Kiri

Andmed algatuse kohta Nimetus Proposal for a DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on protecting persons who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings (“Strategic lawsuits against public participation”) Eelnõu nr COM(2022) 177 Esitamise kuupäev: 27 .04.2022 Menetluskord EL-is: tavamenetlus SEISUKOHA Valitsusse toomise alus 1. FORMCHECKBOX RK KT S § 152 1 lg 1 p1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist 2. FORMCHECKBOX RK KT S § 152 1 lg 1 p2 - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju 3. FORMCHECKBOX RK KT S § 152 1 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue 4. FORMCHECKBOX VVS § 20 1 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine) 5. FORMCHECKBOX VVS § 20 1 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is)) Valitsusele esitamine Kuupäev 08 .0 6 KOK, 16 .06 VV EL menetluse ajakava Siseriiklik menetlus Vastutav min J M Kaasatud ministeeriumid KUM, VM (sisendi andmise tähtaeg 3 0 . 0 5 ) Sotsiaalpartnerid, huvigrupid Kaasata kõik asjasse puutuvad partnerid ja huvigrupid EELNÕU ÜLEVAADE kokkuvõte eelõu sisust ja eesmärkidest Euroopa K omisjon on tulnud välja direktiivi eelnõuga , millega kaitstakse ajakirjanik k e ja inim õiguste eest seisjaid kuritahtlike (tsiviil) kohtuvaidluste, mida tuntakse ka kui avaliku osaluse vastu suunatud strateegilis te kohtuasj ade ehk vaigistus hagidena ( Strategic Lawsuits against Public Participation – SLAPP). SLAPP on ahistamise vorm, mida kasutatakse ajakirjanike ja õiguste kaitsjate vastu, kes on seotud avalike huvide kaitsmisega. Tavaliselt on need pahatahtlikult esitatud hagid, mille on esitanud võimsad isikud või üksused (ettevõtted või riigiorganid) nõrgema poole vastu, kes väljendab avalikku huvi pakkuvas küsimuses kriitilist seisukohta. Peamine eesmärk on kostja hirmutamine ja lõpuks vaigistamine, kulutades tema ressursse, nt esitades suuri kahjunõudeid või venitades teadlikult menetlusi . Eelnõu peamiseks elemendiks on menetlusnormid, mis võimaldavad ilmselgelt pahatahtliku hagi varases menetlusfaasis kostja taotlusel rahuldamata jätmine. See hõlbustaks pahatahtliku menetluse kiiret lõpetamist ja aitaks ära hoida edasisi negatiivsed tagajärgi kostjale, mis tulenevad vajadusest investeerida kohtuvaidlustesse rahalisi ja muid ressursse. Direktiiv on mõeldud reguleerima piiriülese komponendiga tsiviilkohtumenetlust, kuid liikmesriigid või vad piiriüleselt kehtestatavate kaitsemeetmete eeskujul viia SLAPP vastased meetmed sisse ka puhtalt siseriiklikku menetlusõigusesse . Võimalikud sots-maj. mõjud võimalikud õiguslikud muudatused Mõju eelarvele Kommentaarid SEISUKOHAD Eesti seisukoht Teiste riikide seisukohad Kommentaarid EXPLANATORY MEMORANDUM 1. CONTEXT OF THE PROPOSAL • Reasons for and objectives of the proposal Manifestly unfounded or abusive court proceedings against public participation ( commonly referred to also as strategic lawsuits against public participation or ‘SLAPP s ’ ) are a recent but increasingly prevalent phenomenon in the European Union. They are a particularly harmful form of harassment and intimidation used against those involved in protecting the public interest. They are groundless or exaggerated court proceedings typically initiated by powerful individuals, lobby groups, corporations and state organs against parties who express criticism or communicate messages that are uncomfortable to the claimants , on a matter of public interest. Their purpose is to censor, intimidate and silence critics by burdening them with the cost of a legal defence until they abandon their criticism or opposition. Unlike regular proceedings, SLAPPs are not initiated with a view to exercising the right of access to justice and the purpose of winning the legal proceedings, or obtaining redress. Instead, they are initiated to intimidate the defendants and to drain their resources. The ultimate goal is to achieve a chilling effect, silence the defendants and deter them from pursuing their work. Typical targets of SLAPP s are journalists and human rights defenders . This extends beyond individual persons to media and publishing houses and civil society organisations, such as those involved in environmental activism. Other persons engaged in public participation such as researchers and academics may also be targeted. A healthy and thriving democracy requires that citizens are able to participate actively in public debate without undue interference by public authorit ies or other powerful interests. In order to secure meaningful participation, citizens must be able to access reliable information, which enables them to form their own opinions and exercise their own judgement in a public space in which different views can be expressed freely. Journalists have a n essential role in facilitating public debate and in imparting information, opinions and ideas. They need to be able to conduct their activities effectively to ensure that citizens have access to a plurality of views in European democracies . Investigative journalists play a key role in combating organised crime, corruption and extremism . A robust system of safeguards is needed to enable them to fulfil their crucial role as watchdogs on matters of legitimate public interest . T heir work carries particularly high risks and they are experiencing a growing number of attacks and harassment. Human r ights defenders have a critical role to play in upholding fundamental rights, democratic values, social inclusion, environmental protection and the rule of law. They should be able to participate actively in public life and make their voice heard on policy matters and in decision-making processes without fear of intimidation. I mbalance of power between the parties with the claimant having a more powerful position than the defendant - for example financially or politically - is often a characteristic of SLAPP s . While it is not always the case , where present such an imbalance of power contributes significantly to the potential of SLAPP s to produce harmful consequences for the targets, with chilling effects for public debate as a result. SLAPP s can have a deterrent effect also on other potential targets, who may decide not to assert their right to investigate and report on issues of public interest. This risks leading to self-censorship . SLAPP s constitute an abuse of court proceedings and put unnecessary burdens on courts. SLAPP-initiating entities and individuals can base their claims on various grounds. The allegations often relate to defamation, but they also relate to breaches of other rules or rights (e.g. data protection or privacy laws ). These are often combined with damages/tort claims or at times injunctions (prohibiting or at least delaying publication). The prevalence of SLAPPs has been identified as a matter of serious concern in some Member States in the context of the 2020 and 2021 Rule of Law Reports The Council of Europe’s Platform to Promote the Protection of Journalism and Safety of Journalists also reports an increasing number of alerts of serious threats to the safety of journalists and media freedom in Europe, including multiple cases of judicial intimidation. The 2021 annual Report of t he partner associations to the Council of Europe Platform to Promote the Protection of Journalism and Safety of Journalists underline s the notable increase of SLAPP-related alerts reported in 2020 over the previous year, both in numbers of alerts and jurisdictions of Council of Europe member states concerned . More broadly, i nformation collected on the European Media Pluralism Monitor also shows a deterioration in journalists’ working conditions. In 2021 , the Media Freedom Rapid Response (MFRR) document ed 439 alerts (with 778 persons or entities related to media being attacked) in 24 EU Member States in 12 months , including SLAPPs . While more data is available on threats of SLAPPs against journalists and human rights defenders , other actors engaged in public participation , such as trade union activists and academics , are facing similar problems. This was signalled in a number of civil society contributions received in the open public consultation. Many SLAPP s occur in domestic context and do not have cross-border implications. However, SLAPP s often have a cross border nature and where cross-border implications exist, they add an extra layer of complexity and costs, with even more adverse consequences for defendants. The fact that online media content is accessible across jurisdictions may open the way for forum shopping and hamper effective access to justice and judicial cooperation. Defendants may face multiple court proceedings at the same time and in different jurisdictions. The phenomenon of forum shopping (or libel tourism) is a factor amplifying the problem and some jurisdictions are perceived as more claimant-friendly. The effect is even stronger when SLAPPs are launched outside the European Union. Objective of the proposal This proposal is one of the actions under the European Democracy Action Plan that aim to strengthen media pluralism and media freedom in the European Union. The initiative encompasses also human rights defenders , who play a key role in our democracies and who are also increasingly vulnerable to such abusive forms of harassment. The proposal aims to protect targets of SLAPP s and prevent the phenomenon from further expanding in the EU. Currently, none of the Member States has specific safeguards against such proceedings and only a few are currently considering the introduction of specific safeguards. There are also no EU-wide rules that address SLAPPs. B y developing a common EU understanding on what constitutes a SLAPP and by introducing procedural safeguards , the proposal aims to provide courts with effective means to deal with SLAPP s and targets with the means to defend themselves. The proposed procedural safeguards apply in cases with cross-border implications . As underlined above, a cross-border dimension of SLAPP cases adds to the complexity and challenges faced by defendants . P rotect ing EU citizens and civil society from SLAPP s initiated in third countries is another goal of the proposal . Commission Recommendation protecting journalists and human rights defenders who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings (“Strategic lawsuits against public participation”) This propos al for a D irective and the Commission recommendation on protecting journalists and human rights defenders who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings (“Strategic lawsuits against public participation”) , adopted at the same time , are complementary and fully consistent. The Recommendation invites Member States to review their national situation to ensure that their applicable legal frameworks provide for the necessary safeguards to address SLAPP s in full respect of fundamental rights , including the right to freedom of expression, the right to access to justice and the right to the protection of personal data and democratic values. Member States are also encouraged to include in their national laws similar safeguards for domestic cases as those included in Union instruments that seek to address manifestly unfounded or abusive cases for civil matters with cross-border implications. Member States are recommended, inter alia , to abolish prison sentences for defamation cases, and favour the use of administrative or civil law rather than that of the criminal law to deal with such cases, provided that the relevant provisions have a less punitive effect and that the administrative rules exclude any form of detention. The Recommendation also covers aspects related to the training of legal professionals and potential targets to improve their knowledge and skills to effectively deal with SLAPP s , awareness raising in particular aimed at enabling journalists and human rights defenders to recognize when they are facing a SLAPP , support to targets of SLAPP s ( e.g. financial or legal assistance) and a more systematic monitoring and data collection . • C onsistency with other Union policies European Democracy Action Plan On 3 December 2020, the Commission issued a European Democracy Action Plan, which announced a set of measures to strengthen media freedom and media pluralism , including the SLAPP initiative and a r ecommendation on the safety of journalists referred to belo w . That Action Plan is the umbrella-initiative aimed to empower citizens and build more resilient democracies across the EU. Recommendation on ensuring the protection, safety and empowerment of journalists and other media professionals in the European Union As highlighted in the European Democracy Action Plan, SLAPPs are often used in combination with threats to the physical safety of journalists. On 16 September 2021, the Commission adopted a Recommendation on ensuring the protection, safety and empowerment of journalists and other media professionals in the European Union . That Recommendation aims to ensure safer working conditions for all media professionals, free from fear and intimidation, whether online or offline. It lays down actions for Member States to improve the safety of journalists. It also calls for the creation of independent national support services, including helplines, legal advice, psychological support and shelters for journalists and media professionals facing threats. It also calls for an increased protection of journalists during demonstrations, greater online safety and particular support to female journalists. Strategy to strengthen the application of the Charter of Fundamental Rights of the E uropean U nion (“Charter”) This proposal complements and is fully in line with the S trategy to strengthen the application of the Charter of Fundamental Rights of the EU , adopted on 2 December 2020. This S trategy recognises that civil society organisations and human rights defenders are vital for a healthy democracy and a society where people can enjoy their fundamental rights. Therefore, it sets out actions to , inter alia , support and protect civil society organisations and human rights defenders. In particular, the Strategy recognises that those actors are facing challenges in some Member States, which include smear campaigns, physical and verbal attacks, intimidation and harassment including via SLAPPs. In the Strategy, the Commission invited Member States to promote a supportive and safe environment to civil society organisations and human rights defenders in their country, including at local level. The present proposal creates one more building block to strengthen fundamental rights in the European Union and supports one of the objectives of the S trategy. Rule of Law Reports The Commission’s 2020 and 2021 Rule of Law Reports provide evidence on the emergence of SLAPP s in the European Union. The reports underline that i n a number of Member States, journalists and human rights defenders increasingly face threats and attacks, both physical and online, in relation to their publications and their work, in various forms including the deployment of SLAPP s . Whistleblower Protection Directive This proposal does not affect the protection already provided by Directive on the protection of persons who report breaches of Union law and is fully consistent with it. The effective protection of whistleblowers against retaliation is essential for defending the public interest, and also for safeguarding the watchdog role of media in democratic societies , as whistleblowers are often an important source for investigative journalism . Directive 2019/1937 provides robust protection to persons reporting information on breaches of Union law against any form of retaliation, both within and outside the work-related context, including retaliation through proceedings such as related to defamation, breach of confidentiality and personal dat a protection. In situations falling within the scope of both this proposal and of Directive 2019/1937, the protection offered by both acts should apply. EU Action Plan on Human Rights and Democracy 2020-2024 The Action Plan contributes to the safety and protection of journalists and media workers around the world , including by working on an enabling environment for freedom of expression and by condemning attacks and other forms of harassment and intimidation both online and offline . It address es specific threats faced by women journalists , ensure s that those harassed, intimidated or threatened receive assistance via the EU human rights defenders protection mechanisms and supports media initiatives . It appeal s to state authorities to prevent and condemn such violence and to take effective measures to end impunity. Protection of journalists and human rights defenders is at the core of the EU's external human rights and democracy action, in line with the Action Plan. This proposal is in synergy with the strong efforts led by the EU around the world in this regard and will provide additional impetus for further targeted support to h uman r ights d efenders and journalists facing SLAPPs. EU Human Rights Guidelines on Freedom of Expression online and offline The guidelines specify that the EU will work against arbitrary attacks , indiscriminate abuse of criminal and civil proceedings , defamation campaigns and excessive restrictions on journalists , media actors, NGO s and social media personalities launched with the aim of preventing these associations and individuals from freely exercising their right to freedom of expression . The Aarhus Convention The Union and its Member States are Parties to the United Nations Economic Commission for Europe (UNECE) Convention on Access to Information, Public Participation in Decision-making and Access to Justice in Environmental Matters (‘the Aarhus Convention’) each with its own as well as shared responsibilities and obligations under that Convention. Article 3(8) of this Convention requires each Party to ensure that persons exercising their rights in conformity with the provisions of the Convention should not be penalized, persecuted or harassed in any way for their involvement. The inclusion of environmental defenders in the scope of th is propos al contributes to the implementation of this international obligation undertaken by the Union. Communication on Combating Environmental Crime In its Communication adopted on 15 December 2021, the Commission has committed that a proposal for legislation against abusive litigation targeting journalists and rights defenders will include environmental defenders. 2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY • Legal basis The legal basis for this proposal is Article 81(2) of the Treaty on the Functioning of the European Union ( TFEU ) , which is the regular legal basis for judicial cooperation in civil matters having cross-border implications. More specifically, the legal basis is Article 81(2)(f) TFEU, which empowers the European Parliament and the Council to adopt measures aimed at ensuring “ the elimination of obstacles to the proper functioning of civil proceedings, if necessary by promoting the compatibility of the rules of civil procedure applicable in the Member States ”. Since SLAPP s constitute an obstacle to the proper functioning of civil proceedings, the Union is competent to legislate on that basis in civil matters having cross-border implications. SLAPP s are an abuse of civil proceedings because their aim is not access to justice but harassment and silencing of defendants . At the same time, l ong proceedings create additional burdens to national court systems. The rules concerning third country judgments in Chapter V are also based on Article 81(2)(f) since they are incidental to the main purpose of this proposal. They ensure the effectiveness of the rules of th is proposal against manifestly unfounded or abusive court proceedings on account of public participation by preventing that such cases are brought before the courts of third countries. • Subsidiarity (for non-exclusive competence) SLAPP s are emerging in many Member States and becoming an EU-wide problem . At the same time, none of the Member States currently provides for specific safeguards against SLAPP s . While , depending on national law, some existing general safeguards may be used against SLAPPs , such general safeguards substantially vary across Member States and their effectiveness to address SLAPPs is limited . Furthermore, t he existing divergences in national procedural laws risk increas ing forum shopping and multiple court proceedings being initiated in different EU jurisdictions. E vidence shows that national civil procedural law is not always well equipped to deal with the additional complications arising out of the cross-border proceedings . The divergences in national laws also make it highly unlikely that the Member States acting individually would successfully tackle the phenomenon or be able to ensure overall coherence of such rules across Member States to ensure an equally high standard of protection across the Union . To tackle these risks and to avoid burdening national courts with multiple and lengthy abusive court proceedings , it appears necessary to set minimum standards and ensure compatibility of the rules of civil procedure applicable in the Member States against SLAPP s . Action at EU level helps to combat the emergence and growth of SLAPP s throughout the EU in a consistent manner and ensure convergence in Member States’ approaches to the phenomenon . EU action would add value also by providing safeguards to tackle SLAPP s from third countries in an effective way. Joint action from the Member States is needed also to fight against SLAPP s from third countries because otherwise claimants may seek to benefit from divergence of systems between Member States and seek the recognition and enforcement of third-country SLAPP judgments where it can be most easily obtained . The proposal respects the principle of subsidiarity by proposing only targeted safeguards and limiting the legislative action to what is strictly necessary to achieve what Member States cannot achieve by acting alone. • Proportionality A ction at EU-level should be targeted and limited to what is necessary to ensure consistency in approach in the Member States in relation to cross-border situations . The proposal is designed to respect the principle of proportionality. This is the reason for proposing only well-targeted procedural safeguards. These are designed to provide only what is necessary in order to ensure a better functioning of cross-border civil procedures in case of SLAPP s , which form a serious threat to European democracy and rule of law. Proportionality is also illustrated by the fact that many of the elements aimed to tackle SLAPP s will be provided as non-legislative measures in a recommendation and not by legislative action. • Choice of the instrument The selected legislative instrument is a d irective, which will provide for binding and consistent procedural safeguards in the Member States. This will prevent existing divergences in safeguards between Member States, which risk leading to forum shopping across the borders. At the same time, the choice of a directive will allow the Member States to fit the specific procedural safeguards to their national civil and procedural law, which still vary considerably between Member States. The directive will be complemented by a non-legislative instrument (a r ecommendation). This provid es an efficient combination of legislative and non-legislative action. 3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS • Stakeholder consultations In the stakeholder consultations, input and comments were received from a wide range of key stakeholders representing EU and non-EU citizens, national authorities, legal professionals such as judges, academics, research institutions, NGOs and other relevant interest groups. The consultation s involved an exploratory technical focus group discussion in March 2021 with a selected number of participants that included four targets of SLAPP s , who agreed to share their personal experience, provided useful insights on SLAPP s and helped in the preparatory phase. An open public consultation collected from 4 October 2021 to 10 January 2022 views of citizens, journalists, Member States, NGOs, civil society, judges, legal professionals and other stakeholders on SLAPP s and what action should be taken to tackle them in the EU. A targeted consultation of national judges from 12 November 2021 to 10 January 2022 via the European Judicial Network in civil and commercial matters sought more detailed feedback on identification of SLAPP s , potential procedural shortcomings, already existing (albeit non-SLAPP specific) national remedies, awareness of judges on SLAPP s and judges’ training needs. A technical meeting with Member States experts in October 2021 gathered insights on Member States ’ views (including from Member States’ independent bodies and authorities) on whether and what type of EU-level action could be needed against SLAPP s , what judicial remedies (if any and general or specific) and what kind of support is currently available at national level to targets of SLAPPs . A workshop with selected stakeholders in November 2021 provided a forum for discussion on the dimension of SLAPP s , collecting information, discussing and testing possible solutions. The Commission’s preparatory work took into account the evidence gathered by the European Parliament during the preparation of its own-initiative report on the matter adopted at the end of 2021. The feedback from the stakeholders, in particular in the open public consultation and in the stakeholder meeting showed strong support for EU-wide action against SLAPP s , both legislative and non-legislative. The EU-wide organisations reported that SLAPP s are on the rise in the EU, including cross-border cases. The opinions expressed in the public consultation also stressed the importance of training and awareness raising on SLAPP s , the benefits of collecting data and need of proper monitoring of SLAPP s . Feedback from the public consultation and stakeholder meeting also provided important evidence on the phenomenon in the EU, which was taken on board in the Staff Working Document accompanying this proposal. Most Member States signalled support for EU action against SLAPPs, flagging the need to protect freedom of expression and information and media freedom, while preserving the balance between protective anti-SLAPP measures and access to justice. Some Member States pointed to a lack of evidence of SLAPP cases, in particular with a cross-border dimension, as a phenomenon of concern in their country . The targeted consultation of national judges revealed that there is no legal definition of a SLAPP or SLAPP-specific system of safeguards in the Member State of respondents although some of the existing national general safeguards can in principle be used in SLAPP-cases. The European Parliament adopted an own-initiative report on SLAPP s on 11 November 2021 calling upon the Commission to present a comprehensive package of measures against SLAPP s , including legislation. The Commission has also commissioned studies in order to develop a better understanding of the phenomenon in the EU and a first mapping of the situation in the Member States. This first mapping provided insights on SLAPP s and their drivers. The second study was a more in-depth comparative study assessing in detail the current state of play in the Member States. • Collection and use of expertise To prepare the SLAPP initiative the Commission set up an Expert Group in 2021. The group comprised of academics, legal professionals and representatives of media and civil society. The group’s mandate was to provide legal expertise on SLAPP s , act as a platform at EU level to exchange best practices and knowledge and, where possible, assist targets of SLAPP s . A specific legislative sub-group within the expert group was created in autumn 2021 to assist the Commission in the preparation of the legislative proposal . • Staff Working Document This proposal is accompanied by a Staff Working Document , which presents the rationale, analysis and evidence available to underpin the proposal. There is no Impact Assessment accompanying the proposal, as t his proposal will provid e targeted procedural safeguards and will not generate significant quantifiable costs. In contrast, it will provide national courts with more adapted means to stop attempts to misuse judicial procedures and avoid the related costs that such misuse can cause to the judicial system. Moreover, a s SLAPP s endanger fundamental rights of freedom of expression and freedom of information , it is of crucial importance to take strong and swift action to prevent that this harmful phenomenon, which has emerged relatively recently but is increasingly present , expands further in the EU. • Fundamental rights The proposal promotes the protection of fundamental rights in the European Union. Journalists, human rights defenders and other target groups benefiting from the proposed procedural safeguards play an important role in European democracies, especially in upholding public debate, fundamental rights, democratic values, social inclusion, environmental protection and the rule of law. At the same time, procedural law plays a key role in guaranteeing the effectiveness of fundamental rights in accordance with the Charter. The right to freedom of expression and information as set forth in Article 11 of the Charter includes the right to hold opinions and to receive and impart information and ideas without interference by public authority and regardless of frontiers. While it is not an absolute right, any limitations thereto must be provided for by law, respect the essence of such right and be enacted only if they are necessary and genuinely meet objectives of general interest recognised by the Union or the need to protect the rights and freedoms of others (Article 52(1) of the Charter). At the same time, the proposal ensures the balance of access to justice as guaranteed in Article 47 of the Charter and personality/privacy rights under Articles 7 and 8 of the Charter with the protection of freedom of expression and information. The procedural safeguards are carefully targeted and leave the court sufficient discretion in individual cases to maintain the delicate balance between speedy dismissal of manifestly unfounded claims and effective access to justice. 4. BUDGETARY IMPLICATIONS This proposal will not have implications for the budget of the European Union. 5. OTHER ELEMENTS • Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements The implementation of the Directive in the Member States shall be facilitated by the Commission providing transposition assistance to ensure a smooth implementation in the Member States, organising at least one transposition workshop and organising bilateral meetings including on demand by Member States. Member States will also be invited to notify their national transposition measures. The operation of the D irective shall be reviewed 5 years after its entry into application. • Explanatory documents (for directives) This proposal does not require specific explanatory documents. Detailed explanation of the specific provisions of the proposal The Directive consists of four distinct main parts: common rules on procedural safeguards (Chapter II), early dismissal of manifestly unfounded court proceedings (Chapter III), remedies against abusive court proceedings (Chapter IV) and protection against third-country judgements (Chapter V). The provisions contained in Chapter I and VI are horizontal in scope. Chapter I General provisions : this chapter contains provisions on the subject matter and scope of the instrument, some definitions and a provision about when a matter is considered to have cross-border implication for the purpose of the Directive. Article 1 indicates the subject matter, clarifying that the specific safeguards provided by the Directive are meant to address manifestly unfounded or abusive court proceedings in civil matters with cross-border implications brought against both natural and legal persons on account of their engagement in public participation, in particular journalists and human rights defenders. Article 2 defines the material scope of the Directive, which applies to matters of a civil or commercial nature with cross-border implications, whatever the nature of the court or tribunal. This includes civil claims brought in criminal proceedings but also interim and precautionary measures, counteractions or other particular type of remedies available under other instruments. As in other civil and commercial EU instruments, revenue, customs, administrative matters or the liability of the State for acts and omissions in the exercise of State authority are excluded from the scope. The notion of a cta iure imperii include s claims against officials who act on behalf of the State and liability for acts of public authorities, including liability of publicly appointed office-holders. Public authorities should therefore not be considered to be targets of SLAPP. Article 3 provides the definition of public participation, matter of public interest and abusive court proceedings against public participation. Public participation is broadly defined meaning any statement or activity expressed or carried out in : 1) the exercise of the right to freedom of expression and information, such as the creation, exhibition, advertisement or other promotion of journalistic, political, scientific, academic, artistic, commentary or satirical communications, publications or works, and preparatory , supporting or assisting action directly linked thereto ; 2) the exercise of the right to freedom of association and peaceful assembly, such as the organisation of or participation to lobbying activities, demonstrations and protests or activities resulting from the exercise of the right to good administration and the right to an effective remedy, such as the filing of complaints, petitions or administrative and judicial claims and participation in public hearings , a s well as preparatory , supporting or assisting action directly linked thereto . In addition, it covers other activities meant to inform or influence public opinion or to further action by the public, including activities by a ny private or public entity in relation to an issue of public interest, such as the organisation of or participation to research, surveys, campaigns or any other collective actions, and preparatory , supporting or assisting action directly linked thereto . P reparatory actions are, for example, interviews made by an investigative journalist or an academic to prepare a statement , or information collected by an environmental defender . S upporting and assisting actions should be covered because claimants can bring court proceedings also against actors providing necessary supporting or assisting services such as internet connection or printing services with the objective to indirectly restrain the freedom of expression of the actual SLAPP target. Such preparatory, supporting and assisting actions need to have a direct and inherent link to the statement or activity in question . On the other hand, public participation should normally not cover commercial advertisement and marketing activity (commercial speech) . Matter of public interest is also defined broadly, with reference to any matter which affects the public to such an extent that the public may legitimately take an interest in it , in areas such as , for example, public health, safety, the environment, climate, or enjoyment of fundamental rights. The definition of abusive court proceedings against public participation refers to court proceedings , brought in relation to public participation that are either fully or partially unfounded and have as the ir main purpose to prevent, restrict or penalize public participation. A non-exhaustive list indicates the most common indicators of abuse, such as the disproportionate, excessive or unreasonable nature of the claim or part thereof, the existence of multiple proceedings initiated by the claimant or associated parties in relation to similar matters or intimidation, harassment or threats on the part of the claimant or his or her representatives. Abusive court proceedings often involve litigation tactics used in bad faith such as delaying proceedings, causing disproportionate costs to the defendant in the proceedings or forum shopping. These tactics, which are used by the claimant for other purposes than gaining access to justice, are often, although not always, combined with various forms of intimidation, harassment or threats before or during proceedings, for the purpose of hinder ing public participation. Article 4 specifies when a matter is considered to have cross-border implications. For the purpose of this Directive, a matter is considered to have cross-border implications unless both parties are domiciled in the same Member State as the court seized, which indicates that the matter is assumed to be purely domestic. However, even where both parties to the proceedings are domiciled in the same Member State as the court seized, the matter shall be considered to have cross-border implications in two other types of situations . 1) The first situation is where the specific act of public participation concerning a matter of public interest at stake is relevant to more than one Member State. That includes for instance public participation in events organised by Union institutions, such as appearances in public hearings, or statements or activities on matters that are of specific relevance to more than one Member State, such as cross-border pollution or allegations of money laundering with potential cross-border involvement. 2) The second situation where a matter should be considered to have cross-border implications is when the claimant or associated entities have initiated concurrent or previous court proceedings against the same or associated defendants in another Member State. 3) These two types of situations take into consideration the specific context of SLAPPs. Chapter II Common rules on procedural safeguards : T his C hapter contains horizontal provisions on the application for procedural safeguards, its content and other procedural features. Under Article 5 , an application can be filed for different types of procedural safeguards: a) a security in accordance with Article 8 ; b) an early dismissal of manifestly unfounded court proceedings in accordance with Chapter III ; c ) remedies against abusive court proceedings in accordance with Chapter IV. While the description of the nature of the statement or activity as an act of public participation should be an admissibility requirement, a description of supporting evidence should be considered appropriate, if no evidence has already been provided by the main claimant or is not otherwise available to the court. Member States may provide that the same measures can be taken by the court or tribunal seised of the matter ex officio at any stage of the proceedings. Article 6 deals with subsequent amendments to claim or pleadings by claimants who deliberately withdraw or amend claims or pleadings to avoid awarding costs to the successful party. This legal strategy may deprive the court of the power to acknowledge the abusive nature of the court proceedings , leaving the defendant with no opportunity to be reimbursed for procedural costs. The provision ensures that any subsequent amendments to the claims or the pleadings made by the claimant, including the discontinuation of proceedings, do not affect the possibility for the court or tribunal seised of the matter to consider the court proceedings as abusive and grant award of costs, compensation of damages or penalties. Article 7 provides that a court or tribunal seised in the matter may accept that non-governmental organisations safeguarding or promoting the rights of persons engaging in public participation may take part in proceedings, either in support of the defendant or to provide information. Member States should regulate the procedural requirements of intervention, possibly including time limits, in accordance with the procedural rules applicable to the court or tribunal seized of the matter. Article 8 introduces the power for the court or tribunal to require the claimant to provide a security for procedural costs or for procedural costs and damages, when the court considers that even if the claim is not manifestly unfounded, there are elements indicating an abuse of procedure and the prospects for success in the main proceedings are low . Chapter III Early dismissal of manifestly unfounded court proceedings : T his C hapter deals with requirements and procedural safeguards to grant an early dismissal in court proceedings that are manifestly unfounded . Article 9 states that early dismissal is granted when the claim brought against the defendant is , in full or in part, manifestly unfounded. If the main claim is dismissed later on in the ordinary proceeding, the defendant may still benefit from other remedies against abusive court proceedings , if elements of abuse are then recognised. Article 10 provides that if the defendant applied for early dismissal, the main proceedings are stayed until a final decision on th at application is taken. A stay of the proceedings initiated by the claimant ensures that procedural activity is suspended, hence reducing the procedural costs of the defendant. To avoid any impact on the effective access to justice, the stay should be temporary and kept only until a final decision on the application, which is no longer subject to judicial review, is taken. Article 11 requires that an application for early dismissal is treated in an accelerated procedure, taking into account the circumstances of the case and the right to an effective remedy and the right to a fair trial. To ensure high expediency in the accelerated procedure, Member States may set time limits for the holding of hearings or for the court to take a decision. They may as well adopt schemes akin to procedures in relation to provisional measures. Article 12 introduces a special rule on the burden of proof : if a defendant has applied for early dismissal showing that the statement or activity constitutes an act of public participation , it shall be for the claimant to prove that the claim is not manifestly unfounded. This does not represent a limitation of access to justice, taking into account that the claimant carries the burden of proof in relation to that claim and only needs to meet the much lower threshold of showing that the claim is not manifestly unfounded in order to avoid an early dismissal. Article 13 provides that a decision granting or refusing early dismissal should be subject to appeal. Chapter IV Remedies against abusive court proceedings : This Chapter contains provisions on award of costs, compensation of damages and penalties . Article 1 4 provides that a claimant who has brought abusive court proceedings against public participation can be ordered to bear all the costs of the proceedings, including the full costs of legal representation incurred by the defendant, unless such costs are excessive Article 1 5 ensures that any natural or legal person who has suffered harm as a result of abusive court proceedings against public participation is able to claim and to obtain full compensation for that harm . This covers both material and immaterial damage. Material damage includes for example lawyer fees, when they are not reimbursable as costs, travel expenses and medical costs (for example for psychological assistance) if they are causally linked to the court proceedings . Pre-trial costs should be considered material damages, if they are not included in costs according to national laws. Immaterial damage covers different forms of physical and/or psychological harm. It includes, for example, pain and suffering or emotional distress related to the court proceedings , impairment of life or of relationship, reputational damage and in general, any types of intangible damage. Article 1 6 provides for the possibility to impose effective, proportionate and dissuasive penalties on the party who brought abusive court proceedings against public participation. The main objective of this provision is to deter potential claimants from engaging in abusive court proceedings against public participation. Penalties will be paid to Member States . Chapter V Protection against third-country judgements : This C hapter contains remedies to protect the defendant against abusive court proceedings brought in third countries ’ courts . Article 1 7 requires Member States to ensure that the recognition and enforcement of a third-country judgment in court proceedings on account of public participation by natural or legal person domiciled in a Member State is refused as manifestly contrary to public policy ( ordre public ) if those proceedings would have been considered manifestly unfounded or abusive if they had been brought before the courts of the Member State where recognition or enforcement is sought and those courts would have applied their own law. Article 18 provides, as additional remedy against a third-country judgment, that where abusive court proceedings against public participation have been brought against a natural or legal person domiciled in a Member State in a court or tribunal of a third country, that person can seek compensation of the damages and the costs incurred in connection with the proceedings before the court or tribunal of th e third country, irrespective of the domicile of the claimant in the proceedings in the third country . This provision creates a new special ground of jurisdiction in order to ensure that targets of abusive court proceedings who are domiciled in the European Union have an efficient remedy available in the Union against abusive court proceedings brought in a court or tribunal of a third country. Chapter VI Final provisions : This Chapter contains rules on the relationship of the Directive with the 2007 Lugano Convention, on the review of the application of the D irective, on the transposition into national law, on entry into force and on Member States as addressees. 2022/0117 (COD) Proposal for a DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on protecting persons who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings (“Strategic lawsuits against public participation”) THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 81(2)(f) thereof, Having regard to the proposal from the European Commission, After transmission of the draft legislative act to the national parliaments, Acting in accordance with the ordinary legislative procedure, Whereas: (1) Article 2 of the Treaty on European Union states that the Union is founded on the values of respect for human dignity, freedom, democracy, equality, the rule of law and respect for human rights, including the rights of persons belonging to minorities. (2) Article 10(3) of the Treaty on European Union states that every Union citizen has the right to participate in the democratic life of the Union. The Charter of Fundamental Rights of the European Union (the ‘Charter’) provides, inter alia , for the rights to respect for private and family life (Article 7), the protection of personal data (Article 8), freedom of expression and information, which includes respect for the freedom and pluralism of the media (Article 11), and to an effective remedy and to a fair trial (Article 47). (3) The right to freedom of expression and information as set forth in Article 11 of the Charter includes the right to hold opinions and to receive and impart information and ideas without interference by public authority and regardless of frontiers. Article 11 of the Charter should be given the meaning and scope of the correspondent Article 10 of the European Convention on Human Rights (“ECHR”) on the right to freedom of expression as interpreted by the European Court of Human Rights (“ECtHR”). (4) The purpose of this Directive is to provide protection to natural and legal persons who engage in public participation on matters of public interest , in particular journalists and human right s defenders, against court proceedings, which are initiated against them to deter them from public participation (commonly referred to as strategic lawsuits against public participation or ‘SLAPP s ’ ). (5) Journalists play an important role in facilitating public debate and in the imparting and reception of information, opinions and ideas. It is essential that they are afforded the necessary space to contribute to an open, free and fair debate and to counter disinformation , information manipulation and interference . Journalists should be able to conduct their activities effectively to ensure that citizens have access to a plurality of views in European democracies . (6) Investigative journalists in particular play a key role in combating organised crime, corruption and extremism. Their work carries particularly high risk s and they are experiencing a growing number of attacks and harassment. A robust system of safeguards is needed to enable them to fulfil their crucial role as watchdogs on matters of legitimate public interest. (7) Human r ights defenders also play an important role in European democracies, especially in upholding fundamental rights, democratic values, social inclusion, environmental protection and the rule of law. They should be able to participate actively in public life and make their voice heard on policy matters and in decision-making processes without fear of intimidation. Human r ights defenders refer to individuals or organisations engaged in defending fundamental rights and a variety of other rights , such as environmental and climate rights, women’s rights , LGBTIQ rights, the rights of the people with a minority racial or ethnic background, labour rights or religious freedoms . Other participants in public debate, such as academics and researchers, also deserve adequate protection . (8) A healthy and thriving democracy requires that people are able to participate actively in public debate without undue interference by public authority or other powerful actors , be they domestic or foreign . In order to secure meaningful participation, people should be able to access reliable information, which enables them to form their own opinions and exercise their own judgement in a public space in which different views can be expressed freely. (9) To foster this environment, it is important to protect journalists and human rights defenders from court proceedings against public participation . Such court proceedings are not initiated for the purpose of access to justice, but to silence public debate typically using harassment and intimidation . (10) SLAPPs are typically initiated by powerful entities, for example individuals, lobby groups, corporations and state organs. They often involve an imbalance of power between the parties , with the claimant having a more powerful financial or political position than the defendant. Although not being an indispensable component of such cases , where present , an imbalance of power significantly increases the harmful effects as well as the chilling effects of court proceedings against public participation . (11) C ourt proceedings against public participation may have an adverse impact on the credibility and reputation of journalists and human rights defenders and exhaust their financial and other resources. Because of such proceedings, the publication of information on a matter of public interest may be delayed or altogether avoided. The length of procedures and the financial pressure may have a chilling effect on journalists and human rights defenders . The existence of such practices may therefore have a deterrent effect on the ir work by contributing to self-censorship in anticipation of possible future court proceedings , which leads to the impoverishment of public debate to the detriment of society as a whole. (12) Those targeted by court proceedings against public participation may face multiple cases simultaneously, sometimes initiated in several jurisdictions. Proceedings initiated in the jurisdiction of one Member State against a person resident in another Member State are usually more complex and costly for the defendant. Claimants in court proceedings against public participation may also use procedural tools to drive up the length and cost of the litigation, and bring cases in a jurisdiction they perceive to be favourable for their case, rather than to the court best placed to hear the claim. Such practices also place unnecessary and harmful burdens on national court systems. (13) The safeguards provided in this Directive should apply to any natural or legal person on account of their engagement in public participation . They should also protect natural or legal person s who, either on a professional or on a personal basis, support, assist or provide goods or services to another person for purposes directly linked to public participation on a matter of public interest. This involves for example internet providers, publishing houses or print shops, which face or are threatened with court proceedings for providing services to the person targeted with court proceedings . (14) This Directive should apply to any type of legal claim or action of a civil or commercial nature with cross-border implications whatever the nature of the court or tribunal. This includes civil claims brought in criminal proceedings. It also includes interim and precautionary measures, counteractions or other particular type of remedies available under other instruments. (15) The Directive does not apply to c laims arising out of liability of the State for actions or omissions in the exercise of State authority ( acta iure imperii ) and claims against officials who act on behalf of the State and liability for acts of public authorities, including liability of publicly appointed office-holders. (16) Public participation should mean any statement or activit y by a natural or legal person expressed or carried out in exercise of the right to freedom of expression and information on a matter of public interest , such as the creation, exhibition, advertisement or other promotion of journalistic, political, scientific, academic, artistic, commentary or satirical communications, publications or works, and any preparatory activities directly linked thereto . It can also include activities related to the exercise of the right to freedom of association and peaceful assembly, such as the organisation of or participation to lobbying activities, demonstrations and protests or activities resulting from the exercise of the right to good administration and the right to an effective remedy, such as the filing of complaints, petitions , administrative and judicial claims and participation in public hearings. Public participation should also include preparatory , supporting or assisting activities that have a direct and inherent link to the statement or activity in question and that are targeted to stifle public participation . In addition, it can cover other activities meant to inform or influence public opinion or to further action by the public, including activities by a ny private or public entity in relation to an issue of public interest, such as the organisation of or participation to research, surveys, campaigns or any other collective actions. (17) Public participation should not normally cover commercial advertisement and marketing activity , which are typically not made in the exercise of freedom of expression and information . (18) The notion of a matter of public interest should include also quality, safety or other relevant aspects of goods, products or services where such matters are relevant to public health, safety, the environment, climate or enjoyment of fundamental rights . A purely individual dispute between a consumer and a manufacturer or a service provider concerning a good, product or service should be covered only when the matter contains an element of public interest, for instance concerning a product or service which fails to comply with environmental or safety standards . (19) Activities of a person or entity in the public eye or of public interest are also matters of public interest to which the public may legitimately take an interest in. However, there is no legitimate interest involved where the sole purpose of a statement or activity concerning such a person or entity is to satisfy the curiosity of a particular audience regarding the details of a person’s private life. (20) Abusive court proceedings typically involve litigation tactics used in bad faith such as delaying proceedings, causing disproportionate costs to the defendant in the proceedings or forum shopping. These tactics are used by the claimant for other purposes than gaining access to justice. Such tactics are often, although not always, combined with various forms of intimidation, harassment or threats . (21) A cross-border dimension of SLAPP s adds to the complexity and challenges faced by defendants, as they need to deal with proceedings in other jurisdictions, sometimes in multiple jurisdictions at the same time. This, in turn, results in additional costs and burdens with even more adverse consequences. (22) A matter should be considered to have cross-border implications unless both parties are domiciled in the same Member State as the court seised. Even where both parties are domiciled in the same Member State as the court seised , a m atter should be considered to have cross-border implications in two other types of situations . The f irst situation is whe re the specific act of public participation concerning a matter of public interest at stake is relevant to more than one Member State . That includes for instance public participation in events organised by Union institutions , such as appearance s in public hearings , or statements or activities on matters that are of specific relevance to more than one Member State , such as cross-border pollution or allegations of money laundering with potential cross-border involvement . The s econd situation where a matter should be considered to have cross-border implications is when the claimant or associated entities have initiated concurrent or previous court proceedings against the same or associated defendants in another Member State. These two types of situations take into consideration the specific context of SLAPPs. (23) Defendants should be able to apply for the following procedural safeguards: a request for a security to cover procedural costs, or procedural costs and damages, a request for an early dismissal of manifestly unfounded court proceedings , a request for remedies against abusive court proceedings ( award of costs , compensation of damages and penalties ) , or all of them at the same time . (24) In some abusive court proceedings against public participation, claimants deliberately withdraw or amend claims or pleadings to avoid awarding costs to the successful party. This legal strategy may deprive the court or tribunal of the power to acknowledge the abusiveness of the court proceeding , leaving the defendant with no chance to be reimbursed of procedural costs. Such withdrawals or amendments should therefore not affect the possibility for the c ourts seised to impose remedies against abusive court proceedings. (25) If the main claim is dismissed later on in the ordinary proceeding s , the defendant may still benefit of other remedies against abusive court proceeding s such as award of costs and compensation of damages. (26) To provide the defendant with an additional safeguard, there should be a possibility to grant him or her a security to cover procedural costs and/or damages, when the court considers that even if the claim is not manifestly unfounded, there are elements indicating an abuse of procedure and the prospects for success in the main proceedings are low. A security does not entail a judgement on the merit s but serves as a precautionary measure ensuring the effects of a final decision finding an abuse of procedure . It should be for Member States to decide whether a security should be ordered by the court on its own motion or upon request by the defendant . (27) A stay of the proceedings , when an application for early dismissal has been filed, ensures that procedural activity is suspended, hence reducing the procedural costs of the defendant. (28) To avoid any impact on the access to an effective remedy, the stay should be temporary and kept until a final decision on the application is taken. A final decision means a decision that is no longer subject to judicial review. (29) To ensure high expediency in the accelerated procedure on an application for early dismissal , Member States may set time limits for the holding of hearings or for the court to take a decision. They may as well adopt schemes akin to procedures in relation to provisional measures. Member States should make efforts to ensure that when the defendant has applied for other procedural safeguards, the decision is also taken in an expeditious manner. For expeditious treatment, Member States could take into account, amongst others, whether the claimant has initiated multiple or concerted proceedings in similar matters and the existence of a ttempt s to intimidate , harass or threat the defendant. (30) If a defendant has applied for early dismissal, it sh ould be for the claimant in the main proceedings to prove in the accelerated procedure that the claim is not manifestly unfounded . This does not represent a limitation of access to justice, taking into account that the claimant carries the burden of proof in relation to that claim in the main proceedings and only needs to meet the much lower threshold of showing that the claim is not manifestly unfounded in order to avoid an early dismissal. (31) Costs should include all costs of the proceedings, including the full costs of legal representation incurred by the defendant unless such costs are excessive. Costs of legal representation exceeding amounts laid down in statutory fee tables should not be considered as excessive per se. Full compensation of damages should include both material and immaterial damages, such as physical and psychological harm . (32) The main objective of giving courts or tribunals the possibility to impose penalties is to deter potential claimants from initiating abusive court proceedings against public participation. Such penalties should be proportionate to the elements of abuse identified. When establishing amounts for penalties, courts sh ould take into account the potential for a harmful or chilling effect of the proceedings on public participation, including as related to the nature of the claim, whether the claimant has initiated multiple or concerted proceedings in similar matters and the existence of attempts to intimidate, harass or threat the defendant. (33) In the cross-border context, it is also important to recognize the threat of SLAPP s from third countries targeting journalists, human rights defenders and other persons engaged in public participation who are domiciled in the European Union. They may involve excessive damages awarded against EU journalists, human rights defenders and others . C ourt proceedings in third-countries are more complex and costly for the targets. To protect democracy and freedom of expression and information in the European Union and to avoid that the safeguards provided by this D irective are undermined by recourse to court proceedings in other jurisdictions , it is important to provide protection also against manifestly unfounded and abusive court proceedings in third countries . (34) This Directive creates a new special ground of jurisdiction in order to ensure that targets of SLAPPs domiciled in the European Union have an efficient remedy available in the Union against abusive court proceeding s brought in a court or tribunal of a third country. This special ground of jurisdiction allows the targets domiciled in the European Union to seek , in the courts or tribunals of their domicile, for compensation of damages and costs i ncurred in connection with the proceedings before the court or tribunal of the third country. This right applies irrespective of the domicile of the claimant in the proceedings in the third country. (35) This Directive should be without prejudice to the protection that other instruments of Union law or national law provide to natural and legal persons that engage in public participation. In particular, it does not detract in any way from the protection offered by Directive 2019/1937 on the protection of persons who report breaches of Union law , as implemented in national law. As regards situations falling within the scope of this Directive and of Directive 2019/1937, the protection offered by both acts should therefore apply. (36) This Directive is complementary to the Commission recommendation on protecting journalists and human rights defenders who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings (“Strategic lawsuits against public participation”) . This recommendation is addressed to Member States and it provides a comprehensive toolbox of measures including training, awareness-raising, support to targets of abusive court proceedings and data collection, reporting and monitoring of court proceedings against public participation . (37) In accordance with Articles 1 and 2 of Protocol No 22 on the position of Denmark, annexed to the Treaty on European Union and to the Treaty on the Functioning of the European Union, Denmark is not taking part in the adoption of this Directive and is not bound by it or subject to its application. (38) [In accordance with Articles 1, 2 and 4a(1) of Protocol No 21 on the position of the United Kingdom and Ireland in respect of the area of freedom, security and justice, annexed to the Treaty on European Union and to the Treaty on the Functioning of the European Union, and without prejudice to Article 4 of that Protocol, Ireland is not taking part in the adoption of this Directive and is not bound by it or subject to its application] OR (39) [ In accordance with Article 3 and Article 4a(1) of Protocol No 21 on the position of the United Kingdom and Ireland in respect of the area of freedom, security and justice, annexed to the Treaty on European Union and to the Treaty on the Functioning of the European Union, Ireland has notified [, by letter of …,] its wish to take part in the adoption and application of this Directive . ] HAVE ADOPTED THIS DIRECTIVE: CHAPTER I General provisions Article 1 Subject matter This Directive provides safeguards against manifestly unfounded or abusive court proceedings in civil matters with cross-border implications brought against natural and legal persons, in particular journalists and human rights defenders, on account of their engagement in public participation. Article 2 Scope This Directive shall apply to matters of a civil or commercial nature with cross-border implications , whatever the nature of the court or tribunal. It shall not extend, in particular, to revenue, customs or administrative matters or the liability of the State for acts and omissions in the exercise of State authority ( acta iure imperii ). Article 3 Definitions For the purposes of this Directive, the following definitions shall apply: 1. ‘ public participation’ means any statement or activity by a natural or legal person expressed or carried out in the exercise of the right to freedom of expression and information on a matter of public interest , and preparatory, supporting or assisting action directly linked thereto . This includes complaints, petitions , administrative or judicial claims and participation in public hearings ; 2. ‘ matter of public interest’ means any matter which affect s the public to such an extent that the public may legitimately take an interest in it , in areas such as: (a) public health, safety, the environment, climate or enjoyment of fundamental rights; (b) activities of a person or entity in the public eye or of public interest; (c) matters under public consideration or review by a legislative, executive, or judicial body, or any other public official proceedings; (d) allegations of corruption, fraud or criminality; (e) activities aimed to fight disinformation ; 3. ‘ abusive court proceedings a gainst public participation’ mean court proceedings brought in relation to public participation that are fully or partially unfounded and have as the ir main purpose to prevent, restrict or penalize public participation . Indications of such a purpose can be : (a) the disproportionate, excessive or unreasonable nature of the claim or part thereof; (b) the existence of multiple proceedings initiated by the claimant or associated parties in relation to similar matters; (c) intimidation, harassment or threats on the part of the claimant or his or her representatives. Article 4 Matters with cross-border implications 1. For the purposes of this Directive, a matter is considered to have cross-border implications unless both parties are domiciled in the same Member State as the court seised. 2. Where both parties to the proceedings are domiciled in the same Member State as the court seised, the matter shall also be considered to have cross-border implications if: (a) the act of public participation concerning a matter of public interest against which court proceedings are initiated is relevant to more than one Member State, or (b) the claimant or associated entities have initiated concurrent or previous court proceedings against the same or associated defendants in an other Member State . CHAPTER II Common rules on p rocedural s afeguards Article 5 Application s for procedural safeguards 1. Member States shall ensure that when court proceedings are brought against natural or legal person s on account of their engagement in public participation , those persons can apply for : (a) security in accordance with Article 8 ; (b) early dismissal of manifestly unfounded court proceeding s in accordance with Chapter III ; (c) remedies against abusive court proceeding s in accordance with Chapter IV . 2. Such application s shall include: (a) a description of the elements on which they are based; (b) a description of the supporting evidence. 3. Member States may provide that measures on procedural safeguards in accordance with Chapters III and IV can be taken by the court or tribunal seised of the matter ex officio . Article 6 Subsequent amendment to claim or pleadings Member States shall ensure that any subsequent amendments to the claims or the pleadings made by the claimant in the main proceedings, including the discontinuation of proceedings, do not affect the possibility for the court or tribunal seised of the matter to consider the court proceedings abusive and to impose remedies in accordance with Chapter IV. Article 7 Third party intervention Member States shall take the necessary measures to ensure that a court or tribunal seised of court proceedings against public participation may accept that non-governmental organisations safeguarding or promoting the rights of persons engaging in public participation may take part in th os e proceedings, either in support of the defendant or to provide information. Article 8 Security Member states shall ensure that in court proceedings against public participation , the court or tribunal seised has the power to require the claimant to provide security for procedural costs, or for procedural costs and damages, if it considers such security appropriate in view of presence of elements indicating abusive court proceedings . CHAPTER III Early dismissal of manifestly unfounded court proceedings Article 9 Early dismissal 1. Member States shall empower courts and tribunals to adopt an early decision to dismiss, in full or in part, court proceedings against public participation as manifestly unfounded. 2. Member States may establish time limits for the exercise of the right to file an application for early dismissal. The time limits shall be proportionate and not render such exercise impossible or excessively difficult. Article 10 Stay of the main proceedings Member States shall ensure that if the defendant applies for early dismissal , the main proceedings are stayed until a final decision on th at application is taken. Article 11 Accelerated procedure Member States shall ensure that an application for early dismissal is treated in an accelerated procedure, taking into account the circumstances of the case and the right to an effective remedy and the right to a fair trial. Article 12 Burden of proof Member States shall ensure that where a defendant has applied for early dismissal , it shall be for the claimant to prove that the claim is not manifestly unfounded. Article 13 Appeal Member States shall ensure that a decision refusing or granting early dismissal pursuant to Article 9 is subject to an appeal. CHAPTER IV Remedies against abusive c ourt p roceedings Article 1 4 Award of costs Member States shall take the necessary measures to ensure that a claimant who has brought abusive court proceeding s against public participation can be ordered to bear all the costs of the proceedings, including the full costs of legal representation incurred by the defendant, unless such costs are excessive. Article 1 5 Compensation of damages M ember States shall take the necessary measures to ensure that a natural or legal person who has suffered harm as a result of an abusive court proceedings against public participation is able to claim and to obtain full compensation for that harm. Article 1 6 Penalties Member States shall provide that courts or tribunals seised of abusive court proceedings against public participation have the possibility to impose effective, proportionate and dissuasive penalties on the party who brought those proceedings . CHAPTER V Protection a gainst t hird- c ountry j udgments Article 1 7 Grounds for refusal of recognition and enforcement of a third-country judgment Member States shall ensure that the recognition and enforcement of a third-country judgment in court proceedings on account of public participation by natural or legal person domiciled in a Member State is refused as manifestly contrary to public policy ( ordre public ) if those proceedings would have been considered manifestly unfounded or abusive if they had been brought before the courts or tribunals of the Member State where recognition or enforcement is sought and those courts or tribunals would have applied their own law . Article 18 Jurisdiction for actions against third-country judgment s Member States shall ensure that, where abusive court proceedings on account of engagement in public participation ha ve been brought in a court or tribunal of a third country against a natural or legal person domiciled in a Member State , that person may seek , in the courts or tribunals of the place where he is domiciled , compensation of the damages and the costs incurred in connection with the proceedings before the court or tribunal of the third country , irrespective of the domicile of the claimant in the proceedings in the third country . CHAPTER VI Final provisions Article 19 Relations with the 2007 Lugano Convention This Directive shall not affect the application of t he Convention on jurisdiction and the recognition and enforcement of judgments in civil and commercial matters , signed in Lugano on 30 October 2007. Article 2 0 Review Member States shall provide the Commission with all relevant information regarding the application of this Directive by [ 5 years from the date of transposition ] . On the basis of the information provided, the Commission shall b y [ 6 years from the date of transposition ] at the latest , submit to the European Parliament and the Council a report on the application of this Directive. The report shall provide an assessment of the evolution of abusive court proceedings against public participation and the impact of this Directive in the Member States. If necessary, the report shall be accompanied by proposals to amend this Directive. Article 2 1 Transposition into national law 1. Member States shall bring into force the laws, regulations and administrative provisions necessary to comply with this Directive by [ 2 years from the date of entry into force of this Directive ] at the latest. They shall forthwith communicate to the Commission the text of those provisions. When Member States adopt those provisions, they shall contain a reference to this Directive or be accompanied by such a reference on the occasion of their official publication. Member States shall determine how such reference is to be made. 2. Member States shall communicate to the Commission the text of the main provisions of national law which they adopt in the field covered by this Directive. Article 2 2 Entry into force This Directive shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal of the European Union . Article 2 3 Addressees This Directive is addressed to the Member States. Done at Brussels, For the European Parliament For the Council The President The President SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Üldsuse osalemise vastased selgelt põhjendamatud või kuritarvituslikud hagid (mida sageli nimetatakse ka üldsuse osalemise vastasteks strateegilisteks hagideks ehk vaigistuskaebusteks ) on hiljutine, kuid üha levinum nähtus Euroopa Liidus. Need hagid on eriti kahjulik ahistamise ja hirmutamise vorm, mida kasutatakse isikute vastu, kes tegelevad avalike huvide kaitsmisega. Tegemist on alusetute või liialdatud hagidega, mille tavaliselt algatavad mõjuvõimsad üksikisikud, lobirühmad, äriühingud ja riigiasutused poolte vastu, kes avalikku huvi pakkuvas küsimuses kritiseerivad või edastavad sõnumeid, mis on hagejale ebamugavad. Sellise hagi eesmärk on kritiseerijaid tsenseerida, hirmutada ja vaikima sundida, koormates neid õiguskaitsekuludega, kuni nad kriitikast või vastuseisust loobuvad. Erinevalt tavapärasest menetlusest ei algatata seda selleks, et kasutada õigusemõistmisele juurdepääsu õigust ja tulla kohtumenetluses võitjaks või saada õiguskaitset. Tahetakse hoopis kostjaid hirmutada ja ammendada nende ressursid. Lõppeesmärk on kostjad vaikima sundida ja heidutada neid tegemast oma tööd. Üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid on tavaliselt suunatud ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate vastu. Nende sihtmärk ei ole pelgalt üksikisikuid, vaid ka meediaagentuurid ja kirjastused ning kodanikuühiskonna organisatsioonid, näiteks need, kes pööravad aktiivselt tähelepanu keskkonnaküsimustele. Sihikule võidakse võtta ka muud avalikus elus osalevad isikud, nagu teadlased ja akadeemiliste ringkondade esindajad. Et demokraatia toimiks hästi ja oleks edukas, on vaja, et kodanikud saaksid avalikus arutelus aktiivselt kaasa lüüa, ilma et ametiasutused või muud mõjuvõimsad huvirühmad sellesse põhjendamatult sekkuksid. Et nende osalemine oleks sisuline, peab kodanikel olema võimalik pääseda ligi usaldusväärsele teabele, mis võimaldab neil kujundada oma arvamuse ja teha ise otsuseid avalikus ruumis, kus saab vabalt väljendada erinevaid seisukohti. Ajakirjanikel on avaliku arutelu hõlbustamisel ning teabe, arvamuste ja ideede levitamisel keskne roll. Neil peaks olema võimalik tulemuslikult tegutseda, et kodanikud saaksid Euroopa demokraatlikes ühiskondades tutvuda erinevate seisukohtadega. Oluline roll võitluses organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja ekstremismi vastu on uurivatel ajakirjanikel. Vaja on tugevat kaitsemeetmete süsteemi, et nad saaksid täita oma ülitähtsat järelevalvaja rolli õigustatud avalikku huvi pakkuvates küsimustes. Nende tööga kaasnevad eriti suured riskid ning nad puutuvad üha rohkem kokku rünnakute ja ahistamisega. Inimõiguste kaitsjatel on põhiõiguste, demokraatlike väärtuste, sotsiaalse kaasamise, keskkonnakaitse ja õigusriigi põhimõtte toetamisel kriitilise tähtsusega roll. Neil peaks olema hirmutamist kartmata võimalik osaleda aktiivselt avalikus elus ja teha oma hääl kuuldavaks poliitikaküsimustes ja otsustusprotsessides. Üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid iseloomustab sageli ebavõrdne jõuvahekord – hageja on näiteks rahaliselt või poliitiliselt tugevamal positsioonil kui kostja. Selline ebavõrdsus, mida küll ei pruugi alati esineda, suurendab märkimisväärselt võimalust, et hagi sihtmärgiks olevatele isikutele toob see kaasa kahjulikud tagajärjed ning pärsib avalikku arutelu. Üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid võivad heidutada ka muid võimalikke sihtmärgiks olevaid isikuid, kes võivad otsustada mitte kasutada oma õigust uurida avalikku huvi pakkuvaid küsimusi ja neist teada anda. See võib viia enesetsensuurini. Üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide esitamisega kuritarvitatakse kohtumenetlust ja tekitatakse kohtutele tarbetut koormust. Üksused ja üksikisikud, kes algatavad selliseid hagisid, võivad tugineda mitmesugustele alustele. Sageli viidatakse au teotamisele, kuid ka muude õigusnormide või õiguste (nt andmekaitset või eraelu puutumatust käsitlevate õigusaktide) rikkumisele. Sellega seoses esitatakse sageli kahju hüvitamise nõue ning mõnikord taotletakse ka ettekirjutusi (avaldamise keeld või vähemalt edasilükkamine). 2020. aasta ja 2021. aasta õigusriigi olukorda käsitlevates aruannetes on märgitud, et üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid on mõnes liikmesriigis tõsine probleem Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvorm teatab samuti üha suuremast arvust hoiatusteadetest ajakirjanike turvalisust ja meediavabadust ähvardavate tõsiste ohtude kohta Euroopas, sealhulgas mitme kohtuliku hirmutamise juhtumi kohta. Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvormi partnerühenduste 2021. aasta aruandes on juhitud tähelepanu sellele, et vaigistuskaebusi puudutavate hoiatusteadete määr suurenes 2020. aastal eelmise aastaga võrreldes märkimisväärselt nii hoiatusteadete arvu kui ka asjassepuutuvate Euroopa Nõukogu liikmesriikide kohtualluvuste poolest . Euroopa meedia mitmekesisuse seirevahendi kaudu kogutud teave osutab üldisemalt ka ajakirjanike töötingimuste halvenemisele. 2021. aasta 12 kuu jooksul dokumenteeriti meediavabaduse kiirreageerimise projekti raames 24 ELi liikmesriigis 439 hoiatust (rünnati 778 meediaga seotud isikut või üksust), sealhulgas üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid . Üha rohkem on andmeid ajakirjanikke ja inimõiguste kaitsjaid ähvardavatest üldsuse osalemise vastastest strateegilistest hagidest ja samalaadseid probleeme kohtavad teisedki avalikus elus osalevad isikud, nagu näiteks ametiühingute aktivistid ja teadlased. Sellest anti märku mitmes avaliku konsultatsiooni käigus kodanikuühiskonnalt saadud vastuses. Paljud üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid on riigisisesed ja neil puudub piiriülene mõju. Sellegipoolest on vaigistuskaebustel tihti ka piiriülene mõju ning kui selline mõju on olemas, suurenevad keerukus ja kulud, mis toob kostjatele kaasa veelgi kahjulikumad tagajärjed. Asjaolu, et internetipõhine meediasisu on kättesaadav kõigis kohtualluvustes, võib avada võimaluse meelepärase kohtualluvuse valimiseks ning takistada tõhusat juurdepääsu õigusemõistmisele ja õigusalasele koostööle. Võib juhtuda, et kostja suhtes algatatakse samal ajal eri kohtualluvustes mitu hagi. Meelepärase kohtualluvuse valimine (või nn laimuturism) tingituna sellest, et mõnda kohtualluvust tajutakse hagejate jaoks soodsamana, on nähtus, mis probleemi võimendab. Mõju on veel tugevam, kui üldsuse osalemise vastane strateegiline hagi algatatakse väljaspool Euroopa Liitu. Ettepaneku eesmärk Käesolev ettepanek on üks Euroopa demokraatia tegevuskava meetmetest, mille eesmärk on tugevdada meedia mitmekesisust ja meediavabadust Euroopa Liidus. Algatus hõlmab ka inimõiguste kaitsjaid, kellel on meie demokraatlikes riikides tähtis roll ja kes on samuti sellise kuritarvitusliku ahistamise ees üha kaitsetumad. Ettepaneku eesmärk on kaitsta isikuid, kes on üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide sihtmärgiks, ja hoida ära nähtuse edasine levik ELis. Praegu ei ole ühelgi liikmesriigil spetsiaalseid kaitsemeetmeid selliste menetluste vastu ja vaid mõni liikmesriik kaalub nende kehtestamist. Puuduvad ka ELi-ülesed üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid käsitlevad õigusnormid. Kujundades ühist ELi arusaama sellest, mis on üldsuse osalemise vastane strateegiline hagi, ja kehtestades menetluslikud tagatised, püütakse ettepanekuga anda kohtutele selliste hagide käsitlemiseks tõhusad vahendid ja hagide sihtmärgiks olevatele isikutele enese kaitsmise vahendid. Kavandatud menetluslikke tagatisi kohaldatakse juhtumite puhul, millel on piiriülene mõju. Nagu eespool märgitud, suurendab üldsuse osalemise vastase strateegilise hagi piiriülene mõõde juhtumi keerukust ja raskusi, millega kostjal tuleb silmitsi seista. Veel üks käesoleva ettepaneku eesmärk on kaitsta ELi kodanikke ja kodanikuühiskonda kolmandates riikides algatatud hagide eest. Komisjoni soovitus, milles käsitletakse avalikus elus osalevate ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest („Üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid“) Käesolevaga tehakse ettepanek võtta vastu üheaegselt direktiiv ning komisjoni soovitus, mis käsitlevad avalikus elus osalevate ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate kaitsmist selgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest („Üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid“); direktiiv ja soovitus on vastastikku täiendavad ja täielikult kooskõlas. Soovituses kutsutakse liikmesriike üles, et nad vaataksid üle olukorra oma riigis, kandmaks hoolt selle eest, et kohaldatav õigusraamistik sisaldab vajalikke vaigistuskaebuste vastaseid kaitsemeetmeid, austades täielikult põhiõigusi, sealhulgas õigust sõnavabadusele, õigust õiguskaitse kättesaadavusele ja õigust isikuandmete kaitsele, ning demokraatlikke väärtusi. Samuti julgustatakse liikmesriike lisama siseriiklikesse õigusaktidesse riigisiseste juhtumite jaoks kaitsemeetmed, mis sarnanevad nende liidu õigusaktides sätestatud meetmetega, millega püütakse vähendada selgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide algatamist piiriülese mõjuga tsiviilasjades. Muu hulgas soovitatakse liikmesriikidel loobuda vangistuse määramisest au teotamise asjades ning kasutada selliste asjade menetlemisel kriminaalõiguse asemel haldus- või tsiviilõigust, tingimusel et asjaomased sätted on vähemkaristava iseloomuga ja et haldusnormidega on välistatud isikute kinnipidamine. Soovituses käsitletakse ka õigustöötajate ja kõnealuste hagide võimalikuks sihtmärgiks olevate isikute koolitamist, mis parandaks nende teadmisi ja oskusi tulla üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagidega tõhusalt toime, ning teadlikkuse suurendamist, et ajakirjanikud ja inimõiguste kaitsjad suudaksid eelkõige sellise hagi ära tunda, kui nad sellega kokku puutuvad, samuti nende hagide sihtmärgiks olevate isikute toetamist (nt finants- või õigusabi) ning süstemaatilisemat järelevalvet ja andmete kogumist. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Euroopa demokraatia tegevuskava Komisjon avaldas 3. detsembril 2020 Euroopa demokraatia tegevuskava, milles teatatakse reast meetmetest meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse tugevdamiseks, sealhulgas üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid käsitlevast algatusest, ja allpool nimetatud soovitusest ajakirjanike turvalisuse kohta. See tegevuskava on koondalgatus, mille eesmärk on suurendada kodanike mõjuvõimu ja muuta demokraatia vastupidavamaks kõikjal ELis. Soovitus ajakirjanike ja teiste meediatöötajate kaitse, turvalisuse ja võimestamise tagamise kohta Euroopa Liidus Nagu on rõhutatud Euroopa demokraatia tegevuskavas, kasutatakse üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid sageli koos ajakirjanike pihta suunatud vägivallaähvardustega. Komisjon võttis 16. septembril 2021 vastu soovituse ajakirjanike ja teiste meediatöötajate kaitse, turvalisuse ja võimestamise tagamise kohta Euroopa Liidus . Soovituse eesmärk on tagada kõigile meediaspetsialistidele turvalisemad töötingimused, et nad ei peaks tundma hirmu, ei internetis ega ka mujal. Selles on sätestatud liikmesriikidele meetmed, et suurendada ajakirjanike turvalisust. Soovituses kutsutakse ka üles looma sõltumatuid riiklikke tugiteenuseid, sealhulgas ähvardustega kokku puutunud ajakirjanikele ja teistele meediatöötajatele mõeldud abiliinid, õigusnõu, psühholoogiline tugi ja varjupaigad. Samuti kutsutakse soovituses üles parandama ajakirjanike kaitset demonstratsioonide ajal, suurendama turvalisust internetis ja pakkuma erilist tuge naisajakirjanikele. Strateegia Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamise tugevdamiseks Käesolev ettepanek täiendab 2. detsembril 2020 vastu võetud strateegiat põhiõiguste harta kohaldamise tugevdamiseks ELis ja on sellega täielikult kooskõlas. Strateegias on tõdetud, et kodanikuühiskonna organisatsioonid ja inimõiguste kaitsjad on eluliselt tähtsad toimiva demokraatia ja sellise ühiskonna jaoks, kus inimesed saavad kasutada oma põhiõigusi. Seepärast on selles sätestatud meetmed, et muu hulgas toetada ja kaitsta kodanikuühiskonna organisatsioone ja inimõiguste kaitsjaid. Eelkõige on strateegias tõdetud, et need isikud seisavad mõnes liikmesriigis silmitsi probleemidega, sealhulgas laimukampaaniate, füüsiliste ja verbaalsete rünnakute, hirmutamise ja ahistamisega, kaasa arvatud üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagidega. Strateegias kutsub komisjon liikmesriike üles edendama oma riigis, sealhulgas kohalikul tasandil, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate jaoks toetavat ja turvalist keskkonda. Käesoleva ettepanekuga luuakse veel üks vahend, et tugevdada Euroopa Liidus põhiõigusi ja toetada üht strateegia eesmärki. Aruanded õigusriigi olukorra kohta Komisjoni 2020. aasta ja 2021. aasta aruanded õigusriigi olukorra kohta sisaldavad tõendeid üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide esinemisest Euroopa Liidus. Aruannetes on rõhutatud, et mitmes liikmesriigis puutuvad ajakirjanikud ja inimõiguste kaitsjad seoses oma väljaannete ja tööga üha enam kokku erinevas vormis ähvarduste ja rünnakutega (nii füüsiliselt kui ka internetis), sealhulgas üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagidega. Rikkumisest teavitajate kaitse direktiiv Käesolev ettepanek ei mõjuta kaitset, mis on juba tagatud direktiiviga liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta, ja on selle direktiiviga täielikult kooskõlas. Rikkumisest teavitajate tõhus kaitsmine survemeetmete eest on oluline avaliku huvi ja ka ajakirjanduse järelevalve kaitsmiseks demokraatlikes ühiskondades, sest rikkumisest teavitajad on sageli uurivale ajakirjandusele tähtis allikas. Direktiiviga 2019/1937 on isikutele, kes teatavad liidu õiguse rikkumistest, ette nähtud tugev kaitse kõikide survemeetmete eest nii tööalases kontekstis kui ka väljaspool seda, sealhulgas survestamise eest menetluste kaudu, mis on seotud au teotamise, konfidentsiaalsuse rikkumise ja isikuandmete kaitsega. Olukordades, mis on nii käesoleva ettepaneku kui ka direktiivi 2019/1937 kohaldamisalas, tuleks kohaldada mõlema õigusakti pakutavat kaitset. ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2020–2024) Tegevuskava aitab suurendada ajakirjanike ja teiste meediatöötajate turvalisust ja kaitset kogu maailmas, edendades muu hulgas sõnavabaduse jaoks soodsat keskkonda ning mõistes hukka rünnakud ning muus vormis ahistamise ja hirmutamise nii internetis kui ka mujal. Tegevuskavas on käsitletud konkreetseid ohte, millega seisavad silmitsi naisajakirjanikud, ning sellega tagatakse, et need, keda ahistatakse, hirmutatakse või ähvardatakse, saavad ELi inimõiguste kaitsjate kaitsemehhanismide kaudu abi, samuti toetatakse tegevuskavaga meediaalgatusi. Selles on riigivõime üles kutsutud, et selline vägivald ära hoida ja hukka mõista ning võtta tulemuslikke meetmeid karistamatuse lõpetamiseks. Ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate kaitse on tegevuskava kohaselt ELi inimõiguste- ja demokraatiaalase välistegevuse keskmes. Käesolev ettepanek toimib kooskõlas seonduvate suurte jõupingutustega, mida tehakse ELi juhtimisel kõikjal maailmas, ning sellega antakse hoogu juurde üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagidega silmitsi seisvate inimõiguste kaitsjate ja ajakirjanike sihipärasele toetamisele. ELi inimõigustealased suunised sõnavabaduse kohta internetis ja mujal Suunistes on öeldud, et EL teeb tööd, et võidelda ajakirjanike, teiste meediaosaliste, vabaühenduste ja sotsiaalmeedias tegutsevate isikute vastu suunatud meelevaldsete rünnakute, kriminaal- ja tsiviilkohtumenetluste valimatu kuritarvitamise, laimukampaaniate ja ülemääraste piirangute vastu, mille eesmärk on takistada neil ühendustel ja isikutel kasutada vabalt oma õigust sõnavabadusele. Århusi konventsioon Liit ja selle liikmesriigid on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) osalised ning igaühel neist on selle konventsiooni alusel nii eraldiseisvad kui ka ühised ülesanded ja kohustused. Vastavalt konventsiooni artikli 3 lõikele 8 peab iga konventsiooniosaline tagama, et isikuid, kes kasutavad konventsiooni kohaselt oma õigusi, ei karistata, kiusata taga ega ahistata nende tegevuse tõttu ühelgi moel. Keskkonnakaitsjate lisamine käesoleva ettepaneku kohaldamisalasse aitab täita seda liidu võetud rahvusvahelist kohustust. Teatis keskkonnakuritegevuse vastase võitluse kohta Oma 15. detsembril 2021 vastu võetud teatises kohustub komisjon võtma vastu seadusandliku ettepaneku ajakirjanike ja õiguste kaitsjate vastu suunatud kohtuvaidluste kuritarvitamise vastu võitlemiseks, mis hõlmab ka keskkonnakaitsjaid . 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 81 lõige 2, mis on tavapärane õiguslik alus õigusalase koostöö tegemisel piiriülese mõjuga tsiviilasjades. Täpsemalt on ettepaneku õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 81 lõike 2 punkt f, millega antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigus võtta vastu meetmeid, mille eesmärk on „ tsiviilkohtumenetluse nõuetekohast toimimist takistavate tegurite kõrvaldamine, vajaduse korral edendades liikmesriikides kohaldatavate tsiviilkohtumenetlusnormide kokkusobivust “. Kuna üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid takistavad tsiviilkohtumenetluste nõuetekohast toimimist, on liit pädev võtma selle punkti alusel vastu õigusakte piiriülese mõjuga tsiviilasjade kohta. Üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide esitamisega kuritarvitatakse tsiviilkohtumenetlust, kuna nende eesmärk ei ole juurdepääs õigusemõistmisele, vaid kostjate ahistamine ja vaigistamine. Samal ajal tekitavad pikad menetlused riikide kohtusüsteemidele lisakoormust. Artikli 81 lõike 2 punkt f on aluseks ka kolmandate riikide kohtuotsuseid käsitlevatele normidele, mis on sätestatud V peatükis, kuna need on seotud ettepaneku põhieesmärgiga. Nendega tagatakse, et käesolevas ettepanekus esitatud õigusnormid, millega võideldakse üldsuse osalemise vastaste selgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide vastu, on tulemuslikud, hoides ära selliste menetluste algatamise kolmandate riikide kohtutes. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid võib kohata paljudes liikmesriikides ja neist on saanud ELi-ülene probleem. Samal ajal ei paku praegu ükski liikmesriik selliste hagide vastu spetsiaalseid kaitsemeetmeid . Kuigi sõltuvalt liikmesriigi õigusaktidest võidakse kasutada üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide vastu mõnesid olemasolevaid üldisi kaitsemeetmeid, erinevad need liikmesriigiti oluliselt ja nende tõhusus käsitleda selliseid strateegilisi hagisid on piiratud. Pealegi võivad olemasolevad lahknevused riikide menetlusõiguses kaasa tuua sagedasema meelepärase kohtualluvuse valimise ja mitme menetluse algatamise erinevates ELi kohtualluvustes. Tõendid näitavad, et liikmesriikide tsiviilkohtumenetluse õiguses ei ole alati häid vahendeid, et tulla toime piiriüleste menetluste korral tekkivate lisaraskustega . Samuti on liikmesriikide õigusaktides esinevate lahknevuste tõttu väga ebatõenäoline, et üksinda tegutsevad liikmesriigid suudavad tegeleda selle nähtusega edukalt või kindlustada asjaomaste õigusnormide üldise sidususe kõikides liikmesriikides, et tagada võrdselt kõrgetasemeline kaitse kogu liidus. Nende riskide maandamiseks ja vältimaks liikmesriikide kohtute koormamist arvukate ja pikkade kuritarvituslike hagidega, tundub olevat vajalik kehtestada miinimumstandardid ja tagada liikmesriikides üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide suhtes kohaldatavate tsiviilkohtumenetluse normide kokkusobivus. ELi tasandil tegutsemine aitab võidelda järjekindlalt selliste hagide esitamise tava tekkimise ja levimise vastu kõikjal ELis ning tagab selle nähtuse puhul rakendatavate liikmesriikide lähenemisviiside lähendamise . ELi tegevus tooks lisaväärtust ka kehtestatavate kaitsemeetmetega, mille eesmärk on tulla tulemuslikult toime kolmandatest riikidest pärit üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagidega. Liikmesriigid peavad võitlema selliste hagide vastu ühiselt, sest vastasel juhul võivad hagejad püüda ära kasutada lahknevusi liikmesriikide süsteemides ning taotleda nende hagide kohta kolmandates riikides tehtud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist riigis, kus selle saavutamine on kõige lihtsam. Ettepanekus on järgitud subsidiaarsuse põhimõtet, kuivõrd selles on kavandatud üksnes sihipärased kaitsemeetmed ning seadusandlikud meetmed piirduvad vaid sellega, mis on tingimata vajalik saavutamaks seda, mida liikmesriigid ei suuda üksinda tegutsedes saavutada. • Proportsionaalsus ELi tasandi tegevus peaks olema sihipärane ja piirduma sellega, mis on vajalik, et tagada liikmesriikides piiriüleste juhtumite puhul rakendatavate lähenemisviiside ühtsus. Ettepaneku koostamisel on võetud arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Seepärast on kavandatud vaid sihipärased menetluslikud tagatised. Nende kavandamisel peeti silma üksnes seda, mis on vajalik, et tagada paremini toimivad piiriülesed tsiviilkohtumenetlused üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide puhul, mis kujutavad endast tõsist ohtu Euroopa demokraatiale ja õigusriigi põhimõttele. Proportsionaalsust kajastab ka asjaolu, et paljud meetmed, mille eesmärk on lahendada üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide probleem, esitatakse mitteseadusandlike meetmetena soovituses, mitte õigusaktis. • Vahendi valik Valitud õigusakt on direktiiv, millega nähakse ette liikmesriikides rakendatavad siduvad ja sidusad menetluslikud tagatised. Sellega kaotatakse olemasolevad lahknevused liikmesriikide kaitsemeetmetes, mis võivad kaasa tuua meelepärase kohtualluvuse valimise piiriüleselt. Samal ajal võimaldab direktiivi kasuks otsustamine liikmesriikidel sobitada spetsiaalsed menetluslikud tagatised oma siseriiklikku tsiviil- ja menetlusõigusesse, milles on liikmesriigiti endiselt suuri erinevusi. Direktiivi täiendab mitteseadusandlik vahend (soovitus). Niiviisi ühendatakse tõhusalt seadusandlikud ja mitteseadusandlikud meetmed. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Konsulteerimine sidusrühmadega Sidusrühmadega konsulteerimise raames esitasid oma seisukohad ja märkused mitmesugused ELi ja kolmandate riikide kodanikke esindavad sidusrühmad, riikide ametiasutused, õigustöötajad (nt kohtunikud), akadeemilised ja teadusasutused, vabaühendused ja muud asjaomased huvirühmad. Muu hulgas korraldati 2021. aasta märtsis tehnilise teemarühma ettevalmistav arutelu valitud osalejatega, kelle hulka kuulusid üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide nelja sihtmärki esindavad isikud, kes jagasid oma isiklikke kogemusi, andsid selliste hagide kohta kasulikku teavet ja olid abiks ettevalmistusetapis. 4. oktoobrist 2021 kuni 10. jaanuarini 2022 toimunud avaliku konsultatsiooni käigus koguti kodanikelt, ajakirjanikelt, liikmesriikidelt, vabaühendustelt, kodanikuühiskonnalt, kohtunikelt, õigustöötajatelt ja muudelt sidusrühmadelt arvamusi üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide kohta ning selle kohta, milliseid meetmeid tuleks ELis nendega tegelemiseks võtta. Liikmesriikide kohtunikele suunatud konsultatsiooniga, mis korraldati 12. novembrist 2021 kuni 10. jaanuarini 2022 tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaudu, püüti saada üksikasjalikumat tagasisidet üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide kindlakstegemise, võimalike menetluslike puuduste, juba olemas olevate (ehkki mitte kõnealuste hagide jaoks kehtestatud) riiklike õiguskaitsevahendite, kohtunike asjaomase teadlikkuse ja kohtunike koolitamise vajaduste kohta. 2021. aasta oktoobris toimunud tehnilisel kohtumisel liikmesriikide ekspertidega koguti liikmesriikide (sh nende sõltumatute organite ja asutuste) arvamusi selle kohta, kas ja mis liiki ELi tasandi tegevust oleks üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide vastu võitlemiseks vaja, ning teavet selle kohta, millised õiguskaitsevahendid (kas neid üldse on, on need üldised või spetsiaalsed) ja mis liiki toetus on nende hagide sihtmärgiks olevate isikute jaoks praegu liikmesriikide tasandil olemas. Seminaril, mis korraldati valitud sidusrühmadele 2021. aasta novembris, arutati üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide probleemi ulatust, koguti teavet ning kaaluti ja katsetati võimalikke lahendusi. Komisjon võttis oma ettevalmistavas töös arvesse tõendeid, mida oli kogunud Euroopa Parlament kõnealust küsimust käsitleva omaalgatusliku raporti koostamise käigus (raport võeti vastu 2021. aasta lõpus). Sidusrühmadelt laekunud tagasiside – eelkõige see, mis saadi avaliku konsultatsiooni ja sidusrühmadega kohtumise käigus – näitas tugevat toetust ELi-ülestele meetmetele (nii seadusandlikele kui ka mitteseadusandlikele) võitluseks üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagidega. ELi-ülesed organisatsioonid andsid teada, et selliste hagide esitamine, sealhulgas piiriüleselt, on ELis sagenemas. Avaliku konsultatsiooni raames väljendatud arvamustes rõhutati ka nende hagide alase koolituse ja teadlikkuse suurendamise tähtsust, andmete kogumise kasulikkust ning vajadust teha nende hagide üle nõuetekohast järelevalvet. Ka avaliku konsultatsiooni ja sidusrühmadega kohtumise käigus saadud tagasiside sisaldas olulisi tõendeid kõnealuse nähtuse esinemise kohta ELis, mida on võetud arvesse käesolevale ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendis . Enamik liikmesriike teatas oma toetusest ELi meetmetele üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide vastu ning tõstis esile vajadust kaitsta sõna- ja teabevabadust ning meediavabadust, säilitades samal ajal tasakaalu üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide eest kaitsvate meetmete ja õigusele juurdepääsu vahel. Mõned liikmesriigid märkisid oma riigi murekohana tõendite puudumist eelkõige piiriülese mõõtmega üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide juhtumite kohta. Liikmesriikide kohtunikele suunatud konsultatsiooni raames selgus, et vastanute liikmesriikides puuduvad üldsuse osalemise vastase strateegilise hagi õiguslik määratlus ja spetsiaalne kaitsemeetmete süsteem, ehkki mõnda olemasolevatest üldistest siseriiklikest kaitsemeetmetest saab põhimõtteliselt kasutada ka nende hagide puhul. Euroopa Parlament võttis 11. novembril 2021 vastu üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid käsitleva omaalgatusliku raporti, milles kutsutakse komisjoni üles esitama nende hagide vastaste meetmete terviklik pakett, mis hõlmab õigusakte. Komisjon on tellinud ka uuringuid, et paremini mõista kõnealust nähtust ELis ja koostada esialgne ülevaade olukorrast liikmesriikides. Esialgse ülevaate koostamisel koguti teavet üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide ja nende algatajate kohta . Teine uuring oli põhjalikum võrdlev uuring, mille käigus hinnati üksikasjalikult praegust olukorda liikmesriikides . • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Komisjon moodustas üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid käsitleva algatuse ettevalmistamiseks 2021. aastal eksperdirühma . Sellesse kuulusid akadeemiliste ringkondade esindajad, õigustöötajad ning meedia ja kodanikuühiskonna esindajad. Eksperdirühm sai volituse anda kõnealuste hagide kohta õigusalast oskusteavet, tegutseda ELi tasandi parimate tavade ja teadmiste vahetamise platvormina ning võimaluse korral abistada üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide sihtmärgiks olevaid isikuid. 2021. aasta sügisel loodi eksperdirühmas spetsiaalne seadusandlike küsimustega tegelev allrühm, et abistada komisjoni seadusandliku ettepaneku koostamisel. • Komisjoni talituste töödokument Käesolevale ettepanekule on lisatud komisjoni talituste töödokument, milles on esitatud ettepaneku aluseks olevad põhjendused, analüüs ja olemasolevad tõendid. Ettepanekule ei lisata mõjuhinnangut, sest ettepanek annab sihipärased menetluslikud kaitsemeetmed ja see ei tekita märkimisväärseid mõõdetavaid kulusid. Samas antakse ettepanekuga liikmesriikide kohtutele paremini kohandatud vahendid, et peatada katsed kuritarvitada kohtumenetlusi ja vältida seonduvaid kulusid, mida selline kuritarvitus võib kohtusüsteemile põhjustada. Pealegi, kuna üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagidega rikutakse sõna- ja teabevabaduse õigusi, on väga tähtis võtta kiiresti jõulisi meetmeid, et ära hoida selle suhteliselt hiljuti tekkinud, ent üha sagedamini esineva kahjuliku nähtuse edasine levik ELis. • Põhiõigused Ettepanekuga edendatakse põhiõiguste kaitset ELis. Ajakirjanikud, inimõiguste kaitsjad ja teised sihtrühmad, kes kavandatud menetluslikest tagatistest kasu saavad, mängivad Euroopa demokraatlikes riikides olulist rolli, eelkõige avaliku arutelu, põhiõiguste, demokraatlike väärtuste, sotsiaalse kaasamise, keskkonnakaitse ja õigusriigi põhimõtte toetamisel. Samal ajal on menetlusõigusel keskne roll põhiõiguste tõhususe tagamisel kooskõlas põhiõiguste hartaga. Põhiõiguste harta artiklis 11 sätestatud õigus sõna- ja teabevabadusele kätkeb arvamusvabadust ning vabadust saada ja levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. Ehkki tegemist ei ole absoluutse õigusega, tohib seda piirata ainult seadusega ja arvestades selle õiguse olemust, ning piiranguid tohib seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ja vastavad tegelikult liidu tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi (harta artikli 52 lõige 1). Samal ajal tagatakse ettepanekuga põhiõiguste harta artikli 47 kohase õigusemõistmisele juurdepääsu õiguse ning artiklite 7 ja 8 kohaste isikuõiguste / eraelu puutumatusega seotud õiguste ning sõna- ja teabevabaduse kaitse vaheline tasakaal. Menetluslikud kaitsemeetmed on hoolikalt suunatud ja jätavad kohtule üksikjuhtumite jaoks piisavalt otsustusõigust, et säilitada tundlik tasakaal selgelt põhjendamatute hagide ja õigusemõistmisele tõhusa juurdepääsu vahel. 4. MÕJU EELARVELE Ettepanek ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Selleks et hõlbustada direktiivi rakendamist liikmesriikides ja tagada rakendamise sujuvus, pakub komisjon abi direktiivi ülevõtmisel, korraldades vähemalt ühe ülevõtmise teemalise seminari ja organiseerides kahepoolseid kohtumisi, sealhulgas liikmesriikide nõudmisel. Samuti kutsutakse liikmesriike üles teatama oma riiklikest ülevõtmismeetmetest. Direktiivi toimimine vaadatakse läbi viis aastat pärast selle kohaldamise algust. • Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul) Ettepanek ei vaja selgitavaid dokumente. Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus Direktiiv koosneb neljast osast: menetluslikke tagatisi käsitlevad ühisnormid (II peatükk), ilmselgelt põhjendamatute hagide tagasilükkamine menetluse algetapis (III peatükk), kuritarvituslike hagide vastased õiguskaitsevahendid (IV peatükk) ja kaitse kolmandates riikides tehtud kohtuotsuste eest (V peatükk). I ja VI peatüki sätete kohaldamisala on horisontaalne. I peatükk. Üldsätted. See peatükk sisaldab sätteid direktiivi reguleerimiseseme ja kohaldamisala kohta, mõningate mõistete määratlusi ning sätet selle kohta, millal käsitatakse direktiivi kohaldamisel asja piiriülese mõjuga asjana. Artiklis 1 nimetatakse reguleerimisese, täpsustades, et direktiiviga ette nähtud kaitsemeetmed on mõeldud kaitseks selgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest, mis on algatatud piiriülese mõjuga tsiviilasjades füüsiliste või juriidiliste isikute, eelkõige ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate suhtes seoses nende osalemisega avalikus elus. Artiklis 2 määratletakse direktiivi sisuline kohaldamisala. Direktiivi kohaldatakse piiriülese mõjuga tsiviil- või kaubandusasjade suhtes, olenemata kohtu liigist. Nende hulka kuuluvad kriminaalkohtumenetluse raames esitatud tsiviilhagid, ent samuti ajutised ja kaitsemeetmed, vastumeetmed ja muud kindlat liiki õiguskaitsevahendid, mida on võimalik kasutada muude õigusaktide alusel. Nii nagu muude tsiviil- ja kaubandusasju reguleerivate ELi õigusaktide puhul, ei kuulu direktiivi kohaldamisalasse maksu-, tolli- ja haldusasjad ega riigi vastutus, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevusetusest riigivõimu teostamisel ( acta iure imperii ). Acta iure imperii hõlmab nõudeid riigi nimel tegutsevate ametiisikute vastu ning ametiasutuste tegevuse vastu, sealhulgas avalikult ametisse nimetatud ametnike vastutust. Seepärast ei tuleks ametiasutusi käsitada üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide sihtmärgina. Artiklis 3 määratletakse mõisted „üldsuse osalemine avalikus elus“, „avalikku huvi pakkuv küsimus“ ja „üldsuse osalemise vastane kuritarvituslik hagi“. Üldsuse osalemine määratletakse laialt kui sõnavõtt või tegevus, mida väljendatakse või tehakse, 1) kasutades õigust sõna- ja teabevabadusele, nagu ajakirjandusliku, poliitilise, teadusliku, akadeemilise, kunsti-, kommenteeriva või satiirilise sõnumi, väljaande või töö loomine, avaldamine, reklaamimine või muul viisil levitamine, ning sellega otseselt seotud ettevalmistav, toetav või abistav tegevus; 2) kasutades õigust ühinemisvabadusele ja rahumeelse kogunemise vabadusele, nagu lobitöö, demonstratsioonide ja protestide korraldamine ja neis osalemine, või õigust heale haldusele ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, nagu kaebuste, petitsioonide või haldus- ja kohtunõuete esitamine ning osalemine avalikel kuulamistel ning sellega seotud otsene ettevalmistav, toetav või abistav tegevus. Lisaks hõlmab see mõiste muud tegevust, mille eesmärk on kujundada või mõjutada avalikku arvamust või kutsuda avalikkust üles tegutsema, sealhulgas ükskõik millise era- või avaliku sektori üksuse tegevust, mis on seotud avalikku huvi pakkuva küsimusega, nagu uuringute, küsitluste, kampaaniate või muu ühistegevuse korraldamine või neis osalemine ning sellega seotud otsene ettevalmistav, toetav või abistav tegevus. Ettevalmistav tegevus on näiteks intervjuud, mida teeb uuriv ajakirjanik või akadeemilise ringkonna esindaja oma sõnavõtu koostamiseks, või keskkonnakaitsja teabe kogumine. Toetav ja abistav tegevus peaks olema hõlmatud sellepärast, et hageja võib algatada kohtumenetluse ka vajalikku tugi- või abiteenust, näiteks internetiühendust või trükiteenust pakkuva osaleja suhtes, eesmärgiga kaudselt piirata sellise isiku sõnavabadust, kelle vastu üldsuse osalemise vastane strateegiline hagi on tegelikult suunatud. Sellisel ettevalmistaval, toetaval või abistaval tegevusel peab olema otsene ja lahutamatu seos asjaomase avalduse või tegevusega. Teisest küljest ei peaks üldsuse osalemine tavaliselt hõlmama kaubanduslikke reklaame ega turundustegevust (kaubandusliku eesmärgiga esinemine). Avalikku huvi pakkuv küsimus määratletakse samuti laialt kui küsimus, mis mõjutab üldsust sellisel määral, et ta võib selle vastu õigustatult huvi tunda, sellistes valdkondades nagu rahvatervis, ohutus, keskkond, kliima või põhiõiguste kasutamine. Üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi on määratluse järgi hagi, mis on esitatud seoses üldsuse osalemisega avalikus elus ning mis on täielikult või osaliselt põhjendamatu ja mille peamine eesmärk on takistada, piirata või karistada üldsuse osalemist avalikus elus. Mitteammendavas loetelus nimetatakse kõige levinumad kuritarvitamisele osutavad märgid, näiteks hagi või selle osa on laadilt ebaproportsionaalne, ülemäärane või ebamõistlik, hageja või seotud pooled on esitanud sarnastes küsimustes arvukalt hagisid või hageja või tema esindajad on kasutanud hirmutamist, ahistamist või ähvardamist. Kuritarvituslike hagide puhul kasutatakse menetlustaktikas sageli selliseid pahauskseid võtteid nagu menetluse venitamine, kostjale ebaproportsionaalsete kulude tekitamine ja meelepärase kohtualluvuse valimine. Lisaks sellele taktikale, mida hageja rakendab muul eesmärgil kui õigusemõistmisele juurdepääsu saamiseks, kasutatakse enne kohtumenetlust või kohtumenetluse ajal sageli, ehkki mitte alati, mitmesugust hirmutamist, ahistamist või ähvardamist, et takistada üldsuse osalemist avalikus elus. Artiklis 4 täpsustatakse, millal käsitatakse asja piiriülese mõjuga asjana. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse asja piiriülese mõjuga asjana, välja arvatud juhul, kui mõlema poole alaline elu- või asukoht on samas liikmesriigis, kus asub asja menetlev kohus, mis näitab, et asi eeldatakse olevat üksnes siseriiklik. Ent isegi kui menetluse mõlema poole alaline elu- või asukoht on samas liikmesriigis, kus asub asja menetlev kohus, loetakse, et asjal on piiriülene mõju veel kahel juhul. 1) Esimene on olukord, mil üldsuse konkreetne osalemine avalikus elus seoses olulise avaliku huviga on tähtis rohkem kui ühele liikmesriigile. See võib olla näiteks üldsuse osalemine liidu institutsioonide korraldatavatel üritustel, näiteks avalikel kuulamistel, või sõnavõtte või tegevust küsimustes, mis on eriliselt tähtsad rohkem kui ühe liikmesriigi jaoks, näiteks piiriülene reostus või väidetavad rahapesujuhtumid, millel võib olla osalisi mitmes liikmesriigist. 2) Teine olukord, kus küsimust tuleks käsitada piiriülese mõjuga küsimusena, on see, kui hageja või seotud üksused on esitanud sama või seotud kostja vastu teises liikmesriigis samaaegsed hagid või on nende vastu varem hagi esitanud. 3) Nende kahe olukorra puhul võetakse arvesse vaigistuskaebuse konkreetset konteksti. II peatükk. Menetluslikke tagatisi käsitlevad ühised normid. See peatükk sisaldab horisontaalseid sätteid menetluslike tagatiste kohaldamise taotluste, menetluslike tagatiste sisu ja muude menetluslike eripärade kohta. Artikli 5 alusel saab taotleda eri liiki menetluslikke tagatisi: a) tagatist kooskõlas artikliga 8; b) ilmselgelt põhjendamatute hagide tagasilükkamine menetluse algetapis kooskõlas III peatükiga; c) kuritarvituslike hagide vastaseid õiguskaitsevahendeid kooskõlas IV peatükiga. Kuigi taotluse vastuvõetavuse kriteerium peaks olema avalduse või tegevuse kirjeldamine üldsuse osalemisena avalikus elus, tuleks pidada asjakohaseks ka toetavate tõendite kirjeldust, kui hageja ei ole tõendeid juba esitanud või kui tõendid ei ole kohtule muul moel kättesaadavad. Liikmesriigid võivad ette näha, et asja menetlev kohus võib võtta ex officio samu meetmeid ükskõik millises menetluse etapis. Artiklis 6 käsitletakse olukorda, kus hageja hiljem muudab hagi või menetlusdokumente, sealhulgas võtab need tagasi, et vältida kulude väljamõistmist võitnud poole kasuks. See strateegia võib jätta kohtu ilma võimalusest tunnistada hagi kuritarvituslikuks ning kostja ilma võimalusest, et tema menetluskulud hüvitatakse. Sättega tagatakse, et hilisemad muudatused hageja esitatud nõuetes või menetlusdokumentides, sealhulgas hagist loobumine, ei mõjuta võimalust, et kohus, kelle poole on pöördutud, loeb hagi kuritarvituslikuks ja mõistab välja kulud, kahjuhüvitise või trahvid. Artiklis 7 sätestatakse, et asja menetlev kohus võib olla nõus sellega, et valitsusvälised organisatsioonid, kes kaitsevad või edendavad selliste isikute õigusi, kelle avaldusi või tegevust käsitatakse üldsuse osalemisena avalikus elus, osalevad menetluses, et toetada kostjat või esitada teavet. Liikmesriigid peaksid nägema ette selle sekkumise suhtes kohaldatavad menetlusnõuded, sealhulgas võimaluse korral tähtajad, kooskõlas asja menetlevas kohtus kohaldatavate menetlusnormidega. Artikliga 8 antakse kohtule õigus nõuda hagejalt menetluskulude või menetluskulude ja kahju hüvitamise tagatise esitamist, kui kohus leiab, et isegi kui nõue ei ole selgelt põhjendamatu, on selles elemente, mis osutavad menetluse kuritarvitamisele, ja väljavaated põhikohtuasjas edu saavutada on väikesed. III peatükk. Ilmselgelt põhjendamatute hagide tagasilükkamine menetluse algetapis. Selles peatükis käsitletakse nõudeid ja menetluslikke tagatisi, mis on seotud ilmselgelt põhjendamatute hagide tagasilükkamisega menetluse algetapis. Artiklis 9 sätestatakse, et otsus hagi varajase tagasilükkamise kohta tehakse vaid siis, kui kostja vastu esitatud hagi on täielikult või osaliselt ilmselgelt põhjendamatu. Kui põhinõue jäetakse rahuldamata tavamenetluse hilisemas etapis, saab kostja siiski kasutada muid kuritarvituslike hagide vastaseid õiguskaitsevahendeid, kui tehakse kindlaks kuritarvitamise elemendid. Artikliga 10 nähakse ette, et kui kostja taotleb hagi tagasilükkamist menetluse algetapis, peatatakse põhimenetlus seni, kuni taotluse kohta on tehtud lõplik otsus. Selline hageja algatatud kohtumenetluse peatamine tagab, et menetlustegevus peatatakse, vähendades seega kostja menetluskulusid. Et see ei kahjustaks tõhusat juurdepääsu õigusemõistmisele, tuleks menetlus peatada ajutiselt ainult seniks, kuni taotluse kohta on tehtud lõplik otsus, mille suhtes ei kohaldata enam kohtulikku kontrolli. Artiklis 11 sätestatakse, et hagi varajase tagasilükkamise taotluse läbivaatamisel tuleb rakendada kiirendatud menetlust, võttes arvesse juhtumi asjaolusid ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Selleks et tagada kiirendatud menetluse otstarbekus, võivad liikmesriigid kehtestada tähtajad kohtuistungite pidamiseks või taotluse kohta otsuse tegemiseks. Nad võivad ka võtta vastu korra, mis sarnaneb ajutiste meetmete puhul rakendatava korraga. Artiklis 12 sätestatakse tõendamiskohustust käsitlev erinorm: kui kostja on taotlenud hagi tagasilükkamist menetluse algetapis, näidates, et tema avalduse või tegevuse puhul on tegemist üldsuse osalemisega avalikus elus, on hageja ülesanne tõendada, et esitatud hagi ei ole ilmselgelt põhjendamatu. Sellega ei piirata juurdepääsu õigusemõistmisele, kuna hagejal on tõendamiskohustus vaid selle hagi puhul ja temalt nõutakse üksnes selle tõendamist, et hagi ei ole ilmselgelt põhjendamatu, vältimaks selle tagasilükkamist menetluse algetapis Artikliga 13 nähakse ette, et otsuse hagi varajase tagasilükkamise või sellest keeldumise kohta peaks saama edasi kaevata. IV peatükk. Kuritarvituslike hagide vastased õiguskaitsevahendid. See peatükk sisaldab sätteid kulude väljamõistmise, kahju hüvitamise ja karistuste määramise kohta. Artiklis 14 sätestatakse, et hagejalt, kes on algatanud üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi, võib välja nõuda kõik menetluse kulud, sealhulgas kõik kostja esindamisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui need on ülemäärased. Artikliga 15 tagatakse, et igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes on kandnud üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi tõttu kahju, on võimalik nõuda ja saada selle kahju eest täielikku hüvitist. See katab nii varalise kui ka mittevaralise kahju. Varalise kahju hulka kuuluvad näiteks advokaaditasu (kui see ei ole hüvitatav kuluna), sõidukulud ja ravikulud (nt psühholoogiline abi), kui neil on põhjuslik seos kohtumenetlusega. Varalise kahjuna tuleks käsitada ka kohtueelseid kulusid, kui need ei kuulu siseriiklike õigusaktide kohaselt hüvitatavate kulude alla. Mittevaraline kahju hõlmab mitmesugust füüsilist ja/või psühholoogilist kahju, nagu kohtumenetlusega seotud valu ja kannatused või emotsionaalsed pinged, häired elus või suhetes, mainekahju ehk üldiselt võttes mis tahes liiki kahju, mis ei ole varaline. Artikliga 16 nähakse ette võimalus määrata poolele, kes algatas üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi, tõhus, proportsionaalne ja heidutav karistus. Selle sätte peamine eesmärk on heidutada võimalikke hagejaid algatamast üldsuse osalemise vastaseid kuritarvituslikke hagisid. Trahvid makstakse liikmesriikidele. V peatükk. Kaitse kolmandates riikides tehtud kohtuotsuste eest. See peatükk sisaldab õiguskaitsevahendeid, et kaitsta kostjaid kolmandate riikide kohtutes algatatud kuritarvituslike hagide eest. Artikli 17 alusel peavad liikmesriigid tagama, et kolmanda riigi kohtuotsust, mis on tehtud kohtumenetluses seoses liikmesriigis alalist elu- või asukohta omava füüsilise või juriidilise isiku avalduse või tegevusega, mis on käsitatav üldsuse osalemisena avalikus elus, ei tunnustata ega täideta kui otsust, mis on selgelt vastuolus avaliku korraga, juhul kui kohtud liikmesriigis, kus tunnustamist ja täitmist taotletakse, oleksid pidanud seda menetlust oma riigi õigust kohaldades selgelt põhjendamatuks või kuritarvituslikuks. Artiklis 18 sätestatakse, et täiendava õiguskaitsevahendina kolmanda riigi kohtuotsuse vastu, kui liikmesriigis alalist elu- või asukohta omava füüsilise või juriidilise isiku vastu on algatatud üldsuse osalemise vastane kuritarvituslik hagi kolmanda riigi kohtus, võib kõnealune isik nõuda selle hagiga seotud kahju ja kulude hüvitamist olenemata kolmandas riigis toimunud menetluse hageja alalisest elu- või asukohast. Selle sättega luuakse uus kohtualluvuse alus, kandmaks hoolt selle eest, et üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide sihtmärgiks olevatel isikutel, kelle alaline elu- või asukoht on Euroopa Liidus, oleks liidus tõhus õiguskaitsevahend, mis kaitseks neid kolmanda riigi kohtus algatatud kuritarvituslike hagide eest. VI peatükk. Lõppsätted. See peatükk sisaldab sätteid, mis käsitlevad direktiivi seost 2007. aasta Lugano konventsiooniga, direktiivi kohaldamise läbivaatamist, direktiivi ülevõtmist liikmesriikide õigusesse, direktiivi jõustumist ja direktiivi adressaate. 2022/0117 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõike 2 punkti f, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on sätestatud, et liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. (2) Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 3 on sätestatud, et igal liidu kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias. Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) on muu hulgas sätestatud õigus era- ja perekonnaelu austamisele (artikkel 7), isikuandmete kaitsele (artikkel 8), sõna- ja teabevabadusele, mis hõlmab massiteabevahendite vabaduse ja mitmekesisuse austamist (artikkel 11), ning tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (artikkel 47). (3) Põhiõiguste harta artiklis 11 sätestatud õigus sõna- ja teabevabadusele kätkeb arvamusvabadust ning vabadust saada ja levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest. Harta artiklile 11 tuleks anda Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni vastava artikli 10 (sõna- ja teabevabaduse kohta) tähendus ja ulatus, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Inimõiguste Kohus. (4) Käesoleva direktiivi eesmärk on pakkuda kaitset füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes osalevad avalikus elus avalikku huvi pakkuvates küsimustes, eelkõige ajakirjanikele ja inimõiguste kaitsjatele, hagide eest, mida esitatakse selleks, et takistada neil osalemast avalikus elus (üldtuntud kui „üldsuse osalemise vastane strateegiline hagi“ või „vaigistuskaebus“). (5) Ajakirjanikel on oluline roll avaliku arutelu hõlbustamisel ning teabe, arvamuste ja ideede edastamisel ja vastuvõtmisel. On oluline, et neile antaks piisavalt ruumi, et aidata kaasa avatud, vabale ja õiglasele arutelule ning takistada desinformatsiooni levitamist, teabega manipuleerimist ja muud sekkuvat tegevust. Ajakirjanikel peaks olema võimalik tulemuslikult tegutseda, et kodanikud saaksid Euroopa demokraatlikes ühiskondades tutvuda erinevate seisukohtadega. (6) Oluline roll võitluses organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja ekstremismi vastu on eelkõige uurivatel ajakirjanikel. Nende tööga kaasnevad eriti suured riskid ning nad puutuvad üha rohkem kokku rünnakute ja ahistamisega. Vaja on tugevat kaitsemeetmete süsteemi, et nad saaksid täita oma ülitähtsat järelevalvaja rolli õigustatud avalikku huvi pakkuvates küsimustes. (7) Euroopa demokraatlikes ühiskondades on ka inimõiguste kaitsjatel suur roll, eelkõige põhiõiguste, demokraatlike väärtuste, sotsiaalse kaasatuse, keskkonnakaitse ja õigusriigi kaitsmisel. Neil peaks olema hirmutamist kartmata võimalik osaleda aktiivselt avalikus elus ja teha oma hääl kuuldavaks poliitikaküsimustes ja otsustusprotsessides. Inimõiguste kaitsjad on üksikisikud või organisatsioonid, kes kaitsevad põhiõigusi ja mitmesuguseid muid õigusi, näiteks keskkonna- ja kliimaõigusi, naiste, LGBTIQ-inimeste, rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimeste ning töötajate õigusi või usuvabadust. Piisavat kaitset väärivad ka teised avalikus arutelus osalejad, näiteks õppejõud ja teadlased. (8) Et demokraatia toimiks hästi ja oleks edukas, on vaja, et inimesed saaksid avalikus arutelus aktiivselt kaasa lüüa ilma kodu- või välisriigi avaliku võimu või muude mõjukate osalejate põhjendamatu sekkumiseta. Et nende osalemine oleks sisuline, peaks inimestel olema juurdepääs usaldusväärsele teabele, mis võimaldab neil kujundada oma arvamust ja tugineda oma hinnangule avalikus ruumis, kus saab erinevaid seisukohti vabalt väljendada. (9) Sellise keskkonna edendamiseks on oluline kaitsta ajakirjanikke ja inimõiguste kaitsjaid üldsuse osalemise vastaste hagide eest. Kõnealuseid hagisid ei esitata õiguskaitse eesmärgil, vaid avaliku arutelu vaigistamiseks, kasutades tavaliselt ahistamist ja hirmutamist. (10) Vaigistuskaebusi esitavad tavaliselt mõjukad üksused, näiteks üksikisikud, lobitöögrupid, korporatsioonid ja riigiorganid. Sageli on selliste hagide puhul poolte jõuvahekord tasakaalust väljas, kuna hagejal on kostjast tugevam rahaline või poliitiline positsioon. Kuigi see ei ole kõnealuste juhtumite vältimatu osa, suurendab tasakaalust väljas jõuvahekord märkimisväärselt nii üldsuse osalemise vastaste hagide kahjulikku kui ka heidutavat mõju. (11) Üldsuse osalemise vastased hagid võivad kahjustada ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate usaldusväärsust ja mainet ning nende rahalised ja muud ressursid võivad ammenduda. Selliste hagide tõttu võib avalikku huvi pakkuva teabe avaldamine edasi lükkuda või üldse ära jääda. Menetluste pikkusel ja finantssurvel võib olla ajakirjanikele ja inimõiguste kaitsjatele heidutav mõju. Selline tegevus võib mõjuda ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate tööle pärssivalt, sest see võib põhjustada suuremat enesetsensuuri võimalike tulevaste hagide kartuses, ning see toob omakorda kaasa avaliku arutelu vaesumise ühiskonna kui terviku kahjuks. (12) Isikud, kelle vastu on esitatud üldsuse osalemise vastane hagi, peavad sageli osalema üheaegselt mitmes kohtumenetluses, mis toimuvad mõnikord mitmes kohtualluvuses. Kui hagi on esitatud ühe liikmesriigi kohtualluvuses teises liikmesriigis elava isiku vastu, on menetlus kostja jaoks tavaliselt keerukam ja kulukam. Üldsuse osalemise vastase hagi esitajad võivad menetlusvahendeid kasutada ka selleks, et kohtuvaidlust pikendada ja selle maksumust suurendada, ning esitada hagi seepärast kohtualluvuses, mida nad peavad oma kohtuasja jaoks soodsamaks, selle asemel, et pöörduda kohtusse, millel on menetlemiseks kõige paremad eeldused. Selline tegevus tekitab riikide kohtusüsteemidele tarbetut ja kahjulikku koormust. (13) Käesolevas direktiivis sätestatud kaitsemeetmeid tuleks kohaldada kõigi füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes seoses nende osalemisega avalikus elus. Samuti tuleks nendega kaitsta füüsilisi või juriidilisi isikuid, kes kas kutsealaselt või isiklikult toetavad, abistavad või pakuvad teisele isikule kaupu või teenuseid eesmärkidel, mis on otseselt seotud üldsuse osalemisega avalikus elus avalikku huvi pakkuvas küsimuses. Need isikud võivad olla näiteks internetiteenuse osutajad, kirjastused või trükikojad, kelle vastu on esitatud hagi või keda ähvardatakse hagi esitamisega, sest nad osutavad teenuseid isikule, kelle vastu on hagi esitatud. (14) Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõikide nõuete või hagide suhtes, mida võidakse esitada igat liiki kohtutes tsiviil- ja kaubandusasjades ning millel on piiriülene mõju. Direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad ka kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagid. See puudutab ka ajutisi ja ettevaatusabinõusid, vastumeetmeid või muud liiki õiguskaitsevahendeid, mida kohaldatakse muude õigusaktide alusel. (15) Direktiivi ei kohaldata nõuete suhtes, mis tulenevad riigi vastutusest riigi tegevuse või tegevusetuse eest riigivõimu teostamisel ( acta iure imperii ) ja nõuete suhtes, mis on esitatud riigi nimel tegutsevate ametiisikute vastu, ning ametivõimude, sealhulgas avalikult ametisse nimetatud ametnike vastutuse suhtes. (16) Üldsuse osalemine avalikus elus peaks tähendama füüsilise või juriidilise isiku avaldust või tegevust, mida tehakse sõna- ja teabevabaduse õigust kasutades avalikku huvi pakkuvas küsimuses, näiteks ajakirjandusliku, poliitilise, teadusliku, akadeemilise, kunstilise, kommenteeriva või satiirilise sisu, väljaannete või teoste loomine, väljapanek, reklaam või muul viisil edendamine, ning kogu sellega otseselt seotud ettevalmistavat tegevust. See võib hõlmata ka tegevusi, mis on seotud ühinemisvabaduse õiguse ja rahumeelse kogunemise õiguse kasutamisega, näiteks lobitöö, demonstratsioonide ja protestide korraldamine või neis osalemine, ja tegevusi, mis tulenevad õigusest heale haldusele ja õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile, näiteks kaebuste, petitsioonide, haldus- ja kohtunõuete esitamine ning osalemine avalikel kuulamistel. Üldsuse osalemine avalikus elus peaks hõlmama ka ettevalmistavad, toetavad või abistavad tegevused, millel on otsene ja olemuslik seos asjaomase sõnavõtu või tegevusega ning mida üritatakse üldsuse osalemise vastaste meetmetega maha suruda. Lisaks võib see hõlmata muid tegevusi, mille eesmärk on teavitada või mõjutada üldsuse arvamust või üldsuse edasist tegevust, sealhulgas era- või avaliku sektori üksuse tegevus avalikku huvi pakkuvas küsimuses, näiteks teadusuuringute, küsitluste, kampaaniate või muude kollektiivse tegevuse korraldamine või neis osalemine. (17) Üldsuse osalemine ei peaks üldiselt tähendama ärilist reklaami ja turundustegevust, mida tavaliselt ei tehta sõna- ja teabevabaduse kasutamise käigus. (18) Avalikku huvi pakkuva küsimuse mõiste alla peaks kuuluma ka kaupade, toodete või teenuste kvaliteet, ohutus või muud asjakohased aspektid, kui need on olulised rahvatervise, ohutuse, keskkonna, kliima või põhiõiguste kasutamise seisukohast. Tarbija ja tootja või teenuseosutaja vaheline puhtalt individuaalne vaidlus kauba, toote või teenuse üle peaks olema hõlmatud üksnes juhul, kui vaidlus sisaldab avalikku huvi pakkuvat komponenti, näiteks toode või teenus, mis ei vasta keskkonna- või ohutusstandarditele. (19) Isiku või üksuse tegevus avaliku tähelepanu all või avalikes huvides on samuti avalikku huvi pakkuvad küsimused, mille vastu ta võib õigustatult huvi tunda. Õigustatud huvi ei ole siiski juhul, kui sellist isikut või üksust puudutava sõnavõtu või tegevuse ainus eesmärk on rahuldada teatava publiku uudishimu kellegi eraelu üksikasjade kohta. (20) Kuritarvituslike hagidega on tavaliselt seotud pahausksed võtted menetlustaktikas, nagu menetluse venitamine, kostjale ebaproportsionaalsete kulude tekitamine ja meelepärase kohtualluvuse valimine. Hageja kasutab sellist taktikat muul eesmärgil kui õiguskaitse saamiseks. Sellist taktikat kombineeritakse sageli, kuigi mitte alati, mitmesuguste hirmutamise, ahistamise või ähvardamise viisidega. (21) Vaigistuskaebuste piiriülene mõõde teeb menetluse kostja jaoks keerukamaks ja suurendab probleeme, kuna kostja peab tegelema menetlustega teistes kohtualluvustes, mõnikord mitmes kohtualluvuses korraga. See omakorda toob kaasa lisakulud ja -koormuse, millel on veelgi kahjulikumad tagajärjed. (22) Küsimust tuleks käsitada piiriülesena, kui mõlema poole alaline elu- või asukoht ei ole samas liikmesriigis, kus asub asja menetlev kohus. Isegi kui mõlema poole alaline elu- või asukoht on samas liikmesriigis, kus asub asja menetlev kohus, tuleks küsimust käsitada piiriülesena veel kahte liiki olukorras. Esimene on olukord, mil üldsuse konkreetne osalemine avalikus elus seoses olulise avaliku huviga on tähtis rohkem kui ühele liikmesriigile. See võib olla näiteks üldsuse osalemine liidu institutsioonide korraldatavatel üritustel, näiteks avalikel kuulamistel, või sõnavõtte või tegevust küsimustes, mis on eriliselt tähtsad rohkem kui ühe liikmesriigi jaoks, näiteks piiriülene reostus või väidetavad rahapesujuhtumid, millel võib olla osalisi mitmes liikmesriigist. Teine olukord, kus küsimust tuleks käsitada piiriülese mõjuga küsimusena, on see, kui hageja või seotud üksused on esitanud sama või seotud kostja vastu teises liikmesriigis samaaegsed hagid või on nende vastu varem hagi esitanud. Nende kahe olukorra puhul võetakse arvesse vaigistuskaebuse konkreetset konteksti. (23) Kostjatel peaks olema võimalik taotleda järgmisi menetluslikke tagatisi: taotlus tagatise saamiseks menetluskulude või menetluskulude ja kahju hüvitamiseks, taotlus jätta ilmselgelt põhjendamatu hagi rahuldamata menetluse algetapis või taotlus õiguskaitsevahendite (kulude väljamõistmine, kahju hüvitamine ja trahvid) kasutamiseks kuritarvitusliku hagi vastu või kõiki neid tagatisi samal ajal. (24) Mõne üldsuse osalemise vastase hagi menetluses võtavad hagejad tahtlikult nõude või menetlusdokumendid tagasi või muudavad neid selleks, et vältida kulude väljamõistmist võitnud poole kasuks. See õigusstrateegia võib võtta kohtult võimaluse leida, et tegemist on kuritarvitusliku hagiga, ja jätta kostja ilma võimalusest, et talle hüvitatakse menetluskulud. Sellised tagasivõtmised või muudatused ei tohiks seega mõjutada asja menetleva kohtu õigust kasutada kuritarvitusliku hagi vastu õiguskaitsevahendeid. (25) Kui põhinõue jäetakse hiljem tavamenetluses rahuldamata, võib kostja siiski kasutada kuritarvitusliku hagi vastu muid õiguskaitsevahendeid, näiteks kohtukulude väljamõistmist ja kahju hüvitamist. (26) Kostjale täiendava kaitse pakkumiseks peaks olema võimalik anda talle menetluskulude ja/või kahju hüvitamiseks tagatis, kui kohus leiab, et isegi kui hagi ei ole ilmselgelt põhjendamatu, esineb asjaolusid, mis viitavad menetluse kuritarvitamisele, ja kui põhimenetluse eduväljavaated on väikesed. Tagatis ei sisalda sisulist hinnangut, vaid seda kasutatakse ettevaatusabinõuna, mis tagab lõpliku otsuse täitmise, kui sellega leitakse, et tegemist oli kuritarvitusliku menetlusega. Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada, kas kohus peaks määrama tagatise omal algatusel või kostja taotlusel. (27) Menetluse peatamine juhul, kui on esitatud taotlus jätta hagi rahuldamata menetluse algetapis, tagab menetlustoimingute seiskumise, mis vähendab kostja menetluskulusid. (28) Et see ei kahjustaks õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, tuleks menetlus peatada ajutiselt seniks, kuni taotluse kohta on tehtud lõplik otsus. Lõplik otsus on otsus, mille suhtes ei kohaldata enam kohtulikku kontrolli. (29) Et taotlust jätta hagi rahuldamata menetluse algetapis saaks kiirmenetluses võimalikult otstarbekalt käsitleda, võivad liikmesriigid kehtestada istungite korraldamise või kohtuotsuse tegemise tähtajad. Nad võivad ka võtta vastu korra, mis sarnaneb ajutiste meetmete puhul rakendatava korraga. Liikmesriigid peaksid tegema jõupingutusi tagamaks, et kui kostja on taotlenud muid menetluslikke tagatisi, tehakse otsus nende kohta samuti kiiresti. Kiire menetlemise huvides võiksid liikmesriigid muu hulgas arvesse võtta seda, kas hageja on sarnastes küsimustes esitanud mitu hagi või kooskõlastatud hagisid ning kas kostjat on üritatud hirmutada, ahistada või ähvardada. (30) Kui kostja on esitanud taotluse jätta hagi rahuldamata menetluse algetapis, peab põhimenetluse hageja kiirmenetluses tõendama, et hagi ei ole ilmselgelt põhjendamatu. See ei kujuta endast õiguskaitse kättesaadavuse piirangut, võttes arvesse seda, et põhimenetluses on tõendamiskohustus seoses asjaomase nõudega hagejal ja ta peab hagi rahuldamata jätmise vältimiseks täitma palju väiksema kohustuse tõendada, et hagi ei ole ilmselgelt põhjendamatu. (31) Kulud peaksid hõlmama kõiki menetluskulusid, sealhulgas kõiki kostja esindamisega seotud kulusid, välja arvatud juhul, kui need kulud on ülemäärased. Esindaja kulusid, mis ületavad riiklikes tasumäärade tabelites sätestatud summasid, ei tohiks iseenesest pidada ülemäärasteks. Kahju täielik hüvitamine peaks hõlmama nii varalist kui ka mittevaralist kahju, näiteks füüsilist ja psühholoogilist kahju. (32) Kohtutele karistuste määramise võimaluse andmise peamine eesmärk on heidutada potentsiaalseid hagejaid esitamast võimalikke üldsuse osalemise vastaseid kuritarvituslikke hagisid. Sellised karistused peaksid olema proportsionaalsed tuvastatud kuritarvitustega. Karistuste kindlaksmääramisel peaksid kohtud võtma arvesse hagi võimalikku kahjulikku või heidutavat mõju üldsuse osalemisele avalikus elus, võttes muu hulgas arvesse hagi laadi ning seda, kas hageja on sarnastes küsimustes esitanud mitu hagi või kooskõlastatud hagisid ning kas esineb katseid kostjat hirmutada, ahistada või ähvardada. (33) Piiriüleses kontekstis on samuti oluline tunnistada seda, et üldsuse osalemise vastased hagid, mis esitatakse kolmandates riikides selliste ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate ja muude avalikus elus osalevate isikute vastu, kelle alaline elu- või asukoht on Euroopa Liidus, kujutavad endast ohtu. Nendes võidakse ELi ajakirjanikelt, inimõiguste kaitsjatelt ja teistelt isikutelt välja mõista ülemääraseid kahjuhüvitisi. Hagi menetlemine kolmandas riigis on selle sihtmärgi jaoks keerukam ja kulukam. Selleks et kaitsta demokraatiat ning sõna- ja teabevabadust Euroopa Liidus ning vältida käesolevas direktiivis sätestatud kaitsemeetmete kahjustamist sellega, et hagi esitatakse teises kohtualluvuses, on oluline pakkuda kaitset ka kolmandates riikides esitatud ilmselgelt põhjendamatute ja kuritarvituslike hagide eest. (34) Käesoleva direktiiviga luuakse uus kohtualluvuse erialus, tagamaks, et vaigistuskaebuste sihtmärkidel, kelle alaline elu- või asukoht on Euroopa Liidus, on liidus olemas tõhus õiguskaitsevahend kolmanda riigi kohtus esitatud kuritarvituslike hagide vastu. See kohtualluvuse erialus võimaldab hagi sihtmärgil, kelle alaline elu- või asukoht on Euroopa Liidus, taotleda kolmanda riigi kohtus toimunud menetluse põhjustatud kahju ja kulu hüvitamist oma alalise elu- või asukoha riigi kohtus. See õigus kehtib olenemata sellest, kus on kolmandas riigis toimuva menetluse hageja alaline elu- või asukoht. (35) Käesolev direktiiv ei tohiks piirata kaitset, mis on ette nähtud muude liidu õigusaktide või siseriiklike õigusaktidega füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes osalevad avalikus elus. Eelkõige ei kahjusta see mingil viisil kaitset, mida pakub direktiiv 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta, nagu seda on rakendatud liikmesriikide õiguses. Käesoleva direktiivi ja direktiivi 2019/1937 kohaldamisalasse kuuluvate olukordade puhul tuleks seetõttu kohaldada mõlema õigusaktiga pakutavat kaitset. (36) Käesolev direktiiv täiendab komisjoni soovitust, milles käsitletakse avalikus elus osalevate ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid) See soovitus on adresseeritud liikmesriikidele ja selles esitatakse terviklik meetmete kogum, mis hõlmab koolitust, teadlikkuse suurendamist, kuritarvituslike hagide sihtmärkide toetamist, andmete kogumist, aruandlust ja üldsuse osalemise vastaste hagide seiret. (37) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. (38) [Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1, 2 ja artikli 4a lõike 1 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.] VÕI (39) [Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt on Iirimaa [... kirjaga] teatanud oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel,] ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: I PEATÜKK Üldsätted Artikkel 1 Reguleerimisese Käesoleva direktiiviga nähakse ette kaitsemeetmed ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest piiriülese mõjuga tsiviilasjades, mis on esitatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, eelkõige ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate vastu nende osalemise tõttu avalikus elus. Artikkel 2 Kohaldamisala Käesolevat direktiivi kohaldatakse piiriülese mõjuga tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes igat liiki kohtutes. Seda ei kohaldata eeskätt maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes ega riigi vastutuse suhtes tegevuse või tegevusetuse eest riigivõimu teostamisel ( acta iure imperii ). Artikkel 3 Mõisted Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1. „ üldsuse osalemine avalikus elus “ – füüsilise või juriidilise isiku sõnavõtt või tegevus, mida väljendatakse või tehakse sõna- ja teabevabaduse õiguse kasutamise käigus avalikku huvi pakkuvas küsimuses, ning sellega otseselt seotud ettevalmistav, toetav või abistav tegevus. Need on muu hulgas kaebused, petitsioonid, haldus- või kohtumenetlused ning osalemine avalikul kuulamisel; 2. „ avalikku huvi pakkuv küsimus “ – küsimus, mis mõjutab üldsust sellisel määral, et ta võib selle vastu õigustatult huvi tunda, sellistes valdkondades nagu: (a) rahvatervis, ohutus, keskkond, kliima või põhiõiguste kasutamine, (b) isiku või üksuse tegevus avalikkuse tähelepanu all või avalikes huvides, (c) küsimused, mida avalikult arutab või vaatab läbi seadusandlik, täitev- või kohtuorgan, või muu avalik-õiguslik menetlus, (d) süüdistused korruptsioonis, pettuses või kuritegevuses, (e) desinformatsiooni tõkestavad meetmed; 3. „ üldsuse osalemise vastane kuritarvituslik hagi “ – hagi, mis on esitatud seoses üldsuse osalemisega avalikus elus ning mis on täielikult või osaliselt põhjendamatu ja mille peamine eesmärk on takistada, piirata või karistada üldsuse osalemist avalikus elus. Sellisele eesmärgile võivad osutada järgmised asjaolud: (a) hagi või selle osa on ebaproportsionaalne, ülemäärane või ebamõistlik; (b) hageja või seotud pooled on sarnastes küsimustes esitanud mitu hagi; (c) esineb hirmutamist, ahistamist või ähvardamist hageja või tema esindajate poolt. Artikkel 4 Piiriülese mõjuga küsimused 1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel loetakse, et asjal on piiriülene mõju, välja arvatud juhul, kui mõlema poole alaline elu- või asukoht on samas liikmesriigis, kus asub asja menetlev kohus. 2. Kui menetluse mõlema poole alaline elu- või asukoht on samas liikmesriigis, kus asub asja menetlev kohus, loetakse, et asjal on piiriülene mõju ka juhul, kui: (a) üldsuse osalemine avalikus elus, mille vastu hagi on esitatud ja mis toimub avalikku huvi pakkuvas küsimuses, on asjakohane rohkem kui ühes liikmesriigis, või (b) hageja või seotud üksused on esitanud samaaegsed hagid või on varem esitanud hagi samade või seotud kostjate vastu teises liikmesriigis. II PEATÜKK Ühised normid menetluslike tagatiste kohta Artikkel 5 Menetluslike tagatiste taotlused 1. Liikmesriigid tagavad, et kui füüsilise või juriidilise isiku vastu esitatakse hagi tema osalemise tõttu avalikus elus, siis saab isik taotleda: (a) tagatisi kooskõlas artikliga 8; (b) ilmselgelt põhjendamatu hagi rahuldamata jätmist menetluse algetapis kooskõlas III peatükiga; (c) kuritarvituslike hagide vastaseid õiguskaitsevahendeid kooskõlas IV peatükiga. 2. Taotlus peab sisaldama: (a) nende asjaolude kirjeldust, millel see põhineb; (b) tõendite kirjeldust. 3. Liikmesriigid võivad ette näha, et III ja IV peatüki kohaseid menetluslikke tagatisi käsitlevaid meetmeid võib asja menetlev kohus võtta ex officio . Artikkel 6 Nõude või menetlusdokumentide hilisem muutmine Liikmesriigid tagavad, et põhimenetluse hageja nõuete või menetlusdokumentide hilisem muutmine, sealhulgas menetluse lõpetamine, ei mõjuta asja menetleva kohtu võimalust käsitada hagi kuritarvituslikuna ja kasutada õiguskaitsevahendeid vastavalt IV peatükile. Artikkel 7 Kolmanda isiku sekkumine Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et üldsuse osalemise vastast hagi menetlev kohus võib lubada avalikus elus osalevate isikute õigusi kaitsvatel või edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel hagi menetlemises osaleda kas kostja toetuseks või teabe andmiseks. Artikkel 8 Tagatis Liikmesriigid tagavad, et üldsuse osalemise vastast hagi menetleval kohtul on õigus nõuda hagejalt menetluskulude või menetluskulude ja kahju hüvitamise tagatist, kui ta peab sellist tagatist asjakohaseks, sest on märke, mis osutavad hagi kuritarvituslikule laadile. III PEATÜKK Ilmselgelt põhjendamatu hagi rahuldamata jätmine menetluse algetapis Artikkel 9 Hagi rahuldamata jätmine menetluse algetapis 1. Liikmesriigid annavad kohtutele õiguse teha menetluse algetapis otsus jätta üldsuse osalemise vastane hagi täielikult või osaliselt rahuldamata, kuna see on ilmselgelt põhjendamatu. 2. Liikmesriigid võivad kehtestada tähtaja, mille jooksul võib taotleda hagi rahuldamata jätmist menetluse algetapis. Tähtajad peavad olema proportsionaalsed ega tohi muuta selle võimaluse kasutamist võimatuks või ülemäära raskeks. Artikkel 10 Põhimenetluse peatamine Liikmesriigid tagavad, et kui kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist menetluse algetapis, peatatakse põhimenetlus, kuni taotluse kohta tehakse lõplik otsus. Artikkel 11 Kiirmenetlus Liikmesriigid tagavad, et taotlust jätta hagi rahuldamata menetluse algetapis käsitletakse kiirmenetluse korras, võttes arvesse juhtumi asjaolusid ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtumenetlusele. Artikkel 12 Tõendamiskohustus Liikmesriigid tagavad, et kui kostja on taotlenud hagi rahuldamata jätmist menetluse algetapis, peab hageja tõendama, et hagi ei ole ilmselgelt põhjendamatu. Artikkel 13 Edasikaebeõigus Liikmesriigid tagavad, et artikli 9 kohase otsuse selle kohta, kas hagi võib jätta menetluse algetapis rahuldamata või mitte, saab edasi kaevata. IV PEATÜKK Kuritarvituslike hagide vastased õiguskaitsevahendid Artikkel 14 Kulude väljamõistmine Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et hagejalt, kes on esitanud üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi, saab välja mõista kõik menetluskulud, sealhulgas kõik kostja esindamisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui need on ülemäärased. Artikkel 15 Kahju hüvitamine Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et füüsilisel või juriidilisel isikul, kes on kandnud kahju üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi tõttu, on võimalik nõuda kahju täielikku hüvitamist ja saada selle eest täielikku hüvitist. Artikkel 16 Karistused Liikmesriigid näevad ette, et üldsuse osalemise vastast kuritarvituslikku hagi menetlevatel kohtutel on võimalus määrata sellise hagi esitanud poolele tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi. V PEATÜKK Kaitse kolmandate riikide kohtuotsuste eest Artikkel 17 Kolmanda riigi kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise põhjused Liikmesriigid tagavad, et keeldutakse tunnustamast või täitmast kolmanda riigi kohtuotsust, mis on tehtud füüsilise või juriidilise isiku suhtes, kelle alaline elu- või asukoht on mõnes liikmesriigis, seetõttu, et ta osales avalikus elus, kuna see otsus on ilmselgelt vastuolus avaliku korraga ( ordre public ), kui kõnealust hagi oleks peetud ilmselgelt põhjendamatuks või kuritarvituslikuks juhul, kui see oleks esitatud selle liikmesriigi kohtutes, kus tunnustamist või täitmist taotletakse, ja need kohtud oleksid kohaldanud oma riigi õigust. Artikkel 18 Kolmanda riigi kohtuotsuste peale esitatavate hagide kohtualluvus Liikmesriigid tagavad, et kui kolmanda riigi kohtus on avalikus elus osalemise tõttu esitatud kuritarvituslik hagi füüsilise või juriidilise isiku vastu, kelle alaline elu- või asukoht on mõnes liikmesriigis, võib kõnealune isik taotleda selle riigi kohtutelt, kus on tema alaline elu- või asukoht, kahju ja kulu hüvitamist, mida ta kandis seoses hagi menetlemisega kolmanda riigi kohtus, olenemata sellest, kus on kolmandas riigis toiminud menetluses osalenud hageja alaline elu- või asukoht. VI PEATÜKK Lõppsätted Artikkel 19 Seos 2007. aasta Lugano konventsiooniga Käesolev direktiiv ei mõjuta 30. oktoobril 2007 Luganos allakirjutatud tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni kohaldamist. Artikkel 20 Läbivaatamine Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu asjakohase teabe seoses käesoleva direktiivi rakendamisega [ viis aastat pärast direktiivi ülevõtmiskuupäeva ]. Esitatud teabe põhjal esitab komisjon hiljemalt [ kuus aastat pärast direktiivi ülevõtmiskuupäeva ] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. Aruandes antakse hinnang üldsuse osalemise vastaste kuritarvituslike hagidega seotud suundumustele ja käesoleva direktiivi mõjule liikmesriikides. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva direktiivi muutmiseks. Artikkel 21 Siseriiklikku õigusesse ülevõtmine 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [ kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva ]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti. Artikkel 22 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . Artikkel 23 Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Justiitsministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/22-00994 Resolutsiooni teema: SLAPP direktiiv Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid), COM(2022) 177, EISi toimiku nr: 22-0232 Tähtaeg: 06.06.2022 Adressaat: Kultuuriministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Justiitsministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 30.05.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 16.06.2022 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (08.06.2022) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 06.06.2022. Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 09.05.2022 Resolutsiooni koostaja: Ann Saks [email protected], 693 5201  Andmed algatuse kohta Nimetus Proposal for a DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on protecting persons who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings (“Strategic lawsuits against public participation”) Eelnõu nr COM(2022) 177 Esitamise kuupäev: 27 .04.2022 Menetluskord EL-is: tavamenetlus SEISUKOHA Valitsusse toomise alus 1. FORMCHECKBOX RK KT S § 152 1 lg 1 p1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist 2. FORMCHECKBOX RK KT S § 152 1 lg 1 p2 - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju 3. FORMCHECKBOX RK KT S § 152 1 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue 4. FORMCHECKBOX VVS § 20 1 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine) 5. FORMCHECKBOX VVS § 20 1 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is)) Valitsusele esitamine Kuupäev 08 .0 6 KOK, 16 .06 VV EL menetluse ajakava Siseriiklik menetlus Vastutav min J M Kaasatud ministeeriumid KUM, VM (sisendi andmise tähtaeg 3 0 . 0 5 ) Sotsiaalpartnerid, huvigrupid Kaasata kõik asjasse puutuvad partnerid ja huvigrupid EELNÕU ÜLEVAADE kokkuvõte eelõu sisust ja eesmärkidest Euroopa K omisjon on tulnud välja direktiivi eelnõuga , millega kaitstakse ajakirjanik k e ja inim õiguste eest seisjaid kuritahtlike (tsiviil) kohtuvaidluste, mida tuntakse ka kui avaliku osaluse vastu suunatud strateegilis te kohtuasj ade ehk vaigistus hagidena ( Strategic Lawsuits against Public Participation – SLAPP). SLAPP on ahistamise vorm, mida kasutatakse ajakirjanike ja õiguste kaitsjate vastu, kes on seotud avalike huvide kaitsmisega. Tavaliselt on need pahatahtlikult esitatud hagid, mille on esitanud võimsad isikud või üksused (ettevõtted või riigiorganid) nõrgema poole vastu, kes väljendab avalikku huvi pakkuvas küsimuses kriitilist seisukohta. Peamine eesmärk on kostja hirmutamine ja lõpuks vaigistamine, kulutades tema ressursse, nt esitades suuri kahjunõudeid või venitades teadlikult menetlusi . Eelnõu peamiseks elemendiks on menetlusnormid, mis võimaldavad ilmselgelt pahatahtliku hagi varases menetlusfaasis kostja taotlusel rahuldamata jätmine. See hõlbustaks pahatahtliku menetluse kiiret lõpetamist ja aitaks ära hoida edasisi negatiivsed tagajärgi kostjale, mis tulenevad vajadusest investeerida kohtuvaidlustesse rahalisi ja muid ressursse. Direktiiv on mõeldud reguleerima piiriülese komponendiga tsiviilkohtumenetlust, kuid liikmesriigid või vad piiriüleselt kehtestatavate kaitsemeetmete eeskujul viia SLAPP vastased meetmed sisse ka puhtalt siseriiklikku menetlusõigusesse . Võimalikud sots-maj. mõjud võimalikud õiguslikud muudatused Mõju eelarvele Kommentaarid SEISUKOHAD Eesti seisukoht Teiste riikide seisukohad Kommentaarid SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Üldsuse osalemise vastased selgelt põhjendamatud või kuritarvituslikud hagid (mida sageli nimetatakse ka üldsuse osalemise vastasteks strateegilisteks hagideks ehk vaigistuskaebusteks ) on hiljutine, kuid üha levinum nähtus Euroopa Liidus. Need hagid on eriti kahjulik ahistamise ja hirmutamise vorm, mida kasutatakse isikute vastu, kes tegelevad avalike huvide kaitsmisega. Tegemist on alusetute või liialdatud hagidega, mille tavaliselt algatavad mõjuvõimsad üksikisikud, lobirühmad, äriühingud ja riigiasutused poolte vastu, kes avalikku huvi pakkuvas küsimuses kritiseerivad või edastavad sõnumeid, mis on hagejale ebamugavad. Sellise hagi eesmärk on kritiseerijaid tsenseerida, hirmutada ja vaikima sundida, koormates neid õiguskaitsekuludega, kuni nad kriitikast või vastuseisust loobuvad. Erinevalt tavapärasest menetlusest ei algatata seda selleks, et kasutada õigusemõistmisele juurdepääsu õigust ja tulla kohtumenetluses võitjaks või saada õiguskaitset. Tahetakse hoopis kostjaid hirmutada ja ammendada nende ressursid. Lõppeesmärk on kostjad vaikima sundida ja heidutada neid tegemast oma tööd. Üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid on tavaliselt suunatud ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate vastu. Nende sihtmärk ei ole pelgalt üksikisikuid, vaid ka meediaagentuurid ja kirjastused ning kodanikuühiskonna organisatsioonid, näiteks need, kes pööravad aktiivselt tähelepanu keskkonnaküsimustele. Sihikule võidakse võtta ka muud avalikus elus osalevad isikud, nagu teadlased ja akadeemiliste ringkondade esindajad. Et demokraatia toimiks hästi ja oleks edukas, on vaja, et kodanikud saaksid avalikus arutelus aktiivselt kaasa lüüa, ilma et ametiasutused või muud mõjuvõimsad huvirühmad sellesse põhjendamatult sekkuksid. Et nende osalemine oleks sisuline, peab kodanikel olema võimalik pääseda ligi usaldusväärsele teabele, mis võimaldab neil kujundada oma arvamuse ja teha ise otsuseid avalikus ruumis, kus saab vabalt väljendada erinevaid seisukohti. Ajakirjanikel on avaliku arutelu hõlbustamisel ning teabe, arvamuste ja ideede levitamisel keskne roll. Neil peaks olema võimalik tulemuslikult tegutseda, et kodanikud saaksid Euroopa demokraatlikes ühiskondades tutvuda erinevate seisukohtadega. Oluline roll võitluses organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja ekstremismi vastu on uurivatel ajakirjanikel. Vaja on tugevat kaitsemeetmete süsteemi, et nad saaksid täita oma ülitähtsat järelevalvaja rolli õigustatud avalikku huvi pakkuvates küsimustes. Nende tööga kaasnevad eriti suured riskid ning nad puutuvad üha rohkem kokku rünnakute ja ahistamisega. Inimõiguste kaitsjatel on põhiõiguste, demokraatlike väärtuste, sotsiaalse kaasamise, keskkonnakaitse ja õigusriigi põhimõtte toetamisel kriitilise tähtsusega roll. Neil peaks olema hirmutamist kartmata võimalik osaleda aktiivselt avalikus elus ja teha oma hääl kuuldavaks poliitikaküsimustes ja otsustusprotsessides. Üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid iseloomustab sageli ebavõrdne jõuvahekord – hageja on näiteks rahaliselt või poliitiliselt tugevamal positsioonil kui kostja. Selline ebavõrdsus, mida küll ei pruugi alati esineda, suurendab märkimisväärselt võimalust, et hagi sihtmärgiks olevatele isikutele toob see kaasa kahjulikud tagajärjed ning pärsib avalikku arutelu. Üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid võivad heidutada ka muid võimalikke sihtmärgiks olevaid isikuid, kes võivad otsustada mitte kasutada oma õigust uurida avalikku huvi pakkuvaid küsimusi ja neist teada anda. See võib viia enesetsensuurini. Üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide esitamisega kuritarvitatakse kohtumenetlust ja tekitatakse kohtutele tarbetut koormust. Üksused ja üksikisikud, kes algatavad selliseid hagisid, võivad tugineda mitmesugustele alustele. Sageli viidatakse au teotamisele, kuid ka muude õigusnormide või õiguste (nt andmekaitset või eraelu puutumatust käsitlevate õigusaktide) rikkumisele. Sellega seoses esitatakse sageli kahju hüvitamise nõue ning mõnikord taotletakse ka ettekirjutusi (avaldamise keeld või vähemalt edasilükkamine). 2020. aasta ja 2021. aasta õigusriigi olukorda käsitlevates aruannetes on märgitud, et üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid on mõnes liikmesriigis tõsine probleem Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvorm teatab samuti üha suuremast arvust hoiatusteadetest ajakirjanike turvalisust ja meediavabadust ähvardavate tõsiste ohtude kohta Euroopas, sealhulgas mitme kohtuliku hirmutamise juhtumi kohta. Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvormi partnerühenduste 2021. aasta aruandes on juhitud tähelepanu sellele, et vaigistuskaebusi puudutavate hoiatusteadete määr suurenes 2020. aastal eelmise aastaga võrreldes märkimisväärselt nii hoiatusteadete arvu kui ka asjassepuutuvate Euroopa Nõukogu liikmesriikide kohtualluvuste poolest . Euroopa meedia mitmekesisuse seirevahendi kaudu kogutud teave osutab üldisemalt ka ajakirjanike töötingimuste halvenemisele. 2021. aasta 12 kuu jooksul dokumenteeriti meediavabaduse kiirreageerimise projekti raames 24 ELi liikmesriigis 439 hoiatust (rünnati 778 meediaga seotud isikut või üksust), sealhulgas üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid . Üha rohkem on andmeid ajakirjanikke ja inimõiguste kaitsjaid ähvardavatest üldsuse osalemise vastastest strateegilistest hagidest ja samalaadseid probleeme kohtavad teisedki avalikus elus osalevad isikud, nagu näiteks ametiühingute aktivistid ja teadlased. Sellest anti märku mitmes avaliku konsultatsiooni käigus kodanikuühiskonnalt saadud vastuses. Paljud üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid on riigisisesed ja neil puudub piiriülene mõju. Sellegipoolest on vaigistuskaebustel tihti ka piiriülene mõju ning kui selline mõju on olemas, suurenevad keerukus ja kulud, mis toob kostjatele kaasa veelgi kahjulikumad tagajärjed. Asjaolu, et internetipõhine meediasisu on kättesaadav kõigis kohtualluvustes, võib avada võimaluse meelepärase kohtualluvuse valimiseks ning takistada tõhusat juurdepääsu õigusemõistmisele ja õigusalasele koostööle. Võib juhtuda, et kostja suhtes algatatakse samal ajal eri kohtualluvustes mitu hagi. Meelepärase kohtualluvuse valimine (või nn laimuturism) tingituna sellest, et mõnda kohtualluvust tajutakse hagejate jaoks soodsamana, on nähtus, mis probleemi võimendab. Mõju on veel tugevam, kui üldsuse osalemise vastane strateegiline hagi algatatakse väljaspool Euroopa Liitu. Ettepaneku eesmärk Käesolev ettepanek on üks Euroopa demokraatia tegevuskava meetmetest, mille eesmärk on tugevdada meedia mitmekesisust ja meediavabadust Euroopa Liidus. Algatus hõlmab ka inimõiguste kaitsjaid, kellel on meie demokraatlikes riikides tähtis roll ja kes on samuti sellise kuritarvitusliku ahistamise ees üha kaitsetumad. Ettepaneku eesmärk on kaitsta isikuid, kes on üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide sihtmärgiks, ja hoida ära nähtuse edasine levik ELis. Praegu ei ole ühelgi liikmesriigil spetsiaalseid kaitsemeetmeid selliste menetluste vastu ja vaid mõni liikmesriik kaalub nende kehtestamist. Puuduvad ka ELi-ülesed üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid käsitlevad õigusnormid. Kujundades ühist ELi arusaama sellest, mis on üldsuse osalemise vastane strateegiline hagi, ja kehtestades menetluslikud tagatised, püütakse ettepanekuga anda kohtutele selliste hagide käsitlemiseks tõhusad vahendid ja hagide sihtmärgiks olevatele isikutele enese kaitsmise vahendid. Kavandatud menetluslikke tagatisi kohaldatakse juhtumite puhul, millel on piiriülene mõju. Nagu eespool märgitud, suurendab üldsuse osalemise vastase strateegilise hagi piiriülene mõõde juhtumi keerukust ja raskusi, millega kostjal tuleb silmitsi seista. Veel üks käesoleva ettepaneku eesmärk on kaitsta ELi kodanikke ja kodanikuühiskonda kolmandates riikides algatatud hagide eest. Komisjoni soovitus, milles käsitletakse avalikus elus osalevate ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest („Üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid“) Käesolevaga tehakse ettepanek võtta vastu üheaegselt direktiiv ning komisjoni soovitus, mis käsitlevad avalikus elus osalevate ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate kaitsmist selgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest („Üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid“); direktiiv ja soovitus on vastastikku täiendavad ja täielikult kooskõlas. Soovituses kutsutakse liikmesriike üles, et nad vaataksid üle olukorra oma riigis, kandmaks hoolt selle eest, et kohaldatav õigusraamistik sisaldab vajalikke vaigistuskaebuste vastaseid kaitsemeetmeid, austades täielikult põhiõigusi, sealhulgas õigust sõnavabadusele, õigust õiguskaitse kättesaadavusele ja õigust isikuandmete kaitsele, ning demokraatlikke väärtusi. Samuti julgustatakse liikmesriike lisama siseriiklikesse õigusaktidesse riigisiseste juhtumite jaoks kaitsemeetmed, mis sarnanevad nende liidu õigusaktides sätestatud meetmetega, millega püütakse vähendada selgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide algatamist piiriülese mõjuga tsiviilasjades. Muu hulgas soovitatakse liikmesriikidel loobuda vangistuse määramisest au teotamise asjades ning kasutada selliste asjade menetlemisel kriminaalõiguse asemel haldus- või tsiviilõigust, tingimusel et asjaomased sätted on vähemkaristava iseloomuga ja et haldusnormidega on välistatud isikute kinnipidamine. Soovituses käsitletakse ka õigustöötajate ja kõnealuste hagide võimalikuks sihtmärgiks olevate isikute koolitamist, mis parandaks nende teadmisi ja oskusi tulla üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagidega tõhusalt toime, ning teadlikkuse suurendamist, et ajakirjanikud ja inimõiguste kaitsjad suudaksid eelkõige sellise hagi ära tunda, kui nad sellega kokku puutuvad, samuti nende hagide sihtmärgiks olevate isikute toetamist (nt finants- või õigusabi) ning süstemaatilisemat järelevalvet ja andmete kogumist. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Euroopa demokraatia tegevuskava Komisjon avaldas 3. detsembril 2020 Euroopa demokraatia tegevuskava, milles teatatakse reast meetmetest meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse tugevdamiseks, sealhulgas üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid käsitlevast algatusest, ja allpool nimetatud soovitusest ajakirjanike turvalisuse kohta. See tegevuskava on koondalgatus, mille eesmärk on suurendada kodanike mõjuvõimu ja muuta demokraatia vastupidavamaks kõikjal ELis. Soovitus ajakirjanike ja teiste meediatöötajate kaitse, turvalisuse ja võimestamise tagamise kohta Euroopa Liidus Nagu on rõhutatud Euroopa demokraatia tegevuskavas, kasutatakse üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid sageli koos ajakirjanike pihta suunatud vägivallaähvardustega. Komisjon võttis 16. septembril 2021 vastu soovituse ajakirjanike ja teiste meediatöötajate kaitse, turvalisuse ja võimestamise tagamise kohta Euroopa Liidus . Soovituse eesmärk on tagada kõigile meediaspetsialistidele turvalisemad töötingimused, et nad ei peaks tundma hirmu, ei internetis ega ka mujal. Selles on sätestatud liikmesriikidele meetmed, et suurendada ajakirjanike turvalisust. Soovituses kutsutakse ka üles looma sõltumatuid riiklikke tugiteenuseid, sealhulgas ähvardustega kokku puutunud ajakirjanikele ja teistele meediatöötajatele mõeldud abiliinid, õigusnõu, psühholoogiline tugi ja varjupaigad. Samuti kutsutakse soovituses üles parandama ajakirjanike kaitset demonstratsioonide ajal, suurendama turvalisust internetis ja pakkuma erilist tuge naisajakirjanikele. Strateegia Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamise tugevdamiseks Käesolev ettepanek täiendab 2. detsembril 2020 vastu võetud strateegiat põhiõiguste harta kohaldamise tugevdamiseks ELis ja on sellega täielikult kooskõlas. Strateegias on tõdetud, et kodanikuühiskonna organisatsioonid ja inimõiguste kaitsjad on eluliselt tähtsad toimiva demokraatia ja sellise ühiskonna jaoks, kus inimesed saavad kasutada oma põhiõigusi. Seepärast on selles sätestatud meetmed, et muu hulgas toetada ja kaitsta kodanikuühiskonna organisatsioone ja inimõiguste kaitsjaid. Eelkõige on strateegias tõdetud, et need isikud seisavad mõnes liikmesriigis silmitsi probleemidega, sealhulgas laimukampaaniate, füüsiliste ja verbaalsete rünnakute, hirmutamise ja ahistamisega, kaasa arvatud üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagidega. Strateegias kutsub komisjon liikmesriike üles edendama oma riigis, sealhulgas kohalikul tasandil, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate jaoks toetavat ja turvalist keskkonda. Käesoleva ettepanekuga luuakse veel üks vahend, et tugevdada Euroopa Liidus põhiõigusi ja toetada üht strateegia eesmärki. Aruanded õigusriigi olukorra kohta Komisjoni 2020. aasta ja 2021. aasta aruanded õigusriigi olukorra kohta sisaldavad tõendeid üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide esinemisest Euroopa Liidus. Aruannetes on rõhutatud, et mitmes liikmesriigis puutuvad ajakirjanikud ja inimõiguste kaitsjad seoses oma väljaannete ja tööga üha enam kokku erinevas vormis ähvarduste ja rünnakutega (nii füüsiliselt kui ka internetis), sealhulgas üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagidega. Rikkumisest teavitajate kaitse direktiiv Käesolev ettepanek ei mõjuta kaitset, mis on juba tagatud direktiiviga liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta, ja on selle direktiiviga täielikult kooskõlas. Rikkumisest teavitajate tõhus kaitsmine survemeetmete eest on oluline avaliku huvi ja ka ajakirjanduse järelevalve kaitsmiseks demokraatlikes ühiskondades, sest rikkumisest teavitajad on sageli uurivale ajakirjandusele tähtis allikas. Direktiiviga 2019/1937 on isikutele, kes teatavad liidu õiguse rikkumistest, ette nähtud tugev kaitse kõikide survemeetmete eest nii tööalases kontekstis kui ka väljaspool seda, sealhulgas survestamise eest menetluste kaudu, mis on seotud au teotamise, konfidentsiaalsuse rikkumise ja isikuandmete kaitsega. Olukordades, mis on nii käesoleva ettepaneku kui ka direktiivi 2019/1937 kohaldamisalas, tuleks kohaldada mõlema õigusakti pakutavat kaitset. ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2020–2024) Tegevuskava aitab suurendada ajakirjanike ja teiste meediatöötajate turvalisust ja kaitset kogu maailmas, edendades muu hulgas sõnavabaduse jaoks soodsat keskkonda ning mõistes hukka rünnakud ning muus vormis ahistamise ja hirmutamise nii internetis kui ka mujal. Tegevuskavas on käsitletud konkreetseid ohte, millega seisavad silmitsi naisajakirjanikud, ning sellega tagatakse, et need, keda ahistatakse, hirmutatakse või ähvardatakse, saavad ELi inimõiguste kaitsjate kaitsemehhanismide kaudu abi, samuti toetatakse tegevuskavaga meediaalgatusi. Selles on riigivõime üles kutsutud, et selline vägivald ära hoida ja hukka mõista ning võtta tulemuslikke meetmeid karistamatuse lõpetamiseks. Ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate kaitse on tegevuskava kohaselt ELi inimõiguste- ja demokraatiaalase välistegevuse keskmes. Käesolev ettepanek toimib kooskõlas seonduvate suurte jõupingutustega, mida tehakse ELi juhtimisel kõikjal maailmas, ning sellega antakse hoogu juurde üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagidega silmitsi seisvate inimõiguste kaitsjate ja ajakirjanike sihipärasele toetamisele. ELi inimõigustealased suunised sõnavabaduse kohta internetis ja mujal Suunistes on öeldud, et EL teeb tööd, et võidelda ajakirjanike, teiste meediaosaliste, vabaühenduste ja sotsiaalmeedias tegutsevate isikute vastu suunatud meelevaldsete rünnakute, kriminaal- ja tsiviilkohtumenetluste valimatu kuritarvitamise, laimukampaaniate ja ülemääraste piirangute vastu, mille eesmärk on takistada neil ühendustel ja isikutel kasutada vabalt oma õigust sõnavabadusele. Århusi konventsioon Liit ja selle liikmesriigid on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) osalised ning igaühel neist on selle konventsiooni alusel nii eraldiseisvad kui ka ühised ülesanded ja kohustused. Vastavalt konventsiooni artikli 3 lõikele 8 peab iga konventsiooniosaline tagama, et isikuid, kes kasutavad konventsiooni kohaselt oma õigusi, ei karistata, kiusata taga ega ahistata nende tegevuse tõttu ühelgi moel. Keskkonnakaitsjate lisamine käesoleva ettepaneku kohaldamisalasse aitab täita seda liidu võetud rahvusvahelist kohustust. Teatis keskkonnakuritegevuse vastase võitluse kohta Oma 15. detsembril 2021 vastu võetud teatises kohustub komisjon võtma vastu seadusandliku ettepaneku ajakirjanike ja õiguste kaitsjate vastu suunatud kohtuvaidluste kuritarvitamise vastu võitlemiseks, mis hõlmab ka keskkonnakaitsjaid . 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 81 lõige 2, mis on tavapärane õiguslik alus õigusalase koostöö tegemisel piiriülese mõjuga tsiviilasjades. Täpsemalt on ettepaneku õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 81 lõike 2 punkt f, millega antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigus võtta vastu meetmeid, mille eesmärk on „ tsiviilkohtumenetluse nõuetekohast toimimist takistavate tegurite kõrvaldamine, vajaduse korral edendades liikmesriikides kohaldatavate tsiviilkohtumenetlusnormide kokkusobivust “. Kuna üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid takistavad tsiviilkohtumenetluste nõuetekohast toimimist, on liit pädev võtma selle punkti alusel vastu õigusakte piiriülese mõjuga tsiviilasjade kohta. Üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide esitamisega kuritarvitatakse tsiviilkohtumenetlust, kuna nende eesmärk ei ole juurdepääs õigusemõistmisele, vaid kostjate ahistamine ja vaigistamine. Samal ajal tekitavad pikad menetlused riikide kohtusüsteemidele lisakoormust. Artikli 81 lõike 2 punkt f on aluseks ka kolmandate riikide kohtuotsuseid käsitlevatele normidele, mis on sätestatud V peatükis, kuna need on seotud ettepaneku põhieesmärgiga. Nendega tagatakse, et käesolevas ettepanekus esitatud õigusnormid, millega võideldakse üldsuse osalemise vastaste selgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide vastu, on tulemuslikud, hoides ära selliste menetluste algatamise kolmandate riikide kohtutes. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid võib kohata paljudes liikmesriikides ja neist on saanud ELi-ülene probleem. Samal ajal ei paku praegu ükski liikmesriik selliste hagide vastu spetsiaalseid kaitsemeetmeid . Kuigi sõltuvalt liikmesriigi õigusaktidest võidakse kasutada üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide vastu mõnesid olemasolevaid üldisi kaitsemeetmeid, erinevad need liikmesriigiti oluliselt ja nende tõhusus käsitleda selliseid strateegilisi hagisid on piiratud. Pealegi võivad olemasolevad lahknevused riikide menetlusõiguses kaasa tuua sagedasema meelepärase kohtualluvuse valimise ja mitme menetluse algatamise erinevates ELi kohtualluvustes. Tõendid näitavad, et liikmesriikide tsiviilkohtumenetluse õiguses ei ole alati häid vahendeid, et tulla toime piiriüleste menetluste korral tekkivate lisaraskustega . Samuti on liikmesriikide õigusaktides esinevate lahknevuste tõttu väga ebatõenäoline, et üksinda tegutsevad liikmesriigid suudavad tegeleda selle nähtusega edukalt või kindlustada asjaomaste õigusnormide üldise sidususe kõikides liikmesriikides, et tagada võrdselt kõrgetasemeline kaitse kogu liidus. Nende riskide maandamiseks ja vältimaks liikmesriikide kohtute koormamist arvukate ja pikkade kuritarvituslike hagidega, tundub olevat vajalik kehtestada miinimumstandardid ja tagada liikmesriikides üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide suhtes kohaldatavate tsiviilkohtumenetluse normide kokkusobivus. ELi tasandil tegutsemine aitab võidelda järjekindlalt selliste hagide esitamise tava tekkimise ja levimise vastu kõikjal ELis ning tagab selle nähtuse puhul rakendatavate liikmesriikide lähenemisviiside lähendamise . ELi tegevus tooks lisaväärtust ka kehtestatavate kaitsemeetmetega, mille eesmärk on tulla tulemuslikult toime kolmandatest riikidest pärit üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagidega. Liikmesriigid peavad võitlema selliste hagide vastu ühiselt, sest vastasel juhul võivad hagejad püüda ära kasutada lahknevusi liikmesriikide süsteemides ning taotleda nende hagide kohta kolmandates riikides tehtud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist riigis, kus selle saavutamine on kõige lihtsam. Ettepanekus on järgitud subsidiaarsuse põhimõtet, kuivõrd selles on kavandatud üksnes sihipärased kaitsemeetmed ning seadusandlikud meetmed piirduvad vaid sellega, mis on tingimata vajalik saavutamaks seda, mida liikmesriigid ei suuda üksinda tegutsedes saavutada. • Proportsionaalsus ELi tasandi tegevus peaks olema sihipärane ja piirduma sellega, mis on vajalik, et tagada liikmesriikides piiriüleste juhtumite puhul rakendatavate lähenemisviiside ühtsus. Ettepaneku koostamisel on võetud arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Seepärast on kavandatud vaid sihipärased menetluslikud tagatised. Nende kavandamisel peeti silma üksnes seda, mis on vajalik, et tagada paremini toimivad piiriülesed tsiviilkohtumenetlused üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide puhul, mis kujutavad endast tõsist ohtu Euroopa demokraatiale ja õigusriigi põhimõttele. Proportsionaalsust kajastab ka asjaolu, et paljud meetmed, mille eesmärk on lahendada üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide probleem, esitatakse mitteseadusandlike meetmetena soovituses, mitte õigusaktis. • Vahendi valik Valitud õigusakt on direktiiv, millega nähakse ette liikmesriikides rakendatavad siduvad ja sidusad menetluslikud tagatised. Sellega kaotatakse olemasolevad lahknevused liikmesriikide kaitsemeetmetes, mis võivad kaasa tuua meelepärase kohtualluvuse valimise piiriüleselt. Samal ajal võimaldab direktiivi kasuks otsustamine liikmesriikidel sobitada spetsiaalsed menetluslikud tagatised oma siseriiklikku tsiviil- ja menetlusõigusesse, milles on liikmesriigiti endiselt suuri erinevusi. Direktiivi täiendab mitteseadusandlik vahend (soovitus). Niiviisi ühendatakse tõhusalt seadusandlikud ja mitteseadusandlikud meetmed. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Konsulteerimine sidusrühmadega Sidusrühmadega konsulteerimise raames esitasid oma seisukohad ja märkused mitmesugused ELi ja kolmandate riikide kodanikke esindavad sidusrühmad, riikide ametiasutused, õigustöötajad (nt kohtunikud), akadeemilised ja teadusasutused, vabaühendused ja muud asjaomased huvirühmad. Muu hulgas korraldati 2021. aasta märtsis tehnilise teemarühma ettevalmistav arutelu valitud osalejatega, kelle hulka kuulusid üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide nelja sihtmärki esindavad isikud, kes jagasid oma isiklikke kogemusi, andsid selliste hagide kohta kasulikku teavet ja olid abiks ettevalmistusetapis. 4. oktoobrist 2021 kuni 10. jaanuarini 2022 toimunud avaliku konsultatsiooni käigus koguti kodanikelt, ajakirjanikelt, liikmesriikidelt, vabaühendustelt, kodanikuühiskonnalt, kohtunikelt, õigustöötajatelt ja muudelt sidusrühmadelt arvamusi üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide kohta ning selle kohta, milliseid meetmeid tuleks ELis nendega tegelemiseks võtta. Liikmesriikide kohtunikele suunatud konsultatsiooniga, mis korraldati 12. novembrist 2021 kuni 10. jaanuarini 2022 tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaudu, püüti saada üksikasjalikumat tagasisidet üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide kindlakstegemise, võimalike menetluslike puuduste, juba olemas olevate (ehkki mitte kõnealuste hagide jaoks kehtestatud) riiklike õiguskaitsevahendite, kohtunike asjaomase teadlikkuse ja kohtunike koolitamise vajaduste kohta. 2021. aasta oktoobris toimunud tehnilisel kohtumisel liikmesriikide ekspertidega koguti liikmesriikide (sh nende sõltumatute organite ja asutuste) arvamusi selle kohta, kas ja mis liiki ELi tasandi tegevust oleks üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide vastu võitlemiseks vaja, ning teavet selle kohta, millised õiguskaitsevahendid (kas neid üldse on, on need üldised või spetsiaalsed) ja mis liiki toetus on nende hagide sihtmärgiks olevate isikute jaoks praegu liikmesriikide tasandil olemas. Seminaril, mis korraldati valitud sidusrühmadele 2021. aasta novembris, arutati üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide probleemi ulatust, koguti teavet ning kaaluti ja katsetati võimalikke lahendusi. Komisjon võttis oma ettevalmistavas töös arvesse tõendeid, mida oli kogunud Euroopa Parlament kõnealust küsimust käsitleva omaalgatusliku raporti koostamise käigus (raport võeti vastu 2021. aasta lõpus). Sidusrühmadelt laekunud tagasiside – eelkõige see, mis saadi avaliku konsultatsiooni ja sidusrühmadega kohtumise käigus – näitas tugevat toetust ELi-ülestele meetmetele (nii seadusandlikele kui ka mitteseadusandlikele) võitluseks üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagidega. ELi-ülesed organisatsioonid andsid teada, et selliste hagide esitamine, sealhulgas piiriüleselt, on ELis sagenemas. Avaliku konsultatsiooni raames väljendatud arvamustes rõhutati ka nende hagide alase koolituse ja teadlikkuse suurendamise tähtsust, andmete kogumise kasulikkust ning vajadust teha nende hagide üle nõuetekohast järelevalvet. Ka avaliku konsultatsiooni ja sidusrühmadega kohtumise käigus saadud tagasiside sisaldas olulisi tõendeid kõnealuse nähtuse esinemise kohta ELis, mida on võetud arvesse käesolevale ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendis . Enamik liikmesriike teatas oma toetusest ELi meetmetele üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide vastu ning tõstis esile vajadust kaitsta sõna- ja teabevabadust ning meediavabadust, säilitades samal ajal tasakaalu üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide eest kaitsvate meetmete ja õigusele juurdepääsu vahel. Mõned liikmesriigid märkisid oma riigi murekohana tõendite puudumist eelkõige piiriülese mõõtmega üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide juhtumite kohta. Liikmesriikide kohtunikele suunatud konsultatsiooni raames selgus, et vastanute liikmesriikides puuduvad üldsuse osalemise vastase strateegilise hagi õiguslik määratlus ja spetsiaalne kaitsemeetmete süsteem, ehkki mõnda olemasolevatest üldistest siseriiklikest kaitsemeetmetest saab põhimõtteliselt kasutada ka nende hagide puhul. Euroopa Parlament võttis 11. novembril 2021 vastu üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid käsitleva omaalgatusliku raporti, milles kutsutakse komisjoni üles esitama nende hagide vastaste meetmete terviklik pakett, mis hõlmab õigusakte. Komisjon on tellinud ka uuringuid, et paremini mõista kõnealust nähtust ELis ja koostada esialgne ülevaade olukorrast liikmesriikides. Esialgse ülevaate koostamisel koguti teavet üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide ja nende algatajate kohta . Teine uuring oli põhjalikum võrdlev uuring, mille käigus hinnati üksikasjalikult praegust olukorda liikmesriikides . • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Komisjon moodustas üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid käsitleva algatuse ettevalmistamiseks 2021. aastal eksperdirühma . Sellesse kuulusid akadeemiliste ringkondade esindajad, õigustöötajad ning meedia ja kodanikuühiskonna esindajad. Eksperdirühm sai volituse anda kõnealuste hagide kohta õigusalast oskusteavet, tegutseda ELi tasandi parimate tavade ja teadmiste vahetamise platvormina ning võimaluse korral abistada üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide sihtmärgiks olevaid isikuid. 2021. aasta sügisel loodi eksperdirühmas spetsiaalne seadusandlike küsimustega tegelev allrühm, et abistada komisjoni seadusandliku ettepaneku koostamisel. • Komisjoni talituste töödokument Käesolevale ettepanekule on lisatud komisjoni talituste töödokument, milles on esitatud ettepaneku aluseks olevad põhjendused, analüüs ja olemasolevad tõendid. Ettepanekule ei lisata mõjuhinnangut, sest ettepanek annab sihipärased menetluslikud kaitsemeetmed ja see ei tekita märkimisväärseid mõõdetavaid kulusid. Samas antakse ettepanekuga liikmesriikide kohtutele paremini kohandatud vahendid, et peatada katsed kuritarvitada kohtumenetlusi ja vältida seonduvaid kulusid, mida selline kuritarvitus võib kohtusüsteemile põhjustada. Pealegi, kuna üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagidega rikutakse sõna- ja teabevabaduse õigusi, on väga tähtis võtta kiiresti jõulisi meetmeid, et ära hoida selle suhteliselt hiljuti tekkinud, ent üha sagedamini esineva kahjuliku nähtuse edasine levik ELis. • Põhiõigused Ettepanekuga edendatakse põhiõiguste kaitset ELis. Ajakirjanikud, inimõiguste kaitsjad ja teised sihtrühmad, kes kavandatud menetluslikest tagatistest kasu saavad, mängivad Euroopa demokraatlikes riikides olulist rolli, eelkõige avaliku arutelu, põhiõiguste, demokraatlike väärtuste, sotsiaalse kaasamise, keskkonnakaitse ja õigusriigi põhimõtte toetamisel. Samal ajal on menetlusõigusel keskne roll põhiõiguste tõhususe tagamisel kooskõlas põhiõiguste hartaga. Põhiõiguste harta artiklis 11 sätestatud õigus sõna- ja teabevabadusele kätkeb arvamusvabadust ning vabadust saada ja levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. Ehkki tegemist ei ole absoluutse õigusega, tohib seda piirata ainult seadusega ja arvestades selle õiguse olemust, ning piiranguid tohib seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ja vastavad tegelikult liidu tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi (harta artikli 52 lõige 1). Samal ajal tagatakse ettepanekuga põhiõiguste harta artikli 47 kohase õigusemõistmisele juurdepääsu õiguse ning artiklite 7 ja 8 kohaste isikuõiguste / eraelu puutumatusega seotud õiguste ning sõna- ja teabevabaduse kaitse vaheline tasakaal. Menetluslikud kaitsemeetmed on hoolikalt suunatud ja jätavad kohtule üksikjuhtumite jaoks piisavalt otsustusõigust, et säilitada tundlik tasakaal selgelt põhjendamatute hagide ja õigusemõistmisele tõhusa juurdepääsu vahel. 4. MÕJU EELARVELE Ettepanek ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Selleks et hõlbustada direktiivi rakendamist liikmesriikides ja tagada rakendamise sujuvus, pakub komisjon abi direktiivi ülevõtmisel, korraldades vähemalt ühe ülevõtmise teemalise seminari ja organiseerides kahepoolseid kohtumisi, sealhulgas liikmesriikide nõudmisel. Samuti kutsutakse liikmesriike üles teatama oma riiklikest ülevõtmismeetmetest. Direktiivi toimimine vaadatakse läbi viis aastat pärast selle kohaldamise algust. • Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul) Ettepanek ei vaja selgitavaid dokumente. Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus Direktiiv koosneb neljast osast: menetluslikke tagatisi käsitlevad ühisnormid (II peatükk), ilmselgelt põhjendamatute hagide tagasilükkamine menetluse algetapis (III peatükk), kuritarvituslike hagide vastased õiguskaitsevahendid (IV peatükk) ja kaitse kolmandates riikides tehtud kohtuotsuste eest (V peatükk). I ja VI peatüki sätete kohaldamisala on horisontaalne. I peatükk. Üldsätted. See peatükk sisaldab sätteid direktiivi reguleerimiseseme ja kohaldamisala kohta, mõningate mõistete määratlusi ning sätet selle kohta, millal käsitatakse direktiivi kohaldamisel asja piiriülese mõjuga asjana. Artiklis 1 nimetatakse reguleerimisese, täpsustades, et direktiiviga ette nähtud kaitsemeetmed on mõeldud kaitseks selgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest, mis on algatatud piiriülese mõjuga tsiviilasjades füüsiliste või juriidiliste isikute, eelkõige ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate suhtes seoses nende osalemisega avalikus elus. Artiklis 2 määratletakse direktiivi sisuline kohaldamisala. Direktiivi kohaldatakse piiriülese mõjuga tsiviil- või kaubandusasjade suhtes, olenemata kohtu liigist. Nende hulka kuuluvad kriminaalkohtumenetluse raames esitatud tsiviilhagid, ent samuti ajutised ja kaitsemeetmed, vastumeetmed ja muud kindlat liiki õiguskaitsevahendid, mida on võimalik kasutada muude õigusaktide alusel. Nii nagu muude tsiviil- ja kaubandusasju reguleerivate ELi õigusaktide puhul, ei kuulu direktiivi kohaldamisalasse maksu-, tolli- ja haldusasjad ega riigi vastutus, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevusetusest riigivõimu teostamisel ( acta iure imperii ). Acta iure imperii hõlmab nõudeid riigi nimel tegutsevate ametiisikute vastu ning ametiasutuste tegevuse vastu, sealhulgas avalikult ametisse nimetatud ametnike vastutust. Seepärast ei tuleks ametiasutusi käsitada üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide sihtmärgina. Artiklis 3 määratletakse mõisted „üldsuse osalemine avalikus elus“, „avalikku huvi pakkuv küsimus“ ja „üldsuse osalemise vastane kuritarvituslik hagi“. Üldsuse osalemine määratletakse laialt kui sõnavõtt või tegevus, mida väljendatakse või tehakse, 1) kasutades õigust sõna- ja teabevabadusele, nagu ajakirjandusliku, poliitilise, teadusliku, akadeemilise, kunsti-, kommenteeriva või satiirilise sõnumi, väljaande või töö loomine, avaldamine, reklaamimine või muul viisil levitamine, ning sellega otseselt seotud ettevalmistav, toetav või abistav tegevus; 2) kasutades õigust ühinemisvabadusele ja rahumeelse kogunemise vabadusele, nagu lobitöö, demonstratsioonide ja protestide korraldamine ja neis osalemine, või õigust heale haldusele ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, nagu kaebuste, petitsioonide või haldus- ja kohtunõuete esitamine ning osalemine avalikel kuulamistel ning sellega seotud otsene ettevalmistav, toetav või abistav tegevus. Lisaks hõlmab see mõiste muud tegevust, mille eesmärk on kujundada või mõjutada avalikku arvamust või kutsuda avalikkust üles tegutsema, sealhulgas ükskõik millise era- või avaliku sektori üksuse tegevust, mis on seotud avalikku huvi pakkuva küsimusega, nagu uuringute, küsitluste, kampaaniate või muu ühistegevuse korraldamine või neis osalemine ning sellega seotud otsene ettevalmistav, toetav või abistav tegevus. Ettevalmistav tegevus on näiteks intervjuud, mida teeb uuriv ajakirjanik või akadeemilise ringkonna esindaja oma sõnavõtu koostamiseks, või keskkonnakaitsja teabe kogumine. Toetav ja abistav tegevus peaks olema hõlmatud sellepärast, et hageja võib algatada kohtumenetluse ka vajalikku tugi- või abiteenust, näiteks internetiühendust või trükiteenust pakkuva osaleja suhtes, eesmärgiga kaudselt piirata sellise isiku sõnavabadust, kelle vastu üldsuse osalemise vastane strateegiline hagi on tegelikult suunatud. Sellisel ettevalmistaval, toetaval või abistaval tegevusel peab olema otsene ja lahutamatu seos asjaomase avalduse või tegevusega. Teisest küljest ei peaks üldsuse osalemine tavaliselt hõlmama kaubanduslikke reklaame ega turundustegevust (kaubandusliku eesmärgiga esinemine). Avalikku huvi pakkuv küsimus määratletakse samuti laialt kui küsimus, mis mõjutab üldsust sellisel määral, et ta võib selle vastu õigustatult huvi tunda, sellistes valdkondades nagu rahvatervis, ohutus, keskkond, kliima või põhiõiguste kasutamine. Üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi on määratluse järgi hagi, mis on esitatud seoses üldsuse osalemisega avalikus elus ning mis on täielikult või osaliselt põhjendamatu ja mille peamine eesmärk on takistada, piirata või karistada üldsuse osalemist avalikus elus. Mitteammendavas loetelus nimetatakse kõige levinumad kuritarvitamisele osutavad märgid, näiteks hagi või selle osa on laadilt ebaproportsionaalne, ülemäärane või ebamõistlik, hageja või seotud pooled on esitanud sarnastes küsimustes arvukalt hagisid või hageja või tema esindajad on kasutanud hirmutamist, ahistamist või ähvardamist. Kuritarvituslike hagide puhul kasutatakse menetlustaktikas sageli selliseid pahauskseid võtteid nagu menetluse venitamine, kostjale ebaproportsionaalsete kulude tekitamine ja meelepärase kohtualluvuse valimine. Lisaks sellele taktikale, mida hageja rakendab muul eesmärgil kui õigusemõistmisele juurdepääsu saamiseks, kasutatakse enne kohtumenetlust või kohtumenetluse ajal sageli, ehkki mitte alati, mitmesugust hirmutamist, ahistamist või ähvardamist, et takistada üldsuse osalemist avalikus elus. Artiklis 4 täpsustatakse, millal käsitatakse asja piiriülese mõjuga asjana. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse asja piiriülese mõjuga asjana, välja arvatud juhul, kui mõlema poole alaline elu- või asukoht on samas liikmesriigis, kus asub asja menetlev kohus, mis näitab, et asi eeldatakse olevat üksnes siseriiklik. Ent isegi kui menetluse mõlema poole alaline elu- või asukoht on samas liikmesriigis, kus asub asja menetlev kohus, loetakse, et asjal on piiriülene mõju veel kahel juhul. 1) Esimene on olukord, mil üldsuse konkreetne osalemine avalikus elus seoses olulise avaliku huviga on tähtis rohkem kui ühele liikmesriigile. See võib olla näiteks üldsuse osalemine liidu institutsioonide korraldatavatel üritustel, näiteks avalikel kuulamistel, või sõnavõtte või tegevust küsimustes, mis on eriliselt tähtsad rohkem kui ühe liikmesriigi jaoks, näiteks piiriülene reostus või väidetavad rahapesujuhtumid, millel võib olla osalisi mitmes liikmesriigist. 2) Teine olukord, kus küsimust tuleks käsitada piiriülese mõjuga küsimusena, on see, kui hageja või seotud üksused on esitanud sama või seotud kostja vastu teises liikmesriigis samaaegsed hagid või on nende vastu varem hagi esitanud. 3) Nende kahe olukorra puhul võetakse arvesse vaigistuskaebuse konkreetset konteksti. II peatükk. Menetluslikke tagatisi käsitlevad ühised normid. See peatükk sisaldab horisontaalseid sätteid menetluslike tagatiste kohaldamise taotluste, menetluslike tagatiste sisu ja muude menetluslike eripärade kohta. Artikli 5 alusel saab taotleda eri liiki menetluslikke tagatisi: a) tagatist kooskõlas artikliga 8; b) ilmselgelt põhjendamatute hagide tagasilükkamine menetluse algetapis kooskõlas III peatükiga; c) kuritarvituslike hagide vastaseid õiguskaitsevahendeid kooskõlas IV peatükiga. Kuigi taotluse vastuvõetavuse kriteerium peaks olema avalduse või tegevuse kirjeldamine üldsuse osalemisena avalikus elus, tuleks pidada asjakohaseks ka toetavate tõendite kirjeldust, kui hageja ei ole tõendeid juba esitanud või kui tõendid ei ole kohtule muul moel kättesaadavad. Liikmesriigid võivad ette näha, et asja menetlev kohus võib võtta ex officio samu meetmeid ükskõik millises menetluse etapis. Artiklis 6 käsitletakse olukorda, kus hageja hiljem muudab hagi või menetlusdokumente, sealhulgas võtab need tagasi, et vältida kulude väljamõistmist võitnud poole kasuks. See strateegia võib jätta kohtu ilma võimalusest tunnistada hagi kuritarvituslikuks ning kostja ilma võimalusest, et tema menetluskulud hüvitatakse. Sättega tagatakse, et hilisemad muudatused hageja esitatud nõuetes või menetlusdokumentides, sealhulgas hagist loobumine, ei mõjuta võimalust, et kohus, kelle poole on pöördutud, loeb hagi kuritarvituslikuks ja mõistab välja kulud, kahjuhüvitise või trahvid. Artiklis 7 sätestatakse, et asja menetlev kohus võib olla nõus sellega, et valitsusvälised organisatsioonid, kes kaitsevad või edendavad selliste isikute õigusi, kelle avaldusi või tegevust käsitatakse üldsuse osalemisena avalikus elus, osalevad menetluses, et toetada kostjat või esitada teavet. Liikmesriigid peaksid nägema ette selle sekkumise suhtes kohaldatavad menetlusnõuded, sealhulgas võimaluse korral tähtajad, kooskõlas asja menetlevas kohtus kohaldatavate menetlusnormidega. Artikliga 8 antakse kohtule õigus nõuda hagejalt menetluskulude või menetluskulude ja kahju hüvitamise tagatise esitamist, kui kohus leiab, et isegi kui nõue ei ole selgelt põhjendamatu, on selles elemente, mis osutavad menetluse kuritarvitamisele, ja väljavaated põhikohtuasjas edu saavutada on väikesed. III peatükk. Ilmselgelt põhjendamatute hagide tagasilükkamine menetluse algetapis. Selles peatükis käsitletakse nõudeid ja menetluslikke tagatisi, mis on seotud ilmselgelt põhjendamatute hagide tagasilükkamisega menetluse algetapis. Artiklis 9 sätestatakse, et otsus hagi varajase tagasilükkamise kohta tehakse vaid siis, kui kostja vastu esitatud hagi on täielikult või osaliselt ilmselgelt põhjendamatu. Kui põhinõue jäetakse rahuldamata tavamenetluse hilisemas etapis, saab kostja siiski kasutada muid kuritarvituslike hagide vastaseid õiguskaitsevahendeid, kui tehakse kindlaks kuritarvitamise elemendid. Artikliga 10 nähakse ette, et kui kostja taotleb hagi tagasilükkamist menetluse algetapis, peatatakse põhimenetlus seni, kuni taotluse kohta on tehtud lõplik otsus. Selline hageja algatatud kohtumenetluse peatamine tagab, et menetlustegevus peatatakse, vähendades seega kostja menetluskulusid. Et see ei kahjustaks tõhusat juurdepääsu õigusemõistmisele, tuleks menetlus peatada ajutiselt ainult seniks, kuni taotluse kohta on tehtud lõplik otsus, mille suhtes ei kohaldata enam kohtulikku kontrolli. Artiklis 11 sätestatakse, et hagi varajase tagasilükkamise taotluse läbivaatamisel tuleb rakendada kiirendatud menetlust, võttes arvesse juhtumi asjaolusid ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Selleks et tagada kiirendatud menetluse otstarbekus, võivad liikmesriigid kehtestada tähtajad kohtuistungite pidamiseks või taotluse kohta otsuse tegemiseks. Nad võivad ka võtta vastu korra, mis sarnaneb ajutiste meetmete puhul rakendatava korraga. Artiklis 12 sätestatakse tõendamiskohustust käsitlev erinorm: kui kostja on taotlenud hagi tagasilükkamist menetluse algetapis, näidates, et tema avalduse või tegevuse puhul on tegemist üldsuse osalemisega avalikus elus, on hageja ülesanne tõendada, et esitatud hagi ei ole ilmselgelt põhjendamatu. Sellega ei piirata juurdepääsu õigusemõistmisele, kuna hagejal on tõendamiskohustus vaid selle hagi puhul ja temalt nõutakse üksnes selle tõendamist, et hagi ei ole ilmselgelt põhjendamatu, vältimaks selle tagasilükkamist menetluse algetapis Artikliga 13 nähakse ette, et otsuse hagi varajase tagasilükkamise või sellest keeldumise kohta peaks saama edasi kaevata. IV peatükk. Kuritarvituslike hagide vastased õiguskaitsevahendid. See peatükk sisaldab sätteid kulude väljamõistmise, kahju hüvitamise ja karistuste määramise kohta. Artiklis 14 sätestatakse, et hagejalt, kes on algatanud üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi, võib välja nõuda kõik menetluse kulud, sealhulgas kõik kostja esindamisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui need on ülemäärased. Artikliga 15 tagatakse, et igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes on kandnud üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi tõttu kahju, on võimalik nõuda ja saada selle kahju eest täielikku hüvitist. See katab nii varalise kui ka mittevaralise kahju. Varalise kahju hulka kuuluvad näiteks advokaaditasu (kui see ei ole hüvitatav kuluna), sõidukulud ja ravikulud (nt psühholoogiline abi), kui neil on põhjuslik seos kohtumenetlusega. Varalise kahjuna tuleks käsitada ka kohtueelseid kulusid, kui need ei kuulu siseriiklike õigusaktide kohaselt hüvitatavate kulude alla. Mittevaraline kahju hõlmab mitmesugust füüsilist ja/või psühholoogilist kahju, nagu kohtumenetlusega seotud valu ja kannatused või emotsionaalsed pinged, häired elus või suhetes, mainekahju ehk üldiselt võttes mis tahes liiki kahju, mis ei ole varaline. Artikliga 16 nähakse ette võimalus määrata poolele, kes algatas üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi, tõhus, proportsionaalne ja heidutav karistus. Selle sätte peamine eesmärk on heidutada võimalikke hagejaid algatamast üldsuse osalemise vastaseid kuritarvituslikke hagisid. Trahvid makstakse liikmesriikidele. V peatükk. Kaitse kolmandates riikides tehtud kohtuotsuste eest. See peatükk sisaldab õiguskaitsevahendeid, et kaitsta kostjaid kolmandate riikide kohtutes algatatud kuritarvituslike hagide eest. Artikli 17 alusel peavad liikmesriigid tagama, et kolmanda riigi kohtuotsust, mis on tehtud kohtumenetluses seoses liikmesriigis alalist elu- või asukohta omava füüsilise või juriidilise isiku avalduse või tegevusega, mis on käsitatav üldsuse osalemisena avalikus elus, ei tunnustata ega täideta kui otsust, mis on selgelt vastuolus avaliku korraga, juhul kui kohtud liikmesriigis, kus tunnustamist ja täitmist taotletakse, oleksid pidanud seda menetlust oma riigi õigust kohaldades selgelt põhjendamatuks või kuritarvituslikuks. Artiklis 18 sätestatakse, et täiendava õiguskaitsevahendina kolmanda riigi kohtuotsuse vastu, kui liikmesriigis alalist elu- või asukohta omava füüsilise või juriidilise isiku vastu on algatatud üldsuse osalemise vastane kuritarvituslik hagi kolmanda riigi kohtus, võib kõnealune isik nõuda selle hagiga seotud kahju ja kulude hüvitamist olenemata kolmandas riigis toimunud menetluse hageja alalisest elu- või asukohast. Selle sättega luuakse uus kohtualluvuse alus, kandmaks hoolt selle eest, et üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide sihtmärgiks olevatel isikutel, kelle alaline elu- või asukoht on Euroopa Liidus, oleks liidus tõhus õiguskaitsevahend, mis kaitseks neid kolmanda riigi kohtus algatatud kuritarvituslike hagide eest. VI peatükk. Lõppsätted. See peatükk sisaldab sätteid, mis käsitlevad direktiivi seost 2007. aasta Lugano konventsiooniga, direktiivi kohaldamise läbivaatamist, direktiivi ülevõtmist liikmesriikide õigusesse, direktiivi jõustumist ja direktiivi adressaate. 2022/0117 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõike 2 punkti f, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on sätestatud, et liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. (2) Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 3 on sätestatud, et igal liidu kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias. Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) on muu hulgas sätestatud õigus era- ja perekonnaelu austamisele (artikkel 7), isikuandmete kaitsele (artikkel 8), sõna- ja teabevabadusele, mis hõlmab massiteabevahendite vabaduse ja mitmekesisuse austamist (artikkel 11), ning tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (artikkel 47). (3) Põhiõiguste harta artiklis 11 sätestatud õigus sõna- ja teabevabadusele kätkeb arvamusvabadust ning vabadust saada ja levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest. Harta artiklile 11 tuleks anda Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni vastava artikli 10 (sõna- ja teabevabaduse kohta) tähendus ja ulatus, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Inimõiguste Kohus. (4) Käesoleva direktiivi eesmärk on pakkuda kaitset füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes osalevad avalikus elus avalikku huvi pakkuvates küsimustes, eelkõige ajakirjanikele ja inimõiguste kaitsjatele, hagide eest, mida esitatakse selleks, et takistada neil osalemast avalikus elus (üldtuntud kui „üldsuse osalemise vastane strateegiline hagi“ või „vaigistuskaebus“). (5) Ajakirjanikel on oluline roll avaliku arutelu hõlbustamisel ning teabe, arvamuste ja ideede edastamisel ja vastuvõtmisel. On oluline, et neile antaks piisavalt ruumi, et aidata kaasa avatud, vabale ja õiglasele arutelule ning takistada desinformatsiooni levitamist, teabega manipuleerimist ja muud sekkuvat tegevust. Ajakirjanikel peaks olema võimalik tulemuslikult tegutseda, et kodanikud saaksid Euroopa demokraatlikes ühiskondades tutvuda erinevate seisukohtadega. (6) Oluline roll võitluses organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja ekstremismi vastu on eelkõige uurivatel ajakirjanikel. Nende tööga kaasnevad eriti suured riskid ning nad puutuvad üha rohkem kokku rünnakute ja ahistamisega. Vaja on tugevat kaitsemeetmete süsteemi, et nad saaksid täita oma ülitähtsat järelevalvaja rolli õigustatud avalikku huvi pakkuvates küsimustes. (7) Euroopa demokraatlikes ühiskondades on ka inimõiguste kaitsjatel suur roll, eelkõige põhiõiguste, demokraatlike väärtuste, sotsiaalse kaasatuse, keskkonnakaitse ja õigusriigi kaitsmisel. Neil peaks olema hirmutamist kartmata võimalik osaleda aktiivselt avalikus elus ja teha oma hääl kuuldavaks poliitikaküsimustes ja otsustusprotsessides. Inimõiguste kaitsjad on üksikisikud või organisatsioonid, kes kaitsevad põhiõigusi ja mitmesuguseid muid õigusi, näiteks keskkonna- ja kliimaõigusi, naiste, LGBTIQ-inimeste, rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimeste ning töötajate õigusi või usuvabadust. Piisavat kaitset väärivad ka teised avalikus arutelus osalejad, näiteks õppejõud ja teadlased. (8) Et demokraatia toimiks hästi ja oleks edukas, on vaja, et inimesed saaksid avalikus arutelus aktiivselt kaasa lüüa ilma kodu- või välisriigi avaliku võimu või muude mõjukate osalejate põhjendamatu sekkumiseta. Et nende osalemine oleks sisuline, peaks inimestel olema juurdepääs usaldusväärsele teabele, mis võimaldab neil kujundada oma arvamust ja tugineda oma hinnangule avalikus ruumis, kus saab erinevaid seisukohti vabalt väljendada. (9) Sellise keskkonna edendamiseks on oluline kaitsta ajakirjanikke ja inimõiguste kaitsjaid üldsuse osalemise vastaste hagide eest. Kõnealuseid hagisid ei esitata õiguskaitse eesmärgil, vaid avaliku arutelu vaigistamiseks, kasutades tavaliselt ahistamist ja hirmutamist. (10) Vaigistuskaebusi esitavad tavaliselt mõjukad üksused, näiteks üksikisikud, lobitöögrupid, korporatsioonid ja riigiorganid. Sageli on selliste hagide puhul poolte jõuvahekord tasakaalust väljas, kuna hagejal on kostjast tugevam rahaline või poliitiline positsioon. Kuigi see ei ole kõnealuste juhtumite vältimatu osa, suurendab tasakaalust väljas jõuvahekord märkimisväärselt nii üldsuse osalemise vastaste hagide kahjulikku kui ka heidutavat mõju. (11) Üldsuse osalemise vastased hagid võivad kahjustada ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate usaldusväärsust ja mainet ning nende rahalised ja muud ressursid võivad ammenduda. Selliste hagide tõttu võib avalikku huvi pakkuva teabe avaldamine edasi lükkuda või üldse ära jääda. Menetluste pikkusel ja finantssurvel võib olla ajakirjanikele ja inimõiguste kaitsjatele heidutav mõju. Selline tegevus võib mõjuda ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate tööle pärssivalt, sest see võib põhjustada suuremat enesetsensuuri võimalike tulevaste hagide kartuses, ning see toob omakorda kaasa avaliku arutelu vaesumise ühiskonna kui terviku kahjuks. (12) Isikud, kelle vastu on esitatud üldsuse osalemise vastane hagi, peavad sageli osalema üheaegselt mitmes kohtumenetluses, mis toimuvad mõnikord mitmes kohtualluvuses. Kui hagi on esitatud ühe liikmesriigi kohtualluvuses teises liikmesriigis elava isiku vastu, on menetlus kostja jaoks tavaliselt keerukam ja kulukam. Üldsuse osalemise vastase hagi esitajad võivad menetlusvahendeid kasutada ka selleks, et kohtuvaidlust pikendada ja selle maksumust suurendada, ning esitada hagi seepärast kohtualluvuses, mida nad peavad oma kohtuasja jaoks soodsamaks, selle asemel, et pöörduda kohtusse, millel on menetlemiseks kõige paremad eeldused. Selline tegevus tekitab riikide kohtusüsteemidele tarbetut ja kahjulikku koormust. (13) Käesolevas direktiivis sätestatud kaitsemeetmeid tuleks kohaldada kõigi füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes seoses nende osalemisega avalikus elus. Samuti tuleks nendega kaitsta füüsilisi või juriidilisi isikuid, kes kas kutsealaselt või isiklikult toetavad, abistavad või pakuvad teisele isikule kaupu või teenuseid eesmärkidel, mis on otseselt seotud üldsuse osalemisega avalikus elus avalikku huvi pakkuvas küsimuses. Need isikud võivad olla näiteks internetiteenuse osutajad, kirjastused või trükikojad, kelle vastu on esitatud hagi või keda ähvardatakse hagi esitamisega, sest nad osutavad teenuseid isikule, kelle vastu on hagi esitatud. (14) Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõikide nõuete või hagide suhtes, mida võidakse esitada igat liiki kohtutes tsiviil- ja kaubandusasjades ning millel on piiriülene mõju. Direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad ka kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagid. See puudutab ka ajutisi ja ettevaatusabinõusid, vastumeetmeid või muud liiki õiguskaitsevahendeid, mida kohaldatakse muude õigusaktide alusel. (15) Direktiivi ei kohaldata nõuete suhtes, mis tulenevad riigi vastutusest riigi tegevuse või tegevusetuse eest riigivõimu teostamisel ( acta iure imperii ) ja nõuete suhtes, mis on esitatud riigi nimel tegutsevate ametiisikute vastu, ning ametivõimude, sealhulgas avalikult ametisse nimetatud ametnike vastutuse suhtes. (16) Üldsuse osalemine avalikus elus peaks tähendama füüsilise või juriidilise isiku avaldust või tegevust, mida tehakse sõna- ja teabevabaduse õigust kasutades avalikku huvi pakkuvas küsimuses, näiteks ajakirjandusliku, poliitilise, teadusliku, akadeemilise, kunstilise, kommenteeriva või satiirilise sisu, väljaannete või teoste loomine, väljapanek, reklaam või muul viisil edendamine, ning kogu sellega otseselt seotud ettevalmistavat tegevust. See võib hõlmata ka tegevusi, mis on seotud ühinemisvabaduse õiguse ja rahumeelse kogunemise õiguse kasutamisega, näiteks lobitöö, demonstratsioonide ja protestide korraldamine või neis osalemine, ja tegevusi, mis tulenevad õigusest heale haldusele ja õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile, näiteks kaebuste, petitsioonide, haldus- ja kohtunõuete esitamine ning osalemine avalikel kuulamistel. Üldsuse osalemine avalikus elus peaks hõlmama ka ettevalmistavad, toetavad või abistavad tegevused, millel on otsene ja olemuslik seos asjaomase sõnavõtu või tegevusega ning mida üritatakse üldsuse osalemise vastaste meetmetega maha suruda. Lisaks võib see hõlmata muid tegevusi, mille eesmärk on teavitada või mõjutada üldsuse arvamust või üldsuse edasist tegevust, sealhulgas era- või avaliku sektori üksuse tegevus avalikku huvi pakkuvas küsimuses, näiteks teadusuuringute, küsitluste, kampaaniate või muude kollektiivse tegevuse korraldamine või neis osalemine. (17) Üldsuse osalemine ei peaks üldiselt tähendama ärilist reklaami ja turundustegevust, mida tavaliselt ei tehta sõna- ja teabevabaduse kasutamise käigus. (18) Avalikku huvi pakkuva küsimuse mõiste alla peaks kuuluma ka kaupade, toodete või teenuste kvaliteet, ohutus või muud asjakohased aspektid, kui need on olulised rahvatervise, ohutuse, keskkonna, kliima või põhiõiguste kasutamise seisukohast. Tarbija ja tootja või teenuseosutaja vaheline puhtalt individuaalne vaidlus kauba, toote või teenuse üle peaks olema hõlmatud üksnes juhul, kui vaidlus sisaldab avalikku huvi pakkuvat komponenti, näiteks toode või teenus, mis ei vasta keskkonna- või ohutusstandarditele. (19) Isiku või üksuse tegevus avaliku tähelepanu all või avalikes huvides on samuti avalikku huvi pakkuvad küsimused, mille vastu ta võib õigustatult huvi tunda. Õigustatud huvi ei ole siiski juhul, kui sellist isikut või üksust puudutava sõnavõtu või tegevuse ainus eesmärk on rahuldada teatava publiku uudishimu kellegi eraelu üksikasjade kohta. (20) Kuritarvituslike hagidega on tavaliselt seotud pahausksed võtted menetlustaktikas, nagu menetluse venitamine, kostjale ebaproportsionaalsete kulude tekitamine ja meelepärase kohtualluvuse valimine. Hageja kasutab sellist taktikat muul eesmärgil kui õiguskaitse saamiseks. Sellist taktikat kombineeritakse sageli, kuigi mitte alati, mitmesuguste hirmutamise, ahistamise või ähvardamise viisidega. (21) Vaigistuskaebuste piiriülene mõõde teeb menetluse kostja jaoks keerukamaks ja suurendab probleeme, kuna kostja peab tegelema menetlustega teistes kohtualluvustes, mõnikord mitmes kohtualluvuses korraga. See omakorda toob kaasa lisakulud ja -koormuse, millel on veelgi kahjulikumad tagajärjed. (22) Küsimust tuleks käsitada piiriülesena, kui mõlema poole alaline elu- või asukoht ei ole samas liikmesriigis, kus asub asja menetlev kohus. Isegi kui mõlema poole alaline elu- või asukoht on samas liikmesriigis, kus asub asja menetlev kohus, tuleks küsimust käsitada piiriülesena veel kahte liiki olukorras. Esimene on olukord, mil üldsuse konkreetne osalemine avalikus elus seoses olulise avaliku huviga on tähtis rohkem kui ühele liikmesriigile. See võib olla näiteks üldsuse osalemine liidu institutsioonide korraldatavatel üritustel, näiteks avalikel kuulamistel, või sõnavõtte või tegevust küsimustes, mis on eriliselt tähtsad rohkem kui ühe liikmesriigi jaoks, näiteks piiriülene reostus või väidetavad rahapesujuhtumid, millel võib olla osalisi mitmes liikmesriigist. Teine olukord, kus küsimust tuleks käsitada piiriülese mõjuga küsimusena, on see, kui hageja või seotud üksused on esitanud sama või seotud kostja vastu teises liikmesriigis samaaegsed hagid või on nende vastu varem hagi esitanud. Nende kahe olukorra puhul võetakse arvesse vaigistuskaebuse konkreetset konteksti. (23) Kostjatel peaks olema võimalik taotleda järgmisi menetluslikke tagatisi: taotlus tagatise saamiseks menetluskulude või menetluskulude ja kahju hüvitamiseks, taotlus jätta ilmselgelt põhjendamatu hagi rahuldamata menetluse algetapis või taotlus õiguskaitsevahendite (kulude väljamõistmine, kahju hüvitamine ja trahvid) kasutamiseks kuritarvitusliku hagi vastu või kõiki neid tagatisi samal ajal. (24) Mõne üldsuse osalemise vastase hagi menetluses võtavad hagejad tahtlikult nõude või menetlusdokumendid tagasi või muudavad neid selleks, et vältida kulude väljamõistmist võitnud poole kasuks. See õigusstrateegia võib võtta kohtult võimaluse leida, et tegemist on kuritarvitusliku hagiga, ja jätta kostja ilma võimalusest, et talle hüvitatakse menetluskulud. Sellised tagasivõtmised või muudatused ei tohiks seega mõjutada asja menetleva kohtu õigust kasutada kuritarvitusliku hagi vastu õiguskaitsevahendeid. (25) Kui põhinõue jäetakse hiljem tavamenetluses rahuldamata, võib kostja siiski kasutada kuritarvitusliku hagi vastu muid õiguskaitsevahendeid, näiteks kohtukulude väljamõistmist ja kahju hüvitamist. (26) Kostjale täiendava kaitse pakkumiseks peaks olema võimalik anda talle menetluskulude ja/või kahju hüvitamiseks tagatis, kui kohus leiab, et isegi kui hagi ei ole ilmselgelt põhjendamatu, esineb asjaolusid, mis viitavad menetluse kuritarvitamisele, ja kui põhimenetluse eduväljavaated on väikesed. Tagatis ei sisalda sisulist hinnangut, vaid seda kasutatakse ettevaatusabinõuna, mis tagab lõpliku otsuse täitmise, kui sellega leitakse, et tegemist oli kuritarvitusliku menetlusega. Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada, kas kohus peaks määrama tagatise omal algatusel või kostja taotlusel. (27) Menetluse peatamine juhul, kui on esitatud taotlus jätta hagi rahuldamata menetluse algetapis, tagab menetlustoimingute seiskumise, mis vähendab kostja menetluskulusid. (28) Et see ei kahjustaks õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, tuleks menetlus peatada ajutiselt seniks, kuni taotluse kohta on tehtud lõplik otsus. Lõplik otsus on otsus, mille suhtes ei kohaldata enam kohtulikku kontrolli. (29) Et taotlust jätta hagi rahuldamata menetluse algetapis saaks kiirmenetluses võimalikult otstarbekalt käsitleda, võivad liikmesriigid kehtestada istungite korraldamise või kohtuotsuse tegemise tähtajad. Nad võivad ka võtta vastu korra, mis sarnaneb ajutiste meetmete puhul rakendatava korraga. Liikmesriigid peaksid tegema jõupingutusi tagamaks, et kui kostja on taotlenud muid menetluslikke tagatisi, tehakse otsus nende kohta samuti kiiresti. Kiire menetlemise huvides võiksid liikmesriigid muu hulgas arvesse võtta seda, kas hageja on sarnastes küsimustes esitanud mitu hagi või kooskõlastatud hagisid ning kas kostjat on üritatud hirmutada, ahistada või ähvardada. (30) Kui kostja on esitanud taotluse jätta hagi rahuldamata menetluse algetapis, peab põhimenetluse hageja kiirmenetluses tõendama, et hagi ei ole ilmselgelt põhjendamatu. See ei kujuta endast õiguskaitse kättesaadavuse piirangut, võttes arvesse seda, et põhimenetluses on tõendamiskohustus seoses asjaomase nõudega hagejal ja ta peab hagi rahuldamata jätmise vältimiseks täitma palju väiksema kohustuse tõendada, et hagi ei ole ilmselgelt põhjendamatu. (31) Kulud peaksid hõlmama kõiki menetluskulusid, sealhulgas kõiki kostja esindamisega seotud kulusid, välja arvatud juhul, kui need kulud on ülemäärased. Esindaja kulusid, mis ületavad riiklikes tasumäärade tabelites sätestatud summasid, ei tohiks iseenesest pidada ülemäärasteks. Kahju täielik hüvitamine peaks hõlmama nii varalist kui ka mittevaralist kahju, näiteks füüsilist ja psühholoogilist kahju. (32) Kohtutele karistuste määramise võimaluse andmise peamine eesmärk on heidutada potentsiaalseid hagejaid esitamast võimalikke üldsuse osalemise vastaseid kuritarvituslikke hagisid. Sellised karistused peaksid olema proportsionaalsed tuvastatud kuritarvitustega. Karistuste kindlaksmääramisel peaksid kohtud võtma arvesse hagi võimalikku kahjulikku või heidutavat mõju üldsuse osalemisele avalikus elus, võttes muu hulgas arvesse hagi laadi ning seda, kas hageja on sarnastes küsimustes esitanud mitu hagi või kooskõlastatud hagisid ning kas esineb katseid kostjat hirmutada, ahistada või ähvardada. (33) Piiriüleses kontekstis on samuti oluline tunnistada seda, et üldsuse osalemise vastased hagid, mis esitatakse kolmandates riikides selliste ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate ja muude avalikus elus osalevate isikute vastu, kelle alaline elu- või asukoht on Euroopa Liidus, kujutavad endast ohtu. Nendes võidakse ELi ajakirjanikelt, inimõiguste kaitsjatelt ja teistelt isikutelt välja mõista ülemääraseid kahjuhüvitisi. Hagi menetlemine kolmandas riigis on selle sihtmärgi jaoks keerukam ja kulukam. Selleks et kaitsta demokraatiat ning sõna- ja teabevabadust Euroopa Liidus ning vältida käesolevas direktiivis sätestatud kaitsemeetmete kahjustamist sellega, et hagi esitatakse teises kohtualluvuses, on oluline pakkuda kaitset ka kolmandates riikides esitatud ilmselgelt põhjendamatute ja kuritarvituslike hagide eest. (34) Käesoleva direktiiviga luuakse uus kohtualluvuse erialus, tagamaks, et vaigistuskaebuste sihtmärkidel, kelle alaline elu- või asukoht on Euroopa Liidus, on liidus olemas tõhus õiguskaitsevahend kolmanda riigi kohtus esitatud kuritarvituslike hagide vastu. See kohtualluvuse erialus võimaldab hagi sihtmärgil, kelle alaline elu- või asukoht on Euroopa Liidus, taotleda kolmanda riigi kohtus toimunud menetluse põhjustatud kahju ja kulu hüvitamist oma alalise elu- või asukoha riigi kohtus. See õigus kehtib olenemata sellest, kus on kolmandas riigis toimuva menetluse hageja alaline elu- või asukoht. (35) Käesolev direktiiv ei tohiks piirata kaitset, mis on ette nähtud muude liidu õigusaktide või siseriiklike õigusaktidega füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes osalevad avalikus elus. Eelkõige ei kahjusta see mingil viisil kaitset, mida pakub direktiiv 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta, nagu seda on rakendatud liikmesriikide õiguses. Käesoleva direktiivi ja direktiivi 2019/1937 kohaldamisalasse kuuluvate olukordade puhul tuleks seetõttu kohaldada mõlema õigusaktiga pakutavat kaitset. (36) Käesolev direktiiv täiendab komisjoni soovitust, milles käsitletakse avalikus elus osalevate ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid) See soovitus on adresseeritud liikmesriikidele ja selles esitatakse terviklik meetmete kogum, mis hõlmab koolitust, teadlikkuse suurendamist, kuritarvituslike hagide sihtmärkide toetamist, andmete kogumist, aruandlust ja üldsuse osalemise vastaste hagide seiret. (37) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. (38) [Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1, 2 ja artikli 4a lõike 1 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.] VÕI (39) [Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt on Iirimaa [... kirjaga] teatanud oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel,] ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: I PEATÜKK Üldsätted Artikkel 1 Reguleerimisese Käesoleva direktiiviga nähakse ette kaitsemeetmed ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest piiriülese mõjuga tsiviilasjades, mis on esitatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, eelkõige ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate vastu nende osalemise tõttu avalikus elus. Artikkel 2 Kohaldamisala Käesolevat direktiivi kohaldatakse piiriülese mõjuga tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes igat liiki kohtutes. Seda ei kohaldata eeskätt maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes ega riigi vastutuse suhtes tegevuse või tegevusetuse eest riigivõimu teostamisel ( acta iure imperii ). Artikkel 3 Mõisted Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1. „ üldsuse osalemine avalikus elus “ – füüsilise või juriidilise isiku sõnavõtt või tegevus, mida väljendatakse või tehakse sõna- ja teabevabaduse õiguse kasutamise käigus avalikku huvi pakkuvas küsimuses, ning sellega otseselt seotud ettevalmistav, toetav või abistav tegevus. Need on muu hulgas kaebused, petitsioonid, haldus- või kohtumenetlused ning osalemine avalikul kuulamisel; 2. „ avalikku huvi pakkuv küsimus “ – küsimus, mis mõjutab üldsust sellisel määral, et ta võib selle vastu õigustatult huvi tunda, sellistes valdkondades nagu: (a) rahvatervis, ohutus, keskkond, kliima või põhiõiguste kasutamine, (b) isiku või üksuse tegevus avalikkuse tähelepanu all või avalikes huvides, (c) küsimused, mida avalikult arutab või vaatab läbi seadusandlik, täitev- või kohtuorgan, või muu avalik-õiguslik menetlus, (d) süüdistused korruptsioonis, pettuses või kuritegevuses, (e) desinformatsiooni tõkestavad meetmed; 3. „ üldsuse osalemise vastane kuritarvituslik hagi “ – hagi, mis on esitatud seoses üldsuse osalemisega avalikus elus ning mis on täielikult või osaliselt põhjendamatu ja mille peamine eesmärk on takistada, piirata või karistada üldsuse osalemist avalikus elus. Sellisele eesmärgile võivad osutada järgmised asjaolud: (a) hagi või selle osa on ebaproportsionaalne, ülemäärane või ebamõistlik; (b) hageja või seotud pooled on sarnastes küsimustes esitanud mitu hagi; (c) esineb hirmutamist, ahistamist või ähvardamist hageja või tema esindajate poolt. Artikkel 4 Piiriülese mõjuga küsimused 1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel loetakse, et asjal on piiriülene mõju, välja arvatud juhul, kui mõlema poole alaline elu- või asukoht on samas liikmesriigis, kus asub asja menetlev kohus. 2. Kui menetluse mõlema poole alaline elu- või asukoht on samas liikmesriigis, kus asub asja menetlev kohus, loetakse, et asjal on piiriülene mõju ka juhul, kui: (a) üldsuse osalemine avalikus elus, mille vastu hagi on esitatud ja mis toimub avalikku huvi pakkuvas küsimuses, on asjakohane rohkem kui ühes liikmesriigis, või (b) hageja või seotud üksused on esitanud samaaegsed hagid või on varem esitanud hagi samade või seotud kostjate vastu teises liikmesriigis. II PEATÜKK Ühised normid menetluslike tagatiste kohta Artikkel 5 Menetluslike tagatiste taotlused 1. Liikmesriigid tagavad, et kui füüsilise või juriidilise isiku vastu esitatakse hagi tema osalemise tõttu avalikus elus, siis saab isik taotleda: (a) tagatisi kooskõlas artikliga 8; (b) ilmselgelt põhjendamatu hagi rahuldamata jätmist menetluse algetapis kooskõlas III peatükiga; (c) kuritarvituslike hagide vastaseid õiguskaitsevahendeid kooskõlas IV peatükiga. 2. Taotlus peab sisaldama: (a) nende asjaolude kirjeldust, millel see põhineb; (b) tõendite kirjeldust. 3. Liikmesriigid võivad ette näha, et III ja IV peatüki kohaseid menetluslikke tagatisi käsitlevaid meetmeid võib asja menetlev kohus võtta ex officio . Artikkel 6 Nõude või menetlusdokumentide hilisem muutmine Liikmesriigid tagavad, et põhimenetluse hageja nõuete või menetlusdokumentide hilisem muutmine, sealhulgas menetluse lõpetamine, ei mõjuta asja menetleva kohtu võimalust käsitada hagi kuritarvituslikuna ja kasutada õiguskaitsevahendeid vastavalt IV peatükile. Artikkel 7 Kolmanda isiku sekkumine Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et üldsuse osalemise vastast hagi menetlev kohus võib lubada avalikus elus osalevate isikute õigusi kaitsvatel või edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel hagi menetlemises osaleda kas kostja toetuseks või teabe andmiseks. Artikkel 8 Tagatis Liikmesriigid tagavad, et üldsuse osalemise vastast hagi menetleval kohtul on õigus nõuda hagejalt menetluskulude või menetluskulude ja kahju hüvitamise tagatist, kui ta peab sellist tagatist asjakohaseks, sest on märke, mis osutavad hagi kuritarvituslikule laadile. III PEATÜKK Ilmselgelt põhjendamatu hagi rahuldamata jätmine menetluse algetapis Artikkel 9 Hagi rahuldamata jätmine menetluse algetapis 1. Liikmesriigid annavad kohtutele õiguse teha menetluse algetapis otsus jätta üldsuse osalemise vastane hagi täielikult või osaliselt rahuldamata, kuna see on ilmselgelt põhjendamatu. 2. Liikmesriigid võivad kehtestada tähtaja, mille jooksul võib taotleda hagi rahuldamata jätmist menetluse algetapis. Tähtajad peavad olema proportsionaalsed ega tohi muuta selle võimaluse kasutamist võimatuks või ülemäära raskeks. Artikkel 10 Põhimenetluse peatamine Liikmesriigid tagavad, et kui kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist menetluse algetapis, peatatakse põhimenetlus, kuni taotluse kohta tehakse lõplik otsus. Artikkel 11 Kiirmenetlus Liikmesriigid tagavad, et taotlust jätta hagi rahuldamata menetluse algetapis käsitletakse kiirmenetluse korras, võttes arvesse juhtumi asjaolusid ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtumenetlusele. Artikkel 12 Tõendamiskohustus Liikmesriigid tagavad, et kui kostja on taotlenud hagi rahuldamata jätmist menetluse algetapis, peab hageja tõendama, et hagi ei ole ilmselgelt põhjendamatu. Artikkel 13 Edasikaebeõigus Liikmesriigid tagavad, et artikli 9 kohase otsuse selle kohta, kas hagi võib jätta menetluse algetapis rahuldamata või mitte, saab edasi kaevata. IV PEATÜKK Kuritarvituslike hagide vastased õiguskaitsevahendid Artikkel 14 Kulude väljamõistmine Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et hagejalt, kes on esitanud üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi, saab välja mõista kõik menetluskulud, sealhulgas kõik kostja esindamisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui need on ülemäärased. Artikkel 15 Kahju hüvitamine Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et füüsilisel või juriidilisel isikul, kes on kandnud kahju üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi tõttu, on võimalik nõuda kahju täielikku hüvitamist ja saada selle eest täielikku hüvitist. Artikkel 16 Karistused Liikmesriigid näevad ette, et üldsuse osalemise vastast kuritarvituslikku hagi menetlevatel kohtutel on võimalus määrata sellise hagi esitanud poolele tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi. V PEATÜKK Kaitse kolmandate riikide kohtuotsuste eest Artikkel 17 Kolmanda riigi kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise põhjused Liikmesriigid tagavad, et keeldutakse tunnustamast või täitmast kolmanda riigi kohtuotsust, mis on tehtud füüsilise või juriidilise isiku suhtes, kelle alaline elu- või asukoht on mõnes liikmesriigis, seetõttu, et ta osales avalikus elus, kuna see otsus on ilmselgelt vastuolus avaliku korraga ( ordre public ), kui kõnealust hagi oleks peetud ilmselgelt põhjendamatuks või kuritarvituslikuks juhul, kui see oleks esitatud selle liikmesriigi kohtutes, kus tunnustamist või täitmist taotletakse, ja need kohtud oleksid kohaldanud oma riigi õigust. Artikkel 18 Kolmanda riigi kohtuotsuste peale esitatavate hagide kohtualluvus Liikmesriigid tagavad, et kui kolmanda riigi kohtus on avalikus elus osalemise tõttu esitatud kuritarvituslik hagi füüsilise või juriidilise isiku vastu, kelle alaline elu- või asukoht on mõnes liikmesriigis, võib kõnealune isik taotleda selle riigi kohtutelt, kus on tema alaline elu- või asukoht, kahju ja kulu hüvitamist, mida ta kandis seoses hagi menetlemisega kolmanda riigi kohtus, olenemata sellest, kus on kolmandas riigis toiminud menetluses osalenud hageja alaline elu- või asukoht. VI PEATÜKK Lõppsätted Artikkel 19 Seos 2007. aasta Lugano konventsiooniga Käesolev direktiiv ei mõjuta 30. oktoobril 2007 Luganos allakirjutatud tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni kohaldamist. Artikkel 20 Läbivaatamine Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu asjakohase teabe seoses käesoleva direktiivi rakendamisega [ viis aastat pärast direktiivi ülevõtmiskuupäeva ]. Esitatud teabe põhjal esitab komisjon hiljemalt [ kuus aastat pärast direktiivi ülevõtmiskuupäeva ] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. Aruandes antakse hinnang üldsuse osalemise vastaste kuritarvituslike hagidega seotud suundumustele ja käesoleva direktiivi mõjule liikmesriikides. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva direktiivi muutmiseks. Artikkel 21 Siseriiklikku õigusesse ülevõtmine 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [ kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva ]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti. Artikkel 22 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . Artikkel 23 Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Justiitsministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/22-00994 Resolutsiooni teema: SLAPP direktiiv Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid), COM(2022) 177, EISi toimiku nr: 22-0232 Tähtaeg: 06.06.2022 Adressaat: Kultuuriministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Justiitsministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 30.05.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 16.06.2022 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (08.06.2022) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 06.06.2022. Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 09.05.2022 Resolutsiooni koostaja: Ann Saks [email protected], 693 5201 EXPLANATORY MEMORANDUM 1. CONTEXT OF THE PROPOSAL • Reasons for and objectives of the proposal Manifestly unfounded or abusive court proceedings against public participation ( commonly referred to also as strategic lawsuits against public participation or ‘SLAPP s ’ ) are a recent but increasingly prevalent phenomenon in the European Union. They are a particularly harmful form of harassment and intimidation used against those involved in protecting the public interest. They are groundless or exaggerated court proceedings typically initiated by powerful individuals, lobby groups, corporations and state organs against parties who express criticism or communicate messages that are uncomfortable to the claimants , on a matter of public interest. Their purpose is to censor, intimidate and silence critics by burdening them with the cost of a legal defence until they abandon their criticism or opposition. Unlike regular proceedings, SLAPPs are not initiated with a view to exercising the right of access to justice and the purpose of winning the legal proceedings, or obtaining redress. Instead, they are initiated to intimidate the defendants and to drain their resources. The ultimate goal is to achieve a chilling effect, silence the defendants and deter them from pursuing their work. Typical targets of SLAPP s are journalists and human rights defenders . This extends beyond individual persons to media and publishing houses and civil society organisations, such as those involved in environmental activism. Other persons engaged in public participation such as researchers and academics may also be targeted. A healthy and thriving democracy requires that citizens are able to participate actively in public debate without undue interference by public authorit ies or other powerful interests. In order to secure meaningful participation, citizens must be able to access reliable information, which enables them to form their own opinions and exercise their own judgement in a public space in which different views can be expressed freely. Journalists have a n essential role in facilitating public debate and in imparting information, opinions and ideas. They need to be able to conduct their activities effectively to ensure that citizens have access to a plurality of views in European democracies . Investigative journalists play a key role in combating organised crime, corruption and extremism . A robust system of safeguards is needed to enable them to fulfil their crucial role as watchdogs on matters of legitimate public interest . T heir work carries particularly high risks and they are experiencing a growing number of attacks and harassment. Human r ights defenders have a critical role to play in upholding fundamental rights, democratic values, social inclusion, environmental protection and the rule of law. They should be able to participate actively in public life and make their voice heard on policy matters and in decision-making processes without fear of intimidation. I mbalance of power between the parties with the claimant having a more powerful position than the defendant - for example financially or politically - is often a characteristic of SLAPP s . While it is not always the case , where present such an imbalance of power contributes significantly to the potential of SLAPP s to produce harmful consequences for the targets, with chilling effects for public debate as a result. SLAPP s can have a deterrent effect also on other potential targets, who may decide not to assert their right to investigate and report on issues of public interest. This risks leading to self-censorship . SLAPP s constitute an abuse of court proceedings and put unnecessary burdens on courts. SLAPP-initiating entities and individuals can base their claims on various grounds. The allegations often relate to defamation, but they also relate to breaches of other rules or rights (e.g. data protection or privacy laws ). These are often combined with damages/tort claims or at times injunctions (prohibiting or at least delaying publication). The prevalence of SLAPPs has been identified as a matter of serious concern in some Member States in the context of the 2020 and 2021 Rule of Law Reports The Council of Europe’s Platform to Promote the Protection of Journalism and Safety of Journalists also reports an increasing number of alerts of serious threats to the safety of journalists and media freedom in Europe, including multiple cases of judicial intimidation. The 2021 annual Report of t he partner associations to the Council of Europe Platform to Promote the Protection of Journalism and Safety of Journalists underline s the notable increase of SLAPP-related alerts reported in 2020 over the previous year, both in numbers of alerts and jurisdictions of Council of Europe member states concerned . More broadly, i nformation collected on the European Media Pluralism Monitor also shows a deterioration in journalists’ working conditions. In 2021 , the Media Freedom Rapid Response (MFRR) document ed 439 alerts (with 778 persons or entities related to media being attacked) in 24 EU Member States in 12 months , including SLAPPs . While more data is available on threats of SLAPPs against journalists and human rights defenders , other actors engaged in public participation , such as trade union activists and academics , are facing similar problems. This was signalled in a number of civil society contributions received in the open public consultation. Many SLAPP s occur in domestic context and do not have cross-border implications. However, SLAPP s often have a cross border nature and where cross-border implications exist, they add an extra layer of complexity and costs, with even more adverse consequences for defendants. The fact that online media content is accessible across jurisdictions may open the way for forum shopping and hamper effective access to justice and judicial cooperation. Defendants may face multiple court proceedings at the same time and in different jurisdictions. The phenomenon of forum shopping (or libel tourism) is a factor amplifying the problem and some jurisdictions are perceived as more claimant-friendly. The effect is even stronger when SLAPPs are launched outside the European Union. Objective of the proposal This proposal is one of the actions under the European Democracy Action Plan that aim to strengthen media pluralism and media freedom in the European Union. The initiative encompasses also human rights defenders , who play a key role in our democracies and who are also increasingly vulnerable to such abusive forms of harassment. The proposal aims to protect targets of SLAPP s and prevent the phenomenon from further expanding in the EU. Currently, none of the Member States has specific safeguards against such proceedings and only a few are currently considering the introduction of specific safeguards. There are also no EU-wide rules that address SLAPPs. B y developing a common EU understanding on what constitutes a SLAPP and by introducing procedural safeguards , the proposal aims to provide courts with effective means to deal with SLAPP s and targets with the means to defend themselves. The proposed procedural safeguards apply in cases with cross-border implications . As underlined above, a cross-border dimension of SLAPP cases adds to the complexity and challenges faced by defendants . P rotect ing EU citizens and civil society from SLAPP s initiated in third countries is another goal of the proposal . Commission Recommendation protecting journalists and human rights defenders who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings (“Strategic lawsuits against public participation”) This propos al for a D irective and the Commission recommendation on protecting journalists and human rights defenders who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings (“Strategic lawsuits against public participation”) , adopted at the same time , are complementary and fully consistent. The Recommendation invites Member States to review their national situation to ensure that their applicable legal frameworks provide for the necessary safeguards to address SLAPP s in full respect of fundamental rights , including the right to freedom of expression, the right to access to justice and the right to the protection of personal data and democratic values. Member States are also encouraged to include in their national laws similar safeguards for domestic cases as those included in Union instruments that seek to address manifestly unfounded or abusive cases for civil matters with cross-border implications. Member States are recommended, inter alia , to abolish prison sentences for defamation cases, and favour the use of administrative or civil law rather than that of the criminal law to deal with such cases, provided that the relevant provisions have a less punitive effect and that the administrative rules exclude any form of detention. The Recommendation also covers aspects related to the training of legal professionals and potential targets to improve their knowledge and skills to effectively deal with SLAPP s , awareness raising in particular aimed at enabling journalists and human rights defenders to recognize when they are facing a SLAPP , support to targets of SLAPP s ( e.g. financial or legal assistance) and a more systematic monitoring and data collection . • C onsistency with other Union policies European Democracy Action Plan On 3 December 2020, the Commission issued a European Democracy Action Plan, which announced a set of measures to strengthen media freedom and media pluralism , including the SLAPP initiative and a r ecommendation on the safety of journalists referred to belo w . That Action Plan is the umbrella-initiative aimed to empower citizens and build more resilient democracies across the EU. Recommendation on ensuring the protection, safety and empowerment of journalists and other media professionals in the European Union As highlighted in the European Democracy Action Plan, SLAPPs are often used in combination with threats to the physical safety of journalists. On 16 September 2021, the Commission adopted a Recommendation on ensuring the protection, safety and empowerment of journalists and other media professionals in the European Union . That Recommendation aims to ensure safer working conditions for all media professionals, free from fear and intimidation, whether online or offline. It lays down actions for Member States to improve the safety of journalists. It also calls for the creation of independent national support services, including helplines, legal advice, psychological support and shelters for journalists and media professionals facing threats. It also calls for an increased protection of journalists during demonstrations, greater online safety and particular support to female journalists. Strategy to strengthen the application of the Charter of Fundamental Rights of the E uropean U nion (“Charter”) This proposal complements and is fully in line with the S trategy to strengthen the application of the Charter of Fundamental Rights of the EU , adopted on 2 December 2020. This S trategy recognises that civil society organisations and human rights defenders are vital for a healthy democracy and a society where people can enjoy their fundamental rights. Therefore, it sets out actions to , inter alia , support and protect civil society organisations and human rights defenders. In particular, the Strategy recognises that those actors are facing challenges in some Member States, which include smear campaigns, physical and verbal attacks, intimidation and harassment including via SLAPPs. In the Strategy, the Commission invited Member States to promote a supportive and safe environment to civil society organisations and human rights defenders in their country, including at local level. The present proposal creates one more building block to strengthen fundamental rights in the European Union and supports one of the objectives of the S trategy. Rule of Law Reports The Commission’s 2020 and 2021 Rule of Law Reports provide evidence on the emergence of SLAPP s in the European Union. The reports underline that i n a number of Member States, journalists and human rights defenders increasingly face threats and attacks, both physical and online, in relation to their publications and their work, in various forms including the deployment of SLAPP s . Whistleblower Protection Directive This proposal does not affect the protection already provided by Directive on the protection of persons who report breaches of Union law and is fully consistent with it. The effective protection of whistleblowers against retaliation is essential for defending the public interest, and also for safeguarding the watchdog role of media in democratic societies , as whistleblowers are often an important source for investigative journalism . Directive 2019/1937 provides robust protection to persons reporting information on breaches of Union law against any form of retaliation, both within and outside the work-related context, including retaliation through proceedings such as related to defamation, breach of confidentiality and personal dat a protection. In situations falling within the scope of both this proposal and of Directive 2019/1937, the protection offered by both acts should apply. EU Action Plan on Human Rights and Democracy 2020-2024 The Action Plan contributes to the safety and protection of journalists and media workers around the world , including by working on an enabling environment for freedom of expression and by condemning attacks and other forms of harassment and intimidation both online and offline . It address es specific threats faced by women journalists , ensure s that those harassed, intimidated or threatened receive assistance via the EU human rights defenders protection mechanisms and supports media initiatives . It appeal s to state authorities to prevent and condemn such violence and to take effective measures to end impunity. Protection of journalists and human rights defenders is at the core of the EU's external human rights and democracy action, in line with the Action Plan. This proposal is in synergy with the strong efforts led by the EU around the world in this regard and will provide additional impetus for further targeted support to h uman r ights d efenders and journalists facing SLAPPs. EU Human Rights Guidelines on Freedom of Expression online and offline The guidelines specify that the EU will work against arbitrary attacks , indiscriminate abuse of criminal and civil proceedings , defamation campaigns and excessive restrictions on journalists , media actors, NGO s and social media personalities launched with the aim of preventing these associations and individuals from freely exercising their right to freedom of expression . The Aarhus Convention The Union and its Member States are Parties to the United Nations Economic Commission for Europe (UNECE) Convention on Access to Information, Public Participation in Decision-making and Access to Justice in Environmental Matters (‘the Aarhus Convention’) each with its own as well as shared responsibilities and obligations under that Convention. Article 3(8) of this Convention requires each Party to ensure that persons exercising their rights in conformity with the provisions of the Convention should not be penalized, persecuted or harassed in any way for their involvement. The inclusion of environmental defenders in the scope of th is propos al contributes to the implementation of this international obligation undertaken by the Union. Communication on Combating Environmental Crime In its Communication adopted on 15 December 2021, the Commission has committed that a proposal for legislation against abusive litigation targeting journalists and rights defenders will include environmental defenders. 2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY • Legal basis The legal basis for this proposal is Article 81(2) of the Treaty on the Functioning of the European Union ( TFEU ) , which is the regular legal basis for judicial cooperation in civil matters having cross-border implications. More specifically, the legal basis is Article 81(2)(f) TFEU, which empowers the European Parliament and the Council to adopt measures aimed at ensuring “ the elimination of obstacles to the proper functioning of civil proceedings, if necessary by promoting the compatibility of the rules of civil procedure applicable in the Member States ”. Since SLAPP s constitute an obstacle to the proper functioning of civil proceedings, the Union is competent to legislate on that basis in civil matters having cross-border implications. SLAPP s are an abuse of civil proceedings because their aim is not access to justice but harassment and silencing of defendants . At the same time, l ong proceedings create additional burdens to national court systems. The rules concerning third country judgments in Chapter V are also based on Article 81(2)(f) since they are incidental to the main purpose of this proposal. They ensure the effectiveness of the rules of th is proposal against manifestly unfounded or abusive court proceedings on account of public participation by preventing that such cases are brought before the courts of third countries. • Subsidiarity (for non-exclusive competence) SLAPP s are emerging in many Member States and becoming an EU-wide problem . At the same time, none of the Member States currently provides for specific safeguards against SLAPP s . While , depending on national law, some existing general safeguards may be used against SLAPPs , such general safeguards substantially vary across Member States and their effectiveness to address SLAPPs is limited . Furthermore, t he existing divergences in national procedural laws risk increas ing forum shopping and multiple court proceedings being initiated in different EU jurisdictions. E vidence shows that national civil procedural law is not always well equipped to deal with the additional complications arising out of the cross-border proceedings . The divergences in national laws also make it highly unlikely that the Member States acting individually would successfully tackle the phenomenon or be able to ensure overall coherence of such rules across Member States to ensure an equally high standard of protection across the Union . To tackle these risks and to avoid burdening national courts with multiple and lengthy abusive court proceedings , it appears necessary to set minimum standards and ensure compatibility of the rules of civil procedure applicable in the Member States against SLAPP s . Action at EU level helps to combat the emergence and growth of SLAPP s throughout the EU in a consistent manner and ensure convergence in Member States’ approaches to the phenomenon . EU action would add value also by providing safeguards to tackle SLAPP s from third countries in an effective way. Joint action from the Member States is needed also to fight against SLAPP s from third countries because otherwise claimants may seek to benefit from divergence of systems between Member States and seek the recognition and enforcement of third-country SLAPP judgments where it can be most easily obtained . The proposal respects the principle of subsidiarity by proposing only targeted safeguards and limiting the legislative action to what is strictly necessary to achieve what Member States cannot achieve by acting alone. • Proportionality A ction at EU-level should be targeted and limited to what is necessary to ensure consistency in approach in the Member States in relation to cross-border situations . The proposal is designed to respect the principle of proportionality. This is the reason for proposing only well-targeted procedural safeguards. These are designed to provide only what is necessary in order to ensure a better functioning of cross-border civil procedures in case of SLAPP s , which form a serious threat to European democracy and rule of law. Proportionality is also illustrated by the fact that many of the elements aimed to tackle SLAPP s will be provided as non-legislative measures in a recommendation and not by legislative action. • Choice of the instrument The selected legislative instrument is a d irective, which will provide for binding and consistent procedural safeguards in the Member States. This will prevent existing divergences in safeguards between Member States, which risk leading to forum shopping across the borders. At the same time, the choice of a directive will allow the Member States to fit the specific procedural safeguards to their national civil and procedural law, which still vary considerably between Member States. The directive will be complemented by a non-legislative instrument (a r ecommendation). This provid es an efficient combination of legislative and non-legislative action. 3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS • Stakeholder consultations In the stakeholder consultations, input and comments were received from a wide range of key stakeholders representing EU and non-EU citizens, national authorities, legal professionals such as judges, academics, research institutions, NGOs and other relevant interest groups. The consultation s involved an exploratory technical focus group discussion in March 2021 with a selected number of participants that included four targets of SLAPP s , who agreed to share their personal experience, provided useful insights on SLAPP s and helped in the preparatory phase. An open public consultation collected from 4 October 2021 to 10 January 2022 views of citizens, journalists, Member States, NGOs, civil society, judges, legal professionals and other stakeholders on SLAPP s and what action should be taken to tackle them in the EU. A targeted consultation of national judges from 12 November 2021 to 10 January 2022 via the European Judicial Network in civil and commercial matters sought more detailed feedback on identification of SLAPP s , potential procedural shortcomings, already existing (albeit non-SLAPP specific) national remedies, awareness of judges on SLAPP s and judges’ training needs. A technical meeting with Member States experts in October 2021 gathered insights on Member States ’ views (including from Member States’ independent bodies and authorities) on whether and what type of EU-level action could be needed against SLAPP s , what judicial remedies (if any and general or specific) and what kind of support is currently available at national level to targets of SLAPPs . A workshop with selected stakeholders in November 2021 provided a forum for discussion on the dimension of SLAPP s , collecting information, discussing and testing possible solutions. The Commission’s preparatory work took into account the evidence gathered by the European Parliament during the preparation of its own-initiative report on the matter adopted at the end of 2021. The feedback from the stakeholders, in particular in the open public consultation and in the stakeholder meeting showed strong support for EU-wide action against SLAPP s , both legislative and non-legislative. The EU-wide organisations reported that SLAPP s are on the rise in the EU, including cross-border cases. The opinions expressed in the public consultation also stressed the importance of training and awareness raising on SLAPP s , the benefits of collecting data and need of proper monitoring of SLAPP s . Feedback from the public consultation and stakeholder meeting also provided important evidence on the phenomenon in the EU, which was taken on board in the Staff Working Document accompanying this proposal. Most Member States signalled support for EU action against SLAPPs, flagging the need to protect freedom of expression and information and media freedom, while preserving the balance between protective anti-SLAPP measures and access to justice. Some Member States pointed to a lack of evidence of SLAPP cases, in particular with a cross-border dimension, as a phenomenon of concern in their country . The targeted consultation of national judges revealed that there is no legal definition of a SLAPP or SLAPP-specific system of safeguards in the Member State of respondents although some of the existing national general safeguards can in principle be used in SLAPP-cases. The European Parliament adopted an own-initiative report on SLAPP s on 11 November 2021 calling upon the Commission to present a comprehensive package of measures against SLAPP s , including legislation. The Commission has also commissioned studies in order to develop a better understanding of the phenomenon in the EU and a first mapping of the situation in the Member States. This first mapping provided insights on SLAPP s and their drivers. The second study was a more in-depth comparative study assessing in detail the current state of play in the Member States. • Collection and use of expertise To prepare the SLAPP initiative the Commission set up an Expert Group in 2021. The group comprised of academics, legal professionals and representatives of media and civil society. The group’s mandate was to provide legal expertise on SLAPP s , act as a platform at EU level to exchange best practices and knowledge and, where possible, assist targets of SLAPP s . A specific legislative sub-group within the expert group was created in autumn 2021 to assist the Commission in the preparation of the legislative proposal . • Staff Working Document This proposal is accompanied by a Staff Working Document , which presents the rationale, analysis and evidence available to underpin the proposal. There is no Impact Assessment accompanying the proposal, as t his proposal will provid e targeted procedural safeguards and will not generate significant quantifiable costs. In contrast, it will provide national courts with more adapted means to stop attempts to misuse judicial procedures and avoid the related costs that such misuse can cause to the judicial system. Moreover, a s SLAPP s endanger fundamental rights of freedom of expression and freedom of information , it is of crucial importance to take strong and swift action to prevent that this harmful phenomenon, which has emerged relatively recently but is increasingly present , expands further in the EU. • Fundamental rights The proposal promotes the protection of fundamental rights in the European Union. Journalists, human rights defenders and other target groups benefiting from the proposed procedural safeguards play an important role in European democracies, especially in upholding public debate, fundamental rights, democratic values, social inclusion, environmental protection and the rule of law. At the same time, procedural law plays a key role in guaranteeing the effectiveness of fundamental rights in accordance with the Charter. The right to freedom of expression and information as set forth in Article 11 of the Charter includes the right to hold opinions and to receive and impart information and ideas without interference by public authority and regardless of frontiers. While it is not an absolute right, any limitations thereto must be provided for by law, respect the essence of such right and be enacted only if they are necessary and genuinely meet objectives of general interest recognised by the Union or the need to protect the rights and freedoms of others (Article 52(1) of the Charter). At the same time, the proposal ensures the balance of access to justice as guaranteed in Article 47 of the Charter and personality/privacy rights under Articles 7 and 8 of the Charter with the protection of freedom of expression and information. The procedural safeguards are carefully targeted and leave the court sufficient discretion in individual cases to maintain the delicate balance between speedy dismissal of manifestly unfounded claims and effective access to justice. 4. BUDGETARY IMPLICATIONS This proposal will not have implications for the budget of the European Union. 5. OTHER ELEMENTS • Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements The implementation of the Directive in the Member States shall be facilitated by the Commission providing transposition assistance to ensure a smooth implementation in the Member States, organising at least one transposition workshop and organising bilateral meetings including on demand by Member States. Member States will also be invited to notify their national transposition measures. The operation of the D irective shall be reviewed 5 years after its entry into application. • Explanatory documents (for directives) This proposal does not require specific explanatory documents. Detailed explanation of the specific provisions of the proposal The Directive consists of four distinct main parts: common rules on procedural safeguards (Chapter II), early dismissal of manifestly unfounded court proceedings (Chapter III), remedies against abusive court proceedings (Chapter IV) and protection against third-country judgements (Chapter V). The provisions contained in Chapter I and VI are horizontal in scope. Chapter I General provisions : this chapter contains provisions on the subject matter and scope of the instrument, some definitions and a provision about when a matter is considered to have cross-border implication for the purpose of the Directive. Article 1 indicates the subject matter, clarifying that the specific safeguards provided by the Directive are meant to address manifestly unfounded or abusive court proceedings in civil matters with cross-border implications brought against both natural and legal persons on account of their engagement in public participation, in particular journalists and human rights defenders. Article 2 defines the material scope of the Directive, which applies to matters of a civil or commercial nature with cross-border implications, whatever the nature of the court or tribunal. This includes civil claims brought in criminal proceedings but also interim and precautionary measures, counteractions or other particular type of remedies available under other instruments. As in other civil and commercial EU instruments, revenue, customs, administrative matters or the liability of the State for acts and omissions in the exercise of State authority are excluded from the scope. The notion of a cta iure imperii include s claims against officials who act on behalf of the State and liability for acts of public authorities, including liability of publicly appointed office-holders. Public authorities should therefore not be considered to be targets of SLAPP. Article 3 provides the definition of public participation, matter of public interest and abusive court proceedings against public participation. Public participation is broadly defined meaning any statement or activity expressed or carried out in : 1) the exercise of the right to freedom of expression and information, such as the creation, exhibition, advertisement or other promotion of journalistic, political, scientific, academic, artistic, commentary or satirical communications, publications or works, and preparatory , supporting or assisting action directly linked thereto ; 2) the exercise of the right to freedom of association and peaceful assembly, such as the organisation of or participation to lobbying activities, demonstrations and protests or activities resulting from the exercise of the right to good administration and the right to an effective remedy, such as the filing of complaints, petitions or administrative and judicial claims and participation in public hearings , a s well as preparatory , supporting or assisting action directly linked thereto . In addition, it covers other activities meant to inform or influence public opinion or to further action by the public, including activities by a ny private or public entity in relation to an issue of public interest, such as the organisation of or participation to research, surveys, campaigns or any other collective actions, and preparatory , supporting or assisting action directly linked thereto . P reparatory actions are, for example, interviews made by an investigative journalist or an academic to prepare a statement , or information collected by an environmental defender . S upporting and assisting actions should be covered because claimants can bring court proceedings also against actors providing necessary supporting or assisting services such as internet connection or printing services with the objective to indirectly restrain the freedom of expression of the actual SLAPP target. Such preparatory, supporting and assisting actions need to have a direct and inherent link to the statement or activity in question . On the other hand, public participation should normally not cover commercial advertisement and marketing activity (commercial speech) . Matter of public interest is also defined broadly, with reference to any matter which affects the public to such an extent that the public may legitimately take an interest in it , in areas such as , for example, public health, safety, the environment, climate, or enjoyment of fundamental rights. The definition of abusive court proceedings against public participation refers to court proceedings , brought in relation to public participation that are either fully or partially unfounded and have as the ir main purpose to prevent, restrict or penalize public participation. A non-exhaustive list indicates the most common indicators of abuse, such as the disproportionate, excessive or unreasonable nature of the claim or part thereof, the existence of multiple proceedings initiated by the claimant or associated parties in relation to similar matters or intimidation, harassment or threats on the part of the claimant or his or her representatives. Abusive court proceedings often involve litigation tactics used in bad faith such as delaying proceedings, causing disproportionate costs to the defendant in the proceedings or forum shopping. These tactics, which are used by the claimant for other purposes than gaining access to justice, are often, although not always, combined with various forms of intimidation, harassment or threats before or during proceedings, for the purpose of hinder ing public participation. Article 4 specifies when a matter is considered to have cross-border implications. For the purpose of this Directive, a matter is considered to have cross-border implications unless both parties are domiciled in the same Member State as the court seized, which indicates that the matter is assumed to be purely domestic. However, even where both parties to the proceedings are domiciled in the same Member State as the court seized, the matter shall be considered to have cross-border implications in two other types of situations . 1) The first situation is where the specific act of public participation concerning a matter of public interest at stake is relevant to more than one Member State. That includes for instance public participation in events organised by Union institutions, such as appearances in public hearings, or statements or activities on matters that are of specific relevance to more than one Member State, such as cross-border pollution or allegations of money laundering with potential cross-border involvement. 2) The second situation where a matter should be considered to have cross-border implications is when the claimant or associated entities have initiated concurrent or previous court proceedings against the same or associated defendants in another Member State. 3) These two types of situations take into consideration the specific context of SLAPPs. Chapter II Common rules on procedural safeguards : T his C hapter contains horizontal provisions on the application for procedural safeguards, its content and other procedural features. Under Article 5 , an application can be filed for different types of procedural safeguards: a) a security in accordance with Article 8 ; b) an early dismissal of manifestly unfounded court proceedings in accordance with Chapter III ; c ) remedies against abusive court proceedings in accordance with Chapter IV. While the description of the nature of the statement or activity as an act of public participation should be an admissibility requirement, a description of supporting evidence should be considered appropriate, if no evidence has already been provided by the main claimant or is not otherwise available to the court. Member States may provide that the same measures can be taken by the court or tribunal seised of the matter ex officio at any stage of the proceedings. Article 6 deals with subsequent amendments to claim or pleadings by claimants who deliberately withdraw or amend claims or pleadings to avoid awarding costs to the successful party. This legal strategy may deprive the court of the power to acknowledge the abusive nature of the court proceedings , leaving the defendant with no opportunity to be reimbursed for procedural costs. The provision ensures that any subsequent amendments to the claims or the pleadings made by the claimant, including the discontinuation of proceedings, do not affect the possibility for the court or tribunal seised of the matter to consider the court proceedings as abusive and grant award of costs, compensation of damages or penalties. Article 7 provides that a court or tribunal seised in the matter may accept that non-governmental organisations safeguarding or promoting the rights of persons engaging in public participation may take part in proceedings, either in support of the defendant or to provide information. Member States should regulate the procedural requirements of intervention, possibly including time limits, in accordance with the procedural rules applicable to the court or tribunal seized of the matter. Article 8 introduces the power for the court or tribunal to require the claimant to provide a security for procedural costs or for procedural costs and damages, when the court considers that even if the claim is not manifestly unfounded, there are elements indicating an abuse of procedure and the prospects for success in the main proceedings are low . Chapter III Early dismissal of manifestly unfounded court proceedings : T his C hapter deals with requirements and procedural safeguards to grant an early dismissal in court proceedings that are manifestly unfounded . Article 9 states that early dismissal is granted when the claim brought against the defendant is , in full or in part, manifestly unfounded. If the main claim is dismissed later on in the ordinary proceeding, the defendant may still benefit from other remedies against abusive court proceedings , if elements of abuse are then recognised. Article 10 provides that if the defendant applied for early dismissal, the main proceedings are stayed until a final decision on th at application is taken. A stay of the proceedings initiated by the claimant ensures that procedural activity is suspended, hence reducing the procedural costs of the defendant. To avoid any impact on the effective access to justice, the stay should be temporary and kept only until a final decision on the application, which is no longer subject to judicial review, is taken. Article 11 requires that an application for early dismissal is treated in an accelerated procedure, taking into account the circumstances of the case and the right to an effective remedy and the right to a fair trial. To ensure high expediency in the accelerated procedure, Member States may set time limits for the holding of hearings or for the court to take a decision. They may as well adopt schemes akin to procedures in relation to provisional measures. Article 12 introduces a special rule on the burden of proof : if a defendant has applied for early dismissal showing that the statement or activity constitutes an act of public participation , it shall be for the claimant to prove that the claim is not manifestly unfounded. This does not represent a limitation of access to justice, taking into account that the claimant carries the burden of proof in relation to that claim and only needs to meet the much lower threshold of showing that the claim is not manifestly unfounded in order to avoid an early dismissal. Article 13 provides that a decision granting or refusing early dismissal should be subject to appeal. Chapter IV Remedies against abusive court proceedings : This Chapter contains provisions on award of costs, compensation of damages and penalties . Article 1 4 provides that a claimant who has brought abusive court proceedings against public participation can be ordered to bear all the costs of the proceedings, including the full costs of legal representation incurred by the defendant, unless such costs are excessive Article 1 5 ensures that any natural or legal person who has suffered harm as a result of abusive court proceedings against public participation is able to claim and to obtain full compensation for that harm . This covers both material and immaterial damage. Material damage includes for example lawyer fees, when they are not reimbursable as costs, travel expenses and medical costs (for example for psychological assistance) if they are causally linked to the court proceedings . Pre-trial costs should be considered material damages, if they are not included in costs according to national laws. Immaterial damage covers different forms of physical and/or psychological harm. It includes, for example, pain and suffering or emotional distress related to the court proceedings , impairment of life or of relationship, reputational damage and in general, any types of intangible damage. Article 1 6 provides for the possibility to impose effective, proportionate and dissuasive penalties on the party who brought abusive court proceedings against public participation. The main objective of this provision is to deter potential claimants from engaging in abusive court proceedings against public participation. Penalties will be paid to Member States . Chapter V Protection against third-country judgements : This C hapter contains remedies to protect the defendant against abusive court proceedings brought in third countries ’ courts . Article 1 7 requires Member States to ensure that the recognition and enforcement of a third-country judgment in court proceedings on account of public participation by natural or legal person domiciled in a Member State is refused as manifestly contrary to public policy ( ordre public ) if those proceedings would have been considered manifestly unfounded or abusive if they had been brought before the courts of the Member State where recognition or enforcement is sought and those courts would have applied their own law. Article 18 provides, as additional remedy against a third-country judgment, that where abusive court proceedings against public participation have been brought against a natural or legal person domiciled in a Member State in a court or tribunal of a third country, that person can seek compensation of the damages and the costs incurred in connection with the proceedings before the court or tribunal of th e third country, irrespective of the domicile of the claimant in the proceedings in the third country . This provision creates a new special ground of jurisdiction in order to ensure that targets of abusive court proceedings who are domiciled in the European Union have an efficient remedy available in the Union against abusive court proceedings brought in a court or tribunal of a third country. Chapter VI Final provisions : This Chapter contains rules on the relationship of the Directive with the 2007 Lugano Convention, on the review of the application of the D irective, on the transposition into national law, on entry into force and on Member States as addressees. 2022/0117 (COD) Proposal for a DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on protecting persons who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings (“Strategic lawsuits against public participation”) THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 81(2)(f) thereof, Having regard to the proposal from the European Commission, After transmission of the draft legislative act to the national parliaments, Acting in accordance with the ordinary legislative procedure, Whereas: (1) Article 2 of the Treaty on European Union states that the Union is founded on the values of respect for human dignity, freedom, democracy, equality, the rule of law and respect for human rights, including the rights of persons belonging to minorities. (2) Article 10(3) of the Treaty on European Union states that every Union citizen has the right to participate in the democratic life of the Union. The Charter of Fundamental Rights of the European Union (the ‘Charter’) provides, inter alia , for the rights to respect for private and family life (Article 7), the protection of personal data (Article 8), freedom of expression and information, which includes respect for the freedom and pluralism of the media (Article 11), and to an effective remedy and to a fair trial (Article 47). (3) The right to freedom of expression and information as set forth in Article 11 of the Charter includes the right to hold opinions and to receive and impart information and ideas without interference by public authority and regardless of frontiers. Article 11 of the Charter should be given the meaning and scope of the correspondent Article 10 of the European Convention on Human Rights (“ECHR”) on the right to freedom of expression as interpreted by the European Court of Human Rights (“ECtHR”). (4) The purpose of this Directive is to provide protection to natural and legal persons who engage in public participation on matters of public interest , in particular journalists and human right s defenders, against court proceedings, which are initiated against them to deter them from public participation (commonly referred to as strategic lawsuits against public participation or ‘SLAPP s ’ ). (5) Journalists play an important role in facilitating public debate and in the imparting and reception of information, opinions and ideas. It is essential that they are afforded the necessary space to contribute to an open, free and fair debate and to counter disinformation , information manipulation and interference . Journalists should be able to conduct their activities effectively to ensure that citizens have access to a plurality of views in European democracies . (6) Investigative journalists in particular play a key role in combating organised crime, corruption and extremism. Their work carries particularly high risk s and they are experiencing a growing number of attacks and harassment. A robust system of safeguards is needed to enable them to fulfil their crucial role as watchdogs on matters of legitimate public interest. (7) Human r ights defenders also play an important role in European democracies, especially in upholding fundamental rights, democratic values, social inclusion, environmental protection and the rule of law. They should be able to participate actively in public life and make their voice heard on policy matters and in decision-making processes without fear of intimidation. Human r ights defenders refer to individuals or organisations engaged in defending fundamental rights and a variety of other rights , such as environmental and climate rights, women’s rights , LGBTIQ rights, the rights of the people with a minority racial or ethnic background, labour rights or religious freedoms . Other participants in public debate, such as academics and researchers, also deserve adequate protection . (8) A healthy and thriving democracy requires that people are able to participate actively in public debate without undue interference by public authority or other powerful actors , be they domestic or foreign . In order to secure meaningful participation, people should be able to access reliable information, which enables them to form their own opinions and exercise their own judgement in a public space in which different views can be expressed freely. (9) To foster this environment, it is important to protect journalists and human rights defenders from court proceedings against public participation . Such court proceedings are not initiated for the purpose of access to justice, but to silence public debate typically using harassment and intimidation . (10) SLAPPs are typically initiated by powerful entities, for example individuals, lobby groups, corporations and state organs. They often involve an imbalance of power between the parties , with the claimant having a more powerful financial or political position than the defendant. Although not being an indispensable component of such cases , where present , an imbalance of power significantly increases the harmful effects as well as the chilling effects of court proceedings against public participation . (11) C ourt proceedings against public participation may have an adverse impact on the credibility and reputation of journalists and human rights defenders and exhaust their financial and other resources. Because of such proceedings, the publication of information on a matter of public interest may be delayed or altogether avoided. The length of procedures and the financial pressure may have a chilling effect on journalists and human rights defenders . The existence of such practices may therefore have a deterrent effect on the ir work by contributing to self-censorship in anticipation of possible future court proceedings , which leads to the impoverishment of public debate to the detriment of society as a whole. (12) Those targeted by court proceedings against public participation may face multiple cases simultaneously, sometimes initiated in several jurisdictions. Proceedings initiated in the jurisdiction of one Member State against a person resident in another Member State are usually more complex and costly for the defendant. Claimants in court proceedings against public participation may also use procedural tools to drive up the length and cost of the litigation, and bring cases in a jurisdiction they perceive to be favourable for their case, rather than to the court best placed to hear the claim. Such practices also place unnecessary and harmful burdens on national court systems. (13) The safeguards provided in this Directive should apply to any natural or legal person on account of their engagement in public participation . They should also protect natural or legal person s who, either on a professional or on a personal basis, support, assist or provide goods or services to another person for purposes directly linked to public participation on a matter of public interest. This involves for example internet providers, publishing houses or print shops, which face or are threatened with court proceedings for providing services to the person targeted with court proceedings . (14) This Directive should apply to any type of legal claim or action of a civil or commercial nature with cross-border implications whatever the nature of the court or tribunal. This includes civil claims brought in criminal proceedings. It also includes interim and precautionary measures, counteractions or other particular type of remedies available under other instruments. (15) The Directive does not apply to c laims arising out of liability of the State for actions or omissions in the exercise of State authority ( acta iure imperii ) and claims against officials who act on behalf of the State and liability for acts of public authorities, including liability of publicly appointed office-holders. (16) Public participation should mean any statement or activit y by a natural or legal person expressed or carried out in exercise of the right to freedom of expression and information on a matter of public interest , such as the creation, exhibition, advertisement or other promotion of journalistic, political, scientific, academic, artistic, commentary or satirical communications, publications or works, and any preparatory activities directly linked thereto . It can also include activities related to the exercise of the right to freedom of association and peaceful assembly, such as the organisation of or participation to lobbying activities, demonstrations and protests or activities resulting from the exercise of the right to good administration and the right to an effective remedy, such as the filing of complaints, petitions , administrative and judicial claims and participation in public hearings. Public participation should also include preparatory , supporting or assisting activities that have a direct and inherent link to the statement or activity in question and that are targeted to stifle public participation . In addition, it can cover other activities meant to inform or influence public opinion or to further action by the public, including activities by a ny private or public entity in relation to an issue of public interest, such as the organisation of or participation to research, surveys, campaigns or any other collective actions. (17) Public participation should not normally cover commercial advertisement and marketing activity , which are typically not made in the exercise of freedom of expression and information . (18) The notion of a matter of public interest should include also quality, safety or other relevant aspects of goods, products or services where such matters are relevant to public health, safety, the environment, climate or enjoyment of fundamental rights . A purely individual dispute between a consumer and a manufacturer or a service provider concerning a good, product or service should be covered only when the matter contains an element of public interest, for instance concerning a product or service which fails to comply with environmental or safety standards . (19) Activities of a person or entity in the public eye or of public interest are also matters of public interest to which the public may legitimately take an interest in. However, there is no legitimate interest involved where the sole purpose of a statement or activity concerning such a person or entity is to satisfy the curiosity of a particular audience regarding the details of a person’s private life. (20) Abusive court proceedings typically involve litigation tactics used in bad faith such as delaying proceedings, causing disproportionate costs to the defendant in the proceedings or forum shopping. These tactics are used by the claimant for other purposes than gaining access to justice. Such tactics are often, although not always, combined with various forms of intimidation, harassment or threats . (21) A cross-border dimension of SLAPP s adds to the complexity and challenges faced by defendants, as they need to deal with proceedings in other jurisdictions, sometimes in multiple jurisdictions at the same time. This, in turn, results in additional costs and burdens with even more adverse consequences. (22) A matter should be considered to have cross-border implications unless both parties are domiciled in the same Member State as the court seised. Even where both parties are domiciled in the same Member State as the court seised , a m atter should be considered to have cross-border implications in two other types of situations . The f irst situation is whe re the specific act of public participation concerning a matter of public interest at stake is relevant to more than one Member State . That includes for instance public participation in events organised by Union institutions , such as appearance s in public hearings , or statements or activities on matters that are of specific relevance to more than one Member State , such as cross-border pollution or allegations of money laundering with potential cross-border involvement . The s econd situation where a matter should be considered to have cross-border implications is when the claimant or associated entities have initiated concurrent or previous court proceedings against the same or associated defendants in another Member State. These two types of situations take into consideration the specific context of SLAPPs. (23) Defendants should be able to apply for the following procedural safeguards: a request for a security to cover procedural costs, or procedural costs and damages, a request for an early dismissal of manifestly unfounded court proceedings , a request for remedies against abusive court proceedings ( award of costs , compensation of damages and penalties ) , or all of them at the same time . (24) In some abusive court proceedings against public participation, claimants deliberately withdraw or amend claims or pleadings to avoid awarding costs to the successful party. This legal strategy may deprive the court or tribunal of the power to acknowledge the abusiveness of the court proceeding , leaving the defendant with no chance to be reimbursed of procedural costs. Such withdrawals or amendments should therefore not affect the possibility for the c ourts seised to impose remedies against abusive court proceedings. (25) If the main claim is dismissed later on in the ordinary proceeding s , the defendant may still benefit of other remedies against abusive court proceeding s such as award of costs and compensation of damages. (26) To provide the defendant with an additional safeguard, there should be a possibility to grant him or her a security to cover procedural costs and/or damages, when the court considers that even if the claim is not manifestly unfounded, there are elements indicating an abuse of procedure and the prospects for success in the main proceedings are low. A security does not entail a judgement on the merit s but serves as a precautionary measure ensuring the effects of a final decision finding an abuse of procedure . It should be for Member States to decide whether a security should be ordered by the court on its own motion or upon request by the defendant . (27) A stay of the proceedings , when an application for early dismissal has been filed, ensures that procedural activity is suspended, hence reducing the procedural costs of the defendant. (28) To avoid any impact on the access to an effective remedy, the stay should be temporary and kept until a final decision on the application is taken. A final decision means a decision that is no longer subject to judicial review. (29) To ensure high expediency in the accelerated procedure on an application for early dismissal , Member States may set time limits for the holding of hearings or for the court to take a decision. They may as well adopt schemes akin to procedures in relation to provisional measures. Member States should make efforts to ensure that when the defendant has applied for other procedural safeguards, the decision is also taken in an expeditious manner. For expeditious treatment, Member States could take into account, amongst others, whether the claimant has initiated multiple or concerted proceedings in similar matters and the existence of a ttempt s to intimidate , harass or threat the defendant. (30) If a defendant has applied for early dismissal, it sh ould be for the claimant in the main proceedings to prove in the accelerated procedure that the claim is not manifestly unfounded . This does not represent a limitation of access to justice, taking into account that the claimant carries the burden of proof in relation to that claim in the main proceedings and only needs to meet the much lower threshold of showing that the claim is not manifestly unfounded in order to avoid an early dismissal. (31) Costs should include all costs of the proceedings, including the full costs of legal representation incurred by the defendant unless such costs are excessive. Costs of legal representation exceeding amounts laid down in statutory fee tables should not be considered as excessive per se. Full compensation of damages should include both material and immaterial damages, such as physical and psychological harm . (32) The main objective of giving courts or tribunals the possibility to impose penalties is to deter potential claimants from initiating abusive court proceedings against public participation. Such penalties should be proportionate to the elements of abuse identified. When establishing amounts for penalties, courts sh ould take into account the potential for a harmful or chilling effect of the proceedings on public participation, including as related to the nature of the claim, whether the claimant has initiated multiple or concerted proceedings in similar matters and the existence of attempts to intimidate, harass or threat the defendant. (33) In the cross-border context, it is also important to recognize the threat of SLAPP s from third countries targeting journalists, human rights defenders and other persons engaged in public participation who are domiciled in the European Union. They may involve excessive damages awarded against EU journalists, human rights defenders and others . C ourt proceedings in third-countries are more complex and costly for the targets. To protect democracy and freedom of expression and information in the European Union and to avoid that the safeguards provided by this D irective are undermined by recourse to court proceedings in other jurisdictions , it is important to provide protection also against manifestly unfounded and abusive court proceedings in third countries . (34) This Directive creates a new special ground of jurisdiction in order to ensure that targets of SLAPPs domiciled in the European Union have an efficient remedy available in the Union against abusive court proceeding s brought in a court or tribunal of a third country. This special ground of jurisdiction allows the targets domiciled in the European Union to seek , in the courts or tribunals of their domicile, for compensation of damages and costs i ncurred in connection with the proceedings before the court or tribunal of the third country. This right applies irrespective of the domicile of the claimant in the proceedings in the third country. (35) This Directive should be without prejudice to the protection that other instruments of Union law or national law provide to natural and legal persons that engage in public participation. In particular, it does not detract in any way from the protection offered by Directive 2019/1937 on the protection of persons who report breaches of Union law , as implemented in national law. As regards situations falling within the scope of this Directive and of Directive 2019/1937, the protection offered by both acts should therefore apply. (36) This Directive is complementary to the Commission recommendation on protecting journalists and human rights defenders who engage in public participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings (“Strategic lawsuits against public participation”) . This recommendation is addressed to Member States and it provides a comprehensive toolbox of measures including training, awareness-raising, support to targets of abusive court proceedings and data collection, reporting and monitoring of court proceedings against public participation . (37) In accordance with Articles 1 and 2 of Protocol No 22 on the position of Denmark, annexed to the Treaty on European Union and to the Treaty on the Functioning of the European Union, Denmark is not taking part in the adoption of this Directive and is not bound by it or subject to its application. (38) [In accordance with Articles 1, 2 and 4a(1) of Protocol No 21 on the position of the United Kingdom and Ireland in respect of the area of freedom, security and justice, annexed to the Treaty on European Union and to the Treaty on the Functioning of the European Union, and without prejudice to Article 4 of that Protocol, Ireland is not taking part in the adoption of this Directive and is not bound by it or subject to its application] OR (39) [ In accordance with Article 3 and Article 4a(1) of Protocol No 21 on the position of the United Kingdom and Ireland in respect of the area of freedom, security and justice, annexed to the Treaty on European Union and to the Treaty on the Functioning of the European Union, Ireland has notified [, by letter of …,] its wish to take part in the adoption and application of this Directive . ] HAVE ADOPTED THIS DIRECTIVE: CHAPTER I General provisions Article 1 Subject matter This Directive provides safeguards against manifestly unfounded or abusive court proceedings in civil matters with cross-border implications brought against natural and legal persons, in particular journalists and human rights defenders, on account of their engagement in public participation. Article 2 Scope This Directive shall apply to matters of a civil or commercial nature with cross-border implications , whatever the nature of the court or tribunal. It shall not extend, in particular, to revenue, customs or administrative matters or the liability of the State for acts and omissions in the exercise of State authority ( acta iure imperii ). Article 3 Definitions For the purposes of this Directive, the following definitions shall apply: 1. ‘ public participation’ means any statement or activity by a natural or legal person expressed or carried out in the exercise of the right to freedom of expression and information on a matter of public interest , and preparatory, supporting or assisting action directly linked thereto . This includes complaints, petitions , administrative or judicial claims and participation in public hearings ; 2. ‘ matter of public interest’ means any matter which affect s the public to such an extent that the public may legitimately take an interest in it , in areas such as: (a) public health, safety, the environment, climate or enjoyment of fundamental rights; (b) activities of a person or entity in the public eye or of public interest; (c) matters under public consideration or review by a legislative, executive, or judicial body, or any other public official proceedings; (d) allegations of corruption, fraud or criminality; (e) activities aimed to fight disinformation ; 3. ‘ abusive court proceedings a gainst public participation’ mean court proceedings brought in relation to public participation that are fully or partially unfounded and have as the ir main purpose to prevent, restrict or penalize public participation . Indications of such a purpose can be : (a) the disproportionate, excessive or unreasonable nature of the claim or part thereof; (b) the existence of multiple proceedings initiated by the claimant or associated parties in relation to similar matters; (c) intimidation, harassment or threats on the part of the claimant or his or her representatives. Article 4 Matters with cross-border implications 1. For the purposes of this Directive, a matter is considered to have cross-border implications unless both parties are domiciled in the same Member State as the court seised. 2. Where both parties to the proceedings are domiciled in the same Member State as the court seised, the matter shall also be considered to have cross-border implications if: (a) the act of public participation concerning a matter of public interest against which court proceedings are initiated is relevant to more than one Member State, or (b) the claimant or associated entities have initiated concurrent or previous court proceedings against the same or associated defendants in an other Member State . CHAPTER II Common rules on p rocedural s afeguards Article 5 Application s for procedural safeguards 1. Member States shall ensure that when court proceedings are brought against natural or legal person s on account of their engagement in public participation , those persons can apply for : (a) security in accordance with Article 8 ; (b) early dismissal of manifestly unfounded court proceeding s in accordance with Chapter III ; (c) remedies against abusive court proceeding s in accordance with Chapter IV . 2. Such application s shall include: (a) a description of the elements on which they are based; (b) a description of the supporting evidence. 3. Member States may provide that measures on procedural safeguards in accordance with Chapters III and IV can be taken by the court or tribunal seised of the matter ex officio . Article 6 Subsequent amendment to claim or pleadings Member States shall ensure that any subsequent amendments to the claims or the pleadings made by the claimant in the main proceedings, including the discontinuation of proceedings, do not affect the possibility for the court or tribunal seised of the matter to consider the court proceedings abusive and to impose remedies in accordance with Chapter IV. Article 7 Third party intervention Member States shall take the necessary measures to ensure that a court or tribunal seised of court proceedings against public participation may accept that non-governmental organisations safeguarding or promoting the rights of persons engaging in public participation may take part in th os e proceedings, either in support of the defendant or to provide information. Article 8 Security Member states shall ensure that in court proceedings against public participation , the court or tribunal seised has the power to require the claimant to provide security for procedural costs, or for procedural costs and damages, if it considers such security appropriate in view of presence of elements indicating abusive court proceedings . CHAPTER III Early dismissal of manifestly unfounded court proceedings Article 9 Early dismissal 1. Member States shall empower courts and tribunals to adopt an early decision to dismiss, in full or in part, court proceedings against public participation as manifestly unfounded. 2. Member States may establish time limits for the exercise of the right to file an application for early dismissal. The time limits shall be proportionate and not render such exercise impossible or excessively difficult. Article 10 Stay of the main proceedings Member States shall ensure that if the defendant applies for early dismissal , the main proceedings are stayed until a final decision on th at application is taken. Article 11 Accelerated procedure Member States shall ensure that an application for early dismissal is treated in an accelerated procedure, taking into account the circumstances of the case and the right to an effective remedy and the right to a fair trial. Article 12 Burden of proof Member States shall ensure that where a defendant has applied for early dismissal , it shall be for the claimant to prove that the claim is not manifestly unfounded. Article 13 Appeal Member States shall ensure that a decision refusing or granting early dismissal pursuant to Article 9 is subject to an appeal. CHAPTER IV Remedies against abusive c ourt p roceedings Article 1 4 Award of costs Member States shall take the necessary measures to ensure that a claimant who has brought abusive court proceeding s against public participation can be ordered to bear all the costs of the proceedings, including the full costs of legal representation incurred by the defendant, unless such costs are excessive. Article 1 5 Compensation of damages M ember States shall take the necessary measures to ensure that a natural or legal person who has suffered harm as a result of an abusive court proceedings against public participation is able to claim and to obtain full compensation for that harm. Article 1 6 Penalties Member States shall provide that courts or tribunals seised of abusive court proceedings against public participation have the possibility to impose effective, proportionate and dissuasive penalties on the party who brought those proceedings . CHAPTER V Protection a gainst t hird- c ountry j udgments Article 1 7 Grounds for refusal of recognition and enforcement of a third-country judgment Member States shall ensure that the recognition and enforcement of a third-country judgment in court proceedings on account of public participation by natural or legal person domiciled in a Member State is refused as manifestly contrary to public policy ( ordre public ) if those proceedings would have been considered manifestly unfounded or abusive if they had been brought before the courts or tribunals of the Member State where recognition or enforcement is sought and those courts or tribunals would have applied their own law . Article 18 Jurisdiction for actions against third-country judgment s Member States shall ensure that, where abusive court proceedings on account of engagement in public participation ha ve been brought in a court or tribunal of a third country against a natural or legal person domiciled in a Member State , that person may seek , in the courts or tribunals of the place where he is domiciled , compensation of the damages and the costs incurred in connection with the proceedings before the court or tribunal of the third country , irrespective of the domicile of the claimant in the proceedings in the third country . CHAPTER VI Final provisions Article 19 Relations with the 2007 Lugano Convention This Directive shall not affect the application of t he Convention on jurisdiction and the recognition and enforcement of judgments in civil and commercial matters , signed in Lugano on 30 October 2007. Article 2 0 Review Member States shall provide the Commission with all relevant information regarding the application of this Directive by [ 5 years from the date of transposition ] . On the basis of the information provided, the Commission shall b y [ 6 years from the date of transposition ] at the latest , submit to the European Parliament and the Council a report on the application of this Directive. The report shall provide an assessment of the evolution of abusive court proceedings against public participation and the impact of this Directive in the Member States. If necessary, the report shall be accompanied by proposals to amend this Directive. Article 2 1 Transposition into national law 1. Member States shall bring into force the laws, regulations and administrative provisions necessary to comply with this Directive by [ 2 years from the date of entry into force of this Directive ] at the latest. They shall forthwith communicate to the Commission the text of those provisions. When Member States adopt those provisions, they shall contain a reference to this Directive or be accompanied by such a reference on the occasion of their official publication. Member States shall determine how such reference is to be made. 2. Member States shall communicate to the Commission the text of the main provisions of national law which they adopt in the field covered by this Directive. Article 2 2 Entry into force This Directive shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal of the European Union . Article 2 3 Addressees This Directive is addressed to the Member States. Done at Brussels, For the European Parliament For the Council The President The President Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 9.1.1/22-0232 - COM(2022) 177 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid) Arvamuse andmine eelnõu kohta Justiitsministeeriumile vastavalt Riigikantselei 09.05.2022 resolutsioonile. Osapooled: Kultuuriministeerium; Välisministeerium Tähtaeg: 30.05.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3a35817b-ef24-4d4e-9385-2b2246f8b0d1 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3a35817b-ef24-4d4e-9385-2b2246f8b0d1?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main