnu. Näituse kuraator Aleksandra Ehte. Näituse külastajate arv 10155 Näitus „ Sinilinnu püüdjad. Teatriloost ja teatritegijaist Pärnus 19. – 21. sajandil“ Näitus oli eksponeeritud ajavahemikul 23.10.2021 - 31.01.2022. Ligikaudu 200 aastat hõlmav ülevaatenäitus oli inspireeritud Endla seltsi hoone avamisest 22.- 23. oktoobril 1911. aastal, kuid käsitles Pärnu teatrilugu laiemalt, hõlmates asjaarmastajate püüdlusi ning kutselise teatri tekkimist ja arengut tänapäevani. Näituse kuraatorid Kristiina Vunk ja Liina Unt. Näitus „Pärnu Muuseum 125. Retrospektiiv“ Näitus oli eksponeeritud ajavahemikul 03.11 – 31.12.2021 ja jääb avatuks kuni 22.05.2022. Pidulik juubelinäitus võttis kokku muuseumi 125 eksisteerimise aasta erinevad asupaigad, ekspositsioonid, kogumispoliitika ja näitusetegevuse erinevate aegadel. Näitus on jagatud viieks toaks, kus avades uusi uksi satub külastaja uude perioodi muuseumi ajaloos: Pärnu Muinasuurijate Seltsi muuseum, Pärnu linnamuuseum linna rahvamajas, Sõjajärgne Pärnu Koduloomuuseum, Pärnu Rajoonidevaheline Koduloomuusem , Pärnu Muuseum. Lisaks saab iga perioodi kõrval tutvuda ka iga Pärnu Muuseumi kogus ning nende kujunemise looga. Välja on toodud rariteetsemad , vanemad ja varem esitlemata museaalid . Näituse kuraator Indrek Aija. Strateegiline eesmärk nr. 3 : Huvi suurendamine muuseumi püsinäituse vastu: püsinäituste täiendamine ja värskendamine, sellega seotud atraktsioonide lisamine 3.1 . Punase torni külastuskeskuse arendamine aastal 202 1 . Punane torn tegutses 2021. aastal Pärnu Muuseumi filiaalina esimese täisaasta. Filiaalina on torn Pärnu Muuseumi püsiekspositsiooni laiendus, mis keskendub nii püsiekspositsiooni kui ajutiste näituste ja tegevuste osas peamiselt keskajale ning keskaegse Pärnu tutvustamisele. Torni ekspositsiooni jao ks valmis kaks suurt maketti, avati hoovigalerii . Töötamist jätkas 2020. aasta lõpus avatud kinosaal. Torni esimesel ehk vastuvõtukorrusel asuv Punase torni makett, mis valmis veebruaris, kujutab endast torni sellisena, nagu ta võis olla vahetult pärast ehitamist ehk 15. sajandi alguspoolel. 1,5 meetrit kõrge makett on pöörleval alusel, korrektsete proport sioonidega, nüansirohke, atribuutika ning figuuridega ning külastajate üllatuseks ka nö kohvrina avatav. Torni teisel korrusel asub suveks valminud keskaegse Uus-Pärnu linna makett, mis tutvustab 3D mõõtmes linna plaani ning olulisemaid hooneid 16. sajandi keskpaiga seisuga. Makett on neutraalselt valge ning ühendatud 55-tollise ekraaniga, millele kuvatakse nupuvajutustega erinevate hoonete võimalikku kunagist väljanägemist ning eesti ja inglise keeles on võimalik lugeda hoone või hoonetegrupi kohta ka kirjeldust. T orni sisehoovi ehitasime üleelusuuru s e lauamäng u , mis peidab endas lisaks ka liivakasti, kus on võimalik läbi viia arheoloogilisi kaevamisi tutvustavaid õppeprogramme. Mängulaud on kasutatav ka lavana. Massiivse Veskimängu juurde kuuluvad ka suured tornikujulised mängunupud, mille hoiustamiseks ehitati kaks kaanega kasti, mis täidavad torni hoovis ühtlasi ka istepinkide aset. 3.2. Arendustegevused Koidula M uuseumi keskkonna parendamiseks 3.2.1. Avastuste aed “Meil aia äärne tänavas“ Projekti lõppeesmärgiks on luua Koidula aeda õuesõppe klass, rada ja pärandaed ehk universaalne õpikeskkond (avastusõpe lasteaedadele ja I kooliastmele, loodusõpe, kultuur ja ajalugu), mis pakub erinevaid huvitegevusi aastaringselt ning seob Koidula Muuseumi ja aia ühtseks tervikuks. Eesmärgiks on tutvustada lastele linnalooduse mitmekesisust (kõik teemad on seotud aastaaegadega ja eluringiga looduses), tõsta keskkonnateadlikkust ning läbi Lydia Koidula ( Lolla ) ja Jannsenite pere tegemiste anda ülevaade 19. sajandi II poole pere- ja koolielust. Käesolevaks ajaks on valminud õpperaja kontseptsioon, joonised ja osaliselt ka raja tegevuspesade elemendid ning maja ja aia terviklik stiilimapp ja esmased turundusmaterjalide kavandid. Raja tähistamine ja tegevuspesade paigaldamine lükkus tarneraskuste tõttu sügisest kevadesse, kuid nende paigaldamist alustatakse koheselt, kui ilmastikuolud seda taas võimaldavad. Projekti raames on tehtud tihedat koostööd nii Pärnu linna lasteaedade, koolide ja Pernova Loodusmajaga. Loodava õpperaja esmatutvustus lasteaedadele, koolidele ja avalikkusele toimus 8. detsembril 2021. Huvi kevadel avatava õuesõppe klassi, raja ning pärandaia vastu on suur, kuid valdkondlikku mõju ja tulemusi pole veel võimalik hinnata . 3.2.3. V abaõhulavaga arendamisest Nüüd kasutatav õuesõppe „klassina“, pakkudes erinevaid õuesõppe võimalusi nii lasteaedadele kui ka koolidele aastaringselt. Projekti raames soetati Koidula Muuseumi vabaõhulavale kaasaegne helitehnika (mikrofonid, kõlarid, võimendid ja helipult), paigaldati valgussild ja prožektorid ning kevadel paigaldatakse ka lava ümber lõõtsseinad. Lisaks soetatud poodiumid, ilmastikukindel magnettahvel ning muud õuesõppeks vajalikud tarvikud aitava luua õpikeskkonna, mis kasutatav praktiliselt aastaringselt ja iga ilmaga. Koidula Muuseumi uusi õuesõppe võimalusi tutvustati Pärnu lasteaedade ja koolide esindajatele ning kohalikule kogukonnale esmakordselt jõulueelsel üritusel „Pühadeootus“. Koidula Muuseumi aia esimene 2021. aasta suvehooaeg oli üpris edukas ning pakkus külastuselamust väga erinevatele huvi- ja sihtgruppidele. Projekti “Meil aia äärne tänavas“ teostumisega on võimalik pikendada lava ja kogu õueala kasutusaega ning pakkuda veelgi sisukamat külastuselamust. Esimesed infopäringud on juba laekunud. Strateegiline eesmärk nr. 4 : Haridussüsteemi ja elukestvat õpet toetava õpikeskkonna loomine Pärnu muuseumis 202 1 . 4.1 . Haridustegevus Pärnu Muuseumis 2021 2021. aasta muuseumitundide külastatavus oli suuresti mõjutatud riiklikest koroonaviiruse tõkestamise meetmetest, mistõttu õpilasgruppide arv nii Pärnust ja Pärnu lähiümbrusest kui mujalt Eestist jäi suhteliselt tagasihoidlikuks hõlmates aasta lõikes 1055 last ja noort. Pärnu Muuseumi pakutavaist haridusprogrammidest kooliõpilastele tunti aasta alguses enim huvi fonditundide ja arheoloogia õpitoa , kooliaasta lõpul (mais-juunis) aga mitmesuguste otsimis mängude vastu. 4.2. Loengusari õpetajatele ja ajaloohuvilistele 2021 Loengusarja raames toimus 5 loengut: Indrek Grigor , 18. veebruar „Kuidas kunst kõneleb“, kokku oli 13 osaleja; Jaanika Anderson , 14. oktoober, „Esimesed muuseumid Euroopas ja Eestis“; Mart Kalm, 11. november, „Olev Siinmaa 140"; Kristiina Vunk, 2. detsember, „Endla Teater 110”; Ülli Kont, Margo Samorokov ja Indrek Aija, 9. detsember . Pärnu Muuseum 125. 4.3. Muuseumi poolt välja antud uurimused, trükised Aldur Vunk (2021). Entsüklopeediline muuseum. Pärnu muuseum 125. Pärnu: Pärnu Muuseum. Margo Samorokov (2021). Ülevaade Pärnu linnas toimunud arheoloogilistest kaevamistest. Ilmunud raamatuna: Arheoloogilised kaevamised Pärnus. Kaheksa lugu minevikust. Pärnu muuseum. Sihtasutuse põhilised majandusnäitajad ja tegevuse juhtimine Kultuuriministeeriumi tegevustoetus 2021. aastal oli 881 962 eurot, lisatoetus COVID-19-ga seotud kulude katteks oli 38 555 eurot. Pärnu Linnavalitsuselt saadi 2021. aastal toetust 32 090 eurot, millest 7000 eurot Omar Volmeri mälestustahvli valmistamiseks, 13 090 eurot Punase Torni haldamisega seotud kulude katteks ning 12 000 eurot tegevuskulude katteks. Eesti Töötukassa hüvitas COVID-19-ga seotult tööjõukulusid 35 666 eurot eest. Kultuurkapitalilt saadi näituste teostamiseks toetust 26 136 eurot. Rahvusarhiiv toetas Ameerikasse emigreerunud väliseesti kunstnikest abielupaari Eric Lepsi ja Pauline Elfride Leps-Estami arhiivkogu digiteerimist 2676 euroga Prantsuse instituut Eestis toetas suvenäitust „Peegeldades päikest. 150 aastat kuurordimoodi“ 1500 euroga. 2021. aastal õnnestus prognoositud omatulude summat ületada. Kavandatud 98 000 euro asemel teenis muuseum 136 598 eurot. 2021. a. lõpus töötas sihtasutuses 24 põhikohaga töötajat. Kokkuvõttes on sihtasutus oma tegevuseesmärgid 202 1 aastal täitnud ., T egevuse jätkamise või lõpetamise vajadus koos põhjendusega : Pärnu Muuseum on Eesti asustuse, omariikluse ja eestluse loo ning Pärnumaa identiteedi hoidja ja jagaja. Pärnu Muuseum on Pärnumaa kultuuriloo visiitkaart ja teejuht. Usaldusväärse teadus- ja mäluasutusena säilitab ja vahendab meie unikaalseid lugusid, olles kogukonnale väärtuskasvatuse loovaks allikas ja koostööpartneriks. Muuseum kõnetab, kaasab ja innustab erinevaid sihtgruppe märkama, mõtestama ja hoidma pärandit. Muuseum toetub täna oma tegevustes järgmistele väärtustele: Pärandipädevus – me seisame usaldusväärse, katkematu ja asjatundliku sõnumite vahendamise ja kultuuripärandi hoidmise eest. Juurte jootmine – me usume, et juured teevad meid tugevamaks, olles oluliseks osaks põlvkondade ühendamisel väärtuskasvatuse ja kultuurilise rikkuse kaudu. Ühtses rütmis – me teeme koostööd, mis põhineb avatud dialoogil, loovusel, vabadusel ja vastutusel. Pärituules - me seame sihiks positiivsete muudatuste algatamise ühiskonnas pärandi väärtustamise, elukestva õppe ja pühendumise kaudu. Lähiaastate tegevused fikseerime läbi uuendatud arengukava, mida just teostame, aastal 2022. SA Pärnu muuseum on püsinud oma põhikirjaliste ja arengukavaliste strateegiliste eesmärkide täitmisel planeeritud ajagraafikus ja on jätkusuutlik oma tegevuses. Asutuses töötavad suure er ialase kompetentsiga eksperdid. Riigi osalemine asutajana on antud valdkonnas vajalik ja juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks sobilik.​ Aet Maatee SA Pärnu muuseumi juhatuse liige Pärnus 2.mai 2022.a.