Marek Jürgenson
Teie 21.04.2022
Esimees
Meie 07.05.2022 nr 10-4/2972-2
Riigikogu õiguskomisjon
[email protected]
Monumentide eemaldamine
Austatud Riigikogu õiguskomisjoni esimees
Riigikogu õiguskomisjon pöördus Justiitsministeeriumi poole ja küsis, kas EKRE fraktsiooni algatatud
Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele võtta tarvitusele meetmed vene
sõjajõudude vallutuspoliitikat õigustavate monumentide eemaldamiseks" (588 OE) toetamine tooks
kaasa vajaduse töötada välja seadusemuudatus.
Kaasasime vastuse koostamisse ka Kultuuriministeeriumi.
Selgitame, et monumentide rajamine ja eemaldamine on üldiselt reguleeritud ehitusseadustikus.
Monumendi eemaldamine on osa riiklikust järelevalvest, mille alused ja pädevad asutused on samuti
ehitusseadustikus sätestatud. Kui ehitis ei vasta ehitusseadustiku nõuetele, näeb EhS § 132 lg 3 ette
õiguse nõuda selle lammutamist. Selle normi järgi võib korrakaitseorgan otsustada ehitise
lammutamise eelkõige normis endas nimetatud kahes konkreetses olukorras. Samas lubab sõna
eelkõige arvestada lisaks muu avaliku huviga, kui see on asjakohane. Ka kohus on selgitanud: „Tuleb
rõhutada, et EhS § 132 lg 3 p-des 1 ja 2 märgitu ei ole ammendav, vaid EhS § 132 lg 3 sisaldab üksnes
näitlikku loetelu võimalikest põhjustest, mille puhul oleks lammutamisettekirjutuse tegemine üldjuhul
õigustatud. Sellele viitab EhS § 132 lg 3 sissejuhatavas lauses kasutatud sõna „eelkõige“.“ (Tallinna
Ringkonnakohtu 25.03.2021 otsus number 3-20-712, p 20). Seetõttu saabki pädev korrakaitseorgan
täiendavalt arvestada muude avalike huvidega, mis võivad tingida lammutamisettekirjutuse tegemise.
Kui kohustatud isik ettekirjutuse nõuet ei täida ega nt monumenti ise ei eemalda, on korrakaitseorganil
õigus teha seda korrakaitseseaduse § 28 lg 2 alusel tema asemel ja ühtlasi nõuda, et ta tasuks
kaasnenud kulude maksumuse.
EhSi §-s 130 on kirjas, millal on pädev korrakaitseorgan kohaliku omavalitsuse üksus, millal
Muinsuskaitseamet vm paragrahvis nimetatud asutus.
Muinsuskaitseamet teeb järelevalvet juhul, kui monument on tunnistatud kultuurimälestiseseks
muinsuskaitseseaduse (MuKS) alusel. MuKSi üldine eesmärk on siiski mälestise säilimine.
Eemaldamine või lammutamine üldjuhul ei ole muinsuskaitses asjakohane. Kõne alla võib tulla
mälestiseks olemise lõpetamine (nt MuKS § 20 lg 1 p 4 – ei vasta enam riikliku kaitse eeldustele) või
mälestise teisaldamine (MuKS §i 40 järgi võib seda õigustada suur avalik huvi) teise asukohta.
Silmas tuleb lisaks pidada, et monumentide hulgas võivad olla ka hauatähiseid, millest mõned on
mälestised. Need võivad tähistada matmispaika, millele kohaldub lisaks sõjahaudade kaitse seaduse
ja/või kalmistuseaduse, sh haua tähistamise õiguslikud regulatsioonid. Sõjahaudade kaitse seaduse
§ 14 järgi võib haua ja matmispaiga mälestiseks olemise lõpetada valdkonna eest vastutav minister.
Lõpetamise käigus otsustatakse ka hauamonumendiga seonduvad küsimused. Otsuseid teevad ja
töid korraldavad Kaitseministeerium ja Muinsuskaitseamet.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et õigusaktides on olemas normid juhuks, kui konkreetne monument kas
enam ei ole avalikus huvis või on lausa sellega vastuolus. Olenevalt kontekstist on otsustusõigus
kohaliku omavalitsuse üksusel, Muinsuskaitseametil või Kaitseministeeriumil. Seadused ei nimeta
otsustava organina Vabariigi Valitsust.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Lauri
minister
/*Lisaadressaadid: Kultuuriministeerium, Kaitseministeerium
Helen Kranich 620 8110;
[email protected]
Merle Põld 628 2347; merle.põ
[email protected]