Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2021 aruandeaasta lõpp: 31.12.2021 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum registrikood: 90014603 tänava/talu nimi, Pirita tee 56 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 12011 e-posti aadress: [email protected] Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 9 Bilanss 9 Tulemiaruanne 10 Rahavoogude aruanne 11 Netovara muutuste aruanne 12 Raamatupidamise aastaaruande lisad 13 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 13 Lisa 2 Raha 14 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 15 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 15 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 16 Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad 17 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 18 Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 18 Lisa 9 Annetused ja toetused 19 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 20 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud 20 Lisa 12 Tööjõukulud 20 Lisa 13 Seotud osapooled 21 Aruande allkirjad 22 Vandeaudiitori aruanne 23 2 Tegevusaruanne 2021 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum asutati 21. jaanuaril 2019 ja majandustegevusega alustati 1. veebruaril 2019. Sihtasutuse asutajaks on Eesti Vabariigi nimel Kultuuriministeerium. Sihtasutus moodustati riigimuuseumide Eesti Ajaloomuuseumi ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi tegevuse ühendamisel. Sihtasutuse juhtorganiteks on viieliikmeline nõukogu ja üheliikmeline juhatus. Sihtasutuses on nõukogu otsusega kinnitatud 84 töökohta, millest 31.12.2021 seisuga on täidetud 65,6 (täistööajale taandatud töötajate arv kokku). Organisatsiooni eesmärgid ja olulisemad tegevused nende saavutamiseks SA Eesti Ajaloomuuseum missioon on avardada inimeste maailmapilti ja väärtustada Eesti maa, riigi ning rahva aja- ja kultuurilugu, pakkuda harivat ja mitmekülgset muuseumiteenust. Selle saavutamiseks oleme püstitanud aastateks 2019–2023 neli strateegilist eesmärki: • Kõnetav ja elamuslik sisuprogramm • Mitmekülgne haridustegevus • Aktiivses kasutuses esinduslikud kogud • Ühtselt ja efektiivselt toimiv organisatsioon EESMÄRK: Muuseum pakub külastajatele kõnetavat ja elamuslikku sisuprogrammi 2021 aasta sisuprogrammi mõjutas jällegi Covid-19 viirus mis tingis ka ajutise muuseumihoonete sulgemise. Jäid ära nii mõnedki plaanitud publikuprogrammid ning nihkusid näituste avamis- ning sulgemiskuupäevad. Ka üksik- ning grupituristide arv jäi märkimisväärselt alla Covidi-eelsetele aastatele. Ajaloomuuseumis avati 2021. aastal kaheksa uut näitust. Neist pälvisid suurt avalikkuse ja meediatähelepanu Maarjamäe lossis avatud näitus “Koopast kaissu. Koera ja inimese lugu” ning Teatri- ja Muusikamuuseumi püsiekspositsioonist inspireeritud Andrus Kivirähki audiolavastus “21 mälestust”. Samuti tegime Teatri- ja muusikamuuseumis Voldemar Panso fotograafia hobist kantud näituse „Loodusmees Panso“. Eraldi väärib väljatoomist Ajaloomuuseumi eestvedamisel sündinud kaheksa Eesti muuseumi koostöönäitus “Tähelepanu! 1991! Start”. Merekonteinerisse ehitatud näitus 1991. aasta pöördelisest sündmustest reisis 28. maist 31. oktoobrini läbi kaheksa Eesti linna ning sai lõpuks eksponeeritud Maarjamäe lossi püsinäituse projektiruumis. Maarjamäe lossi suvesaalis oli avatud installatiivne näitus koostöös Liina Maidega kujutamaks interjööri läbi paberi „Paberloss“. Maarjamäe keskuse Tallihoones tegime tagasivaatenäituse Tallinn’67 jazzfestivale „Jazz. Idealism 1967“. Traditsiooniliselt külastajaterohked olid nii Muuseumiöö kui 20. augustil toimunud lossipäev. Jätkuvalt menukad olid Suurgildi hoones oktoobri lõpuni avatud olnud näituse “Vabad müürlased. 250 aastat vabamüürlust Eestis” ekskursioonid ja publikuprogrammid. Sellele järgnes koostöönäitus Šveitsi suursaatkonnaga rahvaalgatuste plakatid „Rahvas ja hääl“. Toimus viis Ajaloobussi väljasõitu nii Lääne- kui Mulgimaale ning muinaslinnuste ja metsavendade radadele. Mõne päevaga müüdi välja ka kolm 1990ndatele aastatele pühendatud eriekskursiooni. 15. septembril 2021 alustas Filmimuuseumis tegevust väärtfilme ja eriprogramme pakkuv Kinoteek. Filmikavad on kokku pandud temaatiliselt ning esimesena toimus just Maarjamäe lossi näitusest “Koopast kaissu” inspireeritud filmide programm. Näitasime ka uusi Eesti filme, Filmimuuseumi näitusega “Ideaalmaastikud. 21/101/2021” haakuvat Eesti filmiklassika programme kui ka krimifilmide programmi “Krimiteek”. Filmimuuseumis toimus fotonäitus 70A filmilegendidest „Prantsuse kinolegendid“. Algas Eesti Ajaloomuuseumi kodulehel uuendamise protsess ja muuseumi e-poe loomine. Mõlemad tegevused on kavandatud lõpule jõudma 2022. aastal. EESMÄRK: Muuseumi mitmekülgsed haridustegevused on suunanäitajaks muuseumihariduse maastikul 2021. aastal oli õpilaste haridusprogrammides osalemiste arv tõusutrendis võrreldes 2020. aastaga (ca 9500 osalejat covid-viiruse olukorrast hoolimata). Tuntav oli venekeelse sihtrühma huvi ajaloomuuseumi muuseumitundide vastu (ca 2000 osalejat). Alustati Eesti Ajaloomuuseumi haridusstrateegia esmakordset väljatöötamist uue arengukava valguses. Märkimist väärib üle-eestilise muuseumipedagoogide koostöövõrgustiku aktiveerimine koroonakriisis mis pälvis 2021. aastal Muuseumiroti eriauhinna. Viidi lõpule erivajadusega külastaja vajadusi käsitlev koolituste sari külastusjuhtidele, muuseumipedagoogidele ja kassapidajatele. 2021. a. sügisel valmis ligipääsetavust suurendav projekt nägemispuudega inimestele Maarjamäe lossi ja Monumentide välinäitusega tutvumiseks. Loodi spetsiaalsed taktiilsed vahendid ning programm. Kõigile Eesti Ajaloomuuseumi püsinäitustele ning Maarjamäe õuealale said välja töötatud peredele suunatud mängulehed. 2021. a lisandus pererada Filmimuuseumi püsinäitusele, Maarjamäe õuealale, „Koopast kaissu“ ajutisele näitusele, Teatri- ja Muusikamuuseumi püsinäitusele. Perekülastuse toetamiseks toimusid Maarjamäel perepäevad: Sinise Lõvi Lõu(n)apoolikud ning koolivaheaegadel menukad temaatilised lastelaagrid. Osaleti edukalt Tallinna Vanalinna Päevade programmis Laste ja noortealal augustis (500 osalejat). Muuseumitundide külastatavus 2021. a. tõusis. Muuseumimajade kaupa oli haridusprogrammide külastatavus järgmine: Suurgidi hoone: 2505; Teatri- ja Muusikamuuseum: 2417; Filmimuuseum: 2351; Marjamäe loss: 1750 osalejat. 2021. aasta kolm kõige menukamat haridusprogrammi olid: „Filmi sisse minek“ Filmimuuseumi püsinäitusel, „Jõulud Suurgildis“ Suurgildi püsinäitusel ning uuel vahetuval näitusel „Koopast kaissu“ loodud värsked haridusprogrammid. Näitusega „Koopast kaissu“ haakuvalt filmiti koostöös kunsntik Kaia Rähniga lastele suunatud kollaažikonkursi „Elu Koera nahas“ jaoks spetsiaalne õppevideo. Kollaažikonkurss lastele lõppeb näitusega 2022. a. Kõigile püsinäitustele sai lõpetatud 2020. aastal alustatud virtuaalsete haridusprogrammide väljatöötamine. 2021. a. seisuga on 4 virutaalset haridusprogrammi. Õpetajatele suunatud tegevustest korraldasime Tallinna Haridusameti algatusel Tallinna koolide klassijuhatajate vastuvõtu Maarjamäel kus erinevates töötubades osales ca 2000 pedagoogi. Venekeelsete õpetajate infopäev Maarjamäel septembris 2021. Lisaks osalesime üle-eestilisel muuseumihariduse virtuaalsel infopäeval augustis. Toimusid õpetajatelele suunatud kuraatorituurid uutel näitustel. Kaheksal korral Ilmus muuseumihariduse infokiri ja haridusprogrammide infotrükis kogu õppeaastaks nii eesti kui vene keeles. Toimusid ajutisi näitusi „Vabad müürlased“, „Koopast kaissu“ ja „Tähelepanu! 1991! Start!“ saatvad temaatilised ürituste ja diskussioonide sarjad täiskasvanutele. Silmapaistev on püsinäitusel üksikkülastajale suunatud A. Kivirähki audiolavastus „21 mälestust“ Teatri- ja Muusikamuuseumis. Valmis uus haridusprogramm: „ENSV lustiprogramm“ täiskasvanutele Maarjamäe lossi püsinäitusel ning ekskursioon „Klaasike klaretti“/“Veinikeldri lood“ Suurgildi hoones. Jätkuvalt menukad olid „Anna käsitööklubi“ Särevi Teatritoas ning „Ajaloobussi“ rännakud. Huvi virtuaalõppe vastu oli integratsiooni- ja keeleõppeprogrammide suunal. EESMÄRK: Muuseumi esinduslikud kogud on aktiivses kasutuses Vastavalt teadusstrateegias väljatoodud prioriteetsetele teemadele koostati 2022 aasta näituseplaan. Töötati välja loomateemalise konverentsi kava koostöös Tallinna Linnamuuseumi ja Tallinna Ülikooli Keskaja keskusega. Seoses covid-19 lükkus konverents 2022. aasta 14. maile. Toimusid arheoloogilised väljakaevamised Keblaste põletuskalmel. Valmis ka sarja Elavik järgmine number „Tormise kirjad“ käsikiri. Näitusekataloog „Minu vaba riik“ sai kirjastatud nii eesti kui inglise keeles (Everyday life in a hanseatic town. Varia hostorica VIII). Koostöös Äripäeva Kirjastusega ilmus trükis „Klaasimeistrid. Eesti klaasitööstuse ajalugu ja toodang“ mille autor on Anne Ruussaar. Teinegi koostöö Äripäeva kirjastusega sai valmis ja ilmus trükis „Tallinna linna müntmeister Paul Gulden“ mille autoriks on Ivar Leimus. Publikatsioonides saab mainida 35 mahukamat populaarteaduslikku artiklit mis ilmusid ajakirjades 60+, Director/Inseneeria, Pööning, GoTraveli ajakiri, Imeline Ajalugu, Eesti Ajalugu, Detektorist ja 48 esemenuppu ajakirjas Tiiu. Ilmus ka 11 teadusartiklit, sh 7 numismaatikaalastes väljaannetes. Läbi viidi ka mitmeid loengusarju nende seas Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias ja Eesti Kunstiakadeemias. Kuraatorid on valdkonnas olulisteks sildadeks teadusasutuse ja muuseumi vahel. Külastajauuringute süsteemist lähtuvalt hoiame fookust sisutegevuste vajaduste kaardistamisel läbi erinevate sihtgruppide. Nii on sündinud EV 1000 projektiruumist näitus „Tähelepanu. 1991, Start!“, näituse „Naine ja tema ruum“ kontseptsiooni välja töötamine koostöös Taani Kultuuri Instituudiga Baltikumis ja näituse „Baltikumi rahanduse ajalugu“ kontseptsiooni välja töötamine koostöös Läti ja Leedu ajaloomuuseumidega. Sihtasutuse kogudega seotud tegevustes on jätkuvalt fookuses digiteerimine, museaalide lisamine ja kirjeldamine infosüsteemis MuIS ning muuseumikogu põhimõtete koostamine. Kogude kättesaadavuse ja digiteerimise parandamisele on kaasa aidanud osalus riiklikes digiteerimisprojektides nagu Rahvusarhiivi dokumendipärandi ja fotopärandi projektis, riigiarhiivi välis-eesti projektis ja muuseumi enda poolt läbi viidud heliloojate käsikirjade digiprojekt, mis sai nominatsiooni 2021. aasta Eesti muuseumiauhindade kogude arendamise kategoorias. Viidi lõpuni relvakogu vastavusse viimine relvaseadusega. Samuti toimus pillihoidla põranda remont Suur-Sõjamäe hoidlas ja seoses sellega ka hoidla kolimine ajutisele pinnale ning sügisel jälle tagasi. 2021. aasta lõpuks on digikujutistega museaalide arv MuISis 103227 ja kirjeldusega museaalide arv 356489. EESMÄRK: Sihtasutus on ühtselt ja efektiivselt toimiv organisatsioon Organisatsiooni paremaks toimimiseks viidi läbi 2020 aastal kavandatud struktuurilised muutused. Muudatus tõi endaga kaasa administratiivosakonna loomise kuhu koondati senise haldus- ja finantsosakonna pädevused. Kuna sihtasutuse peamine tegevus on koguda, säilitada, uurida ja vahendada Eesti rahva, maa ja riigi aja- ja kultuurilooga seotud pärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel, siis arusaadavalt puudub sihtasutusel võimekust ja pädevust tagada vajalikult tasemel haldus- ja infotehnoloogiline suutlikkus. Et tagada nendes valdkondades kvaliteet, oleme alustanud läbirääkimisi Riigi Kinnisvara AS-ga (RKAS). Esimeses etapis, suvel 2021, võttis RKAS enda hallata sihtasutuse tehnosüsteemid ja heakorrateenuse välialadel. Teine etapp RKASe teenusele üleminekuks on kavandatud 2022 aastasse ja sellega antakse üle jäätmemajandus, valvesüsteemid ja turvateenus ning heakorrateenus siseruumides. Riiklikult on alustatud tegevustega millega plaanitakse viia riigiasutused üle kesksele arvutitöökoha- ja serveritaristu teenuste korraldusele. Sellest lähtuvalt alustasime läbirääkimisi Kultuuriministeeriumiga, et ka sihtasutuse arvutitöökohad ja -võrgud viia üle kesksele haldamisele. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse (RIT) teenusele üleminek on kavandatud lõpule jõudma 2022 aastal. Töötajate rahulolu suurendamiseks ja töökeskkonna parendamiseks viidi sihtasutuses 2021 aastal esmakordselt läbi koostöövestlused mille käigus töötajad hindasid oma töömotivatsiooni, töötulemusi, arutati otsese juhiga eesseisva perioodi tööplaane ja märgiti ära parendamist vajav. Kui 2020 aastal viisime läbi asutuseülese rahulolu-uuringu, siis 2021 aastal seda ei tehtud, kuid plaanis on uuringut korrata 2022 aasta sügisel. Üheks organisatsiooni toimimise eesmärgiks on olla õppiv ja arenev organisatsioon. 2021 aastast alustasime sisekoolituste programmiga mida viivad läbi asutuse enda töötajad oma eriala raames. Sisekoolituste raames toimus 15 erinevat muuseumisisest koolitussündmust millest võttis osa keskmiselt 20 osalejat ühel koolitusel. Sisekoolitused on osutunud väga populaarseks. Ettevõttest väljaspool käis koolitusel 46 töötajat, kokku saadi 533 akadeemilist tundi koolitust. Suurematest sisseostetavatest koolitustest alustasime teeninduskoolituste tsükliga kassapidajatele ja külastusjuhtidele, see jätkub 2022 aastal. Koostöö parendamiseks toimusid 2021 aasta jooksul 5 coachingu sessiooni juhtgrupile. 2020 alustati juhtimiskvaliteedi hindamist CAF analüüsimeetoditega. 2021 viidi lõpule enesehindamise protsess, selle tulemused ja järeldused on ka edaspidi aluseks sihtasutuse tegevuste planeerimisel arendustegevuste kavandamisel. Sihtasutuse majandustegevuse ülevaade Külastajanumbritele jättis ka 2021 aastal oma jälje koroonapandeemiast tingitud piirangud. Majandusaastal külastas SA Eesti Ajaloomuuseumi tegevuskohti (Maarjamäe keskus - loss ja tallihoone, Filmimuuseum, Teatri- ja muusikamuuseum, Särevi teatrituba, Suurgildi hoone) kokku 34972 külastajat. Näitaja on 2020 aasta külastatavusega samas suurusjärgus kuid on kordades väiksem võrdluses sihtasutuse esimese tegevusaasta külastajanumbritega. külastuse liik (in) 2019 2020 2021 Külastajad (piletimüük) 77 499 23 603 20 797 Tasuta piletid 15 491 5 493 5 082 Programmides osalejaid 21 188 7 225 9 093 KOKKU 114 178 36 321 34 972 Sihtasutuse omatulud moodustuvad peamiselt muuseumi piletimüügitulust, hariduslikel eesmärkidel pakutavatest programmidest saadavast tulust, muuseumi poodides müüdavast tulust, ruumide üritusteks rentimisest aga ka ruumide kasutusse andmisest saadavast tulust toitlustamisega tegelevalt operaatorilt. Nimetatud tululiikide lõikes teenis sihtasutus omatulusid järgmiselt: 2019 2020 2021 TULUD täitmine täitmine täitmine OMATULUD Piletitulu 398 258 124 732 108 737 Programmid 88 004 44 108 47 480 Ürituste ruumi rent 131 185 60 593 67 205 Ruumide kasutamine toitlustamiseks - - 28 864 Muud tulud 42 017 22 004 21 989 Poe müügikäive 144 381 64 969 38 038 Renditulu (restoran) 71 148 12 936 - Omatulud KOKKU 874 993 329 342 312 313 Nagu 2020 nii ka 2021 mängis sihtasutuse toimetulekus olulist rolli riigipoolne tegevustoetus ja kriisimeetmetest saadavad toetused. Saadud tegevustoetuse ja sihtfinantseeritavate toetuste osakaal oli järgmine: SAADUD TOETUSED 2019 2020 2021 täitmine täitmine täitmine Tegevustoetus 1 502 129 1 793 614 1 801 441 RKAS 49 733 62 207 Sihtfin. Töötukassa 76 822 180 000 Sihtfin. Kultuuriministeerium 6 900 69 503 62 152 Sihtfin. Kultuurkapital 24 895 14 507 47 884 Sihtfin. Muinsuskaitseamet 3 000 70 747 Sihtfin. Rahvusarhiiv 4 500 4 994 4 496 Sihtfin. Tallinna Kesklinna Valitsus 1 950 Toetused/annetused mujalt 100 Saadud toetused KOKKU 1 538 524 2 012 173 2 230 877 Ülevaade nõukogu tööst Ülevaade on koostatud lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõikest 1 ja Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum põhikirjast ja näitab, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud. Lisaks tuuakse välja juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasud. Aruande perioodil olid nõukogu liikmed: • Merilin Piipuu - nõukogu esimees, • Linda Kaljundi – nõukogu liige • Tiit Pruuli – nõukogu liige • Väino Tõemets – nõukogu liige • Timo Steiner – nõukogu liige Juhatuse liige: • Peeter Mauer 2021. aastal toimus 4 nõukogu korralist koosolekut ja 2 e-koosolekut. Olulisemad sihtasutuse nõukogu poolt aruandeperioodil vastu võetud otsused: • Sihtasutuse struktuuri muutmine • 2020. aasta majandusaasta aruande kinnitamine • MTÜ Eesti Muusika Kuulsuste Kojaga koostöölepingu sõlmimine • 2021. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine • Sihtasutuse finantsplaani aastateks 2021-2025 kinnitamine • Peeter Maueri tagasikutsumine juhatusest 09.01.2022 • Jaanus Rohumaa kinnitamine juhatuse liikmeks alates 10.01.2022 • 2022 tegevuskava ja 2022 eelarve kinnitamine lükati edasi uude majandusaastasse. Sihtasutuse asutaja otsusega on määratud sihtasutuse nõukogu esimehe kuustasu suuruseks 350 eurot ja nõukogu liikme kuutasu suuruseks 175 eurot. Nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud tasud aruandeperioodil olid järgnevad: Konto 50020000 Palga periood (All) Töötaja nimi Palgaliigi kirjeldus Sum of Summa Merilin Piipuu Nõukogu/Juhatuse tasu sum 3 439,13 Linda Kaljundi Nõukogu/Juhatuse tasu sum 2 100,00 Väino Tõemets Nõukogu/Juhatuse tasu sum 2 275,00 Tiit Pruuli Nõukogu/Juhatuse tasu sum 2 100,00 Timo Steiner Nõukogu/Juhatuse tasu sum 2 100,00 Peeter Mauer Juhatuse liikme tasu 31 770,78 Peeter Mauer Puhkus palga säilit 4 229,22 Grand Total 48 014,13 PEAMISED FINANTSSUHTARVUD Finantssuhtarvude arvutamise metoodika: Tulemi marginaal = tulem / müügitulu Netovara puhastootlus = tulem / netovara Lühiajaliste kohustiste kattekordaja = käibevara/ lühiajalised kohustised Võlakordaja = kohustised/ koguvara Netovara määr = netovara / aktiva  Finantssuhtarvude 2021.a. 2020.a. 2019.a. lähteandmed Käibevara 667 949 704 353 619 878 Kohustised 262 109 383 026 350 414 Lühiajalised kohustised 262 109 383 026 350 414 Netovara 16 011 861 17 249 133 18 302 672 Aktiva 16 281 470 17 639 659 18 653 086 Varad 16 281 470 17 639 659 18 653 086 Müügitulu 312 313 329 342 874 993 Tulem -1 237 272 -1 053 539 -1 050 822 Finantssuhtarvud 2021.a. 2020.a. 2019.a Tulemi marginaal -3,96 -3,20 -1,20 Netovara puhastootlus -0,08 -0,06 -0,06 Lühiajaliste kohustiste 2,55 1,84 1,77 kattekordaja Võlakordaja 0,02 0,02 0,02 Netovara määr 0,98 0,98 0,98 Koostas Tiina Tisler Administratiivosakonna juhataja, finantsjuht Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 582 789 590 367 2 Nõuded ja ettemaksed 85 160 113 986 3 Kokku käibevarad 667 949 704 353 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 15 606 614 16 922 479 5 Immateriaalsed põhivarad 6 907 12 827 6 Kokku põhivarad 15 613 521 16 935 306 Kokku varad 16 281 470 17 639 659 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 262 109 383 026 7 Kokku lühiajalised kohustised 262 109 383 026 Pikaajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 7 500 7 500 7 Kokku pikaajalised kohustised 7 500 7 500 Kokku kohustised 269 609 390 526 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 19 353 494 19 353 494 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -2 104 361 -1 050 822 Aruandeaasta tulem -1 237 272 -1 053 539 Kokku netovara 16 011 861 17 249 133 Kokku kohustised ja netovara 16 281 470 17 639 659 9 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 2 230 877 2 318 848 9 Tulu ettevõtlusest 312 313 329 342 10 Muud tulud -1 126 0 Kokku tulud 2 542 064 2 648 190 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -1 027 283 -800 109 11 Tööjõukulud -1 467 204 -1 556 333 12 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -1 284 849 -1 345 287 5 Kokku kulud -3 779 336 -3 701 729 Põhitegevuse tulem -1 237 272 -1 053 539 Aruandeaasta tulem -1 237 272 -1 053 539 10 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -1 237 272 -1 053 539 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 1 284 849 1 345 286 5 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 1 126 0 Muud korrigeerimised 0 -306 674 Kokku korrigeerimised 1 285 975 1 038 612 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 28 826 -9 145 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 15 985 89 885 Kokku rahavood põhitegevusest 93 514 65 813 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -105 092 -215 324 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 4 000 0 5 müügist Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 0 120 000 toetustest Kokku rahavood investeerimistegevusest -101 092 -95 324 Kokku rahavood -7 578 -29 511 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 590 367 619 878 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -7 578 -29 511 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 582 789 590 367 2 11 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2019 19 353 494 -1 050 822 18 302 672 Aruandeaasta tulem -1 053 539 -1 053 539 31.12.2020 19 353 494 -2 104 361 17 249 133 Aruandeaasta tulem -1 237 272 -1 237 272 31.12.2021 19 353 494 -3 341 633 16 011 861 12 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum 2021.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Tulemiaruande koostamisel on lähtutud Raamatupidamistoimkonna juhendi (RTJ ) nr 14 esitatud skeemist 1. Rahavoogude aruanne on koostatud kasutades kaudset meetodit. Raha Raha ja rahalähenditena kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes sularahakassas ning Riigikassas olevat raha jääki. Kõik rahalised vahendid on kajastatud eurodes. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ja hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Hindamisel vaadeldakse igat arvet eraldi. Nõude hindamisel võetakse arvesse nii aruandekuupäevaks teadaolevaid kui ka aruandekuupäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. Ebatõenäoliselt laekuvad ostjate arved hinnatakse maksetähtaja ületamise järgi: (a) 90-180 päeva võrra maksetähtaja ületanud nõuded hinnatakse alla 50% ulatuses; (b) üle 180 päeva võrra maksetähtaega ületanud nõuded hinnatakse 100% ulatuses alla Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumuses alates 5000 eurot. Väiksema soetusmaksumusega objektide ostuhind kajastatakse perioodikuluna ja selliste varade üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele). Ostul tasutud käibemaksu ei kapitaliseerita põhivara maksumusse. Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimisealampiirist. Kui ühe ja sama vara olulistel komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist). Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivaraobjektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Materiaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Kulumit arvestatakse igakuiselt. Piiramata kasutuseaga objekte (maa, kunstiväärtused, kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud varad ja muuseumikogudesse kuuluvad varad) ei amortiseerita. Sisustus- ja kujunduseesmärgil soetatud asju, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumiabikogusse arvatud asju, mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele, amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul. Põhivara parendustega seotud kulutused, mis vastavad põhivara kriteeriumitele, kapitaliseeritakse ning lisatakse põhivara maksumusele.Juhul kui parendustega kaasneb vara oluline väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa esialgne soetusmaksumus ja kulum põhivara arvelt välja. Üldjuhul lähtutakse põhivara kasuliku eluea määramisel järgmistest vahemikest: Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Maa ei amortiseerita Hooned ja rajatised 5- 50 aastat Masinad ja seadmed 5-20 aastat Muu amortiseeruv vara 5-20 aastat Muu immateriaalne vara 4-5 aastat Kunsti- ja kultuuriväärtused ei amortiseerita 13 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Annetused ja toetused Toetused ja annetused jagunevad tegevustoetusteks ja sihtotstarbelisteks toetusteks ehk sihtfinantseerimiseks. Sihtfinantseerimine võib olla antud tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks. Sihtfinantseerimisena kajastatakse projektipõhiselt saadud toetusi, mida iseloomustab kindel eesmärk koos näitajatega, mille alusel eesmärgi täitmist mõõdetakse, ajakava ja rahaline eelarve. Toetuse andja või vahendaja nõuab projekti kohta detailset aruandlust koos kulutuste kohta andmete esitamisega ning raha ülejääk nõutakse projekti lõppedes saajalt tagasi. Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata või kulutusi pole tehtud, kajastatakse saadud vahendeid sihtfinantseerimise ettemaksena ehk kasutamata sihtfinantseeringuna. Toetust loetakse põhivara sihtfinantseerimiseks, kui selle kasutamise põhitingimuseks on kindlaksmääratud põhivara ost, ehitamine või muul viisil soetamine. Sihtfinantseerimist põhivarade soetamiseks kajastatakse tuluna tekkepõhisuse momendil, st. põhivarade soetamise perioodis. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivarade soetusmaksumus kajastatakse vastavalt põhivaraobjekti kuuluvusele kas materiaalsete või immateriaalsete põhivaradena. Sihtotstarbelised annetused ja toetused tegevuskuludeks kajastatakse tuluna perioodis, mil leiavad aset kulutused, mille kompenseerimiseks annetused ja toetused on mõeldud. Tegevustoetused on toetused, mida toetuse saaja võib suuremal määral kasutada oma äranägemisel, sh kas tegevuskulude või investeeringute soetamiseks. Toetusega võib kaasneda aruandlus tehtud kulutuste kohta, kuid see võib ka puududa. Eelarveaasta lõpuks järelejäänud raha võib nõuda tagasi, kuid sageli jäetakse see saajale järgmise perioodi kulutuste katteks. Siin kajastatakse mitmesuguseid toetusi, mille korral on määratletud küll eesmärk, kuid mille kasutamise otstarve ei ole täpselt määratud. Tegevustoetusi kajastatakse kassapõhiselt ja kantakse saamisel koheselt tuluks ja üle kandmisel kuluks. Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepitakse kajastamise viisis eelnevalt omavahel kokku. Toetuse andjaga lepitakse kokku toetuse liik ning kannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekkepõhised kuupäevad. Tulud Tulud arvestatakse realiseerimismomendil või lepingus fikseeritud perioodi(de) kohta. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Tulu kajastatakse siis, kui sihtasutusel tekib summale nõudeõigus. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui: (a) olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale; (b) müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle; (c) tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta; (d) tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline; (e) tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata. Kulud Tegevuskuludena kajastatakse sihtasutuse tegevusega seotud kulusid. Kuludesse kantakse kõik aruandeperioodil tehtud kulud, sealhulgas perioodilised kulud. Kulud kajastatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. Kulude kajastamisel lähtutakse tulude-kulude vastavuse printsiibist. Kulusid kajastatakse samal perioodil kui nendega seotud tulusid. Sihtasutuse tegevuskulude on jaotatud tööjõukuludeks, majanduskuludeks, põhivara kulumiks ja muudeks kuludeks. Seotud osapooled Seotud osapoolena käsitletakse tegev- ja kõrgema juhtkonda, tegev- ja kõrgema juhtkonna pereliikmeid ning nendega seotud äriühinguid. Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Sularahakassa 6 543 5 109 Arvelduskonto Riigikassas 576 246 585 258 Kokku raha 582 789 590 367 14 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 27 179 27 179 Ostjatelt laekumata 29 048 29 048 arved Ebatõenäoliselt -1 869 -1 869 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 50 160 50 160 tagasinõuded Muud nõuded 303 303 Viitlaekumised 303 303 Ettemaksed 7 508 7 508 Tulevaste perioodide 7 309 7 309 kulud Muud makstud 199 199 ettemaksed Kinnipidamised 10 10 Kokku nõuded ja 85 160 85 160 ettemaksed 31.12.2020 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 39 638 39 638 Ostjatelt laekumata 40 620 40 620 arved Ebatõenäoliselt -982 -982 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 74 043 74 043 tagasinõuded Saamata seadusest 305 305 tulenevad toetused Kokku nõuded ja 113 986 113 986 ettemaksed Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 210 43 Käibemaks 18 240 48 498 Üksikisiku tulumaks 14 935 14 848 Sotsiaalmaks 31 639 32 329 Kohustuslik kogumispension 1 084 1 202 Töötuskindlustusmaksed 1 742 1 968 Ettemaksukonto jääk 31 920 25 545 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 50 160 49 610 74 043 50 390 15 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud seadmed materiaalsed Lõpetamata põhivarad projektid 31.12.2019 Soetusmaksumus 287 692 6 559 630 1 089 104 11 215 791 13 326 19 165 543 Akumuleeritud kulum -495 181 -212 341 -548 401 -1 255 923 Jääkmaksumus 287 692 6 064 449 876 763 10 667 390 13 326 17 909 620 Ostud ja parendused 5 375 346 850 352 225 Amortisatsioonikulu -494 086 -211 409 -601 338 -1 306 833 Allahindlused väärtuse languse -5 939 -8 043 -18 551 -32 533 tõttu 31.12.2020 Soetusmaksumus 287 692 6 550 008 1 083 103 11 191 898 360 176 19 472 877 Akumuleeritud kulum -985 584 -420 417 -1 144 397 -2 550 398 Jääkmaksumus 287 692 5 564 424 662 686 10 047 501 360 176 16 922 479 Ostud ja parendused 5 280 23 130 28 410 Maa ja varem kasutusel olnud 5 280 5 280 ehitiste ost Uute ehitiste ost, uusehitus, 23 130 23 130 parendused Amortisatsioonikulu -481 121 -211 194 -578 928 -1 271 243 Allahindlused väärtuse languse -7 687 -7 687 tõttu Müügid (jääkmaksumuses) -5 126 -5 126 Ümberliigitamised 323 087 -323 087 Ümberliigitamised lõpetamata 323 087 -323 087 projektidest Muud muutused -60 219 -60 219 31.12.2021 Soetusmaksumus 287 692 6 873 095 1 083 103 11 147 310 0 19 391 200 Akumuleeritud kulum -1 466 551 -631 611 -1 686 424 -3 784 586 Jääkmaksumus 287 692 5 406 544 451 492 9 460 886 0 15 606 614 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2021 2020 Ehitised 4 000 Kokku 4 000 16 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Muud immateriaalsed põhivarad 31.12.2019 Soetusmaksumus 23 680 23 680 Akumuleeritud kulum -4 933 -4 933 Jääkmaksumus 18 747 18 747 Amortisatsioonikulu -5 920 -5 920 31.12.2020 Soetusmaksumus 23 680 23 680 Akumuleeritud kulum -10 853 -10 853 Jääkmaksumus 12 827 12 827 Amortisatsioonikulu -5 920 -5 920 31.12.2021 Soetusmaksumus 23 680 23 680 Akumuleeritud kulum -16 773 -16 773 Jääkmaksumus 6 907 6 907 17 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Võlad tarnijatele 168 218 168 218 Võlad töövõtjatele 20 501 20 501 Maksuvõlad 49 610 49 610 4 Muud võlad 178 178 Muud viitvõlad 178 178 Saadud ettemaksed 7 500 7 500 Muud saadud ettemaksed 7 500 7 500 Saadud sihtfinantseerimise 23 602 23 602 8 ettemaksed Kokku võlad ja ettemaksed 269 609 262 109 7 500 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Võlad tarnijatele 215 128 215 128 Võlad töövõtjatele 33 204 33 204 Maksuvõlad 50 390 50 390 4 Muud võlad 428 428 Muud viitvõlad 428 428 Saadud ettemaksed 7 500 7 500 Muud saadud ettemaksed 7 500 7 500 Saadud sihtfinantseerimise 58 869 58 869 8 ettemaksed Tagatistasud 25 000 25 000 Sihtfinantseerimise 7 7 tagasimaksekohustused Kokku võlad ja ettemaksed 390 526 383 026 7 500 Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 18 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne 31.12.2019 Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2020 Lisa tulemiaruandes nr Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kultuuriministeerium 186 674 120 000 306 674 0 Kokku sihtfinantseerimine 186 674 120 000 306 674 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Eesti Kultuurkapital 27 998 16 657 11 341 Kultuuriministeerium 132 168 92 387 39 781 Muinsuskaitseamet 37 596 29 849 7 747 Rahvusarhiiv 5 000 7 4 993 0 Eesti Töötukassa 76 823 1 338 75 485 Kokku sihtfinantseerimine 279 585 1 345 219 371 58 869 7 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised 186 674 399 585 1 345 526 045 58 869 tasud, annetused ja toetused 31.12.2020 Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2021 Lisa tulemiaruandes nr Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Eesti Kultuurkapital 11 341 29 779 1 586 46 297 4 450 Kultuuriministeerium 39 781 247 333 11 435 126 739 19 152 Muinsuskaitseamet 7 747 7 747 Eesti Töötukassa 180 000 180 000 Rahvusarhiiv 4 500 4 4 496 Tallinna Kesklinna 2 000 50 1 950 Valitsus Kokku sihtfinantseerimine 58 869 463 612 13 075 367 229 23 602 7 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised 58 869 463 612 13 075 367 229 23 602 tasud, annetused ja toetused Lisa 9 Annetused ja toetused (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 380 304 220 689 8 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 0 306 674 Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 1 863 648 1 792 830 Sihtfinantseerimise tagasimaksed -13 075 -1 345 8 Kokku annetused ja toetused 2 230 877 2 318 848 19 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2021 2020 Piletitulu 108 666 124 732 Programmide läbiviimine 47 669 44 108 Meenete müük 38 039 60 593 Ruumide kasutus üritusteks 96 129 64 969 Mitteeluruumide üür ja rent 0 12 936 Muud majandustegevusest laekuvad tulud 21 810 22 004 Kokku tulu ettevõtlusest 312 313 329 342 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2021 2020 Üür ja rent -23 224 -21 315 Energia -246 189 -152 543 Elektrienergia -128 164 -81 436 Soojusenergia -117 200 -70 038 Kütus -825 -1 069 Veevarustusteenused -6 081 -2 586 Mitmesugused bürookulud -38 349 -127 565 Uurimis- ja arengukulud -1 000 -12 955 Lähetuskulud -781 -1 145 Koolituskulud -4 621 -6 886 Riiklikud ja kohalikud maksud -7 327 0 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -888 -922 Ürituste ja vaba aja sisustamisega seotud kulud -238 694 -215 440 Museaalidega seotud kulud -21 039 -29 160 Inventari ja seadmetega seotud kulud -12 833 -21 859 Kinnistute muud kulud -328 276 -207 733 Muud -97 981 0 Kokku mitmesugused tegevuskulud -1 027 283 -800 109 Lisa 12 Tööjõukulud (eurodes) 2021 2020 Palgakulu -1 094 901 -1 158 594 Sotsiaalmaksud -368 783 -389 092 Erisoodustused -3 520 -8 647 Kokku tööjõukulud -1 467 204 -1 556 333 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 67 68 20 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2021 2020 Arvestatud tasu 47 532 44 269 Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseumi juhatus on üheliikmeline, nõukogu koosneb viiest liikmest. Sihtasutuse soodustatud isikuteks on nõukogu ja juhatuse liikmed. Tehingud seotud osapooltega on toimunud üldistel turutingimustel. 21  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2021 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2021 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Enn Leppik Vandeaudiitori number 57 AUDIITORBÜROO ELSS OÜ Nexia International liige Audiitorettevõtja tegevusloa number 59 Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51003 26.04.2022