Kiri

Ministeeriumid 11.05.2022 nr 1-6/2520-1 Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses hädaabiteadete menetlemise andmekogus andmete töötlemise täpsustamisega kriisiinfo teenuse osutamiseks“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses hädaabiteadete menetlemise andmekogus andmete töötlemise täpsustamisega kriisiinfo teenuse osutamiseks“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada või arvamus anda 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Lisa: 1) Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses hädaabiteadete menetle mise andmekogus andmete töötlemise täpsustamisega kriisiinfo teenuse osutamiseks“ eelnõu; 2) Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses hädaabiteadete menetle mise andmekogus andmete töötlemise täpsustamisega kriisiinfo teenuse osutamiseks“ eelnõu seletuskiri. Arvamuse avaldamiseks: Häirekeskus Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus Andmekaitse Inspektsioon Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Tarvi Ojala 612 5138 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 25.04.2022 SISEMINISTER MÄÄRUS 2022 nr Siseministri määruste muutmine seoses hädaabiteadete menetlemise andmekogus andmete töötlemise täpsustamisega kriisiinfo teenuse osutamiseks Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 5 lõike 4 ja § 91 lõike 3 ning politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 7 alusel. § 1. Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruses nr 36 „Hädaabiteadete menetle mise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Andmekogu vastutav töötleja ja volitatud töötlejad (1) Andmekogu vastutav töötleja on Häirekeskus (edaspidi ka vastutav töötleja). (2) Andmekogu volitatud töötlejad on Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeer iumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ning Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (edaspidi ka volitatud töötlejad).“; 2) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 5, lõike 2 punktis 4 ja lõike 6 sissejuhatavas lauseosas ning § 6 lõike 2 punktides 1 ja 6 asendatakse sõnad „hädaabiteate menetlemise“ sõnaga „lühisõnumi“; 3) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) kriisiinfo teenuse andmed;“; 4) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 91 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 5 lõike 5 punktist 2 jäetakse välja sõnad „aadress või“; 6) paragrahvi 5 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) Andmekogusse kantakse andmed kõigi Häirekeskuse menetletud teadete kohta.“; 7) paragrahvi 5 lõike 11 punktid 1–3 loetakse § 5 lõike 10 punktideks 6–8 ning lõiget 10 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: 1 „9) teenuse tellija andmed, mis on vajalikud teenuse osutamiseks; 10) kriisiinfo teenuse, sealhulgas kriisiinfo telefoni või muu kanali (edaspidi KRIT) kaudu osutatava teenuse ja ohuteavituse teenuse andmed.“; 8) paragrahvi 5 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 5 lõige 111 sõnastatakse järgmiselt: „(111 ) KRIT-i teenuse andmed on: 1) KRIT-i teenuse kaudu lähedase kohta päringu teinud isiku isikukood või sünniaeg ja tema seos päringualuse isikuga; 2) päringualuse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, teave, et isik on evakueeritu või KRIT-i teenuse osutamise tinginud erakorralises sündmuses arvatav kannatanu ning kas, kus ja millal on talle seoses selle sündmusega osutatud tervishoiuteenust, kui andmeid on lubatud välja anda; 3) põhjendus, miks päringualune isik on KRIT-i teenuse osutamise tinginud erakorralises sündmuses arvatav kannatanu; 4) kinnitus, et päring tehakse enda lähedase kohta ja isiklikel põhjustel; 5) KRIT-i teenuse osutamise tinginud erakorralist sündmust puudutav teave, mis edastatakse teenuse tellijale või erakorralise sündmuse lahendamisse kaasatud asutusele; 6) KRIT-i teenuse osutamisel päringu teinud isiku kohta saadud muud andmed, sealhulgas terviseandmed, kui need on vältimatult seotud KRIT-i teenuse osutamise tinginud erakorralise sündmuse olemusega.“; 10) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 2 järgmises sõnastuses: „(112 ) Ohuteavituse teenuse andmed on: 1) Ohuteavituse saatmise tellinud eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi või valitsusasutuse nimi, ohuala asukoht ning ohuteavituse sisu, saatmise põhjus ja tellimise aeg; 2) Ohuteavituse andmekogusse sisestamise ja mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtja le väljasaatmiseks edastamise aeg; 3) mobiiltelefoniteenust osutava sideettevõtja esitatud tehniline raport ohualas olevate mobiiltelefonide arvu kohta mobiiltelefoniteenust osutava sideettevõtja klientide ja rahvusvahelise rändlusteenuse kasutajate kaupa ning ohuteavituse adressaatidele jõudmise kohta.“; 11) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Andmekogusse esitavad andmeid Häirekeskus ning Politsei- ja Piirivalveamet.“; 12) paragrahvi 6 lõike 2 punktides 4 ja 6 asendatakse sõna „kriisiinfo“ tekstiosaga „KRIT-i“; 13) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) sideettevõtja esitab andmekogusse hädaabiteate menetlemiseks kõne metaandmed ja helistaja asukoha andmed;“; 14) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 1 järgmises sõnastuses: 2 „81 ) mobiiltelefoniteenust osutav sideettevõtja esitab ohuteavituse teenuse osutamiseks ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (edaspidi AKOS) infotehnoloogilise platvormi kaudu tehnilise raporti ohualas olevate mobiiltelefonide arvu kohta mobiiltelefoniteenust osutava sideettevõtja klientide ja rahvusvahelise rändlusteenuse kasutajate kaupa ning ohuteavituse adressaatidele jõudmise kohta;“; 15) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: „10) tervise infosüsteemi vastutav või volitatud töötleja edastab andmekogusse KRIT-i teenuse osutamise tinginud erakorralises sündmuses arvatava kannatanu andmed, kui nende töötlemine on lubatud, ning kiirabiressursi andmed;“; 16) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) abi- ja infotelefoni teenuse osutamiseks Häirekeskusega koostöölepingu sõlminud riigiasutus esitab andmekogusse käesoleva määruse § 5 lõike 112 punktis 1 nimetatud andmed.“; 17) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Andmeid kannavad andmekogusse Häirekeskus ning Politsei- ja Piirivalveamet.“; 18) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Andmekogusse andmete kandja vastutab nende õigsuse eest.“; 19) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmiselt: „Andmete parandamisel lisatakse paranduse juurde teave selle sisu ning kande tegija ja aja kohta.“; 20) paragrahvi 9 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Juurdepääs andmekogu andmetele on: 1) Häirekeskuse ning Politsei- ja Piirivalveameti teenistujatel ulatuses, mille on vastutav töötleja neile teenistus- või töökohustuste täitmiseks määranud; 2) Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse töötajatel neile tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses ohuteavituse andmestiku piires.“; 21) paragrahvi 9 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) Andmekogust saavad andmeid, sealhulgas statistilisi andmeid: 1) Päästeamet – päästesündmuse ennetamiseks, ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks, tulekahjusündmuse menetlemiseks ning riski- ja kriisikommunikatsiooni korraldamiseks ja koordineerimiseks; 2) Politsei- ja Piirivalveamet – politseiliste ülesannete täitmiseks; 3) Siseministeerium – hädaabiteadete menetlemise üle järelevalve teostamiseks ja hädaolukordi põhjustada võivate sündmuste seiramiseks; 4) Sotsiaalministeerium ja Terviseamet – kiirabi osutamise korraldamiseks; 5) Transpordiamet – isikustamata andmeid liiklusohutuse korraldamiseks; 3 6) Keskkonnaamet – ebaseadusliku keskkonnakasutuse, kalapüügi eelteate ja eripüügite ate menetlemiseks; 7) Kaitsepolitseiamet – julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks; 8) Sotsiaalkindlustusamet – ohvriabi- ja lastekaitseteenuse osutamiseks; 9) abi- ja infotelefoni teenuse osutamiseks Häirekeskusega koostöölepingu sõlminud riigias utus ja kohaliku omavalitsuse üksus – riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmise korraldamiseks; 10) kohaliku omavalitsuse üksus – sotsiaalteenuste osutamiseks.“; 22) määruse 5. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „5. peatükk Vastutava töötleja ja volitatud töötlejate ülesanded“; 23) paragrahv 15 sõnastatakse järgmiselt: „§ 15. Volitatud töötlejate ülesanded (1) Politsei- ja Piirivalveamet: 1) sisestab andmekogusse oma ülesannetega seotud vahetult saabunud hädaabiteate esmase teabe või oma pädevuses hädaabiteate edasise menetlemise andmed; 2) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt; 3) vastutab andmekogusse sisestatud andmete õigsuse eest; 4) vastutab isikuandmete nõuetekohase töötlemise eest; 5) tagab andmete sisestamise andmekogusse käesoleva määruse § 7 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul; 6) määrab asutuses isikud, kellel on õigus andmekogusse andmeid sisestada; 7) rakendab järjepidevalt andmete turvalisuse, sealhulgas käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks andmekogu turvanõuetele vastavaid organisatsioonilisi, füüsilis i ja turvameetmeid; 8) väljastab andmeid käesoleva lõike punktis 1 nimetatud hädaabiteate kohta kooskõlas käesoleva määruse §-ga 11. (2) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus: 1) tagab teenusleppes kokkulepitud ulatuses ja korras andmekogu majutamiseks vajaliku infotehnoloogilise taristu ja selle tehnilise valmisoleku; 2) rakendab koos vastutava töötlejaga andmekogu turvanõuetele vastavaid organisatsioonilis i, füüsilisi ja infotehnoloogilisi andmeturbemeetmeid; 3) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks. (3) Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus: 1) tagab teenusleppes kokkulepitud ulatuses ja korras AKOS-e infotehnoloogilise platvormi kasutuselevõtu ja selle tehnilise valmisoleku; 2) rakendab koos vastutava töötlejaga andmekogu turvanõuetele vastavaid organisatsioonilis i, füüsilisi ja infotehnoloogilisi andmeturbemeetmeid; 3) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks. “; 24) paragrahv 16 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 17 tekstis asendatakse sõna „teeb“ sõnadega „teostavad vastutav töötleja,“; 4 26) määrust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses: „§ 181 . Rahastamine AKOS-e infotehnoloogilise platvormi liidestuse riist- ja tarkvara hoolduse ja haldamise ga seotud kulud hüvitatakse andmekogu vastutavale töötlejale, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele ning Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele riigieelarvest eraldatud vahenditest.“; 27) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Häirekeskus tagab käesoleva määruse § 5 lõikes 11 2 sätestatud andmete töötlemise valmisoleku ajaks, mil valmib AKOS-e infotehnoloogiline platvorm.“. § 2. Siseministri 13. juuni 2017. aasta määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ muutmine Siseministri 13. juuni 2017. aasta määruses nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) lühisõnum – hädaabinumbrile 112 saadetud tasuta hädaabisõnum pääste-, politsei- või kiirabialase abi kutsumiseks;“; 2) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Häirekeskus võtab teatena vastu hädaabinumbrile 112 saabunud kõne või muul viis il saabunud teabe, sealhulgas lühisõnumi, koostalitlusvõimelise automaatse hädaabikõne (eCall- kõne) liiklusõnnetusse sattunud sõidukist ja automaatse tulekahjuteadete edastamise süsteemi kaudu saabunud tulekahjuteate, ning menetleb seda käesolevas määruses sätestatud korras.“. Kristian Jaani siseminister Tarmo Miilits kantsler 5  Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses hädaabiteadete menetlemise andmekogus andmete töötlemise täpsustamisega kriisiinfo teenuse osutamiseks“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga tehtava kõige olulisema muudatuse eesmärk on võimaldada Häirekeskusel (edaspidi HäK) töödelda hädaabiteadete menetlemise andmekogus (edaspidi HKSOS) andmeid, et osutada ohuteavituse teenust. Kehtiva päästeseaduse § 5 lõike 11 punkti 11 kohaselt on HäK-i ülesanne abi- ja infoteadete menetlemine, sealhulgas kriisiinfo teenuse osutamine riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele (edaspidi KOV), arvestades oma pädevust ja volitusi. Sama seaduse § 91 lõike 1 kohaselt menetleb HäK HKSOS-is lisaks hädaabiteadetele ka abi- ja infoteateid, mis omakorda hõlmab kriisiinfo teenuse osutamist. Menetledes töötleb HäK erinevaid andmeid, sealhulgas isikuandme id. Eelnõu kohaselt jagatakse praegu ühte andmestikku kuuluvad kriisiinfo teenuse andmed kahte andmestikku. Sellega tagatakse suurem õigusselgus, milliseid andmeid töödeldakse kriisiinfo telefoni ja milliseid ohuteavituse teenuse puhul, ning laiendatakse HKSOS-is töödeldavate andmete hulka. HKSOS liidestatakse Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (edaspidi RIKS) hallatava ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (edaspidi AKOS) IT-platvormiga, mis võimaldab HäK-il ohuteavituse teenust osutada. Tõhusalt toimiva ohuteavituse lahenduse kasutuselevõtu eesmärk on päästa vahetult inimeste elu, tervist ja vara, andes neile õigeaegseid hoiatusi ja käitumisjuhiseid. Lisaks täpsustatakse eelnõuga muid isikuandmeid, mida abi- ja infoteenuse osutamise l töödeldakse, laiendatakse HKSOS-i volitatud töötlejate nimekirja ja määratakse nende ülesanded ning loobutakse lühisõnumi teenuse kasutaja eelregistreerimise nõudest. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna õigusnõunik Helen Ojamaa-Muru (teenistussuhe peatunud) ja HäK-i õigusvaldkonna juht Hedi Arukase ([email protected], tel 5884 6299). Koostamises osales Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna juhataja Tarvi Ojala ([email protected], tel 612 5138). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre ([email protected], tel 612 5241). 1.3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse siseministri määruste järgmisi redaktsioone:  siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 36 „Hädaabiteadete menetle mise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ 1. jaanuaril 2021. aastal jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.09.2020, 3;  siseministri 13. juuni 2017. aasta määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ 1. juulil 2017. aastal jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 20.06.2017, 2. 1 AKOS-e kasutuselevõtmise ülesanne tuleneb Vabariigi Valitsuse heakskiidetud elanikkonnakaitse kontseptsioonist1 , mille üks lähteülesandeid on tagada elektroonilise side kaudu toimiva asukohapõhise kiire ohuteavituse süsteemi toimimine ja kasutamine Eestis. Elektroonilise side kaudu toimiva ohuteavituse süsteemi rakendamine on sätestatud ka Euroopa elektroonilise side seadustikus2 . Selle artikli 110 lõikes 1 on sätestatud, et kui peatsete või kujunevate suurte hädaolukordade ja katastroofide kohta on sisse seatud üldsuse hoiatamise süsteemid, edastavad üldsusele antavaid hoiatusi asjaomastele lõppkasutajatele numbripõhiste isikutevahelise mobiilside teenuste pakkujad ja see tuleb tagada 21. juuniks 2022. Kuigi Eestis sellist süsteemi praegu ei ole, on siiski praktikas ilmnenud vajadustele tuginedes plaanis võtta ohuteavituse süsteem kasutusele võimalikult kiiresti. Eelnõu on seotud eelnõude infosüsteemis kooskõlastatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõuga3 , millega reguleeritakse ohuteavituse edastamine. See on kindlaks määratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale tema elu või tervist ohustavast sündmusest teavituse ning ohutuks tegutsemiseks juhiste andmine. Kõnesoleva eelnõuga täiendatakse ka mobiiltelefoniteenust osutavate sideettevõtjate ülesannet saata erakorralise sündmusega seotud ohuteavitusi riigi hallatava AKOS-e IT-platvormi kaudu. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrust nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäär us “ (edaspidi põhimäärus). Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse HKSOS-i volitatud töötlejate nimekirja. Lisaks praegusele volitatud töötlejale Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) on muudatuse kohaselt volitatud töötlejad ka Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) ning RIKS. Volitatud töötlejate ülesanded on sätestatud põhimääruse §-s 15 ja eelnõuga täiendatakse ka neid. Avaliku teabe seaduse § 434 lõikest 2 tuleneb, et vastutav töötleja võib määratud ulatuses anda volitatud töötlejale andmete töötlemise ja andmekogu majutamise ülesanded. SMIT täidab ka praegu HKSOS-i majutamisel ja haldamisel ülesandeid, mida saab käsitada HKSOS-i volitatud töötleja rolli täitmisena. Muudatusega nimetataksegi SMIT selge sõnaga HKSOS-i volitatud töötlejaks. Põhimääruse § 2 uuesti sõnastamisega jäetakse välja kehtiv lõige 3, milles on sätestatud SMIT-i roll HKSOS-i majutajana. Võrreldes kehtiva põhimäärusega lisandub HKSOS-i volitatud töötlejana ka RIKS. RIKS-i roll hõlmab HKSOS-is juurdepääsu vaid ohuteavituse andmestikule. Seda täpsustatakse eelnõu § 1 punktis 20, mille kohaselt on RIKS-i töötajatel HKSOS-i andmetele juurdepääs neile tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses ohuteavituse andmestiku piires. Eelnõu § 1 punktiga 2 asendatakse põhimääruses termin „hädaabiteate menetlemise teenuse kasutaja“ läbivalt terminiga „lühisõnumi teenuse kasutaja“. Muudatus tehakse viies sättes. 1 Riigikantselei, Siseministeerium 2018. Elanikkonnakaitse kontseptsioon. M eede 3 – Ohuteavitus. Alaeesmärk 3.1. – Kriisiolukordade lahendamist juhtivatele asutustele on loodud tehniline lahendus elektroonsete teabevahendite kaudu avalikkuse kiireks asukohapõhiseks ohuteavituseks koos käitumisjuhiste edastamise võimalusega, lk 30–35; https://riigikantselei.ee/media/908/download. Vabariigi Valitsus kiitis kontseptsiooni heaks 15. veebruaril 2018. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik. – ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214. 3 Eelnõude infosüsteem. Eelnõu toimik number 22-0342. 2 Muudatus on seotud hädaabile ligipääsetavuse nõuete täitmisega. HäK võtab hädaabiteateid vastu lühisõnumi (SMS-i) teel. Piirav on sätete praegune sõnastus, mille kohaselt on teenuse kasutamiseks vaja enne registreerida. Andmeid kogutakse põhjusel, et kui erivajadusega isik vajab hädaabi, oleks HäK-il teave selle kohta, milline võib olla isiku abivajadus ja puue, mis takistab tal tavapäraselt infot edasi anda. Muudatus on tehtud põhjusel, et HäK on võime line lühisõnumeid menetlema ka ilma kasutajate eelregistreerimiseta ja seetõttu on viide registreerimise kohustusele eksitav. Samuti võib lühisõnumi kui ühe hädaabikanali kasutaja eelregistreerimise nõue piirata ülemäära Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lõikes 1 sätestatud õigust tervise kaitsele, kui hädaabikanali kasutamine on piiratud registreerimisnõudega. Eriti oluline on tagada võimalikult kiire ligipääs hädaabile ühiskonna haavatavamate rühmade jaoks. Ligipääsetavusnõuete täitmist on reguleeritud toodete ja teenuste ligipääsetavusnõ uete direktiivis4 , mille riigisisesesse õigusesse ülevõtmiseks on vaja muuta ka hädaabiteadete menetlemise protseduure. HäK on alustanud direktiivi nõuete täitmiseks ettevalmistusi, kuid need ei sisaldu veel eelnõus. Kuna loobutakse lühisõnumi teenuse kasutaja eelregistreerimise nõudest, muudetakse eelnõu §-ga 2 ka siseministri 13. juuni 2017. aasta määrust nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“. Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 täpsustatakse HKSOS-i andmete rühmitamist andmestikesse. Kehtiva põhimääruse § 5 lõike 1 punktis 9 on nimetatud abi- ja infoteate valdkonnapõhised andmed. Need andmed liidetakse muudatuse kohaselt põhimääruse § 5 lõike 1 punktis 8 nimetatud abi- ja infoteate ja selle menetlemise toimingu andmetega. Lõike loogilise numeratsiooni säilitamiseks kuuluvad edaspidi põhimääruse § 5 lõike 1 punkti 9 kriisiinfo teenuse andmed ja § 5 lõike 1 punkt 91 tunnistatakse kehtetuks. Muudatus ei too kaasa vajadust töödelda lisaandmeid. Eelnõu § 1 punktiga 5 täpsustatakse põhimääruse § 5 lõike 5 punkti 2. Punktist jäetakse välja sündmuskoha aadress, kuna puudub vajadus aadressiandmete töötlemist eraldi rõhutada. Aadressiandmed on juba hõlmatud punkti teises pooles nimetatud sündmuskoha asukohaga. Muudatus ei ole sisuline. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse põhimääruse § 5 lõiget 8, et parandada selle arusaadavust. Ka kehtiva põhimääruse kohaselt ja kooskõlas päästeseaduse § 91 lõikega 1 kannab HäK HKSOS-i andmed kõigi menetletud teadete, sealhulgas abi- ja infoteadete kohta. HKSOS-i kantakse ka PPA menetletud hädaabiteate andmed. Muudatusega ei tehta HäK-i ega PPA töös sisulisi muudatusi. Eelnõu § 1 punktidega 7 ja 8 täiendatakse abi- ja infoteate ja selle menetlemise toimingu andmestikku ning tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 5 lõige 11. Viimases on sätestatud abi- ja infoteate valdkonnapõhised andmed. Seetõttu ühendatakse põhimääruse § 5 lõikes 11 nimetatud abi- ja infoteate valdkonnapõhised andmed lõikega 10, sidudes need abi- ja infoteate ja selle menetlemise andmestikus tervikuks. Kehtivas põhimääruses on abi- ja infoteate valdkonnapõhised andmed järgmised: 1) võimaliku ebaseadusliku keskkonnakasutuse kirjeldus, 2) kalapüügi eelteate ja eripüügiteate andmed ning 3) kommunaalmajandusega seotud andmed. Andmeid kogub HäK, et edastada need abi- ja infoteate menetlemise teenuse tellinud asutusele. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta. – ELT L 151, 7.6.2019, lk 70–115. 3 Võrreldes kehtiva põhimäärusega lisatakse andmestikku teenuse tellija andmed, mis on vajalikud teenuse osutamiseks, ja kriisiinfo teenuse andmed. Uue punktiga 9 lisatakse sättesse teenuse tellija andmed, mille HäK võtab vastu teenuse osutaja nimel. Näiteks on HäK-i vahendusel võimalik tellida Päästeametilt tuleohutusnõustamist isiku eluaseme l kodukülastusena. HäK võtab selliseid sooviavaldusi vastu abi- ja infotelefonil 1247. Inimese sooviavalduse vastuvõtmisel on HäK-il vaja töödelda tema isikuandmeid, sealhulgas nimi, aadress, kus nõustamist soovitakse, ja kontaktandmed, mille kaudu Päästeamet hiljem külastuse kokku lepib. HäK töötleb loetletud andmeid ja edastab need Päästeametile tema ülesannete täitmiseks. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus on isikuandmete kaitse üldmääruse5 artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt isiku nõusolek. Ilma isikuandmete töötlemiseta ei ole võima lik sooviavaldusi täita, sest puuduks piisav teave, kes ja kus nõustamist soovib. Andmete töötlemise õigusliku alusena käsitatakse isiku nõusolekut, kuna tuleohutusnõustamine on vabatahtlik. Isikul on õigus võtta nõusolek tagasi, kuid sellisel juhul ei ole Päästeametil võimalik tuleohutusnõustamist pakkuda. Nõusoleku tagasivõtmisega ei kaasne isikule muid tagajärgi. Ka KOV-idel on võimalik HäK-iga sõlmitava koostöökokkuleppe alusel tellida abi- ja infoteenuse osutamist, mille käigus on inimeste sooviavalduste vastuvõtmisel vaja töödelda isikuandmeid. Kriisiinfo teenust osutab HäK kahel viisil: kriisiinfo telefoni või muu kanali (edaspidi KRIT) ja ohuteavituse teenuse kaudu. Selguse tagamiseks on mõlema teenuse andmed muudatuse kohaselt viidud eraldi lõigetesse. Ohuteavituse teenus on HäK-i jaoks uus ja selle osutamist alustatakse, kui asjaomane IT-platvorm on tehniliselt valmis. KRIT-i teenuse puhul on täpsustatud, et teade võib HäK-ile laekuda ka muu kanali kui telefoni teel, näiteks e-kirjana. Ka sellisel juhul kantakse teate andmed HKSOS-i. Sõnastuses on taotluslikult jäetud võimalus, et IT-lahenduste arenemisel lisandub kanaleid, mille kaudu on inimestel võimalik HäK-iga suhelda. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse põhimääruse § 5 lõiget 111 . Eelnõu § 1 punktides 9 ja 10 toodud muudatuse kohaselt eristatakse põhimääruse kriisiinfo andmestikus KRIT-i (§ 5 lõige 111 ) ja ohuteavituse teenuse (§ 5 lõige 112 ) andmeid. Kehtivas põhimääruses on kriisiinfo teenuse andmed esitatud ühe andmestikuna, kuid KRIT-i ja ohuteavituse teenuse osutamise l töödeldakse erinevaid andmeid. Kuna lisanduva ohuteavituse teenuse osutamisel ei töödelda samu andmeid, on selguse tagamiseks vaja ka eraldi andmestikke. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on lisaks sellele, et kriisiinfo teenuse puhul eristatakse KRIT-i ja ohuteavituse teenuse andmeid, võetud kasutusele akronüüm KRIT. Samuti võimaldatakse muudatusega edastada teave KRIT-i teenuse osutamise tinginud erakorralise sündmuse kohta teenuse tellija kõrval sündmuse lahendamisse kaasatud asutusele. Selliselt on võimalik tagada, et info edastatakse kiiresti ja viivitamata õigele adressaadile ilma vahendamise vajaduseta. Muudatuse kohaselt täiendatakse KRIT-i teenuse andmestikku ja lisatakse KRIT-i teenuse osutamisel päringu teinud isiku enda kohta avaldatud andmed, sealhulgas terviseandmed, kui need on vältimatult seotud KRIT-i teenuse osutamise tinginud erakorralise sündmuse olemusega. Muudatus on seotud isikuandmete, kaasa arvatud eriliigiliste isikuand mete töötlemisega. KRIT-i teenuse osutamisel võib HäK-il tekkida vajadus töödelda HäK-i poole pöörduja esitatud ja tema enda kohta avaldatud teavet, sealhulgas tervise kohta. Näiteks on HäK 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 4.5.206, lk 1–88. 4 puutunud tervisekriisi ajal KRIT-i teenuse osutamisel korduvalt kokku elanike infovajaduse ga, mis on seotud nende terviseandmetega. Helistaja ei pruugi teadvustada, kas esineb isikuandmete esitamise vajadus, ning alustab kõnet enesetutvustuse ja näiteks teabega selle kohta, mitu vaktsiinidoosi ta on saanud ja kuidas peaks edasi käituma. Kui inimesed vajasid nõustamist tervisetõendi kehtivuse vallas, avaldasid nad paratamatult terviseandme id, sealhulgas millal põeti koroonat või millised vaktsiinidoosid on inimene juba saanud. Lisaks esines Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangute ajal kõnesid, kui teavitati näiteks naabrist, kes rikkus isolatsiooninõudeid, või esitati teise isiku andmeid, kelle tõttu oldi koroonaviiruse ga nakatunu lähikontaktne. Kuivõrd kõik HäK-ile tehtud kõned salvestatakse HKSOS-is, on tegemist isiku edastatud ja temaga seostatavate terviseandmetega, mis saavad HKSOS-i osaks. Niisamuti vajab isik vastust esitatud küsimusele, mis tähendab, et HäK-i operaator annab infot, lähtudes isiku antud teabest. Kokkuvõttes ei ole seetõttu võimalik isiku esitatud ja tema kohta käivaid isikuandmeid ammendavalt loetleda. HäK töötleb andmeid KRIT-i teenuse osutamiseks isiku nõusolekul (õiguslik alus isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkt a), edastamata neid teistele asutustele. Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt täiendatakse põhimääruse § 5 lõikega 112 , mis sisaldab ohuteavituse teenuse andmeid. Need jagunevad andmestikus kolmeks. Esimeses rühmas on ohuteavituse tellinud asutuse ja isiku nimi, määratud ohuala asukoht, ohuteavituse sisu (tekst) ja põhjus ning aeg, millal ohuteavituse edastamine telliti. Ohuteavitusega antakse lisaks konkreetsest ohust teatamisele vajaduse korral käitumisjuhiseid ja edastatakse infot ohu lõppemise kohta. Teise rühma kuuluvad andmed selle kohta, milliseid toiminguid ja millal HäK teeb, et ohuteavitust edastada. Kolmanda rühma andmed hõlmavad üldistatud infot, mis edastatakse mobiiltelefoniteenust osutava sideettevõtja (käesolevas punktis edaspidi sideettevõtja) juures asuvast AKOS-e positsioneerimismoodulist: ohualas olevate mobiiltelefonide, kohalejõudnud ja ebaõnnestunud lühisõnumite ning kordussõnumite arv. Viimase rühma andmed sisaldavad infot selle kohta, kui palju ohuteavituse lühisõnume id (SMS-e) on iga sideettevõtja ohualasse edastanud (mobiiltelefonide arv) ja kui paljud neist klientidest kasutavad rahvusvahelist rändlusteenust. Rändlusteenuse kasutajate info on oluline põhjusel, et vajaduse korral korrata konkreetsele adressaadile ohuteavitust inglise või mõnes muus keeles. Kolmanda rühma andmed jõuavad HKSOS-i AKOS-e IT-platvormi kaudu, mida haldab RIKS. AKOS-e IT-platvormi moodustavad RIKS-i hallatav põhimoodul, millel on graafiline liides HKSOS-iga, ja positsioneerimismoodul, mis asub sideettevõtjate juures. Ohuteavituse saatmise tööprotsess on üles ehitatud järgmiselt. Asutusel, kes erakorralise sündmuse lahendamist juhib, on õigus otsustada, kas saata geograafiliselt piiritletud alal elanikkonnale ohuteavitus. HäK registreerib ohuteavituse tellija edastatud info alusel HKSOS-iga ühendatud AKOS-e graafilises liideses teate ja määrab kaardirakenduses ohuala. HäK-i töödeldud andmeid säilitatakse HKSOS-is. Et saada teada mobiiltelefonide arv ohualas, teeb süsteem HäK-i ettevalmistatud teabe alusel päringu AKOS-e põhimooduli kaudu AKOS-e positsioneerimismoodulisse. Selle info põhjal saadakse teada, kui palju mobiiltelefo niga inimesi on ohualas: AKOS-e põhimoodulisse edastatakse koondandmed mobiiltelefonide arvu kohta sideettevõtjate kaupa ja rahvusvahelist rändlusteenust kasutavate mobiiltelefonide arvu kohta riikide kaupa. Seejärel saadab HäK ettevalmistatud lühisõnumi teksti AKOS-e põhimoodulisse. Sealt saadetakse see sideettevõtja juures oleva AKOS-e positsioneerimismooduli kaudu sideettevõtja sõnumikeskusesse ja lühisõnum edastatakse mobiiltelefonidele. Vastuseks saab AKOS-e põhimoodul raporti lühisõnumi kohalejõudmise kohta: kui paljude adressaatideni sõnum jõudis või ei jõudnud. Selle raporti saab ka HäK. Süsteem võimaldab hoida ohuala n-ö aktiivsena ja edastada lühisõnumi kõikidele ohualasse 5 sisenevatele telefonidele. Kui oht on möödunud, teavitab erakorralise sündmuse lahendamist juhtiv asutus HäK-i, kes valmistab ette lühisõnumi, mis saadetakse eelkirjeldatud viis il samadele adressaatidele, kes said ohust teavitava lühisõnumi. Muudatusega ei kaasne isikuandmete töötlemist. Ei HäK ega ka RIKS töötle ohuteavituse väljasaatmisel isikuandmeid. Ohuteavituse väljasaatmiseks töödeldakse isikuandmeid vaid sideettevõtja juures olevas AKOS-e positsioneerimismoodulis. Mobiiltelefo nide asukohaandmeid kasutatakse mobiilsidemasti sektori täpsusega. Neile andmetele juurdepääsu riigiasutustele ega RIKS-ile ei võimaldata. HäK saab vaid üldistatud teavet umbkaudse isikute arvu kohta määratud ohualas sideettevõtjate kaupa, samuti rahvusvahelist rändlusteenust kasutavate mobiiltelefonide arvu. Umbkaudse, kuna loetakse tegelikult ainult määratud ohualas olevate mobiiltelefonide arvu, mis ei pruugi vastata tegelikule inimeste arvule määratud ohualas. Eelnõu § 1 punktiga 11 täpsustatakse põhimääruse § 6 lõikes 1 sätestatud asutusi, kes HKSOS-i andmeid esitavad. Ka kehtiva põhimääruse kohaselt esitavad HKSOS-i andmeid HKSOS-i vastutav töötleja HäK ja volitatud töötleja PPA. Kuna eelnõuga HKSOS-i volitatud töötlejate ring laieneb, vajab täpsustamist, kes on HKSOS-i andmeandjad. Lisaks HäK-ile ja PPA-le esitavad HKSOS-i andmeid ka põhimääruse § 6 lõikes 2 nimetatud andmeandjad. Eelnõu § 1 punktiga 12 täpsustatakse põhimääruse § 6 lõike 2 punktides 4 ja 6, et politsei andmekogust ja rahvastikuregistrist esitatakse HKSOS-i andmeid KRIT-i teenuse osutamiseks. Sisulist muudatust sellega ei kaasne. Eelnõu § 1 punktidega 13 ja 14 täiendatakse andmeid, mille sideettevõtjad HKSOS-i esitavad. Muudatusega tuuakse põhimääruse § 6 lõike 2 punktis 8 sõnaselgelt välja, et sideettevõtjad esitavad kõne metaandmed ja helistaja asukoha andmed HKSOS-i, et menetleda hädaabiteateid. Hädaabiteadete menetlemises ega HäK-i poolt isikuandmete töötlemises sellega muudatusi ei kaasne. Sideettevõtjad ei esitanud kõne metaandmeid ja helistaja asukoha andmeid abi- ja infoteadete menetlemiseks ka kehtiva põhimääruse kohaselt. Punkti 14 kohaselt esitavad mobiiltelefoniteenust osutavad sideettevõtjad HKSOS-i AKOS-e IT-platvormi kaudu tehnilise raporti ohualas olevate mobiiltelefonide arvu kohta sideettevõtja klientide ja rahvusvahelise rändlusteenuse kasutajate kaupa ning ohuteavituse adressaatidele jõudmise kohta. Neid andmeid on HäK-il ja ohuteavituse teenuse tellijal vaja selleks, et saada ülevaade ohualas paikneva inimhulga suuruse kohta ja teavet selle kohta, kas ohuteavitus on adressaatideni jõudnud. Võrreldes punktiga 13 on kitsamalt määratud, et andmeid esitavad HäK-ile mobiiltelefoniteenust osutavad sideettevõtjad. Eelnõu § 1 punkti 15 kohaselt täpsustatakse põhimääruse § 6 lõike 2 punktis 10 andmeid, mille esitab HKSOS-i tervise infosüsteemi vastutav töötleja ehk Sotsiaalministeerium. Täpsustuse kohaselt edastatakse erakorralises sündmuses arvatava kannatanu andmed HKSOS-i KRIT- i teenuse osutamisel, kui nende töötlemine on lubatud. Muude abi- ja infoteadete menetlemise l neid andmeid ei edastata. Teiseks lisatakse sättesse täiendus, mille kohaselt edastab tervise infosüsteemi vastutav töötleja HKSOS-i kiirabiressursi andmed. Asjaomased muudatused on tehtud ka tervise infosüstee mi põhimääruses6 , mille § 5 lõikes 11 on sätestatud kiirabibrigaadi pidaja kohustus edastada 6 Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. aasta määrus nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“. 6 kiirabibrigaadi andmed viivitamata pärast asjakohase ressursi staatuse muudatust tervise infosüsteemi. Need andmed on: 1) kiirabibrigaadi kutsung; 2) kiirabiressursi staatus (väljasõidu, vabanemise ja annulleerimise aeg); 3) kiirabibrigaadi raadiosidevahendite identifikaatorid (tunnus, kood); 4) kiirabiressursi muud tehnilised andmed (piirkond, tehnika liik, kontaktandmed, käsijaama andmed jms). Operatiivarvestuses kiirabibrigaadi pidajad edastavad kiirabibrigaadide ettenähtud andmed tervise infosüsteemi administreerimismooduli abil enne valve algust või kui andmed muutuvad, näiteks kui kiirabibrigaad on muutnud enda staatuse hõivatuks. Tervise infosüstee mist edastatakse need HKSOS-i. Varem kasutas HäK kiirabibrigaadide väljasaatmiseks päästeinfosüsteemi IT-rakendust PÄVIS-1. Kiirabibrigaadi pidajad esitasid sellesse kandmiseks andmeid telefoni või e-kirja teel ja HäK sisestas need käsitsi. Selle tulemusel sai päästekorraldaja ülevaate piirkonnas paiknevatest vabadest kiirabibrigaadidest, mida oli võimalik saata abi osutama. Kiirem ja täpsem on edastada kiirabiressursi andmed tervise infosüsteemist, kus kiirabibrigaadi pidaja saab teha reaalajas muudatusi brigaadide reageerimisvalmiduse kohta. See aitab paremini tagada hädaabiteadete menetlemiseks vajalik e ja ajakohaste ressursiandmete olemasolu. Eelnõu § 1 punkti 16 kohaselt täiendatakse põhimääruse § 6 lõiget 2 uue andmeandjaga. Ohuteavituse teenuse osutamiseks esitab HäK-iga abi- ja infotelefoni teenuse osutamiseks koostöölepingu sõlminud riigiasutus HKSOS-i selleks vajalikud andmed. Need on järgmised : ohuteavituse saatmise tellinud eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi või valitsusasutuse nimi, ohuala asukoht ning ohuteavituse sisu, saatmise põhjus ja tellimise aeg. HäK kasutab andmeid ohuteavituse teenuse osutamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse põhimääruse § 7 lõiget 1 ning tuuakse sõnaselgelt välja, et HKSOS-i kannavad andmeid HäK ja PPA. Kehtiva põhimääruse kohaselt määrab HäK andmete volitatud töötleja, kes kannab andmed HKSOS-i. Eelnõuga tehtavate muudatuste tõttu ei ole see sõnastus enam täpne, kuna volitatud töötlejad SMIT ja RIKS ei kanna andmeid HKSOS-i. HäK-i ega PPA töökorralduses muudatusi ei kaasne. Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse põhimääruse § 7 lõiget 3, milles on sätestatud vastutus HKSOS-i kantud andmete õigsuse eest. Muudatuse kohaselt sõnastatakse selgelt, et HKSOS-i andmete kandja vastutab nende õigsuse eest. Kehtiva põhimääruse kohaselt vastutab volitatud töötleja tema poolt HKSOS-i kantud andmete õigsuse eest andmete HKSOS-i kandmise ajal. Ka selle sätte sõnastus on HKSOS-i volitatud töötlejate ringi täiendamise tõttu ebatäpne, kuna kõik HKSOS-i volitatud töötlejad ei kanna HKSOS-i andmeid. Sisulisi muudatusi sättega ei kaasne. Eelnõu § 1 punkt 19 hõlmab HKSOS-i kantud andmete parandamist. Muudatuse kohaselt tuleb andmete parandamisel lisada paranduse juurde teave paranduse sisu ning kande tegija ja aja kohta. Kehtiva põhimääruse § 7 lõikes 4 on sätestatud, et kui vastutav töötleja tuvastab HKSOS-is ebaõiged andmed või teda teavitatakse nendest, on ta kohustatud need parandama või nõudma kande tegijalt nende parandamist viie tööpäeva jooksul teate saamisest arvates. Andmesubjekti õigus nõuda andmete parandamist tuleneb isikuandmete kaitse üldmäär use artiklist 16. Muudatuse eesmärk on tagada andmete parandamise läbipaistvus. Tagantjärele ei ole võimalik muuta andmeid, millest HäK-i teenistuja teate menetlemisel juhindus ja mille põhjal ta langetas otsuse näiteks abi välja saata. Küll aga saab ja tuleb HKSOS-is parandada 7 ilmselgelt valed andmed. Sellised parandused tuleb teha viisil, mis muudab need lihtsas ti jälgitavaks ja osutab, et need on tehtud pärast teate menetlemist. Eelnõu § 1 punktiga 20 täpsustatakse HäK-i, PPA ja RIKS-i juurdepääsu HKSOS-i andmetele. Põhimääruse § 9 lõike 4 punktides 1 ja 2 eristatakse andmetele juurdepääsu aluseid asutuste ülesannete laadi järgi. HäK-i ja PPA vajadus pääseda juurde HKSOS-i andmetele on seotud eelkõige hädaabiteadete, aga ka abi- ja infoteadete menetlemise ning selle kvaliteed i tagamisega. RIKS-i ülesanded on seotud HKSOS-i liidestamisega AKOS-e IT-platvormiga. Sealjuures on RIKS-i juurdepääs HKSOS-i andmetele sätte kohaselt piiratud ohuteavituse andmestikuga, kuna tööülesannete täitmiseks ei ole vaja laiemat juurdepääsu. Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse põhimääruse § 9 lõikes 8 nimetatud HKSOS-i andmesaajate nimekirja. Arvukate muudatuste tõttu on sõnastatud kogu lõige tervikuna uuesti. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on lisatud andmesaajate hulka Sotsiaalkindlustusa met, kellele on vaja andmeid edastada ohvriabiteenuse vajaduse väljaselgitamiseks, isikupõhiseks sekkumiseks või teenuste osutamiseks ja lasteabitelefoni pidamiseks. Lastekaitseseaduse § 11 järgi korraldab lastekaitset teiste seas Sotsiaalkindlustusamet. Sama seaduse §-s 15 on täpsustatud Sotsiaalkindlustusameti ülesandeid, nimetades teiste hulgas ka lasteabitele fo ni 116 111 pidamise. Samuti täiendatakse andmesaajate nimekirja punktiga 10, mille kohaselt on andmesaajad edaspidi ka KOV-id, kel on vaja saada HäK-ilt andmeid sotsiaalteenuste osutamiseks oma haldusterritooriumil. Sotsiaalteenuste osutamise korraldamine on kohaliku omavalits use korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt KOV-i üks olulisemaid ülesandeid. Sotsiaalhooleka nde seaduse § 13 kohaselt on igaühe kohus teavitada sotsiaalhoolekannet vajavast isikust või perekonnast isiku või perekonna viibimiskoha järgset KOV-i. Lisaks on KOV-il kehtiva põhimääruse kohaselt õigus saada ka kriisiinfo teenuse osutamisel kogutud teavet, et korraldada oma ülesannete täitmist, kui tal on HäK-iga sõlmitud sellekohane koostööleping (muudatuse kohaselt § 9 lõike 8 punkt 9). Lisaks andmesaajate lisandumisele on täpsustatud kahe andmesaaja puhul andmete töötlemise eesmärki. Esiteks vajab Päästeamet HäK-ilt andmeid peale juba loetletud põhiülesannete täitmise ka riski- ja kriisikommunikatsiooni korraldamiseks ja koordineerimiseks. Siseministr i 3. oktoobri 2014. aasta määruse nr 42 „Päästeameti põhimäärus“ § 21 punkti 4 kohaselt on riski- ja kriisikommunikatsiooni haldamine Päästeameti kommunikatsiooniosakonna üks ülesandeid ning selleks on vaja saada andmeid HKSOS-ist. Teiseks on Sotsiaalministeeriumil ja Terviseametil õigus saada andmeid kiirabi osutamise korraldamiseks. Kehtiva sõnastuse kohaselt on see õigus vaid Sotsiaalministeeriumil. Kuna kiirabi osutamise korraldamine on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 171 lõike 1 kohaselt Terviseameti ülesanne, on ka neil vaja saada HKSOS-ist andmeid. Kuna andmed esitatakse tervise infosüsteemi, on sättes andmesaajana nimetatud ka selle andmekogu vastutav töötleja Sotsiaalministeerium. Veel on põhimääruse § 9 lõike 8 punktis 5 asendatud Maanteeamet Transpordiametiga, kuna see muudatus jäi tegemata, kui loodi transpordivaldkonna ühendamet. Eelnõu § 1 punktidega 22–24 muudetakse vastutava töötleja ja volitatud töötlejate ülesandeid. Punktiga 22 muudetakse põhimääruse 5. peatüki pealkirja viisil, et viidatakse volitatud töötlejatele mitmuses. Muud sisulist erinevust muudatusega ei kaasne. 8 Punkti 23 kohaselt täpsustatakse HKSOS-i volitatud töötlejate ülesandeid. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on § 15 jagatud lõigeteks, milles sõnastatakse PPA, SMIT-i ja RIKS-i ülesanded. PPA ülesanded on samas sõnastuses sätestatud ka kehtivas põhimääruses ja nendes sisulisi muudatusi ei tehta. SMIT-i ülesanded on: 1) tagada teenusleppes kokkulepitud ulatuses ja korras HKSOS-i majutamiseks vajalik infotehnoloogiline taristu ja selle tehniline valmisolek; 2) rakendada koos vastutava töötlejaga HKSOS-i turvanõuetele vastavaid organisatsioonilis i, füüsilisi ja infotehnoloogilisi andmeturbemeetmeid; 3) teha HKSOS-i vastutavale töötlejale ettepanekuid HKSOS-i arendamiseks. Sarnaselt SMIT-iga on sõnastatud ka RIKS-i ülesanded, kuid erineb see, et RIKS-i põhiline roll on põhimääruse § 15 lõike 3 punkti 1 kohaselt tagada teenusleppes kokkulepitud ulatuses ja korras AKOS-e IT-platvormi kasutuselevõtt ja selle tehniline valmisolek. AKOS-e IT- platvormi haldab samuti RIKS. Selle kaudu on üles ehitatud ohuteavituse teenuse osutamine, võimaldades HäK-il saata ohust teavitavaid lühisõnumeid sideettevõtjate kaudu nende klientideni. Punkti 24 kohaselt tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 16, milles on reguleeritud SMIT- i ülesandeid. Sisuliselt täidab SMIT ka praegu volitatud töötleja ülesandeid, kuid kehtivast põhimäärusest see sõnaselgelt ei nähtu. Seetõttu esitatakse SMIT-i kui volitatud töötleja ülesanded §-s 15 täpsemalt ja puudub vajadus eraldi paragrahvi järele. Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse HKSOS-i pidamise üle järelevalve teostamise regulatsiooni. Muudatuse kohaselt tuuakse põhimääruse §-s 17 sõnaselgelt välja, et lisaks Riigi Infosüsteemi Ametile ja Andmekaitse Inspektsioonile teostab järelevalvet HKSOS-i pidamise üle õigusaktides sätestatud pädevuse piires HKSOS-i vastutav töötleja. Järelevalveülesa nde saab tuletada ka kehtiva põhimääruse § 7 lõikest 4, mille kohaselt on vastutav töötleja kohustatud andmed parandama või nõudma kande tegijalt nende parandamist viie tööpäeva jooksul teate saamisest arvates, kui ta tuvastab HKSOS-is ebaõiged andmed või teda teavitatakse nendest. Seega ei ole ülesanne teostada HKSOS-i pidamise üle järelevalvet HäK-i jaoks uus, vaid on põhimääruses seni olnud selgelt sätestamata. Ülesanne teostada HKSOS-i pidamise ja isikuandmete kaitse tagamise üle järelevalvet tuleneb seadustest. Avaliku teabe seaduse § 434 lõike 1 teise lause kohaselt vastutab andmekogu vastutav töötleja andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on volitatud töötleja kohustatud täitma vastutava töötleja juhise id andmete töötlemisel ja andmekogu majutamisel ning tagama andmekogu turvalisuse. Vastutav töötleja on kohustatud isikuandmete kaitse seaduse § 29 lõike 1 kohaselt võtma asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et tagada isikuandmete kaitse, ning vajaduse korral tõendama isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuete täitmist. Selleks, et oma kohustusi täita, peab vastutaval töötlejal olema kontroll andmekogus andmete töötlemise üle. Eelnõu § 1 punkti 26 kohaselt lisatakse põhimäärusesse § 181 , millega reguleeritakse AKOS-e IT-platvormi liidestuse riist- ja tarkvara hoolduse ja haldamisega seotud rahastust. Sätte kohaselt hüvitatakse kulud HäK-ile, SMIT-ile ja RIKS-ile riigieelarvest eraldatud vahenditest. Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse põhimääruse rakendussätteid. Ohuteavituse teenuse andmete töötlemise valmisoleku tagab HäK ajaks, mil valmib AKOS-e IT-platvorm. Kuna praegu ei ole täpselt teada, millal AKOS-e IT-platvorm on võimalik kasutusse võtta, ei ole sättes 9 esitatud konkreetset kuupäeva, vaid ohuteavituse teenuse osutamiseks vajalike andmete töötlemiseks valmisoleku tagamine on seotud AKOS-e tehnilise lahenduse valmimisega. Eelnõu § 2 kohaselt muudetakse siseministri 13. juuni 2017. aasta määrust nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ (edaspidi hädaabiteadete menetlemise kord). Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse hädaabiteadete menetlemise korra terminikasutust. Termini „registreeritud kasutaja saadetud lühisõnum“ asemel võetakse kasutusele termin „lühisõnum“. Samasisuline muudatus tehakse ka põhimääruses ja selle sisu on avatud eelnõu § 1 punkti 2 selgituses. Eelnõu § 2 punktis 2 muudetakse hädaabiteadete menetlemise korra § 4 lõiget 1. Muudatuse kohaselt võtab HäK teatena vastu hädaabinumbrile 112 saabunud kõne või muul viisil saabunud teabe, sealhulgas lühisõnumi, koostalitlusvõimelise automaatse hädaabikõne (eCall-kõne) liiklusõnnetusse sattunud sõidukist ja automaatse tulekahjuteadete edastamise süsteemi kaudu saabunud tulekahjuteate, ning menetleb seda hädaabiteadete menetlemise korra kohaselt. Ka siin loobutakse lühisõnumi saatja eelregistreerimise nõudest. Et tagada hädaabiteadete menetlemise ligipääsetavus, täpsustatakse, et lisaks hädaabinumbrile 112 saabunud kõnele menetletakse hädaabiteate kohta sätestatud nõuete kohaselt ka muul viisil saabunud teavet. Praegu on sellised viisid kõne kõrval lühisõnum, eCall-kõne ja tulekahjuteade, mis edastatakse automaatse tulekahjuteadete edastamise süsteemi kaudu. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Euroopa elektroonilise side seadustiku artikli 110 lõikes 1 on sätestatud, et kui suurte hädaolukordade ja katastroofide kohta on sisse seatud üldsuse hoiatamise süsteemid, edastavad üldsusele antavaid hoiatusi asjaomastele lõppkasutajatele numbripõhiste isikutevahelise mobiilside teenuste pakkujad. Kuna Eestis taolist süsteemi praegu ei ole, ei tulene direktiivist selle kasutuselevõtmise kohustust. Eestis AKOS-e kasutuselevõtmine on direktiiviga kooskõlas. Eelnõu on seotud ka toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete direktiiviga. Direktiiv võetakse Eesti õigusesse üle toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusega, mille eelnõu 511 SE on praegu Riigikogu menetluses, välja arvatud valdav osa direktiivi lisades sätestatud nõuetest 7 . Hädaabiteadete menetlemise kohta seatakse ligipääsetavusnõuded määrusega „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“, mida koostab Sotsiaalministeerium. Ligipääsetavuse tagamise konkreetsemad meetmed nähakse ette hädaabiteadete menetlemise korras. Ligipääsetavusnõuete täitmisega on seotud eelnõuga kavandatav muudatus, millega loobutakse nõudest enne hädaabinumbrile 112 lühisõ numi saatmist registreerida. Kuna muud meetmed on alles HäK-is kavandamisel, on vaja hädaabiteadete menetlemise korda ka edaspidi muuta. Lisaks eelnimetatud direktiividele on ohuteavituse teenuse puhul hinnatud kooskõla eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi8 ja isikuandmete kaitse üldmääruse ga. Ohuteavituse teenus on üles ehitatud selliselt, et selle osutamisel ei töötle HäK ega muud 7 Artikli 31 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab direktiiv olema riigisisesesse õigusesse üle võetud 28. juuniks 2022 ja neid norme tuleb kohaldada alates 28. juunist 2025. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv). – EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37–47. 10 riigiasutused isiku asukoha andmeid ega isikuandmeid. Mobiiltelefoniteenuse tarbija asukoha ja isikuandmed asuvad sideettevõtja serveris. Ohuteavituse teenuse osutamiseks on HäK-il vaja vaid üldistatud teavet, kui palju mobiiltelefone on parasjagu ohualana määratletud piirkonnas , ja ohuteavituse väljasaatmise järel teavet, kui paljudeni see jõudis. Samuti on hinnatud eelnõu § 1 punktidega 7 ja 9 tehtavate muudatuste alusel lisanduvate isikuandmete töötlemise kooskõla isikuandmete kaitse üldmäärusega ning vastuolu ei leitud. 4. Määruse mõjud Kavandatav muudatus I: HKSOS-is töödeldavate andmete nimekirja täiendamine ohuteavituse teenuse osutamiseks Eelnõuga nähakse ette ohuteavituse teenuse osutamiseks vajalike andmete HKSOS-is töötlemise õiguslik alus. Selleks, et ohuteavituse teenust toimepidevalt osutada ja tagada selle kontrollitavus, on vaja, et teenust osutaks üks konkreetne asutus. HäK kasutab ohuteavituse väljasaatmiseks HKSOS-i, millega AKOS-e IT-platvorm graafiliselt liidestatakse. Ohuteavituse teenuse kasutuselevõtt tervikuna avaldab nii sotsiaalset mõju kui ka mõju riigi julgeolekule. Eelnõuga luuakse siiski HKSOS-is teenuse osutamiseks vajalike andmete töötlemise õiguslik alus. Seetõttu on analüüsitud konkreetse muudatuse mõju, mitte ohuteavituse teenuse osutamise mõju tervikuna. Viimane kuulub elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja, kuna selle eelnõuga kavandatakse ohuteavituse edastamiseks vajaliku tehnilise süsteemi kasutuselevõttu. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm I HäK ja SMIT. Hinnangute kohaselt puudutab muudatus vähesel määral enamikku HäK-i teenistujaid, neid ametikohti on 2549 . Otseselt puudutab muudatus HäK-i ja SMIT-i töötajaid, kes arendavad HKSOS-i, kokku umbes kümmet inimest. Sihtrühma suurus on võrreldes ametnike ja avaliku sektori töötajate koguarvuga väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus HäK töötleb HKSOS-is nii hädaabiteadete kui ka abi- ja infoteadete menetlemisega seotud andmeid. Eelnõuga lisatakse töödeldavate andmete hulka ka ohuteavituse teenuse osutamiseks vajalikud andmed, mis kantakse HKSOS-is eraldi andmestikku. HKSOS ühendatakse graafilise liidese abil AKOS-e IT-platvormiga, mille kaudu sisestatakse ja edastatakse ohuteavituseks vajalik teave mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale väljasaatmiseks. HäK-ile ja SMIT- ile toob see kaasa HKSOS-i arendustööd. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed, kuna HKSOS-i arendustööd on eelduslikult ühekordsed. Samuti esineb regulaarne vajadus AKOS-e IT-platvormi katsetamiseks, et tagada selle töökorras olek. Vajadus selle kasutamiseks on prognoosimatu, kuna vajadus ohuteavitust saata on juhuslik ja harv. Ebasoovitavat mõju muudatusega eelduslikult ei kaasne. Mõju sihtrühm II RIKS. Muudatus puudutab RIKS-i töötajaid, kes tegelevad ohuteavituse teenuse osutamiseks vajaliku IT-platvormi kasutuselevõtmise ja edasise arendamisega, teevad kasutajatele koolitus i ning tagavad süsteemi töökindluse ööpäev ringi. Selliste ülesannetega on seotud ligika ud u kümme inimest. Sihtrühma suurus on kokkuvõttes väike. 9 Siseministri 18. septembri 2014. aasta määrus nr 38 „Häirekeskuse teenistuskohtade koosseis“. 11 Avalduv mõju ja mõju olulisus Mõju ulatus RIKS-ile on arendusfaasis mõõdukas ja hiljem väike, kuna lisaülesannetega ei kaasne RIKS-i töötajatele märkimisväärseid muudatusi. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna süsteemi haldamise ja arendusega seotud tegevused on pigem harvad. Ebasoovitava t mõju eelduslikult ei kaasne. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusega kaasnevad HäK-ile, SMIT-ile ja RIKS-ile HKSOS-i arendamise lisategevused, kuid kokkuvõttes on mõju riigiasutuste töökorraldusele väheoluline. Kavandatav muudatus II: HKSOS-is abi- ja infoteenuse osutamisel lisanduvate isikuandmete töötlemine Eelnõuga lisatakse abi- ja infoteate ja selle menetlemise toimingu andmestikku teenuse tellija andmed, mis on vajalikud talle teenuse osutamiseks. KRIT-i teenuse andmestiku puhul täpsustatakse, et töödeldakse isiku esitatud ja tema kohta käivaid andmeid, sealhulgas terviseandmeid. Sotsiaalne mõju (tervis, riskirühmade toimetulek) Mõju sihtrühm Kogu Eesti elanikkond, riikliku statistika kohaselt üle 1,3 miljoni inimese 10 . Muudatus mõjutab otseselt elanikke, kes pöörduvad omal algatusel HäK-i poole, et kasutada riigiteenust, näiteks Päästeameti tuleohutusnõustamist. Sihtrühma suurus on keskmine kuni väike, näiteks pöördutakse tuleohutusnõustamise saamiseks aastas umbes 300 korda. Avalduv mõju ja mõju olulisus Mõju ulatus ja sagedus on väikesed, kui arvestada HäK-i poole tehtud pöördumiste arvu suhet Eesti rahvaarvuga. Pärast muudatust on riigiteenuse tellimine elanikule kättesaadavam ja mugavam. Kuivõrd teenuse tarbimine ei ole kohustuslik, ei pea ka muudatusega kohanema. Eelduslikult ei kaasne muudatusega ebasoovitavat mõju. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm I HäK. Muudatus puudutab otseselt neid töötajaid ja vabatahtlikke, kes võtavad HäK-is abi- ja infoteateid vastu. Hinnangute kohaselt on sihtrühma suurus siiski väike: HäK-i andmetel umbes 200 inimest. Avalduv mõju ja mõju olulisus Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed, kuivõrd muudatus ei too kaasa märkimisväärseid muudatusi HäK-i töökorralduses. Kui menetletakse abi- ja infoteadet teenuse tellimise kohta, tuleb töödelda mõnevõrra rohkem andmeid, mistõttu pikeneb teate menetle mise aeg. Ebasoovitavat mõju ei kaasne. Mõju sihtrühm II HäK-ilt abi- ja infoteenuse tellinud asutus. Muudatus puudutab otseselt neid ametnikke või töötajaid, kes on seotud teenuse osutamisega, mille sooviavaldusi HäK vastu võtab. Sooviavaldusest selgunud andmete alusel lepitakse kokku teenuse osutamise aeg. Näiteks on 10 Statistikaamet. Rahvaarv 2022; https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv (27.03.2022). 12 Päästeameti tuleohutusnõustamise sooviavaldusi aastas umbes 300. HäK-iga teenusleppe sõlminud KOV-ide puhul pole seotud isikute arv praegu teada. Arvestades avaliku sektori töötajate koguarvu, on sihtrühma suurust hinnatud siiski väikeseks. Avalduv mõju ja mõju olulisus Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed, kuivõrd muudatus ei too kaasa märkimisväärseid muudatusi teenuse tellinud asutuse töökorralduses. Järeldus mõju olulisuse kohta: abi- ja infoteenuse osutamisel eelnõuga lisanduvate isikuandmete töötlemisel on kokkuvõttes nii riigiasutuste töökorraldusele kui ka ühiskonna le väheoluline, kuid siiski positiivne mõju. Kavandatav muudatus III: HKSOS-i volitatud töötlejate lisandumine ja nende ülesannete täpsustamine Eelnõu kohaselt nimetatakse SMIT sõnaselgelt HKSOS-i volitatud töötlejaks. Veel saab volitatud töötlejaks RIKS, kelle juurdepääs HKSOS-i andmetele on piiratud ohuteavituse andmestikuga. SMIT-ile ega HäK-ile muudatusega mõju ei kaasne. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm RIKS. Muudatus puudutab RIKS-i töötajaid, kes tegelevad ohuteavituse teenuse osutamiseks vajaliku IT-platvormi kasutuselevõtmise ja edasise arendamisega, teevad kasutajatele koolitus i ning tagavad süsteemi töökindluse ööpäev ringi. Selliste ülesannetega on seotud ligika ud u kümme inimest. Sihtrühma suurus on kokkuvõttes väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus Mõju ulatus RIKS-ile on arendusfaasis mõõdukas ja hiljem väike, kuna lisaülesannetega ei kaasne RIKS-i töötajatele märkimisväärseid muudatusi. Väike on ka mõju avaldumise sagedus, kuna süsteemi haldamise ja arendusega seotud tegevused on pigem harvad. Ebasoovitava t mõju eelduslikult ei kaasne. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju riigiasutuste töökorraldusele on väheoluline. Kavandatav muudatus IV: lühisõnumi teenuse kasutaja eelregistreerimise nõudest loobumine Eelnõuga loobutakse kehtivast lühisõnumi teenuse kasutaja eelregistreerimise nõudest, kuna see pole otstarbekas ega kooskõlas ligipääsetavusnõuetega. Sotsiaalne mõju (tervis, riskirühmade toimetulek) Mõju sihtrühm Kogu Eesti elanikkond, riikliku statistika kohaselt üle 1,3 miljoni inimese. Muudatusest on otseselt mõjutatud isikud, kes ei saa mingil põhjusel hädaabi kutsumiseks helistada numbril 112. Need võivad olla erivajadusega inimesed, aga ka abivajajad, kes on sattunud olukorda, kus on häälega abi kutsumine välistatud. Näiteks võib lähisuhtevägivalla korral panna helistamine inimese elu ja tervise otsesesse ohtu. Arvestades elanikkonna suurust tervikuna on sihtrühma suurus pigem väike kuni keskmine. 13 Avalduv mõju ja mõju olulisus Mõju ulatus on keskmine, kuivõrd muudatusega kõrvaldatakse nõue enne lühisõnumiga hädaabi kutsumist registreerida. See omakorda muudab positiivselt sihtrühma käitumist, kuid tõenäoliselt ei kaasne sellega kohanemisraskusi. Avaldumise sagedus on pigem väike, näiteks võttis HäK 2021. aastal lühisõnumiga vastu 2970 hädaabiteadet, mis moodustasid 1396 vestlust. Kiirelt reageeritakse nii eesti-, vene- kui ka ingliskeelsetele sõnumitele. Registreer itud kasutajaid oli 30. märtsi 2022. aasta seisuga 95. Ebasoovitavat mõju muudatusega ei kaasne. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm HäK. Hinnangute kohaselt puudutab muudatus vähesel määral enamikku HäK-i teenistuja id, neid ametikohti on 254. Sihtrühma suurus on võrreldes ametnike ja avaliku sektori töötajate koguarvuga pigem väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed, kuivõrd lühisõnumi vastuvõtmise ja edastatud hädaabiteate menetlemise töökorralduses midagi ei muutu. Ebasoovitavat mõju ei kaasne. Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes on muudatusel selgelt positiivne, kuid väheulatuslik sotsiaalne mõju. Sellega ei kaasne olulist mõju riigiasutuste töökorraldusele. Mõju saab seega hinnata väheoluliseks. Kokkuvõte isikuandmete töötlemisele avalduva mõju kohta Eelkõige avaldavad mõju isikuandmete töötlemisele eelnõu § 1 punktid 7 ja 9, aga ka punktid 19–21. Riigiteenuse osutamiseks vajalikke teenuse tellija andmeid ning KRIT-i teenuse osutamisel päringu teinud isiku esitatud ja tema kohta käivat teavet töötleb HäK minimaa lses ulatuses, mis on vajalik teate menetlemiseks. Andmed kantakse HKSOS-i, mis on juba olemasolev andmekogu, millele on ette nähtud kindlad turvaklassid. Seega on andmekaitse tagatud samaväärselt kui juba töödeldavatel isikuandmetel. Kuna andmetöötlusega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt ohtu, ei ole eelnõu autorid koostanud eelnõu § 1 punktis 7 toodud muudatuse kohta eraldi andmekaitsea la st mõjuhinnangut. Mõju isikuandmete töötlemisele KRIT-i teenuse osutamisel (eelnõu § 1 punkt 9) on HäK hinnanud varem oma mõjuanalüüsis11 ja täiendab seda eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt. Eelnõu § 1 punktidega 19–21 täpsustatakse andmete parandamise korraldust, juurdepääsu HKSOS-i andmetele ja HKSOS-i andmesaajate regulatsiooni. Muudatused aitavad tagada andmete, sealhulgas isikuandmete töötlemise suurema läbipaistvuse. Lisanduvad andmed ei ole eriliigilised isikuandmed, seega ei ole vaja nende töötlemise tõttu anda HäK-i personalile lisajuhiseid ega teha koolitusi. 11 Häirekeskus 2019. Kriisiolukorrast puudutatud isikute andmete väljastamine kriisiinfo telefoni kaudu. Andmekaitsealane mõjuhinnang. 14 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud Ohuteavituse teenuse osutamiseks on vaja võtta kasutusele AKOS-e IT-platvorm. Selle hangib RIKS, kes tagab selle edasise haldamise ja mobiiltelefoniteenust osutavate sideettevõtjate ga liidestamise. SMIT-i ülesanne on seotud sellega, et HäK-il oleks ohuteavituse saatmiseks tehniliselt toimiv liidestus (graafiline liides) AKOS-e IT-platvormiga. Tulu, mis riigile ohuteavituse saatmise võimalusega kaasneb, on vahetult inimeste elu, tervise ja vara päästmine. Inimestele antakse ohuolukorra vältimiseks õigeaegseid teavitusi ja käitumisjuhiseid. Seeläbi luuakse kindlustunne, et inimesi hoiatatakse õigel ajal ohtude eest, millega suurendatakse ka usaldust erakorralisi sündmusi lahendavate asutuste ja riigi kui terviku vastu. AKOS-e IT-platvormi hankimist ja mobiiltelefoniteenust osutavate sideettevõtjate ga liidestamist on kavandatud rahastada Euroopa Liidu struktuuritoetusest kahe projekti raames, mille kogusumma on 830 000 eurot koos käibemaksuga. Iga-aastaseks halduskuluks on RIKS prognoosinud 150 000 eurot koos käibemaksuga. Halduskulu sisaldab pilveteenust, AKOS-e tehnilist tugilepingut, mobiiltelefoniteenust osutavate sideettevõtjate juures AKOS-e positsioneerimismooduli majutust, personalikulu ja ülekandevõrgu püsikulusid. SMIT-ile kaasneb AKOS-e liidestamisega ühekordne kulu. See kaetakse 2022. aasta riigieelarvest summas 40 080 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumite le ning arvamuse avaldamiseks HäK-ile, PPA-le, SMIT-ile, RIKS-ile, Andmekaitse Inspektsioonile ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. 15 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/22-0569 - Siseministri määruste muutmine seoses hädaabiteadete menetlemise andmekogus andmete töötlemise täpsustamisega kriisiinfo teenuse osutamiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.05.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e77dfa69-2d98-4d3c-9372-a751f2b4ce52 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e77dfa69-2d98-4d3c-9372-a751f2b4ce52?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main