Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2021 aruandeaasta lõpp: 31.12.2021 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Draamateater registrikood: 90008264 tänava/talu nimi, Pärnu mnt 5 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10148 telefon: +372 6831400 faks: +372 6831401 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.draamateater.ee Sihtasutus Eesti Draamateater 2021. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 11 Bilanss 11 Tulemiaruanne 12 Rahavoogude aruanne 13 Netovara muutuste aruanne 14 Raamatupidamise aastaaruande lisad 15 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 15 Lisa 2 Raha 16 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 17 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 18 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 18 Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad 19 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 20 Lisa 8 Võlad töövõtjatele 20 Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 20 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 22 Lisa 11 Muud tulud 22 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 22 Lisa 13 Tööjõukulud 23 Lisa 14 Muud kulud 23 Lisa 15 Seotud osapooled 23 Aruande allkirjad 25 Vandeaudiitori aruanne 26 2 TEGEVUSARUANNE 2021 Uued lavastused: 1. Andrus Kivirähki „Talupojad tantsivad prillid ees“, lavastaja Hendrik Toompere 2. Klaus Manni „Mefisto“, dramatiseerija ja lavastaja Kertu Moppel 3. Piret Jaaksi „Samad sõnad, teine viis“, lavastaja Mari-Liis Lill 4. Brian Frieli „Igatsuse rapsoodia“, lavastaja Priit Pedajas 5. Martin Crimpi „Katsed elu kallal“, lavastaja Priit Võigemast REPERTUAAR Nii nagu 2020. aastale, nii ka 2021. aastale jätsid selge jälje koroonapiirangutest tulenevad tööseisakud ja keeruline planeerimisolukord. Isegi keerulisema, sest peaaegu terve esimene poolaasta oli etendustegevus sisuliselt peatatud. Viimaste aastakümnete tavapärase kümmekonna uue lavastuse asemel oli neid sel aastal viis. Samas jätkus teatrile oluliste sisuliste eesmärkide täitmine, nagu uue eesti dramaturgia, klassika ja kõrgetasemelise kaasaegse maailmadramaturgia lavastamine. 2021. aasta kevadesse jäi pikk tööseisak, valitsuse otsusega piirati saalide täituvust, terve aasta vältel ja eriti selle lõpu poole jäi palju etendusi ära näitlejate haigestumise tõttu – see kõik sundis pidevalt plaane muutma, pani piletimüügi keerulisse olukorda. Teater tegutses võimalikult paindlikult ja kokkuhoidlikult ning sai kriitilise aastaga siiski võimaluste piires edukalt hakkama, sh osaliselt ka tänu riigipoolsele kriisiabile. Eesti näidendid. Andrus Kivirähki „Talupojad tantsivad prillid ees“ käsitleb humoorikas võtmes eesti kultuuri laenulisust. Eesti keeles, kombestikus, toidulaual, elulaadis, väärtustes on väga palju elemente, mis on meie läänemeresoome kaugele aluspõhjale aastasadade jooksul lisandunud laenudena, peamiselt saksa, aga ka vene, rootsi, soome jm keelest ja kultuurist. Pealkiri viitab tuntud laulu „Mõisad põlevad, saksad surevad, mets ja maa saavad meitele“ modifikatsioonile: „Mõisad põlevad, saksad surevad, talupojad tantsivad prillid ees“. Ühest küljest kirjeldab see otseselt riisumist – kui saks on kotti aetud või maha löödud, võtab võidukas talupoeg tema ninalt prillid ja viib sõjasaagina oma taresse. Teisalt sümboliseerivad prillid aga kultuuri ja haritust – ehk siis lauluread annavad mõista, et talupoegadest saavad sakste pärijad ning nende väärtuste edasikandjad. Oleme küll eestlased, talupoegade järeltulijad, aga kanname sakstelt näpatud prille ja vaatame maailma läbi nende, ise seda enam õieti märkamatagi. Nii näidend kui ka suvelavastus Viinistu katlamajas on eneseiroonilised ja esitatud komöödiavõtmes, kuid räägivad vägagi sisuliselt kaasa olulises tänapäeva debatis eestluse olemuse, ühiskonna avatuse ja võõrmõjudesse suhtumise üle. Piret Jaaksi „Samad sõnad, teine viis“ põhineb intervjuudel 1980.-1990. aastatel taasiseseisvumisprotsessis olulist rolli mänginud naistega. Vahetult enne iseseisvuse taastamist oli otsustajate ja rahvagi hulgas nii teravaid eriarvamusi, et kokkuleppimine tundus võimatu. Kuid ometi lepiti kokku. Asjaosalised tunnistavad üksmeelselt, et otsustavatel hetkedel, ka 20. augustil 1991 olid võtmetähtsusega mõnede naispoliitikute targad kompromissi- ja koostööettepanekud. Aga lavastus ei räägi ainult minevikust. Kuidas seda kättevõidetud vabadust kasutada, kuidas oma riiki ehitada, kuidas ette tulevaid kriise nii ületada, et kedagi päriselt ei haavataks ja oleks võimalik ikkagi koos edasi minna? Ühelt poolt 1 ajaloo asjus dokumentaalselt täpne näidend on teisalt suur üldistus eestlaste koostöövaimu ja - -võimaluse kohta. Lavastaja Mari-Liis Lill on aastaid tegelenud dokumentaalteatriga, seegi lavastus jätkab tema otsinguid selles vallas. Tänapäeva maailma dramaturgia. Iiri näitekirjanikku Brian Frieli (1929–2015) on nimetatud nii Iirimaa hääleks kui ka iiri Tšehhoviks. Ta on eesti teatris armastatud autor, erilisel kohal on siin Priit Pedajase Frieli- lavastused. Nii on „Igatsuse rapsoodia“ Pedajasele nagu omateema jätk, taas selle tuttava ja lähedase autori maailma vahendamine. Frieli teoste maailm on õrn ja nukker, vaimukas ja kirglik, musikaalne, tugevasti seotud pärimusega. Seekordses rapsoodias on juttu unistustest ja mälestustest kui pelgupaigast. Iirlanna Cass tuleb tagasi koju, Iirimaale. Ta on viiskümmend aastat Ameerikas rasket tööd teinud ja mõndagi valusat läbi elanud. Cass loodab leida rahusadama oma kalli venna peres ja igatsetud kodumaal. Kuid seal on igaühel oma varjatud mured ja teda ei vajata. 1960ndate Iirimaale tagasi pöörduvate, aastakümneid välismaal töötanud inimeste saatuses on mõndagi kõnekat iga sellise maa inimestele, kust on lootusrikkalt mindud välismaale tööle ja loodetud koju tagasi tulla – aga kodu on vahepeal muutunud, teiseks saanud. Martin Crimp (1956) on üks silmapaistvamaid tänapäeva briti näitekirjanikke. Ta on hinnatud kui ühiskonnakriitik, kes kirjutab halastamatult ausalt ja irooniliselt 21. sajandi teemadest, nagu tarbimisühiskond, emotsionaalne üksindus, manipuleeriv meedia, naise roll muutuvas peremudelis ja ühiskonnas, jm. Tema näidendite keel on rikkalik ja mänguline ning vorm postdramaatilisele dramaturgiale omaselt kaleidoskoopiline. „Katsed elu kallal“ näeb läbi 17 lavastseeni ette inimese pihustumist maailmas, kus tegelikkus on lugude poolt vahendatud. Näidend on kirjutatud 1990. aastatel, kuid paljud toonase briti ühiskonna probleemid ei olnud tookord Eestis veel nii selgesti välja kujunenud, nad on Eestis kristalliseerunud aastate jooksul ja „Katsed elu kallal“ on kahjuks meie jaoks aktuaalsust juurde saanud. Hea meel oli Draamateatris tervitada Priit Võigemasti lavastaja rollis, seni on ta siin olnud näitlejana laval. Klassika. Klaus Manni romaani „Mefisto” dramatiseeris ja lavastas Kertu Moppel, kes on viimastel aastatel Draamateatris lavale toonud mitu klassikanäidendit, leides ja võimendades neis tänapäeva Eesti jaoks teravaid probleeme. Mann kirjutas oma romaani aastal 1936, kui ta oli põgenenud Saksamaalt natside võimuletuleku tõttu Hollandisse – kahjuks tabab Kertu Moppeli materjalivalik ühte valusat närvi ka Eestis, kus mõnede poliitiliste jõudude seisukohtades on märgata „kõva käe“ ihalust ja võõraviha. Inimene peab tegema moraalseid valikuid igal ajal, ja suured otsused algavad väikestest, argistest. „Mefisto“ peategelase lugu räägibki muu hulgas ka sellest, kuidas suurele kurjusele antakse võimalus paljude inimeste paljude väikeste otsustega, kui keegi ei astu sellele vastu, ei proovigi peatada koguneva laviini hoogu, nii nagu see juhtus natsi-Saksamaal. Suur rõõm on Juhan Ulfsaki suurepärasest peaosatäitmisest: Kertu Moppel ja Juhan Ulfsak pälvisid „Mefisto“ lavastuse ja rolli eest Eesti Vabariigi riikliku kultuuripreemia. Materjali päritolu põhjal on uute lavastuste jaotus selline: 2 eesti, 1 inglise, 1 iiri, 1 saksa. ED kui järjepidevalt eesti dramaturgiaga tegeleva teatri jaoks on tähtis koostöö kaasaegsete 2 autoritega. Viiest uuest lavastusest kaks olid uued algupärandid see on Draamateatri jaoks oluline proportsioon. Tõlkenäidendid on oma kultuuri tippude hulgast. Draamateater on sihipäraselt teinud koostööd väga heade tõlkijatega. Avalikul ja kunstilisel keelekasutusel on suur mõju keelekogukonnale, teatri vastustus ja võimalus seda mõjutada on suur. 2021. a lavastatud uute tekstide eestindused on teinud Krista Kaer („Igatsuse rapsoodia“), Paavo Piik („Katsed elu kallal“) ja Rita Tasa (romaan „Mefisto“). Lavastuskunstnike puhul jätkus koostöö Draamateatrile hästi tuntud kolleegidega, nagu Ervin Õunapuu („Talupojad tantsivad prillid ees“) ja Pille Jänes („Igatsuse rapsoodia“). Kertu Moppeli lavastuse kunstnik oli taas Arthur Arula („Mefisto), nagu tema senisteski Draamateatri lavastustes. Mari-Liis Lille lavastuse „Samad sõnad, teine viis“ kunstnikuks oli Emer Värk ja Priit Võigemalstil („Katsed elu kallal“) Kairi Mändla. Lisaks suurepärastele lavastuskunstnikele oli hea koostöö suuremate loominguliste meeskondadega, kuhu kuulusid nii oma majast kui ka väljastpoolt valgus- ja videokunstnikud, helikujundajad, muusikud, kostüümikunstnikud, koreograafid jt. Repertuaaripilt tervikuna kujuneb uutest ja juba mängukavas olevatest lavastustest ning see on jätkuvalt hästi tasakaalus. 2021. aastal oli repertuaaris 25 lavastust. Eesti dramaturgia valik on mitmekesine, moodustab repertuaarist stabiilselt umbes kolmandiku. 2021. a suvel jättis teater hüvasti pikima lavaeaga lavastusega selles teatris, 19 aastat mängukavas püsinud Andrus Kivirähki „Eesti matusega“ – viimased etendused toimusid Vargamäel. Ka lastelavastus on traditsiooniliselt algupärand („Lohe needus“). Maailma tänapäevadramaturgia kultuuriline spekter on lai ja valik kunstiväärtuslik. Meelelahutuslikuma repertuaari osakaal on piisav. 2021. aasta jooksul anti 338 etendust ja korraldati lisaks 5 muud üritust. Statsionaaris anti 264 etendust ja väljaspool teatrimaja 74 etendust. Etendusi oli seoses riiklike piirangute ja näitlejate haigestumiste tõttu vähem, kui esialgselt planeeritud, kuid siiski rohkem, kui oli kevadine prognoos, mil olid rangeimad piirangud. Piletiga külastajaid oli 62 972, mis esialgse eelarvega võrreldes oli 68%. Keskmine piletihind oli 16 € (ilma käibemaksuta). Piletitulu kogunes 1 004 900 € (ilma km-ta). Kõige enam mängiti aasta jooksul lavastusi „Lehman Brothers“ (41), „Oh jumal“ (39), „Millest tekivad triibud?“ (24), „Mefisto“ (20). Suurim publikuarv oli suure saali lavastustel „Lehman Brothers“ (15 481 koos Vanemuisess antud etendustega), „Lehman Brothers“ (6907), „Mefisto“ (5525), „Talupojad tantsivad prillid ees“ (5375, mängiti Viinistu Kunstimuuseumis). Väikse saali lavastustest oli suurim publikuarv lavastustel „Oh jumal“ (4024, seda nii väikses saalis kui ka Viinistu kunstimuuseumi kabelis mängitud etendustega), „Pangalaen“ (2828 koos Viljandis, Rakveres ja paides antud etendustega), „Keiserlik kokk“ (2346). Maalisaalis oli suurema vaatajate arvuga „Vaimude tund Koidula tänavas“ (1145). Külalisetendusi anti Vanemuises („Lehman Brothers“, „Kuritöö ja karistus“), Rakvere Teatris („Pangalaen“, „Oh jumal“), Kuressaare Teatris („Oh jumal“), Paide Teatris („Pangalaen“). 3 Suvel mängiti 2021. aastal Viinistul kahte lavastust – „Talupojad tantsivad prillid ees“ Viinistu katlamajas (18), „Oh jumal“ Viinistu kabelis (13); Tammsaare Muuseumis Vargamäel mängiti viimased „Eesti matuse“ etendused (8). Kadriorus Vilde muuseumis mängiti just sellesse ruumi loodud lavastust „Millest tekivad triibud?“ (24). 2020. aastal Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva puhul kavas olnud Mats Traadi „Tants aurukatla ümber“ lavastatud lugemine jäi tookord koroona tõttu ära, kuid see sai teoks nüüd – 2021. a sügis tõi ette juba uue juubeli, Mats Traat 85. Lugemise lavastas Mehis Pihla, osalesid Eesti Draamateatri ja Tallinna Linnateatri näitlejad. Aastat hinnates tuleb tõdeda, et erandliku aasta kohta on nii statistilised kui ka kunstilised tulemused head. Tööpauside ja sagedase plaanide muutmise tõttu oli see keeruline aasta, aga teater kohanes paindlikult. Erakordselt suur koormus langes müügiosakonnale, tuli ühendust võtta, pileteid vahetada ja tagasi osta, korduvalt saalide plaane muuta ja kohti hajutada, pretensioone lahendada ja soove rahuldada personaalselt kümnete tuhandete piletiostjatega. Tähelepanuväärne on seejuures, et nii nagu 2020. aastalgi ei soovinud enamik pileteid tagasi müüa vaid edasi lükata, valitud etendust ikkagi näha. On oluline, et kunstilises kvaliteedis ei tehtud järeleandmisi, teater säilitas töömeeleolu. Kuigi kogu Eesti teatripublik on pisut väsinud etendustele pääsu tingimuste pidevast muutmisest ja etenduste ärajäämisest ning see annab tunda ka Draamateatris, siis aastatega loodud usaldust Eesti Draamateatri vastu ei murendanud üldiselt ka see keeruline aasta. TRUPP, TUNNUSTUS Koosseisuliste lavastajatena töötasid 2021. a teatris Priit Pedajas, Hendrik Toompere ning kunstiline juht Hendrik Toompere jr; aasta alguses ka Uku Uusberg, kes aga lahkus Tallinna Linnateatri peanäitejuhi kohale. Koosseisulistest lavastajatest tõid Hendrik Toompere ja Priit Pedajas kumbki välja ühe lavastuse, Hendrik Toompere jr-l sel aastal lavastust ei esietendunud. Külalislavastajatelt oli 3 lavastust (Mari-Liis Lill, Priit Võigemast, Kertu Moppel). Suvel lahkus meie hulgast jäädavalt Aleksander Eelmaa. Indrek Sammul lahkus Draamateatri trupist ja liitus Tallinna Linnateatriga. Mari Lill siirdus pensionile. Koosseisulise trupiga liitusid näitlejad Helena Pruuli ja Tõnis Niinemets. 2021. a lõpus oli trupis 36 näitlejat. Kolleegipreemia Ants 2020. aasta loomingu eest: Lavastajapreemia Käsu-Ants – Kertu Moppel (lavastus „Mefisto“) Naispeaosa Suur Ants – Ülle Kaljuste (Cass „Igatsuse rapsoodias“) Meespeaosa Suur Ants – Juhan Ulfsak (Hendrik Höfgen „Mefistos“) Naiskõrvalosa Väike Ants – Britta Soll (Dora Martin „Mefistos“) Meeskõrvalosa Väike Ants – Taavi Teplenkov (5. talupoeg, 5-aastane Jüts, Vene, Aadu, Korporant, Õpetaja, 9-aastane Urmas, Signe lavastuses „Talupojad tantsivad prillid ees“) Ilu-Ants – Estonia poistekoor Juhanid, juhendajad Jaanika Kuusk ja Maret Alango (lavastuses „Mefisto“) 4 Parim tehniline töötaja ehk Asi-Ants – valgusala juhataja Priidu Adlas Parim teenindav töötaja Abi-Ants – müügijuht Elen Jaaska Kaval-Ants (annab välja juhatus) – dramaturg Mehis Pihla valmisoleku eest kirjutada, lavastada ning lavale hüppata, kui vesi ahjus, kuri karjas, tuli takus või pill pinu taga. Töömesilase lõõgastus-majutuspaketi, mille pani välja Kalev Spa, sai enda kasutada etendusteenistuse juht Johannes Tammsalu. Aasta hõivatuima näitlejate tunnustuse ja loomingulise enesetäiendamise reisi pälvis naisnäitlejate hulgast Harriet Toompere (mängis 83 etendust) ja meesnäitlejate seast Christopher Rajaveer (80 etendust). Need preemiad on välja pannud Draamateater koos MyFitnessiga. Eesti Teatri aastaauhindadele oli 2020. aasta töö ja loomingu eest Draamateatris nomineeritud 15 inimest, kellest laureaatideks valiti 7. HARIDUS- JA TEAVITUSTÖÖ, MUUD SÜNDMUSED 2021. aastal osales Eesti Draamateatri töötubades 431 õpilast. Märtsis toimusid Zoomi vahendusel videokohtumised Draamateatri näitlejatega. Gümnaasiumiõpilased koolidest üle Eesti kohtusid Hendrik Toompere jr-i, Karmo Nigula, Teele Pärna, Kersti Heinloo, Harriet Toompere ja Taavi Teplenkoviga. Näitlejad tutvustasid oma rolle, rääkisid näitlejatöö eripäradest ja avasid teatrimaailma laiemalt. 2021. aasta sügisel alustas uut hooaega noori teatri- ja kirjutamishuvilisi koondav Üle Rambi Laboratoorium. Hooaja jooksul kohtuvad gümnaasiumiõpilased erinevatest Tallinna koolidest, et arutleda ühiselt vaadatud lavastuste üle ning kohtuda nii teatripraktikute kui - teoreetikutega. Kohtumised toimuvad 2 korda kuus. Lisaks toimus paar õpilaste töötuba Kertu Moppeli lavastuse "Mefisto" teemadel. Oktoobris toimus õpetajate infopäev, kus osales poolsada õpetajat erinevatest koolidest üle Eesti. Infopäeval tutvustasime uuslavastusi ja klassi ühiskülastuseks sobivaid lavastusi Draamateatri repertuaarist. Infopäevast osavõtjad vaatasid "Mefisto" etendust ning pärast etendust toimus vestlusring lavastaja Kertu Moppeliga. Koostöös koolidega on meie peamisteks partneriteks eesti keele ja kirjanduse õpetajad ja gümnaasiumiõpilased. Koroonapandeemia mõjutas tugevasti haridusprogramme – see töö toimub enamasti vahetu kohtumise vormis, milleks aga 2021. aastal oli väga vähe võimalust. 2021. aasta kevadise eriolukorra tõttu oli õpilastel võimalus vaadata mitmeid lavastusi teatri videoarhiivist. Selle põhjal toimus 13. korda arvustuste võistlus, laekus 52 arvustust õpilastelt üle Eesti. Neljandat korda toimus teatriuurimuste võistlus, kuhu laekus 14 tööd. 5 Jätkus eesti dramaturgia edendamiseks mõeldud pikaajaline kirjastamisprojekt. „Näidendiraamatu“ sarjas avaldame Eesti Draamateatris esmalavastatud algupärandid koos lavastuse fotodega. 2021. aastal ilmusid Andrus Kivirähki „Talupojad tantsivad prillid ees“ ja Piret Jaaksi „Samad sõnad, teine viis“. Täname toetuse eest Kultuurkapitali näitekunsti ja kirjanduse sihtkapitali. Publikulehte Eesti Draamateater ilmus 1 number. See on publikule tasuta kättesaadav ED kassas ning jõuab Põhja-Eestis Postimehe tellijateni koos põhilehega. ED kasutas järjest aktiivsemalt ja läbimõeldumate kampaaniatega oma Facebooki ja Instagrami kontot, sotsiaalmeedia on jätkuvalt oluline infokanal teatud sihtgruppideni jõudmiseks. Septembris osales Eesti Draamateater Tallinna viiendal Kirjandustänava festivalil Koidula tänavas. Eesti Draamateater osaleb Eesti teatrite heategevusprogrammis Aitan lapsi (vähekindlustatud perede lastele teatrikülastuste võimaldamine). Eesti Suurperede Liidu liikmetel on võimalik osta ED etendustele sooduspileteid. EHITUS JA REMONT 2021 aasta ehitus ja remontööde investeeringute plaanid sõltusid suuresti töödeks planeeritavatest summadest. Teostatud sai pikalt etteplaneeritud tegevused kui ka avariilise iseloomuga tööd. Aasta arendusprojektideks olid eelkõige maja kujunduse muutmine kaasaegsemaks ja publikusõbralikumaks: parketikohvik, uue kujundusega majajuht (suunaviidad seintel), Kammersaali sisekujunduse muutmine nii värvilahenduselt kui ka valgustuse osas. I korruse fuajeesse sai installeeritud uus valgustus kunstilise poole fotode väljavalgustuseks. Väiksemamahulistest remonttöödest sai teostatud väikse saali puhkeruumi ja grimminurga uus ruumilahendus. Uuendati Suure saali ventilatsiooniautomaatikat. Parkla tõkkepuu juurde paigaldati kaamerad. Oli ka palju avariilise iseloomulike töid: Invapanduse remont, mida kahjustas veoauto, väliterassi parkettsillutise taastamine, ajalooline trepikäsipuu maja sees. PILETIMAAILM Piletimaailma liitusid: Litsentsiaatidena SA Vaba Lava, Märjamaa Valla Rahvamaja ning 32 uut korraldajat, kes oma ürituste pileteid läbi Piletimaailma müüvad. Aastal 2021 on müüdud Piletimaailma programmist 541 501 piletit. 6 Piletimaailma peamised programmi arendused 2021: Täiustati etendusasutuste raamatupidamisarundeid ning põhjalikult loodi Teatrite kinkekaartide programm alates disainist kuni aruandluse ning müügini koos käivitamisega. Oluliselt vähendati ürituste infovoo vabade kohtade arvu puhverdamise aega Erinevatele etendusasutustele viidi läbi personaalne administreerimisprogrammi koolitus. Piletimaailma programmi arendajaga on kooskõlastatud ja/või töös järgmised suuremad arendused: Netipoe, kodulehe ning netipileti visuaali kaasajastamine (uus kujundus, tehnilised nüansid). Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) aruandlusprogrammi ühildamine teatrite aruandlusega. SMS-teavitus klientidele Piletimaailma süsteemist etenduste ärajäämise ja/või muutmise korral. Põhjalik töö kliendihalduses, alates andmete sisestusest kuni turvalisuseni Müügikampaaniate korraldamise paindlikumaks muutmine Oma koodide loomine nii klientidele kui ka igale etendusasutusele eraldi MUU INFO Sihtasutusele Eesti Draamateater eraldati Kultuuriministeeriumi poolt tegevustoetuse lepinguga 2 482 376 eurot. Kultuuriministri käskkirjaga eraldati KM määruse nr 18 (13.05.2021) alusel 114 784 eurot. Töötukassa määras otsusega TTT/21/133 alusel riigiabina 180 000 eurot ja SA Eesti Draamateater avalduste alusel teatri töötajatele töötasu hüvitist perioodi 01.03 – 31.05.2021 eest koos maksudega summas 383 393 eurot. SA Eesti Draamateater juhatus on üheliikmeline. Juhatuse liikmena jätkab Rein Oja, kellega on sõlmitud juhatuse liikme leping perioodiks 2021-2023. SA Eesti Draamateater nõukogu on viieliikmeline, juhatuse koosseisus vahetus kaks liiget. Juhatusele maksti aruandeaastal koos maksudega 58 985 eurot. Nõukogu liikmetele maksti koos maksudega 15 278 eurot. Olulisi kohustusi ega tingimuslikke kohustisi aruandeaastal ei olnud, tehingud juhatuse ja nõukogu liikmetega ning nendega seotud osapooltega on avalikustatud vastavas lisas. Koosseisulistele töötajatele arvestati aruandeaastal tasusid koos maksudega 2 594 605 eurot, mittekoosseisulistele 105 070 eurot. Kokku olid tööjõukulud 2 785 853 eurot. Keskmiselt oli aruandeperioodil 134,1 töötajat, aasta lõpul töötas teatris 130 inimest. 7 PEAMISED FINANTSSUHTARVUD Finantssuhtarvude arvutamise metoodika: Puhaskasumi marginaal = tulem / müügitulu Ärikasumi marginaal = põhitegevuse tulem / müügitulu Netovara puhastootlus = tulem / netovara Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustused Netovara määr = netovara / aktiva 31.12.2021 31.12.2020 Puhaskasumi marginal 4,5% -13,63% Ärikasumi marginaal 4,5% -13,63% Netovara puhastootlus 0,92% -2,38% Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,85 1,65 Netovara määr 84,5% 88,5% 8 Sihtasutus Eesti Draamateater 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 1 980 629 1 175 817 2 Nõuded ja ettemaksed 228 519 208 030 3,4,15 Kokku käibevarad 2 209 148 1 383 847 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 5 451 261 5 861 389 5 Immateriaalsed põhivarad 21 479 24 275 6 Kokku põhivarad 5 472 740 5 885 664 Kokku varad 7 681 888 7 269 511 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 1 191 046 837 949 4,7,8 Kokku lühiajalised kohustised 1 191 046 837 949 Kokku kohustised 1 191 046 837 949 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 7 103 591 7 103 591 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -672 029 -515 562 Aruandeaasta tulem 59 280 -156 467 Kokku netovara 6 490 842 6 431 562 Kokku kohustised ja netovara 7 681 888 7 269 511 11 Sihtasutus Eesti Draamateater 2021. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 3 163 203 3 201 256 9 Tulu ettevõtlusest 1 313 592 1 147 554 10 Muud tulud 5 661 0 11 Kokku tulud 4 482 456 4 348 810 Kulud Jagatud annetused ja toetused -4 965 -4 772 Mitmesugused tegevuskulud -1 161 093 -1 275 548 12 Tööjõukulud -2 785 853 -2 752 433 13 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -470 566 -472 523 5,6 Muud kulud -699 -1 14 Kokku kulud -4 423 176 -4 505 277 Põhitegevuse tulem 59 280 -156 467 Aruandeaasta tulem 59 280 -156 467 12 Sihtasutus Eesti Draamateater 2021. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2021 2020 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 59 280 -156 467 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 470 566 472 523 Muud korrigeerimised 0 -38 916 Kokku korrigeerimised 470 566 433 607 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -20 489 124 115 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 353 098 -461 811 Kokku rahavood põhitegevusest 862 455 -60 556 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -57 643 -33 874 soetamisel Kokku rahavood investeerimistegevusest -57 643 -33 874 Kokku rahavood 804 812 -94 430 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 175 817 1 270 247 Raha ja raha ekvivalentide muutus 804 812 -94 430 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 980 629 1 175 817 13 Sihtasutus Eesti Draamateater 2021. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2019 7 103 591 -515 562 6 588 029 Aruandeaasta tulem -156 467 -156 467 31.12.2020 7 103 591 -672 029 6 431 562 Aruandeaasta tulem 59 280 59 280 31.12.2021 7 103 591 -612 749 6 490 842 14 Sihtasutus Eesti Draamateater 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse Standardi, Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi ja Riigieelarve seadusega. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist eurodes. Varade ja kohustuste jaotus. Varad ja kohustused on jaotatud lühi – ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast. Raha Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha,raha teel, arvelduskontode jääke ( v.a. arvelduskrediit) ning lühiajalisi või katkestatavaid tähtajalisi deposiite. Kõik rahalised vahendid on kajastatud eurodes. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse soetatud varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5000 eurot. Soetusmaksumuses ei kajastu käibemaks. Varad, mille soetusmaksumus oli alla 5000euro, on bilansipäeva seisuga jääkmaksumuses kuluks kantud. Parendused Põhivara parendustega seotud kulutused, mis vastavad põhivara kriteeriumitele, kapitaliseeritakse ning lisatakse põhivara maksumusele. Juhul kui parendustega kaasneb vara oluline väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa esialgne soetusmaksumus ja kulum põhivara arvelt välja. Laenukasutuse kulud Hoonete ehitamiseks võetud pika-ajalise laenuga seonduvaid kulusid (laenu teenustasud ning intressid kuni hoone valmimiseni) ei kapitaliseerita ning neid kajastatakse tekkepõhiselt tulemiaruandes kuluna. Kinnistutel asuvad hooned on kajastatud soetusmaksumuses, maa maksustamishinnas. Muud materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses. Kulumit arvestatakse lineaarsel meetodil. Kulumi norm määratakse igale põhivaraobjektile eraldi,sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned ja rajatised 5-50 aastat Transpordivahendid 5 aastat Arvutid ja arvutustehnika 3-4 aastat Masinad ja seadmed 5 aastat Muud materiaalsed põhivarad 3-20 aastat Kunstiväärtused Amortisatsiooni ei arvestata Immateriaalne põhivara 5-10 aastat 15 Sihtasutus Eesti Draamateater 2021. a. majandusaasta aruanne Rendid Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna Tulud Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on üle läinud ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastmemeetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Sihtfinantseerimine. Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtub sihtasutus Eesti Draamateater Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi paragrahvidest 25-30. Seotud osapooled Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Seotud osapooltena käsitletakse: • tegev- ja kõrgem juhtkond • eelmises lõikes kirjeldatud isikute lähedased pereliikmed ja nendega seotud äriühingud. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Sularaha kassas 2 343 4 509 Raha arvelduskontodel 1 976 648 1 170 453 Raha teel 1 638 855 Kokku raha 1 980 629 1 175 817 16 Sihtasutus Eesti Draamateater 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 66 985 66 985 15 Ostjatelt laekumata 67 313 67 313 arved Ebatõenäoliselt -328 -328 laekuvad nõuded Nõuded seotud osapoolte 70 70 vastu Maksude ettemaksed ja 115 684 115 684 4 tagasinõuded Ettemaksed 45 482 45 482 Tulevaste perioodide 45 272 45 272 kulud Muud makstud 210 210 ettemaksed Kinnipidamised töötasudest 298 298 Kokku nõuded ja 228 519 228 519 ettemaksed 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 55 937 55 937 Ostjatelt laekumata 62 653 62 653 arved Ebatõenäoliselt -6 716 -6 716 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 126 322 126 322 tagasinõuded Ettemaksed 25 618 25 618 Tulevaste perioodide 25 337 25 337 kulud Muud makstud 281 281 ettemaksed Kinnipidamised töötasudest 153 153 Kokku nõuded ja 208 030 208 030 ettemaksed 17 Sihtasutus Eesti Draamateater 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 285 83 Käibemaks 25 558 12 002 Üksikisiku tulumaks 36 213 36 675 Sotsiaalmaks 69 529 69 829 Kohustuslik kogumispension 2 970 3 367 Töötuskindlustusmaksed 4 562 4 587 Ettemaksukonto jääk 115 684 114 320 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 115 684 139 117 126 322 114 541 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud seadmed materiaalsed Transpordivahendid Arvutid ja Muud põhivarad Ettemaksed arvutisüsteemid masinad ja seadmed 31.12.2019 Soetusmaksumus 308 457 9 202 084 138 096 13 314 24 703 176 113 3 332 928 13 019 582 Akumuleeritud kulum -4 115 423 -58 221 -13 314 -24 703 -96 238 -2 550 955 -6 762 616 Jääkmaksumus 308 457 5 086 661 79 875 0 0 79 875 781 973 6 256 966 Ostud ja parendused 72 790 72 790 Muud ostud ja 72 790 72 790 parendused Amortisatsioonikulu -276 456 -26 364 -26 364 -165 547 -468 367 31.12.2020 Soetusmaksumus 308 457 9 202 084 138 096 13 314 17 098 168 508 3 327 170 13 006 219 Akumuleeritud kulum -4 391 879 -84 585 -13 314 -17 098 -114 997 -2 637 954 -7 144 830 Jääkmaksumus 308 457 4 810 205 53 511 0 0 53 511 689 216 5 861 389 Ostud ja parendused 48 567 9 075 57 642 Muud ostud ja 48 567 9 075 57 642 parendused Amortisatsioonikulu -276 456 -26 364 -26 364 -164 950 -467 770 31.12.2021 Soetusmaksumus 308 457 9 202 084 138 096 13 314 17 098 168 508 3 367 106 9 075 13 055 230 Akumuleeritud kulum -4 668 335 -110 949 -13 314 -17 098 -141 361 -2 794 273 -7 603 969 Jääkmaksumus 308 457 4 533 749 27 147 0 0 27 147 572 833 9 075 5 451 261 18 Sihtasutus Eesti Draamateater 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2019 Soetusmaksumus 183 632 183 632 Akumuleeritud kulum -155 201 -155 201 Jääkmaksumus 28 431 28 431 Amortisatsioonikulu -4 156 -4 156 31.12.2020 Soetusmaksumus 183 632 183 632 Akumuleeritud kulum -159 357 -159 357 Jääkmaksumus 24 275 24 275 Amortisatsioonikulu -2 796 -2 796 31.12.2021 Soetusmaksumus 183 632 183 632 Akumuleeritud kulum -162 153 -162 153 Jääkmaksumus 21 479 21 479 19 Sihtasutus Eesti Draamateater 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 533 113 533 113 Võlad töövõtjatele 92 706 92 706 Maksuvõlad 139 117 139 117 Muud võlad 8 643 8 643 Muud viitvõlad 8 643 8 643 Saadud ettemaksed 415 908 415 908 Muud saadud ettemaksed 415 908 415 908 Muud kohustised 1 559 1 559 Kokku võlad ja ettemaksed 1 191 046 1 191 046 31.12.2020 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 303 835 303 835 Võlad töövõtjatele 93 194 93 194 Maksuvõlad 114 541 114 541 Muud võlad 3 887 3 887 Muud viitvõlad 3 887 3 887 Saadud ettemaksed 319 675 319 675 Muud saadud ettemaksed 319 675 319 675 Muud kohustised 2 817 2 817 Kokku võlad ja ettemaksed 837 949 837 949 Lisa 8 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Töötasude kohustis 0 9 Puhkusetasude kohustis 92 323 93 185 Muud võlad 383 0 Kokku võlad töövõtjatele 92 706 93 194 Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 20 Sihtasutus Eesti Draamateater 2021. a. majandusaasta aruanne Laekunud Kajastatud tulemiaruandes Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kultuuriministeerium 38 916 -38 916 Kokku sihtfinantseerimine 38 916 -38 916 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeerium 2 482 376 -2 482 376 tegevustoetus Kultuuriministeerium 163 084 -163 084 remondifond Kultuuriministeerium 230 285 -230 285 kriisiabi Töötukassa palgatoetus 281 645 -281 645 Kultuurkapital 4 950 -4 950 Kokku sihtfinantseerimine 3 162 340 -3 162 340 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 3 201 256 -3 201 256 toetused Laekunud Kajastatud tulemiaruandes Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeerium 2 482 376 -2 482 376 tegevustoetus Kultuuriministeerium 114 784 -114 784 kriisiabi Töötukassa palgatoetus 563 393 -563 393 Teater Maale programm 1 000 -1 000 Kultuurkapital 1 650 -1 650 Kokku sihtfinantseerimine 3 163 203 -3 163 203 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 3 163 203 -3 163 203 toetused 21 Sihtasutus Eesti Draamateater 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2021 2020 Kunsti ja kirjandusalane loometegevus (9231) 1 057 484 919 886 Tulud Piletimaailma teenustest (5119) 194 923 170 390 Enda mittteeluruumide rendileandmine (7020) 19 902 21 746 Reklaamindus (7440) 16 300 14 200 Kirjastamistegevus (2214) 2 271 2 460 Muud tulud (9232) 22 712 18 872 Kokku tulu ettevõtlusest 1 313 592 1 147 554 Lisa 11 Muud tulud (eurodes) 2021 2020 Muud 5 661 0 Kokku muud tulud 5 661 0 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2021 2020 Üür ja rent -41 039 -20 916 Energia -152 634 -95 890 Elektrienergia -68 949 -43 921 Soojusenergia -77 200 -46 743 Kütus -6 485 -5 226 Veevarustusteenused -3 293 -4 716 Mitmesugused bürookulud -111 456 -190 979 Lähetuskulud -8 891 -4 472 Koolituskulud -616 -3 652 Riiklikud ja kohalikud maksud -8 242 -8 209 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 2 167 -6 716 Uuslavastuste kulud -219 696 -254 425 Etendustegevuse kulud -360 429 -336 503 Muud -256 964 -349 070 Kokku mitmesugused tegevuskulud -1 161 093 -1 275 548 22 Sihtasutus Eesti Draamateater 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Tööjõukulud (eurodes) 2021 2020 Palgakulu -2 077 328 -2 060 406 Sotsiaalmaksud -697 060 -688 401 Erisoodustused -10 965 -3 626 Muud -500 0 Kokku tööjõukulud -2 785 853 -2 752 433 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 134 131 Lisa 14 Muud kulud (eurodes) 2021 2020 Kahjum valuutakursi muutustest -19 0 Trahvid, viivised ja hüvitised 0 -1 Muud ettevõtlusega mitteseotud kulud -680 0 Kokku muud kulud -699 -1 Lisa 15 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 2021 2020 Nõuded ja ettemaksed Asutajad ja liikmed 70 0 Kokku nõuded ja ettemaksed 70 0 MÜÜDUD 2021 2020 Teenused Teenused Asutajad ja liikmed 733 700 Kokku müüdud 733 700 OSTETUD 2021 2020 Teenused Teenused Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 2 345 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku ostetud 2 345 23 Sihtasutus Eesti Draamateater 2021. a. majandusaasta aruanne Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2021 2020 Arvestatud tasu 55 837 49 934 24  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Eesti Draamateater nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Eesti Draamateater (asutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2021 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt asutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2021 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme asutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Arvo Lepik Vandeaudiitori number 280 HLB Expertus KLF OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 241 Narva mnt 7a, Tallinn, Harju maakond, 10117 24.03.2022