Kiri

Konsolideeritud majandusaasta aruanne aruandeaasta algus: 01.01.2021 aruandeaasta lõpp: 31.12.2021 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid registrikood: 90012432 tänava nimi, nr: Kooli tn 5 linn: Haapsalu linn maakond: Lääne maakond postisihtnumber: 90502  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 9 Konsolideeritud bilanss 9 Konsolideeritud tulemiaruanne 10 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 11 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne 12 Lisa 1. Arvestuspõhimõtted 13 Lisa 2. Tütarettevõte 16 Lisa 3. Raha 16 Lisa 4. Nõuded ja ettemaksed 16 Lisa 5. Varud 16 Lisa 6. Materiaalne põhivara 17 Lisa 7. Võlad ja ettemaksed 17 Lisa 8. Laenukohustised 18 Lisa 9. Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 19 Lisa 10. Võlad töövõtjatele 19 Lisa 11. Tulu ettevõtlusest 19 Lisa 12. Annetused ja toetused 19 Lisa 13. Jagatud annetused ja toetused 20 Lisa 14. Mitmesugused tegevuskulud 20 Lisa 15. Tööjõukulud 21 Lisa 16. Muud finantstulud ja -kulud 21 Lisa 17. Seotud osapooled 21 Lisa 18. Emaettevõtte põhiaruanded 23 Lisa 19. Sündmused pärast aruandekuupäeva 27 Aruande allkirjad 28 Vandeaudiitori aruanne 29 2  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Tegevusaruanne I Sissejuhatus Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (edaspidi SA HLM) põhikirjalised eesmärgid on: 1. Läänemaa ja Haapsalu linna kultuuri- ja looduspärandi ning Eesti side ja raudtee ajaloo tutvustamine ja populariseerimine; 2. Haapsalu linna ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamine. II COVID 19 mõju tegevuseesmärkide täitmisele COVID 19 tingitud muuseumide sulgemisega 03.03.2021 kuni 03.05.2021 kaasnes nagu 2020. aastal kevadhooajaks kavandatud tegevuste seiskumine. Viimane tähendas kavandatud omateenitud vahendite vähenemist võrreldes 2020. aastaga. Erinevalt 2020. aasta eriolukorrale, puudus 2021. aastal kohene info muuseumidele rakenduva abimeetme ulatusest. Sellest tulenevalt otsustas sihtasutuse nõukogu 05.03.2021 vähendada töötajate töötasu 30% ulatuses alates 26. märtsist kuni 30. aprillini (SA HLM nõukogu koosoleku protokoll nr 35). Eesmärgiks oli säilitada töökohad ja hoida kokku eelarvelisi vahendeid tagamaks asutuse jätkusuutlikkuse. Nõukogu arvestas asjaoluga, et sihtasutuse eelarves moodustas omavahendite osakaal ca 50% ning muuseumide sulgemisega polnud selge, milliseks kujuneb avamisejärgselt omateenitud vahendite maht. Sarnaselt 2020. aastaga keskenduti 2021. aastal olulisemate tegevuseesmärkide täitmisele, mis olid suunatud külastajatele ja ka muuseumikogule. Kõik muuseumi taristu korrastamiseks eraldatud investeeringud lükati edasi aasta teise poolde. Täiendavate tööjõukulude kokkuhoidmiseks töötasid Raekojamuuseum ja Ants Laikmaa muuseum suvehooajal sügis-talvise ehk viiepäevase töögraafikuga tavapärase seitsmepäevase lahtiolekuaja asemel. Samuti ei opereeritud ka 2021. aasta suvel aurupaati „Kallis Mari“. Erinevalt 2020. aastast kaasnesid 2021 suvehooaja lõpus koroonakriisist tulenevad piirangud – nt augustis kehtestatud COVID tervisetõendi esitamise nõue kahandas külastatavuse aktiivsust. III Põhieesmärgid ja nende täitmine 1. Iloni Imedemaa: - Ilon Wiklandi illustratsioonide näituse „Lotta, Mardie and the Lionhearts“ ettevalmistamine Tampere Muumimuuseumis – näitus toimus Tamperes ajavahemikul aprill – september. 2. Linnusemuuseum: - mitmekeelse audiogiidi arendus – 12 keelne audiogiid eesti, inglise, vene, soome, poola, hispaania, itaalia, rootsi, saksa, prantsuse, läti ja leedu keeles – käivitus alates suvehooajast. Tunnustamine: - Euroopa aasta muuseumi (European Museum of the Year Award 2021) žürii poolt üks kuuest ära märgitud muuseumist; - nominatsioon Euroopa Liidu Mies van der Rohe kaasaegse arhitektuuri preemiale 2022. 3. Raudtee- ja Sidemuuseum: - uue püsiekspositsiooni kontseptsiooni väljatöötamine – seoses koroonakriisiga pikendati arendustöid jaanuarini 2022. 3  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 4. Raekoja muuseum: - linnapea Hans Alveri isikunäituse „Dr. Hans Alver Haapsalu patrioot ja visionäär” koostamine – avati 14.06.2021 (Juuniküüditamise 80 aastapäeva näitus). 5. Ants Laikmaa muuseum: - uue püsiekspositsiooni väljatöötamine – valmis detsembris. 6. Asutuse jätkusuutlikkuse tagamine – omateenitud vahendid: - tasuliste teenuste mahuks kavandati 280 000 EUR-i ja muuseumikülastajate arvuks 60 000 külastajat – tegelik 330 169 EUR-i ja 49 024 külastajat. IV Meetmed põhieesmärkide täitmiseks 1. Arendustegevused Eesmärk: kultuuripärandi tutvustamine erinevates vormides ning selle läbi pärandist osasaajate ja muuseumide külastajate arvukuse suurendamine. 1.1. Näitused, sh pedagoogilised programmid 02.-12. Ilon Wikland 90 ülevaatenäitus Imedemaal – seoses COVID 19 pikendati näituse kestvust kuni aasta lõpuni. 01.-05. Raudtee- ja Sidemuuseumi ekspositsiooni täiendamine – fotonäitus „Tulihobuga esimestes jaamades. Eesti raudtee 150“. 01.-06. Koostöös Haapsalu Neuroloogilise ja Rehabilitatsioonikeskusega erivajadustega lastele tegevusprogramm – alates juunist. 1.2. Uurimistöö: üritused, konverentsid, publikatsioonid / trükised 05.02. Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia konkursi võitjate autasustamine ja parimatest töödest ülevaatenäituse avamine. 01.-03.07. Läänemaa Muuseumi Toimetised XXIII koostamine ja esitlus. 03.07. Läänemaa XXVII ajaloo konverentsi korraldamine. 17.07.-18.07.; 22.07.-25.07. Tantsulavastus „Kartulilapsed – kokku 10 etendust. 23.10. Sõjaajaloolise vabaõhuetenduse linnuseõuel korraldamine koostöös Saaremaa Sõjavara Seltsiga. 2. Investeeringud Eesmärk: Kultuurimälestiste (sh piiskopilinnus ühes toomkirikuga) konserveerimis- ja korrastustööde kavapõhine rakendamine nii külastuskeskkonna ohutuse kui ka mitmekülgsema kasutamise tagamiseks. 2.1. Remont 11.21.-10.22. Raudteemuuseumi kaubaaida katusekonstruktsioonide restaureerimine uue katuse ehitamiseks. Hoone hakkab tulevikus kuuluma veeremi uue väliekspositsiooniala koosseisu. 01.-06. Linnusepargis laste mänguväljaku atraktsioonide remontimine ja uuendamine. 01.-12. Ants Laikmaa muuseumi peahoone I korruse põrandate remont ja tugistamine (sh. uue ahju ehitus). 3. Kogud Eesmärk: Sihtasutuse käsutusse antud kultuuriväärtuslike kogude korrastamine ja üldsusele kättesaadavaks tegemine. 4  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 01.-12. end. LM kogude MuISi kirjeldamise (I etapp) jätkamine; eesmärk 1000 kirjet aastas. – tegelik 950. 01.-12. Raudteekogust sisestati retrospektiivselt 798 museaali – kokku MuIS-s 10109 ehk 72,2%. 01.-12. end. Läänemaa Muuseumi (LM) kogu digiteerimine (100% = 70 574 museaali); eesmärk 67%. – tegelik 65,7%. Digiteerimise suurimad juurdekasvud: - dokumendid 87% - trükiste kogu 86,5% - kunstikogu 68% - kaardid, plaanid 34,4% - esemepärandi digiteerimise projektile museaalide ettevalmistamine – 1334 museaali (töösse jaan-veebr 2022). - dokumendipärandi digiteerimise projektis „Vaba rahvas vabal maal (1920 – 1940)“ dokumentide digiteerimiseks ettevalmistamine ja töösse andmine – 1460 museaali. 01.-12. Sidekogu inventuur (alakogude kaupa) seoses kolimisega uutele hoidlapindadele (Haapsalu Veevärk). Tehtud inventuurid: trükiste , telefoniraamatute , projektide , pitsatite , helisalvestiste , dokumentide , aparatuuri ja materjalide kogudes. 01.-12. Perekond Alveri (Jaan Alver) muuseumile üle antud Hans Alveri dokumendi-, esemete- ja raamatukogu läbitöötamine ja süstematiseerimine. Kogu põhjal koostati näitus. 4. Personal Eesmärk: Sihtasutuse igapäevase toimimise ja arendustegevuste tagamine kompetentse ja motiveeritud personaliga. Seoses COVID 19 olukorrale sai asutuse personalipoliitika põhieesmärgiks hoida läbi kriisiaja töötajaskond ja tagada piiratud majanduslikus keskkonnas paindlik töökorraldus. V Kokkuvõte Erinevalt 2020. aastast kujunes suvehooaeg koroona piirangutest vaba perioodina väga lühikeseks. Alates augustist kehtestati esimesed külastajate piirangud ruumides ning sellele järgnes külastajatele koroonatõendi esitamise nõue. Muuseumide lahtioleku tagamiseks vajalikud abinõud tähendasid samas külastajate arvu järk-järgulist kahanemist. Eriti avaldus see augustikuus. Võrreldes 2020. aasta augustikuuga vähenes 2021. aastal külastatavus 10 000 külastaja võrra (vrdl. 2020 20 455 vs 2021 10 695). Edaspidi jätkus külastajate vähenemine kuni aasta lõpuni välja võrdluses 2020. aastaga. Kokkuvõttes kujunes 2021. aasta omatulu mahuks 330 169 euri (vrdl. 2020. aastal 356 212 euri), mis oli siiski suurem algselt prognoositud omatulude mahust 280 000 eurot. Samas jäi kavandatud 60 000 külastajat aastas saavutamata ning tegelikuks tulemuseks saavutati 49 024 külastajat. Võrreldes 2019. aastaga oli vähenemine ca 60% (82 054); võrreldes 2020. aastaga oli vähenemine 14 850 külastajat ehk ca 23 %. Tänu Kultuuriministeeriumi kriisiabimeetme toetusele summas 158 237 euri ning Töötukassa kahe kuu töötasu hüvitamise meetmele summas 46 926 euri (laienes 25 töötajale) tagati asutuse tõrgeteta toimimine. Täiendav eelarvevahendite kokkuhoid saavutati personalikuludes seoses viie töötaja siirdumisega lapsehoolduspuhkusele. Neist täideti vaid üks töökoht (turundus- ja kommunikatsioonijuht), ülejäänute osas jagati ülesanded ümber. Kokkuhoiumeetmed tagasid ühtlasi parema võimekuse aastalõpus ootamatult kasvanud elektri –ja soojusenergiakulude katmisel. 5  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Vaatamata keerulisele olukorrale oli 2021. aasta edukas arendustegevuste osas – valmisid püsiekspositsioonide kavad Raudtee- ja Sidemuuseumile (sh veeremile uute ekspositsioonialade valik) ja Ants Laikmaa majamuuseumile. Edukaks kujunes Ilon Wiklandi loomingu eksponeerimine välismaal; lisaks 2021 näitusele Tampere Muumimuuseumis algasid läbirääkimised näituste koostamiseks Hannoveris (Wilhelm Busch – Deutsches Museum für Karikatur und Zeichenkunst) 2022-2023 ja Stockholmis (Prins Eugens Waldemarsudde Museum) 2024. aastal. Tänu koostööle Tampere Muumimuuseumiga saabub esmakordselt Eestisse, Haapsallu Tove Janssoni näitus „Muumid ja meri“ (mai-september 2022). Kokku koostati 2021. aastal sihtasutuse muuseumides 15 näitust (sama 2020). Ehkki 2021. aasta majandustegevusega ei suudetud veel peatada 2020. aastal alanud koroonakriisist tulenenud langust omavahendite teenimisel ja külastajate arvus, prognoosime 2022. aastal järk-järgulist taastumist. Sellele annab lootust 2021. aasta ürituste ja ekskursioonide suurem arv – kokku 397 (vrdl. 2020 aastal 360). Kahe koroona aasta kogemusele tuginedes tuleb järgmisel paaril aastal keskenduda tegevustele, mis toetavad kriisist taastumist. Panustame jätkuvalt muuseumide külastuskeskkonna ja sisutegevuste parendamisele (programmid, näitused), samuti kollektiivi ühtekuuluvusse. VI Rannarootsi Muuseum (koostas Ülo Kalm) Kaks aastat tagasi alustasid muuseumi „neljapäevamemmed“ koos grupi käsitööhuviliste eestirootslastega projekti „Rannavaip -2“. See on olemasolevale tikitud piltvaibale järjevaiba tikkimine. Haapsalus tikivad memmed piltvaipa, mis jutustab II maailmasõja järel Eestisse jäänud eestirootslaste saatusest. Stockholmis tikivad eestirootslased paralleelselt vaipa, mis jutustab eestirootslaste saatusest, kes jõudsid Rootsimaa randa. Mõlemad vaibad jõuavad lõpusirgele tänavu oktoobris. Vaipade esmaesitlus on planeeritud Stockholmis Eesti Majas veel sel aastal. Vaiba kujundas nagu eelmisegi muuseumi kuraator Jorma Friberg. Muuseumi esimeseks suuremaks ürituseks oli veebruari alguses juba traditsiooniks saanud Pere talvepäev, mis osutus väga populaarseks. Tänavune talv võimaldas Pere talvepäeva korraldada jääl. Kuna oli ka piisavalt lund ehitas Haapsalu Linnahoolduse lumesaha juhi abiga lumest korraliku kelgumäe, Pere talvepäev tegevust juhtis kohale tulnud Jõuluvana. Meeleolukat lõõtsamuusikat mängis Endrik Visla. Muuseum soetas 10 tõukekelku, millega sai peetud põnevaid kelguvõistlusi kogu perele ( ning hiljem kuni jätkus jääd ja lund sai neid iseteeninduses välja rentida). Lastele oli populaarsed jääkarussellid ning kaks rakendis vetelpäästekoera sõidutasid lapsi kelkudega, Politsei- ja Piirvalveamet sõidutas mootorsaaniga huvilisi jääl. Vabatahtlik merepäästeüksus korraldas näitliku õppuse, kuidas tegutseda läbijää vajumisel ja demonstreeris võimsat hüdrokopterit. Motoklubi „Müristaja“ motomeeste jäärajasõit mootorratastega oli erutav vaatemäng, millele lisas ägedust Unimoto demonstratsioon sõidud. Muuseumi „neljapäevamemmed“ koos vabatahtlike ja muuseumitöötajatega korraldasid vabaõhukohviku, kus pakuti muu maitsva hulgas friteeritud kilu ja räime, moosiga pannkooke ning vastlakukleid. Üritust toetas Haapsalu Linnavalitsus. Nii nagu eelmisel kevadel oli ka tänavu seoses Covid-19 piirangute kehtestamisega Vabariigi Valitsuse poolt 01.03-03.05. muuseum külastajatele suletud ja töötajad suunatud kodukontoris. Piirangute lõppemisel mai kuus korraldas muuseum kevadise Jääräime teemapäeva. Juunis toimus järgmine kala teemapäev seekord tuulekala, mille ühildasime Vanasadama turupäevaga. Juuni kuusse mahtus veel pärimusmuusika kontsert „Ruhnu lood ja laulud“ muuseumi õuel. 6  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Muinsuskaitseamet alustas juunis vastavalt Muuseumiseadusele muuseumi muuseumikogude korralduse üle järelevalvet. Muuseumi peavarahoidja Anu Raagmaa suhtles kogu järelevalve aja komisjoniga ja vastas esitatud küsimustele. Järelevalve kokkuvõtte saime 28.09.2021. Järelevalve kokkuvõtte kohaselt on muuseumi muuseumikogu korraldus rahuldaval tasemel. Kogude inventuur saab läbiviidud 2021. aasta detsembri lõpuks. Juuli kuus mängis Viljandi Laste- ja Noorteteater REKY vabaõhu suvelavastuse „ Jussikese seitse sõpra“. Muuseumi poolt oli taas avatud vabaõhukohvik. Augustis osalesime Haapsalu-Noarootsi merepäevadel oma programmiga. Päeval toimus muuseumi õuel Vanasadama turg, suitsutasime kala ja avasime õuekohviku. Peale turu lõppu oli taas muuseumi õuel Viljandi Laste- ja Noorteteatri suvelavastus seekord „Kunksmoor ja kapten Trumm“ Õhtul andsid vabaõhukontserdi Haapsalu kohalikud muusikud Indrek Kalda ja Marek Lamp. Merepäeva lõpetas ilutulestik Haapsalu lahe mõlemal kaldal. Merepäevadest saab loodetavasti iga-aastane traditsiooniline üritus. Eestirootslaste laulu- ja tantsupeol oli muuseumi ülesandeks kaasa aidata laulu-ja tantsupeo korraldamisel. Muuseumi kanda oli peaproovi päeval lauljate ja tantsijate toitlustamine, lava kaunistamine kaskedega, telkide paigaldamine, muuseumi meenete müük ja peale peopäeva lõppu platsi koristamine, mis koos vabatahtlike ja neljapäevamemmede abiga sai edukalt tehtud. Muuseum koostöös Rootsi Suursaatkonnaga ja Eestirootslaste Kultuuriomavalitsusega korraldas ka lauljate ja tantsijate järelpeo muuseumi õuel. Õhtu Haapsalu tagalahe kaldal oli mõnusalt soe ja päevase laulupeo emotsionaalseid meenutusi jätkus kogu õhtuks. Vaatamata keerulisele ajale saame olla õnnelikud ja tänulikud hästi õnnestunud laulu-ja tantsupeole. Augusti kuusse jäi ka Hara sadama kalurite päeval osalemine, kus muuseumi kuraator Jorma Friberg tegi ülevaatliku ettekande Hara küla ajaloost. Kevadel planeeritud Korsi talgud Ruhnus lükkusid sügisesse ja 13. septembril sõitsime muuseumi töötajatega Ruhnu. nelja talgupäeva jooksul said tehtud järgmised tööd: -vanas ja uues laudas asunud esemete said välja tõstetud, pestud ja puhastatud ning osaliselt kasutatud riide- ja toiduaida ekspositsioonide täiendamisel, ülejäänud esemete said samades hoonetes paremini hoiustatud. -humala tapuaed sai taastatud. -maakeldri renoveerimise alustamise eeltöödena sai kelder eest ja seest puhastatud prahist ja pinnasest, võlvlagi edasise varisemise vältimise tõkestamiseks toestatud, liivakividest esisein eemaldatud ja kivid ladustatud. Kasutamiseks kõlbulikud kivid taaskasutatakse keldri renoveerimisel. suitsussauna juurde ehitatud puidust saunaliste riiete ja küttepuude tarvis katusealune. Tänavu osales Korsi talgutel koos muuseumi töötajatega 12 inimest ja tehtud said kõik planeeritud tööd. Muuseumi paadikogu on täienenud kahe erineva kujuga puidust Haapsalu kalapaadiga, mille omanikud muuseumile kinkisid. Paadid on ehitatud 1980-te lõpus ja 1990-te aastate alguses ning praktiliselt viimased analoogsed säilinud eksemplarid. Eelmisel aastal muuseumile soetatud Vormsi julla sai muuseumi kuraator Jorma Fribergi poolt taastatud ja täiendab ilmekalt muuseumi rikkalikku puupaadikogu ujuvkai ääres. Novembri lõpust alustame eelregistreerimisega Jõulumaa teemapäevadele koolidele ja lasteaedadele. Varasemate aastate tagasiside põhjal võin kinnitada, et Jõulumaa on osutunud ääretult populaarseks ja kõikidele huviliste osasaamise võimaluse tagamiseks, oleme aega pikendanud. Ruhnus Korsil on planeeritud aasta lõpuks renoveerida maakelder. Tööde maksumus 15360€, millele lisandub omaniku ja muinsuskaitse järelevalve maksumus 1152€. Töid rahastab Sihtasutus Kuningas Gustav VI Adolfi rootsi kultuurifond 100 000SEK-ga. Puudujääva summa 6683€ eraldas täiendavalt Kultuuriministeerium. 7  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Kultuuriministeerium eraldas tänavu Rannarootsi muuseumile remonditöödeks 15000€. Teostati järgmised tööd: näitusemaja Sadama 32 fassaadi värvimine, akendele UV kiirguse kaitsekilede paigaldamine, kööginurga rajamine külaliste tubadele, õuele tänavakivi paigaldamine. Hangete tulemusel selgus, et tööd kallinevad kokku 1387€ võrra. Puudu jäänud summa osas esitas muuseum lisataotluse Kultuuriministeeriumile, mille ministeerium ka rahuldas. Kultuuriministeeriumi Covd-19 kriisitoetuse meetmele esitasin toetuse saamiseks taotluse summas 24000€, eraldati 4074€. Kevadel planeeritud omatulu suur vähenemine õnneks ei osutunud tõeks. Nii nagu varasematel aastatel olid suvel muuseumis abiks vabatahtlikud Ove Knekt Soomest, Rainer Åkerblom Ahvenamaalt ja Tiiu Poolamäe Eestist. Tänu vabatahtlikele saime suvel muuseumi hoida külastajatele avatuna kõik nädalapäevad. Vabatahtlikest on meil suur abi ja olema neile siiralt tänulikud. Vaatamata keerulisele aastale on tee muuseumi leidnud peamiselt kodumaised külastajad. Muuseumi erinevate üritustega oleme suutnud omatulu teenida summas, mis tagab muuseumi normaalse tegevuse. PEAMISED FINANTSSUHTARVUD konsolideeriva üksuse majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta Finantssuhtarvude arvutamise metoodika Tulemi marginaal = tulem / müügitulu Netovara puhastootlus = tulem / netovara Lühiajaliste kohustiste kattekordaja = käibevara/ lühiajalised kohustised Võlakordaja = kohustised/ koguvara Netovara määr = netovara / aktiva Finantssuhtarvude 2021.a. 2020.a. lähteandmed Käibevara 364 977 127 859 Kohustised 255 480 173 336 Lühiajalised kohustised 239 911 147 109 Netovara 5 385 071 5 649 026 Aktiva 5 640 551 5 822 362 Varad 5 640 551 5 822 362 Müügitulu 330 501 357 977 Tulem -263 955 -240 281 Finantssuhtarvud 2021.a. 2020.a Tulemi marginaal -0,80 -0,67 Netovara puhastootlus -0,05 -0,04 Lühiajaliste kohustiste 1,52 0,87 kattekordaja Võlakordaja 0,05 0,03 Netovara määr 0,95 0,97 Anton Pärn Juhatuse liige Haapsalus, 01.04.2022 8  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud bilanss (eurodes) Lisa 31.12.2021 31.12.2020 Varad Käibevara Raha 3 377 459,00 110 393,00 Nõuded ja ettemaksed 4,9 17 257,00 31 175,00 Varud 5 42 156,00 43 833,00 Kokku käibevarad 436 872,00 185 451,00 Põhivara Materiaalne põhivara 6 5 802 187,00 6 241 866,00 Kokku põhivarad 5 802 187,00 6 241 866,00 Kokku varad 6 239 059,00 6 427 317,00 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 7,9,10 272 095,00 176 676,00 Laenukohustised 8 10 658,00 10 392,00 Kokku lühiajalised kohustised 282 753,00 187 068,00 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 8 15 569,00 26 227,00 Kokku pikaajalised kohustised 15 569,00 26 227,00 Kokku kohustised 298 322,00 213 295,00 Netovara Sihtkapital nimiväärtuses 1 574 209,00 1 574 209,00 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 4 639 813,00 4 825 698,00 Aruandeaasta tulem -273 285,00 -185 885,00 Kokku netovara 5 940 737,00 6 214 022,00 Kokku kohutised ja netovara 6 239 059,00 6 427 317,00 9  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud tulemiaruanne (eurodes) Lisa 2021 2020 Tulud Annetused ja toetused 12 968 392,00 1 086 920,00 Tulud ettevõtlusest 11 369 871,00 387 076,00 Muud tulud 11 305,00 677,00 Kokku tulud 1 338 568,00 1 474 673,00 Kulud Jagatud annetused ja toetused 13 -1 250,00 -1 250,00 Mitmesugused tegevuskulud 14 -425 616,00 -414 983,00 Tööjõukulud 15 -744 499,00 -772 312,00 Põhivarade kulum ja väärtuse langus 6 -439 680,00 -468 815,00 Kokku kulud -1 611 045,00 -1 657 360,00 Põhitegevuse tulem -272 477,00 -182 687,00 Muud finantstulud ja -kulud 16 -808,00 -3 198,00 Aruandeaasta tulem -273 285,00 -185 885,00 10  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud rahavoogude aruanne (eurodes) Lisa 2021 2020 Rahavood põhitegevusest Laekunud annetused ja toetused 802 303,00 619 455,00 Laekumised kaupade müügist ja teenuste osutamisest 366 733,00 462 174,00 Väljamaksed annetusteks ja toetusteks -1 250,00 -1250,00 Väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest -417 230,00 -639 794,00 Väljamaksed töötajatele -689 648,00 -681 711,00 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 127 063,00 337 333,00 Kokku rahavood põhitegevusest 187 971,00 96 207,00 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel 0 -97 310,00 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 90 295,00 568 682,00 Kokku rahavood investeerimistegevusest 90 295,00 471 372,00 Rahavood finantseerimistegevusest Tagastatud arvelduskrediit 0 -499 810,00 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -10 392,00 -13 646,00 Makstud intressid -808,00 -3 198,00 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -11 200,00 -516 654,00 Kokku rahavood 267 066,00 50 925,00 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 3 110 393,00 59 468,00 Raha ja raha ekvivalentide muutus 267 066,00 50 925,00 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 377 459,00 110 393,00 11  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne (eurodes) Sihtkapital Akumuleeritud Kokku netovara tulem 31.12.2017 1 064 598,00 1 113 964,00 2 178 562,00 Aruandeaasta tulem 2 030 244,00 2 030 244,00 31.12.2018 1 064 598,00 3 144 208,00 4 208 806,00 Asutajate ja liikmete sissemaksed 22.02.2019 509 611,00 509 611,00 Aruandeaasta tulem 1 681 490,00 1 681 490,00 31.12.2019 1 574 209,00 4 825 698,00 6 399 907,00 Aruandeaasta tulem -185 885,00 -185 885,00 31.12.2020 1 574 209,00 4 639 813,00 6 214 022,00 Aruandeaasta tulem -273 285,00 -273 285,00 31.12.2021 1 574 209,00 4 366 628,00 5 940 737,00 12  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Lisa 1. Arvestuspõhimõtted 1.1. Üldine informatsioon Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid raamatupidamise konsolideeritud aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antavad juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendis sätestatud nõuded. Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid aastaaruanne on koostatud kontserni raamatupidamise aastaaruande põhimõttest lähtuvalt. Elimineeritud on Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (emaettevõte) ja Sihtasutus Rannarootsi Muuseumi (tütarettevõte) omavahelised tehingud rida-realt. Raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes. Tulemiaruande koostamisel on lähtutud Raamatupidamise Toimkonna juhendi (RTJ) nr 14 esitatud skeemist 1. Rahavooude aruanne on koostatud kasutades otsest meetodit. 1.2. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes sularahakassas ning Riigikassas olevat raha jääki. Kõik rahalised vahendid on kajastatud eurodes. 1.3. Nõuded ostjate vastu Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ja hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Hindamisel vaadeldakse igat arvet eraldi. Nõude hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. Ebatõenäoliselt laekuvad ostjate arved hinnatakse maksetähtaja ületamise järgi: (a) 90-180 päeva võrra maksetähtaja ületanud nõuded hinnatakse alla 50% ulatuses; (b) üle 180 päeva võrra maksetähtaega ületanud nõuded hinnatakse 100% ulatuses alla. 1.4. Varud Varudena kajastatakse müügi eesmärgil soetud kaupu. Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kuludest. Varude arvestuses kasutatakse FIFO meetodit. Varude realiseerimist kajastatakse nende soetamise järjekorras. 1.5. Materiaalne põhivara ja immateriaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumuses alates 5000 eurot. Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele). Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivaraobjektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Materiaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Maad ei amortiseerita. Kulumit arvestatakse igakuiselt. Üldjuhul lähtutakse alljärgnevatest vahemikest: (a) Hooned ja rajatised 10-50 a. (b) Masinad ja seadmed 5-10 a. (c) Arvutus- ja muu infotehnoloogiline tehnika 3-5 a. (d) Inventar ja muu amortiseeruv põhivara 5-10 a. 13  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 1.6. Rendid Renditehingut käsitatakse kapitalirendina, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Üldjuhul kajastatakse kapitalirendina kõik lepingud, kus on täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest: (a) renditava vara omandiõigus läheb rendiperioodi lõpul üle rentnikule; (b) rentnikul on optsioon osta renditavat vara oluliselt madalama hinnaga selle õiglasest väärtusest ning on kindel, et rentnik seda kasutab; (c) lepinguperiood katab üle 75% renditava vara majanduslikust elueast; (d) rendi jõustumise hetkel on rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus üle 90% renditava vara õiglasest väärtusest; Kui vara antakse tasuta kasutusse perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, loetakse tehing oma sisult ka kapitalirendiks. Kuna tasuta rendile andmisel kapitalirendinõuet ega - kohustust ei teki, kajastatakse tehingut mitterahalise sihtfinantseerimisena põhivara jääkväärtuses ja võetakse põhivara bilansis arvele. Põhivara tasuta kasutusse andja eemaldab vara bilansist ja kajastab selle jääkväärtuse mitterahalise sihtfinantseerimisena põhivara soetuseks, ning peab vara kohta edaspidi arvestust bilansiväliselt. 1.7. Annetused ja toetused Toetused ja annetused jagunevad tegevustoetusteks ja sihtotstarbelisteks toetusteks ehk sihtfinantseerimiseks. Sihtfinantseerimine võib olla antud tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks. Sihtfinantseerimisena kajastatakse projektipõhiselt saadud toetusi, mida iseloomustab kindel eesmärk koos näitajatega, mille alusel eesmärgi täitmist mõõdetakse, ajakava ja rahaline eelarve. Toetuse andja või vahendaja nõuab projekti kohta detailset aruandlust koos kulutuste kohta andmete esitamisega ning raha ülejääk nõutakse projekti lõppedes saajalt tagasi. Sihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse tuluna perioodis, mil leiavad aset kulutused, mille kompenseerimiseks annetused ja toetused on mõeldud. Toetust loetakse põhivara sihtfinantseerimiseks, kui selle kasutamise põhitingimuseks on kindlaksmääratud põhivara ost, ehitamine või muul viisil soetamine. Põhivara sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil ehk sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses (tasuta saadud vara soetusmaksumuseks on tema õiglane väärtus) materiaalse või immateriaalse varana. Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse materiaalse või immateriaalse varana ja tuluna põhivara sihtfinantseerimisest samas perioodis, mil tehti kulutused. Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata või kulutusi pole tehtud, kajastatakse saadud vahendeid sihtfinantseerimise ettemaksena ehk kasutamata sihtfinantseeringuna. Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimist võib kajastada arvestuse lihtsustamise eesmärgil laekumisel koheselt tuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepitakse kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku. Toetuse andjaga lepitakse kokku toetuse liik ning kannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekkepõhised kuupäevad. Tegevustoetused on toetused, mida toetuse saaja võib suuremal määral kasutada oma äranägemisel, sh kas tegevuskulude või investeeringute soetamiseks. Toetusega võib kaasneda aruandlus tehtud kulutuste kohta, kuid see võib ka puududa. Eelarveaasta lõpuks järelejäänud raha võib nõuda tagasi, kuid sageli jäetakse see saajale järgmise perioodi kulutuste katteks. Siin kajastatakse mitmesuguseid toetusi, mille korral on määratletud küll eesmärk, kuid mille kasutamise otstarve ei ole täpselt määratud. Tegevustoetusi kajastatakse kassapõhiselt laekumisel koheselt tuluna. 14  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 1.8. Tulude arvestus Tulud arvestatakse realiseerimismomendil või lepingus fikseeritud perioodi(de) kohta. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Tulu kajastatakse siis, kui sihtasutusel tekib summale nõudeõigus. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui: (a) olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale; (b) müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle; (c) tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta; (d) tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline; (e) tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata. Tulu teenuste müügist kajastatakse lähtuvalt osutatava teenuse valmidusastmest bilansipäeval, eeldusel, et teenuse osutamist hõlmava tehingu lõpptulemust (s.o tehinguga seotud tulusid ja kulusid) on võimalik usaldusväärselt prognoosida. Tehingu lõpptulemust on võimalik usaldusväärselt prognoosida siis, kui: (a) tulu suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta; (b) tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline; (c) tehingu valmidusastet bilansipäeval on võimalik usaldusväärselt mõõta; ja (d) tehinguga seotud tehtud kulusid ning tehingu lõpetamiseks vajalikke kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata. 1.9. Kulud Tegevuskuludena kajastatakse sihtasutuse tegevusega seotud kulusid. Kuludesse kantakse kõik aruandeperioodil tehtud kulud, sealhulgas perioodilised kulud. Kulud kajastatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. Kulude kajastamisel lähtutakse tulude-kulude vastavuse printsiibist. Kulusid kajastatakse samal perioodil kui nendega seotud tulusid. Sihtasutuse tegevuskulude on jaotatud tööjõukuludeks, antud toetusteks, majanduskuludeks, põhivara kulumiks ja muudeks kuludeks. 1.10.Seotud osapooled Seotud osapoolena käsitletakse tegev- ja kõrgema juhtkonda, tegev- ja kõrgema juhtkonna pereliikmeid ning nendega seotud äriühinguid. Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. 15  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Lisa 2. Tütarettevõte 31.12.2021 31.12.2020 Sihtkapital 509 611,00 509 611,00 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 55 385,00 989,00 Aruandeperioodi tulem -9 330,00 54 396,00 Kokku tütarettevõte netovaras 555 666,00 564 996,00 Lisa 3. Raha 31.12.2021 31.12.2020 Sularahakassa 3 184,00 2 106,00 Arvelduskontod riigikassas 374 275,00 108 287,00 Kokku raha 377 459,00 110 393,00 Sihtasutusel iseseisvat pangakontot kommertspankades ei ole. Arvelduskontona kajastub aruandes Riigikassa konto. Lisa 4. Nõuded ja ettemaksed Lisa 31.12.2021 31.12.2020 Ostjatelt laekumata arved 4 174,00 7 528,00 Ebatõenäoliselt laekuvad arved 0 -2 868,00 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 9 12 060,00 24 497,00 Muud nõuded 8,00 119,00 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 57,00 1 889,00 Saamata seadusest tulenevad toetused 155,00 0 Saamata sihtfinantseerimine 803,00 0 Kokku nõuded ja ettemaksed 17 257,00 31 175,00 Lisa 5. Varud 31.12.2021 31.12.2020 Müügiks ostetud kaubad 42 156,00 43 883,00 Kokku varud 42 156,00 43 883,00 Varudena kajastuvad müügi eesmärgi soetatud meened ja suveniirid, mille realiseerimine toimub pikema perioodi kui aasta jooksul. Varude saldo koosneb peamiselt kunstnikult Haapsalu Piiskopilinnuse taasavamiseks spetsiaalselt Piiskopilinnuses müümiseks tellitud portselan ja keraamilistest nõudest. Seisuga 31.12.2021 on portselan ja keraamilistest nõudest realiseerimata ja varuna arvel esemeid väärtuses 35757 eurot. 16  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Lisa 6. Materiaalne põhivara Hooned ja Masinad Muu Lõpetamata Kokku Maa rajatised ja seadmed põhivara tööd ja ettemaksed 31.12.2020 Soetusmaksumus 36 793,00 6 908 599,00 361 983,00 621 138,00 13 398,00 7 936 616,00 Kogunenud kulum 0 -1 425 619,00 -109 752,00 -159 379,00 0 -1 694 750,00 Jääkväärtus 36 793,00 5 482 980,00 252 231,00 456 464,00 13 398,00 6 241 866,00 Soetused ja parendused 0 0 0 0 0 0 Saadud mitterahalised 0 0 0 0 0 0 sissemaksed Amortisatsioonikulu 0 -318 358,00 -41 782,00 -66 141,00 0 -426 281,00 Allahindlused väärtuse 0 0 0 0 -13 398,00 -13 398,00 languse tõttu Ümberklassifitseerimine 0 0 32 339,00 -32 339,00 0 0 Kokku liikumised 0 -318 358,00 -9 433,00 -98 480,00 -13 398,00 -439 679,00 31.12.2021 Soetusmaksumus 36 793,00 6 908 599,00 367 322,00 583 504,00 0 7 896 218,00 Kogunenud kulum 0 -1 743 977,00 -156 873,00 -193 181,00 0 -2 094 031,00 Jääkväärtus 36 793,00 5 164 622,00 210 449,00 390 323,00 0 5 802 187,00 Haapsalu ja Läänemaa Muuseumi (emaettevõte) alustas 2020.aastal kaubaaida avariitöödega, millega jätkati 2021.aastal. Kuna kokkuvõttes oli tegu jooksva remondi iseloomuga kuludega, kanti 2020.a. teostatud etapiviisilised tööd 2021.a. bilansist välja. Lisa 7. Võlad ja ettemaksed Lisa 31.12.2021 31.12.2020 Võlad tarnijatele 43 680,00 43 696,00 Võlad töövõtjatele 10 8 273,00 11 268,00 Maksuvõlad 9 29 591,00 28 116,00 Saadud sihtfinantseerimine 190 505,00 91 506,00 Muud kohustused 46,00 2 090,00 Kokku võlad ja ettemaksed 272 095,00 176 676,00 Saadud sihtfinantseerimisena kajastuvad seisuga 31.12.2021 ette saadud ja osaliselt kasutamata toetused. Sihtasutusel Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (emaettevõte) on Kultuuriministeeriumi lepingu nr. 7-7/2036 eraldatud remondifondi toetusest kaubaaida, Laikmaa ja Iloni muuseumi renoveerimis- töödeks seisuga 31.12.2021 jäi kasutamata 4632 eurot. Toetuste jäägid tagastatakse toetuse andjale 2022.aastal. 2021.aastal sai Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (emaettevõte) Kultuuriministeeriumilt lepingu 7-7/3442 raames sihtotstarbelisi toetusi remondiks ja investeeringuteks ning muudeks kuludeks summas 151901 eurot. Seisuga 31.12.2021 jäi nendest kasutamata kokku 134278 eurot (sh sihtotstarbeline investeeringutoetus kaubaaidale 90000 eurot ja remondifondi toetus 44278 eurot). Toetuse andja on toetuste kasutamise perioodi pikendanud ja töödega jätkatakse 2022.aastal. Haapsalu Linnavalitsuse 2019.aasta toetusest Haapsalu Piiskopilinnuse laste mänguväljaku avariilisteks töödeks on seisuga 31.12.2021 kasutamata 978 eurot. Toetuse kasutamise kohta on toetuse andjalt palutud pikendust, töödega soovitakse jätkata 2022.aastal. Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (emaettevõte) muude väiksemate projektide sihtfinantseerimise jäägid on kokku summas 17297, millest 4112 eurot Sihtasutuse Archimedes kaudu saadud vahendid Erasmus+ programmi põhimeede 1, täiskasvanuhariduse õpiränne raames projektile 17  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 „Kunstniku ja tema loomingu vahendamine täiskasvanuhariduses“. Lisaks on kasutamata osaühing E- Kunstisalong annetused kunstiteoste ostust summas 1175 eurot. Annetusi kasutatakse noorte kunstnike preemiate ja stipendiumite maksmiseks, Eesti Kultuurkapitalilt saadud toetus T.Janssoni näituse "Muumid ja meri" korraldamiseks summas 1200 eurot. Seisuga 31.12.2021 on kasutamata ka Muinsuskaitsemeti toetusi summas 10729 eurot. Sealhulgas on Eesti linnuste koostöövõrgustiku liikmete Läänemere-äärsete linnuste koostöögrupi aastakonverentsist osavõtu toetuse jääk summas 5369 eurot, mis tagastatakse 2022.aastal toetuse andjale, kuna projektist osavõtjate arv ja seega ka kulud olid väiksemad algselt prognoositust. Muinsuskaitseametilt Raudtee- ja Sidemuuseumi püsinäituseks kontseptsiooni loomiseks saadud toetuste jäägi 5360 eurot kasutamise perioodi pikendati toetuse andja poolt ja nende töödega jätkatakse 2022.aastal. Sihtasutusel Rannarootsi Muuseum (tütarettevõte) on erinevate projektide sihtfinantseerimise jääke summas 33320 eurot. Suurema enamuse jäägist moodustavad välismaised annetused ja toetused muuseumi arendustegevusteks. Lisa 8. Laenukohustised 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Lõpp- määr tähtaeg 12 kuu 1-5 aasta üle 5 jooksul jooksul aasta Kapitalirendi kohustised Linnaekskursioonirongi kapitalirent 26,227,00 10 658,00 15 569,00 0,00 2,50 24.05.2024 Kokku kapitalirendi kohustised 26 227,00 10 658,00 15 569,00 0,00 Kokku laenukohustised 26 227,00 10 658,00 15 569,00 0,00 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Lõpp- määr tähtaeg 12 kuu 1-5 aasta üle 5 jooksul jooksul aasta Kapitalirendi kohustised Linnaekskursioonirongi kapitalirent 36 619,00 10 392,00 26 227,00 0,00 2,50 24.05.2024 Kokku kapitalirendi kohustised 36 619,00 10 392,00 26 227,00 0,00 Kokku laenukohustised 36 619,00 10 392,00 26 227,00 0,00 Renditud varade bilansiline jääkmaksumus 31.12.2021 31.12.2020 Masinad ja seadmed 32 667,00 46 667,00 32 667,00 46 667,00 Laenukohustisena kajastub aruandes sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (emaettevõte) 2019.aastal kapitalirendi korras soetatud linnaekskursiooni rong GOPO LOCO Road Trains Tschu- Tschu. Komplekti kuulub vedur koos kahe vaguniga. 18  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Lisa 9. Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 31.12.2021 31.12.2020 ettemaks maksuvõlg ettemaks maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 96,00 27,00 Käibemaks 5 981,00 9 091,00 Üksikisiku tulumaks 9 233,00 8 500,00 Sotsiaalmaks 18 679,00 17 751,00 Kohustuslik kogumispension 581,00 766,00 Töötuskindlustusmaksed 1 002,00 1 072,00 Ettemaksukonto jääk 6 079,00 15 406,00 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 12 060,00 29 591,00 24 497,00 28 116,00 Lisa 10. Võlad töövõtjatele 31.12.2021 31.12.2020 Puhkusetasude kohustis 8 242,00 11 247,00 Võlad töövõtjatele majanduskulude eest 31,00 21,00 Kokku võlad töövõtjatele 8 273,00 11 268,00 Lisa 11. Tulu ettevõtlusest 2021 2020 Tulud piletimüügist 255 301,00 273 155,00 Tulud meenete ja trükiste müügist 45 840,00 31 987,00 Muud tulud majandustegevusest 68 730,00 81 257,00 Muud tulud 305,00 677,00 Kokku tulu ettevõtlusest 370 176,00 387 076,00 Muude tuludena majandustegevusest kajastuvad tulud edasiantavatest kommunaalteenustest, tulud giiditeenuse osutamisest, teemapäevade korraldamisest, toitlustusteenusest, ruumide kasutada andmisest ning bussifirmade peatusetasud. Covid-19 kriisi tingimustes on muuseumi põhiteenuste tulud (piletitulu ja meenete, trükiste müük) 2021.aastal võrreldes eelmiste aastatega mõningal määral veelgi vähenenud. Külastaja pole veel muuseumisse kriisieelsel tasemel naasnud ja on pigem konservatiivne. 2020.aastal vähenesid tulud võrreldes 2019.aastaga 36,6%. Lisa 12. Annetused ja toetused 2021 2020 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 166 088,00 370 290,00 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 0 97 175,00 Mittesihtotstarbelised annetused ja toetused 802 303,00 619 455,00 Kokku annetused ja toetused 968 391,00 1 086 920,00 sh eraldis riigieelarvest 784 526,00 854 095,00 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 181 352,00 165 825,00 sh muud toetajad 2 513,00 67 000,00 Rahalised ja mitterahalised annetused 968 391,00 1 046 252,00 Rahaline annetus 968 391,00 1 046 252,00 Kokku annetused ja toetused 968 391,00 1 046 252,00 19  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Sihtotstarbelisi tulusid oli sihtasutustel 2021.aastal kokku summas 166088 eurot. Suuremad tulud 2021.aastal olid Kultuuriministeeriumilt 83723 euro, Haapsalu Linnavalitsuselt 16352 ja Muinsuskaitseametilt 8532 euro. Eesti Töötukassa toetas 2021.aastal sihtasutust Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (emaettevõte) summas 47729 euroga (sh covid-19 kriisiolukorra töötasuhüvitis töötajatele summas 46926 eurot). Töötukassa ülejäänud toetussummast on saadud muudest meetmetest. Kultuuriministeerium toetused olid 2021.aastal peamiselt seotud sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (emaettevõte) filiaalide raudtee- ja sidemuuseumi kaubaaida, Iloni Imedemaa ja A.Laikmaa Majamuuseumi avariiremonttöödega. Sihtasutuse Rannarootsi Muuseum (tütarettevõte) toetused kontorihoone ja näitusemaja (Sadama 31 ja 32) remondi ning Korsi maakeldri restaureerimisega. Haapsalu Linnavalitsus finantseeris Haapsalu piiskopilinnuses asuva laste mänguväljaku ehituse ja remondiga seotud kulusid. Muinsuskaitseamet eraldas sihtasutusele Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (emaettevõte) muuseumide kiirendi programmist toetust Raudtee- ja Sidemuuseumi püsinäituse kontseptsiooni loomiseks ning Eesti linnuste koostöövõrgustiku liikmete osavõtuks Läänemere-äärsete linnuste koostöögrupi aastakonverentsist. Eesti Kultuurkapital on 2021.aastal sihtasutuste väiksemaid projekte finantseerinud summas 8258 euroga. Mittesihtotstarbeliste annetuste ja toetustena kajastub aruandes sihtasutuste iga-aastane tegevustoetus summas 639992 eurot. Lisaks saadi 2021.aastal Kultuuriministeeriumi covid-19 kriisimeetmest tegevustoetust summas 162311 eurot, sh sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (emaettevõte) 158237 eurot ja sihtasutus Rannarootsi Muuseum (tütarettevõte) 4074 eurot. Lisa 13. Jagatud annetused ja toetused 2021 2020 Sihtotstarbelised eraldised -1 250,00 -1 250,00 Kokku jagatud annetused ja toetused -1 250,00 -1 250,00 Sihtotstarbelise eraldisena kajastub aruandes Iloni joonistusvõistluse laureaatide stipendiumid. Lisa 14. Mitmesugused tegevuskulud 2021 2020 Üür ja rent -30 881,00 -36 760,00 Energia -77 645,00 -61 309,00 Elektrienergia -27 572,00 -16 889,00 Soojusenergia -44 602,00 -40 371,00 Kütus -5 471,00 -4 049,00 Mitmesugused bürookulud -50 290,00 -56 770,00 Uurimis- ja arenduskulud -1 775,00 -34 855,00 Lähetuskulud -7 690,00 -2 683,00 Koolituskulud -1 231,00 -1 079,00 Riiklikud ja kohalikud maksud -1 978,00 - 2 234,00 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -660,00 - 2 868,00 Museaalidega seotud kulud -2 377,00 -503,00 Üritustega korraldamisega seotud kulud -64 329,00 -55 438,00 Inventari kulud -34 712,00 -37 851,00 Muud sõidukite kulud -7 622,00 -4 024,00 Jooksev remont ja korrashoiuteenused -70 977,00 -37 834,00 Muud kommunaalteenused ja kinnistu kulud -73 449,00 -80 775,00 Kokku mitmesugused tegevuskulud -425 616,00 -414 983,00 20  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Lisa 15. Tööjõukulud 2021 2020 Palgakulu -556 311,00 -578 357,00 Sotsiaalmaksud -187 060,00 -192 789,00 Erisoodustused -1 128,00 -1 166,00 Kokku tööjõukulud -744 499,00 -772 312,00 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 35 37 Täistööajale taandatult oli 2021.aastal sihtasutustes (emaettevõte ja tütarettevõte) kokku töötajaid ametikohtade gruppide lõikes järgmiselt: 2 juhatuse liiget, 4 juhti, 1 tippspetsialisti, 3 keskastme spetsialisti ja 9 abitöötajat-töölist ja 16 kõrgharidusega kultuuritöötajat. Erisoodustusena kajastatakse tööga otseselt mitteseotud kulutusi töötajatele nagu ühine külastus teise muuseumisse, jõulupeod töötajatele, töötajate lastele. Lisa 16. Muud finantstulud ja -kulud 2021 2020 Intressikulu kapitalirendilt -808,00 -1 133,00 Intressikulu arvelduskrediidilt riigikassas 0 -2 065,00 Kokku muud finantstulud ja -kulud -808,00 -3 198,00 Lisa 17. Seotud osapooled Saldod seotud osapoolte rühmade lõikes 2021 2020 Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Asutajad ja liikmed 2203 2736 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 2021 2020 Ostud Müügid Ostud Müügid Asutajad ja liikmed 0 16330 470 19527 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega 0 694 1020 867 eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2021 2020 Arvestatud tasu 73 301,00 63 907,00 lähetuse kulud 2 388,00 0,00 muud kulud 246,00 243,00 Kokku 75 935,00 64 150,00 Sihtasutusel Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (emaettevõte) on kaks asutajat. Asutajateks on Kultuuriministeeriumi ja Haapsalu Linnavalitsus. Sihtasutuse Rannarootsi Muuseum (tütarettevõte) 21  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 asutajaks on Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid ja Haapsalu Linnavalitsus. Sihtasutuste jaoks soodustatud isikuteks on nõukogu ja juhatuse liikmed. Juhatuse liikmetele arvestatud tasud kokku 2021.aastal oli 58241 eurot. 2021.aastal maksti juhatuse liikmele preemiaid kokku summas 6300 eurot. Nõukogule arvestatud tasud 2021.aastal kokku olid 15060 eurot. 2021.aastal tasuti juhatuse liikmetele hüvitisi tehtud muude majanduskulude ja lähetuste eest kokku 2634 eurot. Nõuded seotud osapoolte vahel kajastuvad bilansi real "Nõuded ja ettemaksed" ja lisa 4 real "Ostjatelt laekumata nõuded". Müügid seotud osapooltele on kajastatud tulemiaruandes real "Tulud ettevõtlusest" ja ostud tulemiaruandes real "Mitmesugused tegevuskulud" ning lisa 14 real „Mitmesugused bürookulud“ ja „Inventari kulud“. Müükidena seotud osapooltele kajastub kaupade müük ja teenuste osutamine, ostudena kajastatakse soetatud kaupu ja saadud teenuseid. Seotud osapooltena on kajastatud SA Haapsalu Hoolekandekeskuse, Sihtasutus Läänemaa käivet 2021.aastal. Nende organisatsioonide kõrgema juhtkonna ja tegevjuhtkonna liikmed on sihtasutuse nõukogu ja juhatuse liikmed. Sihtasutuse tehingud seotud isikutega olid 2021.aastal kõik tehtud tavaturutingimustel. 22  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Lisa 18. Emaettevõtte põhiaruanded SA Haapsalu ja Läänemaa (emaettevõte) bilanss 31.12.2021 31.12.2020 Varad Käibevara Raha 305 636,00 60 532,00 Nõuded ja ettemaksed 17 185,00 23 444,00 Varud 42 156,00 43 883,00 Kokku käibevarad 364 977,00 127 859,00 Põhivara Materiaalne põhivara 5 275 574,00 5 694 503,00 Kokku põhivarad 5 275 574,00 5 694 503,00 Kokku varad 5 640 551,00 5 822 362,00 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 229 253,00 136 717,00 Laenukohustised 10 658,00 10 392,00 Kokku lühiajalised kohustised 239 911,00 147 109,00 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 15 569,00 26 227,00 Kokku pikaajalised kohustised 15 569,00 26 227,00 Kokku kohustised 255 480,00 173 336,00 Netovara Sihtkapital nimiväärtuses 1 064 598,00 1 064 598,00 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 4 584 428,00 4 824 709,00 Aruandeaasta tulem -263 955,00 -240 281,00 Kokku netovara 5 385 071,00 5 649 026,00 Kokku kohutised ja netovara 5 640 551,00 5 822 362,00 23  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 SA Haapsalu ja Läänemaa (emaettevõte) tulemiaruanne 2021 2020 Tulud Annetused ja toetused 807 779,00 860 873,00 Tulud ettevõtlusest 330 501,00 357 977,00 Muud tulud 305,00 677,00 Kokku tulud 1 138 585,00 1 219 527,00 Kulud Jagatud annetused ja toetused -1 250,00 -1 250,00 Mitmesugused tegevuskulud -374 490,00 -361 000,00 Tööjõukulud -607 062,00 -638 974,00 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -418 930,00 -455 386,00 Kokku kulud -1401 723,00 -1 456 610,00 Põhitegevuse tulem -263 147,00 -237 083,00 Muud finantstulud ja -kulud -808,00 -3 198,00 Aruandeaasta tulem -263 955,00 -240 281,00 24  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 SA Haapsalu ja Läänemaa (emaettevõte) rahavoogude aruanne 2021 2020 Rahavood põhitegevusest Laekunud annetused ja toetused 665 824,00 485 000,00 Laekumised kaupade müügist ja teenuste osutamisest 327 312,00 432 895,00 Väljamaksed annetusteks ja toetusteks -1 250,00 -1 250,00 Väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest -364 442,00 -601 060,00 Väljamaksed töötajatele -559 600,00 -539 512,00 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 98 460,00 317 607,00 Kokku rahavood põhitegevusest 166 304,00 93 680,00 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel 0 -21 631,00 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 90 000,00 502 728,00 Muud laekumised investeerimistegevusest 0 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest 90 000,00 481 097,00 Rahavood finantseerimistegevusest Tagastatud arvelduskrediit 0 -499 810,00 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -10 392,00 -13 646,00 Makstud intressid -808,00 -3 198,00 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -11 200,00 -516 654,00 Kokku rahavood 245 104,00 58 123,00 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 60 532,00 2 409,00 Raha ja raha ekvivalentide muutus 245 104,00 58 123,00 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 305 636,00 60 532,00 25  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 SA Haapsalu ja Läänemaa (emaettevõte) netovara muutuste aruanne Sihtkapital Akumuleeritud Kokku tulem netovara 31.12.2017 1 064 598,00 1 113 964,00 2 178 562,00 Aruandeaasta tulem 2 030 244,00 2 030 244,00 31.12.2018 1 064 598,00 3 144 208,00 4 208 806,00 Aruandeaasta tulem 1 680 501,00 1 680 501,00 31.12.2019 1 064 598,00 4 824 709,00 5 889 307,00 Aruandeaasta tulem -240 281,00 -240 281,00 31.12.2020 1 064 598,00 4 584 428,00 5 649 026,00 Aruandeaasta tulem -263 955,00 -263 955,00 31.12.2021 1 064 598,00 4 320 473,00 5 385 071,00 26  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Lisa 19. Sündmused pärast aruandekuupäeva Võrreldes käesoleva 2022. aasta esimest kvartalit 2020. ja 2021. aasta esimese kolme kuuga on sihtasutuse töö toiminud katkestusteta. Eelarve täitmisel püsitakse I kvartali tulemuste põhjal 2022. aastaks kavandatud teenitud omavahendite graafikus. Lootust II kvartali plaani täitmiseks annavad arvukad koolilõpu ekskursioonide broneerimised ning see jätkub. Suvehooajaks toimub käesoleval ajal Tampere Muumimuuseumi Tove Janssoni näitus „Muumid ja meri“ koostamine ja ehitus. Ühes näitusega on ettevalmistamisel üleriigiline reklaamikampaania külastaja huvi tekitamisel. Hooaja alguseks remonditakse ja täiendatakse Ants Laikmaa majamuuseumi ekspositsiooni. Kõik tööd on seni toimunud plaanipäraselt. Kavandatud tegevustega panustame oma külastuskeskkonna ja sisutegevuste parendamisele, eesmärgiga tagada külastajate suurenev huvi ja sihtasutuse majanduslik jätkusuutlikus. Ehkki aasta on alanud optimistlikult, jääb asutuse majandustegevust varjutama 24. veebruaril Vene Föderatsiooni sissetung Ukrainasse ja alanud sõda. Arvestame, et ebastabiilne rahvusvaheline olukord võib mõjutada ootamatult külastajate käitumist ja vähenevat reisihuvi. Juba täna võime prognoosida väiksemat välisturistide osakaalu. Ka jääb jätkuvalt majanduslikku tegevust mõjutama halduskulude (elekter, küte) suurem tõus ja energiahindade prognoosimatus. Arvestades kahe koroonakriisist pärsitud majandusaasta mõju moodustab sihtasutuse eelarves 2022. aasta omavahendite plaan ca 64 % 2019. aasta tasemest (320 000 euri vs. 516 000 euri). Seetõttu oli sihtasutuse toimimiseks olulise tähtsusega baastoetuse suurendamine summas 150 563 eurot (ministri käskkiri 10.03.2022 nr 48). Sellega tagati asutuse eelarve tasakaal ja loodi kõik eeldused tõrgeteta toimimiseks 2022. aastal. Samas jätkab sihtasutus ranget kokkuhoiupoliitikat, arvestades majanduskeskkonna halvenemist ja energiahindade kasvu. Kokkuvõttes prognoosime 2022. aastal koroonakriisi langusest järk-järgulist väljatulekut, kui rahvusvaheliselt suudetakse vältida sõjaolukorra eskaleerumist ning riigi majanduslik keskkond ei halvene. 27  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid ja tema tütarettevõtja (grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 31.12.2021 ning konsolideeritud tulemiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31.12.2021 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks grupi sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. - hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Kiisk Vandeaudiitori number 117 AMC Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 34 Priisle tee 8-62, Tallinn, Harju maakond, 13914 27.04.2022