Kiri

OÜ HELLENURME VESKI [email protected] 09.05.2022 nr DM-115067-13 Keskkonnaloa nr KL-512188 eelnõu kaaskiri Keskkonnaamet teatab, et on valminud OÜ HELLENURME VESKI (registrikood 10599558, aadress Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, 67502) tähtajatu keskkonnaloa nr KL- 512188 eelnõu Tartumaal Elva valla Hellenurme külas Veski kinnistul (registriosa nr 1548840; katastritunnus 17101:001:0649) Elva jõe (VEE1036500) paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks veskiseadmete käitamiseks ja elektri tootmiseks ajalooliste turbiinidega Hellenurme paisul (PAIS011620). Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 alusel edastame Teile valminud eelnõu arvamuse avaldamiseks. Teie arvamust ootame hiljemalt 30.05.2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond Lisad: 1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr KL-512188 eelnõu Teadmiseks: EESTI VEEÜHING, Elva Vallavalitsus, Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet, Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  EELNÕU (09.05.2022) KORRALDUS Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 1. OTSUS Lähtudes OÜ HELLENURME VESKI (registrikood 10599558, aadress Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, 67502) 01.11.2016 esitatud keskkonnaloa taotlusest, võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40, § 46 ja 53, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lg 1 p 11, veeseaduse § 2 lg 2, § 191 lg 1, § 187 p 7 ning kooskõlas Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 lisa 16 “Veeosakonna põhimäärus” punktiga 2.2.2 ning Keskkonnaameti peadirektori 09.07.2021 käskirja nr 1-1/21/137 „Keskkonnaameti teabehalduse kord" punktiga 4.3 otsustan: 1.1 Anda OÜ-le HELLENURME VESKI keskkonnaluba nr KL-512188 Tartumaal Elva valla Hellenurme külas Veski kinnistul (registriosa nr 1548840; katastritunnus 17101:001:0649, edaspidi Veski kinnistu ) Elva jõe (VEE1036500) paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks veskiseadmete käitamiseks ja elektri tootmiseks ajalooliste turbiinidega Hellenurme paisul (PAIS011620). 1 . 2 Määrata kõrvaltingimus, mille kohaselt peab OÜ HELLENURME VESKI tagama kalade läbipääsu Hellenurme paisul hiljemalt 01.01.2027. 1.3 Määrata kõrvaltingimus, mille kohaselt peab OÜ HELLENURME VESKI esitama loa andjale hiljemalt 31.12.2023 kalapääsu projekti. 1.4 Määrata kõrvaltingimus, mille kohaselt peab OÜ HELLENURME VESKI hiljemalt 01.01.2026 viima läbi pädeva eksperdi poolt paisjärve kogunenud sette mahu uuringu ja esitama selle loa andjale. 1.5 Määrata kõrvaltingimus, mille kohaselt peab OÜ HELLENURME VESKI esitama loa andjale lekete vähendamise meetmeplaani hiljemalt 31.12.2023. 1.6 Määrata kõrvaltingimus, mille kohaselt on loa andjal pärast punktides 1.2, 1.3, 1.4 ja 1.5 nimetatud kõrvaltingimuste täitmist õigus käesoleva korralduse ja keskkonnaloa nr KL-512188 muutmiseks või kõrvaltingimuste täitmata jätmisel käesoleva korralduse ja keskkonnaloa nr KL-512188 muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. 1.7 Teha haldusakt teatavaks OÜ-le HELLENURME VESKI. 2. ASJAOLUD 2.1 OÜ HELLENURME VESKI esitas 11.2016 Keskkonnaametile tähtajatu vee erikasutusloa taotluse Tartumaal Elva valla Hellenurme külas Veski kinnistul Elva jõe (VEE1036500) paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks veskiseadmete käitamiseks ja elektri tootmiseks ajalooliste turbiinidega Hellenurme paisul (PAIS011620). Vee erikasutusloa taotlus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis KIRKE 01.11.2016 nr 14-6/16/824. Vee erikasutusloa taotlus võeti menetlusse 21.03.2017 kirjaga nr 14-6/17/3757-2. 2.2 Keskkonnaamet algatas 14.06.2017 kirjaga nr 14-6/16/824-6 „Keskkonnamõju hindamise algatamine OÜ HELLENURME VESKI vee erikasutusloa taotlusele Elva jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks veskiseadmete käitamiseks ja elektri tootmiseks ajalooliste turbiinidega Hellenurme paisul“ (edaspidi 06.2017 kiri) keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). 2.3 OÜ HELLENURME VESKI vaidlustas kohtus Keskkonnaameti 14.06.2017 kirjaga algatatud keskkonnamõju algatamise. Riigikohus rahuldas 28.01.2021 otsusega[1] OÜ HELLENURME VESKI kaebuse ning tühistas Tallinna Halduskohtu 11.03.2019. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2019. a otsused ja kohustas Keskkonnaametit otsustama uuesti OÜ Hellenurme Veski 11.2016 taotluse menetluses keskkonnamõju hindamise algatamise üle. 2.4 Keskkonnaamet edastas 21.05.2021 kirjaga nr 6-3/21/11344 OÜ-le HELLENURME VESKI keskkonnamõju hindamise (KMH) lõpetamise menetluse eelnõu ära kuulamiseks, selgitades, et enne KMH menetluse lõpetamist ei saa jätkata keskkonnaloa menetlusega. 2.5 OÜ HELLENURME VESKI esitas 04.06.2021 arvamuse [2] KMH lõpetamise menetluse eelnõu kohta. 2.6 Keskkonnaamet lõpetas OÜ HELLENURME VESKI keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise menetluse 15.06.2021 kirjaga nr 6-3/21/11344-3. 2.7 Keskkonnaamet küsis lisateavet ja pikendas OÜ HELLENURME VESKI keskkonnaloa haldusmenetluse tähtaega 16.06.2021 kirjaga nr DM-115067-4 kuni 01.11.2021. 2.8 Keskkonnaamet küsis korduvalt lisateavet ja pikendas OÜ HELLENURME VESKI keskkonnaloa taotluse haldusmenetluse tähtaega 29.10.2021 kirjaga nr DM-115067-7 kuni 01.02.2022. 2.9 OÜ HELLENURME VESKI esitas 01.11.2021 puuduva lisateabe[3]. 2.10 Keskkonnaamet pikendas OÜ HELLENURME VESKI keskkonnaloa taotluse haldusmenetluse tähtaega 31.01.2022 kirjaga nr DM-115067-9 OÜ HELLENURME VESKI keskkonnaloa taotluse haldusmenetluse tähtaega kuni 01.07.2021. 2.11 Keskkonnaamet täpsustab, et alates 01.10.2019 jõustunud veeseaduse (edaspidi VeeS) § 2 lõike 2, § 191 lg 1 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 1 p 1 kohaselt annab Keskkonnaamet vee erikasutusloa asemel keskkonnaluba. 2.12 VeeS § 187 p 7 kohaselt on keskkonnaluba vajalik veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks. VeeS § 191 lg 1 kohaselt annab veeloa Keskkonnaamet. 2.13 VeeS (v.r.) § 17 lg 1 kohaselt peab paisutamist kavandaval isikul olema veekogu paisutamiseks kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab. VeeS 190 lg 4 kohaselt peab isikul, kes taotleb veeluba veekogu paisutamiseks, peab olema selleks tegevuseks kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab. Paisutamine mõjutab lisaks loa taotleja Veski kinnistule ka kinnistuid aadressiga Palupera kogudus (katastritunnus 58201:001:0420, registriosa nr 401540), Hellenurme mõis (katastritunnus 58201:001:1460, registriosa nr 2056740), Allika puhkeala (katastritunnus 58201:001:0028, registriosa nr 2599740), Palliplatsi (katastritunnus 58201:001:0990, registriosa nr 1589340), Mõisa park (katastritunnus 58201:001:1510, registriosa nr 2056640), Lehtse (katastritunnus 58201:001:0151, registriosa nr 26640), Kalda (katastritunnus 58201:001:0650, registriosa nr 783640) ning Mõisalaane (katastritunnus 58201:001:1540, registriosa nr 2154040), niiskusrežiimi, mille omanike kirjalikud nõusolekud on lisatud menetluse käigus keskkonnaloa taotlusele. 2.14 Keskkonnaamet tellis eksperthinnangu Hellenurme paisule kalapääsu rajamise võimalikkuse kohta, sh nn tagantjärele Natura hindamise ja edastas valminud töö OÜ-le HELLENURME VESKI ja Muinsuskaitseametile 06.12.2021[4]ning avalikustas töö Keskkonnaameti kodulehel[5] 01.2022. a, paludes esitada arvamused hinnangule hiljemalt 20.01.2022. Avalikustamisest teavitati kirjaga [6] Mae Jusket OÜ-d HELLENURME VESKI ja ümberkaudsete kinnistute omanikke (Laine Raudsepp, Jüri Järvet, Arne Kruuse, Jakob Kaur Kelder, ja Roos Aliis Kelder) ning Elva Vallavalitsust. Arvamused esitas OÜ HELLENURME VESKI[7], Eesti Veeühing [8], Elva Vallavalitsus [9], Kultuuriministeerium[10], Eestimaa Looduse Fond[11] ja Muinsuskaitseamet[12].Keskkonnaamet edastas vastused OÜ HELLENURME VESKI arvamustele 05.04.2022 kirjaga nr 6-3/22/338-10, Eesti Veeühingule 05.04.2022 kirjaga nr 6-3/22/338-8, Elva Vallavalitsusele 05.04.2022 kirjaga nr 6-3/22/338-9, Kultuuriministeeriumile 09.05.2022 kirjaga nr 6-3/22/338-13, Eestimaa Looduse Fondile 05.05.2022 kirjaga nr 6-3/22/338-11, Muinsuskaitseametile 09.05.2022 kirjaga nr 6-3/22/338- 12. Taotluse teatavaks tegemine ja seisukohtade ärakuulamine VeeS (v.r.) § 9 1 lg 1 kohaselt avaldab loa andja taotluse saamisest alates 21 päeva jooksul pärast keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade keskkonnaloa taotlemisest avalikustati 21.03.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikustamise käigus ettepanekuid ega arvamusi taotluse kohta ei esitatud. VeeS (v.r.) § 3 2 lg 5 punkti 1 kohaselt annab kohalik omavalitsus oma halduspiirkonnas nõusoleku vee erikasutuseks. Palupera Vallavalitsus andis keskkonnaloa taotlusele oma nõusoleku 25.01.2015 kirjaga nr 6-2/42-1. [1] RKHKo 3-17-1739. Arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-17- 1739/80 (09.05.2022). [2] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis KIRKE 07.06.2021 nr 6- 3/21/11344-2 [3] Registreeritud Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 01.11.2021 nr DM-115067-8 [4]Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s KIRKE 06.12.2021 nr 7-9/21/25570 [5] https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/raagi- kaasa/keskkonnamoju-hindamiste-avalik-valjapanek#hellenurme [6] Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s KIRKE 06.01.2022 nr 6 3/22/338 [7] Registreeritud Keskkonnaameti DHS s KIRKE 21.01.2022 nr 6-3/22/338-6 [8] Registreeritud Keskkonnaameti DHS s KIRKE 21.01.2022 nr 6-3/22/338-5 [9] Registreeritud Keskkonnaameti DHS s KIRKE 20.01.2022 nr 6-3/22/338-3 [10] Registreeritud Keskkonnaameti DHS s KIRKE 21.01.2022 nr 6-3/22/338-4 [11] Registreeritud Keskkonnaameti DHS s KIRKE 25.01.2022 nr 7-9/21/25570-3 [12] Registreeritud Keskkonnaameti DHS s KIRKE 01.02.2022 nr 7-9/21/25570-4 3. KAALUTLUSED 3.1 Keskkonnamõju tagantjärele hindamine 3.1.1. Kaitse eesmärgid Vee erikasutuse mõjuala jääb Elva jõe hoiuala territooriumile. Elva jõe hoiuala Valgamaa osa (KLO2000142) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 311 „Hoiualade kaitse alla võtmine Valga maakonnas“ § 1 lg 1 p 3 alusel. Elva jõe hoiuala kuulub Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615-k ”Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 p 2 alapunkti 35 kohaselt Natura 2000 võrgustiku nimekirja Elva-Vitipalu loodusalana (EE0080318). Hoiuala on moodustatud Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi nimetatud loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) ning loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide hariliku hingi (Cobitis taenia) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitseks. Elva jõe hoiuala pindala on 24,7 % Elva jõe territooriumist. LKS § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati, ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Vooluveekogude puhul määravad elupaiga kvaliteeti kõigepealt[13]: veekogu füüsiline kvaliteet (looduslik põhjareljeef, kaldajoon jt.); veekogu hüdroloogiline režiim (eelkõige piisav vooluhulk); vee kvaliteet (reostuse puudumine, hapniku sisaldus); veekogu tõkestamatus (võimaldab elustikule vabalt valida neile antud eluperioodil sobivaid elupaiku). KeHJS § 29 lg 2 kohaselt võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. 3.1.2 Keskkonnamõju hindamine ja Natura tagantjärele hindamine 3.1.2.1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lg 2 kohaselt vaatab loa andja tegevusloa (siinkohal keskkonnaloa) taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. Arvestades Riigikohtu Halduskolleegiumi poolt haldusasjas nr 3-17-1739 langetatud otsust, tuleb Hellenurme paisul paisutamist ning hüdroenergia kasutamist käsitleda jätkuva tegevusena[14]. KeHJS § 29 lg 2 ja loodusdirektiivi[15] art 6 lg 3 ei laiene korduvatele lubadele, mida taotletakse samas kohas ja samal viisil jätkuvaks tegevuseks. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 32 lg 2 ja loodusdirektiivi art 6 lg 2 laienevad alates Natura ala moodustamisest püsivalt projekti elluviimisele ja selle tagajärgedele, nt rajatise kasutamisele ka siis, kui projekti elluviimisega on alustatud enne Natura ala moodustamist[16]. Loodusdirektiivi art 6 lg 2 alusel tuleb antud juhul selle sätte tähenduses vajaliku meetmena läbi viia tagantjärele hindamine, mis peab vastama loodusdirektiivi art 6 lg 3 nõuetele. Loodusdirektiivi art 6 lg 2 ja 3 panevad tagantjärele hindamise tagamise kohustuse liikmesriigile. Keskkonnaamet peab pädeva asutusena haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 6 järgi ise selgitama välja asjaolud, et hinnata korduva loa taotlemise menetluses juba alustatud tegevuse vastavust loodusdirektiivi art 6 lg-le 2. Loataotlejal on menetluses kaasaaitamiskohustus talle teada olevate asjaolude ja tal olemasolevate tõendite ulatuses (HMS § 38 lg 3)[17]. 3.1.2.2 Keskkonnaamet tellis hinnangu Hellenurme paisule kalapääsu rajamise võimalikkuse kohta, sh nn tagantjärele Natura hindamise[18]. Hindamise käigus (Osa 2: Keskkonnaosa, p 8) leiti, et: „Kokkuvõtlikult tuleb järeldada, et Hellenurme paisul on oluline negatiivne mõju lõhelaste elupaigana kaitstavale jõeosale rändetõkkena, vee kvaliteedi halvendajana, loodusliku hüdroloogilise režiimi häirijana ning forelli ja harjuse sigimis- ja noorjärkude kasvualade rikkujana.“ Mõju hindamisel (Osa 2: Keskkonnaosa, p 9) elupaigatüübile 3260 (looduslikud jõed ja ojad) leiti, et:“ Hellenurme paisuga seotud negatiivseteks mõjudeks on tüübiomase elustiku liikumise tõkestamine ja asurkondade killustatuse suurenemine, setete kogunemine ja ritraalsete jõeosade ulatuse vähenemine ning paisutatud jõeosa lisandumine Hellenurme paisjärvest vahetult ülesvoolu jäävas jõeosas. Kõik eelnimetatud negatiivsed mõjud tuleb eraldi võetuna hinnata väheolulisteks. Samuti võib väheoluliseks hinnata Hellenurme paisu summaarse mõju jõele kui kaitstavale elupaigatüübile. Paisjärve säilimise tingimustest aitab elupaigatüübi kaitseseisundit parandada kalade läbipääsu tagamine Hellenurme paisu juures, sest see tagab paremad elutingimused tüübiomasele elustikule (kalad, paksukojaline jõekarp)“. Kokkuvõttes leiti hinnangus Hellenurme paisu mõjude osas Otepää loodusalale (Osa 2: Keskkonnaosa, p 9.1), et: „Hellenurme paisul, paisjärvel ja paisu juures toimuval veekasutusel on oluline negatiivne mõju paksukojalise jõekarbi kaitseseisundile Otepää loodusalal ning vähene negatiivne mõju saarma ja jõe kui kaitstava elupaigatüübi kaitseseisundile. Hingu katseseisundile tuleb Hellenurme paisu mõjud summaarselt hinnata neutraalseks. Paisu ja paisjärve säilimisel aitaks kõigi Otepää loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja jõelise elupaiga kaitseseisundit parandada kalapääsu rajamine Hellenurme paisu juurde.“ Kokkuvõttes leiti hinnangus Hellenurme paisu mõjude osas Elva loodusalale (Osa 2: Keskkonnaosa, p.9.2), et :“ Peamisteks Hellenurme paisuga seotud ohuteguriteks Elva loodusala kaitse-eesmärkidele on paisu juures toimuva veekasutusega kaasnev jõe hüdroloogilise režiimi rikkumine ning paisu allalaskmisega kaasneda võiv setetereostus. Olulisteks ohu- ja negatiivseteks mõjuteguriteks on veel jõe tõkestatus, setetereostuse oht, ritraalsete elupaikade kadumine ja asendumine paisjärvelise tehisliku elupaigaga, samuti paisjärves toimuvad eutrofeerumisprotsessid ja vee gaasirežiimi halvenemine.“ Hinnangus Otepää ja Elva jõe loodusalade kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide seisundi muutustele pärast loodusalade moodustamist (Osa 2: Keskkonnaosa, p 9.3) on kokkuvõtteks välja toodud, et: „Olemasoleva teabe ja andmete põhjal ei ole võimalik öelda, kas Elva jõe kui kaitstava elupaigatüübi (3260) kaitseseisund Otepää loodusalal on pärast Natura alade määratlemist paranenud või halvenenud. Elva loodusalal on jõe kui kaitstava elupaigatüübi seisund paranenud, kuna on rakendatud leevendusmeetmed Tõravere ja Peedu paisu juures (rajatud kalapääsud). Vajalik on leevendusmeetmete rakendamine ka Hellenurme paisu juures. Olemasoleva teabe ja andmete põhjal pole võimalik öelda, kas Otepää ja Elva loodusalade kaitse-eesmärgiks olevate liikide seisund on pärast Natura alade moodustamist paranenud või halvenenud. Paisude ja paisjärvede säilimise korral on võimalik ja vajalik negatiivsete mõjude leevendamiseks meetmete rakendamine Hellenurme paisu juures Elva loodusalal ja Elva paisu juures Otepää loodusalal“. Hinnangus Hellenurme paisu mõjudele Otepää looduspargi maastikukaitsealale (Osa 2: Keskkonnaosa, p 10.1) on kokkuvõttes välja toodud, et: „Hellenurme paisul on vähene negatiivne mõju Otepää looduspargi kaitse-eesmärkidele. Negatiivse mõju vähenemisele aitaks kaasa kalade läbipääsu tagamine Hellenurme paisu juures“. Hinnangus Hellenurme paisu mõjudele Otepää hoiualale (Osa 2: Keskkonnaosa, p 10.2) on kokkuvõttes välja toodud, et: „Hellenurme paisul on jõe kui kaitsealuse elupaigatüübi kaitseseisundile oluline ja paksukojalisele jõekarbile väga oluline negatiivne mõju. Nende negatiivsete mõjude oluliseks leevendamiseks tuleks paisutuskõrgust vähendada või pais  likvideerida. Vähesel määral aitab jõelise elupaigatüübi ja paksukojalise jõekarbi kaitseseisundit parandada kalade läbipääsu tagamine paisul praeguse paisutuskõrguse säilimisel. Hingu kaitseseisundile on Hellenurme paisul vähene positiivne mõju“. Hinnangus Hellenurme paisu mõjudele Elva jõe hoiualale (Osa 2: Keskkonnaosa, p 10.3) on kokkuvõttes välja toodud, et: „Hellenurme paisul on Elva jõe hoiuala (Valga) kaitse- eesmärkidest väga oluline negatiivne mõju jõele kui kaitstavale elupaigatüübile ning paksukojalisele jõekarbile. Hingule on mõju negatiivne kuid väheoluline“. Hinnangus Hellenurme paisu mõjudele Elva maastikukaitsealale (Osa 2: Keskkonnaosa, p 10.4) on kokkuvõttes välja toodud, et: „Peamisteks Hellenurme paisuga seotud ohuteguriteks Elva maastikukaitseala kaitse-eesmärkidele on jõe hüdroloogilise režiimi rikkumine ning paisu allalaskmisega kaasnev setetereostus“. Seega on Keskkonnaameti hinnangul Hellenurme paisule kalapääsu rajamine võimalik ja vajalik, tagamaks kalade läbipääs ja vähendamaks lõhelaste elupaigana kaitstaval jõeosal rändetõkke mõju Otepää loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikidele ja parandada seega ka jõelise elupaiga kaitseseisundit. 3.2 Kaalutlused keskkonnaloa andmisel 3.2.1 Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 antav keskkonnaluba nr KL-512188 annab OÜ-le HELLENURME VESKI õiguse Hellenurme külas Veski kinnistul (registriosa nr 1548840; katastritunnus 17101:001:0649) Elva jõe (VEE1036500) paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks veskiseadmete käitamiseks ja elektri tootmiseks ajalooliste turbiinidega Hellenurme paisul (PAIS011620). 3.2.2 Loa andja võttis keskkonnaloa andmise menetluses aluseks haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS), KeÜS, VeeS ja selle alamaktide sätted. HMS § 5 lg-d 2 ja 4 sätestavad haldusmenetluse eesmärgid ning § 6 ja § 38 lg 1 kohustavad haldusorganit välja selgitama asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Selleks, et hinnata taotletud tegevuse võimalikku mõju ning vajalike meetmete tagamise võimalikkust, võttis loa andja menetluse läbiviimisel lisaks taotlusele aluseks ka olemasolevad registriandmed ja muud kättesaadavad alusdokumendid. Keskkonnaloa andmise otsustamisel lähtuti järgmistest dokumentidest: 1. Keskkonnaloa taotlus koos lisadega; 2. Ida-Eesti veemajanduskava[19] 2015-2021. 3. 919 tõkestusrajatise inventariseerimine[20] (Töö nr 0712), edaspidi koondaruanne. 4. Hinnang Hellenurme paisule kalapääsu rajamise võimalikkuse kohta[21] (Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 2021), edaspidi IB Urmas Nugin eksperthinnang. 3.2.3 Hellenurme pais (PAIS011620) asub Valgamaal Elva valla Hellenurme külas ristkoordinaatidega X: 6446443; Y: 640565. Koondaruande kohaselt on liigveelase rajatud betoonkonstruktsioonina, mille ristlõige on trapetsi kujuline, ava pealtlaius on 7,8 m, laius alt on 6,1 m. Liigveelaskme ava on jagatud varjapaasidega üheksaks. Veehaardeks on liigveelaskmest vasakul paiknev veskikanal, laiusega sissevoolul 3,9 m. Varjapaasid on profiilterasest ja toetuvad horisontaalsele terastalale. Veskikanali pealevoolu avamiseks ja sulgemiseks veskihoone seina juures on paigaldatud puitvarjad. Koondaruande kohaselt on paisutuse eesmärgiks virgestus, miljööväärtused, kultuuriloolised väärtused. Ülaveetasemeks on koondaruande kohaselt mõõdetud 74,20 m abs (BK77, 21.06.2012) ning alaveetasemeks 71,30 m abs (BK77, 21.06.2012), veetasemete vahe on 2,90 m. Koondaruande (Töö nr 0712) kohaselt on Elva jõe puhul Hellenurme lävendis tegemist liigirikka forellipiirkonnaga, kalade läbipääsu mõju veekogu kalastiku seisundile on hinnatud oluliseks ning ettepanekuna rändetingimuste parandamiseks on nimetatud möödaviikpääsu rajamine. 3.3 Paisutustasemed ja veetasemete reguleerimine 3.3.1 Keskkonnaministri 09.10.2019 määruse nr 54 „Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika“ (edaspidi määrus nr 54) § 2 lg 2 kohaselt määratakse paisutamisega seotud kõrgeima, madalaima ja normaalpaisutustaseme absoluutkõrgus keskkonnaloas. 3.3.2 Keskkonnaloa taotluses on kavandatud normaalpaisutustasemeks märgitud 74,30±10 cm, maksimumtasemeks 74,70 ja miinimumtasemeks 74,00 m abs (BK77). Arvestades, et alates 2018 aastast on Eestis kasutusel uus kõrgussüsteem (Euroopa Vertikaalne Referentssüsteem ehk Amsterdami null, (EH2000), on edaspidi läbivalt kõik kõrgusarvud esitatud EH2000 süsteemis, BK77 kõrgussüsteemist ümber arvutamisel on arvestatud, et BK77+0.17=EH2000. Eelnevast tulenevalt määratakse normaalpaisutustasemeks 74,47 ± 0,10 m abs (EH2000), kõrgeimaks paisutustasemeks on 74,87 m abs (EH2000) ja madalaimaks paisutustasemeks 74,17 m abs (EH2000). Madalaim paisutustase on madalaim tase, milleni vesi võib normaalse käituse korral alaneda ning mis tuleneb ökoloogilisest miinimumvooluhulgast. Kõrgeim paisutustase on kõrgeim veetase, mis on tehniliselt lubatav vaid lühikest aega erakorralistes (kevadsuurvesi, suur vihmaveetulv) oludes. 3.3.3 Kuna veetase paisutusalal sõltub vooluhulgast ning paisu läbilaskvusest, võib suurveeperioodil, tulvaohu vältimiseks lühiaegselt lubada loaga kehtestatud veetaseme reguleerimist suuremas vahemikus kui 74.47 ± 0,10 m abs (EH2000). Suurvee ajal peavad reguleerimisrajatised tehniliselt võimaldama suurvee läbilaskmise. Paisu omanik peab olema valmis kiireks veetaseme reguleerimiseks suurvee perioodidel ja suurte sadude korral. Veetaseme oluline muutmine on lubatav ka paisu, veskiseadmete, hüdrojaama ja paisjärve hoolduse või paisu ehituse ja rekonstrueerimise puhul, kooskõlastades nimetatud tegevused kirjalikult keskkonnaloa andjaga vähemalt üks kuu enne tegevuste alustamist. 3.4 Hüdroenergia kasutamine 3.4.1 IB Urmas Nugin Eksperthinnangu (Osa 4; Hüdrotehniline seletuskiri, p 2.3) kohaselt on turbiinid eraldi reguleeritavad ja need saavad koos töötada, aga mitte täisvõimsusel. Turbiine on võimalik käitada ka maksimaalsest vooluhulgast väiksema vooluhulgaga, kuid veskiturbiini võimuse vähenemisega kaob võimalus jahvatamiseks. Veskiturbiini käitatakse vastavalt ekskursioonide toimumise sagedusele, kuid vähemalt üks kord nädalas süsteemi korrashoiu eesmärgil. Elektrigeneraatorit käitav turbiin töötab siis kui on tagatud pidev piisav looduslik juurdevool. Veskiturbiini töötamise aeg on mõõdetav tundides, elektrigeneraatori töötamise perioodide pikkus on mõõdetav nädalates ja kuudes. IB Urmas Nugin Eksperthinnangu (Osa 2: Keskkonnaosa, p 11) kohaselt: „Looduskaitseseaduse § 51 keelab lõhelaste elupaigana kaitstavatel jõeosadel veekogu veerežiimi muutmise, sellest tulenevalt võib Hellenurme paisu juures vett kasutada ainult selliselt, et paisust allavoolu oleks igal ajahetkel tagatud looduslik või looduslähedane äravool”. Keskkonnaamet märgib, et tagamaks ökoloogilise vooluhulga vahetult paisualuses jõelõigus ei tohi hüdroenergia kasutamisel ning veetaseme reguleerimisel põhjustada veetaseme tsüklilist reguleerimist. 3.4.2 IB Urmas Nugin Eksperthinnangu (Osa 2: Keskkonnaosa, p 11) kohaselt: „ Hellenurme pais asub lõhelaste elupaigana kaitstaval jõelõigul. Sellest tulenevalt saab Hellenurme paisu juures vett kasutada ainult selliselt, et paisust allavoolu oleks igal ajahetkel tagatud looduslik või looduslähedane äravool/.../ Loodusliku või looduslähedase äravoolurežiimi tagamine on väga oluline nii Elva jõe keskjooksul esinevate lõhelaste (jõeforell ja harjus) jaoks, Elva jõe keskjooksul asuvate Natura alade kaitse-eesmärgiks olevate liikide (hink, paksukojaline jõekarp, rohe-vesihobu) ja elupaikade (looduslikud jõed ja ojad) jaoks, samuti aga ka Elva jõe keskjooksu tüübiomase kalastiku hea seisundi saavutamiseks/.../Loodusliku või looduslähedase äravoolu tagamiseks ei tohi turbiini(de) veetarve nende töötades ületada ühelgi ajahetkel jõe looduslikku äravoolu.“ Eelnevast tulenevalt seab Keskkonnaamet loaga nõude, mille kohaselt tuleb Hellenurme lävendis tagada looduslik või looduslähedane äravool. See tähendab, et turbiinide käitamisel tagatakse looduslik äravool läbi veski/turbiinikanali ja vahetult allavoolu paisu liigveelasku tuleb tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk. Kui turbiinid ei tööta, siis tagatakse looduslik äravool paisu liigveelasu kaudu. 3.4.3 Samuti on eksperthinnangus (Osa 2: Keskkonnaosa, p 11) märgitud, et: “ Turbiinide veetarve Hellenurme veskis tuleb kalibreerida selliselt, et oleks teada turbiini veetarve sõltuvalt turbiinikanali avatusest. /…/Välistatud peab olema veskiturbiini töötamine väga veevaesel ajal. Tavapärasel madalvee perioodil võiks olla võimalik veskiturbiini käitamine osalise koormusega (piiratud veetarbega). Veerohkemal ajal veekasutuse piirangud vajalikud pole“. Eelnevast tulenevalt seab Keskkonnaamet loaga nõude, mille kohaselt ei ole lubatud veskiturbiini töötamine väga veevaesel ajal, tavapärasel madalvee perioodil tuleb kaaluda veskiturbiini käitamist osalise koormusega (piiratud veetarbega). 3.4.4 Määruse nr 54 § 5 lg 1 kohaselt tuleb veekogu paisutamisel hüdroenergia kasutamiseks või muul otstarbel vee kasutamise korral vältida kalade sattumist turbiinidesse või nendesse ehitistesse, mille kaudu vett veekogust kõrvale juhitakse. Määruse nr 54 § 5 lg 2 kohaselt tuleb kalade turbiinidesse või muudesse ehitistesse sattumise vältimiseks tuleb paigaldada võre, mille avade laius ei ületa 25 mm, või tagada kalade möödapääs turbiinidest või muudest ehitistest muu samaväärse meetmega. Muu samaväärne meede ja meetme tingimused määratakse veeloas. Seega tuleb tagada vesiveski ja hüdroturbiini veehaarde ees nõuetekohase võre olemasolu. 3.4.5 Määruse nr 54 § 5 lg 3 kohaselt tuleb lõhejõel ajavahemikul 20. aprillist kuni 10. juunini kalade turbiinidesse või vajadusel muudesse ehitistesse sattumise vältimiseks kasutada võret, mille avade laius ei ületa 12 mm, või võrkvõret, mille võrgusilma ava külje pikkus ei ületa 15 mm, või tagada kalade möödapääs turbiinidest või muudest ehitistest muu samaväärse meetmega. Seega peab tagama eelnimetatud perioodil kasutama tihedamat võret või võtta kasutusele mõni muu sama tõhus eesmärki täitev meede. Muu samaväärse meetme kavandamisel kooskõlastada see Keskkonnaametiga. Lisaks seab Keskkonnaamet nõude, et vesiveski ja hüdroturbiini veehaarde võre tuleb hoida pidevalt puhas vooluga pealekanduvast risust ning vaba kevadisest võimalikust jääummistusest. 3.5 Paisjärves veetaseme alandamine ja paisjärve taastäitmine 3.5.1 VeeS § 175 lg 2 kohaselt määratakse veetaseme alandamise tingimused veeloas. Keskkonnaamet märgib, et veetaset võib alandada kuni 30 cm ööpäevas, sette ja risu juhtimine paisust allavoolu ei ole lubatud. Veetaseme alandamise protsess tuleb protokollida paisu ülevaatuse lehel. Varjade eemaldamise algusaeg ja ulatus tuleb fikseerida kuupäeva ja kellaajaliselt, teha fotosid ja teavitada Keskkonnaametit töödega alustamisest. Kontrollida alanemist päeva jooksul paaritunniste intervallide kaupa ja veenduda, et allavoolu juhitav vesi on endiselt läbipaistev, ei kahjusta vahetult paisust allavoolu jõesängi ning paisu taha ei ole kogunenud risu. Kogunenud risu tuleb eemaldada. Kui vee läbipaistvus on muutunud, tuleb alandamine peatada 24 tunniks, kuna järelikult vesi kannab liigselt kaasa setteosakesi. See tähendab, et järgmist 0,3 m ei või alandada enne, kui on möödunud täiendav 24 tundi alates 0,3 m alandamisest. See laseb jõe veevoolul paisjärves rahuneda ja setteosakestel taas veekogu põhja langeda. Olukord tuleb fikseerida paisu ülevaatuse lehel, vee läbipaistvuse muutumisest teavitada loa andjat e-posti teel. Kui vee läbipaistvus on muutunud ja alandamise ajal on ilmastik väga sajune, tuleb tööd peatada suuremate sadude lõpuni. 3.5.2 Paisjärves veetaseme taastamise protsess tuleb protokollida. Veetaseme tõstmisega alustamisest tuleb kuupäeva ja kellaajaliselt teavitada Keskkonnaametit. Tööde kestel peab paisust vahetult allavoolu pidevalt olema tagatud ökoloogiline miinimumvooluhulk või looduslik äravool kui see on väiksem ökoloogilisest miinumvooluhulgast. 3.6 Seire kohustus ja paisu hooldus 3.6.1 Määruse nr 54 § 3 lg 1 kohaselt määratakse loaga paisu hoolduse nõuded ning tehnilise seisukorra ülevaatamise sagedus, aeg ja tähtaeg. Paisutamise juhendi (http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/paisutamisejuhend.pdf AS Maves 2008) kohaselt jaguneb paisu ohutusjärelevalve vaatlusteks ning aasta või pikemate ajavahemike tagant sooritatavateks ülevaatusteks. Loa andja hinnangul on piisav, kui tagatakse paisu pidev tehniline korrashoid, ohutus ja vajaduse korral hooldus, enne ja pärast suurveeperioode teostatakse paisu ülevaatus ja ülevaatuse andmed kantakse paisu ülevaatuse lehele (vähemalt 2 korda aastas), vajadusel likvideeritakse tekkinud muutused ja deformatsioonid ja pais hoitakse puhas veega peale kanduvast risust ja jääst, vältimaks ummistusi, üleujutusi. Kõrgveeperioodide eel tuleb kontrollida paisu rajatiste (sh varjade korrasolekut ja tõstevalmidust) korrasolekut ning maksimumäravoolude läbilaskmiseks tuleb õigeaegselt vajadusel avada paisu varjad, et alandada paisutustaset. 3.6.2 Määruse nr 54 § 3 lg 2 kohaselt määratakse loaga paisu hoolduse ja tehnilise seisukorra andmete säilitamise aeg ja esitamise sagedus. Loa kehtima hakkamisest tuleb kasutusele võtta paisu ülevaatuse leht, mida võib pidada ka elektroonilisel kujul ning mis peab sisaldama regulaarselt uuendatavat teavet paisu tehnilise seisukorra kohta ning teavet paisul tehtud ehitus- ja hooldustööde kohta. Paisu ülevaatuse lehe näidis on loa andja kodulehel aadressiga https://keskkonnaamet.ee/media/3742/download. Paisu ülevaatuse leht tuleb esitada loa andjale üks kord aastas, 10. jaanuariks. Keskkonnaamet on seisukohal, et iga viie aasta tagant tuleb paisu ülevaatusele kaasata vesiehituse ala ehitusinsener ja selgitada järgnevat: 1) vaadata üle paisu ülevaatuse lehed; selgitada, milliseid parandus- ja korrastustöid on sooritatud ja miks neid tehti; 2) vaadata üle kõik ehitisosad ning teha kindlaks nende toimimisvõime; 3) kavandada, milliseid hooldus- ja/või remonttöid ja mis ajaks on vaja teha. 3.6.3 Määruse nr 54 § 4 lg 1 p 1 kohaselt võib loa andja vastavalt vajadusele määrata keskkonnaloas veetaseme ja vooluhulga seire viisi, sageduse ja aja. Arvestades asjaolu, et tegemist on paisuga, mille eesmärk on hüdroenergia kasutamine elektri tootmiseks ja sellega võib kaasneda sagedane veetaseme muutmine, peab Keskkonnaamet vajalikuks seirata veetaset paisul. Regulaarselt (vähemalt üks kord nädalas ja suurveeaegselt kord päevas) tuleb mõõta paisul veetaset (1 cm täpsusega), kandes andmed paisu ülevaatuse lehele. Veetaseme seire on kindlasti vajalik ka turbiinide käitamise ajal, samuti madalveeaegsel elektritootmisel. Paisul tuleb tagada mõõdulati olemasolu, kuhu on märgitud loaga lubatud paisutustasemed. Veetaset tuleb hinnata mõõdulati alusel , veetasemete andmed märkida paisu ülevaatuse lehele. 3.6.4 Määruse nr 54 § 4 lg 1 p 3 kohaselt võib loa andja vastavalt vajadusele määrata keskkonnaloas paisutamise tõttu paisu taha tekkiva settekihi paksuse ja pindala seire viisi, sageduse ja aja. Keskkonnaamet märgib, et paisu kontrollimatul avamisel või purunemisel uhutakse osa setteid allavoolu ja selle tagajärjel hävivad lühemaks või pikemaks ajaks kalade elu- ja sigimispaigad paisust allavoolu jäävatel kärestikel ning kiirevoolulistel lõikudel. IB Urmas Nugin Eksperthinnangu (osa 4; Hüdrotehniline osa p 2.4) kohaselt on paisjärve uuritud osas kogunenud settekihi paksus 10…20 cm. Arvestades, et 2007. aastal viidi läbi paisjärve saneerimine ja paisjärve kogunenud sete eemaldati, ei näe Keskkonnaamet vajadust lähimal ajal setteuuringu läbiviimiseks paisjärves. Siiski on oluline, et pikema perioodi jooksul viiakse läbi paisu taha tekkiva settekihi paksuse ja pindala seire. Keskkonnaameti hinnangul on arvestades asjaolu, et kalade läbipääs tuleb tagada hiljemalt 01.01.2027 (vt ka p 3.8), peab enne seda olema selge, kui palju on vahepealse aja jooksul setteid paisjärve kogunenud. Eelnevast tulenevalt tuleb hiljemalt 01.01.2026 läbi viia pädeva eksperdi poolt paisjärve kogunenud sette mahu uuring, mis sisaldaks hinnangut sette eemaldamise vajaduse ja ettepanekut uue setteuuringu aja kohta ning esitada see Keskkonnaametile. 3.7 Ökoloogilise miinimumvooluhulga tagamine 3.7.1 Määruse nr 54 § 7 lg 1 kohaselt tuleb tagada vesiehitisest allpool looduslikus voolusängis ökoloogiline miinimumvooluhulk. Määruse nr 54 § 7 lg 3 kohaselt peab ökoloogiline miinimumvooluhulk lõhejõel olema tagatud kogu ulatuses, välja arvatud paisu juurde rajatud kalapääsu väljavoolu ja paisu vahelisel vooluveekogu osal. Kalapääsu Hellenurme paisu juurde rajatud ei ole. IB Urmas Nugin eksperthinnangu (Osa 4; Hüdrotehniline osa, p 4.1) kohaselt: „Keskkonnaagentuuri hüdroloogiliste andmete järgi ökoloogiline miinimumvooluhulk Elva jões Hellenurme veski juures 0,19 m 3/s/…/ Antud paisu puhul on peamisteks ebaloomulike olukordade tekitajateks turbiinide käivitamise ja sulgemise hetked, kui vooluhulk alavees muutub kiiremini kui see looduslikult juhtuda saaks. Kõige suurema muutusega olukord tekib siis, kui alavee poolses jõesängis toimub minimaalne voolamine (jões voolab ökoloogiline miinimumvooluhulk) ja sellisel ajal käivitatakse veski turbiin vooluhulgal 1 m³/s (veskiturbiini vooluhulk lisandub paisjärve veetaseme alanemise arvel). Niisugusel juhul võib veetase jõesängis arvutuslikult tõusta kuni ~0,26 m ja keskmine voolukiirus suureneda kuni 1,9 korda/ …/ Olukorras, kus vooluhulk Elva jões on väiksem kui on vajalik veskiseadmete ja elektrigeneraatori koos käitamiseks, tuleks samaaegse töötamise vajaduse tekkimisel elektrigeneraatorit käitavat turbiini läbivat vooluhulka vähendada või see veskiseadmete kasutuselevõtu ajaks üldse välja lülitada“. Seega on Keskkonnaamet seisukohal, et vahetult allpool paisu liigveelasku tuleb tagada miinimumvooluhulk vähemalt 0,19 m³/s ning ökoloogilise miinimumvooluhulga korral Elva jões tuleb elektrigeneraatorit käitavat turbiini läbivat vooluhulka vähendada või see veskiseadmete kasutuselevõtu ajaks välja lülitada. Keskkonnaamet seab eelnevast tulenevalt loaga tingimuse, mille kohaselt HEJ turbiini võib käitada juhul, kui liigveelaskme all on tagatud vähemalt 0,19 m³/s vooluhulk ehk ökoloogiline miinimumvooluhulk. 3.7.2 IB Urmas Nugin eksperthinnangu (Osa 4; Hüdrotehniline osa p 4.3) kohaselt: „Veski turbiini veetarbeks on ette antud kuni 1 m³/s. HEJ turbiini veetarbeks on ette antud kuni 1,5 m³/s. Kui kumbki turbiin pole kasutuses, siis on veskikanalis vooluhulk lekete tõttu hinnanguliselt ca 0,1 m³/s. Kontrollimatu lekkevoolu vähendamiseks tuleks olemasolevad varjad asendada uutega ja vajadusel (remondi ulatust on võimalik selgitada peale veskikanali tühjendamist) teha varjabaaside ning kanali remont. Eesmärgiks tuleks seada, et veevaesel ajal ei ületaks läbivool turbiinikambrist (olukorras, kus veskiturbiin ei tööta) 50 l/s. Talvisel ajal vähendab läbivool oluliselt kütmata turbiinikambris külmumise riski. Läbivoolu kontrollimiseks kaasaegsel tasemel on võimalik asendada kogu veskikanali varjasüsteemi (käsitsi liigutatavad puitkilbid) kaasaegsete, mehhanismidega liigutatavate varjade ja neile sobivate varjabaasidega“. Keskkonnaamet on seisukohal, et vältimaks Elva jõe looduslikus voolusängis ökoloogilise miinimumvooluhulga vähenemist, peab vähendama lekkeid turbiinikambris. OÜ HELLENURME VESKI peab seega ette kavandama meetmed ja esitama Keskkonnaametile lekete vähendamise meetmeplaani hiljemalt 31.12.2023. 3.8 Veemajanduskava eesmärgid ja kalade läbipääsu vajadus 3.8.1 Pinnavee, rannikuvee ja põhjavee kaitse raamistik on kehtestatud veepoliitika raamdirektiivis, mis on ülevõetud veeseadusega. Pinnavee kaitse eesmärk on pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude vähemalt hea seisund ning pinnavee kaitse eesmärgi saavutamiseks tuleb vältida pinnaveekogumite ökoloogilise ja keemilise seisundi halvenemist[22]. VeeS § 174 lg 3 kohaselt peab looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana määratud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Elva jõgi kuulub lõhilaste nimistusse Palu jõe suudmest Mosina paisuni. Hellenurme pais asub nimetatud määruse lõigul, seega on kalade läbipääsu tagamine sellest lähtuvalt kohustuslik. 3.8.2 VeeS § 43 lg 1 alusel koostatud Ida-Eesti veemajanduskava 2015-2021 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega 07.01.2016) järgi on veekogumi Elva_2 (Elva Kaarnaojast suudmeni) seisund kesine, 2021. a seatud hea seisundi eesmärk on saavutamata. Veemajanduskava 2020 vahehinnangu ja määruse nr 19 kohaselt on veekogumi Elva_2 (1036500_2) veekogu tüübilt tüüp V2B – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >100–1000 km². 2020. aasta veekogumite vahehinnangu järgi on veekogumi Elva_2 seisund kesine kalastiku tõttu. IB Urmas Nugin Eksperthinnangu (Osa 1, seletuskiri p 2.1) kohaselt on veekogumi Elva_2 keskkonnaseisund on kesise ja halva piiril. Selle põhjuseks on kalastiku kesine/halb seisund. Kalastiku kesise/halva seisundi põhjuseks on jõele rajatud paisud ja paisjärved, mis halvendavad tüübiomaste kalaliikide elutingimusi ja tõkestavad kalade rändeid. Rajatud on kalapääsud Tõravere ja Peedu paisude juurde, valminud on eelprojekt Rundsoveski paisu kujundamiseks kärestikuks. Täielikult on tõkestatud kalade läbipääs Hellenurme[23], Elva (Räbi)[24] ja Karbi- Tinnu[25] paisude juures. Kõige suuremaks probleemiks kalastiku jaoks Elva jões on Hellenurme pais ja selle juures toimuv tsükliline veekasutus. Kalastiku seisundi parandamiseks Elva jões on vajalik avada kaladele rändetee Hellenurme paisu juures ning tagada paisust allavoolu jäävas jõeosas looduslähedane hüdroloogiline režiim. 3.8.3 Keskkonnaamet märgib, et koondaruande (Töö nr 0712) kohaselt on Elva jõe puhul Hellenurme lävendis tegemist liigirikka forellipiirkonnaga, kalade läbipääsu mõju veekogu kalastiku seisundile on hinnatud oluliseks ning ettepanekuna rändetingimuste parandamiseks on nimetatud möödaviikpääsu rajamine. Läbipääsu mõju veekogu kalastiku seisundile hinnati koondaruandes (Töö nr 0712) oluliseks juhul, kui tõkestatus oli elustikueksperdi hinnangul kalastiku jaoks oluliseks negatiivseks surveteguriks, mis takistas kalastiku hea seisund saavutamist. Koondaruande (Töö nr 0712) köite 3 seletuskirja kohaselt on liigirikka forellipiirkonna kalakoosluses rida liike, kelle jaoks on rännete sooritamine teatud elutsükli etappides kriitilise tähtsusega. Sisemaa jõgedes on mainitud koosluse tunnusliigiks jõeforell, tavaliselt esineb enamik eurütoopseid liike, rändeid tegevatest liikidest on sagedased haug, särg, lepamaim, teib, turb, viidikas, luts, vahel ka harjus ja säinas. 3.8.4 IB Urmas Nugin Eksperthinnangu (Osa 2: Keskkonnaosa, p 7) kohaselt on Hellenurme paisu näol kõige suurem negatiivne mõju (tüübiomastest) kalaliikidest jõeforellile ja harjusele. Oluline negatiivne mõju on veel ojasilmule, lepamaimule, lutsule, turvale, ründile ja trullingule. Teivi, tippviidika, haugi ja hingu jaoks võib Hellenurme paisust tulenevaid negatiivseid mõjusid hinnata väheolulisteks. Ainsa tüübiomase liigina on Hellenurme paisust tulenev summaarne mõju positiivne luukaritsa jaoks (tegemist on ubikvistiga, kes talub väga hästi ebasoodsaid abiootilisi tingimusi, kuid keda piirab teiste liikide kõrge arvukus). Uue veemajandusperioodi 2021-2027 eelnõu kohaselt on tuginedes veekogumite koondseisundi, ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi 2020.a. ajakohastatud vahehinnangu järgi veekogumi Elva_2 koondseisundi hea eesmärk saavutamata. Veemajanduskava 2021-2027 eelnõu meetmeprogrammi kohaselt on ette nähtud meetmena Hellenurme paisul nõutud kalade rändetingimuste parandamine ja kalade läbipääsu tagamine (meetme rakendamise aeg 2022-2027). Seega tuleb loa andja hinnangul hiljemalt 01.01.2027 tagada Hellenurme paisul kalade läbipääs. Selleks, et kalapääsu kavandamisega alustataks juba varakult, on tarvis aga koostada kalapääsu tööprojekt ja esitada see loa andjale hiljemalt 31.12.2023. Kalapääsu rajamist peetakse IB Urmas Nugin Eksperthinnangus (osa 4; Hüdrotehniline osa p 3) võimalikuks ning välja on pakutud kaks kalapääsu varianti. Variant 1 näeb ette looduslähedase kärestikulise kalapääsu rajamise jõe vasakkaldale, variant 2 paremkaldale. 3.9 Muinsuskaitselised väärtused, avalik huvi, kalade läbipääsu osas erandi tegemise võimalused 3.9.1 Veski kinnistul asuvad muinsuskaitseregistri [26] kohaselt Hellenurme mõisa magasiait (registrinumber 23158), Hellenurme mõisa kuur-kelder (registrinumber 23157), Hellenurme mõisa saeveski (registrinumber 23156) ning Hellenurme mõisa vesiveski (registrinumber 23156). Nimetatud mälestised on kinnismälestised, mis on tunnistatud arhitektuurimälestisteks kultuuriministri 12.08.1999 määrusega nr 16 "Kultuurimälestiseks tunnistamine". Kultuuriministri 19.12.2006 käskkirjaga nr 388 "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" on kehtestatud arhitektuurimälestiseks tunnistatud Hellenurme mõisa hoonetele, pargile ja kalmistule ühine kaitsevöönd. 3.9.2 Muinsuskaitseamet on 27.02.2015 vastuskirjas nr 1.1-7/701-1 OÜ-le HELLENURME VESKI sedastanud, et Hellenurme vesiveski on ainus vee jõul töötav püüli- ja jahuveski Eestis ning Hellenurme ei ole võimalik rajada kalapääsu ilma suuri muinsuskaitselisi väärtusi kahjustamata. Muinsuskaitseamet asus seisukohale, et Hellenurme paisjärv tuleb säilitada olemasoleval kõrgusel, kui kultuurmaastiku väga oluline maastikuelement ning miljööväärtuslik veekogu, Hellenurme vesiveski ümbrus ja paisjärv on kõikidest külgedest vaadeldav ning atraktiivne turismiobjekt. 3.9.3 Muinsuskaitseamet on loa taotluse lisas toodud 12.10.2016 kirjas nr 1.1 – 7/1871-1 märkinud, et: „VeeS 01.07.2016 jõustunud muudatusega (RT I, 21.06.2016, 26) täiendati VeeS § 17 lõikega 4¹, mille kohaselt kalade läbipääsu tagamise kohustuse täitmist võib Keskkonnaamet, arvestades kaaluka põhjuse olemasolu, leevendada vee-erikasutusloaga või vabastada paisu omaniku nimetatud kohustuse täitmisest/.../ Kalade läbipääsu nõude esitamisel tuleb arvestada olulise avaliku huviga kultuuripärandi säilimiseks. Keskkonnaõiguses kehtivat ettevaatusprintsiibi tuleb kohaldada iseäranis olukordades, kus esineb oht kultuuripärandi säilimisele, sest kahjud on reeglina pöördumatud.“ Keskkonnaamet selgitab, et VeeS § 17 lg 4¹ (hetkel kehtivas VeeS § 174 lg 4) ei sätesta erandit Natura 2000 võrgustiku alade osas. See tähendab, et kui tegemist on ka Natura 2000 võrgustiku alaga ning esineb vajadus kohaldada VeeS § 17 lg 4¹ (hetkel kehtivas VeeS § 174 lg 4) sätestatud erandit, tuleb selleks täiendavalt läbi teha loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohane erandimenetluse etapp. Seda kinnitab ka Riigikohtu Halduskolleegiumi kohtuotsus haldusasjas 3-17-1739, mille p-s 32 kohus leidis, et ka siis, kui jätkuv tegevus toob hoolimata leevendavatest meetmetest kaasa Natura ala kaitse-eesmärgi olulise kahjustamise, võib pädev asutus seda erandina loodusdirektiivi art 6 lg-st 2 lubada analoogiliselt sama artikli lg-s 4 ette nähtud menetlusega, kui selles sättes kehtestatud tingimused on sisuliselt täidetud (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-399/14: Grüne Liga, p 55), mh viiakse läbi art 6 lg 3 nõuetele vastav asjakohane hindamine ja võetakse asendusmeetmed[27]. Loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohane erandimenetlus on vajalik üksnes juhul, kui arendaja leiab negatiivsest hinnangust hoolimata, et kava või projekt tuleks siiski ellu viia ülekaalukatel avaliku huviga seotud põhjustel. See on võimalik üksnes siis, kui puuduvad alternatiivsed lahendused, ülekaalukad avaliku huviga seotud põhjused on nõuetekohaselt põhjendatud ja kui Natura 2000 üldise sidususe kaitsmiseks on vastu võetud sobivad asendusmeetmed. Sellistel juhtudel võib olla vajalik ka ettevaatuspõhimõtte rakendamine, eelkõige seoses kohaldatavate asendusmeetmete ulatusega[28]. Keskkonnaamet selgitab, et VeeS § 174 lg 4 erandi kohaldamise võimalust saaks analüüsida üksnes juhul, kui on võimalik nn Natura erandit kohaldada. Kui tegevus toob hoolimata leevendavatest meetmetest kaasa Natura ala kaitse-eesmärgi olulise kahjustamise, võib pädev asutus seda erandina loodusdirektiivi art 6 lg 4 alusel lubada, kui esinevad üheaegselt järgnevad tingimused: 1) alternatiivsed lahendused puuduvad; 2) projekt tuleb ellu viia avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjusel, sh sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel; 3) liikmesriik võtab kasutusele vajalikud hüvitusmeetmed (nendest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni). Alles siis, kui kõik need tingimused on täidetud, saab pöörduda Vabariigi Valitsuse poole taotlusega Natura erandi rakendamiseks. Hellenurme paisul ei ole aga ükski neist kolmest eeldusest täidetud ja seega pole Natura erandi rakendamine Keskkonnaameti hinnangul võimalik. Keskkonnaamet selgitab, et tegemist on antud piirkonnas Elva jõe hoiualaga, mille kaitse- eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hariliku hingi (Cobitis taenia) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. VeeS § 31 lg 2 alusel, kui veekogumi suhtes kehtib samal ajal rohkem kui üks veekaitse eesmärk, kohaldatakse neist kõige rangemat. VeeS § 40 kohase erandi seadmine ja kalastikule leebema eesmärgi seadmine on ilmselgelt vastuolus Elva jõe hoiuala kaitse-eesmärkidega (vt ka IB Urmas Nugin Eksperthinnang (Osa 2: Keskkonnaosa, p 11). Selle erandi rakendamine oleks võimalik juhul, kui kaitse-eesmärkide osas oleks võimalik rakendada nn Natura erandit, mis ei ole aga võimalik, kuna kalapääsu rajamine paisule on eksperthinnangu kohaselt võimalik. 3.9.4 IB Urmas Nugin Eksperthinnang (Osa 2: Keskkonnaosa, p 11) kohaselt: „Kuna pais ja paisjärv on praeguseks juba pikka aega eksisteerinud, selle olemasoluga on ümbruskonna elanikud kohandunud ning pais ja sellega seotud ehitised on ka muinsuskaitse alla võetud, siis ei ole paisu ja paisjärve likvideerimine (lähiajal) reaalselt teostatav. Samas on selge, et paisu, paisjärve ja paisu juures toimuva veekasutuse negatiivseid keskkonnamõjusid tuleb oluliselt vähendada. Ilma selleta pole loodus- ja keskkonnakaitse eesmärkide saavutamine võimalik/ …/Esimeseks paisuga seotud negatiivsete mõjude leevendamise võimaluseks on looduslähedase kalapääsu rajamine paisu juurde, mis tagaks kalastikule ja muule vee-elustikule rändevõimaluse. Seeläbi väheneks asurkondade killustatus ja paraneks kalastiku ja muu vee- elustiku seisund nii paisust üles- kui allavoolu jäävates jõeosades.“ Seega on Keskkonnaameti hinnangul alternatiivne lahendus kalapääsu kujul olemas ning Natura erandi menetlus ei kohaldu. 3.9.5 IB Urmas Nugin Eksperthinnangu (Osa 1: seletuskiri p 2.4) kohaselt: „Veskikompleks on muinsuskaitseliselt väga väärtuslik ja kuulub säilitamisele oma algsele lähedases mahus ja oma jätkuvas funktsioonis. Selleks tuleb säilitada olemasolevad hooned ja saeveski varemed, pais, paisjärv ning ei tohi katkestada või vähendada veevoolu läbi jahu- ja püüliveski nii, et see muudaks võimatuks veskiseadmete käitamise veejõudu kasutades. Samuti ei tohiks seada veskiseadmete (välja arvatud elektrigeneraatori käitamiseks kasutatav turbiin) käitamisele ajalisi piiranguid/.../ Mõlemad variandid tagavad veskikompleksi põhimahu säilimise algsele lähedasel kujul, kui veskihooned ja varemed säilitatakse. Mõlemal variandil on ka oma puudused, kuid need ei ole siiski nii suured, et välistaks kalapääsu rajamise. Kavandatav kalapääs ei halvenda märkimisväärselt mälestiste vaadeldavust ega ole ajalooliste hoonetega kokkusobimatu“. Keskkonnaamet nõustub IB Urmas Nugin Eksperthinnangus tooduga. Seega ei ole Keskkonnaameti hinnangul ka ette näha ohtu kultuuripärandi säilimisele ja kalade läbipääsu kavandamisel kahjusid, mis ohustaksid kultuuripärandit. Tagasisides eksperthinnangule avaldati arvamust, et mõju hinnang kultuuripärandile peaks detailsemalt lähtuma eksperthinnangu raames koostatud kalapääsu eskiislahendustest, kuid Keskkonnaamet on seisukohal, et antud faasis, kus hinnati kalapääsu põhimõttelise teostatavuse lahendust, on eksperthinnangu käsitlus mõjust kultuuriväärtusele piisav. Eksperthinnangu raames koostatud kalapääsude eskiislahendused ei ole lõplikud ehitusprojektid ning nende koostamise eesmärk oli näidata, et Hellenurme paisule on võimalik kalapääs rajada ning seda on võimalik teha mitmel moel. Kalapääsu tegelik lahendus selgub eraldi projekti koostamise menetluses, mille raames saab üksikasjalikult käsitleda konkreetse projektlahenduse mõju ja seda leevendavaid meetmeid kultuuripärandile. Keskkonnaamet nõustub eksperthinnangu koostamises osalenud muinsuskaitseeksperdi hinnanguga, et Hellenurme paisule on võimalik kalapääs rajada ilma kultuuripärandit kahjustamata. Keskkonnaamet märgib, et Hellenurme paisjärve on paigaldatud Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS (registrikood 11230884) maaküttesüsteem ja paisjärve kui avalikult kasutatavat veekogu kasutatakse nii suplusveekoguna, harrastuskalapüügiks kui virgestuseks. Seega oleks paisutuse likvideerimine Hellenurme paisul komplitseeritud, küll aga on kalapääsu rajamine võimalik, nagu see nähtub ka IB Urmas Nugin Eksperthinnangust (vt ka p 3.8.4). 3.10. Kõrvaltingimuste seadmine KeÜS § 53 lg 1 p 11 kohaselt märgitakse keskkonnaloas seaduses sätestatud juhul muud keskkonnaloa kavandatud kõrvaltingimused. HMS § 53 lg 1 punkt 3 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimuseks muuhulgas ka haldusakti põhiregulatsiooniga lisatingimus, mis annab õiguse põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks. HMS § 53 lg 2 punktide 2 ja 3 kohaselt võib kõrvaltingimuse muuhulgas kehtestada, kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata või haldusakti andmine tuleb otsustada kaalutlusõiguse kohaselt. Kuna keskkonnaloa andmine ning selles tingimuste määramine on Keskkonnaameti kaalutlusotsuseks, peab loa andja võimalikuks keskkonnaloa andmist kõrvaltingimusega, mille kohaselt tuleb OÜ-l HELLENURME VESKI esitada hiljemalt 31.12.2023 loa andjale kalapääsu tööprojekt ning hiljemalt 01.01.2027 peab olema kalade läbipääs tagatud Hellenurme paisul (vt p 3.8.1, 3.8.2, 3.8.4). Kalade läbipääsu rajamise järgselt saab loa andja käesolevat korraldust muuta ning vajadusel seada konkreetsed tingimused ja nõuded kalapääsu rajamiseks, hoolduseks ja seireks. Kõrvaltingimusena seatakse ka nõue hiljemalt 01.01.2026 läbi viia pädeva eksperdi poolt paisjärve kogunenud sette mahu uuring ja esitada see loa andjale (vt p 3.6.4) ning lekete vähendamise meetmeplaani esitamine hiljemalt 01.01.2023 (vt p 3.7.2). Lisaks peab Keskkonnaamet põhjendatuks määrata käesolevale korraldusele kõrvaltingimuseks ka HMS § 53 lg 1 p-st 4 tuleneva tingimuse, mille kohaselt on Keskkonnaametil pärast kõrvaltingimuste täitmist õigus käesoleva korralduse ja keskkonnaloa muutmiseks või kõrvaltingimuste täitmata jätmisel käesoleva korralduse ja keskkonnaloa muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. 3.11. Ärakuulamine Keskkonnaamet edastas xx.xx2022 kirjaga nr xx menetlusosalistele keskkonnaloa eelnõu. Arvamusi ja vastuväited keskkonnaloa eelnõule esitati/ei esitatud. 3.12. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad loa taotlejal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Loa taotleja peab järgima VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Loa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus- keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa-omaja-meelespea. 3.13. Haldusakti andmisest teavitamine KeÜS § 58 lg 3 kohaselt tehakse keskkonnaluba teatavaks teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui keskkonnaloa taotluse menetlusele ei kohaldatud avatud menetluse sätteid või kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ja selle vastu puudub piisav avalik huvi. Loa andja hinnangul kavandatud tegevusega võimalik kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk nii väike, et selleks puudub piisav avalik huvi ning teadet loa andmisest kohalikus või maakondlikus ajalehes ei avaldata. KeÜS § 58 lg 1 kohaselt toimetatakse keskkonnaluba või keskkonnaloa andmisest keeldumise otsus loa taotlejale ja teistele isikutele, kelle õigusi keskkonnaluba või selle andmisest keeldumise otsus piirab, kätte vastavalt HMS §-dele 25–30 ja 32 postiga, keskkonnaloa andja poolt või elektrooniliselt. Loa andja toimetab keskkonnaloa OÜ-le HELLENURME VESKI, Elva Vallavalitsusele ja kinnistute aadressidega Palupera kogudus (katastritunnus 58201:001:0420, registriosa nr 401540), Hellenurme mõis (katastritunnus 58201:001:1460, registriosa nr 2056740), Allika puhkeala (katastritunnus 58201:001:0028, registriosa nr 2599740), Palliplatsi (katastritunnus 58201:001:0990, registriosa nr 1589340), Mõisa park (katastritunnus 58201:001:1510, registriosa nr 2056640), Lehtse (katastritunnus 58201:001:0151, registriosa nr 26640), Kalda (katastritunnus 58201:001:0650, registriosa nr 783640) ning Mõisalaane (katastritunnus 58201:001:1540, registriosa nr 2154040) omanikele postiga või elektrooniliselt. [13] (Eesti Loodushoiu Keskus. Paisude mõju kalastikule, mõju hindamise ja kompenseerimise metoodika. Keskkonnaministeeriumi lepingu K-9-1-2005/1877 lõpparuanne). [14] Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 otsuse nr 3-17-1739 p 18. Arvutivõrgus: 3-17- 1739/80 (riigikohus.ee) [15] Nõukogu 21.05.1992 direktiiv 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Arvutivõrgus: EUR-Lex - 31992L0043 - EN - EUR-Lex (europa.eu) [16] Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 otsuse nr 3-17-1739 p 24 (Euroopa Kohtu otsused asjades nr C-293/17: Coöperatie Mobilisation, p 85; C-404/09: Alto Sil, p 125; C- 226/08: Stadt Papenburg, p 48-49). Arvutivõrgus: 3-17-1739/80 (riigikohus.ee) [17] Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 kohtuotsuse p 25 haldusasjas 3-17-1739. Arvutivõrgus: 3-17-1739/80 (riigikohus.ee) [18] https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/raagi- kaasa/keskkonnamoju-hindamiste-avalik-valjapanek#hellenurme [19] https://envir.ee/media/315/download [20] https://keskkonnaagentuur.ee/tokestusrajatiste-inventariseerimine-vooluveekogudel-kalade- randetingimuste-parandamiseks#ii-hange-919-tkest [21] https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/raagi- kaasa/keskkonnamoju-hindamiste-avalik-valjapanek#hellenurme-paisule-k. [22] VeeS § 32 lg 1 ja § 33 lg 1. [23] PAIS011620 [24] PAIS021070 [25] PAIS021080 [26] http://register.muinas.ee/ [27] Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 otsus haldusasjas 3-17-1739. Arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-16-478/44 [28] Peterson, Kaja; Kutsar, Riin. 2020. Juhised loodusdirektiivi art 6.4 rakendamiseks Eestis: Natura hindamise eranditegemine. Keskkonnaamet. Arvutivõrgus: Natura hindamine | Keskkonnaamet VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond  Keskkonnaluba EELNÕU 09.05.2022 Loa registrinumber KL-512188 Loa omaja Ärinimi / Nimi OÜ HELLENURME VESKI andmed Registrikood / 10599558 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Hellenurme andmed Aadress Hellenurme küla, Elva vald, Tartu maakond Katastritunnus(ed) 58201:001:0235 Territoriaalkood 1813 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Allika puhkeala (58201:001:0028), territoorium Hellenurme mõis (58201:001:1460), Kalda (58201:001:0650), Lehtse (58201:001:0151), Mõisalaane (58201:001:1540), Mõisa park (58201:001:1510), Palliplatsi (58201:001:0990), Palupera kogudus (58201:001:0420), Veski (17101:001:0649). Puudutatud veekogud: Elva jõgi (VEE1036500), Hellenurme järv (VEE2101820), Hellenurme läte (VEE4205200), Hellenurme oja (VEE1037200). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Paisu nimetus Hellenurme Paisu number PAIS011620 Veekogu nimetus Elva jõgi Veekogu kood VEE1036500 Pinnaveekogumi nimetus Elva Kaarnaojast suudmeni Pinnaveekogumi kood 1036500_2 2/4 Jrk Nõue Nõude kirjeldus Nõude nr rakendamise tähtaeg 1. Paisutustasemed Hellenurme (PAIS011620) paisu normaalpaisutustasemeks on 74,47 ± 0,10 m abs (EH2000), kõrgeimaks paisutustasemeks on 74,87 m abs (EH2000) ja madalaimaks paisutustasemeks 74,17 m abs (EH2000), Pidev ristkoordinaadid (X: 6446443; Y: 640565). 2. Veetasemete 1. Suurvee ajal võib normaalpaisutustaset 74,47 ± 0,10 m abs (EH2000) lühiajaliselt ületada. - reguleerimine 2. Suurvee ajal peavad paisu rajatised tehniliselt võimaldama suurvee läbilaskmise. 3. Veetaseme oluline muutmine on lubatav ka paisu, veskiseadmete, hüdrojaama ja paisjärve hoolduse või paisu ehituse ja rekonstrueerimise puhul, teavitades nimetatud tegevustest kirjalikult Keskkonnaametit vähemalt üks kuu enne tegevuse alustamist. 4. Tagada mõõdulati olemasolu paisul, kuhu on märgitud lubatud normaalpaisutustase 74,47 ± 0,10 m abs (EH2000) ning kõrgeim paisutustase 74,87 m abs (EH2000). 3. Hooldus 1. Tagada paisu pidev tehniline korrashoid ja vajaduse korral hooldus. - 2. Enne ja pärast suurveeperioode teostada paisu ülevaatus ja ülevaatuse andmed kanda paisu ülevaatuse lehele (vähemalt 2 korda aastas), vajadusel likvideerida tekkinud muutused ja deformatsioonid ja pais hoida puhas veega peale kanduvast risust ja jääst, vältimaks ummistusi, üleujutusi. 3. Kõrgveeperioodide eel tuleb kontrollida paisu rajatiste (sh varjade korrasolekut ja tõstevalmidust) korrasolekut ning maksimumäravoolude läbilaskmiseks tuleb õigeaegselt vajadusel avada paisu varjad/alandada paisutustaset. 4. Vähemalt üks kord viie aasta jooksul hinnata paisu ja hüdrojaama kui ehitise seisukorda hüdrotehnika inseneri poolt ning esitada ülevaatuse andmed Keskkonnaametile. 4. Hoolduspäevik 1. Loa kehtima hakkamisest tuleb kasutusele võtta paisu ülevaatuse leht, mida võib pidada ka elektroonilisel kujul ning mis peab sisaldama regulaarselt uuendatavat teavet paisu (paisu ja hüdrojaama ülevaatused) - tehnilise seisukorra kohta ning teavet paisul tehtud ehitus- ja hooldustööde kohta. Paisu ülevaatuse leht tuleb esitada Keskkonnaametile üks kord aastas, 10. jaanuariks. 5. Seire 1. Regulaarselt (vähemalt kord nädalas ja suurveeaegselt kord päevas) tuleb mõõta paisul veetaset (1 cm täpsusega), kandes andmed paisu ülevaatuse lehele. Veetaseme seire on vajalik ka turbiinide käitamise ajal, - samuti madalveeaegsel elektritootmisel. 2. Hiljemalt 01.01.2026 viia läbi pädeva eksperdi poolt paisjärve kogunenud sette mahu uuring, mis sisaldaks hinnangut sette eemaldamise vajaduse ja ettepanekut uue setteuuringu aja kohta ning esitada see Keskkonnaametile. 6. Paisjärves 1. Veetaset võib alandada kuni 30 cm ööpäevas, sette ja risu juhtimine paisust allavoolu ei ole lubatud. - veetaseme 2. Veetaseme alandamise protsess tuleb protokollida paisu ülevaatuse lehel. Varjade eemaldamise algusaeg ja ulatus tuleb fikseerida kuupäeva ja kellaajaliselt, teha fotosid ja teavitada Keskkonnaametit töödega alandamine ja alustamisest. Kontrollida alanemist päeva jooksul paaritunniste intervallide kaupa ja veenduda, et allavoolu juhitav vesi on endiselt läbipaistev, ei kahjusta vahetult paisust allavoolu jõesängi ning paisu taha ei ole paisjärve kogunenud risu. Kogunenud risu tuleb eemaldada. Kui vee läbipaistvus on muutunud, tuleb alandamine peatada 24 tunniks, kuna järelikult vesi kannab liigselt kaasa setteosakesi. See tähendab, et järgmist 0,3 m ei või taastäitmine alandada enne, kui on möödunud täiendav 24 tundi alates 0,3 m alandamisest. See laseb jõe veevoolul paisjärves rahuneda ja setteosakestel taas veekogu põhja langeda. Olukord tuleb fikseerida paisu ülevaatuse lehel, vee läbipaistvuse muutumisest teavitada loa andjat telefoni/e-posti teel. Kui vee läbipaistvus on muutunud ja alandamise ajal on ilmastik väga sajune, tuleb tööd peatada suuremate sadude lõpuni. 3. Paisjärves veetaseme taastamise protsess tuleb protokollida. Veetaseme tõstmisega alustamisest tuleb kuupäeva ja kellaajaliselt teavitada Keskkonnaametit. Tööde kestel peab pidevalt olema tagatud ökoloogiline miinimumvooluhulk või looduslik äravool kui see on väiksem ökoloogilisest miinumvooluhulgast. 7. Kalade läbipääs 1. Hiljemalt 31.12.2023 esitada kalapääsu tööprojekt Keskkonnaametile. - 2. Hiljemalt 01.01.2027 tagada Hellenurme paisul kalade läbipääs. 8. Hüdroenergia 1. Vahetult allpool paisu liigveelasku tuleb tagada miinimumvooluhulk vähemalt 0,19 m³/s. HEJ turbiini võib käitada juhul, kui liigveelaskme all on tagatud vähemalt 0,19 m³/s vooluhulk ehk ökoloogiline miinimumvooluhulk. - kasutamine 2. Vältimaks Elva jõe looduslikus voolusängis ökoloogilise miinimumvooluhulga vähenemist, peab vähendama lekkeid turbiinikambris. Seega tuleb esitada Keskkonnaametile lekete vähendamise meetmeplaan hiljemalt ja/või 31.12.2023. elektrienergia 3. Hüdroenergia kasutamisel ning veetaseme reguleerimisel ei tohi põhjustada veetaseme tsüklilist reguleerimist. Hellenurme lävendis tuleb tagada looduslik või looduslähedane äravool. See tähendab, et turbiinide tootmine käitamisel tagatakse looduslik äravool läbi veski/turbiinikanali ja vahetult allavoolu paisu liigveelasku tuleb tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk. Kui turbiinid ei tööta, siis tagatakse looduslik äravool paisu liigveelasu kaudu. 4. Veskiturbiini töötamine ei ole lubatud väga veevaesel ajal, tavapärasel madalvee perioodil tuleb kaaluda veskiturbiini käitamiste osalise koormusega (piiratud veetarbega). 5. Tagada kaladele möödapääs turbiinist ja juurdevoolukanalist nii, et vool ei viiks kalasid endaga veevõtu alasse kaasa. Kalade turbiinidesse sattumise vältimiseks peab olema paigaldatud võre avade laiusega mitte üle 25 mm 6. Ajavahemikul 20. aprillist kuni 10. juunini kalade turbiinidesse või vajadusel muudesse ehitistesse sattumise vältimiseks tuleb kasutada võret, mille avade laius ei ületa 12 mm, või võrkvõret, mille võrgusilma ava külje pikkus ei ületa 15 mm, või tagada kalade möödapääs turbiinidest või muudest ehitistest muu samaväärse meetmega. Muu samaväärse meetme kavandamisel kooskõlastada see Keskkonnaametiga. 7. Vesiveski ja hüdroturbiini veehaarde võre ja paisu ülevool tuleb hoida pidevalt puhas vooluga peale kanduvast risust ning vaba kevadisest võimalikust jääummistusest. 9. Avarii ja avariioht 1. Paisu või hüdrojaama avariist tuleb viivitamatult teavitada Keskkonnaametit ning loa omaja peab asuma avariid kõrvaldama viivitamatult pärast seda, kui ta on avarii avastanud või sellest teada saanud. - 10. Vastutus ja Vastavalt kehtivale korrale. - kohustused 3/4 Jrk Nõue Nõude kirjeldus Nõude nr rakendamise tähtaeg 11. Muud olulised 1. Kui selgub, et loa omaja tegevuse või tegevusetusega kaasneb negatiivne mõju keskkonnale või vee erikasutus ohustab otseselt inimese tervist või keskkonda, on Keskkonnaametil õigus nõuda lisameetmeid ja - meetmed uuringuid. Samuti võib Keskkonnaamet juhul, kui loa taotleja ei täida keskkonnaloale kantud nõudeid, seada tähtajalised meetmed edasiste tegevuste kohta, mille mitterakendamine võib tuua kaasa keskkonnaloa kehtetuks tunnistamise. 2. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Loa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa-omaja-meelespea. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 1. Teave meetmete rakendamise kohta Täiendavatest meetmetest, mida on kavas rakendada veekasutusel, teavitada kirjalikult Keskkonnaametit. Teabe tekkimisel 2. Muu vajalik informatsioon Paisu ülevaatuse leht tuleb esitada Keskkonnaametile üks kord aastas, 10. jaanuariks - V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 4/4