Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2021 aruandeaasta lõpp: 31.12.2021 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Narva Muuseum registrikood: 90011481 tänava/talu nimi, Peterburi mnt 2/4 maja ja korteri number: linn: Narva linn maakond: Ida-Viru maakond postisihtnumber: 20308 telefon: +372 3599230 faks: +372 3599232 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.narvamuuseum.ee Sihtasutus Narva Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 18 Bilanss 18 Tulemiaruanne 19 Rahavoogude aruanne 20 Netovara muutuste aruanne 21 Raamatupidamise aastaaruande lisad 22 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 22 Lisa 2 Raha 24 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 24 Lisa 4 Varud 25 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 25 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 25 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 26 Lisa 8 Kasutusrent 26 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 27 Lisa 10 Eraldised 27 Lisa 11 Tingimuslikud kohustised ja varad 27 Lisa 12 Annetused ja toetused 28 Lisa 13 Tulu ettevõtlusest 28 Lisa 14 Jagatud annetused ja toetused 28 Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud 29 Lisa 16 Tööjõukulud 29 Lisa 17 Seotud osapooled 29 Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva 30 Aruande allkirjad 31 Vandeaudiitori aruanne 32 2 Sihtasutus Narva Muuseum on üks suurimaid Eestis tegutsevaid muuseume, mis paikneb Eesti idapiiril. Muuseumi missiooniks on säilitada ja populariseerida Narva ajaloo-, arhitektuuri ja kultuuripärandit. Pärandi väärtustamise, uurimise ja parendamisega aitab Narva Muuseum kaasa Narva linna arengule. Sihtasutus asutati Eesti Vabariigi (Kultuuriministeeriumi) ja Narva Linnavalitsuse poolt 2012. aastal. Sihtasutus korraldab arendus-, näituse-, teadus-, ja haridusalast tegevust Narva linnuses, kunstigaleriis, linnaruumis ja renditud ruumides. Sihtasutus haldab järgmiseid objekte: Narva linnuse kompleks, kuhu kuuluvad konvendihoone, Põhjaõu, Läänehoov, Kivisaal, Rondeel, Lossipark, bastion Kristervall; Kunstigalerii; Bastionid: Gloria, Triumph; Viies raveliin. Muuseum rendib hoidlana kasutatavat ruumi OÜlt Narva Gate. Hoidlana kasutatakse ka ruume Kivisaalis ja Kunstigaleriis; endises Narva mööblikombinaadis (Narova) on renditud ruumid Vana Narva maketi näituseks aastast 2020 kuni veebruarini 2023. a. Tegevused 2021 aastal 2021. aasta oli SA Narva Muuseumi jaoks paljudes valdkondades väljakutsete, paindlike lahenduste otsimise ja uue strateegia väljatöötamise periood. Selle põhjuseks olid COVID-19 pandeemiast tingitud piirangud, millest tulenevalt pidi muuseum mitmed tööprotsessid ümber korraldama, samuti leidma uued suhtlusvormid muuseumikülastajatega. Kui 2020. aastal katsetasime uusi tööformaate, siis 2021. aasta kriisi tingimustes valiti neist kõige optimaalsemad (digikultuuri ja e-teenuste arendamine; siseturistile suunatud eripakkumiste väljatöötamine; kiire reageerimine ja kohanemine uute tingimustega seoses COVID-olukorraga). Lisaks uuendused ja strateegiliste eesmärkide korrigeerimine - protsessid, mis aitavad kaasa iga muuseumi arengule. 2021. aastal tegi SA Narva Muuseum ära suure töö, lähenedes nendele protsessidele asjatundlikult. Viisime läbi järgnevate teemade põhjaliku analüüsi: teenuste kvaliteet, töötajate pädevus ja rahuolu, vastavus konkreetsetele standarditele, tööprotsesside efektiivsus, muuseumi koostatud plaanide korrelatsioon riigi ja linna seatud ootuste ja ülesannetega, külastajate tagasiside, majandusnäitajad. Tänu süsteemsele lähenemisele ja pidevale monitooringule, määratleti prioriteedid edasiseks tööks ning korrigeeriti lähiaastate tegevuskava. Seda kajastab 2022. aasta aprillis uuendatud muuseumi arengukava 2022–2026. Nende eesmärkide saavutamiseks toimus 2021. aasta lõpus struktuurimuudatus. Muuseumistruktuuri muutmine keskendus väikeste osakondade suurteks üksusteks ühendamisele. Vastavalt kvalifikatsioonile ja kompetentsidele nimetati mõned struktuuriüksused ümber; kaotatud töökohtade asemele loodi mitmeid uusi, et saavutada nii mõneski muuseumi töövaldkonnas senisest suurem efektiivsus. Uuendatud arengukava puudutab muuseumi iga osakonna tegevust ja aitab saavutada parima tulemuse. Samas vajab SA Narva muuseum mitmete pikaajaliste ülesannete lahendamiseks nii linna kui ka riigi abi. Peamised finantssuhtarvud 2021 2020 Bilansi näitajad Varad aasta lõpus 15 917 421 16 071 212 Käibevarad 687 811 853 409 Lühiajalised kohustised 1 551 064 1 147 520 Kohustised aasta lõpus 1 551 064 1 147 520 Netovara aasta lõpus 14 366 357 14 923 692 Tulemiaruande näitajad Tegevustulud 1 805 442 3 252 633 Tulud majandustegevusest 542 796 526 608 Tegevuskulud -2 362 448 -2 308 403 Tulem 788 053 788 053 Muud näitajad Töötajate arv 54,3 55,7 Finantssuhtarvud Müügitulu juurdekasvutempo* 3,07% -7,37% Vara juurdekasvutempo** -0,96% -1,11% Lühiajalise maksevõime kordaja*** 0,44 0,74 Kohustiste osakaal varadest**** 9,74% 7,14% Ettevõtlustulu ühe töötaja kohta***** 9 996 9 454 * Müügitulu juurdekasvu tempo näitab müügitulu kasvuprotsenti võrreldes eelneva aastaga = (aruandeaasta müügitulu - eelmise aasta müügitulu)/eelmise aasta müügitulu*100. ** Vara juurdekasvu tempo näitab varade väärtuse protsendilist muutust võrreldes eelneva aastaga=(vara aruandeaasta lõpul - vara eelmise aasta lõpul)/vara eelmise aasta lõpul*100. ***Lühiajalise maksevõime kordaja näitab võimet katta võlausaldajate lühiajalised nõuded käibevaraga= käibevara/lühiajalised kohustused. Heaks loetakse kordaja vahemikus 1,5 kuni 2 - sel juhul on ettevõtte lühiajaline finantsseisund hea. ****Kohustiste osakaal varadest näitab, kui suure osa ettevõtte koguvarast moodustab laenukapital =kohustised/varad. Kui kordaja on < 0,5, siis finantseeritakse enamikke ettevõtja varasid omakapitalist, kui vastupidi, siis võõrkapitalist. *****Ettevõtlustulud ühe töötaja kohta näitab tööjõu kasutamise efektiivsust = müügitulu/keskmine töötajate arv. Eesmärk võimalikult kõrge tulu ühe töötaja kohta, kuid tuleb arvestada, et muuseumi põhieesmärk ei ole teenida tulu ning on töötajaid, kes ei too muuseumile sissetulekut. OMATULUD 2021. aasta tulud majandustegevusest olid ligikaudu 543 000 eurot. Suurema osa sellest moodustasid Narva Linnuse tulud (53% ehk ~288 000 eurot) ja Restorani Rondeel tulud (44% ehk ~238 000 eurot). Kunstigalerii tulude osakaal moodustas 2% (~12 000 eurot), Vana Narva maketi tulude osakaal 0,3% (~2000 eurot) . Võrreldes 2020. aastaga suurenesid majandustegevuse tulud 3% võrra (527 000 eurolt 543 000 euroni). Kõige suurem kasv oli restoranis Rondeel (59%), mis oli tingitud sellest, et 2021. aastal võttis restoran kursi narvalaste ja linna külaliste aktiivse kultuurielu arendamisele. Tegevused olid suunatud peamiselt Narva linna gastronoomilise ajaloo ja kultuuri arendamist ning tutvustamist toetavate teenuste valiku laiendamisele. Samuti oli oluline ülesanne siduda restoran muuseumi kultuuritegevusega ja ühendada teenused ühtseks tervikuks, et need muutuksid külastajatele lähedasemaks ning hõlmaksid eri vanuse- ja huvigruppe. Tihedale koostööle kutsuti erinevad kultuuri- ja kunstitegelasi, aktiivselt arendati koostööd erinevate kultuurivaldkonna organisatsioonidega. Tulud langesid Narva linnuses (18%), Kunstigaleriis (8%) ja Vana Narva maketi näitusel (67%). Linnuse külastuste pealt teenitava tulu vähenemine oli etteaimatav, sest sellele eelnenud 2020. aastal avati uus püsiekspositsioon, millest sai esimesel aastal tõeline külastusmagnet. Lisaks aitas 2020. aasta külastuste arvu tõsta projektitoetusest rahastatud üle-eestiline reklaamikampaania. 2021. aastal oli aga Ida-Virumaal kuni juuli alguseni väga keeruline olukord seoses COVID-19 levikuga. Näiteks otsustati linna kultuuriosakonna tasandil mitte korraldada lastele kooliväliseid tegevusi kuni juuni teise nädalani. Sellest tulenevalt ei olnud muuseumitundide eeldatav omatulu vastavuses eelarves planeerituga. Samal põhjusel langes turistide arv. See oli võrreldes teiste Eesti regioonidega oluliselt madalam, mis märgiti ära Ida-Virumaa turismiklastri aruandes. Olulist mõju kõigi Narva Muuseumi filiaalide sissetulekutele avaldasid ka augustis kehtestatud uued piirangud, millega reguleeriti ruumide täituvust ning muudeti külastajatele kohustuslikuks COVID-passi esitamine. Seoses kohustusliku COVID-passide kontrollimise nõudega pidi muuseum ka oma kulusid suurendama. Oktoobris jõustusid uued piirangud, mis eeldasid COVID-passide olemasolu ka lastel alates 12. eluaastast, mis tõi kaasa grupitellimuste järsu tühistamise (tühistati ligi 80% grupitellimustest). Peamine sihtrühm, kelleks on lastega pered, pidid uute piirangutega kohanema, mis omakorda tõi kaasa kogu muuseumi külastatavuse ja tulude languse. Vana-Narva maketi regulaarse töö korraldamine takerdus, sest renditud ruumides ei vasta töötingimused lepingus toodud garantiidele (talvel ei tõusnud ruumides temperatuur üle +14 C, suvel aga ulatub see üle +38 C). Sellised tingimused mõjutasid ka näitusesaali külastatavust. Alates juulist oli makett avatud laupäeviti ja pühapäeviti, alates septembrist sai seda külastada eelneval kokkuleppel. Vaatamata olukorrale 2021. aastal suurenes publikuprogrammide ja teenuste mitmekesisus, kasvas lastele ja peredele suunatud teenuste arv, sh perepäevad, noorte- ja lastelaagrid, temaatilised linnaekskursioonid, haridusprogrammid ja muud üritused. Koos sellega suurenes 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga ka Narva Muuseumi üldine külastajate arv 23% võrra (2020. aastal 57596 inimest, 2021. aastal 70797 inimest). Enim suurenes külastajate arv (k.a. tasuta Põhjaõue külastajad) Narva linnuses (27%). Külastuste arvu aitas suurendada seegi, et pakkusime kõigile soovijatele tasuta Põhjaõue külastamise võimalust. Linnuse külastajatele pakuti projektirahastuse abil Põhjaõue territooriumil rikkalikku ja mitmekesist ürituste programmi. Ürituste peamisteks külastajateks olid Ida-Virumaa elanikud. Tasuta külastajate statistika on teada tänu loenduritele, mille oleme paigaldanud erinevatesse kohtadesse muuseumi territooriumil. Kunstigaleriid külastas 4405 inimest ja Vana-Narva maketinäitust 1099 inimest. Restorani Rondeel puhul läksid käesolevasse statistikasse vaid tasuta ürituste külastajate arv: 1235 inimest. Igapäevaste restorani külastajate kohta statistikat ei peeta. Kasv/langus Kasv/langus 2021 2020 2020/2021 2019/2020 Kokku külastajad 70 797 57 596 22,92% -24,35% (inimesed) Sh. Kokku tasulised 39 819 52 508 -24,17% -20,61% külastajad (in) Sh. Kokku tasuta 30 978 5 088 508,84% -49,09% külastajad (in)  Narva Muuseum Linnus Kunstigalerii Narova 2021 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2020 Teenuste arv Teenuste arv Teenuste arv Teenuste arv Teenuste arv Teenuste arv Teenuste arv Teenuste arv in in in in in in in in Kõik külastajad (inimeste arv), 70797 57596 65293 50704 4405 5456 1099 1436 kokku Tasulise piletiga (üksikpilet, sooduspilet, perepilet) s.h. ekskursioonide "Narv a 225 (mainitud 26835 41597 24772 39111 1402 1288 661 1198 linnuse ajalugu", "Narov a", ekskursioonide 229 211 208 8 7 6 14 "Kunstigalerii külastus", arv kokku) "Aardejaht" osalejad Tasuta piletiga (v astav alt hinnakiri 2782 2743 2477 2417 240 193 65 133 käskkirjale) Ekskursioonid (v .a ekskursioonid "Narv a linnuse ajalugu", "Narov a", 494 6767 311 4904 494 6767 311 4904 "Kunstigalerii külastus", "Aardejaht") Muuseumiprogrammid tasulised 376 4795 365 5261 266 2752 2275 103 1924 2953 7 119 33 külalised (sh. Muuseumiõpe) Muuseumiprogrammid (sh. Muuseumiõpe) saatja ja last tasuta 478 277 423 127 47 148 8 2 piletiga Muuseumi korraldatud üritused tasulised osav õtjad (näituste 96 1422 36 746 75 1354 24 746 8 42 11 13 26 1 av amised, maalimisõhtud, PÕ üritused jne.) Muuseumi korraldatud üritustest 27718 2068 26748 1124 750 874 220 70 tasuta osav õtjad 2021. aasta mais otsustasime loobuda Põhjaõue mündist, mis oli aastaid olnud iga pileti lahutamatuks osaks (v.a tasuta piletid). Mündi nominaalväärtus oli 4 € ning sellega sai Põhjaõue meistritelt kaupa soetada. Münt vähendas muuseumi omatulu. 2019. ja 2020. aastal tagastasid külastajad suure hulga münte kassasse ega vahetanud neid Põhjaõue suveniiride vastu. 2020. aastal olid muuseumi kulud müntidele 33875,16 €, 2019. aastal aga 52397,43 €. Mündisüsteemi kaotamisega suurenes iga pileti müügilt teenitav muuseumi omatulu. Põhjaõue meistritele stabiilse sissetuleku tagamiseks võimaldasime suvehooajal ning suurürituste ajal kõigil külastajatel Põhjaõue külastada tasuta (kuni 2021. aastani pääses sinna vaid muuseumipiletiga). Linnarahvas võttis uuenduse väga hästi vastu ning Põhjaõue territoorium oli kogu suve vältel rahvast täis. Kuivõrd meistrite jaoks avanes võimalus vabalt kaubelda, tõsteti suvehooajal veidi rendihindu, kuid need jäid siiski turuhindadest palju soodsamaks. Rendihinnad vaadatakse uuesti üle 2022. aastal. Tulu laekus kaupadelt ja teenustelt kokku 542 796 eurot, sh: • Linnus 288 321 eurot; • restoran 238 459 eurot; • Kunstigalerii 12 106 eurot; • Renditulu 1745 eurot (k.a. Lossipargi territooriumi rent üritusel); • Maketinäitus 2165 eurot. TURUNDUS 2021. aastal vaadati üle muuseumi turundusstrateegia, mis lähtub kahest püstitatud eesmärgist. Neist esimene on muuseumi püsikülastajate ringi laiendamine, pakkudes neile terviklikku külastust ning Narva ajaloole ja kultuurile pühendatud ürituste sarja. Seega on primaarses sihtgrupis hõlmatuse potentsiaalne kasv hinnanguliselt 15000-20000 külastust aastas. Tegemist on alaliselt Ida-Virumaa piirkonnas elavate inimestega, kelle jaoks on muuseumisse jõudmine jalgsi, autoga või ühistranspordiga kiire ja mugav. Teine turunduseesmärk on mitmekesiste teenuste abil (ekskursioonid muuseumis, Kreenholmi territooriumil ja linnas, meelelahutusprogrammid ning toitlustus) meelitada siia rohkem Eesti ja Euroopa turiste ning motiveerida neid muuseumis kauem aega veetma, mis ühtlasi aitab neid ka pikemat aega linnas hoida. Hetkel kulub muuseumikülastusele 1,5-2 tundi. Eesmärk on hoida turiste linnas kogu päeva või terve nädalavahetuse jooksul. Järelturu prognoositav kasv on hinnanguliselt 20%. 2021. aastal suurenes oluliselt digi- ja ristturunduse osatähtsus. Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu lükkus edasi ning lõpuks jäi ära turismimess Tourest 2021, kus SA Narva Muuseum pidi osalema koos Narva linnaga. Koroonapiirangutega seoses tuli ette arvestada sedagi, et Venemaa turist ei jõua ka 2021. aastal Narva ning seetõttu langes täielikult ära turundustegevus ida suunal ning suvise kõrghooaja peamiseks sihtgrupiks oli taas Eesti siseturist. 2021. aasta külastusstatistika järgi oli see õige samm, sest siseturist külastas ka sel aastal aktiivselt Ida-Virumaad ja Narva linna – nii Narva majutusasutuste ööbimiste arvu kui ka linnuse külastusstatistika järgi. 2021. aastal tegi Narva Muuseum varasemast rohkem ristturundust ja koostööd Ida-Viru turismiklastriga, olles erinevates kampaaniates (maitseseiklus, parim uus seiklus, aitame meedikuid jt) aktiivselt osaledes pidevalt pildil ning lansseerides seejuures uusi teenuseid nagu Narva linnaga koos välja töötatud Fotoseiklus kampaania „Parim uus seiklus 2022“ raames. Teine õnnestunud ristturundusprojekt oli augusti alguses Narva linnuses toimunud muusika- ja linnakultuurifestival „Station Narva 2021“, mis muuhulgas tutvustas Narva linnust kui suurepärast festivali- ja kontserdipaika. Omaette ristturundusprojekt oli ka kuue Eesti muuseumi ühisnäitus “Tähelepanu! 1991! Start!", mis keskendus Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäevale ning oli Narva linnuse läänehoovis augustikuus, kaasa arvatud 20. augustil, kui näitusega seoses toimus ajaloofestival „Tähelepanu! 1991! Start!“ kontsertide, loengute ja töötubadega. Uus digiteenus „Zoom-lektoorium“ iseloomustas ka Narva Muuseumi varasemast veelgi suuremat ja edukat digiturundust ning sotsiaalmeediakanalite kasutamist teenuste, toodete ja ürituste reklaamimisel. 2021. aastal hakkas Narva Muuseum taas uuendama oma kodulehte, et veelgi paremini tõhustada internetiturundust. AVALIK TEGEVUS Muuseumid püüavad ajaga kaasas käia, võttes kasutusele uusi lahendusi külastajate meelitamiseks ja muuseumikogude populariseerimiseks. Erand pole ka Narva muuseum, mille uues ekspositsioonis Konvendihoones on rohkelt multimeediat ja kaasaegseid lahendusi. Pikaajaline periood, mil muuseum ei olnud pandeemia tõttu avalikkusele ligipääsetav, sundis meid pöörama suurt tähelepanu digitaalse kultuuri arendamisele. Sellise töövormi jaoks oli vaja välja töötada vastavad kvaliteedistandardid: nii sisu kui ka visuaalne kujundus. 2021. aasta kevade isolatsiooniperioodil läks muuseum näitusesaalidest välja, et sotsiaalmeedia ja veebiülekande (Zoom) kaudu tutvustada muuseumi kogusid ja ajalugu. Seeläbi olime kõigile kättesaadava mitteformaalse hariduse keskuseks. Lühikese ajaga koostatud online lektooriumi projekt pidi täitma järgnevad ülesanded: pidama külastajatega elavat dialoogi isolatsiooniperioodil; tutvustama muuseumit kui ajaloo, kunsti ja kultuuri populariseerijat; tutvustama muuseumikogu põhjal põnevaid fakte Narva ajaloost ja piiriäärsetest aladest; leidma võimalusi tulu teenimiseks isolatsiooniperioodi ajal (kuulajad olid teadlikud, et lektooriumis osalemisega toetavad nad muuseumit rahaliselt); testima tasuliste online-teenuste potentsiaali kui üht võimaliku muuseumitegevuse vormi COVID-piirangute tingimustes ka tulevikus. Muuseumi töötajad pidasid kokku 13 loengut, lektooriumist võttis osa 672 huvilist ning mis veelgi olulisem – pileteid osteti lisaks Eestile ka teistest riikidest. 2021. aastal hakkas muuseum pileteid müüma fienta.com platvormil ning loobus täielikult vähem tulusa Piletilevi teenustest. Vaatamata COVID-19 levikuga seotud piirangutele oli muuseum 2021. aastal koostööpartner ja kaaskorraldaja alljärgnevatel kultuurisündmustel: • Piirideta muusika (koostöös Eesti saatkonnaga Moskvas) • St. Patricku päev (koostöös Iiri saatkonnaga); • retrokino tasuta seansid, mis leidsid aset vahemikus 22.05 – 26.08 (koostöös Tallinnfilmiga) • Narva-Jõesuu õigeusu kiriku põlengus kannatada saanud kunstivara päästetalgud ja seminar „Pärand ja põlengud“, mis toimus 14.-18.06.2022 koostöös Muinsuskaitseametiga • kontsertide sari „Kammermuusika Narva linnuses“ koostöös Narva Ooperipäevade korraldajaga • rahvusvaheline linna- ja muusikakultuuri festival Station Narva (toimus esmakordselt Narva Muuseumi ruumides ja territooriumil) • rahvusvaheline muusikafestival Narva Ooperipäevad • „Kultuurisamm“ • Kooslaulmispidu „Sõida tasa üle silla“ (koostöös Integratsiooni Sihtasutusega) • Vabaduse festival • Teadlaste Öö festival (TÖF) • XXIII Eesti Muuseumide Festival; • Põhjamaade nädal (koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukoguga) • Kultuuridiplomaatia kool (koostöös Eesti konsulaatiga Peterburis) • Jõuluküla (23.12.-26.12.2021) – koostööpartnerid: Integratsiooni SA, Narva linn, MTÜ Wildstream Muuseum hoiab ja väärtustab partnerlust Narva linnaga, aidates korraldada üritusi ja võimaldades neid läbi viia soodustingimustel. Koostöös linnaga korraldati järgmisi üritusi: • Lipu heiskamise tseremoonia ja Eesti Vabariigi aastapäev; • Eesti lipupäev; • Narva Jõe päev; • Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäev; • Narva Suvepäevad. 2021 aastal avati muuseumis 13 näitust: • Näitus-teejuht Pika Hermanni 8. korrusel „Pika Hermanni torn ja Narva linnulennult“. Näitus tutvustab torni akendest nähtavate objektide ajalugu ning näitab, kuidas linna arhitektuur on viimase paarisaja aasta jooksul muutunud. QR-koodide abil on juurdepääs ka muuseumi kodulehel asuvale virtuaalsele muuseumile, avatud kuni 2023. • Näitus „Knoop 200“ – tänavanäitus, mis on avatud Kreenholmi territooriumil ja pühendatud manufaktuuri asutaja Ludwig Knoopi (1821–1894) 200. juubelile. • Aleksandr Kljuchenkowi fotonäitus „Öine Kreenholm“, mis näitab kunagist tekstiilihiiglast öösel, kui manufaktuuri vabrikud ja territoorium on mattunud pimedusse; • Näitus „Äkki teed?“ – Narva teejoomise traditsioonidest; • Ajaloonäitus „Rahuga kokku liidetud… Uusikaupunki rahu 300“, mis on pühendatud Põhjasõja sündmuste refleksioonidele. • Eesti muuseumide koostööprojekt ja näitus: „Tähelepanu! 1991! Start!“, mis keskendus Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäevale ning uuris, kas eestimaalaste tollased unistused täitusid. Rändnäitused: • Eesti Vabaõhumuuseumi näitus.“Eesti.Talu.Film“, mis andis ülevaate taluarhitektuurist Eesti filmis; • Eesti Tuletõrjemuuseumi näitus „Kuumad naised – 90 aastat naistuletõrje loomisest", mis mõtestas naiste rolli olulisust Eesti tuletõrjes ja päästes läbi aegade; • Eesti Loodusmuuseumi ja Eestimaa Looduse Fondi koostöös valminud tänavanäitus „Supervõimekas nahkhiir“, mis oli avatud Pimeaia territooriumil; • Tänavanäitus „Eesti – Taani. Diplomaatilised suhted“, mis andis ülevaate kahe riigi vaheliste suhete erilistest ja olulistest hetkedest saja aasta vältel. Kunstigalerii näitused Tänu Kultuurikapitali ja Muinsuskaitseameti muuseumide kiirendi projektide toetusele valmistati ette ja avati Narva Muuseumi Kunstigaleriis muuseumi kunstikogu põhjal kureeritud püsinäitus „Elu või karma? Narva lood“. Uuel püsinäitusel on välja pandud ligi 200 teost barokiajast tänapäevani. Lisaks leiab näituselt arvukalt materjale muuseumi foto- ja tekstiilikogust. Püsinäitusega tutvumise teeb mugavamaks audiogiid, mida nii täiskasvanud kui ka lapsed saavad kasutada oma nutiseadmetes.  • Püsinäitus „Elu või karma? Narva lood“ (avatud 2021–2026); • Narva kunstniku Boriss Uvarovi (1946-2020) isikunäitus; • Näitus „Oma ___ on ihule kõige lähemal“. 2021. vaadati üle muuseumi näitusepoliitika. Pärast uue ekspositsiooni avamist konvendihoones otsustasime pöörata erilist tähelepanu ka Pika Hermanni torni ekspositsioonile, kus puudub praegusel ajal nii terviklik kontseptsioon kui ka oma püsinäitus. Muuseumi meeskond töötas välja kontseptsiooni uue ekspositsiooni „Narva - aja jõgi“ jaoks, mis valmib plaani kohaselt projektitoetuse abil järgmise kolme aasta jooksul ning hõlmab endas Pika Hermanni torni kaheksat korrust. Projekti eesmärk on luua Narva Muuseumisse ekspositsioon, mis seob kaks konvendihoone osa ühtseks tervikuks ehk ühendab omavahel 2020. aasta suvel avatud uue ekspositsiooni ja muuseumi avamisest alates muutumatu kontseptsiooniga püsinud ekspositsiooni Pika Hermanni tornis. Projekt ei keskendu pelgalt linna ajaloole, vaid tõstab ka inimeste teadlikkust sotsiaalsete ja ökoloogiliste küsimuste osas ning avab laiemalt piirialale eriomase julgeoleku teema. Nõudlusest hoolimata puudub Narvas linnaajaloo muuseum või linna ajaloost kõnelev ekspositsioon. Torni uus kontseptsioon „Narva - aja jõgi“ täidab selle tühimiku. 2021. aastal algatati Kultuurkapitali toetusel mahukas töö linnaelanike meenutustega videosalvestiste kogumise näol. Seda materjali analüüsitakse ja kasutatakse uue ekspositsiooni „Narva – aja jõgi“ loomisel. Uurimis- ja teadustegevus, publikatsioonid Muuseumi uurimis- ja teadustöö määratlevad suures osas selle kogude spetsiifika, näituste temaatika ja publikatsioonid (mis on reeglina pühendatud tähtsatele kuupäevadele ja nimedele) ning ka Narva linna päringud, kus mõnede projektide välja töötamisel pöördutakse nõu saamiseks muuseumi poole. 2021. aastal tegutsesid Narva Muuseumi töötajad regulaarselt nõuandjatena ning osalesid linna projektide töörühmades (Narva Peetri maja taastamise projekt, Narva Raekoja rekonstrueerimine). Samuti andsid Narva Muuseumi töötajad kogu aasta vältel arhiiviteatisi ja konsultatsioone välismaa kolleegidele ja uurijatele (2021. aastal töötati sedasorti teenuste osutamiseks välja hinnakiri). Teadusalase konsultatsiooni ja digitaalsete materjalide järele on suur nõudlus. 2021.a Zoom-loengusari näitas, et muuseumiteaduse formaat on vaja muuta avatumaks, kättesaadavamaks ja seega ka võimalikult laia publiku huvidele vastavaks. Just muuseum võiks saada vahendajaks akadeemiliste ja populaarsete humanitaarteadmiste vahel. Esimeseks sammuks selle poole sai uus loengutsükkel, mis töötati välja 2021. aasta sügisel Kultuurikapitali toel. Loengud toimuvad kogu 2022. aasta vältel hübriidformaadis (nii loengusaalis kui Zoomis). Lektoritena astuvad lisaks muuseumi töötajatele üles ka Tartu Ülikooli teadlased ning loengute videosalvestised saavad tähtsaks osaks muuseumi teadusarhiivist. Ühtlasi tellib muuseum teaduskonsultatsioone nendes valdkondades, kus endal erialaspetsialistid puuduvad. Nii algas 2021. aastal töö Narva Muuseumi laiaulatusliku ja väga hinnalise ikoonide kollektsiooni atributeerimise ja teadusliku kirjeldamise alal. Selle töö raames tellis muusem konsultatsiooni ja atributsiooni ikoonide spetsialistilt Orest Kormašovilt. 2021. aastal algas Kultuurikapitali toel töö uue ja täpsema linnajuhi loomiseks. Arhiivimaterjalidele, teadustööle, fotokroonikatele ja memuaaridele tuginedes tutvustab linnajuht Narva linna ja selle vaatamisväärsusi kaasahaaraval moel. Koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis korraldas muuseum rahvusvahelise konverentsi „Ajaloo niit. Kreenholmi minevik ja tulevik“. Lisaks osalesid Narva Muuseumi teadustöötajad erinevatel online-konverentsidel nii Eestis kui ka väljaspool. Efektiivse muuseumiteaduse arendamise vormina näeb muuseum projektitööd nii Eestis kui ka välismaal. Esimene samm selle poole oli 2021.aastal Narva muuseumi kirjutatud Erasmus+ projekt, mille raames toimuvad aastatel 2022–2023 muuseumi töötajate reisid Euroopa linnadesse, kus õitses manufaktuurne tootmine 19.–20. sajandil. Programmi tingimuste kohaselt lõpeb projekt rahvusvahelise seminariga Narva muuseumis. Samuti tuleb välja töötada uued lähenemised Kreenholmi manufaktuuri kultuuripärandi uurimiseks. Publikatsioonid • Toimetised nr. 22. 2021 „Vabadussõja lõpp Narvas 1920” eesti ja vene keeles (318 lk) • „Elu või karma? Narva lood“: Narva Muuseumi kunstigalerii püsiekspositsiooni lühijuht / koostaja Rael Artel. Narva, 2021 Eraldi eesti, vene ja inglise keeles. (127 lk). • Arhitektuuriraamat „Narva. Daatšast paleeni” eesti ja vene keeles (240 lk) • Näituse voldik „Luba mul üks kord veel unistada" INVESTEERIMISPROJEKTID Unikaalse Narva - Ivangorodi piiriülese kindluste ansambli kui ühtse kultuuri- ja turismiobjekti arendamine. II etapp (ER3) Narva Muuseum viib ellu projekti "Unikaalse Narva - Ivangorodi piiriülese kindluste ansambli kui ühtse kultuuri- ja turismiobjekti arendamine II etapp” (Narva - Ivangorod Castles 2, ER3), mida rahastatakse Eesti-Vene piiriülese koostööprogrammist 2014-2020. Projekti partnerid on: • SA Narva Muuseum (juhtivpartner), • Leningradi oblasti Muuseumi Agentuur. Projekti eelarve on 7 355 590,74 eurot, mis jaguneb järgnevalt • 3 743 976,04 eurot Narva Muuseumi eelarve, millest 3 248 273,61 eurot on EL toetus ja 495 702,43 eurot on omafinantseering  • 3 611 614,70 eurot Leningradi oblasti Muuseumi Agentuuri eelarve, millest 1 880 206,61 eurot on EL toetus ja 1 731 408,09 eurot on omafinantseering Projekti lõpptähtaeg on 31.12.2022. Projekti peamised eesmärgid on: • Narva Hermanni linnuse Lääneõue rekonstrueerimine ja välismüüride restaureerimine (Narva); • Kristervalli bastioni restaureerimine ja näituse loomine (Narva,); • Püssirohu hoidla restaureerimine ja külastajatele avamine (Ivangorod); • projekti partnerite vahelise koostöö suurendamine, uute teenusepakkujate leidmine; • projekti käigus omandatud teadmiste levitamine üldsusele ja spetsialistidele (sh konverents). 2021 lõpuks on projekti raames läbi viidud järgmised tegevused: • teostatud on Narva linnuse Läänehoovi põhiprojekti ekspertiis ning põhiprojekt korrigeeritud vastavalt ekspertiisi märkustele ja tähelepanekutele; • saadi Eesti-Vene piiriülese koostööprogrammist 2014-2020 täiendav finantseering summas 1 135 410,60 eurot (755 410,60 eurot Narva Muuseumile ja 380 000 eurot Leningradi oblasti Muuseumi Agentuurile); • teostatud on arheoloogilised uuringud Läänehoovis; • restaureeritud on linnuse Põhjamüür (konkurentsipõhine läbirääkimistega riigihange 221239); • projekteeritud on Põhjamüüri drenaažisüsteemi uus lahendus Arhitektuuribüroo JVR poolt, sest algset projektijärgset drenaažisüsteemi ei olnud võimalik ehitada. Põhjused: - Põhjamüüri idapoolne, ülejäänust põhjamüürist erineva sihiga lõik põhjaõue nurga ja laia tugipiilari vahel on ehitatud alles 18. sajandil seal varem asunud vallikraavi täitepinnase peale; - selles lõigus keskaegse ringmüüri jäänus paikneb täielikult mattununa mõned meetrid põhja pool, väljaspool läänehoovi; seetõttu valgub mattunud vallikraavi täitepinnases liikuv vesi nimetatud 18. sajandi müürilõigu alt läbi täitepinnase välja ning ei saa põhjustada sellele müürilõigule niiskuskahjustusi; - samuti ei oleks kavandatud sügavusele (mattunud vallikraavi põhja) drenaažitorusid selle müürilõigu alla võimalik paigaldada, sest müür variseks kaevetöö käigus kokku; • alustatud on linnuse territooriumil (läänehoov) põhjamüüri drenaaži, läänemüüri, Kristervalli bastioni kasemattide, bastionipealse ala ja läänehoovi ehitustööde teostamisega (avatud hankemenetlusega riigihange 238605). OLULISEMAD REMONDITÖÖD JA SOETUSED 1 kvartal 1. Linnus. Põhjatiiva kelder. Elektrikaabli vahetamine, kilbi ehitamine ja LED valgustite paigaldamine. Kosmeetiline remont ja näituse organiseerimine. 2. Linnus, tiivad. Kivikatuse inventuur ja parandus. 3. Hermanni torn 8 korrus. Põranda värvimine ja LED valgustite paigaldamine.  4. Põhjaõu. Töökodade katuse garantiiremont. Scandec Ehitus OÜ 5. Linnus, Ida tiib. Põrandate soojustamine kolmandal korrusel 6. Linnus, Hermanni torni katuse lumetõkete paigaldamine 7. Kristervalli tornil metallikatuse suur remont 2 kvartal 1. Kivisaali ventilatsioonisüsteemi mootori vahetamine 2. Lossipargi purskkaevu tsirkulatsioonisüsteemi parandus. 3 kvartal 1. Hange “Narva Linnuse ATS süsteemi remont” 2. Hange “Muuseumi Videovalve süsteemi uuendamine” MUSEAALID Muuseaalid on iga muuseumi peamine vara. Narva muuseumi kogu hakkas kujunema 19. sajandil ning on tänapäeval mitmekülgne, huvitav ja rikkalik - nii arvuliselt kui ka temaatiliselt. Nii nagu paljudel muuseumidel Eestis on ka SA Narva muuseumi jaoks probleemne hoidlate ja hoiutingimuste teema. Hetkel asuvad kollektsioonid kolmes erinevas hoones, millest ükski pole kohandatud muuseumikogu hoidlaks ja ei vasta nõuetele. Hoidlad asuvad: Kivisaalis (Peterburi mnt.2) – relva-, foto-, filateelia-, dokumendi-, numismaatika-, faleristikakogu, fondiraamatukogu; kunstigaleriis (Vestervalli 21) – arheoloogia- ja kunstikogu, suurem osa ajaloolisest kogust, Kreenholmi ajaloo muuseumi kogu; renditud ruumides (Kulgu). Kuni 2021. aastani ei olnud mitte üheski nimetatud ruumis õhuniisutajat. Kunstikogu hoidlas oli talviti kriitiline niiskuse tase 11%-17% vahel. Aastaks 2022 olid vajalikud seadmed ostetud mitte ainult ruumidesse, kus asuvad kollektsioonid, vaid ka Kunstigalerii ekspositsiooni, mis võimaldab hoida vajaliku õhuniiskuse miinimumi, ehk 45%. 2021 aastal teostati museaalidega järgmised tööd: • konserveeriti ja puhastati 39 museaali; • I etapis kirjeldati 2733 museaali; • Digitaliseeriti 1055 museaali; Vaatamiseks ja allalaadimiseks kasutatud museaalide arv (MUISi statistika järgi): 433 292 – vaatamiste arv 1294 – allalaadimiste arv 2021. aasta suurim täiendus oli linna fotoajakirjaniku Irina Kivimäe erakogu (üle 103 000 objekti). Eriti oluline on see, et kogu oli süstematiseeritud ja varustatud autori kommentaaridega. Nüüd on Narva muuseumil põhjalik fotokroonika linna sündmustest üle 35 aasta, mis ootab kogusse võtmist. Kahjuks, hetkel ei saa SA Narva muuseum kogusse vastu võtta uusi esemeid ja täita ühte muuseumi põhifunktsiooni – kogumine. Juriidiliselt ei ole lahendatud Narva Linnamuuseumi likvideerimise küsimus. Seetõttu ei ole sihtasutusel jätkuvalt peavarahoidjat ja vastavate tööülesannetega tegeleb Narva Linnamuuseumi peavarahoidja, kes on Narva LV Kultuuriosakonna koosseisus. 2021. aasta lõpuks ei olnud antud olukord lahendatud. Vähem aktuaalne pole ka muuseumi suuremahulise arheoloogilise kogu Narva Suur 22-24 (2004-2005) kirjeldamise, uurimise ja arvele võtmise küsimus. Hetkel ei ole kollektsioon arvele võetud ei sihtasutuses ega ka linnamuuseumis. PERSONAL Muuseumi töölepinguga töötajate palgafond vähenes 2021 aastal ~ 4%, seoses COVID-19 tingitud kriisiga. 2021 aastal said kõik kõrgharidusega kultuuritöötajad töötasu vähemalt 1300 eurot. Töötajad osalesid erinevatel koolitustel: riigihangete alane e-koolitus, e-koolitus „Kõigile ligipääsetav kultuur – mida pean teadma, millega arvestama?“; veebipõhine õpe „Praktika kultuuripärandiasutuses“; „Riigi äriühingu finantsjuhtimise nurgakivid“ ja e-koolitus „SAP BO finantsaruannete koolitus“ sh Kultuuriministeeriumi poolt korraldatavad koolitustel. Mais korraldas muuseum töötajate kollektiivse vaktsineerimise COVID-19 vastu; üldkoosolekul valis muuseum töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnaspetsialistid, igast osakonnast üks esindaja. Üldkoosolekul võeti vastu otsus anda Tööandja tervisekindlustuse poliis töötajatele, mis garanteerib kiiresti kättesaadava tasulise arstiabi, terviseauditi ja profülaktilisi uuringuid, taastusravi hüvitamist lepingus kokkulepitud tingimustel, laiaulatuslikku hambaraviteenuste kasutamist. Kindlustus kehtib üks aasta 01.07.2021–30.06.2022. Maksed toimuvad kvartaalselt. 2021 aasta alguses oli Narva Muuseumis 61 ja aasta lõpus 52 täidetud töökohta (2020. aastal vastavad arvud 63,5 ja 61). Aasta jooksul sõlmiti VÕS lepinguid kokku 60 inimesega, neist 28 töövõtulepinguga ja 32 käsunduslepinguga. Töötajate haridus: 27 töötajal on kõrgharidus, 20 töötajal keskeriharidus, 4 töötajal on üldkeskharidus ja ühel töötajal põhiharidus (2020. aastal olid vastavalt: 32, 21, 7 ja 1). Töötajate keskmine vanus on 46 aastat (2020 - 47). Olulised sündmused pärast aruandekuupäeva  projektide finantskorrektsioonid ja (võimalikud) tagasimaksed. Läänehoovi kohtuvaidlus ja ERP projekti esialgne finantskorrektsioon (hetkel menetluses);  Ukraina sõja mõjud: vene turistide voo lakkamine, Eesti-Vene piiriprogrammi jätkumise ebaselgus, Venemaa partneritega kõigi ühisprojektide ja muuseumide vahelise suhtluse katkestamine;  riskianalüüs, ohuplaani korrigeerimine, evakuatsiooni- ja tulekahju korral tegutsemise plaani uuendamine. Märtsis otsustas muuseum võimaldada Ukraina kodanikele muuseumi tasuta külastamist ning töötas välja ka mitmeid spetsiaalselt selle sihtrühma jaoks mõeldud programme. COVID-tõendi nõude kaotamine märtsis annab lootust, et muuseumikülastuste ja tellimuste arvud kasvavad. Küll aga on energiahinna järsk tõus, üldine kõrge inflatsioon ja Ukrainas puhkenud sõda ettenägematud ja ebasoodsad asjaolud, mis võivad kaudselt ka muuseumi tulusid ja kulusid mõjutada. Üritused:  3.02.2022. Kultuuridiplomaatia kool (koostöös Poola saatkonnaga ja Narva Muusikakooliga)  24.02.2022. Narva linna Lipuheiskamise tseremoonia Narva linnuses, loeng Narva muuseumis ja pidulik hommikusöök (ürituse osalejaid kokku: 1348 in.)  6.03.2022. Vastlapäeva üritus Põhjaõues (külastas 2760 in.)  Jaanuaris ja veebruaris koolivaheaja raames toimusid lastelaagrid  Ajakava järgi toimuvad temaatilised perepäevad Näitused:  11.03.2022 avati näitus Kunstigaleriis „Külm pilk. Eesti hüperrealism“ Teadustegevus:  Jaanuaris algas uus loengusari  Toimub uurimistöö ajalooarhiivis seoses ekspositsiooni „Narva – aja jõgi“ ettevalmistamisega  Haldusosakond:  remonditööde algus ja teostamine vastavalt majandustegevuse kavale (Kunstigalerii, Kivisaal) Tegevuse jätkuvus Riigi Tugiteenuste Keskuse 27.09.2021. a finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusega on nõutud Narva Muuseumilt tagasi toetus 526 986,37 eurot, millest 145 284,39 eurot tasaarvestati (tasumata väljamaksetaotlusega) ning 381 701,98 eurot tuli tasuda 27.11.2021. a. Vaidlus RTK otsuse õigsuse üle on lahendamisel Tallinna Halduskohtus haldusasjana 3-22-203. Eeldatav kaebuse lahendamise ja Tallinna Halduskohtu poolt otsuse tegemise aeg on 2022. a teine pool. Välistada ei saa kohtuvaidluse jätkumist järgmistes astmetes. Kõigi astmete läbimisel kestab kohtuvaidlus eeldatavalt vähemalt kuni 2024. a teine pool. SA Narva Muuseum on esitanud taotluse 381 701,98 euro tasumise ajatamiseks 5-ks aastaks (intress 6 kuu Euribor + 3 % aastas), mis ajatamisotsuse eelnõu kohaselt rahuldatakse. Ei saa välistada, et perioodi 27.11.2021 – 15.03.2022 eest võidakse intressi asemel nõuda viivist 0,1% kalendripäevas ning samasuur viivis rakendub intressi asemel ka hetkest, kui ajatamisgraafik tühistatakse põhjusel, et SA Narva Muuseum seda ei täida. Kui kohus tühistab toetuse tagasinõudmise otsuse, siis peab RTK tagastama toetuse 526 986,37 eurot (koos vahepealse perioodi eest Narva Muuseumi poolt tasutud viiviste ja intressidega) ja hüvitama Narva Muuseumi menetluskulud. Vastaval juhul muuseumi tegevus jätkub vastavalt arengukavale. Kui kohus ei tühista tagasinõudmise otsust, siis pöördub muuseum lisarahastuse saamiseks Vabariigi Valitsuse poole palvega eraldada reservist raha tagasimakseks. Juhul, kui reservist raha ei saa, siis tuleb sihtasutuse tegevus peatada ja sihtasutus likvideerida. Sihtasutus Narva Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 447 027 168 474 2 Nõuded ja ettemaksed 91 113 679 687 3 Varud 4 385 5 248 4 Kokku käibevarad 542 525 853 409 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 15 224 166 15 209 092 6 Immateriaalsed põhivarad 5 444 8 711 7 Kokku põhivarad 15 229 610 15 217 803 Kokku varad 15 772 135 16 071 212 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 0 27 935 Võlad ja ettemaksed 162 309 116 525 9 Eraldised 381 702 0 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 861 768 1 003 060 12 Kokku lühiajalised kohustised 1 405 779 1 147 520 Kokku kohustised 1 405 779 1 147 520 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 10 304 337 10 304 337 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 4 619 355 3 831 302 Aruandeaasta tulem -557 336 788 053 Kokku netovara 14 366 356 14 923 692 Kokku kohustised ja netovara 15 772 135 16 071 212 18 Sihtasutus Narva Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 1 262 646 2 565 276 12 Tulu ettevõtlusest 542 796 526 608 13 Muud tulud 0 5 417 Kokku tulud 1 805 442 3 097 301 Kulud Jagatud annetused ja toetused -123 949 -71 749 14 Mitmesugused tegevuskulud -665 856 -648 866 15 Tööjõukulud -1 220 196 -1 275 759 16 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -352 447 -311 976 6,7 Muud kulud 0 -53 Kokku kulud -2 362 448 -2 308 403 Põhitegevuse tulem -557 006 788 898 Intressitulud 0 4 Intressikulud -330 -849 Aruandeaasta tulem -557 336 788 053 19 Sihtasutus Narva Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2021 2020 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -557 006 788 898 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 352 447 311 976 Muud korrigeerimised 331 093 -1 279 485 Kokku korrigeerimised 683 540 -967 509 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 26 411 358 516 Varude muutus 865 15 291 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 727 157 -39 474 Kokku rahavood põhitegevusest 880 967 155 722 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -336 554 -1 363 033 soetamisel Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, -301 780 728 670 toetustest Laekunud intressid 0 4 Muud väljamaksed investeerimistegevusest 64 185 -172 708 Kokku rahavood investeerimistegevusest -574 149 -807 067 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -27 935 -25 238 Makstud intressid -330 -848 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -28 265 -26 086 Kokku rahavood 278 553 -677 431 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 168 474 845 905 Raha ja raha ekvivalentide muutus 278 553 -677 431 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 447 027 168 474 20 Sihtasutus Narva Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2019 10 304 337 3 831 302 14 135 639 Aruandeaasta tulem 788 053 788 053 31.12.2020 10 304 337 4 619 355 14 923 692 Aruandeaasta tulem -557 336 -557 336 31.12.2021 10 304 337 4 062 019 14 366 356 21 Sihtasutus Narva Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutuse Narva Muuseum 2021.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ja Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Tulemiaruande koostamisel on lähtutud Raamatupidamise Toimkonna juhendi (RTJ) nr 14 esitatud skeemist1. Rahavoogude aruanne on koostatud kasutades kaudmeetodit. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja rahalähendid kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes sularahakassas ning Riigikassas olevat raha jääki. Kõik rahalised vahendid on kajastatud eurodes. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse aruandeperioodi kuludesse. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Varud Varudena kajastatakse müügi eesmärgil soetatud kaupu. Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude arvestuses kasutatakse FIFO meetodit. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5000 eurost. Varad, mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse soetamisel kulusse. Kuludesse kantud (olulise) väheväärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele). Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivaraobjektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Materiaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes. Piiramata kasutuseaga objekte (maa, kunstiväärtused. kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud varad ja muuseumikogudesse kuuluvad varad) ei amortiseerita. Sisustus- ja kujunduseesmärgil soetatud asju, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumi abikogusse arvatud asju, mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele, amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 euro Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned ja rajatised 20-50 Rajatised 5-20 22 Sihtasutus Narva Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Masinad ja seadmed 5-10 Sõiduautod, väikebussid ja muud 5-10 transpordivahendid Immateriaalne põhivara 3-10 Muu materiaalne põhivara 3-10 Rendid Kapitalirendina kajastatakse rendilepinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõik ülejäänud rendilepingud on kajastatud kasutusrendina. Kapitalirendi kohustist vähendatakse põhiosa tagasimaksetega, intressikulu kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna. Kasutusrendimaksed kajastatakse kasumiaruandes rentnikuna kuluna ja rendileandjana tuluna tekkepõhiselt rendiperioodi jooksul. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldist kajastatakse bilansis juhul, kui: 1)Muuseumil lasub enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või tegevusest tingitud kohustus; 2)kohustuse realiseerumine on tõenäoline; 3)kohustuse summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldiste täitmiseks tõenäoliselt vajaliku summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldised võetakse arvele lühi- ja pikaajalise osana, lähtudes hinnangust nende realiseerumise tähtajale. Eraldise suurusele hinnangu andmisel võib kaasata ka eksperte väljastpoolt. Annetused ja toetused Toetused ja annetused jagunevad tegevustoetusteks ja sihtotstarbelisteks toetusteks ehk sihtfinantseerimiseks. Sihtfinantseerimine võib olla antud tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks. Sihtfinantseerimisena kajastatakse projektipõhiselt saadud toetusi, mida iseloomustab kindel eesmärk koos näitajatega, mille alusel eesmärgi täitmist mõõdetakse, ajakava ja rahaline eelarve. Toetuse andja või vahendaja nõuab projekti kohta detailset aruandlust koos kulutuste kohta andmete esitamisega ning raha ülejääk nõutakse projekti lõppedes saajalt tagasi. Sihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse tuluna perioodis, mil leiavad aset kulutused, mille kompenseerimiseks annetused ja toetused on mõeldud. Toetust loetakse põhivara sihtfinantseerimiseks, kui selle kasutamise põhitingimuseks on kindlaksmääratud põhivara ost, ehitamine või muul viisil soetamine. Põhivara sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil ehk sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses (tasuta saadud vara soetusmaksumuseks on tema õiglane väärtus) materiaalse või immateriaalse varana. Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse materiaalse või immateriaalse varana ja tuluna põhivara sihtfinantseerimisest samas perioodis, mil tehti kulutused. Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata või kulutusi pole tehtud, kajastatakse saadud vahendeid sihtfinantseerimise ettemaksena ehk kasutamata sihtfinantseeringuna. Tegevustoetused on toetused, mille korral on määratletud küll eesmärk, kuid mille kasutamise otstarve ei ole täpselt määratud. Tegevustoetusi kajastatakse raha laekumisel koheselt tuluna. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Toodete, kaupade ja põhivara müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse toimumise perioodil. Kulud Tegevuskuludena kajastatakse sihtasutuse tegevusega seotud kulusid. Sihtasutuse tegevuskulud on jaotatud tööjõukuludeks, majanduskuludeks, põhivara kulumiks ja muudeks kuludeks. Kuludesse kantakse kõik aruandeperioodil tehtud kulud, sealhulgas perioodilised kulud. Kulud kajastatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. Kulude kajastamisel lähtutakse tulude-kulude vastavuse printsiibist. Kulusid kajastatakse samal perioodil kui nendega seotud tulusid. 23 Sihtasutus Narva Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Seotud osapooled Seotud isikuteks loetakse sihtasutuses juhatuse ja nõukogu liikmed ning nende abikaasad ja lapsed ning eelpool nimetatute valitseva või olulise mõju all olevad äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud. Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Raha kassas 7 215 762 Raha arvelduskontol 439 812 167 712 Raha teel 0 0 Kokku raha 447 027 168 474 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 25 529 25 529 Ostjatelt laekumata 25 529 25 529 arved Maksude ettemaksed ja 29 567 29 567 tagasinõuded Muud nõuded 28 28 Viitlaekumised 28 28 Ettemakstud 35 989 35 989 sihtfinantseerimine Kokku nõuded ja 91 113 91 113 ettemaksed 31.12.2020 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 33 862 33 862 Ostjatelt laekumata 33 862 33 862 arved Maksude ettemaksed ja 47 432 47 432 tagasinõuded Ettemaksed 241 241 Tulevaste perioodide 241 241 kulud Ettemakstud 159 708 159 708 sihtfinantseerimine Saamata sihtfinantseerimine 438 444 438 444 Kokku nõuded ja 679 687 679 687 ettemaksed 24 Sihtasutus Narva Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Müügiks ostetud kaubad 4 385 5 248 Kokku varud 4 385 5 248 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 61 47 Käibemaks 18 170 17 958 294 Üksikisiku tulumaks 10 058 10 028 Sotsiaalmaks 24 916 24 725 Kohustuslik kogumispension 897 998 Töötuskindlustusmaksed 1 702 1 626 Ettemaksukonto jääk 11 397 29 474 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 29 567 37 634 47 432 37 718 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja põhivarad ettemaksed 31.12.2020 Soetusmaksumus 72 816 5 930 608 67 250 9 508 653 256 607 15 835 934 Akumuleeritud kulum -514 618 -51 810 -60 414 -626 842 Jääkmaksumus 72 816 5 415 990 15 440 9 448 239 256 607 15 209 092 Ostud ja parendused 15 434 44 308 5 120 299 392 364 254 Amortisatsioonikulu -241 783 -9 197 -98 200 -349 180 31.12.2021 Soetusmaksumus 72 816 5 946 042 111 558 9 513 773 555 999 16 200 188 Akumuleeritud kulum -756 401 -61 007 -158 614 0 -976 022 Jääkmaksumus 72 816 5 189 641 50 551 9 355 159 555 999 15 224 166 25 Sihtasutus Narva Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara Muud immateriaalsed põhivarad 31.12.2020 Soetusmaksumus 2 309 9 800 12 109 Akumuleeritud kulum -2 309 -1 089 -3 398 Jääkmaksumus 0 8 711 8 711 Amortisatsioonikulu -3 267 -3 267 31.12.2021 Soetusmaksumus 0 9 800 9 800 Akumuleeritud kulum 0 -4 356 -4 356 Jääkmaksumus 0 5 444 5 444 Lisa 8 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2021 2020 Kasutusrenditulu 1 745 1 158 Käsitöökodade kasutusrent. Aruandekohustuslane kui rentnik 2021 2020 Kasutusrendikulu 20 176 7 652 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2021 31.12.2020 12 kuu jooksul 19 727 3 023 1-5 aasta jooksul 26 434 11 361 Sõiduk CITROEN BERLINGO 1,5 kasutusrent. Lepingu lõpptähtaeg 15.07.2025. Narva Mööblikombinaadi ruumide rent 1 392 eur/kuus Vana Narva maketi näituseks, leping kehtib veebruarini 2023. 26 Sihtasutus Narva Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 88 155 88 155 Võlad töövõtjatele 36 409 36 409 Maksuvõlad 37 634 37 634 Muud võlad 111 111 Muud viitvõlad 111 111 Kokku võlad ja ettemaksed 162 309 162 309 31.12.2020 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 40 620 40 620 Võlad töövõtjatele 38 168 38 168 Maksuvõlad 37 718 37 718 Muud võlad 19 19 Muud viitvõlad 19 19 Kokku võlad ja ettemaksed 116 525 116 525 Lisa 10 Eraldised (eurodes) Moodustamine/korrigeerimine 31.12.2020 31.12.2021 Tagasi nõutud 0 381 702 381 702 sihtfinantseerimine Kokku eraldised 381 702 381 702 Sealhulgas: Lühiajalised 381 702 381 702 Riigi Tugiteenuste Keskuse otsus projektile "Piirikindluse avastuskeskuse avamine" eraldatud toetuse osaline tagastamise kohustus. Otsus on vaidlustatud ning edastatud lahendamiseks kohtusse. Eeldatav kaebuse lahendamise ja kohtuotsuse tegemise aeg on 2022.a teine pool. Lisa 11 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2021 Tingimuslikud kohustised Sihtfinantseerimise tagastamine 85 414 Kokku tingimuslikud kohustised 85 414 Pooleliolev haldusmenetlus seoses projekti "Narva Hermanni linnuse põhjamüüride restaureerimine". 27 Sihtasutus Narva Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Annetused ja toetused (eurodes) 2021 2020 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 112 302 987 247 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks -271 560 1 150 681 Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 421 904 427 348 Kokku annetused ja toetused 1 262 646 2 565 276 sh Kultuurministeerium 577 005 1 007 462 sh Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond 434 965 461 226 sh Kultuurkapital 129 316 73 924 sh Eesti Töötukassa 256 434 96 327 sh Rahandusministeerium -135 074 926 338 Põhivara soetuseks saadi toetus 25 5426,00.Rahandusministeeriumi poolt tagasi nõutud põhivarasoetuse toetus summas 526 986,00. Lisa 13 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2021 2020 Muuseumide ja näituste tasulised teenused 243 622 338 621 Ruumide ja muu vara üür ja rent 1 745 1 158 Tulu kaupade müügist 50 766 36 863 Restorani tulud 246 663 149 966 Kokku tulu ettevõtlusest 542 796 526 608 Lisa 14 Jagatud annetused ja toetused (eurodes) 2021 2020 Liikmemaksud 230 360 Välisabi vahendamine 123 719 71 389 Kokku jagatud annetused ja toetused 123 949 71 749 Välisabi vahendamine summas 123 719,00 on Narva kindluse arendamise projekti käigus saadud toetuse edastamine Venemaa partnerile 28 Sihtasutus Narva Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2021 2020 Üür ja rent -20 176 -7 652 Energia -104 882 -65 180 Elektrienergia -51 706 -27 619 Soojusenergia -53 176 -37 561 Veevarustusteenused -2 770 -2 441 Mitmesugused bürookulud -33 264 -51 348 Uurimis- ja arengukulud -16 781 -11 417 Lähetuskulud -907 -1 435 Koolituskulud -1 045 -7 854 Riiklikud ja kohalikud maksud -2 084 -3 308 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -749 0 Muud kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud kulud -89 696 -88 231 Infotehnoloogia kulud -21 370 -63 579 Inventar ja inventari hooldus -42 500 -21 982 Ürituste ja näituste korraldamise kulud -209 774 -249 686 Toiduained -85 329 -56 186 Muud -34 529 -18 567 Kokku mitmesugused tegevuskulud -665 856 -648 866 Lisa 16 Tööjõukulud (eurodes) 2021 2020 Palgakulu -920 712 -959 821 Sotsiaalmaksud -298 684 -314 535 Erisoodustused -394 -1 403 Muud -800 0 Kokku tööjõukulud -1 220 590 -1 275 759 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 54 56 Seisuga 31.12.2021 on 54 töölepingut, 1 juhatuse liikme leping ja 6 nõukogu liikme lepingut. Lisa 17 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2021 2020 Arvestatud tasu 43 094 43 547 29 Sihtasutus Narva Muuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Sihtasutusel Narva Muuseum on kaks asutajat. Asutajateks on Kultuuriministeerium ja Narva Linnavalitsus. Nõukogu on kuueliikmeline, juhatus üheliikmeline. Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva - 01.01.2022 lõppesid nõukogu liikme Marina Šurupova volitused vastavalt tema poolt esitatud tagasiastumise avaldusele. - 05.01.2022 kutsuti tagasi sihtasutuse nõukogu liikmed Ants Kutti ja Jan Saan - alates 06.01.2022 nimetati nõukogu liikmeteks Vladimir Zavoronkov, Tatjana Stepanova ja Rene Abramson -26.01.2022. a esitas Narva Muuseum Tallinna Halduskohtule kaebuse FKO ja Vaideotsuse tühistamise nõuetes. 01.02.2022. a määrusega võttis Tallinna Halduskohus kaebuse menetlusse haldusasjana nr 3-22-203. Eeldatav kaebuse lahendamise ja kohtuotsuse tegemise aeg on 2022. a teine pool. 30  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Narva Muuseum nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Narva Muuseum (asutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2021 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt asutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2021 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Tegevuse jätkuvusega seotud oluline ebakindlus Riigi Tugiteenuste Keskuse 27.09.2021. a finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusega on nõutud Sihtasutus Narva Muuseumilt tagasi toetus summas 381 tuhat eurot, mille tasumise tähtaeg oli 27.11.2021. Nagu on toodud raamatupidamise aastaaruande lisas 18 on Sihtasutus Narva Muuseum selle otsuse vaidlustanud. Kuna juhtkond on tuginedes juriidilisele hinnangule selle vaidluse võitmise ning kaotamise tõenäosust hinnanud võrdselt tõenäoliseks, siis on toetuse tagastamise kohustus kajastatud Sihtasutus Narva Muuseum bilansis eraldisena summas 381 tuhat eurot seisuga 31.12.2021 (vt raamatupidamise aastaaruande lisas 10). Sihtasutus Narva Muuseumi seisuga 31.12.2021 koostatud bilansi kohaselt ületavad asutuse lühiajalised kohustused seisuga 31.12.2021 käibevara 2,59 korda (31.12.2020 1,35 korda). See näitaja viitab olulise ebakindluse esinemisele, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust asutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui asutajad kavatsevad kas asutust likvideerida või tegevuse lõpetada või neil puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad asutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Eeli Lääne Vandeaudiitori number 338 EL Finants OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 200 Küti tee 5, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond, 74001 14.04.2022 Mis olid peamised (olulisemad) 2021. aastaks seatud eesmärgid? 2021. a. eesmärgid ja nende elluviimise põhjalik ülevaade on avaldatud SA Narva Muuseumi 2021. a tegevusaruandes. Lühiülevaade peamistest 2021. a eesmärkidest: • mitmed tööprotsessid ja -suunad said ümber korraldatud selleks, et COVID-19 tingimustes leida võimalusi tegevusteks ja omatulu teenimiseks (uued suhtlusvormid muuseumikülastajatega, digikultuuri ja e-teenuste arendamine; siseturistile suunatud eripakkumiste väljatöötamine; teenuste mitmekesisus; kiire reageerimine ja kohanemine uute tingimustega COVID-19 tingimustes); • publikuprogrammide ja teenuste mitmekesisuse kasvatamine, lastele ja peredele suunatud teenuste arvu suurendamine, sh perepäevad, noorte- ja lastelaagrid, temaatilised linnaekskursioonid, haridusprogrammid ja muud üritused; • muuseumi koostatud plaanide korrelatsioon riigi ja linna seatud ootuste ja ülesannetega (arengukava aastateks 2021–2026 ülevaatamine ja korrigeerimine); • muuseumikogu hoiutingimuste parandamine (kuni 2021. aastani ei olnud muuseumi hoidlates õhuniisutajaid; aastaks 2022 olid vajalikud seadmed ostetud mitte ainult hoidlatesse, vaid ka Kunstigalerii ekspositsiooni); • muuseumiteaduse arendamine (muutus avatumaks ja kättesaadavamaks, laiendades kaasatavat publikut; teaduskonsultatsioonide ja uurimistöö tellimine nendes valdkondades, kus endal erialaspetsialistid puuduvad; muuseumi teadusalaste- ja konsultatsiooniteenuste osutamiseks hinnakirja väljatöötamine); • näitusepoliitika ajakohastamine ja Pika Hermani püsiekspositsiooni väljatöötamine; • projektide kirjutamine ja teostamine; • Narva Muuseumi projekti „Narva - Ivangorod Castles 2, ER3“ ellu viimine (projekti tähtaeg on 31.12.2022); • muuseumistruktuuri muutmine vastavalt kvalifikatsioonile ja kompetentsile, saavutamaks suuremat efektiivsust konkreetsetes töövaldkondades; • remonditööde teostamine vastavalt graafikule. Jäi saavutamata: arengukava korrigeerimine. Eesmärgi saavutamiseks võtsime osa arengukava koostamise koolitusest ning esitame uuendatud 2022–2027 arengukava 2022. a suvel. Osaliselt jäi saavutamata muuseumi struktuuri muudatus: üks peamisi Narva probleeme on spetsialistide vähesus ja nende palgaootus, mis kahjuks ületab muuseumi võimalused. 2022. a. olulisemad eesmärgid: • Projekt „Narva - Ivangorod Castles 2, ER3“ viimase etapi elluviimine ja uuendatud Läänehoovi avamine 2022. a detsembris; • Uue ekspositsiooni „Narva - aja jõgi“ ettevalmistamine projektitoetuse abil. Projekti eesmärk on luua 2024. aastaks Pika Hermanni tornis ekspositsioon, mis seob kaks konvendihoone osa ühtseks tervikuks ja on pühendatud linna ajaloole; • teadus- ja uurimustöö korrigeerimine ja uute spetsialiste leidmine; • turismituru analüüs ja tegevuse kohandamine vastavalt olukorrale (hetkel on selge, et uus hooaeg ei too Narva Muuseumisse ei vene ega ka Euroopa turiste); • muuseumi kui erinevate vanuserühmade hariduskeskuse arendamine; teaduse populariseerimine muuseumi baasil; • SA Narva Muuseumi omatulu kasv vastavalt asutajate ootustele; kultuurilise vaba aja veetmise uute vormide arendamine. SA Narva Muuseumi juhatuse liige Maria Smorževskihh-Smirnova (allkirjastatud digitaalselt)