Kultuuriministeerium · 9. mai 2022
- Viit
- 10-7/1006-1
- Registreeritud
- 9. mai 2022
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
- Sari
- 10-7 Kirjavahetus muusika valdkonda puudutavates küsimustes
- Toimik
- 10-7/2022 Kirjavahetus muusika valdkonda puudutavates küsimustes
- Vastutaja
- Karl Viilmann
- Lahendamise tähtaeg
- 8. juuni 2022
Sisu (failidest)
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)
04.05.2022 nr 1-20/14
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pöördumine
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia senat tunnustab vajadust koguda muusikavaldonna
statistikat ja viia läbi uuringuid muusikavaldkonnas ning veelgi enam, teha andme- ja
tõenduspõhiseid otsuseid valdkonna arengu suunamisel. Viimasel ajal on valdkonna
uuringutega seoses olnud siiski märgata hulka küsitavusi ja probleeme.
Kahjuks on juba mitme uuringu eesmärgid ja oodatavad tulemused jäänud ebaselgeks.
Eestil on olemas laiapõhjalise kaasamise tulemusena sündinud kultuuripoliitika
arengusuunad (Kultuur 2030) ja valdkondlikud arenguplaanid. Loomemajanduse
kaardistuse ja loomevaldkondade jätkusuutlikkuse kaardistuse puhul ei selgu, miks ja
mida tellija uuringus välja toodud ettepanekutega peale hakkab, kuidas on need
ettepanekud seotud uuringu statistilise andmestiku osaga ja kas need andmed tihti
subjektiivseid järeldusi üldse toetavad. Uuringute tulemustes rõhutatakse
enesestmõistetavaid aspekte loomata kogutud andmetel põhinevat uut teadmist.
Oluliseks murekohaks on muusikavaldkonna uuringutes kasutatav metoodika ja
uuringudisain. Tuleb ette ebaühtlaseid, õigustamatuid valikuid nii
andmekogumismeetodite, kui ka valimi ja andmeanalüüsi ning -esituse osas. Näiteks
Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus (Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja
kaardistus 2022):
- statistika osa ja subjektiivne arvamuste osa SWOTis pole omavahel seotud;
- valimisse kaasamine piiritletud, mahuka materjali kommenteerimiseks antud aeg oli
ebapiisav;
- tunnustatud loomeliitudest ja erialaseltsidest pole kaasatud Eesti Interpreetide Liitu,
Eesti Heliloojate Liitu, Eesti Muusikateaduse Seltsi, valdkonna esindusorganisatsiooni
Eesti Muusikanõukogu, üht suurimat muusikute tööandjat Eestis Rahvusooper Estoniat
ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat jt;
- on ebaselge, kes on olnud kaasatud uuringusse ekspertidena ning kes küsitlustele
vastajana, samuti põhimõtted, mille alusel on valim koostatud;
- üksiku inimese objektiivse reaalsusega vastuolus oleva arvamuse esitlemine
uurimistulemusena;
- tulemuste osas on oluline tasakaalustatud ja andmepõhine üldistus, mitte ühe
organisatsiooni arvamuste ja soovituste dominantne esitlemine (nt KI viimases
loomemajanduse uuringus Lisa 13.3 neljal leheküljel Music Estonia fookus);
- fookusgrupid koosnevad samadest ekspertidest, kes on juba poliitikasoovitustes
osalenud, seega on uuringute tulemusteks kogu aeg needsamad etteaimatavad
tulemused ja soovitused;
- siinse muusikamaastiku tugevustena on märgitud teaduspõhisust ja mahukate
arhiivide olemasolu, samas on jäänud märkamata näiteks Teatri- ja Muusikamuuseumi
kogude katastroofilähedane olukord.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia senati ettepanekud:
- mõelda tulevikus paremini läbi uurimisülesannete püstitus ja uuringu eesmärk ning
kaasata teadusasutusi juba ülesande püstituse faasis;
- suhtuda ettevaatusega probleemse metoodikatega uuringute tulemustesse;
- kehtestada nõuded, mis võimaldaksid tasakaalustatud ja laiapõhjalist vaadet ning mis
väldiksid mõne konkreetse huvigrupi arvamuste esitlemist uuringust tulenevate
ettepanekutena;
- uue info saamiseks teeme ettepaneku uuringutes kasutada variatiivsust
andmekogumismeetodites ja valimis;
- ekspertide koosseis peaks olema avalikustatud arusaadavas vormis;
- loomemajanduse uuringutes pöörata tähelepanu ka mittetulunduslikule sektorile ning
mitte jätta selle valdkonna peamisi organisatsioone sõnaõigusest sisuliselt ilma;
- võtmeorganisatsioonide reaalne, mitte vaid vormiline kaasamine peaks olema uuringu
tellija-poolne nõue;
- loomemajanduse kui mõiste selgepiiriline käsitlus, et probleemid mitte-ärilises
muusikasektoris (nt Teatri- ja Muusikamuuseumi arhiiv, eesti interpretatsioonikunst,
muusikateadus, muusikaprofessionaalide pealekasv jne) ei jääks sellelaadsete
uuringute tulemusena riikliku tähelepanu äärealale – sel viisil oleks võimalik
kindlustada kogu loomemajandussektori jätkusuutlikkust;
- Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kui peamise muusikateaduse ja kultuurikorralduse
kompetentsikeskuse kaasamine muusikavaldkonna uuringutesse.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia senat
Pöördumine vastu võetud 20. aprilli 2022. a. istungil